End säästvad töövõtted Terje Salu - Tallinn

ERGONOOMILISTE TÖÖVÕTETE KASUTAMINE HOOLDUSTÖÖTAJATE IGAPÄEVASES TÖÖS

End säästvad töövõtted

Terje Salu

Ergonoomika / ergonoomiliste töövõtete olulisus

Tagada töötajate parem tervis Töö vähem väsitavam Töö suurem efektiivsus Ergonoomiline tööasend kaitseb nii sind ennast kui

ka abistatavat

Eesmärk

Ergonoomika eesmärgiks on töötaja töövõime ja tervise säilitamine.

Vältida erinevate elundkondade ülekoormust

Tagada ohutus töötajale

Saavutatakse:

Tööprotsessi, -keskkonna- või võtete muutmisega vastavaks töötaja:

Füüsilistele

Psüühilistele

Sotsiaalsetele võimetele

Füsioloogilised ohutegurid

Füüsilise töö raskus

Sama tüüpi liigutuste kordumine

Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja – liigutused töös

Muud samalaadsed tegurid, mis võivad ajajooksul viia tervisekahjustuseni

Töökoormus

Erinevatel ametikohtadel erineva suurusega, sõltudes antud töökohas esinevatest koormusteguritest, nagu:

Töö iseloom

Töö korraldus

Füüsiline töökoormus

Kõik tegevused mis vajavad füüsilist pingutust ja lihastööd

Lihaskonna aktiviseerumine omakorda koormab hingamis-vereringe elundkonda

Hingamis-vereringe elundkonna ebapiisav funktsionaalsus ja ülekoormus võib tuua kaasa südamekahjustusi

Füüsiline töökoormus

Lihastöö iseloomust sõltuv füüsiline töökoormus:

Raske dünaamiline lihastöö koormab eelkõige hingamis-vereringe elundkonda ja vähem tugi- liikumise elundkonda ja seejärel vereringe elundkonda

Ülekoormus

Seotud raskuste tõstmise, siirdamisega

Seotud ebaõigete tööasenditega

Töötasapind on madal, koormus alaseljale

Staatilised tööasendid, pikaaegsed ühesuunalised liigutused, töökeskkonnas

Töö arvuti taga

Riskifaktorid

Korduvad liigutused

Jõudu nõudvate liigutuste rakendamine

Ebaõige kehaasend

Staatiline koormus

Psüühiline ja emotsionaalne pinge

Keskkond - müra, vibratsioon, temperatuur

Ergonoomilise kehakasutuse printsiibid

Kehaasend

Rakendav jõud

Ulatus

Liigutus

Staatiline koormamine keskkond

Venitused ja harjutused

Mida jälgida töötamisel?

Mõõdukas ulatus

Piisavad puhkepausid

Vaheldusrikkus

Liigeste neutraalne asend

Füsioloogiline suund

Mugav kehaasend

Jalgade töö! Raskuse ülekande ja inertsjõudude ärakasutamine

Energiasäästlikkus, meeskonnatöö

Mida vältida?

Kätega tõstmist ja kandmist

Töötamist kätega õlavöötmest kõrgemal

Töötamist painutatud randmeliigestega

Suuremate raskuste tõstmist

Pikaajalist lihaspinget

Äkilisi liigutusi

Lülisammas

34 lüli

Iga lüli vahel kõhrelised kettad ehk diskid

Lülidekaartest moodustub selgrookanal milles kulgeb seljaaju

Lülidevahelised fassettliigesed ja sidemed

Ohtlik

Ettekummardused

Ettekummardused kehapöördega

Ettekummardused kehapöörde ja raskuste haaramisega

Kestvad staatilised lihaspingutused

Kummardamisel jälgida:

Põlv liigub varba suunas

Mitte viia põlve üle varba

Hoida selg sirgena

Kasutada hark- küki asendit

Soovitused enda hoidmiseks raskuste tõstmisel

Selg sirge, jalad õlgade laiuselt, põlvest kergelt kõverdatud

Tõstetav raskus kehale lähedal

Tõsta põlvede vahelt

Tõsta võib kuni 35% oma keharaskusest

Kasuta kineetilist energiat ( liikumisenergiat, hoogu )

Soovitused enda hoidmiseks raskuste tõstmisel

Vältida sügavaid ettepainutusi ja kummardamist

Mitte tõsta ainult käte jõuga

Mitte tõsta istudes ega õlavöötmest kõrgemale

Mitte tõsta liiga madalalt

Võimalusel vältida tõstmisi. Pigem lükkamised ja tõmbamised

Raskuste tõstmine ( ohtlik, kui )

Liiga suure lihasjõu rakendamine

Vajalik keha kallutamine ja või pööramine

Ebastabiilne või vale kehaasend

Kauakestev või sagedasti teostatav kehaline pingutus

Puudub piisav taastumisperiood

Teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või kaugelt

Toimub sundrütmis

Töökeskkonna mikrokliima ( niiskus, tuuletõmme, temperatuur )

Patsiendi abistamise võtted Siirdumine

Kliendi/ patsiendi aitamine igapäevaste tegevustega toimetulekul

Kliendi turvalisus ja abistaja turvalisus

Kliendi aktiivne osalemine!

Kliendi võimete hindamine ja tegevusplaan

Vajadusel kutsu abi ( erinevad olukorrad )

Käte võte peab olema stabiilne, võimalusel vältida valusate kohtade puudutamist

Siirdamine

Kliendi ümberpaigutamisel ole toekas käimisasendis:

• Selg sirge

• Põlve ja puusaliigesed painutatud

• Õlad all

• Taga kliendile kindlustunne

• Rahulikult kiirustamata

• Suhtle aktiivselt! Selgita! Julgusta! Innusta!

• Turvalised haarded

Kliendi pööramine küljele

Kliendi käed risti rinnale

Padi abaluude alla

Kõverda pöördeväline jalg

Aseta käed kliendil vastaspoole õla- ja puusaliigesele

Pöörata klient küljele

Istuvast asendist püsti tõusmine

Nihutamine voodi servale istuma

Labajalad põlveliigesest taga pool

Jalatallad toetuvad kindlalt põrandale

Keharaskuse ette toomine

Kõrge/ madal tugiraam kliendi ees/ või käed toetuvad eesolevale lauale

Abistaja seisab küljega voodi poole. Abistaja välimine jalg toetab kliendi jalga (vajadusel põlvest ning) labajalast- hoiab ära libisemisohu!

Püstumisel- abistaja sirutab põlved ning puusad

Vajadusel: reiele distaalselt surve avaldamine

Voodist ratastooli/ tooli siirdamine

• Ratastoolile pidurid peale

• Eemalda toetavad padjad, ratastooli voodipoolne käetugi ja jalatoed

• Tool reeglina tervele poolele

• Oluline juhendada kliendi keharaskust ette siirdama

• Abistaja seisab käimisasendis kliendi ees- küünarnukkvõte. Kliendi käed küünarvarsseongus enda ees.

• Keharaskus püstumisel abistajal eesolevalt jalalt taga olevale jalale

Ratastoolis/ toolil nihutamine taha suunas

Küünarnukkvõte, seisa kliendi ees

Toetus vastu kliendi põlvi, labajalgu ( libisemisoht!)

Keharaskus ette, patsient tõstab puusa ning lükkab end tahapoole, samal ajal põlvedele vastupanu avaldada

Maast püsti/ voodisse abistamine

Selili- külili-toengpõlvitus- põlvitus, käed toetuvad lauale- põlvitus ühel põlvel- abistaja abil toolile istuma

3 abistajaga maast kliendi voodisse tõstmine

1. abistaja- kaenlaalune randmevõte, kliendi pea juures

2. Abistaja-käed nimme piirkonnas, tuharavoldi all.

3. Abistaja- käed põlveõndla, sääre all.