-
NB! Kui sul ei avane VVV veerud Nr 4-5- 2009 koos piltidega,
siis saad lugeda VVV sihtasutuse elektroonilist kuukirja meie
kodulehelt http://www.vvvs.ee/
____________________________________
Elektrooniline kuukiri Nr 4-5 aprill-mai,2009
____________________________________ Vapramäe–Vellavere-Vitipalu
Sihtasutus www.vvvs.ee
_____________________________________________
VVV TEGEVUSED
VVV arengustrateegia tutvustus koos sihtasutuse 10. tegevusaasta
tähistamisega toimus 3. aprillil. Pärast VVV poolset tervitust
tutvustas Rivo Noorkõiv valmivat VVV SA arengustrateegiat. VVV SA
ise andis oma 10 aasta tegevustest ülevaate läbi näitemängu, mille
esitasid VVV retkejuhid. VVV SA esitles valminud õuesõppe
õppeprogrammide kogumikku. Ametlikule osale järgnes vaba osa koos
aktiivsete tegevustega.
Arengustrateegia tutvustus Hetk näitemängust - avatakse Viti
vaatetorn
-
Igaüks sai kaasa aidata ühispildi valmimisele VVV
arengustrateegia kaasajastamine toimub Vabaühenduste Fondi
toel.
VVV aprillikuu matkapäev toimus 11. aprillil Algusega kell 9.00
toimus matk „Varajased detektiivid“. Varajaste detektiivide retk
11. aprillil oli tavapärasest erinev nii varasema toimumisaja kui
toimumisviisi poolest. Hommik sai valitud lootuses, et paistab
päike, mis meelitab laulma linnud ja paneb tööle valguse ja varjude
mängu. Reaalsuses ilmutas oodatu end alles retke lõpus, aga ka
hallis karges “vaikuses” oli oma võlu, eriti kuuldavaks said vee
hääled ja need üksikud, kes laulsid. Retke alguses valitsenud veidi
unine ja loid hall olek muutus tasapisi õige erksas ja töökaks
siblimiseks, sest toimetama pidi ju nii, et kogu matka vältel oldi
sunnitud ümbrust erilise hoolega jälgima ja panema kirja iga märgi
kevadest ja ühtlasi koguma matka algul jagatud topsi seal oleva
värviruudukesega võimalikult sarnaseid ande loodusest. Oli ka teisi
ülesandeid, mis andsid teada, kui osavad on retkeliste haistmis-,
kompimis- ja kuulmismeeled, mis on ühel loodusdetektiivil
teatavasti samuti ülitähtsad töövahendid, kuigi nägemismeelega
tajutu on aegade vältel esmaseks saanud.
Retke lõpus sai laotatud suurele kilele värvirõõmus näitus
mitmekesistest eksponaatidest punasest pudelikorgist ja punastest
suur-kirjurähni sulgedest kuni musta söetükikeseni, sinna kõrvale
ritta said ka pastellidega tehtud kevadmeeleolu jäädvustused ja
lõpuks luges iga grupi esindaja ette kõik kirja pandud
kevadeilmingud. Viimane tegevus oli retkejuhtide jaoks ( ja tundus,
et ka osalistele) põnev, et kas me ise märkasime ka sama ja et mida
kõike üldse märgati ja mida ja mispärast kevadega seostati (noorte
meesretkeliste koostatud lume alt sulanud prahi nimekiri tegi
parasjagu naljagi). Kõik märgatu on ilmselt parim kokkuvõte retkest
ja saagu need osavõtjate muljed siin ära toodud: rõõmsad matkajad,
roheline sammal, suur paks konn, mutimullahunnikud, pungad, lume
alt välja sulanud prügi ja kaka, linnulaul, lume sulamine,
pajuurvad, kõrge veetase, tärkavad lilled, lepaurvad ja-õied,
tillukesed vahtrapuu-idud, ämblikud, kiire jõevool, puhas värske
õhk, niidu-uruhiire jäljed, rohelised lehekesed, lumikellukesed,
sarapuu-urvad ja –õied, prussakad või mis nad olid, kulu ja risu
põletamine aedades, ehmestiivalised, konnapulm, kurameerivad
pardid, lühikeste pükstega jooksja, lõpuks kuiv tee, kasemahla
korjamise pudel oksa küljes, sinililleõied, sipelgad, hobukastani
rammusad ja kleepuvad pungad, metsvindi laul, punarinna laul,
kulupõletamise lõhn, riisumise hääl, kuldnokad toidujahil; lumi
vaid üksikutes kohtades, mustsõstral paisunud pungad, kevadised
vahutordid jõel, laulurästas laulab, väike-lehelind teeb
tsilk-tsolk, rähn põristab, värske naat, sinikaelapaar, magesõstral
lehed paistavad, verev karikseen, liblikas, pokude juuksed
turritavad, toominga pungad ja lõhn, vereurmarohi juba kasvab,
värsked nõgesed, talve jooksul söödud käbide rootsud, päikesetagi
palju linde, mulla
-
lõhn, üleujutus, elusad teod, sulava lume lõhn, vesi vuliseb,
veekeerised, veekohin, puud vee sees, prahilõke, jänesekapsas,
sääsk, pori, sookurgede hääled linnamäe all, 2 pudelit, kommipaber,
suitsupakk, õllepudel, lumesulamisvesi, konn, teekann, penoplast,
saepuru, murdunud puu, piimapakend, WC-pott, šampoonipudel,
prügikotid, klaasikillud, pumbapakend, orav kevadises
karvavahetuses, rebasekaka, rähni suled, rebase lõhn, trompetihääl
kurgedelt, nätsupaber, jalgratta õhukumm, džinnipurk, viinapudel,
Selveri kali, plastmassitükid, roosa sokk, sinililled… Kõik
osavõtjad tohivad igatahes minna järgmistel aastatel iseseisvalt
kevadet tuvastama! Retkejuht Ingrid.
Algusega kell 13.00 toimus „Heatujuline kepikõnni retk Illil“.
Kogunemine toimus Mahlamäel kus edasi sõideti autodega Illile, kus
matkata edasi Umjärvede äärde. Retkejuhid Karin ja Anu tutvustasid
matkalistele marsruuti ja andsid aimu mis retkel toimuma hakkab.
Kuna käes oli Aprill – naljakuu sai igaüks endale kollase naerunäo.
Mille ta võis kleepida sinna kuhu tahtis, kas rinda – kui ordeni,
või seljapeale, et tagatulija saaks vaadata kollast naljakat nägu.
Seljataga on talv ja käes kevad, siis püüdsime vabaneda talve
masendusest ja majandus surutisest tekkinud stressist läbi
liikumise ja võttes asju vabalt. Olla lõbus – naerda terviseks koos
liikumisega. Algatuseks tegime mõned harjutused soenduseks ja edasi
läks liikumine nii tantsusammude saatel kui ka tagurpidi või siis
külg ees. Vahepeal vaatasime vaadet Elva jõele, mis oli kevadele
omaselt suurveega. Liikumine jätkus Suure Umbjärve äärde
harjutasime keppidest ja inimestest moodustatud ussis käimist kui
ka jänese hüppeid. Suure Umbjärve ääres rääkisime rahvapärimusliku
loo Umbjärvede tekke loost. Kallistasime puid ja kuulasime kevadisi
hääli ja nautisime kevadisi lõhnasid.
Teel Väikse Umbjärve äärde saime tunda veel talvist jäist õhku
ja libedust. Järve kaldal püüdsime leida pilvede vahelt päikest ja
rääkida anekdoote. Tagasiteel pakkusime natuke kiiremat kepikõnni
tempot vaheldumisi mängudega. Viskasime ja veeretasime mune,
tähistamaks munadepühasid. Vahele rääkides loodusega seotud
anekdoote ja vanarahva jutte. Retk lõppes päikesepaistel
venitusharjutustega ja kerge piknikuga . Retkelised olid lõbusad ja
rahulolevad, et üks keppkõnni matk võib olla nii lõbus. Kuna käes
oli aprill - naljakuu, samas aga ka kevad ja munadepüha, siis kõike
seda me püüdsimegi oma kepikõnni matka panna. Retkejuhid tänavad
kõikki lõbusaid matkaselle ja päikest teile. Retkejuhid Karin Raud
ja Anu Land VVV matkapäevade läbiviimist toetab KIK 18. aprillil
toimus VVV koolituste raames kevadine linnuõpe Külaaseme külas. 17.
aprillil toimus VVV Sa koolituste sarjas linnuõpe. Sel aastal viis
matka läbi ornitoloog Jaanus Elts. Matk toimus sel aastal
spetsiaalselt valitud matkarajal Külaaseme külas ja sellistes
kohtades, kust vvv rajad tavaliselt ei kulge. Ilm oli kevadiselt
jahe ja tuuline, linde palju ei laulnud, seevastu olid nad lihtsalt
eristatavad. Oma 4 km rajal kuulsime 22 eri liiki linde ja
kohtasime ootamatult teisigi metsloomi. Esimesed matkalised nägid
võsas metssigade perekonda möödumas, veidi hiljem sattusime peale
metskitsedele, kes olid tulnud jooma väikese veekogu äärde. Matka
lõppedes Külaaseme küla kõrgeimale künkale lähenedes kohtusime
sookurgedega. Tagasi matka alguspunkti minnes künkaid mööda
allapoole orgu laskudes saatis meid lõokeste laul. Ornitoloog
Jaanus Elts oskas lindudest palju huvitavat rääkida, imetlesime
tema oskust märgata lindude tegevusjälgi ja pesasid seal, kus ise
poleks osanud vaadatagi. Koolitus oli palju uut infot jagav. Täname
koolituspäeva toetajat SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja
maaomanikku Raimond Pihlapit, kelle maadelt rada enamuses jaos
kulges. Triinu Pertels
-
Linnulaulu õppijaid oli päris paras seltskond VVV koolituste
sarja ILMAÕPPEKOOLITUS toimub laupäeval 25. aprillil algusega kell
10.00 Vellaveres. VVV 2007. aastal valminud ilmaõpperajal olevate
objektide tutvustamiseks toimus 25. aprillil ilmaõppekoolitus.
Koolituse põhirõhk oli suunatud VVV retkejuhtidele, kuid ootasime
ka kõiki teisi huvilisi. Alustasime oma õpet Vellaveres Kulbilohu
krossiraja parklast, kus jagasime 18-liikmelise grupi pooleks kahe
koolitaja vahel. Raja jooksul tegime läbi Ain Kallise koostatud
ilmaõppeprogrammi, kõik osalised said proovida ja kasutada
mõõteriistu. Vahelduseks olid mõned mängud ja lõpetasime ilmateate
koostamisega, kus iga grupp koostas päeva jooksul kogutud andmete
põhjal erinevaid vahendeid kasutades riidele näitliku ilmakaardi ja
esitas selle teisele grupile.
Osalejad pidasid koolitust huvitavaks ja konkreetseks, sooviti,
et oleks veelgi rohkem ilmavaatlusvahendeid, ka ilus ilm soosis
kordaminekut. Koolitust viisid läbi Vilja Pärn ja Triinu Pertels.
Toetas SA keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV SA ja seltsing
Pihlakas õppereis Raplamaale toimus 8-9. mail Seltsing Pihlakas
koostöös VVV Sihtasutusega korraldab igal kevadel ja tavaliselt
maikuus õppeekskurssiooni sihtasutuse töötajatele, retkejuhtidele
ja loodushuvilistele kusagile Eestimaa huvitavasse paika, et
tutvuda sealse ajaloolis-kultuurilise tausta, selle piirkonna
vaatamisväärsustega ja muidugi ka matkaradadega. Seekord osutus
valituks Raplamaa. Reis oli kahepäevane ja teele asusime 8. mai
varahommikul Elvast. Peale kahetunnist sõitu jõudsimegi
Raplamaale.
-
Esimeseks peatuspaigaks sai Atla mõis. Kohaliku giidi Aat Sarv’e
ja mõisaproua juhendamisel tutvusime Atla mõisa eksterjööri ja
interjööriga. Atla mõisas asub keraamikakoda, kus valmistatakse
tarbe- ja suveniirkeraamikat. Nägime keraamilisi kaminaid ja
ehitusdekoratiivdetaile. Igaüks meist sai endale savist valmistada
mingisuguse meelepärase keraamilise eseme. Mõisas kasvatatakse ka
kodukitsi ja hobuseid. Ilusad olid mõisaproua enda valmistatud
looduslikus kujunduses postkaardid. Edasi siirdusime Kohila valda,
kus kohalikus vallamajas võttis meid vastu Eeva Kumberg, kes töötab
seal avalike suhete juhina. Kohila vald on Harju- ja Raplamaa
piiriks. Kohila vallas paiknevad Eesti suurimad rändrahnud. Kohilat
on alati seostatud paberivabrikuga Keila jõe kaldal. Praegusel
hetkel see enam kahjuks ei tööta. Raplamaal asub Loone linnus, mis
on üks Muinas-Harju linnustest. Teel Raplamaale peatusime Karstiala
piirkonnas. Hageri ümbrusesse on jääaeg jätnud paisjärvest
tekitatud astanguid ja kevaditi suurvee ajal neelduvad veed
allikatena pinnale. Rapla lähedal olev Alu mõis on neogooti stiilis
nelinurkse massiivse torniga. Mõisahoonet ümbritseb luigetiikidega
park. Praegu tegutseb Alu mõisas kaitseliidu keskus. Peale lõunat
Raplas sõitsime Jalase külakaitsealaga tutvuma. Siin on tugevalt
ajalooliselt arenenud külatraditsioonid ja neist peetakse ka
käesoleval ajal lugu. Jalase looduskaitsealal tegime retke Sõbessoo
rabasse. Varbola linnusesse minnes märkasime tee ääres hulaliselt
õitsevaid karukelli. Varbola linnus kuulub Eesti tipplinnuste
hulka. Linnust ümbritseb 580 m pikkune ringvall , see on paekivist
ja ta oli Muinas-Eesti suurim ja võimsam kants. Päeva lõpetasime
Toosikannu puhkekeskuses. Head seltskonda ja saunamõnusid nautides
möödus õhtu kiiresti. 9. mai hommikul siirdusime Järvakandi
klaasimuuseumi, kus meile tutvustati klaasitootmise tehnoloogiat.
Järvakandist liikusime edasi Eidaperesse, et minna Mukri rabasse.
Teejuhiks sai meile kohalik kooliõpetaja ja matkajuht Margus
Maripuu. Eidaperest algavad Pärnumaa metsad. Varem kuulus Eidapere
Vändra alla. Siit kulges endine Liivimaa piir. Üle Käsujõe minnes
algabki Pärnumaa. Jääaeg tõi Eestisse hulgaliselt rändrahne.
Eidapere piirkonnas on Sepa-Mihkli rändrahn suurusega 5,4 x 3,9 x
2,4. Enamus sellest on maa-all. Seime teada, et Lokuta on kõnnumaa
keskus, siin on suur muinasaja kalmistu. Katariina II ostis
Lokutast maid kokku ja tahtis Lokutast teha Eesti Šveitsi. Kuigi
ilm oli küllaltki tuuline, ei kahandanud see raba ürgsuse mõju.
Kõndisime mööda laudteed Seljamaa rebaste urgude juurde. Raba ääres
asuvas metsas saime iseenda peal katsetada ja tunda energiamänni
kosmilist mõju ja maa energiat. Reisi lõpppunktiks sai Toomekase
talu, kus elab Eidapere õpilaskodu õpetaja ja meie matkajuht Margus
Maripuu. Oma kodutalus tegeleb ta lillekasvatusega. Meie matkajuhi
kodust algas ka meie kodutee. Aitäh bussijuht Kalmerile ja reisi
korraldajatele, eelkõige Triinule, kes matkamarsruudi kokku pani.
Muljeid jätkus, oli õpetlik ja tore reis. Õppereisi toetas Kohaliku
Omaalgatuse Programm. Muljeid jagas Siiri Kaarna VVV maikuu
matkapäev toimus 16. mail Algusega kell 11 toimus Lillehaldjate
matk. 16. mail toimus VVV matkapäevade raames matk väikelastele,
retkejuhtideks Vilja Pärn ja allakirjutanu. Kuna oli hommikune aeg,
alustasime matka lillevõimlemisega, seejärel sai iga laps
lillemedali ja ülesande otsida samasugune õis üles ka loodusest.
Leitud lilled said laste poolt ka omad nimed. Matkal kuulsid lapsed
legende sinille ja ülase tekkimisest, said uurida lilli luubiga ja
korrata taime osi läbi laulumängu. Lõpetuseks tuli lastel leida
metsast lillehaldjate poolt pandud sõber- iga laps sai endale
näpunuku-lillehaldja, kellega tehti läbi ka väike etendus.
Lõpetasime piknikupaigal, kus peale lilleteemaliste suupistete
söömist algasid teatevõistlused. Lõpetuseks maalisid lapsed endale
lillepildi. Noorimad lapsed oli 3 aastased ja vanim 7 aastane, osa
võttis 12 inimest. Kahetunnine matk lõppes pea enamuse laste
uneajal ja usun, et seekord uinus kindlasti mõni laps magama kaisus
uus lillesõber. Matkapäeva läbiviimist toetas SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Triinu Pertels
Algusega kell 11.00 toimus matk Jahelättest Kunimäeni. Matkal
matkati retkejuhtide Siiri ja Eevi saatel Allikasooni - tõelisesse
metssigade paradiisi. Kuna ühe matkaseltskonna buss arvas just sel
hommikul katki minna, oli matkaseltskond parajalt väike nii, et
retkejuhid jõudsid suhelda kõigi matkajatega.
-
Algusega kell 18.00 toimus Nõiamaja avastusretk. Matkale
tulijaid tervitasid Väike Nõid ja kaaren Abraksas. Nõiamatkale ei
saa ju minna ilma nõiavannet andmata. Seetõttu tuligi kõigepealt
enne matkale minemist kõigil nõiavanne anda. Veidi mindud, ootas
matkalisi esimene ülesanne: Laguja oja veesulina saatel selgitati
välja kõige kiirem ujutaja. Enne päris metsamatkale minekut jagas
kaaren kõikidele haokorjamise nööri, mille sai iga matkaja selleks,
et hagu korjata, et hiljem saaks üheskoos pannkooke küpsetada.
Matkal punuti nõiapatsi ja peeti nõialuua viskevõistlus. Õpiti
selgeks nõiasõnad ning teritati mõistust. Kõige lõpuks nõiamaja
juurde jõudes käis asja juurde loomulikult üks nõiatants.
Pannkoogid maasikamoosiga söödud ja nõiatee joodud ning nõiaplatsil
mängitud said osalejad kaasa Väikese nõia tänu ja kõige teravamad
mõtteteritajad said kaasa üllatuse Kaaren Abraksaselt. Väike nõid
ootab oma taastatud majas alati väikesi külalisi.
Oma eheduses oli kohal Väike nõid ja Nõiamaja ja lõke ja pada ja
lõkkel küpsetatud pannkoogid maitsesid eriti hästi …. VVV
matkapäevi toetab KIK. VVV SA koolitus „Ellujäämine looduses“
toimus 31. mail Võrumaal.
Bussile kohale jõudes selgus kohe, et tuleb tõeline matk. Bussi
tuli jätta kõik: jook, tikud ja sääsetõrjevahend. Kaasa oli lubatud
võtta nuga ja fotoaparaat. Kuna ilm oli tõeliselt suviselt palav,
läks nii mitmelgi inimesel hulk aega otsustamiseks, kas otsustada
sääskede kasuks või kahjuks. Nii saigi metsa minejate riietus üsna
eriline: kellel seljas palavale ilmale lühike riietus ja kellel
seljas riietus, et jalad ja käed oleks sääskedest ja okste eest
kaitstud. Koolitaja isegi ütles pärast, et esmalt teda üsna üllatas
meie seltskond, sest tegemist pidavat olema ju retkejuhtidega.
Hiljem selgus, et ellujäämise koolituse kohaselt oli üsna raske
mõlema valiku puhul: kellel voolas higi, keda hammustasid sääsed.
Aga kenal metsalagendikul ülesandeid täites sai mõnusalt ka päikest
võtta. Millised siis need ülesanded olid?
Kanderaamiga metsas Gruppe oli kokku seitse. Grupis 3 või 4
inimest. Osaliselt ülesanded kordusid, osaliselt olid ainult
grupile. Kõigepealt tuli põlema saada lõke ilma tikkudeta
kohalikust metsamaterjalidest, abiks ainult süütepulk ning
valmistada söögiriistad. Selgus, et see, mis esialgu tundus lihtne
– nii lihtne polnudki. Seejärel tuli valmis teha söök seljakotis
olnud materjalidest. Kõikidel gruppidel tuli ehitada ööbimiskoht
kaasasolevast ja metsast leitavast materjalist. Nendele
ülesannetele lisandusid erinevad: kes tegi seljakotti, kes
kanderaami, kes meisterdas
-
jalanõud, kes räätsad. Üks võistkond tegi valmis koguni
välisauna. Lõpuks teiste gruppide tööd üle vaadates oli huvitav
tõdeda, kui leidlikud ollakse ja mitte millestki lõpuks päris
asjalikud vahendid valmis tehakse. Tagasi metsast välja minnes
orienteeruti kaardi järgi ja üritati kannatanut kanderaamil metsast
välja tassida. Ülesanne edukalt täidetud ootas lõkkel uhke pada
kuuma ühepajasöögiga. Tanud koolituse läbiviijale Eesti
Ellujäämisseltsile ja Aigar Lipingule ja rahastajale SA KIK.
_____________________________________________
VVV LOODUSÕPE
Valmis VVV „Õuesõppe õppeprogrammide kogumik“. Kogumik on üles
ehitanud sarnaselt meie õppeprogrammidele, kus teadmiste omandamine
on põimitud vahetu kogemuse saamisega loodusest mängude ja õpetlike
ülesannete kaudu. Kogumikule lisavad väärtust fotod ning huvitavad
vahepalad ja vahetud kogemused õpetajatelt ja lastelt. Enamik
kogumiku mahust on erinevad õppeprogrammid, kus iga programmi
esimesest osast leiate programmi tutvustuse õpetajale-juhendajale,
millele on lisatud erinevad looduses läbiviidavad mängud, ülesanded
ja katsed. Õppeprogrammi teine osa koosneb töölehest või programmi
kirjeldusest. Kogumik on koostatud selliselt, et nii mängud kui ka
töölehed on kergesti paljundatavad. Meie soov on, et lapsed
tunneksid rõõmu looduses olemisest ja omandaksid teadmisi vahetu
kogemuse ja tunnetuse kaudu. Loodame väga, et käesolev kogumik
annab ideid looduses õppimiseks kõikidele õpetajatele ja
looduskoolide juhendajatele. Huvi korral palume ühendust võtta VVV
SA-ga. Õuesõppe õppematerjalide kogumiku väljaandmist rahastasid
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA ja SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus. Kevad täis tööd ja rõõmu. Nagu eelnevatelgi aastatel, olid
aprilli- ja maikuu ka sel aastal VVV sihtasutusel väga töömahukad.
Neisse kahte kuusse jätkus mitmeid tasuta programme, mida pakkusime
koolidele ja lasteaedadele: 11 matemaatikaprogrammi, 12
mõisaprogrammi, 10 kevadprogrammi, 10 veeprogrammi, 7 putukate
programmi, 5 linnuprogrammi, 3 asukohapõhist programmi, 12
reljeefiprogrammi ja 5 ilmastikuprogrammi. Uue programmina
pakkusime sel kevadel õppeprogrammi „Orienteerumine maastikul“, mis
päris soojalt vastu võeti. Lisaks toimusid matkad ja programmid VVV
matkamängu võitjatele. KIK projektide raames pakutud programmid
olid osalejatele tasuta ning suures osas tasuti ka transpordikulud.
Neile lisandusid tellitud matkad ja programmid, mida kevadkuudel
alati kõige rohkem tellitakse. Jõudu selliseks tegevuseks annavad
laste rõõmsad silmad ja rahulolevad pilgud. Hinge teeb soojaks, kui
ühel päeval leiad oma meiliboksist kirja: „Suur tänu ilusa
tänukirja ja sisuka raamatu eest! Soovime kaunist suveaega ning
loodame, et Teil ka edaspidi on jaksu ja lusti lastele taolisi asju
korraldada. Sellisel tegevusel on hindamatu väärtus. Suur, suur
aitäh meie kõigi poolt! Misso mudilased ja nende
õpetajad-kasvatajad“. Sihtasutus tänab kõiki programmides osalejaid
koole ja lasteaedu ja õppeprogrammide toetajat SA
Keskkonnainvesteeringute Keskust. Vellavere loodusõppepäevad Maikuu
kahel viimasel nädalal käisid Nõo, Elva, Palupera, Konguta ja Rõngu
I klassi lõpetavad lapsed Vellaveres loodusõppeprogrammil. Sel
aastal alustasime oma matkateed Kulbilohu krossiraja parklast.
Poistele pakkus see omajagu elamust, kuid ega ka puude õppimine
neid külmaks jätnud, kõigest võeti suure õhinaga osa. Külma kevade
tõttu õitses sel aastal puid vähe ja lapsed ise ei saanud läbi teha
puude tolmutamist, lehti sai uurida küll, mõned puud olid isegi
alles lehte minemas (tamm, haab). Saime teha läbi kivide mõõtmist,
seda vastavalt laste soovile kas süldades, vaksades, tollides või
küünardes, kiiremad jõudsid ka sölli sügavust mõõta.
-
Piknikuplats oli sel aastal Kanahaua sulglohu heinamaal. Meie
askeldamisi tuli esimesel päeval vaatama ka kägu, kes lõbusalt
lastega võidu kukkus ja ennast igast küljest imetleda lasi.
Kohtumisi loomadega oli veelgi, mitmel korral nähti rebast, mõned
lapsed jänest ja mõned rebast hiirejahil, konnasid ja tigusid
kohtasime igal sammul. Sellised põnevad kohtumised pikendasid matka
aega ja kahe tunniga keegi hästi matka lõpetada ei suutnud.
Matkapäeva jäi lastele meenutama raamat Metsamarjadest, värviraamat
Eesti metsloomadest ja tunnistus õppeprogrammi läbimise kohta. I
klasside õppematka läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus, osa võttis 140 last ja 14 täiskasvanut. Aitäh Reinsalu
Sport MTÜ’le ja kõikidele matkadel osalejatele. Aprillis algasid
matkad VVV SA ja Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakonna projekti
„Terveks matkates“ raames. Projekti raames toimub kokku 33 matka.
VEEL ON ÜKSIKUD KOHAD VVV LOODUSLAAGRISSE! VVV Sihtasutus on
alustanud registreerimist
• 5-PÄEVASESSE LOODUSLAAGRISSE (29. juuni-3. juuli 2008) •
3-PÄEVASESSE LOODUS-KUNSTILAAGRISSE (12. -14 august 2008)
Laagrisse ootame 1.-4. klassi õpilasi. Laagrid toimuvad Elva
puhkepiirkonnas. Looduslaagrite läbiviimist rahastavad VVV SA ja SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem info ja registreerimine
telefonil 5088359. Vapramäe loodusmaja detailplaneering kehtestati
Nõo Vallavolikogu otsusega nr 244, 5. märtsil 2009. SA on oma
kodulehel avanud lingi http://www.vvvs.ee/?476, kust leiate kogu
vajaliku info Vapramäe loodusmaja planeeringu ja strateegilise
mõjude hindamise läbiviimise kohta. Keskkonnamõju hindamise
läbiviimist toetab Piirkondliku arengu kavandamise programm.
Maikuus valmis Vapramäe Loodusmaja projekt. FOTOKONKURSI MÄRKA
MIND! 2008 Eripreemia A vanuseklassis: Foto: Uku Martin Pani
Foto pealkiri: Härjasilma vaade Kuhu vaatab härjasilm, kas
päikese taevasse? Koht: Häätaru Kõlleste vald Põlvamaa
-
______________________________________________
VVV lõppenud projektid
______________________________________________
Aprillikuus lõppes EAS projekt, mida toetati regionaalarengu
programmist: „Eeltööd ja uuringud Elva puhkepiirkonna matkaradade
kaasajastamiseks ja loodusmaja ehitamiseks". Projekti kogumaksumus:
284 900.- EAS toetus: 242165.- Projekti raames valmis Elva
puhkepiirkonna kaitsealade koormustaluvuse uuring ning
strateegiline keskkonnamõjude hindamise aruanne Vapramäele
Loodusmaja ehitamiseks. Koormustaluvuse uuring ja selle metoodika
on huvilistele kättesaadavad http://www.vvvs.ee/?190 Projekti
raames valminud metoodika osa valmis SA KIK toel. Maikuus lõppes
kaks VVV projekti: „Vapramäe MKA Looduskooli-külastuskeskuse
projekteerimistööd“. Projekti raames valmis Vapramäe Loodusmaja
arhitektuurne põhiprojekt koos järgmiste eriosadega: 1.
Sisekujunduse põhiprojekt; 2. Veevarustus, kanalisatsioon, küte ja
ventilatsioon. Põhiprojekt. 3. Tugevvool ja nõrkvool. Põhiprojekt.
„Elva-Vitipalu matkarajal Nõiamaja taastamine“. Projekti raames
ehitati uuesti ülesse 2008. aasta alguses täiesti maha põlenud
Nõiamaja. Mõlemat projekti toetas KIK.
______________________________________________
VVV temaatilised ja seiklusmatkad, ekskursioonid Elva
Puhkepiirkonnas
_____________________________________________
VVV SA pakub välja mitmeid temaatilisi matku ja seiklusmatkade
pakette ning erinevaid huvitavaid võimalusi looduses nii suurtele
kui väikestele tähtpäevade pidamiseks. Mida kujutavad endast
matkapaketid: Loe kilokaloreid, Muistsete eestlaste jaanipäeva
jälil või Saatus on nagu lillkapsapea, mis kasvab võrselt igas
suunas, saad teada, kui külastad meie kodulehekülge. Kui soovid
pidada laste sünnipäevapidu looduse keskel, võid tutvuda meie
sünnipäevapeode Mereröövlid aarete jahil või Väikese nõia
sünnipäevapidu kirjeldustega. Uudsena pakume ka mitmeid seiklusi
täiskasvanutele, kus teiste seas võib pidada nii aarete kui
fotojahti. Romantikat ihkajatele pakume pakette Laternaga öises
metsas ja Öine romantika Luke mõisapargis. Kui soovid täpsemalt
tutvuda meie matkapakettidega, siis leiad need meie kodulehelt:
http://www.vvvs.ee/?219. Küsi julgesti infot ka telefonilt 5088359.
Kui soovid meie juures sisustada terve päeva, siis marsruudid ja
pakkumised leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?445.
_____________________________________________
VVV TEATED
_____________________________________________
Algas VVV fotokonkurss „Märka Mind - 2009!“.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub kõiki huvilisi
osalema fotokonkursil „Märka mind!“-2009. Osaleda saab kolmes
vanuseklassis:
• Kuni 11 aastased • 12-16 aastased • 17 aastased ja vanemad
Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige
väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukad,
linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti
eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, vajab eraldi
märkamist. Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks
eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele.
Auhinnad võitjatele antakse kätte konkursi lõpuüritusel 23.
oktoobril 2009 Waide motellis. Internetihääletus toimub 5-15.
oktoobrini 2009 internetileheküljel www.vvvs.ee. Žürii töös
osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Fotokonkursi
tingimused leiad alates 15. juunist meie kodulehelt
http://www.vvvs.ee Info telefonil 50 88 359 või [email protected]
Ootame rohket osavõttu.
-
Algas VVV suvine matkamäng peredele, seltskondadele, huvilistele
Matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/ leiad kogu vajaliku
info, kuidas matkamängul osaleda. Matkamängul osalejad saavad
kingituseks raamatud. Võitjale peaauhind, lisaks hulganisti
huvitavaid auhindu. Millised on VVV matkamängu auhinnad, näed
matkamängu kodulehelt rubriigist Auhinnad. VVV suvise hooaja
matkamängu idee seisneb selles, et pakkuda seltskondadele,
peredele, ja matkahuvilistele seiklusi ja avastamisrõõmu suvisel
Eestimaal. Meie matkamäng kutsub avastama Elva puhkepiirkonda,
sealseid matkaradasid ja huvitavaid paiku. Matkamängus saavad
osaleda kõik huvilised. Osalemiseks on vaja veidi ettevõtmist:
osalejad peavad külastama Elva puhkepiirkonda. Matkamängus
osalemisel on oluline seikluslust ja osalemisrõõm. Lisatud
juhendist matkamängu kodulehelt leiate kõik kontrollpunktid, mida
aitab ära tunda foto kohast. Juhendis on lisatud pildi asukoht ja
koordinaadid. Selleks, et meie teaksime, et te olete kontrollpunkti
ülesse leidnud – tuleb kogu seltskond saada pildile selliselt, et
koht oleks žürii poolt ära tuntav. Ootame matkamängus osalema
rohkesti huvilisi. Info selle kohta, kuidas matkamängus osaleda,
leiad Matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/, kuid võid seda
julgesti küsida ka telefonil 5088359 või meililt
[email protected]. VVV matkamängu toetab SA KIK. VVV SA juunikuu
taimede koolitus toimub 13. juunil. 13. juunil algusega kell 11.00
toimub taimede tundmise matk Vitipalus. Uuritakse vee- ja sootaimi
Illi järvedel. Kogunemine kell 10.30 - 10.40 nn. Mahlamäe ristis
Elvas, kust sõidame koos autodega edasi. Juhendab EMÜ teadur Helle
Mäemets. Info ja registreerimine telefonil 5254172 (Triinu) või
mailile [email protected] Gruppi mahub 30 huvilist. Osalemine tasuta.
Jalga kindlasti kummikud ja kaasa sääsetõrjevahendid. Taimematk
toimub VVV koolituste sarja raames. Koolituse läbiviimist toetab SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV juunikuu matkapäev on 20.
juunil. Vt. lisainfo http://www.vvvs.ee/?179
• Algusega kell 11.00 Muusikamatk Vapramäel. Kogunemine Vapramäe
ülemises parklas. Otsime metsast helisid ja tekitame neid ise. Matk
kestab umbes 3 tundi. Retkejuhid Liina Luure ja Anna-Liisa Särg.
Registreerimine telefonil 5575215
• Algusega kell 15.00. Mini matkasellid ehk matk, kes sai just
jalad alla. Matkale on oodatud pisilapsed (1-2a) vanematega.
Kõnnime ja mängime. Lastele kingitus. Kohtume Tartumaa
Tervisespordikeskuse parklas. Matk kestab umbes 1,5 tundi.
Retkejuht Jana Stets. Registreerimine telefonil 5259899
VVV juulikuu matkapäev on 4. juulil Luke mõisas. Vt. Lisainfo
http://www.vvvs.ee/?179
• Algusega kell 11.00 Maastikumäng ja fotojaht Luke Mõisas.
Teeme orienteerumise veidi lõbusamaks. Pildistame ja lahendame
ülesandeid. Kogunemine Luke Mõisa parklas. Matka kestvus
orienteeruvalt 2 tundi. Grupi suurus 20 inimest. Retkejuhid Kairit
ja Karin Raud. Registreerimine telefonil 5178912 (Karin).
Mis on VVV matkapäevad? VVV matkapäevadel katsetavad VVV SA
retkejuhid oma uusi matkapakettide ideid, valmistades matkad
iseseisvalt ette. Kui ka sina tahad nende ideede katsetustes
osaleda, siis kutsume sind osalema VVV matkapäevadel. Samas palume
sul olla heatahtlik, sest mõnele retkejuhile võib see olla oma elu
esimene matk. Matkapäevade matkagrupid on väikesed: enamasti mahub
ühele matkale osalema 20-25 matkajat.
Osalemine matkapäeva matkadel on TASUTA. Info VVV SA kodulehel
www.vvvs.ee ja toodud telefonidel. Matkapäevade läbiviimist toetab
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
VVV matkasarja 3. matk - jalgsimatk toimub laupäeval 15.
augustil. Jälgi lisainfot meie kodulehel. Info ja registreerimine
telefonil 5254172 või meilil [email protected].
_____________________________________________
Kui soovid liituda meie listiga, kuhu saadame uudiseid ja
teateid, siis saad seda teha meie kodulehel www.vvvs.ee Värsket
infot meie tegemistest leiad VVV SA kodulehelt www.vvvs.ee VVV SA
2009 aasta ürituste kava leiad meie kodulehe aadressilt
http://www.vvvs.ee/?48 VVVSA 2009 aasta matkapäevade kava leiad
meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?109 VVV SA 2009. aasta
koolituste kava leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?48 VVV
õppeprogrammid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?214. VVV
matkapaketid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?219.
-
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus on mittetulundusühing,
mis moodustati 1999. aastal. Asutajaliikmed on Nõo, Konguta ja
Palupera vallad, Elva linn, Tartu Maaspordi Liit ja kolm eraisikut.
Hiljem liitus Rõngu vald. Sihtasutuse eesmärk on Vapramäe,
Vellavere ja Elva-Vitipalu maastikukaitsealade baasil kompleksse ja
säästliku majandamisviisi kaudu puhkamisvõimaluste loomine,
arvestades iga kaitseala omapära ja võimalusi. Sihtasutus
propageerib rohelist mõttelaadi ja loodusvaimsust. Olulisel kohal
SA tegevuses on loodushariduse edendamine piirkonnas.