ekspressionism

ekspressionism

Otto DixVassili Kandinski

Ekspressionism

• ekspressioon ‘väljendus’; ekspressiivsus ‘väljenduslikkus’. Nimetati esimest korda ajakirjas Der Sturm 1911 (Cezanne’i, van Goghi ja Matisse’i kohta).

• Kirjanduse- ja kunstivool Euroopas esimese maailmasõja eel ja ajal. Alguse saab kujutavast kunstist.

• Vool on elujõuline 1910 – 1920ndate keskpaigani; 1930ndatel keelustasid natsionaalsotsialistid ekspressionismi.

• Sündis saksakeelsetes maades. Saksa elutunne oli raskemeelne, kalduti Hamleti meeleollu. Sakslastele on omane introvertsus, kohusetunne, kuulekus. Siit sai alguse kultuuripuberteetlik rahutus.

• Tervitasid alguses esimest maailmasõda kui puhastavat ja vabastavat jõudu, uskusid kaosest sündivasse paremasse homsesse, kuid eufooria asendus kiiresti šoki ja halaga. Ekspressionistidest kujunesid veendunud patsifistid.

Kunstnike rühmitused

• 1905. aastal sündis Dresdenis kunstnike rühmitus Die Brücke: maalisid sõrmedega, värve vedeldasid bensiiniga; kujutasid alasti inimest looduses. Pidasid ennast uuteks barbariteks. Eeskujuks oli gooti lihtsus ja müstika. 1910. aastast asusid Berliini, siit uued teemad: linn, varietee, tsirkus.

• Münchenis Der Blauer Reiter (tuumikus Vassili Kandinski): tehti koostööd fovistide ja kubistidega. Sünteesisid kunste: maali ja muusika lähendamiskatsed, kirjutavad kunstnikud.

Ekspressionism kirjanduses

Kaks perioodi:1. 1910—1914 kirjanduskeskne.

Tegeletakse keeleliste eksperimentidega, kuid ei lõhuta keelt, nagu seda teevad futuristid.

2. 1914—1920.aastate keskpaik. I maailmasõja vastu.

Ekspressionistidele on oluline suhe maailmaga ja eneseväljendus. Ekspressionist

VAATAB, mitte ei näe; ELAB LÄBI, mitte ei kirjelda;

OTSIB, mitte ei taju.

Vassili Kandinski

Ekspressionistide mõjutajad

Friedrich Nietzsche (1844—1900)

Tsitaat “Jumal on surnud” kuulutas ühe ajastu lõppu ja andis võimaluse hakata otsima uut, millesse uskuda.

Ekspressionistide mõjutajad

Saksa romantik Friedrich Hölderlin

(1770—1843)Eelkõige huvitas

ekspressioniste tema sümbolite keel, suhe

loodusega.

Ekspressionistide mõjutajad

Arthur Schopenhauer (1788–1860)

Kunst on mõistuse osavõtuta sündinud tung.

Ekspressionistide mõjutajad

Ekspressionistid huvitusid okultismist (salateadus looduses ja inimeses toimivaist üleloomulikest jõududest).

Otto Dix

Ekspressionistidele omane

• Elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimustest;

• Esitatakse süngeid ja võikaid elupilte;

• Kritiseeritakse ühiskonnas valdavaid meeleolusid;

• Masendava kujutuse allikaks on linn ja sõda;

• Kujutatakse vaimuhaigeid, prostituute, kerjuseid, vigaseid, nälgivaid lapsi

• Inetuse esteetika: surm ja enesetapp;

• Rõhutatakse moraalset ja intellektuaalset kriisi.

Otto Dix

Hilisem ekspressionism

• Esteetilise asemele eetiline;• vaenlane on vend, kaaskannataja; kõik

inimesed on ühesugused;• inimesepaatos: Oo, inimene! Ärge tapke

inimest!• allegoorilisus;• poeet on prohvet;• soov luua hinge- ja vaimuriiki jumalariigi

asemele.

Esindajad kirjanduses

Jakob van Hoddis (1887—1942)

Kaheksarealine luuletus “Maailma lõpp” mõjutas kogu ekspressionistide sugupõlve.

1914 suleti haiglasse, natsionaalsotsialistid hukkasid ta.

Peanupult kodanlasel kübar kaob,kõik õhud nagu kisast kajavad.Katuselööjad puruks sajavadja lehest loed: tõus rannikule vaob.

Torm algab, kargab mere metsik kohumaa peale, murrab paksu tammi

tõkke.On inimestel enamasti nohu.Raudteedel ronge langeb sillalt jõkke.

Maailma lõpp

Üha uusi kaunidusi avastasime neis kaheksas reas, me laulsime neid endamisi, läksime kirikuisse, need kaheksa rida huulil, ja kihutasime neid sosistades, need kaasas, jalgratta-võidusõidurajal. Hüüdsime neid vastamisi üle tänava kui loosungeid, istusime nende kaheksa reaga üksteise kõrval nälgides ja külmetades ja laususime neid omavahel, ja nälga ja külma polnudki enam.

Kaasaegsete reaktsioon Jakob van Hoddise luuletusele:

Georg Trakl (1887—1914)

Austria ekspressionist, sügavalt traagilise elutundega elupõletaja, boheemlane.

Ei suuda eluga toime tulla isegi siis, kui filosoof Wittgenstein talle 20 000 marka annab (tajub Trakli geniaalsust).

1914 läheb Trakl sõtta ja elab Grodeki lahingu läbi sõjaväeapteekrina. See saab talle saatuslikuks: hullub ja võtab endalt elu. Tuntud on luuetus “Grodek”.

Gottfried Benn (1886—1956)

Arstikogemusest lähtudes kirjutanud sisendusjõulisi luuletusi inimese agooniast ja kannatustest.

Alasti toorusega kirjeldab I maailamsõja eelse ja aegse sõjaväearsti igapäeva.

Benni ekspressiivne luule ületab C. Baudelaire’i võikaid pilte ja kirjeldusi.

Johannes Becher (1891—1958)

Algas katastroofieelaimuse kujutamisega, jõudis sotsiaalse läbinägelikkuseni.

1920ndatel kujunes temast realist.

Alfred Kubin (1877—1957)

Nimekas austria graafik ja illustraator, kuulus Müncheni kunstnikerühmitusse Sinine Ratsanik.

1909. aastal avaldas fantastilise romaani “Teisel pool”, mida on nimetatud “suurepäraseks arveteõiendamiseks XIX sajandiga” ja “muinasjutuliste joontega sürrealistlikuks mõistujutuks”.

Romaan on mõjutanud filmikunsti, nt Stanislav Lemi, Alfred Hitchcocki.

ALFRED

KUBIN“Naine hobusel” “Viimane kuningas”

Ekspressionism eesti kirjanduses

Saksa ekspressionism annab eesti ekspressionismile korrastatud ideestiku (1919).

1920. aastate ajaluule (aktuaalsete sotsiaalsete probleemidega tegelev luule) – Alle, Vares-Barbarus

Tarapita – kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Liikmeid: Under, Semper, Adson, Tuglas, Alle, Vares-Barbarus, Kivikas

Friedebert Tuglase novellid “Popi ja Huhuu”, “Inimese vari”

Tarapita manifestistMillal oleme sisse hinganud nii lämmatavat

õhku, kui nyyd – tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik.

August Alle Johannes Vares-Barbarus

Marie Under Johannes Semper

Friedebert Tuglas August Gailit

Albert Kivikas Peet Vallak

Kasutatud materjal

Jüri Talvet “Maailmakirjandus” II Ain Kaalep “Peegelmaastikud”Alfred Kubin “Teisel pool”