Eesti rahvusliku paremäärmusluse areng 2000 – 2007 ja edasised arengusuunad Euroopa paremäärmusluse kontekstis

TARTU ÜLIKOOL

Sotsiaalteaduskond

Politoloogia osakond

Bakalaureusetöö

Priit Pruul

„EESTI RAHVUSLIKU PAREMÄÄRMUSLUSE ARENG 2000 – 2007 JA EDASISED ARENGUSUUNAD EUROOPA

PAREMÄÄRMUSLUSE KONTEKSTIS“

Juhendaja: Ph. D Andres Kasekamp

Tartu

2007

Sisukord

Sissejuhatus

1. Uurimisülesanded ja hüpoteesid 6

2. Paremäärmuslus 7

2.1. Rahvuslik paremäärmuslus 10

2.1.1 Rahvusliku paremäärmusluse ajalooline taust 12

3. Paremäärmuslus Eestis 14

4. Eesti paremäärmuslikud liikumised ja organisatsioonid 22

5. Eesti paremäärmuslaste tegutsemine 34

6. Eesti paremäärmuslus internetis 43

7. Paremäärmusliku liikumise tulevik Eestis 46

7.1 Paremäärmuslus Euroopas ja sidemed Eestiga 47

Kokkuvõte 49

Kasutatud allikad 50

LISAD 55

E-formularis läbiviidud küsitluse küsimustik 55

Summary

2

Sissejuhatus

Ekstremaalsete paremäärmuslaste temaatika on jätkuvalt aktuaalne, olles üheks negatiivseks

kaasproduktiks globaliseerumisele ja üha süvenevale multikultuursete riikide tekkele, millest

on Eesti Vabariik siiani suurel määral puutumata olnud. Samas on paremäärmuslased olnud

edukad nii Prantsusmaal, Taanis, Hollandis kui ka teistes Euroopa riikides, Euroopa

Parlamendis on paremäärmuslased moodustanud oma fraktsiooni. Teatud määral on Eestis

paremäärmuslus peale 2000. aastat aktiviseerunud – Lihula monumendi intsidendist ja

Pronkssõduri vastastest kampaaniatest, kuni homoseksuaalide paraadi vastu suunatud

rünnakuteni ning ühe USA tuntuima neonatsistliku liikumise esindaja Craig Cobbi elama

asumiseni Eestisse, siiski on rahvuslike paremäärmuslaste tegevust peetud siiani

marginaalseks. Teisalt saavutas paremäärmuslike vaadete poolest tuntud Eesti Iseseisvuspartei

2007. aasta Riigikogu valimistel napilt üle 1000 hääle.

Antud bakalaureusetöö püüab jätkata paremäärmuslike rühmituste tegevuse uurimist –

valdkonda, mis ühtaegu on praeguse Eesti sotsiokultuurilises taustsüsteemis võrdlemisi

huvipakkuv ka laiemale üldsusele, tänu nii siin elava rahvusvähemuse tegevuse

aktiviseerumisele kui ka sellele vastureaktsioonina toimivale Eesti paremäärmuslike

meeleolude tõusule, mis on lainetena leidnud kajastamist nii Eesti kui välismeedias.

Varemkirjutatust erineb käesolev töö selletõttu, et paremäärmuslike rühmituste kaardistamisel

on püütud rõhuasetus paigutada pigem just alternatiivsetele rühmitustele (sh. Virtuaalsed

rühimitused), kui ennast selgelt poliitiliselt identifitseerivatele kooslustele nagu näiteks Eesti

Iseseisvuspartei, mis ei tähenda, et Eesti Iseseisvusparteist juttu ei tuleks, küll aga on ka seda

parteid vaadeldud eelkõige läbi tema seoste väikeste paremradikaalsete rühmitustega.

Käesolev bakalaureusetöö püüab anda ülevaate Eesti rahvusliku paremäärmusluse tegevusest

21. sajandil ning selle võimalikest arengutendentsidest. Vaatluse all on radikaalse

paremäärmusluse tegevuse aktiviseerumine viimastel aastatel, millele annab uue dimensiooni

ning kontaktide loomine välismaiste paremäärmuslike rühmitustega.

3

Olulisel kohal on internetifoorumite ja kommuunide uurimine, arvestades asjaolu, et paljud

paremäärmuslikud rühmitused tunnevad ennast mugavamalt (nii ideoloogia kui

finantsvõimekuse tõttu) just virtuaalset identiteeti kandes kui avalikus ruumis oma tegevust

laiaulatuslikult propageerides.

Töö teoreetiline alusbaas põhineb paremäärmuslust kajastavatel teadusartiklitel, artiklitel ja

internetimaterjalidel, mis võimaldavad võrrelda erinevaid paremäärmusluse temaatikat

puudutavaid teooriaid ning võrrelda neid Eesti rahvusliku paremäärmuslaste tegutsemisega.

Oma töös põhinen ma peamiselt paremäärmuslust käsitlevale väliskirjandusele, kuna

eestikeelsed materjalid selles vallas on võrdlemisi puudulikud või täiesti olematud, toetudes

peaasjalikult ajaleheartiklitele, mis võib uurimisel ka üheks probleemiks osutuda. Üheks Eesti

paremäärmuslust puudutavaks lähtepunktiks on võetud Andres Kasekampi artikkel “Extreme –

right parties in contemporary Estonia”, väljaandest Patterns of Prejudice (2003). Kasekamp

kirjeldab artiklis Eesti paremäärmusluse kahte lainet, alates 1990-ndate algusest kuni 2003.

aastani. Bakalaureusetöö plaanis on oluliseks osaks artikli alapeatükid “ERPs in Estonian

Context”, kus peamiselt Cas Mudde pakutud kolmele peamisele faktorile (poliitilise

parteisüsteemi vähene konsolideerumine võrreldes Lääne-Euroopaga, vasakäärmuse tugevus

regioonis, poliitiline polariseerumine demokraatia skaalal) toetudes selgitab Kasekamp, miks ei

ole paremäärmuslasi saatnud Eestis suurem edu ja peatükk “Estonia and the future of extreme

right”, kus autor selgitab Eesti paremäärmusluse tulevikuperspektiive. Cas Mudde (2000)

viitab oma raamatus „The ideology of the Extreme Right“ (2000) viiele enimlevinud tunnusele,

mida akadeemilises kirjanduses paremäärmusluse identifitseerimisel kasutatakse, need on

natsionalism, rassism, ksenofoobia, anti-demokraatia ja tugeva keskvalitsusega riik – kasutan

neid karakteristikuid antud töös paremäärmuslaste tegevust motiveeriva raamistikuna.

Oluliseks allikaks on juudiorganisatsiooni Anti Defamation League kodulehekülg, mis on üks

maailma mõjukamaid antisemitismi ja rassismi vastu võitlevaid ühinguid, mille baasil olen

väljatoonud paremekstremaalseid rühmitusi kirjeldavad märksõnad ja sümbolid, mis on aluseks

võetud ka Eesti paremäärmuslikult meelestatud inimeste seas struktureeritud küsitluse

läbiviimisel.

Suur rõhk on antud töös Eesti paremäärmuslaste seas interneti kommuunide ja

suhtlusportaalide abil läbiviidud küsitlusel, mis loob töö empiirilise baasi. Kokku esitati

küsitlus 123-le ennast otseselt või kaudselt (sümboolika, sõnavõtud, vastavasisulised

4

klubid/kommuunid) paremäärmuslastena määratlenud inimesele, kellest küsitlusele vastas 53

isikut. Küsitluse viisin läbi, kasutades selleks E-formulari küsitluste läbiviimiseks mõeldud

interneti keskkonda. Kuna eesmärgiks oli küsitluse valimiks saada ennast paremäärmuslastena

määratlevad inimesed, vaatasin adekvaatse valimi otsimisel läbi rohkem kui 200

internetiportaalides Rate.ee ja Orkut.com olevat profiili, kellest 123-le saatsin küsitluse, kas

otse elektronpostiga või läbi portaalis oleva postkasti. (Rate.ee puhul pidin ka ennast ise

kasutajaks registreerima). Vastanuid oli 43% ehk vähem kui pooled, ehkki lootsin, et vastajaid

koguneb 100. Kuna ilmselgelt on tegemist tundliku teemaga, siis kohtasin ka mõningat

skeptitsismi ja vastuolekut küsimustele vastata, hoolimata inimeste anonüümseks jäämisest.

Küsitlus ise koosnes 31. küsimusest, millest kaks olid nö. ”lahtised küsimused”, võimaldades

vastajail isiklikku arvamust avaldada, mida kahjuks kõik ei teinud.

Lisaks olen vestelnud inimestega, kes on ise konkreetselt seotud Eesti paremäärmuslike

liikumiste ja isikutega, tema palvel olen säilitanud ta anonüümsuse ja kutsun teda „Isikuks R.”.

Senised uurimused paremäärmusluse kohta on toetunud eelkõige erinevate teooriate

lahkamisele ning uute teooriate väljatöötamisele, sealhulgas enamjaolt vaid paremäärmuslikke

parteisid käsitledes. Mööda on vaadatud paremäärmuslaste endi uurimisest ja nende

seisukohtade küsimisest ning läbi teoretiseerimise on kasutatud mugavamat teed, mitte uurida

protsesse seestpoolt, vaid vaadelda ja analüüsida distantsilt. Kui niisuguste käsitluste puhul on

olnud tegemist peamiselt teoreetilise analüüsiga, siis antud töö puhul on oluline silmas pidada

just seda, et iga küsitluse tulemust (vastust) märkiva numbri taga on täiesti reaalselt eksisteeriv

inimene. Bert Klandermans ja Nonna Mayer on ühe erandina viinud küll läbi ulatusliku

uurimuse paremäärmuslasike parteide liikmete ja valijate hulgas, mis on ka üks väheseid

sellelaadseid uurimusi. Parem-ekstremistlike rühmituste ja isikute uurimine on aga jäänud

peaasjalikult tähelepanuta.

5

1. Uurimisülesanded ja hüpoteesid

Uurimisülesanneteks olen püstitanud:

- Teha kokkuvõte Eesti rahvuslike paremäärmuslaste senisest tegevusest 21. sajandil

ning võimalikust osast ühiskonnast, kes on kaasatud või väljendab paremäärmuslikku

mõttelaadi, sealhulgas ka virtuaalsetes keskkondades.

- lähtudes Euroopa arengutest ja antud töös käsitletud teooriatest, püüda leida võimalikke

arengustsenaariume siinsete liikumiste kohta, sealhulgas ka võimaliku politiseerumise

kohta.

- püüda välja tuua olulisemad sündmused või nähtused, mis aktiviseerisid Eesti

paremäärmuslike liikumiste tegevust ühiskonnas.

Lähtuvalt uurimisülesannetest, olen püstitanud kaks hüpoteesi:

- Eesti paremäärmusluse aktiviseerumine on toimunud peamiselt tänu kahele

sündmusele: Euroopa Liiduga liitumine ja nn. „monumendisõda”.

- Eestis toimub tunduvalt rohkem rassilistest või diskrimineerimisest tulenevaid konflikte

kui tegelikult fikseeritakse.

6

2. Paremäärmuslus

Rääkides paremäärmuslusest, tuleb kõigepealt mõista seda, milline on kogu mudeli

dimensioon, ehk millises kontekstis on üldse võimalik rääkida paremäärmuslusest. Mille suhtes

ollakse paremal ja kui kaugel äärmuses on just see parem, mida antud bakalaureusetöös

käsitletakse?1

Kuigi iseenesest kuuluvad poliitilise vasak-paremskaala paremasse äärmusse nii ultra-

liberalistid kui natsionalistlikud-fašistlikud jõud, asuvad nad erinevates dimensioonides ning

tegelikult välistavad ühiskondliku elu punktides teineteist. Peale selle erinevad nii oma

metoodikas kui ideoloogia baasist lähtuvalt ka natsionalistlikud paremäärmuslased. Paljud

teoreetikud on püüdnud paremäärmuslust defineerida, lähtudes erinevatest karakteristikutest

ning ei valitse ka täielikku ühest arusaama sellest, mis on radikaalne paremäärmuslus (radical

right) ning mis on ekstremaalne paremäärmuslus (extreme right) – mõningatel juhtudel on

mõisted kasutusel sünonüümidena, mõningatel juhtudel räägitakse radikaalsest

paremäärmuslusest kui põhiseaduslikesse normidesse jäävast äärmuslusest ning ekstremaalsest

kui reaktsioonilisest ning vägivaldsest paremäärmuslusest. Üks tunnustatumaid uurijaid antud

teemal, Cas Mudde, on laitnud ainult ekspertarvamuste kasutamist paremäärmuslaste uuringul

ning leidnud, et üks suurimaid probleeme on just väheste originaalsete andmete kogumine ja

olemasolu.2

Üks üpris lihtsakoeline, kuid arusaadav selgitus radikalismi ja ekstremismi kohta on antud

Kaitsepolitsei 2004 Aastaraamatus: Kui vaadata mõistete rida „radikalism” – „ekstremism” –

„terrorism”, siis kujutab ekstremism endast mõisteahela keskmist lüli ja tegevusena

1Ühe võimalusena on poliitiliste ideoloogiate indentifitseerimisel lähtutud poliitilisest vasak-parem skaalast. Vahest tuntuim on Anthony Downs`i käsitlus poliitilis-ideoloogilisest skaalast. Downs`i mudel oletab, et kõiki poliitilisi positsioone saab kaardistada ühtsel ideoloogilisel spektrumil. Valija ühtlustab selle oma seisukohtadega antud spektril ja hääletamisel valib enda poliitilisele ideoloogiale antud skaalal lähemal asuva partei.Vaata:Alan Ware; Parties and Ideology, Political Parties and Partysystems, Oxford University Press (1996) lk. 182 Goodwin, Matthew J.; Convergence, Conflict & Further Avenues, Grandpa’s fascism and the New Kids on the Block: Contemporary Approaches to the Dark Side of Europe; University of Bath; people.bath.ac.uk/mtjg20/Ethnopolitics.pdf (12. mai 2007)

7

terrorismile loogiliselt eelnevat staadiumi.3 Selline kategoriseerimine eristab radikaalset

paremäärmuslust ekstremaalsest paremäärmuslusest, muutes radikalismi üheks

paremäärmusluse astmeks, mis võib edasi areneda ekstremismiks. Üha enam võtab maad

konsensus kasutamaks terminit extreme right, sildistamaks kõnealust poliitilist perekonda.4

Ekstremismi kontseptualiseeritakse kõige sagedamini kui liberaalse demokraatia anti-teesi. See

tähendab, et ühelt poolt tähistab see fundamentaalsete väärtuste (inimõiguste) ja demokraatliku

riigi protseduuride ja institutsioonide (vaba, võrdne, otsene ja salajane valimine, parteide

vaheline võitlus, pluralism, parlamentarism, seadusriik, võimude lahusus) tõrjumist samas on

see defineeritav oma absolutismist ja dogmaatilisusest lähtuvalt.5

Parem–ekstremism on põhimõtteliselt ‚organiseeritud sallimatus’. Üks tema suurimaid

tugevusi on süstemaatiline demoniseerimine ja sallimatus nn. ‚võõra’ või ‚võõraste/teiste’

suhtes, teine on tema valmisolek üha uuesti kinnitada ‘traditsionaalseid väärtusi’ eriti

ühiskonnas, mida on destabiliseerinud kiired muudatused.6 Ekstremism tähendab liikumist üle

normatiivsete piiride, mis iseloomustavad demokraatlike poliitilisi protsesse.7

Eesti paremäärmuslaste seas läbiviidud küsitluses esitasin mitu küsimust suhtumise kohta nn.

‚võõrastesse’ või ‚muulastesse’. Kas eestis on liiga palju võõramaalasi? Kas muulased tuleks

Eestist välja saata?

3 Toivo Kamenik (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse: Ekstremism; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2004 (2005) lk 184 Andres Kasekamp; Extreme Right parties in contemporary Estonia; Patterns of Prejudice; Vol 37, No. 4; Routledge (2003)5 Elisabeth L. Carter; The concept of right-wing extremism; The Extreme Right in Western Europe: Success Or Failure?; Manchester University Press (2005) Lk. 166 Richard Crampton; Review of: The Radical Right in Central and Eastern Europe since 1989 by Sabrina P. Ramet; The English Historical Review, Vol. 116, No. 465; Oxford University Press (2001) lk. 292-293; http://links.jstor.org/sici?sici=0013-8266%28200102%29116%3A465%3C292%3ATRRICA%3E2.0.CO%3B2-A (12. mai; 2007)7 Bert Klandermans; Nonna Mayer; Extreme Right Activists in Europe: Through the Magnifying glass; Routledge (2006) lk 5.

8

42

82 0 1

0

10

20

30

40

50

Vastanuid

Kas Eestis on liiga palju võõramaalasi?

1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

Joonis 1.

20 21

64

2

0

5

10

15

20

25

Vastanuid 53

Kas muulased tuleks Eestist välja saata?

1. Jah

2. Pigem jah

3. Pigem ei

4. Ei

5. Ei oska öelda

Joonis 2

Viimasel joonisel väljenduvad selgelt paremäärmusluse ksenofoobilised tunnused.

Roger Eatwell on paremäärmuslike parteide puhul toonud välja nö. „ühe teema” teesi, mis

viitab sellele, et paremäärmuslikud parteid võtavad käsitlemiseks ühe peamise teema, mis on

laiadele massidele arusaadav ning peaks inimesi puudutama rahvuslikul tasandil. Eatwell toob

näitena kolm niisugust teemat: immigratsioonivastasus, seadus ja kord, töötus8. Need

karakteristikud on samas omased ka paremäärmuslikult meelestatud isikutele endale – parem-

ekstremistid on rassivaenulikud ning pooldavad ühe rahvuse või siis ühe etnilise rühma

domineerimist, seaduse ja korra dimensiooni määrab nende huvi ja sümpaatia militaarsete

teemade suhtes, samas on paremäärmuslikesse rühmitustesse kuuluvad isikud mitte väga hästi

haritud, mistõttu puutuvad isiklikul tasandil kokku töötusega. „Ühe teema” teesi alla võib

paigutada ka Euroopa Liidu vastasuse.

8Peter Hans Merkl and Leonard Weinberg; Right wing extremism in the Twenty-First century; Frank Cass Publishers (2003)

9

Elisabeth Carter viitab Cas Mudde-ile oma raamatus „The Extreme Right in Western Europa:

Success or Failure?”: Mudde leidis erinevaid teooriaid uurides vähemalt 58 erinevat

tunnusjoont, mida mainiti seoses ekstremaalse paremäärmusluse definitsiooniga.9

Paremäärmusluse uuringutes on teadlased keskendunud ebaproportsionaalselt parteide

kontekstuaalsetele välisfaktoritele selle asemel, et uurida sisemiste faktorite rolli

paremäärmuslike parteide tekkimisel ja arengul.10

2.1. Rahvuslik paremäärmuslus

Enamus tänapäeva äärmus parempoolseid parteisid ei taha end seostada fašistlike või

natsistlike vaadetega, kuna see tapaks suurel määral igasugused lootused poliitilisest protsessist

osavõtmiseks. Võib väita, et tänapäevase suunitlusega natsionaal-paremäärmuslikud parteid on

siiski pigem muutnud nime, kuid mitte niivõrd kardinaalselt sisu. Cas Mudde (2000) selgitab

lahti Saksamaa, Belgia ja Hollandi näitel paremäärmusliku ideoloogia, mis parteide lõikes võib

küll erineda, kuid mida oma üldistes joontes iseloomustab natsionalism, rassism, ksenofoobia,

demokraatia vastasus ja karmi korra taotlemine. Mudde leiab samuti, et paremäärmuslikud

parteid ei kajasta oma valmisprogrammides täiel määral oma ideoloogilisi vaatepunkte, kuna

need võivad kahjustada nende võimalusi valituks osutuda.11 Austria esinatsionalist Jörg Haider

on ennast näiteks samas raamatus kirjeldanud kui „kaasajastajat, natsionaalpopulisti, kes

pooldab vaba turumajanduse printsiipe.” Samas potentsiaalsed valijad - 50% austerlastest

väljendasid läbiviidud uuringus tõdemust, et Juudid olid ise oma süüdimõistmises vastutavad ja

37% „ei ole kindlad” kas nad suruksid Juudi kätt.12

Niisuguseid parteisid võib jagada kahte leeri: ühed, kes kasutavad paremäärmusliku ideoloogia

tõlgendusi populistliku loosungina ja pärast valimisvõidu saavutamist kalduvad järjest enam

tsentrisse ning teised, kes liiguvad tsentrist paremale, et saavutada vastavalt ühiskondlikele

9 Elisabeth L. Carter; The concept of right-wing extremism; The Extreme Right in Western Europe: Success Or Failure?; Manchester University Press (2005)10 Goodwin, Matthew J.; Convergence, Conflict & Further Avenues, Grandpa’s fascism and the New Kids on the Block: Contemporary Approaches to the Dark Side of Europe; University of Bath; people.bath.ac.uk/mtjg20/Ethnopolitics.pdf (12. mai 2007)11 Cas Mudde; The Ideology of the extreme right; Manchester University Press (2000)12 Peter Hans Merkl and Leonard Weinberg; Right wing extremism in the Twenty-First century; Frank Cass Publishers (2003)

10

tendentsidele valimistel võimalikke hääli – mõlemat viisi võib pidada radikaalseks

parempoolseks populismiks. Saavutamaks nö. niššivalijate häält, on paremäärmuses asuvate

parteide tööriistaks vastandamine ennast vanale poliitikale ja koputamine rahvusliku uhkuse

südametunnistusele, tihtipeale on temaatikaks immigratsioonipoliitika ja kuritegevuse vastu

võitlemine. Näitena võib tuua Eesti puhul Res Publica ning Läti puhul partei Jaunais Laiks

(Uus Aeg), kui esialgu võrdlemisi puhtakujulisi parempopulistlikke erakondi.

Kuigi ka tänapäeval valitseb teoreetikute hulgas erimeelsusi, kas tänapäeva parem-ekstremiste

pidada sõdade vahelisel ajal tekkinud fašismi mantlipärijateks või on tegemist uue või

transformeerunud nähtusega. Fašismi võib vaadelda kui ühte paremäärmusliku radikalismi

versiooni, kus vägivald mängib olulist rolli, kuid on ka mitte fašistlikke aga rassistlikke (mitte

vägivaldseid) või etnotsentristlikke nagu ka usklikke-fundamentalistlikke versioone parem-

radikalismist.13 On oluline teha vahet paremäärmuslikel parteidel ja paremäärmuslikel

liikumistel. Kuigi üks ei pruugi teist välistada, erinevad nende metoodikad kardinaalselt. Pole

ka välistatud, et paremäärmuslikust või neo-natsistlikust liikumisest võiks saada poliitilisse

võitlusse sekkuv partei, mis on samavõrd võimalik kui et paremäärmuslikes parteides on

tõsimeelseid natsismikummardajaid. Kuigi paljuski tõendamata, on üpris tõenäoline, et mitmed

parem-ekstremaalsed liikumised on seotud paremäärmuslike parteidega, seda eriti mujal

Euroopas, Aimar Ventsel viitab sellele, et Saksamaal leiavad noored parem-ekstremistid

toetust pensionil olevate vanade neonatsionalistide käest. Kogu natsivärk elab ainult tänu

sellele, et on olemas hulk patriootilisi vanapapisid ja muidu parteisid, kes on võtnud

südameasjaks “noortekultuuri” arendada. Nii finantseerib Rock-O-Ramat, ühte peamist natsi-

muusika label’it hoopis seesama baieri miljonär dr. Gerhard Frey, kes on ka DVU looja ja

peamine rahastaja. Ka Ingo Hofenbach, omaaegne Berliini natsi-skinhead nr 1 kirjutab oma

autobiograafias, et suur osa tema reise maksid kinni pururikkad Austria sõjaveteranid.14 Eestis

on sellise seisu välistanud ühtse, tugeva ja rohket toetust omava paremäärmusliku partei

puudumine ning tugeva natsionalistliku mineviku puudumine, kuigi arvatavasti toetatakse ka

Eestis tegutsevaid paremäärmuslikult meelestatud rühmitusi mingite meetmete abil. Eesti

13Timm Beichelt & Michael Minkenberg; Explaining the radical right in Transition: Theories of Right Wing radicalism and Opportunity Structures in Post Socialist Europe (2001); www.euv-frankfurt-o.de/de/forschung/institut_fit/publikationen/2002/03-02-Beichelt_Minkenberg.pdf (12. mai)14 Aimar Ventsel; Eene, meene, muu, nazi bist du! Täiskasvanuks saamise lugu: asjatud müüdid neonatside umber; KesKus (2005) http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1056 (7.mai 2007)

11

noortel paremäärmuslastel on tugev side Teises Maailmasõjas Saksa poolel sõdinud

veteranidega, mida tõestab hulgaline pildi – ja tekstimaterjal erinevates interneti kommuunides

ja foorumites, mis näitab sümpaatiat natsistliku Saksamaa poolel sõdinud eestlaste ja Eesti

Vabariigi pinnal aset leidnud sündmuste suhtes.

2.1.1 Rahvusliku paremäärmusluse ajalooline taust

Kuigi käesolev bakalaureusetöö ei ole seadnud eesmärgiks paremäärmusluse tekke ja ajaloolise

perspektiivi laialdasemat käsitlemist, ei saa sellest mööda vaadata, kuna nagu selgus ka

paremäärmuslaste seas läbiviidud küsitlusest, on nende eeskujudeks nii Eesti Leegion kui

Adolf Hitler.

6

33

26 5

0

10

20

30

40

Vas tanuid 53

Kes või mis on Eesti paremäärmuslaste jaoks eeskujud?

1.Adolf Hitler

2.Ees ti Leegion

3.Vaps id

4.Parem äärm us likideoloogia

5.Midagi m uud

Joonis 3

Igal mehel on omad eeskujud, kellel Hitler, kellel Göring, kellel Hess, kellel Rommel (eeskätt

sõjalise geniaalsuse tõttu).15

Inglisekeelses kirjanduses kasutatakse natsistliku maailmavaate esiletõusu sõnaga revival, mis

viitab millegi taassünnile. Kuigi rahvuslusest või rahvuslikust identiteedist võib rääkida alates

ajast, mil tekkisid esimesed riigid ja kindlalt piiritletud territoriaalüksused, mida ühendasid

15 Vestlus isikuga R. (20. mai, 2007)

12

peale territooriumi ka kindlad karakteristikud nagu keel, kultuur, välimus, sümbolid, siis antud

bakalaureusetöö kontekstis on oluline mõista paremäärmusliku maailmavaate kujunemist alates

esimese maailmasõja lõpust, millest sai tõuke tänapäevane natsionalism, mille ideoloogilised

juured on I Maailmasõja järgses Saksamaas, Adolf Hitleri areenile ilmumisega mõjuvõimu

saavutanud natsionaalsotsialismis ning paljuski manifesteeritud Hitleri raamatus Mein Kampf.

Tegelikult on ka tänapäevase natsionalismi puhul oluline rahvuse etniline enesemääratlemine,

mis paremäärmusliku maailmavaate puhul toimub paljuski läbi vastandamise. Rahvuslik

paremäärmuslus on üks natsionalismi äärmuslikemaid vorme, mis peab just rahvust ja rassi

eneseidentifitseerimise juures kõige olulisemaks. Ernest Gellner (1983) toob välja mõtte, et

natsionalistide jaoks peab riigi piir ühtima rahvuse piiriga.16 Anthony D. Smith (1986) tõi välja

eeldused, mis on ühe rahvuse moodustumisel vajalikud: kindel kodumaa (ka ajalooline), kõrge

autonoomsus, vaenulik ümbrus, mälestused lahingutest, pühad paigad, keel ja kirjutised,

erilised tavad, ajaloolised materjalid ja mõtlemine – need eeldused võivad luua ühtse jõulise

müüdi. 17

Kuigi antud bakalaureusetöö puhul olen keskendunud pigem tänapäevase rahvusliku

paremäärmusluse uurimisele, tuleb võtta ajaloolist spektrit väga olulise faktorina tänapäevase

äärmusnatsionalismi käsitlemisel, sest hoolimata sellest, et vastava ideoloogia „vaenlased” on

teisenenud ja muutunud, on ideoloogiline baas (ksenofoobia, rassism, antisemiitlikus,

homofoobia) jäänud samaks. Lisaks sellele on tugev side loodud ajalooga läbi natsistlike

organisatsioonide, isikute, kultuuri ning sümbolite väärtustamise. Eelkõige ongi tänapäevaste

äärmusnatsionalistlike grupeeringute uurimisel abi pigem algse natsionaalsotsialismi, kui peale

Teist Maailmasõda organiseeruma hakanud paremäärmuslike parteide tundmisest, mis küll

rõhutavad rahvusluse printsiipidele oma poliitikates, kuid kes püüvad ennast distantseerida

natsistlikest ideoloogiatest.

16 Gellner, Ernest. Nations and Nationalism. Ithaca: Cornell University Press (1983)17 Smith, Anthony D. The Ethnic Origins of Nations London: Basil Blackwell. (1986)

13

3. Paremäärmuslus Eestis

1930. aastaid võib pidada 20. sajandi maailmapoliitilises ajaloos muutuste ajajärguks, mis lõid

eelduse hilisematele arengutele. Sügav kriis maailma majanduses, millega olid rohkemal või

vähemal määral seotud enamus maailma demokraatlikest riikidest, Hitleri võimustumine

Saksamaal ja paremäärmusluse võidukäik Kontinentaal-Euroopas. Noortes demokraatiates

nagu seda olid Balti riigid, oli loodud sobiv pinnas kõikvõimalike äärmuste ja poliitilise

mitmekesisuse tekkeks. Õigest stabiilsusest poliitikas Baltimaade puhul rääkida ei saanud,

samas ei kannatanud selletõttu eriti riiklik poliitika, kuna tihtipeale vahetusid üksnes mõningad

ministrid või vahetasid ministrid vaid kabinette. Olukord Baltimaades, kus käis poliitiline

lehmakauplemine18, viis paremäärmusluse esiletõusuni. Kasekamp (1999) annab ülevaate

sellest, kuidas Eesti paremäärmusliku liikumise sünniga Eesti Vabadussõjalaste Liidu näol

toimusid sarnaste liikumiste tekkimine paralleelselt ka Soomes ja Lätis. Kasekamp toob Vapse

iseloomustades põhiliste karakteristikutena välja vastandumise vanale ja tagurlikule poliitikale,

sümpaatia fašistide suhtes, paramilitaarsete organisatsioonide olemasolu, riietuses domineeriva

militaarsuse (rusika ja mõõga sümbol), koostöö Soome ja Läti sarnaste liikumistega ning

karismaatilise liidri puuduse.19 Neid iseloomulikke aspekte võib täheldada ka tänapäeva Eesti

paremäärmuslaste juures, kellest tuleb juttu töö järgnevates osades, kuid olgu siinkohal

mainitud, et ka Eesti paremäärmuslikud rühmitused on ammutanud inspiratsiooni ikkagi

natsistlikust Saksamaast, selle liidritest ning regionaalse dimensiooni loob sümpaatia natsi-

18 Andres Kasekamp; A regional perspective; The Radical Right in Interwar Estonia MacMillan Press Ltd. London, 2000, lk. 14419 Andres Kasekamp; „Radical right wing movements in the North-East Baltic” Journal of Contemporary History Vol 34; No 4; SAGE Publications (1999)

14

Saksamaa armees teeninud eestlaste ja väeosade vastu, keda tänapäeva paremäärmuslikes

liikumistes püütakse müstifitseerida.

Pärast Teist Maailmasõda, Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu vägede poolt ja natsistlike

jõududega koostööd teinud inimeste hukkamist ja represseerimist, ajal, mil kõikjal Euroopas

toimus äge denatsifitseerimine, tegutsesid Eesti rahvuslikud liikumised edasi „põranda-aluste”

või õigem oleks öelda varjuvate rühmituste või indiviididena. Eestis teatakse neid

„metsavendadena”, ehk relvastatud vastupanuliikumine, mis tegelikult jäi oma ulatuselt ja

mõjuvõimult küll marginaalseks. Sama saatust jagasid ka niinimetatud dissidendid, ehk

teisitimõtlejad, kellest vahest markantseim on olnud Tiit Madisson. Dissidentide tegevus on

leidnud ka rohkemal määral kajastamist ja dokumenteerimist, kuigi täielikku ülevaadet pole ka

sellest perioodist. Teadaolevalt tegutsesid ka mõningad noorterühmitused, mis oma

ülesehituselt ja ideoloogialt olid üpris sarnased tänapäeval tegutsevatele neonatsistlikele

liikumistele, kuid tänu rangele režiimile esile ei tõusnud või siis lämmatati juba eos. Üheks

niisuguseks rühmituseks oli „Kondor”, mis oli pro-fašistlik põrandaalune noorteliikumine

1960-ndatel, mille tegevuse kohta küll dokumenteeritud andmed puuduvad.20

Ka tänapäeval Eestis tegutsevad paremäärmuslikud liikumised ei ole avalikkuse jaoks hästi

kaardistatud ning kajastuvad ainult Kaitsepolitsei salastatud dokumentatsioonis. Eesti

Kaitsepolitsei avaldab iga-aastaselt Kaitsepolitsei Aastaraamatut ning viimasel kuuel aastal on

pööratud tähelepanu ka ekstremismile. Kuigi suuremat kajastamist leiab vasakekstremism ning

Venemaal baseeruvate grupeeringute siinsete rakukeste organiseerumispüüded, siis ei ole

märkamata jäänud ka Eesti paremäärmuslaste tegevus. Kohtumisel Kaitsepolitsei ametnikuga

ei selgunud siiski täpselt, kui palju võib Eestis organiseerunud paremäärmuslasi olla. „Kui me

räägime organiseerumisest, siis peab mõtlema, kuidas me organiseerumist vaatleme – kas ka

kuskil Valgamaal paar korda aastas kokkusaavate meeste puhul on õige organiseerumisest

rääkida või saame me sellest rääkida siis kui tuhatkond inimest regulaarselt kohtuvad.“21

Kaitsepolitsei ametnik nentis samas minu poolt väljapakutud tõsiasja, et ka Eesti poliitiliste

parteide nimekirjadesse kuulub inimesi, kes on paremäärmuslikult meelestatud ning samuti

hetkeseisu, kus paremäärmuslikud liikumised otsivad jätkuvalt kontakte samalaadsete

välismaiste organisatsioonidega. „Paremäärmuslus on kõikjal välismaal ennast suutnud

20 Vestlus Nõukogude Liidu dissidendi ja poliitvangiga O. K. (14. mai 2007)21 Vestlus KAPO ametnikuga (18. mai 2007)

15

organiseerida ning mingit alust ei ole arvata, et Eesti suudaks paremäärmuslastest

puutumatuks jääda“.

Mingisugust teavet ja ülevaadet pakub Eesti paremäärmuslaste seas läbiviidud küsitlus, kus

enamus vastanuid pakub välja, et organiseerunud paremäärmuslasi võib Eestis olla 500 või ehk

isegi üle tuhande inimese ning väiksemad rühmitused ja paremäärmuslaste kokkutulekud

koondavad tavaliselt 20-50 inimest.

4 4

9

14

22

0

5

10

15

20

25

Vastanuid 53

Kui suur on organiseerunud paremäärmuslaste hulk Eestis?

1. Alla 100

2. 101-250

3. 251-500

4. 501-1000

5. Üle 1000

Joonis 4

Eesti paremäärmuslust väga hästi tundev isik, selgitas, milline on olukord organiseerunud

paremäärmuslastega Eestis: Väga organiseerunud on väga väiksed grupid - igas linnas vast 1-

2 gruppi, sõltuvalt linnast, mõnes ka lausa 0. Väga väikeste gruppide all pean ma silmas 4-15

liikmelisi sõpruskondi, kellele pakub üksteise seltskond rahulolu - omavahel on hea õlut koos

juua, ning isegi vahetevahel koos grillida.22

Roger Griffin on nimetanud niisuguseid väikesi nõrgalt struktureeritud post-fašistlikke vasteid

klassikalistele fašistlikele liikumistele, (nagu esineb enamjaolt ka Eestis) mis on vastavalt

vajadusele arenemis -ja levimisvõimelised, terminiga (rhizomatic) groupuscular right.23

22 Vestlus isikuga R. (20.mai 2007) 23 Roger Griffin; From slime mould to rhizome: an introduction to the groupuscular right; Roger Griffin; Patterns of Prejudice, Vol. 37, No. 1, Routledge (2003)

16

5 5

7

5

9

0

2

4

6

8

10

Vastanuid 31

Kui palju on teie liikumise kohtumistel osalejaid?

1. 1 kuni 102. 11 kuni 203. 21-304. 31-505. üle 50

Joonis 5

Väiksemad grupid ja sotsiokultuurilised keskkonnad (milieus) tegutsevad suhteliselt iseseisvalt

parteidest või suurematest sotsiaalsetest liikumistest ja ei näita välja formaalset

organisatsioonilist struktureeritust, kuid neid võib iseloomustada kui võrgustikke, millel on

sidemeid teiste organisatsioonidega ja millel on kollektiivne identiteet, mis on tavaliselt märksa

ekstreemsem kui parteidel või liikumistel (ka kõrge vägivalla tase). Nad esindavad radikaalse

paremäärmusluse jaoks „mikromobilisatsiooni potentsiaali”. (Bergmann 1994; via Beichelt &

Minkenberg; 2001)24 Just sellele Bergmanni definitsioonile vastab ka Kaitsepolitsei 2005. aasta

Aastaraamatus toodud hinnang: Üheks ohtlikuks ilminguks on paremäärmuslaste

rahvusvaheline koostöö. Eesti puhul on seda mõjutanud kontaktid välisriikides, mis võivad

kaasa tuua skinheadliku ideoloogia leviku. Skinheadidega seonduv oht põhiseaduslikule

korrale on püüd kaasata paremäärmuslike vaadetega isikuid poliitikasse, mis võib viia

äärmuslaste õigusliku poliitilise organiseerumiseni. Taolise tegevusega oli seotud Eesti

Iseseisvuspartei (EIP), mille 2005. aasta suvepäevad kujunesid sisuliselt Eesti

paremäärmuslaste kokkutulekuks.25 Kuigi parem-ekstremistide ideoloogiliselt plaanilt on ühe

riigi siseselt ruumi vaid ühele rahvusele ja natsionalism saab toimida null-summa printsiibil,

siis rahvusvahelisi sidemeid ja kollektiivset identiteeti välismaiste paremäärmuslike

organisatsioonidega tugevdavad vastavad ühised jooned: rass (valge), ühised eeskujud, ühine

sümboolika, muusikamaitse. Paljudel juhtudel aga ka tugev vastandumine kommunismi suhtes.

24 Timm Beichelt & Michael Minkenberg; Explaining the radical right in Transition: Theories of Right Wing radicalism and Opportunity Structures in Post Socialist Europe. (2001) www.euv-frankfurt-o.de/de/forschung/institut_fit/publikationen/2002/03-02-Beichelt_Minkenberg.pdf (12. mai)25 Toivo Kamenik; Põhiseadusliku korra kaitse; Paremäärmuslikud liikumised Eestis; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2005 (2006) lk. 17

17

Andres Kasekamp viitab Paul Hainsworth-i pakutud Euroopa ekstremaalsete

paremäärmuslaste ideoloogilistele joontele, mis sobituvad kõige paremini Eesti puhul

vastavasse raamistikku: ksenofoobia, natsionalism rõhuasetusega etnilisel enesemääratlusel ja

välistamisel, populism, demokraatia vastasus ning seadust ja korda toetav tugev riik.26

Tänapäeval tegutsevate paremäärmuslike rühmituste esiletõusu on raske ajaliselt määratleda,

samuti on raskendatud paremäärmuslike rühmituste täpne ideoloogiline määratlemine, nende

liikmete hulk ning tegevus. Tegutsevad nad kinniste gruppidena, kuhu võõraid eriti ligi ei

lasta, nad on nõrgalt struktureeritud ning ei oma väga tugevat järjepidevust organisatsioonilisel

tegutsemisel. Niisuguste rühmitustena võib nimetada skinhead-e, neonatsiste ning teisi

paremäärmusluse terroristliku suunda esindavaid liikumisi, nagu näiteks Eesti

Vabadusliikumine, mille eksisteerimine oma algsel kujul on lõppenud ning Eesti

Paremäärmuslik Organisatsioon, (mõnedes allikates ka Eesti Patriootlik Organisatsioon)

Paremäärmuslikud liikumised on koondunud väikestesse klubitaolistesse rakukestesse, mis

baseeruvad paljuski virtuaalses keskkonnas. Teine osa paremäärmuslastest koondub nö.

populistliku suuna alla ning leiavad väljundi poliitikas osalemise näol ning püüavad vähemalt

avalikkuse ees distantseeruda paremäärmusluse vägivaldse suuna esindajaist, kuigi meedias on

püütud tekitada nende seoseid ekstremaalseid skinheade ühendavate rühmitustega. Selle suuna

esindajaks võiks pidada Eesti Iseseisvusparteid, mille juhiks on olnud Vello Leito, samuti

erinevad mõttekojad ja foorumid – Terve Mõistuse Sündikaat, mille üks juhte on Euroopa

Liidu vastane Martin Helme, kes kuulub ka Eesti Rahvusliku Liikumise juhatusse. Rahvuslik-

paremäärmusliku radikaalset mõtteviisi kannavad veel Nõmme Raadio ja Eestimaalaste

Radikaalne Erakond, mille eesotsas on Margus Lepa ning keskseks figuuriks veel Raigo Sõlg.

Veebikesksete uudiste –ja infoportaali ning foorumina tegutsevad Sõltumatu Infokeskus, mis

toetab üpris selgelt paremäärmuslikku maailmavaadet ja Vastupanuliikumine, mis levitab

sõnumit eestluse kohta ning esitab ka nö. Eesti „vastupanuliikumise kronoloogia”27. Sõltumatus

Infokeskuses on infot antud näiteks isegi selle kohta, mil moel käituda siis, kui võimaliku

päevavalgust kartva tegevuse vastu peaks huvi tundma Kaitsepolitsei või mõni muu

julgeolekuinstants.28

26 Andres Kasekamp; Extreme Right parties in contemporary Estonia; Patterns of Prejudice; Vol 37, No. 4; Routledge (2003)27 „Vastupanu Kronoloogia“ http://www.vastupanu.ee/01kroonika/kronoloogia_liitumine.php?display=1 (22. aprill, 2007)

18

Teatud määral tekitab segadust Eestis tegutsevate paremäärmuslikult meelestatud

organisatsioonide, liikumiste ja foorumite enesemääratlemine ning nende liikmeskondade

segunemine, samal ajal ka puuduv üksmeel rahvusluse küsimustes. Küsisin ennast

paremäärmuslastena määratlevate inimeste käest, mis on eestlaseks olemise juures kõige

olulisem.

15

6

1

23

6

0

5

10

15

20

25

Vastanuid 51

Mis on eestlaseks olemise juures kõige olulisem?

Eesti keele oskamine

Siin sündimine/Eestikodakondsus

Valimistelosalemine/hääleõigus

Eesti kultuuri ja ajalootundmine

Midagi muud

Joonis 6

Paremäärmuslike rühmituste eluiga, mis on püüdnud end avalikkuses defineerida

paremäärmuslikena, on jäänud Eestis reeglina lühikeseks ning puudub tugev järjepidevus

tegutsemisel, toimitakse pigem nö. reaktsiooniliste rühmadena, mis tõusevad rohkem

tähelepanu alla kui vastureaktsioon mingitele ühiskonnas toimuvatele sündmustele-

muudatustele. Tundub, et just avalik, liiga julgete natsionalistlike ideede manifesteerimine on

mitmetele siinsetele paremäärmuslikele liikumistele-organisatsioonidele saatuslikuks saanud.

Samas võib näha tendentsi, et ühe liikumise või organisatsiooni lõppemisel või lõhestumisel

tekib juba uus sarnane liikumine või internetifoorum. Paremäärmuslikud rahvusaktivistid

tegevuseta ei jää ning vajadusel ühinetakse mõne järgmise rahvusliku organisatsiooniga või

tekitatakse uus protestiliikumine. Üheks heaks näiteks paremäärmuslase järjepidevusest oma

tegevuses on näiteks Tiit Madisson, aga samuti tuntud luuletaja Sven Kivisildnik

(kodanikunimega Sven Sildnik). Kui Sven Kivisildnik möödunud 2006. aastal asus Eesti

Iseseisvuspartei peasekretäri kohale, tuli see paljudele üllatusena, samas teavad vähesed, et

Kivisildnik kandideeris kurikuulsa marurahvusluse ideed kandnud Eesti Rahvuslaste Keskliidu

nimekirjas 1995. aastal Riigikogu valimistel, saavutades Tartu linnas 11 häält.29

28 Sõltumatu Infokeskus; Juhised kuidas käituda ülekuulamisel; (4/2006) http://si.kongress.ee/?a=page&page=juhtkirjad&subpage=44f00732740c845af0edf (24. aprill 2007)29 Vabariigi Valimiskomisjon; http://www.vvk.ee/r95/htl_7000000.stm (10. mai 2007)

19

2001. aasta Kaitsepolitsei Aastaraamat ütleb, et Eestis tegutsevad paremäärmuslikud

rühmitused on oma vaadetes rahvuslikku ja rassilist vaenu õhutavad.30 Aastatuhande

vahetumisel olid peamised parem-ekstremistlikult määratletavad väljaastumised esindatud

skinheadide liikumise poolt.

Skinheadide (Nahkpea) liikumine ulatub oma juurtega Jamaika ja Kariibi mere saarte kultuuri

ning pärineb Suurbritanniast. Skinheadluse alla kuuluvaid alakultuure võib loetleda kümneid.

Skinheadide subkultuur jaguneb maailmavaate põhjal mitmeks erinevaks rühmaks, Eestis on

kõige nähtavamal kohal nö. Right Wing ja Nazi-Skinheadid. Right Wing skinheadid on

maailmavaatelt konservatiivsed ja patriootlikult meelestatud, kuid mitte tingimata ekstremistid

või fašistid, White Power või Nazi-Skinheadid on rassistlikud, rahvus-ekstremistid ja poliitikast

mõjutatud. Paljudel Nazi-skinheadidel pole midagi ühist 1960-ndate skinheadide kultuuriga,

rääkides väljanägemisest või huvidest. 31

Eesti skinheadide hulgas on väga erineva taustaga inimesi. Valdavalt on tegemist õppivate,

töötute või juhutöid tegevate 13-25 aastaste meessoost isikutega. Aktiivsed skinheadide grupid

tegutsevad Tallinnas ja Tartus, väiksemate gruppide olemasolu on teada ka Pärnus, Saaremaal

ja Kirde-Eestis. Kokku on aktiivseid skinheade kuni 100, kuid see arv näitab kasvu tendentsi.

Praegu käib Eesti skinheadlikus liikumises teatud organiseerumisprotsess ja välja on

kujunemas oma liidrid. Erinevalt Eesti skinheadliku liikumise arengule suurt mõju avaldanud

Rootsi skinheadlikust ning paremäärmuslikust liikumisest, ei ole Eesti skinheadid veel seotud

Eestis tegutsevate poliitiliste ringkondadega. 32

22

15

69

0

5

10

15

20

25

Vastanuid 52

Paremäärm uslaste vanuseline jaotus

16 - 18

19 - 21

22 - 25

üle 25

Joonis 7

30 Toivo Kamenik (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2001 (2002) lk. 1631 Wikipedia; „Skinhead“; http://en.wikipedia.org/wiki/Skinhead (24. aprill 2007)32 Toivo Kamenik (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse: Võitlus paremäärmuslusega; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2001; (lk 16)

20

Nooremate (14-22?) puhul kindlasti välimus valdavalt - bomber ehk lendurijope, sini-must-

valged lipukesed varrukal, siilisoeng, saapad, rahvuslikud tätoveeringud. Vanemaid

paremäärmuslasi naljalt tavainimesest ei erista - massi on parem sulanduda olles massi

moodi. Kindlasti on vanematel rohkem tätoveeringuid, samuti on mõnedel kindlasti ka

kriminaalkaristus vägivaldsete (kuri)tegude eest. Rohkem tuntakse üksteist isiklikult ning

võõrastega ei suhelda, kui siis ainult nende valgustamise eesmärgil (milliseid kuritegusid

venelased, juudid jms. tegelikult on korda saatnud/korda saadavad ka käesoleval hetkel jne)33.

Eesti rassismi pealinnaks on kutsutud Tartut. Seda tänu sellele, et Tartu skinheadid on olnud

kõige aktiivsemad ja politsei on saanud kaebusi seoses rassivaenulike eneseväljendustega.

Need on küll olnud peamiselt vägivallatud huligaanitsemised – võõrriikide kodanike

ahistamine (peamiselt välisüliõpilased ja julgeolekuorganid).(Leps; 2003)34

Järjest kasvavad sarnaselt mõtlevate gruppide ja isikute virtuaalsed kommuunid, kes on

kogunenud ja ühendatud läbi internetis asuvate erinevate viha lehekülgede; kuni nö. “ajaloo

ümbervaatajate” vaadeteni ja kirjanduseni, mis alaväärtustab või eitab Natside kuritegusid, eriti

aga Holocausti asetleidmist.35 Välismaal on väljapaistvamatest paremäärmuslikest

parteideijuhtidest alaväärtustanud Holocausti Prantsuse Front Nationale liider Jean Marie Le

Pen, kes kirjeldas juutide vastast genotsiidi kui lihtsalt ühte “ajaloolist detaili”. 36

Eesti puhul on sellega hakkama saanud Tiit Madisson, üks markantsemaid eesti

paremäärmuslasi, kelle raamat „Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale” kirjutab

samuti sellest, kuidas Holokausti polegi toimunud. Süüdistused antisemiitliku õhkkonna

eksisteerimise kohta Eestis pole üldsegi võõrad, eriti on see tingitud Simon Wiesenthali

keskuse ja selle uurija Efraim Zuroffi järjepidevast nõiajahist natsistliku Saksamaa sõjaväega

koostööd teinud eestlastele.

Nagu kirjutavad ka erinevate aastakäikude Kaitsepolitsei aastaraamatud, on Eesti

paremäärmuslikud rühmitused püsinud võrreldes Vene äärmusliikumistega tagaplaanil,

piirdudes vaid üksikute kohtumiste ja kontserdite korraldamisega. Järgnevas peatükis tutvustan

pisut lähemalt Eesti parem-ekstremaalseid gruppe.33 Vestlus isikuga R. (20. mai 2007)34 Leps, Ando; Extremist movements in Estonia; http://www.nplc.lt/criminologyseminar/medziaga/Santraukos/ando_leps_abstract.htm (3. mai 2007)35 Hans Georg Betz; The Growing Threat of the radical right; Right wing extremism in the Twenty-First century; (Merkl & Weinberg) Frank Cass Publishers (2003)36 Zimelis, Andris; Anti Immigration in Western Europe: Power of Symbols; International affairs forum. (2005) http://208.106.168.212/Files/ZTPYSP.pdf (18. mai 2007)

21

4. Eesti paremäärmuslikud liikumised ja organisatsioonid

Justiitsminister Rein Lang avaldas eelmisel aastal ajalehes Postimees arvamust lähtudes

Kaitsepolitsei Aastaraamatust, et ka Eestis on peadtõstmas paremäärmuslikud meeleolud ja

vastavad rühmitused. “Meil on andmeid ühe kindla selli tegevusest, kes aeg-ajalt korraldab

kuskil metsataludes selliseid Kristallöö tähistamisi, kus haakristilipp tõmmatakse kõrgesse

vardasse ja siis mehed seal viskavad kätt,” teatas Lang läinudnädalasel valitsuse

pressikonverentsil, “aga küsimus on selles, et millal nad oma kindlustaludest väljuvad, neil

maksab silma peal hoida,” märkis Lang. 37 Kuigi paljud peavad justiitsministri sõnu mitte eriti

tõsiselt võetavaks, on tänu teatud ühiskondlikele arengutele ja sündmustele märgata

paremäärmuslaste aktiivsuse tõusu. Eestis saab parem-ekstremaalsetest grupeeringutest rääkida

eelkõige seoses skinheadide erinevate grupeeringutega, kuid on ka neonatsistlikke ja muid

rahvuslikult meelestatud rühmitusi.

7

20

10

0

5

10

15

20

Vastanuid 37

Millisesse paremäärmuslikku rühmitusse kuulute?

1. Neonatsid

2. Skinheadid

3. Muu rahvuslusegaseotud rühmitus

Joonis 8

Vestluses „Isikuga R.“ kinnitas ta, et tegelikult ei vasta jutud suurest paremäärmuslaste

ühinemisest ja organiseerumisest päris tõele: Pole niisugust ühtset liidrit, kes seda asja ajaks

ja sellel pole ka erilist mõtet, kuna Kapo hoiab asjadel väga teravalt pilku peal. Minu arvates

on see tõsiseltvõetavus just parempoolse liikumise suhtes täiesti "vaataja silmades". Nt. kui on 37 Ingvar Bärenklau, „Minister Lang pelgab neonatside tulekut” Postimees (05.12.2006) http://www.postimees.ee/051206/esileht/siseuudised/232461.php (5. mai 2007)

22

oht, et kuskile kindlale venekeelsete kodanike kogunemispunktile võib keegi korraldada

mingisuguse rünnaku, siis KaPo vaatab eeskätt nn. skinheadide plaane. Samuti vastupidi - kui

venelased planeerivad spontaanselt rünnata eestlasi, siis valivad nad kindlasti oma

rünnakuobjektideks just skinheadid/(maru)rahvuslased. Lühidalt: tõsiseltvõetavus on suhteline

- liikumine eksisteerib ning probleemiks võib see saada just vasakpoolsete aktiivse peatõstmise

ajel.38

Kui mujal maailmas ei ole skinheadide ja neonatside suhted kõige sõbralikumad, siis Eestis on

olukord isegi vastupidine, kuna siinsed skinheadid esindavad peamiselt samuti natsistlikke

vaateid, erinevalt muust maailmast, kus skinheadlus on jagunenud mitmeteks alarühmadeks,

kelle seas on ka rassismi ja diskrimineerimise vastaseid. Üks oluline faktor, mis selgus Eesti

paremäärmuslaste seas läbi viidud küsitluse tulemusel, on see, et nii neonatsid, rahvuslased kui

ka skinheadid märkisid oma peamise eeskujuna Eesti Leegioni. Paremäärmusliku identiteedi

määratlemine läbi sümboolika, kultuuri ja muusika on äärmiselt tähtis. Oma küsitluse

läbiviimisel kasutasin abivahendina ja lähtusin ühe mõjusaima virtuaalse pro-semiitliku

keskkonna andmebaasist, mis toob välja visuaalse andmebaasi ekstremistide kasutatavast

sümboolikast – numbritest, akronüümidest ja sümbolitest.39 Toon siinkohal ära olulisema osa

nendest, mida parem-ekstremistide määratlemiseks olen bakalaureusetöö kontekstis kasutanud.

• 14 (fourteen words - neliteist sõna) – sõnade arv white supremacy-stide

tunnuslauses. We must secure the existence of our people and a future for white

children – Me peame kindlustama oma inimeste eksistentsi ja valgete laste

tuleviku.

• 88 – numbrikombinatsioon, mis on kasutuses neo-natside poolt, märgib

tähestiku kaheksandat tähte, ehk HH. Lühend natsistlikule tervitusele „Heil

Hitler”.

• 14/88 – kombinatsioon eelmisest kahest, sümboliseerib nii usku natsismi

ideoloogiasse kui märgib 14 sõna tõelevastavust.

• WPWW – White Pride World Wide kasutusel valge ülemvõimu pooldajate seas

tervitusena

38 Vestlus isikuga R. (20. mai 2007)39 Anti Defamation League; Hate on Display; http://www.adl.org/hate_symbols/default.asp (12. mai 2007)

23

• Unsere Ehre Heist Treue – Meie au on truudus/lojaalsus. – Hitleri Waffen SS-i

hüüdlause, mis on tänapäeval kasutusel White Supremacy-stide, neonatside ja

parem-ekstremaalsete skinheadide seas.

Sümboolikana on kasutusel veel teisigi erinevaid elemente: erineva kujundusega svastikad, SS-

divisioonide eraldussümboolika, kotkad, raudristid, sõnakombinatsioonid „Blood &Honour” ja

WP (White Pride, White Power – Valge Uhkus, Valge Jõud). Eesti paremäärmuslased

kasutavad nii tekstis kui visuaalses pildis lisaks sellele veel Eesti lipuvärve, sõna „Estland”;

„Eesti” või „Estonia” ning Eesti Leegioni sümboolikat ning RAC (Rock against Communism)

ning Oi! ja White Power bändide (Skrewdriver, Brutal Attack, Rahowa) sümboolikat. Eestis on

üks olulisemaid selle suuna ansambleid P.W.A.(Preserve White Aryans), kelle sümboolikat

Eesti parem-ekstremistid kasutavad. P.W.A.-st tuleb juttu töö edasises osas.

White power muusika üheks võluks on osalemine kontserditel ja suhtlemine teiste fännidega.

White power muusika iseloom ja etteasted võivad mõjuda mõningaile noortele, kes tavaliselt ei

oleks avatud vihameelsele ideoloogiale. Muusika võib seega toimida “sillamehhanismina”

paremäärmuslusele. National Alliance looja, kurikuulsa “Turneri Päevikute” autor ja rassistliku

liikumise veteran William Pierce on öelnud: “Ma ei hooli ise eriti muusikast, kuid kui see aitab

inimesi õiges suunas liigutada, olen ma selle poolt.”40

Ka Kaitsepolitsei aastaraamatud on täheldanud kontserte kui ühtesi olulisemaid kohti

paremäärmuslastele kontaktide loomiseks. Eesti skinheadide jaoks on 2000. aastast alates

peamiseks ürituseks iseseisvuspäevale pühendatud kontsert. Eelnevatel aastatel on seal

osalenud nii kuulajaid kui ka esinejaid välismaalt – eelkõige Soomest. Kontakte Euroopa

mõttekaaslastega hoogustab siinsete skinheadide osalemine välismaal, peamiselt Soomes ja

Saksamaal toimunud kontsertidel.41

Peamine paremäärmuslik jõud Eestis on Eesti Iseseisvuspartei (EIP)42. Üks radikaalse

paremäärmusliku partei tüüpe kannab rassistlikku autoritaarset ja sotsiaalšovinistlikke

põhimõtteid. Näidates selgelt välja rassistlikke jooni vastandub ta kapitalistlikule liberaalsele

40 Schafer, Joseph A.; Spinning the web of hate: Web-based hate propagation by extremist organizations. (2002; lk 78) http://www.albany.edu/scj/jcjpc/vol9is2/schafer.pdf (16. mai 2007)41 Toivo Kamenik; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2005; Põhiseadusliku korra kaitse; Paremäärmuslikud liikumised Eestis lk17; (2006)42 EIP sai alguse tegelikult juba 1993. aastal ning moodustus toonase Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist (ERSP) lahkulöönute baasil. 1993 – 1999. aastani kandis Iseseisvuspartei Tuleviku Eesti Erakonna nime, kuid 1998. aastal tänu sisemistele vastuoludele erakond lõhestus ning 30. novembril 1999. aastal registreeriti partei juba Eesti Iseseisvuspartei nime all. Keskseks liidriks partei tegevuses sai Vello Leito, majandusgeograafia spetsialist, kes näeb maailma majanduses ja globaliseerumises Eesti riigile suurt ohtu.

24

turule. Sotsiaalne/Heaolušovinism loob omapärase iseloomujoone nendest parteidest, kes

toetavad heaoluühiskonda, kuid mõeldes ainult kindlatele etnilistele kogukondadele.43

2003. aastal võttis Iseseisvuspartei osa Riigikogu valimistest, kuid toetus jäi selgelt alla

valimiskünnise, saavutati kõigest 0,55% häältest, koguarvuga 2705 häält,44 ühelt poolt on see

selgitatav populistliku radikaalse partei Res Publica ilmumisega areenile, kes eeldatavasti

meelitas potentsiaalseid valijaid esinduslikemate kandidaatidega, parema

reklaamikampaaniaga, kui ka vastuvõetavamate valimislubadustega. Selge on see, et 2003.

aasta valimised olid soodne hetk paremäärmuslike radikaalide esiletõusuks ning Res Publica

suutis situatsioonist maksimumi võtta. „Vali kord!” valimisloosungina töötas hästi, kuna

varasem poliitiline establishment oli rahva silmis usalduse kaotanud. Natsionalistlikud,

immigratsioonivastased ja autoritaarsed tunded ei ole populaarses diskursuses ebatavalised.

Arvamusuuringud on näidanud, et enamus eestlasi sooviksid näha „tugevat liidrit, kes paneks

korra majja”.45 2007. aasta Riigikogu valimistel ei suutnud Eesti Iseseisvuspartei korrata isegi

eelmiste valimiste edu, saavutades kõigest 0,23% häältest, ehk 1273 häält.

1218

23

0

10

20

30

Vastanuid 53

Kas hääletasite RK valim istel Eesti Iseseisvuspartei poolt?

1. Jah2. Ei 3. Ei käinud valimas

Joonis 9

Üsna leige suhtumine Iseseisvusparteisse on näha ka läbiviidud küsitlusest, mille valim ei ole

küll väga esinduslik, kuid mis on positsioneerinud just potentsiaalse Iseseisvuspartei valija.

Samas küsisin ka, kas Eestis peaks olema tugev natsionalistlik paremäärmuslik erakond?43 Herbert Kitschelt; The contemporary radical right; The radical right in Western Europe. A comparative analysis The University of Michigan Press (1995) lk 22.44 Karja, R.; Eesti Iseseisvuspartei; http://erakonnad.instituut.ee/erakonnad/registreeritud/eip.html (29. aprill 2007)45 Andres Kasekamp; Extreme Right parties in contemporary Estonia; Patterns of Prejudice ;Vol 37 , No.4 Routledge (2003)

25

31

14

61 1

05

101520253035

Vastanuid 53

Kas Eestis peaks olem a tugev nats .parem äärm uslik erakond?

Jah

Pigem jah

Pigem ei

Ei

Ei oska öelda

Joonis 10

Vastused näitasid selgelt, et vajadus niisuguse erakonna järgi ehk oleks, kuid Eesti

Iseseisvuspartei ei tundu olevat niisugune partei, kelle poolt isegi paremäärmuslased valima

läheksid.

„Isik R.“ toob välja põhjuse, miks paremäärmuslikud parteid ei ole Eestis soovitud toetust

saavutanud: Olemasolevatel on siiski liiga äärmuslikud põhikirjad/eesmärgid. Eestlane pole

rahu ajal kunagi varmas liituma mingite ekstreemliikumistega (võrdle näiteks moslemeid -

nood on kõigeks oma usu nimel valmis. Ja seda juba emaüsas.) Samuti mõtle, palju inimesi

astus abipolitseinikuks hiljuti - ka see on siiski liikumine, organiseeritud ja kindla eesmärgiga.

Tol hetkel oli ka kriisisituatsioon ju.46

2007. aasta Riigikogu valimistel oli EIP kindlasti tunduvalt nähtavamal kohal kui 2003. aastal

toimunud valimiste aegu. Oma ridadesse saadi tuntud luuletaja Sven Kivisildnik, kes asus tööle

partei peasekretärina. Paljuski oli aga meediakajastus Iseseisvusparteile negatiivsetes toonides.

Neid süüdistati paremäärmuslaste toetamises - EIP mullustest suvepäevadest kujunes kapo

hinnangul hoopis Eesti paremäärmuslaste kokkutulek47. Samuti toimus intsident, kus Eesti

Iseseisvusparteid ei tahetud kaasata ETV valimisdebati telesaatesse, kuid pärast kolme EIP

liikme protesti Tallinnas ETV maja ees Gonsiori tänaval, korraldati kõigile väiksematele

parteidele üks valimisdebati saade. Negatiivse meediakuvandi loomisel mängisid suurt rolli

eelkõige Eesti Ekspress ning populaarne ETV telesaade „Pealtnägija”, kus Eesti

Iseseisvusparteid seostati ka Eestisse resideeruma asunud USA paremäärmuslase Craig

Cobbiga, kes näeb Eestis „valge rassi kaitseala”. Uurides EIP juhtkonda kuuluvate inimeste

taustu, võib leida sealt mitu huvipakkuvat nime – partei aseesimees Kaido Nõmmik, kes 46 Vestlus isikuga R. (20. mai 2007)47 Tooming, Rando (toimetaja); Kapo:skinheadid püüavad luua oma parteid; Postimees (12.05.2006) http://www.postimees.ee/130506/esileht/krimi/201393.php (6.mai 2007)

26

organiseeris Eestis ühe tuntuima antisemiidi, šveitslase Jürgen Grafi raamatu „Holokaust luubi

all” väljaandmise ning korraldas ka oma mõtteavalduste eest vangis istunud revisjonisti

kohtumise Eesti publikuga48. Tauno Rahnut on peetud pikka aega Tartu skinheadide

kogukonna üheks võtmefiguuriks, keda on seostatud ka 1990-ndate alguses Tartus tegutsenud

kriminaalse ja vägivaldse „Kaubahalli” tänavagängiga. Karistati 2001. aastal rassistliku

luulekogu "Valged alustavad ja võidavad" valmistamise ja levitamise eest 3 aasta tingimisi

vangistusega.49 Ilmselt just Rahnu karistamisele viitab ka Kaitsepolitsei 2001. Aastaraamat,

mis nägi toona Tartu skinheadide liidri karistamises ka ühte reaalset sammu skinhead-ide

tegevuse pärssimisel. 50 Eesti Iseseisvuspartei juhatusse kuuluvad veel näiteks ka Jaanus

Koorep, hüüdnimega Siil, keda on mõnel pool peetud üheks Eesti Skinheadide autoriteediks.51

Muusika rolli parem-ekstremistide seas on raske ülehinnata, kuna just kontserdid on ühtedeks

põhilisteks kogunemiskohtadeks ning muusika on üsnagi mõjus vahend välismaiste

paremäärmuslike rühmituste ja liikumistega suhtlemisel. Nii on ka P.W.A. esinenud näiteks

koos Soome skinhead ja White Power ansamblitega. Suhtlusportaal Orkut P.W.A. kommuuni

kuulub 129 inimest. 2000. aastal andis Jaanus Koorep intervjuu ka Eesti Ekspressi

ajakirjanikule Birgit Püvele – seda, et Saksamaal on natsistlikud meeleolud jälle tõusuteel,

kommenteeris Koorep järgmiselt: "Väga kõva! Saksamaa on jälle ärganud! Ta oligi tükk aega

vait," räägib Tallinnas skinhead'ide kontserte korraldav Jaanus (26) valjul häälel. Mõned

kutsuvad teda Siiliks ja peavad tallinlaste liidriks. Käsivarred on tal nii täis tätoveeritud, et

raske on leida tikutopsist suuremat valget laiku, haakriste on seal hulgim. Koorep kinnitab

veel, et „meie näod on kapole ammu tuttavad.” („Meie” all peab Koorep silmas

kaasintervjuueritavat Marti – arvatavasti Mart Plees)52 Eesti jalgpallifänne koondava ühenduse

MTÜ Jalgpallihaigla üks juhtfiguure Tarmo „Kojamees” Kruusimäe kutsub Koorepit samuti

48 Tallinnas oli revisjonisti kuulama-vaatama tulnud igas vanuses inimesi: neonatsi välimusega noori, pensionäre, eesti- ja venekeelseid, kokku võis publikut olla 250 ringis. Piret Udikas; Aeg kahetseda, aeg andestust ja armu paluda; Jeruusalemma Sõnumid (03.2002) http://iisrael.ee/js.php3?id=214 (7. mai 2007)49 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Rahnu (7.mai 2007)50 Toivo Kamenik; Kaitsepolitsei 2001. Aastaraamat (lk. 16) 51 1974. aastal sündinud Koorep on rassistliku skinheadbändi P.W.A. liider. Juba 1988. aastal (siis küll pisut teise nime ja sõnumiga) alustanud P.W.A. (Preserve White Aryans) omab Eesti skinheadide seas kultuslikku mainet. Koorep on ise kirjeldanud bändi olemust järgmiselt: P.V.A. on viljelenud oma eksisteerimise ajal põhiliselt OI ! punk ja hardcore muusikat. Alguses kutsuti P.V.A.-d natsi punk bändiks, hiljem sai P.V.A.-st aga täielikult eesti esimene skinhead bänd; P.V.A. lühiajalugu http://punk.bumpclub.ee/epa/bandid/PVA2.html (7. mai 2007)52 Birgit Püve; The Kids are united? Eesti Ekspress; (10.08.2000) http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/32/Aosa/magnet1.html (7.mai.2007)

27

Eesti skinheadide vaimseks liidriks. Eelnevatel mängudel on käinud skinnide vaimsed liidrid

Siil ja Plees. Lisaks Andruss kes juba 1996 aastast kannab enda Bomberil F.C.Flora vappi

lisaks Reval Skins-i eraldusmärgile ja neid ei ole vähe kes sooviks meiega liituda .53 Nime all

Plees peab Kruusimägi ilmselt silmas Mart Pleesi, kes samuti kuulub Eesti Iseseisvuspartei

juhatusse. Pleesi kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid ilmselt resideerub ta Stockholmis,

kus peab oma tätoveerimissalongi.54 Pleesi viibimist Rootsis kinnitab ka vestlus „Isikuga R.“,

kelle sõnul käib Plees küll aegajalt Eestis, kuid hoiab ennast pigem tagaplaanil. Rääkides

võimalikest paremäärmuslaste liidritest Eestis, ütleb „Isik R.“, et üheks selliseks võib tõesti

olla Koorep („Isik R“ kutsub teda Siiliks). Tegelikult on mitmeid võimekaid mehi, kes võiksid

olla siinse liikumise liidrid, aga nad ei taha seda, kuna Kaitsepolitsei hoiab tegelikult väga

pingsalt kõigel silma peal, (palgates isegi koputajaid) pigem tegelevad nad nö.

„valgustamistööga” ja õpetavad noori.55

Üheks näiteks paremäärmuslikust liikumisest on Eesti Paremäärmuslik Organisatsioon (EPO).

EPO on üks väheseid liikumisi, kellel on ka oma üpris korraliku sisuga koostatud virtuaalne

keskkond internetis, koos sõnastatud põhikirja ja eesmärkidega. Eesti Paremäärmuslikku

Organisatsiooni kuulub kümmekond inimest, vanusega üle 25 eluaasta, kes on vähemalt läbi

interneti seotud ka paljude teiste paremäärmuslikku meelelaadi kandvate

internetikommuunidega näiteks suhtlusportaalis Orkut, kus võib EPO liikmeid leida nii Eesti

Leegionit ülistavates, kui pronkssõduri -ning venelaste vastastes netikommunidest. EPO

tegevuspiirkond või peakorter koondab mitut inimest Haapsalust, kus tundub, et on ka üpris

kindel ja tugev paremäärmuslaste seltskond; ka liitumistaotlusi saab saata Haapsalu

Peapostkontori postkasti. EPO on oma koduleheküljel andnud mõista, et nende sooviks on luua

Eesti Paremäärmuslik Erakond, mis näitab tahet suundumaks reaalsesse poliitikasse ning mille

suunitluseks saaks olema oma riigi ja rahva jaoks töötamine.

Aidata kaasa nende Eesti Vabariigi seaduste muutmisele, mis on kahjulikud meie riigile ja

rahvale. Loomulikult ei taha me endid millegi sellisega siduda mis võib tuua kaasa Eesti

põhiseadusega konflikti. Järgida Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi kuni need ei ohusta

EV kodanikke, Eesti keelt ja kultuuri. Me tahame astuda konkreetseid samme mitte-eestlaste

53 Tarmo „Kojamees” Kruusimäe kommentaar Jalgpallihaigla Foorumis (11.10.01) http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?s=8949d3318a1f074bbb4cd2d6edb86740&t=68&page=2 (7.mai.2007)54 Mart Pleesi tätoveerimissalongi kodulehekülg: http://www.selfish.se/album.html (7. mai 2007)55 Vestlus isikuga R. (20.05.07)

28

vastu, kes üritavad tänapäeval meie rahva ja riigi üle peremehetseda. Mõistame hukka kõik

seksuaal-vähemused ja ei näe neile kohta Eesti Vabariigis.56

Kasekamp on nimetanud ka Vabariikliku Parteid, mida juhtis Kristjan-Olari Leping,

majandustudeng Tartust. Partei määratles end kui Euroopa Liidu vastast rahvuslikku

paremäärmuslikku parteid. 2002. aasta kohalikel valimistel kandideeriti vaid ühes piirkonnas

ning saavutati 1.1% valijate häältest. Et Eestis on vaja poliitilise partei registreerimiseks

vähemalt tuhande liikme olemasolu, värbas Leping parteisõdureid õllega.57Antud juhtumi

puhul võib oletada, et tegu oli seisukohavõtuga, näitamaks, kuidas on võimalik Eestis tuhat

inimest ühe eesmärgi nimel allkirja panema saada ning naeruvääristada seeläbi Eesti poliitikat

ning võimul olevat establishmenti. Samas on Vabariiklikul parteil endiselt olemas toimiv

väljund internetis. Koduleheküljel on toodud ära partei seisukohad, mis keerlevad ümber kolme

põhimõtte: euroskeptitsism, rahvuslus ja parempoolsus. Partei on ennast just läbi nende kolme

põhimõtte määratlenud.58 Kuna partei ei ole hoolimata oma asutamisest 1999. aastal, osalenud

ei 2003. ega 2007. aasta Riigikogu valimistel, võib öelda, et tegu ei poliitiliselt aktiivse ega

eriti tõsiselt võetava parteiga. 2001. aastal väitis Leping, et nende Vabariiklikusse parteisse

kuulub ligikaudu 1800 liiget ja kuulutas end Eesti kõige parempoolsemaks parteiks.59 2002.

aastal toimunud valimiste aegu märgiti Vabariikliku Partei liikmete arvuks 1100.60

Kasekamp (2003) viitab samuti terminile groupuscules, kirjeldades liikumisi, mis kujutavad

endast ei midagi rohkemat kui internetis levivaid parteiprogramme.61

Paremäärmuslikud rühmitused ja liikumised intensiivistusid Eestis eriti enne Euroopa Liiduga

liikumist, määratledes endid kui Euroopa Liidu vastaseid. Euroopa Liidu vastasena on ennast

näidanud peale eelpool nimetatute ka Eesti Iseseisvuspartei ning samuti Eestimaalaste

Radikaalne Erakond, mille loomiseks kutsuti inimesi ülesse 2003. aasta 15. septembril Nõmme

56 Eesti Paremäärmusliku Organisatsiooni Põhikiri; http://www.hot.ee/pikselid/raam.htm (16.aprill 2007)57 Andres Kasekamp; Extreme Right parties in contemporary Estonia; Patterns of Prejudice ;Vol 37 , No. 4, Routledge (2003)58 Vabariikliku Partei programm; http://www.vabariiklikpartei.ee/programmest.htm (15.mai 2007)59 Marmei, Kristin; News from Estonia; Central Europe Review (2001)http://www.ce-review.org/01/7/estonianews7.html ; (15. mai 2007)60 Local Elections 2002 – Participating Political Parties; http://www.vm.ee/eng/nato/aken_prindi/2891.html (15. mai 2007)61 Näitena toob Kasekamp Eesti Vabadusliikumise, mis loodi 2000. aastal Tartu Ülikooli ajakirjandustudengi Andris Tammela poolt, nagu ka varem kirjeldatud Vabariiklik Partei, kuulutas see enda Euroopa Liidu – ja immigrandivaenulikuks ning ei välistanud oma eesmärkide saavutamise nimel ka terrorismi kasutamist, kuid sarnaselt Vabariiklikule Parteile oli ka selline avaldus pigem tähelepanu saavutamiseks.

29

Raadios.62 Nii radikaale kui Nõmme Raadiot juhib Eestis võrdlemisi populaarne Margus Lepa,

kes on üles astunud Kiire rollis filmides “Kevade”, “Suvi” ja “Sügis”. Teine eestvedajatest on

Raigo Sõlg, keda on seotud ka USA-st Eestisse kolinud USA parem-ekstremismi aktivisti

Craig Cobbiga. Cobb on tänavu netti üles riputanud pooletunnise videousutluse Raigo Sõlega,

keda ta tutvustab kui Eesti rahvuslaste ühte liidrit. Juristiharidusega Sõlg töötas varem

justiitsiministeeriumi osakonnajuhatajana, kuid on nüüd radikaalne saatejuht Nõmme Raadios.

Viimati sattus Sõlg skandaali tänavu veebruaris, kui ilmnes, et talle allunud naiskaitseliitlane

kandis 24. veebruari paraadil haakristiga kõrvarõngast. Sõlg arvati seepeale kaitseliidust

välja.63 Tegelikult heitis Kaitseliit Sõlgi välja hoopis kriitiliste kommentaaride pärast ühes

internetiportaalis kaitseminister Jürgen Ligi aadressil, kuid pidi tunnistama Sõlgi

õigeksmõistmist Riigikohtu poolt. Üheks omapäraseks nähtuseks Eesti paremäärmuslaste

juures on nende kuulumine sõjaväelistesse ühendustesse, nagu kaitsevägi, kaitseliit, skaudid

ning samuti rahuvalve sõdurid. Seda kinnitavad paremäärmuslike huvide ja sisu leidmine

interneti suhtlusportaalides küsitluse jaoks valimit otsides - nähtud pildid, kus leidus

hulgaliselt kaitseliidu ja kaitseväe vormides isikuid, kes oma isikukirjeldustes deklameerisid

rassistlikku luulet ja laulusõnu ning huvideks olid lisanud paremäärmuslusega seotud

anakronisme. Niisuguseid militaarseid ühendusi võib kohati pidada isegi paremäärmuslaste

kasvulavaks. “Isik R.”, kes ka ise omab ohvitseri auastet, kinnitab vestluses, et militaarsetes

institutsioonides on tõesti suur hulk paremäärmuslikult mõtlevaid inimesi. Paljud on nendest

ka juhtivatel kohtadel, alates jaoülematest, kuna tegelikult on paremäärmuslus kõige

militaarsega seotud. Aga loomulikult ei saa nad oma meelsust avalikult propageerida. Neil on

mitmeid alluvaid ja nad on hästi relvastatud. Teoorias võib KaPo tõesti karta Pullapää kriisi

sarnaseid juhtumeid64.

Eesti erakondadele ja liikumistele pühendatud internetilehekülg oskab nimetada veel Eesti

Rahvusdemokraatliku Erakonda, mille eesotsas oli Sten Andreas Hankewitz ning mis loodi

1999. aastal, kuid toimis vaid kuni 2002. aastani. Informatsioon nimetatud erakonna osas on

62 http://erakonnad.instituut.ee/erakonnad/registreerimata/ere_5.html 63 "Ma ei tea, kas ja mida ma peaks selle kohta ütlema," ei taha Sõlg isegi öelda, kus ja millal lõik salvestati. Enda sõnul Cobbiga esimest ja viimast korda kohtunud Sõlg möönab, et jänki esitas ohtralt suunavaid küsimusi juutide ja neegrite kohta. "Ma ei näe probleemi, et ma oleks seal midagi seadusevastast öelnud. Ma räägin seda, mida ma mõtlen, ka iga päev raadios." Mihkel Kärmas; Neegrivihkaja rajab Rapla metsatallu keskust Eesti Ekspress 01.11.2006 http://www.ekspress.ee/viewdoc/4F9ACF372178233CC2257219003D7C51 (16.aprill 2007)64 Vestlus isikuga R. (20.mai 2007)

30

aga puudulik. Küll on Eesti erakondadele pühendatud internetilehekülg võtnud endale

vabaduse määratleda Hankewitzi parteid neonatsistlikuna65.66

Eesti Rahvuslaste Erakond asutati 2006. aastal, nende plaan osaleda 2007. aasta Riigikogu

valimistel koos Eesti Iseseisvusparteiga kukkus läbi, pärast mida ollakse rohkem lähenenud

Eesti Kodanike Keskerakonnale, kellega koos ka 2007. aasta valimisi boikoteeriti.

Lisaks eelpool nimetatud organisatsioonidele ja liikumistele on Sõltumatu Infokeskus

koostanud nimekirja rahvuslikest erakondadest ja liikumistest Eestis, kuhu kuulus kokku 18

organisatsiooni, asutust ja portaali. Ühe mõjuka liikumisena tasuks ehk mainida liikumist Alati

Ustav, mis tekkis reaktsioonina pärast 2006. aasta 9.mail alguse saanud Pronkssõduri saagat,

kuid mille tähelend vaibus 2006. aasta oktoobris, pakkudes oma tegevusaja jooksul

avalikkusele vähemalt kaks keskset kuju paremäärmuslaste leerist – üks neist oli Kalev

Rebane, kes peale 9. maid tegi ägedat propagandatööd rahvusradikaalse ideoloogia edastamisel

meediale, saates mitmeid kuid kõikvõimalikele meediaväljaannetele pikki, rahvuslikust

maailmavaatest mõjutatud arvamusartikleid ja mõtteavaldusi. Teine aktivist, kelle lahkumise

tõttu Alati Ustav arvatavasti oma aktiivsuses kannatas, oli Sten Hans Vihmar, kes kuulub

muuhulgas ka Kaitseliidu Harju maleva ridadesse ning kirjutab rahvusluse teemadel oma

blogis http://stenn.wordpress.com. Vihmar on Isamaa ja Res Publica liidu liige. Möödunud

aastal oli ta oma tegevuse tõttu ka Kaitsepolitsei huviorbiidis ning kuulati 17. augustil üle

seoses rahumeelse toetusavalduseks korraldatud miitinguga Tõnismäel.67 Kuigi Vihmar teatas

2006. aasta oktoobris, et liikumine Alati Ustav on oma tegevuse lõpetanud, leidub inimesi, kes

selle väite ümber lükkavad. Interneti suhtlusportaalis Orkut.com, on liikumisel Alati Ustav ka

oma kommuun, mille loojaks on Siim Abroi.68 Põlevate silmadega Siim jutustas kõigile, kuidas

teda lipu kandmise pärast eelmisel laupäeval siinsamas rusikaga kõhtu klobiti, seevastu

65 Karja, R; Eesti Rahvusdemokraatlik Erakond http://erakonnad.instituut.ee/erakonnad/registreerimata/vanad/erde.html (16.mai 2007)66Erakonna algusaegadel näitas ta pigem välja rahvuslikku ja paremäärmuslikku meelsust. Samas tundub, et Hankewitzi näol on tegemist poliitilise kameeleoniga – kui Eesti Rahvusdemokraatliku Erakonna alguses tõmmati paralleele isegi neonatsidega, (Hankewitz oli uhke ka oma saksa päritolu nime üle) siis tänapäeval reklaamib Hankewitz ennast kui veendunud sionisti. Hankewitz on ka Isamaa ja ResPublica Liidu liige. (www.hankewitz.ee) (16.mai 2007)67 "Olen veendunud, et kui annan oma panuse peaministri toetamises, siis seda kiiremini teisaldataks meie maad okupeerinud sõduri sümbol Tallinna linna keskmes. Äkki magasin mina mingid muutused maha, mil demokraatlikust Eesti Vabariigis sai võimule politsei despootia, mis keelab kokkusaamise, mõttevabaduse, õiguse levitada oma arvamusi ja samuti toetuse peaministrile," oletab Vihmar.Sõltumatu Infokeskus; Järjekordne rahvuslane politseis ülekuulamisel (21.08.2006) http://si.kongress.ee/?a=page&page=42efd697c53a533f7040d&subpage=44e8ef7d44667644b36d2 (15.mai 2007) 68 Orkut.com kommuun Semper Fidelis; http://www.orkut.com/Community.aspx?cmm=13940848 (15.mai 2007)

31

küsimust mehe erakondlikust kuuluvusest tuli mitu korda esitada. Siim Abroi on

Reformierakonna liige. Hambakaitsed, mida Siim vaheldumisi endale suhu topib ja sealt välja

tirib, kõnelevad selget keelt, milleks ta Tõnismäele tuli.69

Mitte keegi ei ole täpselt suutnud arvet pidada ei skinheade koondavate rühmituste üle ega

nende tegevuse üle Eestis, nagu ka teiste paremäärmuslaste toime pandud kuritegude üle. Eestil

puudub süsteemne kord, kuidas ja mil määral eristada rassilise alatooniga kuritegusid. Raskusi

on olnud diskrimineerimise kohta andmete saamisega, kuna riiklik monitooringu süsteem on

selles osas puudulik.70 Põhiprobleem on enamikus liikmesriikides rassistliku motiiviga

kuritegude puudulik registreerimine, kui otseselt rassistlikud kuriteod välja arvata. Uuring

näitas, et politsei registreerib kuritegude puhul rassistlikku motiivi ametlikult eraldi vaid

kümnes liikmesriigis. Vastavalt mitme EUMC riikliku teabekeskuse teadetele kiputakse nendes

aruannetes – ja kogu nendel põhinevas statistikas – selliste juhtumite hulka oluliselt

alahindama. See on põhjustatud osaliselt sellest, et ohvrid ei anna kuigi meelsasti nendest

juhtumitest politseile teada, ning osaliselt sellest, et politsei ise ei registreeri sageli rassistlikku

motiivi olemasolu.71

Klandermans ja Mayer (2006) viitavad Adornole (1954) käsitledes parem-ekstremismi

tekkimist. Adorno näeb ekstremismi päritolu indiviidi iseloomus. Autoritaarsete hoiakute

sündroom, mida on kujundatud lapsepõlve ajal domineerivate vanemate poolt, arvatakse olevat

eelsoodumuse inimeste suunamisel poliitilisse ekstremismi.72 Paremekstremistide üheks

ideoloogiliseks sooviks ongi domineerida ja olla kardetud, sellele viitavad mitmed nii

kirjapandud kui visuaalsed tunnused. Niisuguseid viiteid domineerimisele võib leida pea iga

parem-ekstremisti virtuaalsetes klubides ja kommuunides edastatud profiilides. Meie

skinheadid on siiki Eesti patrioodid, mõned muidugi on ka sabassörkijad ning teised lihtsalt

tavalised löömahuvilised (neid on õnneks minimaalselt). Seega on Eesti neonatside vastaseks

ning viha/põlguseobjektiks meie armas vennasrahvus - tiblad.73

69 Peeter Ernits; Mis siis, kui meie Linda kuju juurde laulma ja tantsima läheks! Maaleht (01.06.2006) http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=5853 (15. mai 2007)70 Kovalenko, Julia; Racism in Estonia; ENAR Shadow report 2005; http://www.enar-eu.org/en/national/estonia/Estonia_2005.pdf (10.mai 2007)71 Oakley, Robin; Rassistlike kuritegude ja vägivalla vastane politsetegevus; EUMC (2005) http://eumc.europa.eu/eumc/material/pub/PRCV/PRCV-ET.pdf (5. mai 2007)72 Bert Klandermans; Nonna Mayer ; Extreme Right Activists in Europe: Through the Magnifying glass; Routledge; (2006) 73 Vestlus isikuga R. (20. mai 2007)

32

Üks väheseid skinheadide liikumisi, kes on ennast internetiportaali Rate.ee klubi põhjal

määratlenud, on liikumine Reval Skins, mis on Tallinnapõhine liikumine. Reval Skins on ka

üks pikemaealisi skinheadide liikumisi Eestis ning seotud skinhead bändiga Revalers.

Iga noor, kes on riietatud skinheadlikult, ei tee teda automaatselt skinheadiks. Õigeid

skinheade on eestis vähe. Ca 40-50. Ülejäänud on lihtsalt tühikargajad, kes ei tea Eesti

ajaloost ja skinheadi ideoloogiast midagi. Paraku inimesed ei tee vahet õigel skinheadil ja

tühikargajatel ning redskinnidel.74

Ülekaalukalt on tegu noorte (alla 25-aastaste) meestega, keda pole üldse või on vähe

organiseeritud, nad kogunevad lähema ümbruskonna sõpruskondadesse. Harva on neil noortel

lausparemäärmuslik maailmavaade, pigem pooldavad nad difuusset paremäärmuslikku

ideoloogiat. Nendes ringkondades on eriti populaarsed skinheadide kontserdid, mis lõpevad

külastajatele peaaegu järjekindlalt joominguga ja tugevdavad ühtekuuluvustunnet. Agressiivne

muusika ja rassistlikud, vägivalda ülistavad tekstid vahendavad solidaarsust ja tugevust, mida

üksikisikud vaevalt muidu tunnetaksid, neid julgustatakse kasutama vägivalda.75

Põhimõtteliselt võib aga Eesti skinheade ja white supremacy-iste lugeda võrgustikuks –

aktiviste leidub Kuressaarest Põlvani ning Haapsalust Jõhvini. Naissoost isikuid on aga

paremäärmuslaste seas väga vähe, küsitlusele vastas 9 naist ja 43 meest ning üks vastaja oli

oma soo määramata jätnud. Paremäärmuslaste paiknemist Eestis illustreerib aga läbiviidud

küsitluse ja internetiportaalide andmete põhjal koostatud graafik.

3 2 31

31 1 2 1

23

10

0

5

10

15

20

25

Vastuseid 50

Elukoht

EestiHaapsaluHarjumaaHelsinkiIda-VirumaaPõlvaRakvereRaplamaaTabasaluTallinnTartu

Joonis 11

74 Vastus E-formularis läbi viidud küsitlusest.75 Fritsche, Klaus D.; Ekstremismivastane võitlus Saksamaal; http://www.forumbalticum.ee/konv11/fritsche_est.pdf (12. mai 2007)

33

Roger Griffin toob näiteks välismaise parem-ekstremiste ühendava liikumise Blood&Honour,

millest sai kiiresti rahvusvaheline, keskjuhtimiseta poliitilis-kultuuriline tervik pigem

groupuscular kui hierarhilise struktuuriga. Sellisena võib ta mängida olulist rolli

rahvusvahelises paremäärmusluses, eriti aga USA-s, Ühendkuningriikides, Skandinaavias ja

Venemaal – seda nii läbi ideoloogilise „hariduse” andmise paremäärmuslastele, kui läbi

sidemete teiste paremäärmuslike võrgustike. (Griffin 2003; 32)76 Eestis on sellise

paremäärmuslike liikumiste ja isikute ühendamise enda kanda võtnud kõikvõimalikud

foorumid ja virtuaalsed klubid, internetiportaalides nagu Orkut ja Rate.ee, kus eestlaste osavõtt

on äärmiselt aktiivne.

5. Eesti paremäärmuslaste tegutsemine

Rassistlikke kuritegusid ei esine Eestis kuigi sagedasti, kirjutab Julia Kovalenko Eestit

puudutavas raportis. Enamus intsidente langeb Kriminaalseadustiku artikkel 151 alla.77

(Kovalenko 2005) Kui Ando Leps mainis veel 2003. aastal oma ettekandes kummalise

asjaoluna seda, et siinsed paremäärmuslased ei suhtu venelastesse halvasti, siis Euroopa Liidu

2006. aasta raport liikmesmaade ksenofoobia ja rassismitaseme kohta märgib järgmist.

Valitsusvälistelt organisatsioonidelt saadud tõendid ja uurimistööd viitavad jätkuvalt vaenule,

sealhulgas rassistliku vägivalla ja kuritegevusega seotud juhtumitele venelaste ja Balti riikide

kodanike vahel – mis kinnitab venelasi nii ohvrite kui ka süüdlastena. Näiteks on Eestis olnud

juhtumeid Vene vastasest seinamaalingutest, nagu ka rassistlikest internetipostitustest ja

ajaleheartiklist. Samas algatati ajavahemikul 2002. aasta septembrist kuni 2004. aasta juulini 8

kriminaaluurimist.78 Üpris selge on see, et tegelikult ei peegelda 8 kriminaalasja algatamist

põhimõtteliselt kõigest kahe aasta jooksul reaalset olukorda. Minu poolt läbiviidud küsitlus

näitas, et ainuüksi juba rohkem kui pooled küsitlusele vastanutest olid osalenud vägivaldsetes

kokkupõrgetes muulaste või teiste vähemustega, kuid küllap olukord, kus ei suudeta eristada

rassistlikest põhjustest tulenevat vägivalda muust vägivallast, annabki võimaluse näha

76 Roger Griffin; From slime mould to rhizome: an introduction to the groupuscular right; Patterns of Prejudice, Vol. 37, No. 1, Routledge (2003) 77 Kovalenko, Julia; Racism in Estonia ; ENAR Shadow report 2005 http://www.enar-eu.org/en/national/estonia/Estonia_2005.pdf (10. mai 2007)78 The Annual Report on the Situation regarding Racism and Xenophobia in the Member States of the EU EUMC 2006 http://eumc.europa.eu/eumc/material/pub/ar06/AR06-P2-EN.pdf (11.mai 2007)

34

rassistlikku motiivi kandvate kuritegude vähesust. Puudub selge kuritegude motiivil baseeruv

kategoriseerimine. Lepsi 4 aastat vana väide ei oma mingisugust adekvaatsust tänapäeva

Eestis, seda eriti pärast 2006. aasta maikuud. Paremäärmuslike liikumiste aktiviseerumist peale

2006. aasta maikuud kinnitas vestluse käigus ka Kaitsepolitsei ametnik.

Kas teil on olnud konflikte Eestis olevate vähemustega?

47

6

1. Jah

2. Ei

Kas konfliktid vähem ustega on olnud vägivaldsed?

34

13

1. Jah

2. Ei

Joonis 12 Joonis 13

Vägivald sünnitab vägivalda. Kindlasti annab sellele arvamusele tuult tiibadesse skinheadide

välimus - tanksaapad, teksad, joped, soengud, tätoveeringud. Vägivald on reeglina

provotseeritud just tavaliste kodanike poolt - kellele ei meeldi ekstremistid, kellele skinheadide

välimus, kes hakkab norima miskite kommunismikõnedega. Skinheadid löövad samapalju kui

ööklubides rullnokad - skine on lihtsalt vähem ja nad jäävad meelde. Rääkimata juttudest

Euroopa skinheadidest - nood on tõepoolest ohtlikul tasemel organiseerunud ning

vägivaldsed.79

Tallinnas läbiviidud sotsioloogilise uurimuse käigus küsitleti inimesi seoses vägivallaga

etniliste eestlaste ja mitte eestlaste vahel. Kuna puudus ajaline määratlus, saadi suhteliselt

kõrge protsent intsidentide arvu kohta. 59,1% eesti keelt kõnelevatest isikutest ja 47,7% vene

keelt kõnelevatest isikutest ütlesid, et „nad pole sellise vägivallaga kokkupuutunud, kuid on

sellistest intsidentidest kuulnud“; vastavalt 18,6% ja 18,3% ütlesid, et „nad on sellist vägivalda

pealt näinud“; ja vastavalt 6,3% ja 6,6% ütlesid, et „nad on ise kannatajad olnud“.80

Nagu ka paljude teiste valdkondadega ühiskonnas, juhivad paremäärmuslikke maailmavaateid

ning nendega seotud kultuure ja reaktsioone erinevad sündmused, mis kas vastavalt

hoogustuvad mingeid ühiskondlikke protsesse või aeglustavad neid. Paremäärmuslike

meeleolude tõusva trendi üheks suurimaks reaktsiooniliseks mõjutajaks on peale 2000. aastat

79 Vestlus Isikuga R. (20. mai 2007)80 Kovalenko, Julia; Racism in Estonia ; ENAR Shadow report 2005 http://www.enar-eu.org/en/national/estonia/Estonia_2005.pdf (10. mai 2007)

35

olnud liitumine Euroopa Liiduga, mis lõi vähemasti virtuaalses keskkonnas üsnagi sõnaka

Euroopa Liidu ja globaliseerumisvastase oppositsiooni, mis oli 1990-ndatel põhimõtteliselt

veel olematu nähtus. Euroopa Liidu vastaseid ei saa määratleda kui parem-ekstremiste, kuid

EL-i vastased suutsid haarata tähelepanu ning teenida tulevikku silmas pidades poliitilist

profiiti reageerides Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Katri Vallaste on toonud välja Eesti

Euroopa Liiduga liitumise vastased ühendused, mida loodi spetsiaalselt liitumisvastase

kampaania tegemiseks tervelt seitse tükki, lisaks veel kuus organisatsiooni, mis samuti

kampaanias osalesid.81 Mitmed nimed, kes Euroopa Liidu vastases kampaanias esinesid, on

tuttavad juba ka läbi antud töö: Kaido Nõmmik, Vello Leito, Martin Helme, Kristjan-Olari

Leping, Margus Lepa. Üpris tõenäoline on arvata, et Euroopa Liidu vastased liikumised olid

tegelikult protestiaktsioonid, mis taaskasvatasid vahepealsetel aastatel üpris nõrgaks jäänud

rahvuslaste alget, seda just nooremate isikute kaasamisega, kes on protestiliikumiste suhtes

kõige vastuvõtlikumad.

Järgnevalt toon välja mõningaid parem-ekstremistidega seotud ja seondatud aktsioone peale

2000. aastat, ainuüksi sellega on võimalik lükata ümber statistika ja raportid, mis väidavad, et

Eestis peaaegu, et ei toimugi rassilist vägivalda ja kuritegusid vähemuste suhtes. Vestluses

Kaitsepolitsei ametnikuga, pidi viimane tunnistama, et Eestis ei ole politseitegevus erinevate

kuritegude kategoriseerimisel veel nii kaugel kui näiteks Rootsis ja Soomes, kus ka

diskrimineerivad või vähemuse vastu suunatud kuriteod on peensusteni lahterdatud.

Paremäärmuslaste aktsioone Eestis võib jagada üldjoontes neljaks: rahumeelsed

protestiaktsioonid/meeleavaldused, provokatiivsed aktsioonid, verbaalsed rünnakud vähemuste

pihta (sh. virtuaalsetes keskkondades), vägivaldsed rünnakud vähemuste pihta.

Niisuguseid rünnakuid kasutatakse osavalt ära ka teatud huvigruppide poolt, kes soovivad näha

rahvuslikul baasil vaenu õhutamist Eestis, üheks selliseks peab Kaitsepolitsei ka 2001. aastal

asetleidnud intsidenti Paldiskis kohalike elanike ja rahuvalvajate vahel. Vägivallatsemise

ajendiks sai 23. juuli õhtul Paldiski rannas toimunud konflikt äsja metsalaagrist naasnud ja

puhkusele lubatud Skautpataljoni sõdurite ning kohalike vene rahvusest noorte vahel. Tüli

provotseerisid kohalikud vene noormehed, kes algul sülitasid sõdurite suunas, hiljem aga lõid

ühte vene rahvusest (!) sõdurit õllepudeliga vastu pead. Kättemaksuks füüsilise ründe eest,

organiseeris jaoülem kesköö paiku linnas umbes 20-30 sõduri osalusel vägivaldse 81 Vallaste, Katri; Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis; Riigikogu Toimetised 2004/9; http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito9/artiklid/15vallaste.htm (20. mai 2007)

36

vastuaktsiooni.82 Venemaa välisministeerium nimetas Eesti rahuvalvajate huligaanitsemist

rassistlikuks ja natsionalistlikuks tegevuseks, mis on saanud õhutust Eesti ametlikust poliitikast

muukeelse elanikkonna suhtes. “Fašistlikult käitunud jõhkrad noorukid lubasid endale

rassistlikke väljendusi,” seisab Venemaa välisministeeriumi ametlikus avalduses. “Eriti

hämmastav on see, et löömingus ei osalenud mitte lihtsalt sõdurid, vaid rahuvalvajad, kes

peaksid eriti hästi teadma, kui ohtlik on rahvuslik ekstremism.”83 84 Sarnaseid juhtumeid on

teisigi. Vene Erakonna Eestis (VEE) teatas, et nende noorteorganisatsiooni aktivistid langesid

läinud reedel Tartus skinheadide rünnaku ohvriks. “Kella 10 paiku õhtul tungis viiele VEE

noorteorganisatsiooni aktivistile kallale kaheksameheline skinheadide jõuk” ütles VEE esimees

Stanislav Tšerepanov pühapäeval BNS-ile.85

Parem-ekstremistide üks ideoloogilisi vastaseid on ka homoseksuaalsus kui seksuaalvähemus,

kuigi isegi näiteks skinheadide subkultuuris tuntakse homoseksuaalset alarühma. Eestis on

teadaolevad rünnakud homoseksuaalide pihta leidnud aset nii 2005. kui 2006. aastal Tallinnas

toimunud gayparaadide ajal. Kui 2005. aastal õnnestus politseil suurem konflikt ära hoida, siis

2006. aastal, mil rahvuslikud ja ka parem-ekstremistlikud meeleolud olid saanud uue pöörde, ei

lõppenud kõik nii probleemivabalt. Erinevatel andmetel ründas homoparaadil osalejaid 20-30

pealine noormeeste kamp. «Olgu kodus ja tehku oma asja, aga ärgu tulgu, kurat, avalikult

tänavale. Tehku seda parem kuskil kapis,» ütleb kirjaga «Deutschland» särki kandev noormees.

Ka sellised baarid nagu Sauna tänaval on tema arvates kurjast (Gaybaarid). Arvatavate

skinhead’ide rünnakus sai vaatamata politsei ja turvameeste sekkumisele vigastada kümneid

paraadil osalejaid. Paraadi korraldaja Lisette Kampuse sõnul tuli kohale ka kiirabi, kuna

mitmed inimesed vajasid rünnakus saadud vigastuste tõttu arstiabi. 86 Kaitsepolitsei andmetel

said rünnakus viga ka kaks välismaalasest osalejat, kellest ühte tabas kivi ja teist õllepudel,

kuid seitsme väärteo algatamise kõrval ei suudetud algatada ühtegi kriminaalasja, kuna

82 Toivo Kamenik (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse: Võitlus paremäärmuslusega; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2001 ; (2002) lk. 1683 Piirsalu, Jaanus; Venemaa süüdistab Eesti rahusõdureid rassismis; Eesti Päevaleht; (01.08.2001) http://www.epl.ee/artikkel/86673 (16.mai 2007)84 Meediareportaažide valguses aga tuli välja, et olukord oli rahuvalvajate ja peamiselt vene keelt kõnelevate Paldiski elanike vahel olnud pingeline juba pikema aja vältel ning kannatajaks pooleks olid olnud just rahuvalvajad, keda mõnitati ja ka peksti(!). Intsident päädis kuue kaitseväelase teenistusest vabastamisega kaitseväe ülema Tarmo Kõutsi poolt ja ülejäänud aktsioonis osalenud sõdurite distsiplinaarkorras karistamisega.85 BNS; Vene erakonna väitel ründasid skinheadid nende aktiviste; Postimees (21.01.2007)86 Kaha, Andero; Homoparaad: pommihirm, lendavad munad; SLÕhtuleht (14.08.2006) http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=203649 (16. mai 2007)

37

„välismaalasi rünnanud isikuid ei õnnestunud kindlaks teha”.87 Samalaadne üritus keelati Lätis

2006. aastal just seetõttu, et 2005. aastal tabasid paraadil osalejaid agressiivselt meelestatud

isikute rünnakud. 88 Esitasin küsitluses ka ühe provokatiivse küsimuse – Kelle te maalt välja

saadaksite?

26

6

0 0 0 03

12

3 20

5

10

15

20

25

30

Vastanuid 52

Kelle saadaksite Eestist välja?

VenelaseNeegriSoomlase

AsiaadiJuudiMoslemi

HomoseksuaaliÜkskõik kelle nendestMitte kedagi neis t

MuuJoonis 14

Üheks tähtsaimaks sündmuseks on ühe grupi parem-ekstremistide jaoks kindlasti Adolf Hitleri

sünnipäeva tähistamine. Eesti neonatsid Tallinnast ja Tartust reserveerinud ühe pealinna baari,

kus toimus Hitleri sünnipäeva puhul paari bändiga kontsert. Kohal oli 60-100 neonatsi, kelle

hulgas oli ka külalisi Rootsist ja Leedust. Kinnitamata andmetel sõitis sel puhul Tartust

Tallinna eribuss. Üritusele ei tehtud reklaami, samuti puudus igasugune eelteave.89 2001. aastal

sattusid skinheadid Tartus Hitleri sünnipäeva tähistades väikesesse konflikti ka kohaliku

politseiga. 2007. aastal ilmus nädalalehes „Eesti Ekspress“ pilt Tartus Hitleri sünnipäevaks

villitud “Führerwein”-ist.

Üles võib lugeda mitmeid juhtumeid, kus parem-ekstremistid on kasutanud otsest vägivalda

võõramaalaste kallal, rääkimata internetiavarustes leiduvatest vaenulikest kommentaaridest.

87 Geiparaadil välismaalaste ründajad jäid leidmata; Eesti Päevaleht (23.01.2007) http://www.epl.ee/uudised/371066 (16.mai 2007)88 Homoseksuaalsuse vastu suunatud rünnakuga oli seotud ka juhtum Hollandi suursaadikuga ning tema mustanahalise meessõbraga. 2006. aasta juuni alguses teatas Hollandi suursaadik Eestis Hans Glaubitz, et lahkub Eestist oma mustanahalise homoseksuaalse abikaasa tagakiusamise tõttu. Väidetavalt olla suursaadiku abikaasat Raul Garcia Laod korduvalt tema nahavärvuse pärast Tallinna tänavatel mõnitatud ning samuti väljendatud tema suhtes homovaenulikkust. 89 Alla saja neonatsi tähistas Tallinnas Hitleri 111. sünniaastapäeva; Postimees (24.04.2000) http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/00/04/24/uudised.shtmXviies (16. mai 2007)

38

Pühapäeval ajavahemikul 18.00-18.30 tülitasid Tartu linnas teekonnal raudteejaamast

kesklinna kaks eesti keelt kõnelevat ning “skinheadi” välimusega noormeest kahte hiina

rahvusest Tartus õppivat üliõpilast. Noormehele ja neiule hüüti selja tagant sõimusõnu,

tõmmati seljakotist ja sülitati nende pihta päevalilleseemnekoori, teatab Tartu politsei.90

Tartu maakohus tunnistas 16-aastase noormehe süüdi mustanahalisele Kanada kodanikule

kallaletungimises; Süüdistuse järgi tungis ta selle aasta juulis Tartus Riia ja Tähe tänavate

ristmikul kallale Kanada meeskodanikule, lüües teda rusikaga näkku. 91

Novembri keskel häirisid Kehalas muusikute klubiõhtul õhtujuhina osalenud Eesti Juudi

Kogukonna juhatuse liiget Samuel Golombi Rakvere punkbändi Marras lood, kus õhutati juute

tapma. Läinud nädalavahetusel on keegi rüvetanud Rakvere juudi kalmistut, mis linnavalitsuse

abiga alles äsja korda tehti. Lisaks sellele häirivad juute nende rahvust mõnitavad

netikommentaarid vastavateemaliste artiklite juures.92

2003. aasta juunis said kolm skinheadi tingimisi karistuse tegevuse eest, millega õhutati

avalikult viha teatud rahvuskuuluvuse ja rassi vastu. Nimetatud isikud mõisteti süüdi

haakristide joonistamises ja antisemitistlike hüüdlausete kirjutamises majadele Sillamäel,

Kirde-Eestis.93 Üks teadaolevaid juhtumeid leidis aset 2005. aasta aprillis, kui Lasnamäel oli

ühele majaseinale tehtud graffiti maaling sõnumiga: „Miks Saksamaa ometi ei võitnud?

F****** Russians“ ja teisi sõimavaid fraase.94

Oma läbiviidud küsitluses andsin vastajatele võimaluse avaldada ise meelt selle üle, mis on

Eestis kõige suurem probleem. Enamus vastajatest tõi ühel või teisel moel välja probleemi

Eestis elavate venelastega:

- Muulaste (venekeelse elanikkonna) integratsioon.

- Keeleprobleem..venelased ei õpi selgeks meie riigikeelt.

- See et tänu suurele naabrile on eestlased omal maal vähemuses. Venemaa propaganda

lendab kaarega üle meie peade. Eesti hääl jääb selle kõrval närgaks. Asja teeb hullemaks ka

90 Infoportaal Delfi; Tartu skinheadid mõnitasid hiinlasi ; (05.04.2007) http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=15516052 (16.mai 2007)91 Šmutov Martin (toim.); Kohus mõistis mustanahalist meest rünnanud noorukile tingimisi vangistuse; Postimees; 12.12.2006 http://www.postimees.ee/121206/esileht/krimi/233895.php (16.mai 2007)92 Juudid tunnevad survet; Virumaa Teataja; (04.12.2003) http://vana.www.virumaateataja.ee/rubriigid.html?number=580 (16.mai 2007)93 2004. aasta Rahvusvaheline usuvabaduse aruanne; http://estonia.usembassy.gov/usuvab04.php (16. mai 2007)94 Kovalenko, Julia; Racism in Estonia ; ENAR Shadow report 2005 http://www.enar-eu.org/en/national/estonia/Estonia_2005.pdf (10. mai 2007)

39

üsna roosa seltskonna võim Euroopas. Ka seal kehtiv 'võitjate' ajupesu ei lase inimestel meie

olukorda objektiivselt hinnata.

- Eesti-venelased Eestis kes ei salli ega tahagi sallima hakata Eestit, selle rahvust ega kultuuri.

- Tiblad (venelased kes ei pea Eestist lugu).

- Vene elanikkonna suurus ja nende tahtmatus õppida!

- Muude rahvuste puuduv huvi Eesti kultuuri ja keele ja eestlaste vastu, nende shovinistlik

meelestatus, enda rahvuse paremaks pidamine ning pretentsioonitu Venemaa kummardamine.

- Võõrrahva nõudmised,vähemusrahvaste vähene riigi keele-ajaloo tundmine.

- Siin elavad venelased kes eitaha ega viitsigi ära õppida eesti keelt. Ja sellega kaasnevad

probleemid.

- Venelased ei suuda ära õppida meie kodumaa keelt ning nad ei suuda selgusele jõuda, kas

nad elavad Eestis või Venemaal.

- Põhiliselt on venelased kes elavad EESTIS juba aastaid kuid pole võtnud omaks meie

kultuuri pole õppind eesti keelt ja arvavad et nad ei peagi seda tegema.

- Venelased ja seda arvasin ma juba ennem neid rahutusi , venelased on seda riiki juba liiga

kaua mürgitanud , neilt kõigilt tuleks eesti kodakondsus ära võtta.

Vestluses „Isikuga R.“ selgub, et tegelikult jagavad Eesti paremäärmuslased venelased kahte

leeri. Kui näiteks Saksamaal on juudid tagaplaanile nihkunud ning aktuaalne on murjanite, so.

türklaste jms. rohkus, siis Eestis on mure siiski meile tuttav - tiblad. Tiblade all mõtlen ma siis

neid venemeelseid kommuniste, Eesti riiki toetavate ja lojaalsete (ning eesti keelt rääkivate)

venelastega valdavalt probleeme pole.95

USA saatkonna pressiesindaja Eric Johnsoni sõnul on USA esindajaid viimase aasta jooksul

kuuel korral rassistlikult solvatud. “Näiteks veebruaris oli üks juhtum, kus baaris solvasid

purjus inimesed kaht Ameerika saatkonna hispaanlasest liiget. Samal kuul solvasid üht

Ameerika aasialast McDonaldsi ees skinhead'id,” ütles Johnson. “Ühel korral on USA

saatkonna liige näinud ka, kuidas vanalinnas ajavad neli skinhead'i jaapanlast taga.”96

Üheks markantsemaks juhtumiks sai 22. aastase Olev Hannula karistamine rahatrahviga

internetiportaalis Delfi avaldatud vaenuõhutavate kommentaaride kirjutamise eest. Kuigi

95 Vestlus isikuga R. (20. mai 2007)96 Sander, Maris; Laev, Sigrid; Hollandi saadiku sõber pole ainus rassistlike solvangute ohver; Eesti Päevaleht; (08.06.2006) http://www.epl.ee/?artikkel=322961 (17. mai 2007)

40

kommentaare oli rohkem, siis meediasse jõudis eelkõige käibefraasina „Juudid ahju!“, mille

kasutamine võib öelda, et selle süüdimõistva otsusega kriminaliseeriti.

Veelgi tähenduslikumaks sündmustejadaks kui seda oli Eesti liitumisprotsess Euroopa Liiduga,

võib pidada vahelduva eduga ja sündmustekäiguga toimunud „monumendisõda“, mis sai

alguse 2004. aastal, kui 20. augustil püstitati Lihulas ausammas Waffen SS-is teeninud Eesti

sõduritele, kes sõdisid mõnede arvates bolševismi vastu, teiste arvates natsismi poolt. Seda

võib nimetada üheks “fookuseerivaks sündmuseks”.97 Lihula kaasuse juures oli edasise asjade

käigu juures oluline koht kahel seisukohal, mis näitavad ilmekalt seda retoorikat ja

vastandumist, mis vallandaski nn. „monumendisõja“.

«Mälestusmärgi avamine Lihulas oli häbiväärne tegu, mis solvab fašismiohvrite mälestust

kõigis maailma riikides,» teatas ministeeriumi pressitalitus esmaspäeval avaldatud

kommentaaris.98

Kui valitsus põhjendab Lihula monumendi mahavõtmist sellega, et see meenutab Eestit

okupeerinud totalitaarseid režiime, siis miks ei ole valitsus seni maha võtnud Tõnismäel asuvat

nõukogude mundris sõjameest kujutavat monumenti, küsib Isamaaliit. 99

Põhimõtteliselt arenes kogu dialoog just selles võtmes, kus reaktsioonina toimus erinevate

ausammaste lõhkumine ja värviga üle valamine. Kui Lihula monumendi mahavõtmist ning

sellega kaasnenud rahvarahutust võib pidada esimeseks lahinguks “monumendisõjas”, siis

uued arengud ilmnesid 2005. aastal, kui Tallinnas Tõnismäel asunud pronkssõduri monument

ööl vastu 9. maid, mil Nõukogude Liidu armee veteranid Teise Maailmasõja lõppu tähistavad,

punase värviga üle valati. 2005. aasta oli ka esimene kord, kui nn. “punaveteranid” taotlesid

koosoleku korraldamiseks Tõnismäel avalikku luba. Kui 2005. aastal toimus üritus veel

võrdlemisi rahulikult, siis 2006. aasta 9. maist alates hakkasid sündmused ümber pronkssõduri

kulgema üsna tormiliselt ning mõlema poole meeleavaldustest said rutiinsed nähtused,

97 Eurooplasi raputas 2004. aasta novembris Hollandi filmimehe Theo van Gogh brutaalne mõrv, kes oli teinud vastuolulise filmi Islami kultuurist, meest oli pussitatud ja tulistatud Amsterdamis. Seda mõrva võib pidada sündmuseks, mida Kingdon kutsub “fokuseerivaks sündmuseks” – “juhtum, mis tõmbab probleemile tähelepanu, jõuline sümbol mis haarab või poliitikategija isiklik kogemus”. Teisisõnu on “fookus sündmused” mehhanismid, mis toovad probleemid inimeste tähelepanu alla. Pärast filmimehe tapmist, levisid Hollandi internetifoorumites sarnased kommentaarid, nagu Eestis peale 26. aprilli, mis nõudsid muulaste riigist välja deporteerimist.Zimelis, A; Anti Immigration in Western Europe: Power of Symbols; International affairs forum. (2005); http://208.106.168.212/Files/ZTPYSP.pdf (18. mai 2007)98 BNS Moskva nimetas Lihula mälestusmärki pühaduseteotuseks; Postimees (23.08.2004) http://www.postimees.ee/240804/online_uudised/142471.php (20. mai 2007) 99 PM Online Isamaliit nõuab nõukogude mälestussammaste mahavõtmist; Postimees (03.09.2004) http://www.postimees.ee/040904/online_uudised/143515.php (20. mai 2007)

41

hoolimata keeldudest Tõnismäel koguneda. Just nende aktsioonide tõusulainel ilmusid

avalikkuse tähelepanu alla taas kord nii Tiit Madisson, kui ka vanad „uued” tegijad, nagu Jüri

Liim ja Jüri Böhm. Samuti täiesti uued noored aktivistid Sten-Hans Vihmar, Kalev Rebane,

Siim Abroi ja mitmed teised, kes endas rahvuslikkuse tunde avastasid. Rääkimata temaatika

mastaapsest kandumisest poliitikasse ning interneti foorumitesse, kus rahvuslikud ja isegi

paremäärmuslikud meeleolud kõrgvalmidusse tõusid. Kui lähtuda kasvõi näiteks

suhtlusportaali Orkut.com kommuunidest, siis võib öelda, et rahvuslike meeleolude esiletõusu

tõi endaga just nn. “monumendisõda”. See on tuvastatav läbi nende kommuunide loomisaja

kindlaks tegemise. Nii tekkisid peale Lihula sündmusi näiteks kommuunid “In the hate of

Soviet Union”(732 liiget), “Eestimaa Patrioodid” (302), Petserimaa ja piirilepingu küsimuse

aktuaalsusega seoses “Petseri Seto Eestimaa vabaks” (1497), peale 2006. aasta pronkssõduri

sündmusi “Eesti Rahvuslik Liikumine” (116), üks suurimaid pronkssõduri vastaseid

kommuune, mis praegu kannab nime “Eesti Paremaks” (1707) loodi 19. juunil 2006. Eesti

Päevaleht viitab Kaitsepolitsei 2006. aasta aastaraamatule: Ootamatu tõuke skinheadide

populaarsuse kasvule 2006. aastal andis A. Zarenkovi ja teiste vene vasakäärmuslaste

õhutatud nn. Pronkssõdurikonflikt, mille algfaasis kujunes just skinheadidest eesti

rahvuslaste kõige organiseeritum jõud.100

“Monumendisõda” võib selgelt pidada üheks päästikuks, mis vallandas rahvuslik-patriootilised

ning isegi paremäärmuslikud meeleolud Eestis. Minu väidet kinnitasid ka vestlused

Kaitsepolitsei ametniku ja “Isikuga R”. Sündmuste kulminatsiooniks osutunud pronkssõduri

teisaldamine Tõnismäelt, mis tõi mässulised meeleavaldused Tallinna tänavatele, on aga

vähemasti eestlaste seas lõpp-produktina pingeid maandanud, kuna provokatsioonidele ei antud

järele. Istusin 26. aprillil 5 tundi telefoni otsas ja meelitasin tüüpe mitte tänavatele minema,

kuigi inimesed olid täiesti valmis seda tegema.101

6. Eesti paremäärmuslus internetis

100 Parimad palad Kapo aastaraamatust; Eesti Päevaleht; (19.05.2007) http://www.epl.ee/artikkel/386473 (21.mai 2007)101 Vestlus Isikuga R. (20. mai 2007)

42

Kui veel 2000. aastal ei olnud internet Eestis veel niivõrd levinud nähtus, mis andis võimaluse

sarnast maailmanägemust kandvatel inimestel ülemaailmselt omavahel suhelda, siis täna on

interneti rolli suhtlemises, infovahetuses ja poliitilises agitatsioonis raske ülehinnata.

Loomulikult on tee selleni leidnud ka kõikvõimalikud äärmusrühmitused.

Maailma esimeseks nö. parem-ekstremistide „viha” leheküljeks internetis loetakse

www.stormfront.org, mille lõi Florida arvutikonsultant Donald Black. Interneti tulek lõi

paremäärmuslaste jaoks täiesti uued võimalused, kus nad said levitada oma sõnumit kiiresti ja

konstruktiivselt nii, et see jõuaks võimalikult paljudeni. Interneti võimaldab luua uusi

sidusgruppe. Erinevad grupid võivad oma veebilehti „siduda”, mis võimaldab kasutajatel

pääseda ligi suurele hulgale inimeste ja organisatsioonide poolt pakutavatele

internetiresurssidele, geograafilistest piiridest hoolimata. Lisaks saavad grupid jagada

informatsiooni, mis on väljaspool valitsuse ja konventsionaalse meedia piire, tehes selle

kommunikatsiooniviisi turvalisemaks ja vastuvõetavamaks. Internet suurendab tõenäoliselt ka

parem-ekstremaalsete gruppide efektiivsust (kiirem ja usaldusväärsem sisekommunikatsioon),

kuid pole sugugi kindel, kas see aitab leida uusi järgijaid.102 Julgeksin viimasele väitele vastu

vaielda, kuna internet muudab paremäärmusliku ideoloogia põhimõtteliselt kõigile

kättesaadavaks, suurendab see tõenäosust, et inimesed, kes pole varem ennast julgenud

paremäärmusliku mõtteviisiga siduda, teevad seda nüüd interneti anonüümseks jääda

võimaldavaid hoobasid kasutades.

Eesti paremäärmuslastel on spetsiaalseid internetikodulehekülgi küllaltki vähe, omad

leheküljed olen otsimise käigus leidnud Eesti Iseseisvusparteil, Eesti Paremäärmuslikul

Organisatsioonil, liikumisel Alati Ustav, Reval Skins skinheadide liikumisel ning parem-

radikaalsetel liikumistel, nagu seda on www.vastupanu.ee, www.rahvuslikliikumine.ee,

www.radikaalid.ee. Rahvuslikku sõnumit kannavad veel mitmed teisedki infoportaalid, nagu

näiteks Sõltumatu Infokeskus.

Seevastu võtavad paremäärmuslased aktiivselt osa ka nö. „peavoolu” suhtlusportaalides

www.orkut.com ja www.rate.ee toimuvast, rääkimata kõikvõimalikest internetifoorumitest - nii

ajalehtede online versioonides, infoportaalides (Delfi), muusika, kultuuri ja spordifoorumitest,

seda eriti jalgpalli puudutavates foorumitest. Jalgpall on spordiala, mida peetakse eriti seotuks

102 Schafer Joseph A.; Spinning the web of hate: Web-based hate propagation by extremist organizations.(2002) (lk 71) http://www.albany.edu/scj/jcjpc/vol9is2/schafer.pdf (16. mai 2007)

43

skinheadide ja rahvuslastega ning selles vallas on olnud näiteks jalgpallikohtumised

Venemaaga printsipiaalsed.

Ühel Eesti populaarsemal internetisaidil www.rate.ee, millel on rohkem kui 334 tuhat

kasutajat, on võimalik ennast määratleda mitmel erineval viisil: pildi abil, kasutajanime abil,

huvide abil, enesekirjelduse abil, virtuaalsetesse klubidesse kuulumise läbi ning teiste

kasutajate piltide kommenteerimise läbi. Anti-defamation League antud definitsioonide ja

teiste paremäärmuslusele viitavate märksõnade ja visuaalse sümboolika abil selekteerisin ka

valimi oma küsitlusele. Küsitluse valim moodustus kriteeriumi alusel, kus rate.ee kasutaja

huvidesse pidi kuuluma numbritekombinatsioon 14/88, või täheühend ‚wp’. Lisaks sellele pidi

kasutaja huvides olema märgitud veel vähemalt kaks paremäärmuslusega seotud nö. huviala –

neid oli omakorda mitmeid erinevaid, rohkem ja vähem agressiivsemaid: Adolf Hitler, p.w.a

(preserve white aryans), special fuck off to baranka people, white supremacy, eesti leegion,

eesti patrioot, venelased välja, tiblad välja, estonian skinhead, reval skins jpt.

Üheks identifitseerimisvahendiks olev pilt kasutajaprofiilis kinnitab, et virtuaalses keskkonnas

jagunevad kasutajad, kes näitavad üles paremäärmuslikke seisukohavõtte peaasjalikult kaheks,

kuigi loomulikult võib leida mitmeid erinevaid sub-rühmi. Eristada võib üsna selgelt

tõsimeelsemaid paremäärmuslasi – skinheade, neonatse, rahvuslasi (peamiselt pagana või

maausu kummardajad, eesti folkloori fundamentalistid) ning inimesi, kes on oma huvialadeks

kirjutanud näiteks wp (white power) ja tiblad välja, kuid kes ilmselgelt kuuluvad nö.

kaasajooksikute rühma, mis on seotud ühe kindla sündmusega Eesti ühiskonnas, milleks oli

Pronkssõduri eemaldamisprotsess Tallinnast Tõnismäelt. Samas näitab selline tendents

ilmekalt asjaolu, et paremäärmuslikult meeleolud on suutnud haarata ka seda hulka inimestest

(eriti noortest), kes ilmselgelt ennast muidu läbi paremäärmusluse ja sellele iseloomuliku

sümboolika ei määratle. Ka „Isik R.“ nendib, et Rate.ee on üks portaalidest, mis võimaldab

paremäärmuslastel väga edukalt suhelda ja tunnistab, et läbi foorumite ja elektronposti liigub

info kiiremini.

44

10

17

13

7

0

5

10

15

20

Vastanuid 47

Mitmesse rahvuslikult meelestatud internetikommuuni/klubisse/foorumisse kuulute?

1

5

>5

>10

Joonis 15

Läbiviidud küsitluses küsisin muuhulgas ka seda, kui mitmesse rahvuslikult meelestatud

internetifoorumisse/klubisse/kommuuni vastaja kuulub.

Kui www.rate.ee koondab peamiselt nooremaid inimesi, siis www.orkut.com on suhtlusportaal,

millel on rahvusvahelisem mõõde ning suurem orienteeritus nn. virtuaalsetele community-tele,

ehk kogukondadele, mille moodustavad sarnaste huvidega inimesed, kes on enamjaolt

vanemad kui 18. eluaastat.Paremäärmuslased on koondnud erinevatesse temaatilistesse

klubidesse, nagu näiteks Legion Estland, P.W.A., Vabadussõda, Revalers, AntiFa, Eesti

Iseseisvuspartei, Natsionalist. Niisugused foorumid ja kommuunid on head ka operatiivseks

informatsioonivahetamiseks kokkusaamiste, kontserdite ja muu kohta, lisaks annavad nad

turvalise võimaluse oma arvamust avaldada ning mõtteid vahetada teiste sarnaste vaadetega

inimestega ning seda ka välismaiste kontaktidega. Näiteks levitati erinevates Orkuti

kommuunides, kus paremäärmuslikult meelestatud inimesed koos käivad 26. ja 27. aprilli

paiku üleskutseid mitte minna tänavatele ja hoida ennast provokatsioonidest eemal. Nii, et võib

öelda, et interneti abil suudetakse kiiresti ka ühiste seisukohtade eest kopereeruda ning

vajadusel ka tegutseda.

7. Paremäärmusliku liikumise tulevik Eestis

Antud peatükk spekuleerib peaasjalikult tendentside ja suundade üle, milliseks võib Eesti

paremäärmuslik liikumine areneda, tuginedes erinevatele esitatud arvamustele ja väidetele. Isik

R., kes nimetab ennast “üksikuks hundiks” ,kuulumata ühtegi kindlasse rühmitusse, on ta ometi

paremäärmuslikult meelestatud isikutega tegevuse ja eluga hästi kursis. Tema sõnul ei ole Eesti

45

paremäärmuslastel väga suurt põhjust organiseeruda, kuna kuigi oleks mehi, kellel on

liidripotentsiaali, siis hoiavad nad madalamat profiili ning tegelevad pigem noorema põlvkonna

harimisega antud valdkonnas. Kasekamp (2003) on viidanud paremäärmuslike parteide

ebaõnnestumisele Eestis, tuues põhjustena välja karismaatilise liidri puudumise, hea

organiseerumise ja aktiivse liikmeskonna.103 Samas hoiab “Isik R.” sõnul Eesti

paremäärmuslikult meelestatud liikumistel väga teravalt silma peal ka Eesti Kaitsepolitsei,

kelle üheks suuremaks eesmärgiks on hoida ära ja takistada Eesti paremäärmuslaste pääsemine

võimu juurde, mille esimeseks sammuks oleks ametlik registreerumine parteina, nagu see

juhtus Lätis, kus äärmusorganisatsiooni Venemaa Rahvuslik Ühtsus Läti allorganisatsiooni

baasil moodustati Läti Natsionaaldemokraatlik Partei.104 Samas on Lääne-Euroopa ja eriti

Saksamaa kogemus näidanud, et juhtudel, kus ei ole tekkinud paremäärmuslikke radikaalseid

parteisid või on nõrgalt püsivad ja organiseerimata, levivad rassistlikku vägivalda kuulutavad

grupeeringud.105

Isiku R. Sõnul on Eesti puhul Kapo selles vallas hoidnud eelkõige silma peal Haapsalus

baseeruval Eesti Paremäärmuslikul Organisatsioonil ning ka kõikvõimalikel skinheadide

liikumistel, kes on teadlikud ka sellest, et Kaitsepolitsei nende sekka aegajalt nn. “koputajaid”

palkab. Paremäärmuslikult meelestatud isikuid on visuaalsete vaatluste põhjal võimalik

tuvastada Eesti militaarsetest organisatsioonidest, kuigi eeldatavasti on tegu lihtsalt üksikute

väga patriootlike sõduritega, sest on just sõjaväelised institutsioonid kohaks, kus kasvatatakse

rahvuslikku identiteeti.

7.1 Paremäärmuslus Euroopas ja sidemed Eestiga

Võrreldes teiste Euroopa riikidega, on Eesti paremäärmuslikke meeleolusid ja aktsioone

võrdlemisi hästi suudetud kontrolli all hoida. Samas kui tugevaid probleeme paremäärmuslaste

tegevusega on olnud nii Poolas, kus paremäärmuslike rühmituste vägivalla ohvriks on sattunud

mustlased, Tšehhis, mis on peaasjalikult üherahvuseline riik ning seetõttu võrdlemisi

103 Andres Kasekamp; Extreme Right parties in contemporary Estonia; Patterns of Prejudice ;Vol 37 , No. 4, Routledge (2003) lk 414104 Kamenik, Toivo (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse:Paremäärmuslikud liikumised Eestis; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2005 (2006) lk. 17105 Beichelt, T; Minkenberg, M; Explaining the radical right in Transition: Theories of Right Wing radicalism and Opportunity Structures in Post Socialist Europe (2001) (lk. 17;18)

46

natsionalistlikult meelestatud, samuti Rootsis, kus paremäärmuslikud meeleolud on kasvanud

eelkõige liialt leebe immigratsioonipoliitika tõttu. Saksamaal on küll paremäärmuslike isikute

potentsiaal mõnevõrra kahanenud, kuid suurenenud on vägivalla kasutamiseks valmisolevate

isikute hulk. Eriti on seda märgata Ida-Saksamaal, kus välismaalasi elab vähem.106

Eesti Kaitsepolitsei on oma Aastaraamatutes viidanud pidevalt Eesti paremäärmuslaste

kontaktide loomisele sarnaste välismaiste rühmitustega ning oma 2006. aasta Aastaraamatus

väitnud, et Eestisse elama asunud välisriikide skinheadid püüdsid 2006. aastal

esmakordselt luua üle-eestilist paremäärmuslikku organisatsiooni.107 Ka oma küsitluses

esitasin paremäärmuslastele küsimuse nende kontaktide kohta välisriikides.

21

2 2 2 2

0

5

10

15

20

25

Vastanuid 29

Millistes välisriikides on paremäärmuslastega kontakte?

Soome

Rootsi

Soome ja Rootsi

Soome;Rootsi;Saksamaa

Muu riik

Joonis 16

Tänu internetile, on Eesti paremäärmuslaste sidemed välismaa paremäärmuslastega kindlasti

oluliselt paranenud ning neid sidemeid on parandanud ka üleüldine globaliseerumine, mille

vastu teatud paremäärmuslased reeglina võitlevad. Piiride avanemine on toonud siia

paremäärmuslasi (peamiselt skinheade) mitmelt poolt Lääne-Euroopast, rääkimata Venemaa

paremäärmuslikest jõududest, kellega Eesti paremäärmuslikud jõud ennast ei seosta. Peale

selle osalevad Eesti paremäärmuslased ka väljaspool Eestit toimuvatel üritustel.

106 Fritsche, Klaus D.; Ekstremismivastane võitlus Saksamaal; http://www.forumbalticum.ee/konv11/fritsche_est.pdf (12. mai 2007)107 Parimad palad Kapo aastaraamatust; Eesti Päevaleht; (19.05.2007) http://www.epl.ee/artikkel/386473 (21.mai 2007)

47

Kokkuvõte

Paremäärmuslus Eestis on saavutanud peale 2000. aastat uue taseme, kui enne seda võis

paremäärmuslasi ning nende alla liigitatavaid skinheade pidada väga marginaalseks nähtuseks,

siis peale aastatuhande vahetust on ühiskondlikud protsessid ja teatud sündmused olnud

tõukejõuks paremäärmusluse arengule, eelkõige on nendeks sündmusteks olnud Euroopa

Liiduga ühinemise protsess, mis tekitas tervelt seitse spetsiaalselt selle vastu suunatud

organisatsiooni ning andis eneseeksistentsi õigustamise veel kuuele organisatsioonile. Nendest

13-st liikumisest tõusis aga esile mitmeid isikuid, kes ka hiljem on aktiivselt osalenud

rahvuslikus võitluses ja propageerinud paremäärmuslikku mõtteviisi. Teiseks südmuseks on

olnud nn. „Monumendisõda“, mis sai alguse vastakast Lihulasse püstitatud mälestusmärgist,

mis politsei jõul teisaldati ning viis kaks ja pool aastat hiljem Tallinnas „Pronkssõduri“

teisaldamise ja venekeelse elanikkonna rahvarahutusteni. Selle rohkem kui kahe aastase laine

sees aktiviseerus märgatavalt ka Eesti rahvuslik paremäärmuslus ning ka rahvuslikud

meeleolud üleüldisemalt – eriti selgelt oli seda märgata nooremate elanike seas ning eriti

virtuaalmaailmas. Peamiselt on need rahvuslik-paremäärmuslikud jõud ennast väljendunud

erinevates protestiaktsioonides ning mitte väga hästi püsivate erinevate organisatsioonide ja

liikumiste loomises. Samas on tugevnenud see hulk paremäärmuslastest, mis pole kunagi väga

48

hästi organiseerunud olnudki – nimetagem neid siis skinheadideks, kuigi ideoloogiliselt

kandvam jõud nendest ei pruugi ennast enam läbi paljakspöetud pea identifitseerida. Kui enne

2000. aastat puudus Eestis reaalselt skinheadide organiseerumine, siis nüüd räägitakse sellest

üha tihedamini, eriti veel „Monumendisõja“ valguses. Seitse aastat tagasi oli see

paremäärmuslik liikumine veel võrdlemisi noor ja asjatundmatu, rakendades vägivalda

valimatult ja hooti. Nüüdseks on esiletõusnud potentsiaalsed liidrid, kes kuuluvad (senini küll

edutult parlamenti pääseda sooviva) paremäärmusliku partei juhtkonda, suudavad sinna

mobiliseerida teisi noori paremäärmuslasi ning loovad kontakte sarnaste liikumistega

välismaal. Samas ei ole paremäärmusluslike liikumiste metoodikast kuskile kadunud vägivalla

kasutamine, mida näitas ilmekalt ka läbiviidud küsitlus, kus 53-st küsitletust oli tervelt 34

osalenud vägivaldses konfliktis mõne vähemusega. Küsitletute arvates on Eestis tuhatkond

organiseerunud paremäärmuslast. Lihtne aritmeetika laseb oletada, et rohkem kui pooled neist

on osalenud vägivaldsetes konfliktides vähemustega.

Kasutatud Allikad

1. Ware, A; Parties and Ideology, Political Parties and Partysystems, Oxford: Oxford

University Press (1996)

2. Goodwin, Matthew J.; Convergence, Conflict & Further Avenues, Grandpa’s fascism

and the New Kids on the Block: Contemporary Approaches to the Dark Side of Europe;

University of Bath; people.bath.ac.uk/mtjg20/Ethnopolitics.pdf

3. Kasekamp, Andres; Extreme Right parties in contemporary Estonia; Patterns of

Prejudice; Vol 37, No. 4; Routledge (2003) lk 401-414

4. Carter, Elisabeth L.; The concept of right-wing extremism; The Extreme Right in

Western Europe: Success Or Failure?; Manchester:Manchester University Press (2005)

5. Crampton, R; Review of: The Radical Right in Central and Eastern Europe since 1989

by Sabrina P. Ramet; The English Historical Review, Vol. 116, No. 465; Oxford

University Press (2001) lk 292-293

6. Klandermans, Bert; Mayer, Nonna; Extreme Right Activists in Europe: Through the

Magnifying glass; Oxon: Routledge (2006)

7. Merkl, Peter H.; Weinberg, Leonard; Right wing extremism in the Twenty-First

century; London: Frank Cass Publishers (2003)

49

8. Mudde, Cas; The Ideology of the extreme right; Manchester:Manchester University

Press (2000)

9. Beichelt, Timm; Minkenberg, Michael; Explaining the radical right in Transition:

Theories of Right Wing radicalism and Opportunity Structures in Post Socialist Europe

(2001);

10. Ventsel, A; Eene, meene, muu, nazi bist du! Täiskasvanuks saamise lugu: asjatud

müüdid neonatside umber; KesKus (13/2005); http://www.kes-kus.ee/index.php?

kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1056 (7.mai 2007)

11. Gellner, Ernest; Nations and Nationalism. Ithaca: Cornell University Press (1983)

12. Smith, Anthony D; The Ethnic Origins of Nations London: Basil Blackwell. (1986)

13. Kasekamp, Andres; A regional perspective; The Radical Right in Interwar Estonia

London: MacMillan Press Ltd. (2000)

14. Kasekamp, Andres; „Radical right wing movements in the North-East Baltic” Journal

of Contemporary History Vol 34; No 4; London:SAGE Publications (1999) lk. 587-600

15. Griffin, R; From slime mould to rhizome: an introduction to the groupuscular right;

Roger Griffin; Patterns of Prejudice, Vol. 37, No. 1, Routledge (2003) lk. 27-63

16. Betz, Hans G.; The Growing Threat of the radical right; Right wing extremism in the

Twenty-First century; (Merkl & Weinberg) London: Frank Cass Publishers (2003)

17. Zimelis, Andris; Anti Immigration in Western Europe: Power of Symbols; International

affairs forum. (2005) http://www.ia-forum.org/Files/ZTPYSP.pdf (18. mai 2007)

18. Bärenklau, I; „Minister Lang pelgab neonatside tulekut” Postimees (05.12.2006)

19. Schafer, Joseph A.; Spinning the web of hate: Web-based hate propagation by extremist

organizations.(2002)http://www.albany.edu/scj/jcjpc/vol9is2/schafer.pdf (16. mai 2007)

20. Kitschelt, H; The contemporary radical right; The radical right in Western Europe. A

comparative analysis; Michigan: The University of Michigan Press (1995)

21. Tooming, Rando (toimetaja); Kapo:skinheadid püüavad luua oma parteid; Postimees

(12.05.2006) http://www.postimees.ee/130506/esileht/krimi/201393.php (6.mai 2007)

22. Udikas, P; Aeg kahetseda, aeg andestust ja armu paluda; Jeruusalemma Sõnumid

(03.2002) http://iisrael.ee/js.php3?id=214 (7. mai 2007)

23. Püve, B; The Kids are united? Eesti Ekspress; (10.08.2000)

http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/32/Aosa/magnet1.html (7.mai.2007)

50

24. Marmei, K; News from Estonia; Central Europe Review (2001)

http://www.ce-review.org/01/7/estonianews7.html; (15. mai 2007)

25. Kärmas, M; Neegrivihkaja rajab Rapla metsatallu keskust Eesti Ekspress 01.11.2006

26. Ernits, P; Mis siis, kui meie Linda kuju juurde laulma ja tantsima läheks! Maaleht

(01.06.2006)

27. Kovalenko, Julia; Racism in Estonia; ENAR Shadow report 2005;

http://www.enar-eu.org/en/national/estonia/Estonia_2005.pdf (10. mai 2007)

28. Oakley, Robin; Rassistlike kuritegude ja vägivalla vastane politsetegevus; EUMC

(2005); http://eumc.europa.eu/eumc/material/pub/PRCV/PRCV-ET.pdf (5. mai 2007)

29. Vallaste, Katri; Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis; Riigikogu

Toimetised 2004/9 http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito9/artiklid/15vallaste.htm

(20. mai 2007)

30. Piirsalu, J; Venemaa süüdistab Eesti rahusõdureid rassismis; Eesti Päevaleht;

(01.08.2001) http://www.epl.ee/artikkel/86673 (16.mai 2007)

31. Kaha, A; Homoparaad: pommihirm, lendavad munad; SLÕhtuleht (14.08.2006)

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=203649 (16. mai 2007)

32. Šmutov, M(toim.); Kohus mõistis mustanahalist meest rünnanud noorukile tingimisi

vangistuse; Postimees; (12.12.2006)

http://www.postimees.ee/121206/esileht/krimi/233895.php (16.mai 2007)

33. Sander, M; Laev, S; Hollandi saadiku sõber pole ainus rassistlike solvangute ohver;

Eesti Päevaleht; (08.06.2006) http://www.epl.ee/?artikkel=322961 (17. mai 2007)

34. Kamenik, Toivo (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse: Ekstremism; Kaitsepolitsei

Aastaraamat 2004 (2005) lk. 18

35. Kamenik, Toivo (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse:Paremäärmuslikud liikumised

Eestis; Kaitsepolitsei Aastaraamat 2005 (2006) lk. 17

36. Kamenik, Toivo (koostaja); Põhiseadusliku korra kaitse: Võitlus paremäärmuslusega;

Kaitsepolitsei Aastaraamat 2001 (2002) lk. 16

37. „Vastupanu Kronoloogia“

http://www.vastupanu.ee/01kroonika/kronoloogia_liitumine.php?display=1 (22. aprill,

2007)

51

38. Sõltumatu Infokeskus; “Juhised kuidas käituda ülekuulamisel”; (4/2006)

http://si.kongress.ee/?a=page&page=juhtkirjad&subpage=44f00732740c845af0edf

(24. aprill 2007)

39. Wikipedia; „Skinhead“; http://en.wikipedia.org/wiki/Skinhead (24. aprill 2007)

40. Leps, Ando; “Extremist movements in Estonia”;

http://www.nplc.lt/criminologyseminar/medziaga/Santraukos/ando_leps_abstract.htm

(3. mai 2007)

41. Anti Defamation League; Hate on Display;

http://www.adl.org/hate_symbols/default.asp (12. mai 2007)

42. Karja, R; Eesti Iseseisvuspartei;

http://erakonnad.instituut.ee/erakonnad/registreeritud/eip.html (29. aprill 2007)

43. P.V.A. lühiajalugu http://punk.bumpclub.ee/epa/bandid/PVA2.html (7. mai 2007)

44. Tarmo „Kojamees” Kruusimäe kommentaar Jalgpallihaigla Foorumis (11.10.01)

http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?

s=8949d3318a1f074bbb4cd2d6edb86740&t=68&page=2 (7.mai.2007)

45. Mart Pleesi tätoveerimissalongi kodulehekülg: http://www.selfish.se/album.html (7.

mai 2007)

46. Eesti Paremäärmusliku Organisatsiooni Põhikiri; http://www.hot.ee/pikselid/raam.htm

(16.aprill 2007)

47. Vabariikliku Partei programm; http://www.vabariiklikpartei.ee/programmest.htm

(15.mai 2007)

48. Local Elections 2002 – Participating Political Parties;

http://www.vm.ee/eng/nato/aken_prindi/2891.html (15. mai 2007)

49. Karja, R; Eesti Rahvusdemokraatlik Erakond

http://erakonnad.instituut.ee/erakonnad/registreerimata/vanad/erde.html (16.mai 2007)

50. Sõltumatu Infokeskus; Järjekordne rahvuslane politseis ülekuulamisel (21.08.2006)

http://si.kongress.ee/?

a=page&page=42efd697c53a533f7040d&subpage=44e8ef7d44667644b36d2 (15.mai

2007)

51. Orkut.com kommuun Semper Fidelis; http://www.orkut.com/Community.aspx?

cmm=13940848 (15.mai 2007)

52

52. Fritsche, Klaus D.; Ekstremismivastane võitlus Saksamaal;

http://www.forumbalticum.ee/konv11/fritsche_est.pdf (12. mai 2007)

53. BNS; Vene erakonna väitel ründasid skinheadid nende aktiviste; Postimees

(21.01.2007)

54. Geiparaadil välismaalaste ründajad jäid leidmata; Eesti Päevaleht (23.01.2007)

http://www.epl.ee/uudised/371066 (16.mai 2007)

55. Alla saja neonatsi tähistas Tallinnas Hitleri 111. sünniaastapäeva; Postimees

(24.04.2000) http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-

a?/00/04/24/uudised.shtmXviies (16. mai 2007)

56. Infoportaal Delfi; Tartu skinheadid mõnitasid hiinlasi ; (05.04.2007)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=15516052 (16.mai

2007)

57. Juudid tunnevad survet; Virumaa Teataja; (04.12.2003)

http://vana.www.virumaateataja.ee/rubriigid.html?number=580 (16.mai 2007)

58. 2004. aasta Rahvusvaheline usuvabaduse aruanne;

http://estonia.usembassy.gov/usuvab04.php (16. mai 2007)

59. BNS Moskva nimetas Lihula mälestusmärki pühaduseteotuseks; Postimees

(23.08.2004) http://www.postimees.ee/240804/online_uudised/142471.php (20. mai

2007)

60. PM Online Isamaliit nõuab nõukogude mälestussammaste mahavõtmist; Postimees

(03.09.2004) http://www.postimees.ee/040904/online_uudised/143515.php (20. mai

2007)

61. Parimad palad Kapo aastaraamatust; Eesti Päevaleht; (19.05.2007)

http://www.epl.ee/artikkel/386473 (21.mai 2007)

62. Vestlus endise Nõukogude Liidu dissidendi ja poliitvangiga O.K. (14. mai 2007)

63. Vestlus KAPO ametnikuga M. (18. mai 2007)

64. Vestlus „Isikuga R.“ (20. mai 2007)

53

LISAD

Lisa 1

E-formularis läbiviidud küsitluse küsimustik

PAREMÄÄRMUSLUSE KÜSIMUSTIK

Tere, olen Tartu Ülikooli Riigiteaduste tudeng, kes hakkab sel aastal loodetavasti ülikooli lõpetama ja hädasti oleks teie abi vaja. Nimelt kirjutan oma bakalaureusetööd paremäärmuslusest Eestis ning teen selle tarbeks väikest küsitlust. Kust ma küll teie aadressid sain, tekib teil kindlasti küsimus. Orkut ja Rate.ee on niisugused kohad näiteks. Loodan, et te vastate küsimustele ausalt ning kinnitan teile, et teie isik jääb TÄIESTI anonüümseks ning keegi teid teie vastuste pärast represseerima ei hakka.

Sugu:Vanus:Elukoht:

1. Kas eestlaseks olemine on teile oluline?1. Jah2.Pigem jah3.Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

2. Kas te läheksite Eesti eest sõtta?1. Jah

54

2.Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

3. Kas te peate ennast Eesti patrioodiks?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

4. Kas Eestis on teie arvates liiga vähe eestlasi?1.Jah2.Pigem jah3.Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda5. Kas Eestis on liiga palju mitte-eestlasi

1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

6. Kas Eesti peaks olema etniliselt puhas riik?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

7. Kas Eesti peaks olema üherahvuseline riik?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

8. Kas teistel rahvustel peale eestlaste on Eestis kohta?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

55

9. Kas muulased tuleks Eestist välja saata?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

10. Kas Eestisse tohiks tuua võõrtöölisi?

1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

11. Kas siinsed muulased peaksid eesti keelt oskama?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

12. Mis on eestlaseks olemise juures kõige olulisem?1. Eesti keele oskamine2. Siin sündimine/Eesti pass3. Venelaste vihkamine4. Eesti kultuuri ja ajaloo tundmine5. Valimistel osalemine/hääleõigus6. Midagi muud.........

13. Kui peaksid valima, keda maalt välja saata, siis saadaksid....1. Venelase2. Neegri3. Soomlase4. Asiaadi5. Juudi6. Moslemi7. Homoseksuaali8. Ükskõik kelle nendest9. Mitte kedagi neist10. Muu........................

14. Kas te kuulute mõnda paremäärmuslikku rühmitusse?

56

1. Jah2. Ei

15. Kui vastasite JAH, siis millisesse?

1. Neonatsid2. Skinheadid3. Anti-semiidid4. Muu rahvuslusega seotud rühmitus......

16. Kas te korraldate regulaarseid kohtumisi?

1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

17. (Kui vastasite eelimisele küsimusele JAH või PIGEM JAH, siis jätkake) Kui palju niisugustel kogunemistel osalejaid on?

1. 1 – 102. 11 – 203. 21 – 304. 31 – 505. üle 50

18. (Kui vastasite eelmisele küsimusele, siis jätkake) Kas teie rühmitusel on kontakte sarnaste liikumistega ka väljaspool Eestit?1. Jah2. Ei

19. (Kui vastasite eelmisele küsimusele JAH, siis jätkake) Millistes riikides?1. Soome2. Rootsi3. Saksamaa4. USA5. Muu riik.........

20. Kas te peate ennast maailmavaatelt paremäärmuslaseks? (marurahvuslaseks? Neo-Natsionalistiks? Skinheadiks? Neo-Fašistiks? Jne.)

1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

57

21. (Kui vastasite eelmisele küsimusele JAH, või PIGEM JAH, siis jätkake). Kas teie sõpruskond on sarnase maailmavaatega?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

22. Mis on ühe Eesti paremäärmuslase (neonatsi, skinheadi) jaoks oluline?1. Välimus (riietuslik eristumine, tätoveeringud, sümboolika)2. Rahvusvaheline paremäärmuslaste ideoloogia (WP, 14/88)3. Muulaste väljaajamine Eestis4. Midagi muud...

23. Kas Eestil peaks olema tugev natsionalistlik – paremäärmuslik erakond?1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

24. Kas valisite eelmistel Riigikogu valimistel Eesti Iseseisvupartei poolt?1. Jah2. Ei3. Ei käinud valimas

25. Kui suur on teie arvates organiseeritud paremäärmuslikult meelestatud inimeste hulk Eestis?

1. alla 1002. 100 – 5003. 500 – 10004. üle 1000

26. Kas teil on olnud konflikte Eestis elavate muulastega, seksuaalvähemuste, muude vähemustega?

1. Jah2. Ei

27. (Kui vastasite eelmisele JAH, siis jätkake) Kas need on olnud vägivallaga lõppenud

konfliktid?

1. Jah

58

2. Ei

28. (Kui vastasite eelmisele JAH, siis jätkake) Kas olete ise olnud initsiaator? 1. Jah2. Pigem jah3. Pigem ei4. Ei5. Ei oska öelda

29. Mis on Eestis kõige suurem probleem?

30. Mitmesse rahvuslikult meelestatud internetiklubisse/foorumisse/kommuuni kuulute?1. 12. 53. üle 54. üle 105. üle 20

31. Kes/mis on Eesti paremäärmuslaste jaoks suurimad eeskujud?1. Adolf Hitler2. Eesti Leegion3. Vapsid4. Metsavennad5. Tiit Madisson6. Paremäärmuslik ideoloogia7. midagi muud

32. Koht mõtteavalduseks

33. Kas paremekstremismil on tugev seos...?1. poliitikaga2. kultuuriga3. mõlemiga4. mitte kummagiga5. ei oska öelda

Ma tänan teid väga, et vastasite nendele küsimustele. Luban teile, et teie antud vastused ja isik jäävad anonüümseteks ning neid kasutatakse ainult uurimuslikul eesmärgil. Loodan, et vastasite kõigile küsimustele ausalt.

59

The developement of Estonian radical-right 2000-2007 and future prospectives in European

context.

Estonia has been a country with respectively low emergence of radical right views and

ideology manifestations throughout the regained independence, not to mention radical right

parties. Although one could consider Pro Patria Union and the latter Res Publica as radical

right, at least in their rhetoric. This paper gives a brief overview of the situation today, not so

much conserning the radical right parties in Estonia, but as Roger Griffin would suggest the

groupuscular right – mostly unorganized, leaderless right wing radical groups, which have not

been studied very thoroughly in Estonia. The objective of this paper is to map the movements,

that tend to be identified as violent and very patriotic at the same time. As the official records

and statistics say, Estonia does not have nearly any violent or racist acts, but as came out from

a questionaire for the right wing radicals that i prepared - most of the 53 out of 123 that

answered the questions had been involved in somekind of violent act towards the minorities. I

also suggest, that there was two so called „trigger“ or „focus“ events, that activated the right

wing radicals in Estonia – accessionprogress to European Union and the chain of events that i

call the „Monument war“. In my findings based on the activity of the potential right wing

radicals, also in the internet, which as a powerful medium represents basically every emotion

among the people these days. For example during the „Monument war“, a lot of anti russian

communities were created in orkut.com and also in rate.ee –both very popular webpages for

interaction for youth, aged up to 35. The anti EU movement in Estonia was not very big and

successful in numbers, although as much as seven groups were created specially to act as

protest movements against the European Union. Quite a few right wing radical leaders arose

from those organizations, some are still playing a crucial part in the Estonian national

movements. Although Estonia should not really worry about the right wing radicals, the topic

itsself should be concidered worth to keep an eye on as Estonian right wing radicals have

definately grown in numbers, they have potentially strong leaders and conciderable contacts

abroad. Comparing the situation in Estonia with other European countries, the right wing

activities here are marginal, in some ways definately thanks to the Estonian Defence Police

who keeps a very close eye on the right wing radicals actions and especially on skinhead

movement who they consider to be the strongest part of the right wing radicals

60