-
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme kohalike
tegevusgruppide strateegiate vahehindamine
Lõpparuanne
Tellija: Põllumajandusministeerium
Koostajad:
OÜ Cumulus Consulting Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute
Instituut
OÜ Consultare OÜ Nutifikaator
November 2013
-
2
Sisukord
Sissejuhatus
..........................................................................................................................................
3
1. Vahehindamise metoodika
............................................................................................................
4 1.1 Ettevalmistavad tegevused
...................................................................................................................
4 1.2 Dokumendianalüüsi läbiviimine
..........................................................................................................
5 1.3 KTG-de intervjueerimine
.....................................................................................................................
6 1.4 Järelduste formuleerimine
....................................................................................................................
6 1.5 Subjektiivsustegurist tuleneva mõju arvestamine
hindamisaruandes ..................................................
7
2. Strateegiate rakendamise tulemused, mõju ning seatud
eesmärkide saavutamise realistlikkus ... 8 2.1 Strateegia visiooni
ja eesmärkide selgus ja konkreetsus
......................................................................
8 2.2 Strateegia eesmärkide mõõdetavus
....................................................................................................
10 2.3 Strateegia eesmärkide sidusus KTG meetmete ja
rakenduskavadega................................................ 12
2.4 Strateegia eesmärkide sidusus KTG hindamiskriteeriumite ja
projektide valikumehhanismidega ... 13 2.5 Innovatiivsus ja koostöö
projektitaotlustes
........................................................................................
14 2.6 Strateegiate eesmärkide saavutamine
................................................................................................
16 2.7 KTG-de poolt teostatav strateegiate seire
..........................................................................................
17 2.8 Strateegiate muudatused
....................................................................................................................
18 2.9 Kokkuvõte
..........................................................................................................................................
19
3. Kohalike tegevusgruppide tegevuse läbipaistvus, selgus ja
administratiivne jätkusuutlikkus ... 20 3.1 Otsustusprotsessi
läbipaistvus
............................................................................................................
20 3.2 Hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtted, koosseis ja
töökord ................................................ 21 3.3
Hindamiskriteeriumite asjakohasus
...................................................................................................
22 3.4 Hindamistulemuste ja otsuste tegemise töökord ja
avalikustamine ...................................................
24 3.5 Taotleja teavitamine otsustest
............................................................................................................
25 3.6 Vaiete lahendamine
............................................................................................................................
26 3.7 Elluviidud projektide ja nende tulemuste avalikustamine
.................................................................
27 3.8 Projektitoetuse taotlustega seotud dokumentatsiooni
säilitamine ......................................................
27 3.9 Ernst & Young Baltic 2010 ettepanekute
arvestamine.......................................................................
28 3.10 Töökordade rakendamise efektiivsus
...............................................................................................
30 3.11 Riskid projektitaotluste hindamis- ja otsustusprotsessis
..................................................................
30 3.12 Kokkuvõte
........................................................................................................................................
31
4. Ettepanekud strateegiate kvaliteedi ja nende rakendamise
parandamiseks ................................ 32 4.1 Üldised
ettepanekud KTG-dele
.........................................................................................................
32 4.2 Ettepanekud korraldusasutusele ja makseagentuurile
........................................................................
33 Lisa 1: KTG hindamistabel
.........................................................................................................................
35 Lisa 2: Projektide innovatiivsuse määratlemise metoodika
........................................................................
41 Lisa 3: Projektide koostöö määratlemise metoodika
...................................................................................
44 Lisa 4: KTG taotluste hindamise tabeli vorm
.............................................................................................
45 Lisa 5: KTG vastavus Ernst & Young’i soovitustele
..................................................................................
46 Lisa 6: Intervjueeritute nimekiri
..................................................................................................................
47 Lisa 7: KTG-de strateegia võimalik ülesehitus
...........................................................................................
49 Lisa 8: Executive Summary
........................................................................................................................
50
-
3
Sissejuhatus Käesoleva töö sisuks on Eesti Maaelu Arengukava
2007-2013 (MAK) Leader-meetme raames moodustatud 26 kohaliku
tegevusgrupi (KTG) strateegiate vahehindamine. Vahehindamise
eesmärkideks on:
1. hinnata iga kohaliku tegevusgrupi aastatel 2007-2013 kehtiva
kohaliku arengu strateegia rakendamisega saavutatud tulemusi ja
mõju vastavalt strateegias seatud eesmärkidele ning eesmärkide
saavutamise realistlikkust MAK 2007-2013 programmiperioodi lõpuni
jäänud aja jooksul;
2. teha ettepanekuid strateegiate kvaliteedi ja nende
rakendamise parandamiseks tulevikus; 3. anda terviklik ülevaade
seire ja hindamise olukorrast kohalikes tegevusgruppides ja
hinnang
sellele; 4. teha ettepanekuid ühtse strateegiate seire ja
hindamise süsteemi loomiseks, arvestades ühise
strateegilise raamistiku määruse eelnõu kohaselt järgmise
programmiperioodi kohustust teostada kohaliku arengu strateegia
rakendamise seiret ja hindamist kohalike tegevusgruppide poolt;
5. anda hinnang kohalike tegevusgruppide tegevuse
läbipaistvusele, selgusele ning administratiivsele
jätkusuutlikkusele.
Analüüs koosneb neljast peatükist. Esimeses neist kirjeldatakse
töö metoodikat, teine käsitleb strateegiate rakendamise tulemusi ja
mõju ning seatud eesmärkide saavutamise realistlikkust. Kolmandas
peatükis analüüsitakse KTG-de tegevuse läbipaistvust, selgust ja
administratiivset jätkusuutlikkust ning neljandas on esitatud
ettepanekud strateegiate kvaliteedi ja nende rakendamise
parandamiseks. Aruande lisades on mh välja toodud analüüsi
metoodikat kirjeldavad alusfailid. Käesolev aruanne on koostatud
järgmiste organisatsioonide ühise tööna: OÜ Cumulus Consulting
(eksperdid Mihkel Laan, Jaan Urb), Tallinna Ülikooli Eesti
Tuleviku-uuringute Instituut (Aado Keskpaik, Jüri Sakkeus, Erik
Terk), OÜ Consultare (Kristo Kiiker, Agne Peetersoo) ja OÜ
Nutifikaator (Lauri Jalonen). Võrreldes pakkumusega lisandus
hindajate meeskonda täiendavalt kolm eksperti (Jaan Urb, Jüri
Sakkeus, Agne Peetersoo), samas ei kasutatud kavandatud mahus
pakkumuses välja toodud tehnilisi töötajaid, kuna nende tööks
kavandatud strateegiate analüüsi ja projektide analüüsi teostasid
eksperdid ise. Koostajad avaldavad tänu meeldiva koostöö eest
Põllumajandusministeeriumile ja kõigile 26 kohalikule
tegevusgrupile.
-
4
1. Vahehindamise metoodika
KTG-de strateegiate vahehindamine koosnes neljast etapist: 1.
ettevalmistavad tegevused; 2. dokumendianalüüsi läbiviimine; 3.
KTG-de intervjueerimine; 4. järelduste formuleerimine.
Järgnevalt on kirjeldatud iga etapi raames läbiviidud tegevusi.
1.1 Ettevalmistavad tegevused Ettevalmistavate tegevuste hulka
kuulusid andmete kogumine ja koondamine ning metoodika testimine.
Ettevalmistavate tegevuste käivitamisel jagati KTG-d hindajate
vahel selliselt, et igale eksperdile jäi analüüsimiseks 4-5 gruppi.
Seejuures välistati võimalus, et konkreetset KTG-d saaks hinnata
grupiga seotud isik (nt praegune või varasem juhatuse liige,
hindamiskomisjoni liige, strateegia väljatöötamisega seotud isik
vms). Andmete kogumise esimeses faasis töötati süsteemselt läbi
olemasolevad uuringud ja analüüsid (sh asjakohased EL-i
materjalid), samuti asjassepuutuvad õigusaktid (sh Leader-määrus
koos seletuskirjaga), loomaks KTG-de hindamiseks vajalikku tausta.
Andmete kogumise teine faas hõlmas iga KTG kohta kausta loomist,
küsides selleks KTG-de tegevjuhtide käest alljärgnevaid
dokumente:
• strateegia (kehtiv ja eelmised versioonid); • meetmelehed
(kehtivad ja eelmised versioonid); • hindamiskord (kehtivad ja
eelmised versioonid); • strateegia muutmise otsused alates 2010.
aastast; • rakenduskavad (kõikide aastate kohta); • üldkoosolekute
protokollid (kõik); • asjaajamiskord (kehtivad ja eelmised
versioonid); • uuringud ja analüüsid, mida KTG-d ise on tellinud
või koostanud.
Kõiki dokumente küsiti tegevjuhtide käest, kuna eeldati, et
kodulehtedel ei ole alati kõiki dokumente või esineb aegunud
versioone. Metoodika testimiseks töötati läbi ühe KTG dokumendid ja
viidi läbi ka metoodikakohane intervjuu (vt lisa 1: KTG
hindamistabel) KTG esindajatega, saamaks selgust, kas nende
allikate baasil on võimalik kõikidele uurimisküsimustele vastuseid
saada. Metoodika testimise tulemused arutati läbi tellijaga.
Ettevalmistava etapi lõpuks võeti ekspertide poolt isiklikult
KTG-dega ühendust ja paluti neil saata etteantud Excel’i vormis
kõigi nende poolt hinnatud projektitaotluste nimekirjad, kus on
näidatud KTG strateegia meetme tunnus (nr või nimi) ja võimaluse
piires ka taotluste staatus: lõpuleviidud, lõpuleviimata, KTG poolt
tagasi lükatud või PRIA poolt tagasi lükatud. Nende nimekirjade
ning Põllumajandusmnisteeriumi ja PRIA lisainfo baasil valmistati
iga KTG jaoks ette täielik projektide analüüsi tabel (vt lisa 4:
KTG taotluste tabel).
-
5
1.2 Dokumendianalüüsi läbiviimine Dokumendianalüüsi
läbiviimiseks koostati hindajate poolt endale ülevaate saamiseks
esmalt kõikidest strateegiatest lühikokkuvõtted (visioon,
eesmärgid, meetmed, indikaatorid ja nende sihttasemed,
seireprotsessi korraldus). Lühikokkuvõtte lõpul võeti seisukoht,
milliste eesmärkide, mõõdikute ja nende sihttasemete osas on
käesoleva vahehindamise koosseisus võimalik ja otstarbekas selle
KTG strateegia seiret projektitaotluste analüüsi käigus teha.
Hindamise aluseks valiti viimati kehtivad dokumendid ja toimiv
praktika augustis-septembris 2013, varasemaid dokumentide versioone
ja praktikaid ei arvestatud, kuna oluline on eelkõige vahehindamise
ajaks saavutatud olukord ning selle edasine parendamine. Seejärel
koostati iga KTG kohta hindamistabel, leidmaks vastuseid kõikidele
analüüsi lähteülesandes püstitatud küsimustele (lisa 1). Tabeli
täitmiseks saadi infot erinevatest eelpool loetletud dokumentidest,
va taotlustest. Sel viisil moodustus tabeli veerus „Tähelepanekud
dokumentidest“ kokkuvõttev ülevaade iga KTG kohta. Taotluste
läbitöötamine toimus kokkuleppel KTG-ga, töö teostaja esitas
allkirjastatud kinnituse konfidentsiaalsuse tagamise kohta.
Taotlused, mis olid paberkujul, töötati läbi KTG asukohas.
Taotluste läbitöötamine toimus enne intervjuude teostamist.
Taotluste analüüs tehti eeskätt KTG-dele esitatud dokumentatsiooni
(taotluse või nn eeltaotluse vormide) põhjal. Juhul, kui KTG polnud
oma taotlusvormi kehtestanud, tugineti PRIA taotlusvormile ja
vajadusel lisateabe küsimisele KTG-lt. Taotluste analüüsi fookus
oli nende seos strateegias püstitatud eesmärkide ja viimaseid
iseloomustavate mõõdikute sihttasemetega, kavandatud projektide
innovaatilisus ja seos koostöö edendamisega. Taotlusi analüüsiti
kasutades Excel’i formaadis tabelit (lisa 4) ja abitabeleid.
Projektide tabel oli varustatud filtritega, mis võimaldasid eraldi
vaadelda erineva staatusega jm kirjeldatavate omadustega taotluste
kogumeid. KTG projektide tabelisse kanti kõik hinnatud taotlused.
Neist analüüsiti individuaalselt vaid osa, mis kajastub vastavate
projektidega seotud hindamisnäitajate ridade täitmises. Ülejäänud
projektide hinnangute osa jäi täitmata. Analüüsitavate
projektitaotluste valimisse kuulusid vastavalt lähteülesandele:
1. vähemalt 25% iga KTG lõpetatud projektidest. Juhul kui
nõudeid hanke esemele polnud võimalik täita muul viisil, kuulusid
valimisse kõik lõpetatud projektid;
2. vähemalt 25% iga KTG lõpetamata projektidest; 3. 10% KTG-de
poolt tagasi lükatud projektidest; 4. kõik projektid, mis olid
KTG-lt positiivse otsuse saanud, kuid mille PRIA oli tagasi
lükanud. Juhuks, kui mõne KTG projektide absoluutarv oli väike,
rakendati selle puhul miinimumnõuet 40 taotlust KTG kohta kokku,
tagamaks piisavat esinduslikkust. Väljavõte tehti eraldi iga
projekti staatuse kategooria raames, mis oli filtri abil kuvatud,
mehhaaniliselt valides kas neljanda või kümnenda projekti.
Praktikas tähendas see, et vaid lõpuleviidud projektide osas pidi
otsustama, kas analüüsida kõiki või neljandikku neist. Kui oli
võimalik ja otstarbekas hinnata mingite strateegias seatud
sihttasemete suunas edenemist, analüüsiti läbi kõik lõpuleviidud
projektid. Vastasel juhul valiti mehhaaniliselt iga neljas projekt,
sest koostöö ja innovatiivsuse osakaalude hindamiseks piisas
väljavõttelisest vaatlusest. Mõlema nimetatud tunnuse määramiseks
töötati välja indikaatorid/kriteeriumid nende peamiste
-
6
erinevate avaldumisvormide tuvastamiseks, mis kooskõlastati
tellijaga enne taotluste analüüsi (vt lisa 2: projektide
innovatiivsuse määratlemine ja lisa 3: projektide koostöö
määratlemine). Hindamistabeli punkti 3.5.9 (Kas on arvestatud Ernst
& Young Baltic AS (2010) „Hinnangu andmine kohalike
tegevusgruppide tegevusele Leader-meetme raames antava
projektitoetuse menetlemisel” raportis toodud soovitustega?)
täitmiseks koostati eraldi hindamistabel (vt lisa 5). Hinnati vaid
tänase olukorra vastavust tehtud ettepanekule ja ei pööratud
tähelepanu võimalikele KTG varasemate kordade või praktika
puudustele. Hindamistabeli punkti 3.5.11 juures lähtuti sellest, et
KTG projektitoetuste taotluste hindamis- ja otsustusprotsess peab
vastama Leader-meetme üldeesmärgile: kohaliku algatuse edendamine,
aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema
kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime,
keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi
parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Riskiks peeti
käesoleva hindamise kontekstis igat süsteemset puudust selles
protsessis, mis võis takistada strateegiale vastava projektiidee
arendamist nõuetekohaseks taotluseks, taotluse adekvaatset
hindamist ning õiglase rahastamisotsuse tegemist. 1.3 KTG-de
intervjueerimine Intervjuud viidi läbi KTG-de tegevjuhtidega,
kaasates viimaste äranägemisel lisaks 1-2 juhatuse liiget.
Täiendavalt oli kõikidel KTG-del võimalus kaasata
intervjueeritavate hulka lähtuvalt kohalikust olukorrast muid
isikuid, nt teisi tegevmeeskonna liikmeid, projektide hindajaid jt.
Intervjuudel osalenute nimekiri on välja toodud lisas 6.
Dokumendianalüüsi ja uuringu tehnilise kirjelduse põhjal
formuleeriti küsimused KTG-dele, mis kooskõlastati enne intervjuude
algust tellijaga. Intervjuule eelnevalt saadeti KTG-dele vähemalt 2
nädalat ette dokumentide alusel tähelepanekutega täidetud
hindamistabel (lisa 1) ning lisa 4 vormis täidetud taotluste tabel,
et KTG-de esindajatel oleks võimalik tehtud tähelepanekutega
tutvuda ning kujundada oma arvamus nende paikapidavuse suhtes.
Hindamistabeli küsimused olid ühtlasi intervjuu läbiviimise
aluseks. Intervjuu algas nelja sissejuhatava küsimusega:
1. strateegia loomise lugu; 2. kolm head ja kolm halba momenti
KTG senises arengus; 3. KTG enda hinnang strateegia toimivusele; 4.
Leader-iga seonduva seadusandluse head ja halvad küljed.
Täiendavalt küsiti, kuidas KTG ennast positsioneerib – kas pigem
piirkondliku arendusorganisatsiooni või taotluste menetlejana.
Seejärel vaadati hindamistabel ühiselt üle, täites selles veeru
“Tähelepanekud intervjuust”. Peale intervjuude läbiviimist koostati
iga hindamisküsimuse kohta kokkuvõttev hinnang, mis moodustus
veergude “Tähelepanekud dokumentidest” ja “Tähelepanekud
intervjuust” põhjal ning mis kanti iga küsimuse järel olevasse
hinnangu ritta. 1.4 Järelduste formuleerimine Dokumendianalüüsi ja
intervjuude põhjal formeerus ülevaade iga KTG kohta. Ülevaate
baasil koostati järeldused ja soovitused igale KTG-le, mida KTG
saab kasutada sisendina järgmise perioodi strateegia koostamisel ja
tulemuste seiramisel, samuti koondkokkuvõte Eesti kohta tervikuna.
Samuti tehti ettepanekuid ühtse strateegiate seire ja hindamise
süsteemi loomiseks,
-
7
arvestades ühise strateegilise raamistiku määruse eelnõu
kohaselt järgmise programmiperioodi kohustust teostada kohaliku
arengu strateegia rakendamise seiret ja hindamist kohalike
tegevusgruppide poolt (hanke tehnilise kirjelduse punkt 3.4),
sh:
1. toodi välja parimaid näiteid kohalike tegevusgruppide seire-
ja hindamissüsteemidest; 2. tehti ettepanekuid kohalikele
tegevusgruppidele seire- ja hindamissüsteemi parendamiseks; 3.
pakuti välja iga-aastane seirearuande struktuur, mille järgi
kohalikud tegevusgrupid uuel
programmiperioodil esitavad iga-aastase seirearuande
Põllumajandusministeeriumile; 4. pakuti välja asjakohaseid
indikaatoreid riigi tasandil Leader-lähenemise mõõtmiseks Eestis;
5. analüüsi tulemuste põhjal esitati ettepanekud ja soovitused
kohalike tegevusgruppide seire ja
hindamise korraldamiseks riigi tasandil. Enne lõpparuande
vormistamist saadeti hindamistabelid välja igale KTG-le, et nad
saaksid vajadusel veel täpsustusi teha või vastuväiteid esitada.
Järeldused uurimisküsimuste lõikes koondati lõpparuandeks.
Lõpparuande mustandversiooni ning hindajate ettepanekuid arutati
täiendavalt kõikide KTG-dega spetsiaalselt selleks korraldatud
seminaril. Samuti viidi mustandversiooni valmimise järgselt läbi
intervjuu PRIA esindajaga, mille raames küsiti: • tagasisidet PRIA,
KTG-de ja taotlejate vahelise suhtlemise väljakujunenud
korraldusele,
selle seostele KTG-de strateegiate seirega ning järelevalvega
KTGde tegevuse üle; • PRIA üldiseid tähelepanekuid KTG-de poolse
taotluste menetlemise osas; • PRIA hinnanguid Leader-i toimimise
kohta ja võimaluste kohta seda parandada.
Peale intervjuud PRIA-ga viidi läbi ka protsessi kokkvõttev
arutelu tellijaga. 1.5 Subjektiivsustegurist tuleneva mõju
arvestamine hindamisaruandes 26 KTG materjalide, sh suure arvu
projektitoetuse taotluste läbitöötamine mõne kuu vältel tingis
ekspertide vahelise tööjaotuse, kus igaüks neist tegeles nelja või
viie KTG-ga. Vaatamata ühtsele metoodikale ei õnnestunud täiesti
vältida ekspertide erinevast taustast ja hoiakutest tingitud
subjektiivsust hinnangute andmisel, mistõttu sarnastele
olukordadele KTG-des antud hinnangud võisid varieeruda. Kus
kasutati astmelist skaalat, seal esines ekspertide hinnangutes
muutlikkus tavaliselt ühe astme võrra – nt „piisav“ vs „pigem
piisav“ või siis „pigem piisav“ vs „pigem ebapiisav“. Alternatiivse
tunnuse määramise puhul – nt projekti innovatiivsus vs tavapärasus
– eristas eksperte kalduvus kahtluse korral üht või teist
alternatiivi eelistada. Vähendamaks subjektiivsuse mõju
hindamistulemuste üldistamisel opereerime järgnevalt käesolevas
aruandes enamasti ligikaudsete, mitte täpsete arvuliste
proportsioonidega kvalitatiivsete hinnangute jaotuses. Oleme
arvamusel, et loobudes pretensioonist arvulisele täpsusele, mida
pole võimalik põhjendatult tagada, ei kahjusta me hindamise
põhieesmärki – tuua välja hinnatava meetme elluviimisel kujunenud
olukorra üldine iseloom ja peamised vajakajäämised ning pakkuda
välja ettepanekud olukorra parandamiseks edaspidi.
-
8
2. Strateegiate rakendamise tulemused, mõju ning seatud
eesmärkide saavutamise realistlikkus
Käesoleva peatüki raames analüüsitakse ja hinnatakse kõigi
KTG-de strateegiate järgnevaid aspekte:
• strateegia visiooni ja eesmärkide selgus ja konkreetsus; •
strateegia eesmärkide mõõdetavus; • strateegia eesmärkide sidusus
KTG meetmete ja rakenduskavadega; • strateegia eesmärkide sidusus
KTG hindamiskriteeriumide ja projektide
valikumehhanismidega; • innovatiivsus ja koostöö
projektitaotlustes; • strateegia eesmärkide saavutamine; • KTG
poolt teostatav strateegia seire; • strateegia muudatused.
Iga alapeatükk vastab ühele või enamatele käesoleva töö aluseks
olnud hanke tehnilises kirjelduses väljatoodud hindamisküsimustele,
mida on tsiteeritud alapeatüki või selle osa alguses. 2.1
Strateegia visiooni ja eesmärkide selgus ja konkreetsus � Kas on
toodud täpsed kirjeldused selle kohta, mida strateegia elluviimise
abil saavutada? Kõikide KTG-de strateegiad sisaldavad kirjeldusi
selle kohta, mida selle elluviimise abil soovitakse saavutada
(visioon ja selle lahtikirjutus). Tihti on kirjeldused küllaltki
sarnased, paljud strateegiad sisaldavad korduvaid märksõnu soovitud
olukorrast – soovitakse luua hea elukeskkond, kujundada aktiivne
kogukond, arendada väikeettevõtlust, teha tihedat koostööd. Selgelt
teistest eristuva visiooniga KTG-sid on vähe. Üheks läbivaks
puuduseks on see, et üldistele (visiooni)kirjeldustele ei järgne
sellega selgelt seostatud eesmärkide ja meetmete ahelat. Läbivalt
iseloomustas soovitud visiooni ja seisundite kirjeldusi ka ajalise
määratluse puudumine visiooni elluviimiseks, võis vaid oletada, et
selleks on strateegia kehtivuse viimane aasta ehk 2013 või siis
toetuste kasutamise viimane aasta 2015. Samuti tekitasid mitmed
kirjeldused kõhklusi, kas ja mil määral Leader-strateegia ja
tegevused suudavad selle saavutamiseks panustada (visioonid olid
“liiga suured”). Uue perioodi (2014-2020) jaoks on ilmselt võimalik
soovitud olukordi täpsemalt kirjeldada, kuna KTG-del on kogemusest
tulenevalt reaalsem tunnetus, mida on seitsme aastaga võimalik
saavutada. Intervjuude raames tõid paljud KTG-d välja, et kirjeldus
olukorrast, mida strateegia elluviimise abil soovitakse saavutada,
jäeti teadlikult üldiseks, et oleks võimalik erinevate heade
projektiideede rahastamine. Tegevuste fokusseeritust ei peetud
oluliseks ka seetõttu, et esimese Leader-perioodi oluliseks
eesmärgiks oligi eelkõige piirkondade kogukondade aktiveerimine ja
projektikogemuse tekitamine, mille baasil on võimalik järgnevatel
perioodidel konkreetsemaks minna. Samuti nenditi, et strateegia
loomise ajal (2007-2008. a) oli palju ebaselgust ja -kindlust,
samuti oli kogu Leader-lähenemine uudne ning suhteliselt
vähetuntud, mis omakorda põhjustas üldisemat lähenemisviisi. Samas
mainiti korduvalt, et järgneval strateegiaperioodil (aastateks
2014-2020) on plaanis kaaluda piirkonnaspetsiifilisemat käsitlust.
Kokkuvõttes võib välja tuua, et kirjeldusi, mida strateegia
elluviimise abil soovitakse saavutada, võib hinnata ja grupeerida
järgnevalt:
• „Piisavalt täpne kirjeldus“ – üksikutel KTG-del. Vastavatel
juhtudel on välja toodud konkreetne kirjeldus strateegia abil
saavutatavast soovitud seisundist. Kirjeldusest ilmneb selge
piirkonna eripära või fookus, millele soovitakse strateegia raames
keskenduda. Näiteks
-
9
võib välja tuua MTÜ Partnerid strateegia1, kus visioon on
piirkonnaspetsiifiline – välja on toodud piirkondlikud
tõmbekeskused ning nende fookused. Samuti on piirkonnaspetsiifiline
nt MTÜ Mulgimaa Arenduskoda strateegia2, kus rõhku on pandud
piirkonna eripärasele identiteedile.
• „Selge kirjeldus, kuid üldise iseloomuga“ – enamikel KTG-del
(ca 70%). Vastavate tegevusgruppide strateegiates on enamasti välja
toodud küllalt põhjalik kirjeldus, mida strateegiaga soovitakse
saavutada, kuid see on üldine, läbivalt puudub
piirkonnaspetsiifilisus ja/või fookus(ed).
• „Pigem ebapiisav“ – üksikutel KTG-del. Vastavatel juhtudel
pole kirjeldus soovitud olukorrast konkreetne, piirdutakse üldiste
väärtustega, olukorra kirjeldusse võivad olla lõimitud ka
kavandatud tegevused. Nt kui visiooni iseloomustab üks lause, et
KTG piirkonna näol on tegu innovaatilise, keskkonnasõbraliku,
kaasaegse infrastruktuuriga ja atraktiivse elupaigaga. Vastavatel
märksõnadel baseeruv visioon võiks olla ka piisav, kui iga
kasutatud termin oleks lahti kirjeldatud, toodud välja üldmõiste
taga oleks täpsem fookus ning arvestatud seejuures piirkonna
eripära.
Uue perioodi strateegiate koostamisel võiks KTG-d püüda
konkreetsemate ja piirkonnaspetsiifilisemate visioonide
määratlemist, mis oleksid seejuures selgelt seostatud strateegia
eesmärkide ja meetmetega. � Kas eesmärkidena on kirjeldatud
olukorda, mida püütakse saavutada või tegevusi, mida
kohalik tegevusgrupp plaanib teha? Antud küsimus korreleerub
üldjoontes eelmise alaküsimusega – eesmärkidena on enamasti
kirjeldatud olukorda, kuid vastav kirjeldus on reeglina üldine.
Vähestel juhtudel on eesmärkidena selgelt kirjeldatud olukorda, mis
on piirkonnaspetsiifiline ja/või selge fookusega. Teisalt on
üksikutel KTG-del eesmärkide kirjeldus toodud pigem tegevuste
vormis selliselt, et ka eesmärgi juurde käivast täiendavast
selgitusest ei moodustu selget pilti soovitud olukorrast
(üldsõnalised kirjeldused, kus kasutatakse sõnu “arendamine”,
“toetamine” vms). Kokkuvõttes võib välja tuua, et antud küsimuses
võib hinnata ja grupeerida KTG-d järgnevalt:
• „Piisav“ – ca kolmandik KTG-dest. Vastavatel juhtudel on
eesmärgid selgelt kirjeldatud olukorrana, tekib selge “pilt”
sellest, mida püütakse saavutada.
• „Pigem piisav” – ca pooled KTG-dest. Eesmärgid on kirjeldatud
küll olukorrana, kuid kirjeldus on üldine (analoogsed eesmärgid
võiks sobida paljudele KTG-dele).
• „Pigem ebapiisav“ – üksikutel KTG-del. Vastavatel juhtudel on
eesmärgid kirjeldatud pigem tegevustena ja/või on kirjeldus väga
üldine.
Sarnaselt visiooni kirjeldusega tuleks uue perioodi strateegiate
koostamisel eesmärke konkretiseerida tuues sisse eripära/fookuse ja
täpsema seose visiooniga. Strateegia lugejal peaks eesmärkide
baasil tekkima selgelt kujutletav pilt soovitud olukorrast, vältima
peaks lihtsat toetavate tegevuste kirjeldamist. � Kas eesmärgid on
väljendatud selgelt ja konkreetselt? Enamike KTG-de puhul on
strateegia eesmärgid selged ja arusaadavad, kuid neis puudub fookus
ja mõõdetavus. Konkreetsemalt on eesmärkide sisu võimalik lahti
mõtestada sageli vaid meetmelehtede ja vastavate indikaatorite
abiga, strateegiadokumendis välja toodud kirjeldus jääb
üldsõnaliseks. Läbivalt jätab soovida eesmärkide sidusus visiooniga
– visioon ja eesmärgid ei ole
1 http://www.mtupartnerid.eu/arengustrateegia 2
http://www.mulgimaaarenduskoda.ee/?m1=3
-
10
küll vastuolus, kuid samas pole ka selget ja üheseltmõistetavat
seost. Nt on visioonis kirjeldatud viis-kuus erinevat komponenti
(kogukonna tugevdamine ja kokkuhoidmine, koostöö, õppimine,
inimeste ja elukeskkonna väärtustamine), kuid eesmärgid (ja
meetmed) katavad vaid kolme neist ning sedagi kaudselt. Mitmed
KTG-d nentisid, et sarnaselt visiooni kirjelduse osaga jäeti
eesmärgid teadlikult üldisteks, et toetada kõikvõimalikke algatusi.
Samas toodi välja, et sellest tulenevalt on raskendatud ka
taotluste hindamine, eelkõige kriteerimiumi “vastavus strateegiale”
lõikes (praktiliselt kõik projektid vastavad eesmärkidele).
Eesmärkide selgemat fokusseerimist pidasid mitmed KTG-d oluliseks
järgmise perioodi strateegia puhul. Kokkuvõttes võib välja tuua, et
antud küsimuses võib hinnata ja grupeerida KTG-d järgnevalt:
• „Piisav“ – üksikud KTG-d. Vastavatel juhtudel on eesmärgid
selged, konkreetsed, mõõdetavad ja seostatud visiooniga.
• „Pigem piisav” – enam kui pooled KTG-dest. Eesmärgid on selged
ja arusaadavad, samas pole väga spetsiifilised ja/või selgelt
visiooniga seostatud.
• „Pigem ebapiisav“ – ligi kolmandik KTG-dest. Eesmärgid on küll
arusaadavad, kuid väga üldised.
2.2 Strateegia eesmärkide mõõdetavus � Kas strateegia
eesmärkidele on seatud konkreetsed sihttasemed ja sihteesmärgid?
Strateegia eesmärkidele sihttasemete määratlemise osas on
eranditult kõigil KTG-del oluliselt arenguruumi – praktiliselt
ühelgi KTG-l ei ole strateegia eesmärkidele seatud selgeid
võtmeindikaatoreid koos konkreetsete sihttasemetega. Tihti on
määratletud indikaatorid ja sihttasemed strateegiale tervikuna,
kuid need pole otseselt seotud konkreetsete eesmärkidega. Mitmetel
KTG-del on strateegias määratletud ka nn mõju ja/või tulemuse
tasandi indikaatorid ning kohati on neil ka sihttasemed, kuid
reeglina pole need kas konkreetselt seotud eesmärkidega, on väga
raskesti mõõdetavad (vajavad eraldi uuringut, nt “elanike rahulolu
teenusega”) või pole Leader-tegevuse mõju nende kujunemisele
usaldusväärselt eristatav (nt “piirkonna kohalike omavalitsuste
suurenenud tulumaksulaekumine”). Strateegiates on laialt levinud
väljundindikaatorite väljatoomine (nt koolitatute arv, kaasatud
noorte arv jms), kuid tihti on vastavaid indikaatoreid palju
(20-30) ning nende sidusus strateegia eesmärkidega pole läbivalt ja
üheselt selge. Teise äärmuse moodustavad mõned strateegiad, kus
ainsaks indikaatoriks on rahastatud projektide arv, mida võib antud
juhul hinnata selgelt ebapiisavaks. Mitmed KTG-d tõid välja, et
Leader-perioodi algfaasis võistlesid strateegiad ressursside
pärast, mistõttu lisati erinevaid mõju- ja tulemusindikaatoreid
ning väljundindikaatoreid strateegiatesse palju, et seeläbi tõsta
strateegia konkurentsivõimet. Samas on osutunud nende hilisem
jälgimine liiga keeruliseks ja reeglina pole seda ka üritatud teha.
Vajakajäämisi eesmärkidele selgete sihttasemete seadmisel möönasid
enamik KTG-dest ka ise. Kokkuvõttes võib välja tuua, et antud
küsimuses võib hinnata ja grupeerida KTG-d järgnevalt:
• „Pigem piisav” – ligi pooled KTG-dest. Mõju- ja/või
tulemusindikaatorid ja sihttasemed on määratletud, kuid nende
sidusus eesmärkidega pole üheselt selge, neid on kas liiga palju,
nad on raskesti mõõdetavad või pole strateegia kontekstis
asjakohased (on Leader-tüüpi tegevustega raskesti mõjutatavad).
-
11
• „Pigem ebapiisav“ või „ebapiisav“ – ülejäänud KTG-d.
Määratletud on ainult väljundindikaatorid, mis pole eesmärkidega
selgelt seotud või teatud juhtudel ei ole sisulisi sihteesmärke ja
-tasemeid üldse (ainsaks mõõdetavaks eesmärgiks on rahastatud
projektid).
Uue perioodi strateegiate koostamisel tuleb püüda selle poole,
et iga strateegilise suuna (eesmärgi) juures oleks üks kuni kolm nn
võtmemõõdikut (mõju- või tulemusmõõdikud), mida aastast-aastasse
jälgitakse. Meetmete tasandil (nt rakenduskavades) võiks keskenduda
väljund- ja tulemusnäitajatele. Seega toimuks ka mõõtmine
erinevatel tasanditel – mõju ja tulemuste osas strateegiliste
suundade tasandil, väljundite (ja osaliselt tulemuste) osas
lähtuvalt iga-aastasest rakenduskavast. Eraldi võib rõhutada, et
eesmärkidega seotud võtmeindikaatorid peaksid olema sellised, mida
on võimalik Leader-strateegia elluviimisega mõjutada ning ka mõõta
nende muutumist just Leader-tegevuse tulemusel. Alljärgnevalt on
välja toodud mõned võimalikud näited KTG strateegia tulemus- ja
väljundmõõdikutest. Loetelu pole kindlasti ammendav ning samas ei
pruugi ka väljatoodud näited olla kõigile sobilikud. Samas
illustreerivad näited tüüpilisi sihte, mille poole
Leader-tegevusega püüelda. Mõjumõõdikuid pole näidetena välja
toodud, kuna tihti võivad need olla Leader-tegevusega raskesti
mõjutatavad (nt piirkonna tulude kasv, väljarände vähenemine vms),
kuid samas ei saa ega pole ka põhjust välistada nende kasutamist,
kui see selgelt KTG-s läbi räägitakse ja kokku lepitakse. Näiteid
tulemusmõõdikutest: • uute avalike/kogukonna teenuste arv; • uute
loodud töökohtade arv; • lisandunud eksportivate ettevõtete arv; •
uute tasuliste teenuste arv KOVis/piirkonnas (eraettevõtete poolt
pakutav).
Näiteid väljundmõõdikutest: • kogukonda liitvate ürituste arv; •
korrastatud või rajatud objektide arv (liikide kaupa, nt
puhkeobjektid vms); • koolitustes osalenud (noorte) arv; •
(ettevõtete/kogukondade/noorte/...) koostööprojektide arv; •
jne.
Ülal välja toodud KTG-de strateegiatele väljapakutud mõõdikutest
võib osa sobida ka Leader-lähenemise mõõtmiseks riigi tasandil
Eestis. Samas ei tohiks üleriigilisi mõõdikuid olla väga palju,
neid võiks olla kuni neli. Võimalikud indikaatorid riigi
tasandil:
• uute loodud töökohade arv; • uute avalike/kogukonna teenuste
arv (eelnevalt peab defineerima, mis territoriaalsel tasandil
peab teenus olema uus, nt kas valla vm); • korrastatud või
rajatud avalikus kasutuses olevate infrastruktuuriobjektide arv; •
koolitustel ja õppereisidel osalenute arv; • ühisprojektide arv
(eelnevalt peab defineerima ühisprojekti mõiste).
-
12
� Kas eesmärgid on täpsed ja mõõdetavad ning kindlaksmääratud
aja jooksul saavutatavad? Mõõdetav, st on toodud nii lähtetasand,
mis määratleb algse olukorra, kui sihtmärk, mis tähistab
saavutatavat olukorda
Strateegiate eesmärkide juures reeglina puudusid mõõdikud ning
sellest tulenevalt selge määratlus, mis ajaks neid soovitakse
saavutada (eelduslikult strateegiaperioodi lõpuks ehk 2013/2015.
aasta lõpuks). Mõõdikud olid paremal juhul välja toodud kas
strateegiale tervikuna või lihtsalt konkreetsete tegevuste lõikes.
Lähtetasandit ei olnud välja toodud, kuid nt väljundnäitajate puhul
ei ole see ka vajalik. Juhul, kui indikaator oli määratletud, oli
enamasti välja toodud ka sihtmärk, va indikaatorite puhul, kus
allikaks oli elanike rahulolu vms raskesti mõõdetav näitaja.
Mõõdetavus oli kohati lünklik ka seetõttu, et läbisegi oli esitatud
nii mõju-, tulemus- kui ka väljundindikaatoreid, sageli oli neid ka
liiga palju. Kokkuvõtvalt jagunesid KTG-d sarnaselt eelmisele
alaküsimusele enam-vähem võrdselt kaheks – pooled strateegiad
sisaldavad mõõdetavaid indikaatoreid, mis samas pole väga hästi
eesmärkidega seotud, pooltel juhtudel on mõju- ja
tulemuindikaatorid puudulikud, loetakse vaid väljundnäitajaid. 2.3
Strateegia eesmärkide sidusus KTG meetmete ja rakenduskavadega �
Kas kohalik tegevusgrupp oma iga-aastase rakenduskava koostamisel
on keskendunud
strateegias seatud eesmärkide saavutamisele? KTG-d on
rakenduskava koostamisel valdavalt keskendunud strateegias seatud
eesmärkide saavutamisele, eesmärkide sidusust rakenduskavaga võib
hinnata heaks. Reeglina on rakenduskava meetmed kujundatud just
strateegias püstitatud eesmärkide elluviimiseks (rakenduskava
meetmed vastavad strateegias välja toodud prioriteetidele ja
meetmetele). Kohati on strateegias väljatoodut kajastatud
rakenduskavas veidi detailsemalt. Samas ei ole tulenevalt
strateegiliste mõõdikute puudumisest eesmärke võimalik väga täpselt
seirata, see on võimalik ainult väljundnäitajate lõikes. Antud
küsimuses võib hinnata ja grupeerida KTG-d järgnevalt:
• „Piisav” – ligi kaks kolmandikku KTG-dest. Rakenduskava ja
strateegias väljatoodud prioriteedid ja meetmed on selgelt
seotud.
• „Pigem piisav“ – ca veerand KTG-dest. Rakenduskava ja
strateegia on seotud, kuid esineb teatud erinevusi, nt on
strateegias eesmärke/tegevusi, mis pole rakenduskavaga täielikult
kaetud.
• “Pigem ebapiisav” – paar KTG-d. Ühel juhul erinesid
rakenduskava ja strateegia meetmed olulisel määral (rakenduskavas
oli kirjeldatud meetmeid, mida strateegia ei sisaldanud), teisel
juhul oli strateegias välja toodud küll erinevad mõõdikud, kuid
rakenduskavade raames mõõdeti peamiselt taotluste arvu.
� Kas strateegia eesmärgid on olnud strateegia meetmete
väljatöötamisel otsustavaks
teguriks? Strateegia eesmärgid on praktiliselt kõigi KTG-de
puhul olnud meetmete väljatöötamisel kas otsustavaks või vähemalt
oluliseks teguriks (va ühel juhul). Mõnede KTG-de puhul pole seos
strateegia eesmärkide ja meetmete vahel väga selgelt ja üheselt
mõistetav – strateegia eesmärgid on oluliselt laiemad.
-
13
2.4 Strateegia eesmärkide sidusus KTG hindamiskriteeriumite ja
projektide valikumehhanismidega
� Mil määral on hindamiskriteeriumite, mille alusel valitakse
välja rahastatavaid projekte,
väljatöötamisel arvestatud strateegia eesmärke? KTG-de
projektitaotluste hindamiskriteeriumeid võib olemuslikult jaotada
kolmeks:
• kriteeriumid, mis hindavad taotluste vastavust strateegia
eesmärkidele; • muud sisulised kriteeriumid (nt projektide
innovatiivsus, mõju jms), mis pole otseselt seotud
strateegia eesmärkidega; • nn tehnilised hindamiskriteeriumid
(projekti teostatavus, eelarve kvaliteet jms).
KTG-de puhul on reeglina taotluste vastavus strateegia
eesmärkidele eraldi hindamiskriteeriumiks, samuti kasutatakse
sageli mitmeid kriteeriume, mis mõõdavad konkreetse projekti ja
strateegia sisuliste eesmärkidega seotust (nt kas/kui palju on
projekti läbiviimisse kaasatud piirkonna elanikke või noori;
kas/millisel määral aitab projekt kaasa kogukondade
aktiveerimisele/ ettevõtlusaktiivsuse suurenemisele jne). Samuti on
levinud muude sisuliste hindamiskriteeriumide kasutamine. Teatud
KTG-de puhul on aga siiski suhteliselt suure tähtsusega ka nn
tehnilised hindamiskriteeriumid. Kokkuvõttes võib välja tuua, et
antud küsimuses võib hinnata ja grupeerida KTG-d järgnevalt:
• „Piisaval määral” – ca pooled KTG-dest. Hindamiskriteeriumides
on vastavus strateegiale ja selle eesmärkidele selgelt oluline.
• „Pigem piisaval määral“ – ülejäänud KTG-d. Üheks
hindamiskriteeriumiks on küll vastavus strateegia eesmärkidele,
kuid olulise kaaluga on ka tehnilised/ universaalsed
kriteeriumid.
Hindamiskriteeriumite asjakohasust on analüüsitud ka käesoleva
dokumendi punktis 3.3. � Kas strateegia eesmärgid on olnud
otsustavaks teguriks projektide valimisel? Strateegia eesmärgid on
reeglina olnud oluliseks teguriks projektide valimisel, kuid siiski
pigem mitte otsustavaks. Mõned KTG-d on projekti vastavuse
strateegiale pannud nn lävendkriteeriumiks – kui projekt ei ole
strateegiaga seotud, siis see hindamisele ei kuulu. Paljudel
juhtudel ei ole strateegia eesmärgid projektide valiku puhul aga
otsustavaks, kuna tehnilised hindamiskriteeriumid (projekti
teostatavus, eelarve kvaliteet jms) annavad kas poole või enam
lõpphindest. Üheks probleemiks, mille ka KTG-d välja tõid, on
asjaolu, et strateegia eesmärgid on sõnastatud väga üldiselt,
mistõttu praktiliselt kõik projektid vastavad eesmärkidele ning
antud hindamiskriteerium kaotab mõtte või on selle alusel hindamine
lihtsasti vaieldav. Samas toodi välja, et hindamiskriteeriumide
konkretiseerimine ja eelkõige strateegia fokusseerimine aitaks seda
probleemi lahendada ning seda ka kavandatakse uuel perioodil.
Kokkuvõttes võib välja tuua, et antud küsimuses võib hinnata ja
grupeerida KTG-d järgnevalt:
• „Piisaval määral” – vähem kui pooled KTG-dest.
Hindamiskriteeriumides on vastavus strateegiale ja selle
eesmärkidele selgelt oluline, vastavate kriteeriumide osakaal (koos
teiste sisuliste hindamiskriteeriumitega) kõigist
hindamiskriteeriumidest on pool või üle selle.
• „Pigem piisaval määral“ – ca pooled KTG-d.
Hindamiskriteeriumides on küll strateegia eesmärgid ja muud
sisulised hindamiskriteeriumid olulised, kuid suurema osakaaluga on
tehnilised kriteeriumid (pool või üle selle).
• “Pigem ebapiisavalt või ebapiisavalt” – paar KTG-d. Neil
juhtudel oli kas vastavus strateegia eesmärkidele väga väikse
osakaaluga (5%) ja/või polnud eesmärgid ja hindamiskriteeriumid
omavahel seotud.
-
14
Uue perioodi strateegiaid kavandades tuleb püüda selle poole, et
nende hindamiskriteeriumide osakaal, mis mõõdavad projekti
vastavust strateegiale ja selle eesmärkidele koos muude sisuliste
kriteeriumitega, võiks olla vähemalt pool. Selle eelduseks on aga
olukord, kus strateegia eesmärgid on konkreetsed ja mõõdetavad ning
seeläbi saab ka hindamiskriteeriumide abil mõõta nt seda, kas/kui
palju antud projekt loob töökohti (või eeldusi nende tekkeks),
kas/mil määral on projekt keskendunud piirkonna eripära
rakendamisele jne. 2.5 Innovatiivsus ja koostöö
projektitaotlustes
� Kui palju on projekte, mida võib pidada innovatiivseks?
Projektide innovatiivsuse hindamisel lähtuti lisas 2 välja toodud
metoodikast. Innovatiivseteks loeti kaheksas maapiirkondade arengu
mõõtmes ilmnevate trendide raamesse mahtuvaid tegevusi, mis pakuvad
lahendusi maaelu uutele väljakutsetele. Samas olid mitmed KTG-d
enda jaoks eraldi defineerinud innovatiivsuse ning hindasid seda ka
ise projektide valimisel. KTG-de innovatiivsuse definitsioonid
erinesid käesolevast käsitlusest, nt peeti innovatiivseteks kõiki
tegevusi, mida antud taotleja polnud varem (piirkonnas) teostanud.
Üldistatult võib väita, et innovatiivseid projekte on veidi alla
poole kõikidest valimisse kaasatud taotlustest, sh on negatiivse
otsuse saanud taotluste seas innovatiivseid projekte vähem. Samas
peab tõdema, et ka lisas 2 välja toodud metoodika võimaldas
hindajate mõnevõrra erinevat tõlgendamist. Nn konservatiivsemate
hindajate tulemused näitasid, et sõltuvalt KTG-st esineb
innovatiivsust ca 20-40% projektidest. Mõnevõrra leebema
käsitlusega hindajate puhul oli innovatiivseid projekte 50-70%
kõigist. Lisaks oli teatud piiranguks ka asjaolu, et innovatiivsust
(ja ka koostööd) hinnati vaid projektitaotluses väljatoodu põhjal,
mistõttu võis vastavat hinnangut mõjutada ka konkreetse KTG
taotlusvorm – nt see, kas taotlejal oli eraldi vaja selgitada
projekti innovatiivsust või mitte. KTG-de puhul, kes kasutasid vaid
PRIA taotlusvormi, oli esitatav info selgelt limiteeritum, mistõttu
innovatiivsuse ja koostöö olemust ja taset oli keerukam hinnata.
Erinevat tõlgendamisvõimalust illustreerivad järgmised näited: •
Maapiirkonnas tegutsev põllumajanduslik väikeettevõte soetab uue
tehnoloogia (nt rullsilo
tootmiseks) – konservatiivsel hinnangul pole tegu innovatiivse
projektiga, kuna vastav tehnoloogia on Eesti
põllumajandusettevõtete puhul tavapärane; “leebemal” hinnangul on
tegu aga tehnoloogilise innovatiivsusega, kuna antud
külas/piirkonnas seda varem pole olnud ning samuti on antud
taotleja jaoks tegu oluliselt senist tööprotsessi muutva ning uusi
võimalusi loova lahendusega.
• Kiriku osaline renoveerimine/kellatorni taastamine ja avamine
külastajatele - konservatiivsel hinnangul pole tegu innovatiivse
projektiga, kuna vastav tegevus on Eesti kirikute puhul tavapärane;
leebemal” hinnangul on tegu aga kultuuri ja identiteedi-alase
innovaatilisusega, kuna mittetulundusühenduse algatusel
säilitatakse/taastatakse ajaloolise väärtusega objekt ning avatakse
see külastajatele.
Kokkuvõttes on hindajad seisukohal, et innovatiivsust
projektitaotlustes polnud kvantitatiivselt võimalik ainult
projektitaotluste põhjal väga usaldusväärselt mõõta, kuna:
• KTG-de strateegiate ja meetmete iseloomud on erinevad; •
kasutatavad taotlusvormid on erinevad ning seetõttu ei sisalda
võrreldavat informatsiooni; • taotlejate poolt koostatud
kirjeldused on erinevates KTG-des ebaühtlased; • taotlustes
kirjeldatud innovatiivsus ning projekti tegelik sisu ei pruugi
ühtida; • innovatiivsuse hindamisel kasutatud metoodika oli kohati
mitmetimõistetav;
-
15
• hindajate vaatenurgad olid kohati erinevad, mistõttu hinnangud
innovatiivsusele jäid vähemalt teatud ulatuses
subjektiivseteks.
Kõigi nende tegurite koosmõjuna saab koondhinnangut pidada pigem
suundumusi väljendavaks kui kvantitatiivset osakaalu väljendavaks.
Samas leiavad hindajad, et antud metoodikat on üldjoontes
Leader-projektide innovatiivuse hindamisel võimalik kasutada
leppides hindamisprotseduuri läbi viimist konkreetsete näidete abil
kokku hindamise käsitluse konservatiivsuse tasemes. Kokkuvõttes
saab innovatiivsuse erinevate mõõtmete osas välja tuua
järgnevat:
• Selgelt kõige enam (ca kolmandik innovatiivsetest
projektidest) on projekte, mis kuuluvad maaelu arengu mõõtme
“kohalik kultuur ja identiteet” alla. Vastavad projektid tegelevad
nt ajalooliste hoonete taastamise ja kasutuselevõtmisega uutes
funktsioonides, kultuuri- ja ajaloopärandi rakendamisega turismis,
piirkonna eripäraga seotud ürituste korraldamisega jne.
• Suhteliselt võrdselt on projekte (ca 10-15% innovatiivsetest
projektidest), mis tegelevad tegevuste ja tööhõive, elanikkonna
lõimimise, piirkonna kuvandi arendamise ja konkurentsivõime
tugevdamisega.
• Vähe on projekte, mis tegelevad elanikkonna mobiliseerituse ja
sotsiaalse ühtekuuluvusega, aga ka keskkonna-, ruumi- ja
ressursikasutusega ning tehnoloogiliste arendustega.
Hindajate arvates pole võimalik üldistada, milline võiks olla
erinevate innovatiivsuse liikide osakaal. Tõenäoliselt sõltub see
konkreetse KTG vajadustest ja valitud strateegiast. Innovatiivsete
projektide osakaal erineb ka KTG-de lõikes samade hindajate puhul –
sõltuvalt sellest, kui oluliseks on konkreetne KTG innovatiivsust
oma strateegias ja hindamiskriteeriumides pidanud. � Kui palju on
projekte, mis panustavad valdkondade vahelisse koostöösse?
Projektide koostöö hindamisel lähtuti lisas 3 välja toodud
metoodikast. Koostöö osas olid erinevate hindajate arvamused
suhteliselt sarnased – keskmiselt sisaldavad ligi pooled projektid
koostöö elemente ehk nad kas viiakse koostöös ellu või loovad
otseselt eeldusi koostöötegevusteks tulevikus. Pooled valimisse
kaasatud projektid viidi ellu ühe organisatsiooni poolt ning nende
tulemused ei ole ka otseselt suunatud tuleviku koostööle eelduste
loomiseks. Sarnaselt innovatiivsuse hindamisega on negatiivse
otsuse saanud taotlustes koostöö elemente sisaldavate projektide
osakaal väiksem. Koostööprojektid jagunevad metoodikast lähtuvalt
omakorda kolmeks:
• Kõige enam oli neid projekte, mida ei viida ellu koostöös,
kuid mis loovad otseselt eelduseid koostööks tulevikus (nt
kogukonnahoonete ehitamine jms). Selliseid projekt oli veidi alla
poole kõigist koostööprojektidest.
• Veidi enam kui veerand oli nii neid projekte, mis viiakse ellu
koostöös, kuid mis ei loo otseselt eelduseid koostööks tulevikus
(nt ühiste ürituste läbiviimine, erinevaid osapooli kaasavate
laagrite läbiviimine jms), kui ka neid, mis viiakse ellu koostöös
ja mis samal ajal loovad ka täiendavalt otseseid eelduseid
koostööks tulevikus (konkreetsete koostöövõrgustike käivitamine ja
arendamine3 jms).
Täiendavalt võib välja tuua, et üksikute KTG-de puhul oli
koostööprojektide osakaal oluliselt madalam – vaid ca 20-30%.
Vastavad tegevusgrupid on võrreldes teistega enam toetanud
projekte, mis on ühe taotleja kitsaskoha või arengueelduse
ärakasutamisele suunatud. Tüüpiliselt oli nendes
3 süsteemse spetsiifiliste koostöövõrgustike arendamisega
paistis silma nt Tartumaa Arendusselts
-
16
KTG-des rohkem toetusi suunatud ettevõtlusvaldkonna projektidele
(nt seadmete soetamine, investeeringute tegemine jms), mis oma
loomult ei tegelenud otseselt koostööga käesoleva metoodika mõistes
(koostööna ei käsitletud tavapäraseid ettevõtete ja/või ettevõtete
ja klientide vahelisi ostu-müügi suhteid). 2.6 Strateegiate
eesmärkide saavutamine � Kas nende eesmärkide osas, mille sihttase
on saavutatud, jätkatakse projektitoetuse
taotluste vastuvõttu ja neile kinnitamise ostuste andmist?
Mitte ükski KTG-dest ei ole peatanud projektitoetuste taotluste
vastuvõttu tulenevalt sellest, et strateegias või rakenduskavas
ettenähtud eesmärk ja selle sihttase on saavutatud. Praktikas on
taotluste vastuvõtu ja rahastamise piiranguks strateegia ja
rakenduskavadega planeeritud vahendite maht meetmete kaupa, muid
piiravaid tegureid ei ole. Samas ei pruugi teatud juhtudel olla
projektitaotluste vastuvõtmise piiramine sihttasemete täitumise
tõttu ka otstarbekas. Nt, kui eesmärgiks on luua x arv töökohti,
siis suurema hulga töökohtade loomine praktikas on pigem positiivne
ning ei vaja piiramist. Piirangut võiks tulevikus rakendada
juhtudel, kui eelnevalt on selgelt kokku lepitud soovitud
objektide, teenuste vms maht - nt optimaalne külamajade arv
piirkonnas vms. See aga peaks tulenema strateegiast ning
vastavasisulistest eelanalüüsidest. � Kui palju eesmärke jääb
saavutamata ja mis põhjusel? KTG-de strateegiates välja toodud
eesmärgid on erineva tasemega ning ebaühtlased. Samuti varieerub
KTG-de lõikes väga suurel määral strateegia ja ka rakenduskava
mõõdikute arv ja sisu. Mitmetele KTG-del on strateegias välja
toodud 20-30 mõõdikut, mis omakorda varieeruvad alates suurtest
mõju tasandi mõõdikutest (elanike rahulolu paranemine, ettevõtete
lisandväärtuse kasv, piirkonna ettevõtlusaktiivsuse suurenemine
jms) kuni väljundmõõdikuteni (nt koolitusel osalenute arv). Samuti
on mitmeid KTG-sid, kelle ainuke mõõdik on rahastatud taotluste arv
ja/või esitatud taotluste arv. Seega pole võimalik ühest üldistust
teha, kui palju eesmärke jääb keskmiselt saavutamata. Protsessi
raames jõudsid vahehindajad seisukohale, et kõikide püstitatud
eesmärkide ja indikaatorite hindamine ei ole otstarbekas ega ka
võimalik, kuna need eeldavad kas eraldi uuringut või on selgelt
Leader-tegevusega mitte mõjutatavad. Samuti polnud mitmete
näitajate osas võimalik asjakohast informatsiooni
projektitaotlustest, mis oli peamiseks eesmärkide seiramise
allikaks, saada. Samas tegid hindamise raames mitmed KTG-d
omapoolse ülevaate indikaatorite täitmisest. Hindamise käigus tõid
mitmed KTG-d välja, et mõõdikute sihttasemed pandi strateegiat
koostades teadlikult madalad, kuna perioodi alguses arvati, et
nende mittetäitmine võib kaasa tuua sanktsioonid. Sellest
tulenevalt on mitmed KTG-d, kellel mõõdikuid rohkesti (enam kui
10), need praktiliselt eranditult ka täitnud, sh mitmeid eesmärke
ja sihttasemeid isegi olulisel määral ületanud. Täitmata jäävad
peamiselt spetsiifilisemad indikaatorid (nt ettevõtluse
tugistruktuuride loomine pärandkultuuri toodete arendamine jms),
teatud KTG-de puhul ka ettevõtlusega seotud eesmärgid, mis
määratleti esmase strateegia koostamise raames. Täitmata jäävad
vastavad eesmärgid nt seetõttu, et selget nägemust või ka tegelikku
vajadust/nõudlust vastavate tegevuste osas ei olnud. Samas on see
ka mõistetav, kuna strateegia koostamise raames ei olnud KTG-del
varasemat sarnast kogemust piirkonna tegelike vajaduste ja
taotlejate ootuste kohta. Osalt võib ka väita, et jäävad täitmata
need eesmärgid, mis polnud tagantjärele hinnates kõige
asjakohasemad.
-
17
Järgnevatel perioodidel on enamike KTG-de puhul selgelt vajalik
eesmärkide ja mõõdikute parem läbimõtlemine, sh ei tohiks neid olla
liiga palju ning nende mõõtmine peaks olema suhteliselt lihtsalt
tehtav. 2.7 KTG-de poolt teostatav strateegiate seire
� Kuidas teostavad kohalikud tegevusgrupid seiret ja kas ja
kuidas seiratakse strateegia
eesmärkide saavutamist? KTG-de poolt teostatava seire võib
jaotada kaheks tasandiks:
• strateegia, selle eesmärkide ja indikaatorite seire; •
projektide tasandi seire, sh taotluste jagunemine meetmete ja
piirkondade vahel, taotluste
elluviimise käik jms. Strateegia seire on enamikel KTG-del
ettenähtud kas iga-aastaselt või perioodi lõpuks, projektide
tasandi seire pole otseselt dokumentidega reguleeritud (praktikas
tehakse seda mitmete KTG-de näitel vähemalt kord aastas
üldkoosolekul). Üldistatult võib väita, et süstemaatilist
strateegia seirearuannet KTG-d reeglina ei koosta, küll aga tehakse
ülevaateid projektide olukorrast nt üldkoosolekul. Kokkuvõtvalt
võib seire osas väita järgnevat:
• Strateegia ja selle eesmärkide ning indikaatorite seiret ei
ole enamik KTG-sid senini teostanud, kuigi see on
strateegiadokumendis sageli ette nähtud. Samas ei sisalda mõnede
KTG-de strateegiad seiresüsteemi kirjeldust üldse. Üksikud KTG-d on
teostanud seiret enne strateegia uuendamist (2010. a.). Samas
planeerivad paljud KTG-d vastava seire teostamist enne uue
strateegia koostamist. Hindajad on seisukohal, et strateegiat
tuleks seirata ka strateegiaperioodi vältel, tegevuse teostamine
peale perioodi kehtivust pole enam käsitletav kui seire, vaid pigem
tagant järgi tulemuste hindamine (ei võimalda protsessi vältel
täpsustusi teha).
• Projektide tasandi seiret teostavad enamus KTG-dest, mis on
positiivne. Samas võib rõhutada, et see ei asenda strateegia
seiret, kuna sisaldab olemuslikult pigem infot selle kohta, kuidas
rahasid on kasutatud.
Seire teostamise positiivse näitena võib välja tuua Rohelise
Jõemaa Koostöökogu, kellel on projektide seiramiseks tabel, mis
sisaldab nii sisulisi indikaatoreid (töökohad, koolituste läbinute
arv) kui ka tehnilist infot projekti staatuse, makstud toetuse
summade jms kohta. Samuti saab positiivse näitena välja tuua MTÜ
Arenduskoda seirearuannet, mille taotleja esitab projektide
lõppedes ja kus antakse hinnang projekti eesmärkide ja näitajate
saavutamisele; samuti MTÜ Kodukant Läänemaa eesmärkide seiret.
Hindajad on seisukohal, et teatud strateegia näitajaid võiks
seirata iga-aastaselt, lähtuvalt saadud infost oleks tegevustesse
võimalik vajadusel ka korrektuure teha. Strateegia seire ja
hindamise osas on uuel perioodil otstarbekas lähtuda järgnevast
lähenemisest (vt ka tabel 1):
1) taotlusi ja nendes välja toodud peamisi indikaatoreid võiks
seirata jooksvalt - iga-aastaselt antakse ülevaade lisaks rahade
kasutamisele ka peamiste strateegia näitajate seisust; 2) kaks
korda perioodi jooksul (vahepeal ja lõpus) tehakse põhjalikum seire
juba ellu viidud projektide tegelike tulemuste (võimalus ka mõjude)
ja väljundite hindamiseks. Vastava tegevuse tellimiseks võiks olla
KTG-del ette nähtud eraldi ressursid.
-
18
Tabel 1. Võimalik seire korraldus KTG-des Kohaliku strateegia
seire Kohaliku strateegia hindamine Korraldaja KTG juhatus KTG
juhatus Tegija KTG büroo Välishindaja Alusandmed/seire sisu
• eelarve kasutamise edenemine • projektide edenemine •
projektide panus strateegia
eesmärkide saavutamisse taotluste põhjal
• seirearuanded • elluviidud projektide tulemused
ja mõjud
Tegevuse pidevus Pidev 2 korda (vahe- ja lõpphindamine)
Aruandeperiood Aasta 3 aastat Aruande heakskiitja KTG juhatus/
üldkoosolek KTG üldkoosolek Aruande otstarve Uue rakenduskava
ettevalmistamine, rakenduskorralduse täpsustamine
Strateegia ülevaatamine
Vastav KTG seirearuande võimalik struktuur on järgmine:
1. Strateegia elluviimise sisuline edenemine meetmete kaupa •
Eesmärk • Ülevaade projektitaotluste esitamisest ja kinnitamisest •
Strateegia mõõdikute sihttasemetele lähenemine taotluste info
põhjal • Rahastatud projektide edenemine
2. Strateegia elluviimise panus üleriigilise Leader-meetme
sihttasemete saavutamisse 3. Strateegia eelarve kasutamise
edenemine 4. Strateegia elluviimisel tekkinud probleemid ja nende
lahendused
Sama seirearuanne, edastatuna Põllumajandusministeeriumile,
peaks rahuldama ka ministeeriumi poolsed Leader-meetme seire
vajadused. 2.8 Strateegiate muudatused � Kas tehtud muudatused on
parandanud strateegia sisulist kvaliteeti ja lähtunud
strateegia
rakendamise käigus ilmnenud vajadusest muuta strateegiat?
Millised on olnud strateegiate muudatused?
Kohalike strateegiate täpsustamise käigus 2010. a ühendasid
paljud KTG-d oma mitmed seni eraldi olnud meetmed kahte-kolme
laiemasse meetmesse. Üldiselt võib neid iseloomustada ühelt poolt
kui ettevõtlusele suunatud ja teiselt poolt kui kogukonna ja
elukeskkonna arendamisele suunatuid. Sarnaste sihtrühmade meetmete
ühendamisega saavutati mitu asja: lihtsustati finantsplaneerimist,
projektide kvalifitseerimist ühte või teise meetmesse ja vähendati
hindamiskomisjonide või nende istungite hulka. Võimalust strateegia
sisuliseks täpsustamiseks ja meetmete fokusseerimiseks kitsamatele
ning strateegiliselt olulisematele valdkondadele kasutati vähe.
Uuel programmiperioodil tuleks just sellele enam tähelepanu
pöörata. Loodetavasti on õnnestunud juba kogukonna aktiivsust
üldiselt tõsta ja vähendada esmast investeeringute vajadust.
Meetmete täpsem fokusseerimine (kas või alameetmete vormis)
võimaldab keskenduda strateegia seisukohast kõige olulisematele
ülesannetele ja vältida kaheldava mõjukusega taotlustega seotud
halduskoormust. Eriti oluliseks võib pidada ettevõtlusele suunatud
meetmete fokusseerimist vastavalt Leaderi spetsiifilistele
vajadustele ja
-
19
võimalustele: ettevõtete koostöö, väärtusahelate terviklikkus,
kogukonnateenused, sotsiaalne ettevõtlus.
� Kas muudatuste tegemisel on arvesse võetud 2008. a ekspertide
poolt antud hinnangutes
välja toodud kitsaskohti ning „Soovitusi kohaliku tegevusgrupi
tegevuspiirkonna strateegia arendamiseks Leader-meetme raames”,
Geomedia (2010)?
Strateegiate uuendamisel teostatud muudatused olid üldjoontes
kooskõlas OÜ Geomedia poolt soovitatuga - suurenesid strateegiate
ja meetmete selgus ning kompaktsus. Samas ei muudetud strateegiate
puhul seiresüsteemi ega viidud sisse reaalseid seiretegevusi, mis
oli Geomedia poolt välja toodud kitsaskohana. Kokkuvõttes saab
välja tuua, et reeglina eraldi ekspertide vastavaid soovitusi
muudatuste tegemisel aluseks ei võetud, peamiseks ajendiks oli
pigem kohalikust praktikast tulenev kogemus ning muutmisvajadus.
2.9 Kokkuvõte Kuigi kõigi KTG-de strateegiates on üldjoontes
kajastatud visioonid ja eesmärgid ning tihti ka vastav seiresüsteem
võib välja tuua, et edaspidi vajavad enamus strateegiaid täpsemat
eesmärgistamist, põhjendatumat mõõdikutega sidumist ja nende
elluviimise seire paremat korraldamist. Tänase seisuga ei ole
strateegiad KTG-de jaoks enamasti praktikas rakendatavad kui
juhtimisinstrumendid - neid käsitletakse kui üldisi põhimõtteid
sisaldavaid alusdokumente, mis pole aga strateegilise juhtimise
töövahendiks. KTG-de strateegilise juhtimise taseme tõstmine on aga
üks olulisi küsimusi järgneva programmperioodi puhul. Teisalt on
tänane olukord ka mõistetav, kuna tegu on olnud esimese
Leader-perioodiga, millest oluline osa on kulunud õppimisele ja
kogemuste hankimisele ning selle baasilt ongi hea teha järgmised
sammud. Olukord, kus visioonid on fokusseeritud ja baseeruvad
piirkonna eripärale, eesmärgid ja meetmed on selgelt visiooniga
seotud ning mõõdetavad ning seire on toimiv tähendab seda, et
täpsustub ka projektide hindamine (sh hindamiskriteeriumid) ning
seeläbi parandatakse eeldusi sisukamate projektide toetamiseks.
KTG-del tekib seeläbi võimalus toetada eelkõige neid projekte, mis
aitavad kaasa konkreetsete piirkonna jaoks oluliste eesmärkide
saavutamisele tuues kaasa soovitud arengu. Samas on hindajad
seisukohal, et KTG-dele peab jääma vabadus oma eesmärkide ja
mõõdikute määratlemisel ning neid ei saa väga täpselt ette
kirjutada. Ministeeriumi poolt on otstarbekas toetada
eesmärgistamise ja mõõtmise kompetentsuse suurendamist läbi
erinevate arenduskoolituste jms. Sarnane on olukord projektide
innovatiivsuse ja koostöö osas – see võiks olla iga KTG enda
määratleda, milliseid lahendusi soovitakse ning millist tüüpi
projekte oodatakse. Tänane seis näitab, et Leader-taotluste seas on
arvestataval määral nii innovatiivseid kui ka koostööle
orienteeritud projekte.
-
20
3. Kohalike tegevusgruppide tegevuse läbipaistvus, selgus ja
administratiivne jätkusuutlikkus
Käesoleva peatüki raames analüüsitakse ja hinnatakse kõigi
KTG-de puhul järgnevaid aspekte:
• otsustusprotsessi läbipaistvus; • hindamiskomisjoni
moodustamise põhimõtted, koosseis ja töökord; •
hindamiskriteeriumite asjakohasus; • hindamistulemuste ja otsuste
tegemise töökord ja avalikustamine; • taotleja teavitamine
otsustest; • vaiete lahendamine; • elluviidud projektide ja nende
tulemuste avalikustamine; • projektitoetuse taotlustega seotud
dokumentatsiooni säilitamine; • Ernst & Young Baltic 2010
ettepanekute arvestamine; • töökordade rakendamise efektiivsus; •
riskid projektitaotluste hindamis- ja otsustusprotsessis.
Iga alapeatükk vastab ühele käesoleva töö aluseks olnud hanke
tehnilises kirjelduses väljatoodud hindamisküsimusele, mida on
tsiteeritud alapeatüki alguses. Antud hinnangud on kooskõlas
Rahvusvahelise Siseaudiitorite Ühingu (The Institute of Internal
Auditors, IIA) standarditega. 3.1 Otsustusprotsessi läbipaistvus �
Hinnata otsustusprotsessi läbipaistvust, sh projektitaotluste
vastuvõtuaegade avalikkusele
kättesaadavust, toetuse taotlemise tingimuste selgust ja
avalikkusele kättesaadavust, hindamisprotseduuride selgust ja
avalikkusele kättesaadavust
Projektitaotluste vastuvõtuajad teatatakse avalikkusele kõigi
KTG-de poolt meetme määruses ettenähtud tähtaegadel ja
infokanalites – nii kodulehel kui ka kohalikus ajalehes. Toetuse
taotlemise tingimused on kõigil KTG-del määratletud vähemalt
rakenduskava meetmelehtedel ja selles viidatud dokumentides.
Reeglina on need KTG kodulehe kaudu leitavad ja peaksid kogumis
andma potentsiaalsele taotlejale esmaselt piisava teabe,
otsustamaks, kas nende projektiidee võib toetuse saamiseks
kvalifitseeruda. Osal KTG-del lisandub sellele ülevaatlik
sissejuhatav info meetmete ja taotlemise kohta kodulehel, vähestel
KTG-del ka eraldi koostatud taotlejajuhend(id). Viimatinimetatud
kaks teavitusvormi kergendavad taotlejal veelgi toetusvõimalustes
orienteerumist. Häid näiteid meetme kaupa koostatud
taotlejajuhendeist, kus ühte dokumenti on lõimitud nii KTG nõuded
kui ka riiklike õigusaktide nõuded, võib leida Valgamaa
Partnerluskogult4. Samas eelistavad KTG-d (osa isegi kohustab
selleks), et taotlejad pöörduksid lisaks kirjalike taotlemise
tingimustega tutvumisele otse nende poole eelnõustamise saamiseks.
Ka taotlejad peavad seda üldiselt lihtsaimaks viisiks oma projekti
kvaliteeti kindlustada ja väidetavalt sageli ei loegi kirjalikke
materjale enne eelnõustamist. Hindamisprotseduurid on kirjeldatud
vastavas töökorras (tavaliselt projektitaotluste menetlemise kord)
ja üldiselt on ka see kord KTG kodulehelt leitav.
4
http://www.valgaleader.ee/et/dokumendid/238-taotlemise-korrad-dik
-
21
Kokkuvõttes on peaaegu kõigi KTG-de puhul hinnangud
otsustusprotsessi läbipaistvusele kas „piisav“ või „pigem piisav“.
Puudustena on mõne KTG puhul välja toodud, vastavalt eksperdi
subjektiivsele tunnetusele:
• kirjalike materjalide alusel toetuse taotlemise tingimustest
tervikpildi või hindamise protseduuridest ja kriteeriumidest aru
saamise keerukus kogenematule taotlejale;
• taotlemisest ette teavitamise tähtaja puudumist kordades
(samas tuleneb see määrusest); • eraldi taotlejajuhendi puudumist;
• vananenud ja/või vastuolulist teavet kodulehel.
Need ei mõjuta aga oluliselt üldiselt positiivset olukorra
hinnangut. Avalikkuse jaoks on infot piisavalt, taotleja saab seda
soovi korral alati juurde eelnõustamise kaudu. 3.2
Hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtted, koosseis ja töökord �
Hinnata hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtteid ja
hindamiskomisjoni koosseisu,
sh huvide konflikti vältimist, hindamiskomisjoni töökorda ja
selle avalikkusele kättesaadavust
Hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtete läbimõelduse ja nende
põhimõtete dokumenteerimise osas on KTG-de olukord ebaühtlane.
Kirjalikult on need põhimõtted esitatud, kui üldse, siis tavaliselt
kas KTG strateegias või mõnes korras – nt taotluste menetlemise
korras või eraldi hindamist käsitlevas korras. Sagedamini on
dokumentides sõnaselgelt fikseeritud kohaliku omavalitsuse osakaalu
piirang ja võrdse piirkondliku esindatuse põhimõtted. Kohati
püütakse hindamiskomisjonides järgida kolme sektori esindatuse
printsiipi ning see on reguleeritud ka vastava korraga (vt
Kirderanniku Koostöökoja vastav kord 5 ). Praktikas arvestatakse
aga paratamatult alati ka asjatundlikkuse tagamise põhimõttega.
Küllalt levinud on seetõttu omaette hindamiskomisjonide
moodustamine eri meetmetele. Saarte Koostöökogu on seni ainsana
tõstnud esile avaliku huvi esindatuse põhimõtte ja koostanud
hindamiskomisjoni huvirühmi esindavate organisatsioonide poolt
delegeeritud isikutest, kuid kavandab tulevikus üle minna hindajate
personaalsele valikule, et paremini kindlustada nende
motiveeritust. Hindamiskomisjonidel on reeglina töökord, mis on
kodulehel avalikkusele kättesaadav, va mõne üksiku KTG puhul.
Samuti on enamik KTG-dest avalikustanud hindamiskomisjonide
koosseisu. Mõnes KTG-s on see tegemata seepärast, et varasemalt
hindas neis taotlusi juhatus ja uus hindamiskomisjon pole veel
jõudnudki tööle hakata. Hindamiskomisjonide koosseisu tahtlikku
mitteavaldamist on aga põhjendatud sellega, et vältida hindajate
personaalset survestamist taotlejate poolt või ka sihiliku
taotlusega rõhutada tegelikku vajadust juriidilise
avalikustamiskohustuse järele. Leader-meetme hindajad on aga
seisukohal, et komisjoni koosseisu avalikustamata jätmisest tulenev
kahju konkreetse KTG tegevuse läbipaistvusele on olulisem kui
ülalviidatud motiivide kaal. Hindajate motivatsiooni survestamisele
vastu seista saab nt ka erapooletus- ja
konfidentsiaalsusdeklaratsiooni abil. Paari erandiga järgitakse
üldiselt ka hindajate tingimatut enesetaandamist kõigi omavahel
konkureerivate projektitaotluste hindamisest. Meetme määruse
täiendamise ja halduslepingute sõlmimise järel KTG-dega on
täielikult kõrvaldatud juhatuse ja hindamiskomisjoni koosseisude
osaline või täielik kattumine. Vaid ühel juhul on seni kodulehel
ülal hindamiskomisjoni koosseis, kus esineb juhatuse liige.
Siinkohal ei saa jätta märkimata, et mõned KTG-d on kriitilised
juhatuse tingimusteta kõrvaldamise suhtes projektitaotluste
hindamisest. Nende arvates nn sõltumatud hindajad ei pruugi
piisavalt kohalikke
5
http://www.kirderannik.ee/wp-content/uploads/2013/02/2.-Töörühma-moodustamine-ja-kodukord1.pdf
-
22
olusid tunda. Samas jääb vastutus projektide valiku eest
juhatusele, kes ise hindamises osaleda ei saa. Kokkuvõttes
jagunevad hinnangud hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtete
selgusele, koosseisu ja töökorra nõuetekohasusele ja
avalikustamisele järgmiselt:
• „Piisav“ või „pigem piisav“ – enamiku KTG-de puhul. Puudusteks
on märgitud: o hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtete
läbipaistmatus; o komisjoni liikme taandamise mitteaktsepteerimine
teatud tingimustes; o komisjoni liikme ainult tema endaga seotud
taotluse hindamisest taandamise
aktsepteerimine. • „Pigem ebapiisav“ või „ebapiisav“ mõnel
juhul. Puudustena on märgitud:
o hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtete läbipaistmatus; o
komisjoni koosseisu ja kodukorra mitteavalikustamine; o juhatuse
liikmete kuulumine komisjoni.
Praegused valdavalt vähetähtsad puudused hindamiskomisjonide
moodustamise ja töökordade läbipaistvuses saab kõrvaldada
komisjonide moodustamise põhimõtete põhjalikuma läbimõtlemise ja
selgema formuleerimisega. Kaaluda võiks komisjonide koosseisu
avalikustamise tegemist juriidiliseks kohustuseks. 3.3
Hindamiskriteeriumite asjakohasus
� Hinnata hindamiskriteeriumite asjakohasust (kas
hindamiskriteeriumite kaudu on
eelistatud sellised projektid, mis aitavad paremini kaasa
strateegias seatud eesmärkidele, indikaatorite ja sihttasemete
saavutamisele), selgust ja avalikkusele kättesaadavust, sh kooskõla
strateegias toodud projektide valikukriteeriumitega
Projektitaotluste hindamiskriteeriumid on kõigil KTG-del
kirjeldatud kas eraldi dokumendina, taotluste menetlemist
käsitlevas üldises korras või hindamiskomisjoni tegevust
reguleerivas korras. Vähestel KTG-del on need läbi mõeldud juba
strateegia tasandil. Seal, kus see nii on, täpsustavad teised
dokumendid strateegias toodut kas siis kriteeriumide peenema
liigendamisega alakriteeriumideks, neile kaalude omistamisega vmt.
Asjakohased hindamiskriteeriumid aitavad KTG-l valida välja
alljärgneva iseloomuga projektid, mis on:
• võimalikult mõjusad strateegias seatud eesmärkide
saavutamiseks, • teostatavad ja ühtlasi kuluefektiivsed.
Suunatuse järgi ühele neist kahest tunnusest võib kõik
kasutatavad kriteeriumid jagada sisukriteeriumiteks ja tehnilisteks
kriteeriumiteks. Sisukriteeriumite hulka kuuluvad nt: vastavus
strateegia või meetme eesmärkidele, mõju suurus, prioriteetsus,
uuenduslikkus, sihtrühma kaasamine, koostöö edendamine vmt.
Tehniliste kriteeriumite hulka kuuluvad nt projekti ettevalmistuse
üldine tase, taotleja kogemus ja võimekus, eesmärkide selgus,
eelarve põhjendatus jmt. KTG-des kasutusel olevate
hindamiskriteeriumite süsteemide osas on varieeruvus suur.
Hindajate arvates on süsteemide asjakohasuse hindamisel
esmajärgulised kaks momenti:
• kogu kriteeriumite süsteemi sisuline kooskõla strateegia
vaimuga; • sisuliste ja tehniliste kriteeriumite suhteline
kaal.
Kooskõla strateegia vaimuga ei saa hinnata lähtudes ainult
formaalsetest tunnustest – kas kriteeriumites on tsiteeritud
strateegia või meetme eesmärke, mainitud nendega seotud
mõõdikuid
-
23
ja sihttasemeid. Näiteks on mitmeid süsteeme, kus kriteeriumiks
on üldsõnaliselt formuleeritud „projekti vastavus strateegia või
meetme eesmärkidele“. Mõõdikuid ja sihttasemeid pole aga üldjuhul
üldse kriteeriumitesse toodud. Lisaks on väga erineval määral
toodud hindamisse sisse konkreetse meetme eesmärkidele lisanduvaid
üldisemaid eesmärke, mis on kas Leaderi ideoloogiast tulenevad
(koostöö, partnerlus, kohalik initsiatiiv, uuenduslikkus jmt) või
siis seostavad tegevusi muude piirkondlike taotlustega, nt valla
arengukavaga. Seepärast on hinnang kriteeriumite süsteemi
kooskõlale seotud eelkõige strateegia vaimuga, mitte kirjatähega,
mistõttu on see ka intuitiivne. Sisuliste ja tehniliste
kriteeriumite kaalu kohta eeldavad hindajad, et asjakohases
hindamiskriteeriumite süsteemis peab sisuliste kriteeriumite mõju
(summaarne osakaal) koondhinnangu kujunemises olema suurem kui
tehnilistel. Ülalmainitud kaht aspekti arvesse võttes on hindajate
arvates kõigi KTG-de hindamiskriteeriumite süsteemid asjakohased.
Hindamiskriteeriumite selgus kätkeb endas erinevaid momente –
sõnastuse üheseltmõistetavust, kriteeriumide üksteisest eristuvust
ja pallskaalade astmete sisu lahtikirjutatust. Kriteeriumite selgus
on tähtis eelkõige hindajate ja taotlejate jaoks, sest sellest
sõltub hinnangute arusaadavus, võrreldavus ja põhjendatus. Just
hindamiskriteeriumite selguse osas võib KTG-des täheldada
suhteliselt sageli vajakajäämisi. Kui hinnatakse „vastavust
strateegiale“, siis võib see heal juhul olla sarnaselt mõistetav
küll hindajatele, aga samas olla täiesti läbipaistmatu taotlejaile,
eriti kui strateegia on üsna üldsõnaline. Kui aga hinnatakse
projekti mõjukust nt kaheksa alamkriteeriumi abil, mis on kohati
üksteisest raskesti eristatavad, siis muutub koondhinnang samuti
läbipaistmatuks. Arvestades strateegiate suunitluse mitmekesisust
on hindamiskriteeriumite selguse huvides kasulik neid meetmete
kaupa diferentseerida. See võimaldab sisse tuua selged
meetmepõhised eesmärgid ja arvestada meetme sihtrühma (nt
ettevõtjad, kogukonnad, noored) eripära ka tehniliste kriteeriumite
formuleerimisel. Hindamiskriteeriumid on kõigi KTG-de puhul
avalikkusele, sh potentsiaalsetele taotlejatele kodulehe kaudu
kättesaadavad. Kokkuvõttes on käesoleva hindamisküsimuse osas
hinnangud KTG-dele valdaval enamikul juhtudest kas „piisavad“ või
„pigem piisavad“, mõnel üksikul juhul “pigem ebapiisavad”.
Puudustena on märgitud:
• sama eesmärgi täitmiseks eri meetmetele rakenduvad erinevad
kriteeriumid; • kriteeriumite kohatine ebaselgus; • seos
strateegiaga ja selle sihttasemetega pole selge; • puuduv seos
strateegia mõõdikute sihttasemetega
Hindajad on arvamusel, et hindamiskriteeriumite ja skaalade
valikul tuleb ka edaspidi jätta KTG-dele vabad käed.
Hindamiskriteeriumite süsteemide kvaliteedi ja eeskätt selguse
parandamisele aitaks kaasa esmajoones strateegiate täpsustamine,
kusjuures üldised hindamiskriteeriumid (valikukriteeriumid) peaksid
moodustama strateegia kohustusliku osa. Sellele lisaks on kasulikud
nt koolitused, kus üldise teooria kõrval tutvustataks ka häid
näiteid Eesti KTG-de praktikast.
-
24
3.4 Hindamistulemuste ja otsuste tegemise töökord ja
avalikustamine � Hinnata hindamistulemuste ja otsuste tegemise
töökorda ja avalikustamist, sh
paremusjärjestuse moodustamise korda, selgust ja avalikkusele
kättesaadavust, taotlusvoorude kokkuvõtete tegemise korda ja
avalikustamist
Taotluste hindamise ja paremusjärjestuse moodustamise
protseduurid on kõigil KTG-del kirjeldatud taotluste menetlemist
käsitlevas üldises korras või hindamiskomisjoni tegevust
reguleerivas korras. Nii protseduurid ise kui ka nende
reguleerituse täpsus varieeruvad suures ulatuses. Paljudel KTG-del
on kas juba korras ette nähtud või siis kirjutamata tavaks saanud
projektide, millele toetust taotletakse, elluviimise kohtade
külastamine (paikvaatlus). Külastatakse peamiselt
investeerimisprojekte. KTG-d ise hindavad paikvaatlust väga
positiivselt, sest see annab taotluse lugemisega võrreldes olulist
lisateavet järgnevaks hindamiseks – projektide eduväljavaadete ja
taotluses esitatud info adekvaatsuse kohta. On väljendatud
arvamust, et juba külastamise järel on hindajatel projektide
paremusjärjestuse suhtes hoiak kujunenud. Otseselt hinnete
kujundamise protseduuride osas on igal KTG-l kujunenud välja oma
tava. Erinevused on taotlejate ärakuulamise rakendamises,
individuaalsete hinnete andmise korralduses, koondhinnete
kujundamises ja üksikute hindajate hinnete anonüümsuse tagamises.
KTG-d, kes annavad taotlejaile võimaluse oma taotlust komisjoni
istungile esitlema ja kaitsma tulla, hindavad seda protseduuri väga
informatiivseks. Mõneti asendab või täiendab see paikvaatlust,
olles eriti oluline nende hindajate jaoks, kes pole saanud
paikvaatluses osaleda. Individuaalsete hinnete andmisel
rakendatakse küllalt palju hindajate iseseisvat eelnevat kodutööd
ja saavutatakse sellega komisjoni istungil aja kokkuhoid, jättes
sinna ainult kollektiivse arutelu ja võimaluse oma hindeid selle
järel korrigeerida. Hindajate tegevuse anonüümsuse tagamise üheks
äärmuseks on tava, kus peale koondhinde kujundamist individuaalsed
hindamislehed hävitatakse. Sagedamini need siiski säilitatakse,
kuid koondhinde arvutamise tabelis ei näidata hindajate nimesid.
Hindajad ei näe suuri probleeme kujunenud hindamispraktikates, küll
aga nende reguleerimises. On KTG-sid, kus see on kirjeldatud väga
täpselt vastavas korras (nt Saarte Koostöökogu6), aga teise
äärmusena on väga lakoonilisi kordasid, kus komisjoni töö hindamise
käigus on formaalselt nõrgalt reguleeritud. Taotluste hindamine on
KTG-de üks peamisi tegevusi, seejuures taotlejate ja avalikkuse
jaoks kõige peamine. Seetõttu on väga soovitav just hindamise
piisavalt läbipaistev kirjeldamine avalikkusele kättesaadavates
dokumentides. Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel, mis
üldjuhul toimub meetmete kaupa, on erijuhuks need KTG-d, kes
kasutavad territoriaalse võrdsuse kindlustamiseks toetuste
suunamisel nn piirkondlikke eelarveid. Paremusjärjestuse kinnitab
KTG juhatus. Seoses selle protseduuri kvalifitseerimisega
eelhaldusotsuseks on mõned KTG-d leidnud, et siin tuleb enne otsuse
langetamist anda võimalus nendele taotlejatele, kelle taotlust
hindamiskomisjon ei soovita kinnitada, veel kord oma projekti
kaitsta. Selleks saadetakse otsuse eelnõu kõigile taotlejatele enne
juhatuse koosolekut välja. Enamasti siiski seda ei tehta. Mõnel
puhul aga ei usaldata hindajate ettepanekut eelarvamustevabalt ja
rakendatakse juhatuse informeerimiseks täiendavaid meetmeid – nt
juhatuse liikmete hääleõiguseta osalemist hindamiskomisjoni
istungil.
6http://www.skk.ee/fileadmin/failid/dokumendid/LEADER_dokumendid/SKK_projektitoetuse_taotluste_menetlemise_ja_hindamise_kord.pdf
-
25
Taotlusvooru kinnitatud projektitaotluste nimistu avalikustamise
tähtaega KTG-del üldiselt kordades fikseeritud ei ole, aga seda
tehakse kõikjal suhteliselt kiiresti peale seda, kui KTG seda
õigustatuks peab. On aga kaks erinevat tava – avalikustamine peale
KTG juhatuse otsust (valdav enamus) ja avalikustamine peale PRIA
positiivset rahastamisotsust – seda rakendavad küll vaid mõned
KTG-d. Põhjenduseks tuuakse viimasele toimimisviisile, et KTG
kinnitus üksi ei taga taotluse rahastamist. Samas on praktikas
PRIA-poolne rahastamisest keeldumine suhteliselt väga harv ja
üldteadaolevalt KTG otsus ei tagagi ju lõplikult rahastamist, vaid
annab võimaluse taotluse edastamiseks PRIA-le. Hindajad on
seisukohal, et taotlusvoorude tulemuste avalikustamise praktika
võiks ühtlustada - avalikustamine võiks toimida peale KTG juhatuse
otsust. Kokkuvõttes leidsid vahehindajad, et valdava enamiku KTG-de
puhul on projektitaotluste hindamine, otsuste tegemine ja nende
avalikustamine piisavalt hästi korraldatud ning korrad ja tulemused
avalikustatud. „Pigem piisavaks“ hindamise põhjusena toodi välja
taotlusvoorude tulemuste avalikustamise viisi ja tähtaja
reguleerimata jätmine. „Pigem ebapiisavaks“ hinnati olukorda, kus
hindamise protseduure polnud vastavas korras kirjeldatud. Seega on
käesoleva hindamisküsimuse osas kujunenud praktika suhteliselt hea,
kuid kohati tuleks seda reguleerivaid kordasid täpsustada. Üldist
ja ühetaolist õiguslikku reguleerimist vajaks projektitaotluste
hindamise ja otsustamise vastavuse kindlustamine Haldusmenetluse
seadusega (edaspidi HMS), aga ka taotlusvoorude tulemuste
avalikustamise aeg. 3.5 Taotleja teavitamine otsustest � Hinnata
taotleja teavitamist otsustest, sh teavitamise otsuste selgust,
põhjendatust ja
kättesaadavust Taotlejaid teavitatakse KTG juhatuse otsustest
reeglina kirjalikult kas tähtkirja või e-posti teel. KTG poolt
taotluse kinnitamata jätmise otsuse puhul on teavitamine
Leader-meetme määruse viimaste redaktsioonidega tehtud
kohustuslikuks, samuti ka kümnepäevane teavitamise tähtaeg. Olulisi
erinevusi KTG-de vahel esineb eitavate otsuste põhjendamises.
Vastavalt HMS-ile on see kohustuslik, kuid konkreetses
Leader-meetme rakendamise kontekstis pole üheselt selge, kui
põhjalik peab põhjendamine olema. Üks osa KTG-sid esitab põhjenduse
määruses antud kolme järgneva kinnitamata jätmise põhjuse
täpsusega:
1. taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja
rakenduskavale; 2. taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite
miinimumnõuetele, kui kohalik tegevusgrupp on
hindamiskriteeriumite miinimumnõuded ette näinud; 3.
rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud
eelarvevahendeid ei jätku enam
ühegi projektitaotluse kinnitamiseks. Sel juhul antakse
täiendavat üksikasjalikumat teavet otsuse põhjendamiseks vaid siis,
kui taotleja seda soovib. Teine osa KTG-sid lisab juhtudel 1 ja 2
kohe taotlusespetsiifilised põhjendused. Mõlema käitumisjoone puhul
võidakse teatele lisada või mitte lisada ka kogu vooru antud meetme
taotluste hinnete koondtabel. Kõik KTG-d on lisanud teate vormi
viite otsuse vaidlustamise võimalusele. Kokkuvõttes teavitavad kõik
KTG-d praktikas taotlejaid vähemalt määruses sõnaselgelt esitatud
nõuetele vastavalt. Esineb aga KTG-sid, kus määruses ette nähtud
kirjaliku teavitamise nõuet või
-
26
teavitamise tähtaega pole sisse viidud KTG enda
projektitaotluste menetlust reguleerivatesse kordadesse, mistõttu
vahehindajad on seda puudusena märkinud ja kirjeldanud olukorda kui
„pigem piisavat“. KTG-de teatud ebakindluse kõrvaldamiseks
taotlejate teavitamisel peame vajalikuks sätestada täpsemalt meetme
määruses miinimumnõuded, mida peavad rahuldama kinnitamata jätmise
teates sisalduvad otsuse põhjendused. Taotlejasõbralik lahendus
oleks anda kohe hindamiskomisjoni poolne sisuline selgitus, miks
peetakse taotlust mittevastavaks strateegiale või rakenduskavale
või siis milliste hindamiskriteeriumite alusel ja mis põhjustel
hinnati taotlust nii madalalt, et see ei saavutanud kehtestatud
lävendit. Taotlejate teavitamise aga ka mitmete muude tegevuste
juures tõid KTG-d välja, et erinevate piirkondade vahel on suur
varieeruvus – mõnesse KTG-sse esitatakse ligi 200 taotlust ühes
voorus (millest rahastatakse ca 25%), teises on sarnane taotluste
arv kogu perioodi peale kokku. Sellest tulenevalt on suurematel
KTG-del ka keeruline rakendada nt kõigi taotlejate ärakuulamist
igas voorus või ka enam kui 100 negatiivse otsuse põhjalikku
kirjalikku tagasisidestamist. 3.6 Vaiete lahendamine � Hinnata
kuidas on korraldatud vaiete lahendamine KTG-s Vaiete lahendamine
peab olema vastavalt meetme määrusele lahendatud vastava korraga.
Praktikas on sellele valdkonnale pühendatud mõned üksikud sätted
üldisemas projektitoetuse taotluste menetlemise korras. PRIA poolt
on vastava korra olemasolu tunnustatud ja haldusleping on sõlmitud
ka siis kui vaiete lahendamise kord piirdub kahe sättega: vaiete
lahendamine on juhatuse pädevuses ning see toimub vastavuses
HMS-ga. Mitmed KTG-d kurdavad, et nende kohanemine haldusorgani
rolliga ja HMS-i nõuete õige tõlgendamine siis, kui seda reaalselt
on vaja vaide lahendamisel, on tekitanud raskusi ja ebakindlust.
Leidub ka KTG-sid, kes peavad HMS-i üldisi sätteid piisavalt
täpseks käitumisjuhiseks. Siin tuleb aga arvesse võtta, et üsna
mitmel KTG-l pole seni olnud ühtegi vaiet ja nad pole saanud
kogemust oma vastava korra piisavusest. Mitmel juhul pakuti ka
välja, et HMS-i kohaldumise järgselt peaks ka kohtumenetluse korral
menetluskulud olema abikõlbulikud. Kuigi ükski KTG seda probleemina
esile ei tõsta, on vahehindajate meelest KTG-d seatud olukorda, kus
nad sageli on pigem kallutatud vaiet lahendama selle esitaja
kahjuks. Nimelt võib taotletud ümberhindamine viia selleni, et
KTG-l tekib ettenägematu finantseerimiskohustus, mille täitmist
meetme eelarve ei võimalda. Seda on ka üksikjuhtudel ette tulnud.
Kokkuvõttes sedastavad vahehindajad, et vaiete lahendamise
korraldus on kordade tasemel KTG-des formaalselt kirjeldatud,
faktiliselt aga puudub paljudel sellekohane kogemus. Oleme
seisukohal, et HMS-i korrektse järgimise tagamiseks on otstarbekas
välja töötada üldine soovituslik juhis KTG-dele vaiete lahendamise
korraldamiseks Leader-meetme konkreetses kontekstis. Vaiete
erapooletu läbivaatamise tagamiseks võiks edaspidi KTG eelarves
näha ette teatud reservi vaiete rahuldamiseks.
-
27
3.7 Elluviidud projektide ja nende tulemuste avalikustamine �
Hinnata elluviidud projektide ja nende tulemuste avalikustamist
KTGde poolt Vastava teabe avalikustamine oma veebilehel on KTG-de
määrusejärgne kohustus. Teave on oluline nii KTG maine kujundamise
seisukohalt avalikkuse, liikmete ja partnerite silmis kui ka
võimalike uute toetuse taotlejate innustamiseks. Paraku pole paljud
KTG-d elluviidud projektide kohta oma veebilehel ülevaatlikku infot
avalikustanud. See kas puudub üldse või on puudulik. Viimasel juhul
on sageli kajastamata projektiga saavutatud tulemused, mõnikord aga
on piirdutud vaid taotleja ja toetussumma näitamisega, isegi
projekti nimi puudub. Ka nende KTG-de puhul, kus ülevaatlik teave
on veebilehelt leitav, esitatakse see tüüpiliselt väheatraktiivselt
– tabeli vormis. Silmapaistvate projektide, mida võiks käsitleda
edulugudena, esitlused puuduvad. Tõsi, mitmed KTG-d kavandavad need
välja valida ja esitleda lähitulevikus – programmiperioodi lõpul.
Heaks näiteks on Jõgevamaa Koostöökoja veebileht, kus mahukas info
lõpuleviidud projektide kohta on esitatud liikmesomavalitsuste
kaupa struktureeritult, hästi läbikirjutatult ja kergelt leitavalt.
Selle saavutamisel on oma osa ajakirjaniku kaasamisel. Mõned KTG-d
annavad välja ka regulaarset infolehte (nt MTÜ Arenduskoda, MTÜ
Kirderanniku Koostöökoda), kus tutvustatakse mh ka taotluvooru
tulemusi, häid projektinäiteid jms. Kokkuvõttes pidasid
vahehindajad lõpetatud projektide avalikustamist „piisavaks“ või
„pigem piisavaks“ veidi enam kui pooltes KTG-des. Selgelt
„ebapiisav“ oli avalikustamine aga ligi neljandikus KTG-des.
Lõpetatud projektide avalikustamise parandamiseks võiks vastava
teema käsitlusele võtta koolitusel. 3.8 Projektitoetuse taotlustega
seotud dokumentatsiooni säilitamine � Hinnata projektitoetuse
taotluste hindamisega seotud dokumentide säilitamist, sh
projektitaotluste säilitamise korda, hindamisotsuste ja
taotlusvoorude tulemuste säilitamise korda
Leader-meetme määrus nõuab KTG-delt projektitoetuste
taotlemisega seotud dokumentatsiooni registreerimist ja säilitamist
2025. a lõpuni. Oma praktikas kõik KTG-d ka sellega arvestavad.
Tavapärane on paberdokumentatsiooni hoidmine kaustades
taotlusvoorude ja meetmete kaupa. Mõned KTG-d on kogu taotlustega
seotud dokumentatsiooni mingist ajast alates digitaliseerinud. Seda
pole tehtud ainult hoidmise eesmärgil, vaid eelkõige hindajate töö
hõlbustamiseks. Kuna siiani veel kogunenud dokumentide hulk väga
suur pole, siis hoitakse neid sageli büroos. Eraldi arhiiviruumi
või -kappi kasutavad vähesed KTG-d. Projektitoetuse taotluste
registreerimise ja säilitamise sätted on üldreeglina seoses
halduslepingu sõlmimisega üle võetud iga KTG mõne korra koosseisu,
olgu see siis projektitoetuse taotluste menetlemise, asjaajamise
vms kord. Paljudel KTG-del on veel täpsustatud säilitamise
korraldust, kuid eraldi kord projektitoetuse taotlustega seotud
dokumentatsiooni säilitamiseks on vaid mõnel üksikul KTG-l. Mõned
KTG-d on ära tundnud, et projektitoetuse taotluste ja nende
menetlemisega seotud dokumentatsioon on arhiiviseaduse objekt, kuna
need dokumendid on tekkinud avalike ülesannete täitmise käigus. Mh
on arhiiviseaduse järgi dokumentide kaotsiminek ja hävitamine
karistatavad. See aga pole välistatud, eelkõige KTG võimaliku
lõpetamise korral enne 2025. aastat. Sellega seoses tekkivate
kohustuste ebamäärasus tekitab ebakindlust. Samas ei ole soovitud
küsimust ministeeriumi ja PRIA ees ka üles võtta, peljates
kardetavasti lisanduvat bürokraatiat.
-
28
Kokkuvõttes