Eesti Maaülikooljleetsar/maalehtnov.pdf · 2006. 3. 17. · 1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901

Nr 44 (734) 1. november 2001 lk 20 EÜLi teated EESTI ÜHISTEGELISE LIIDU LEHEKÜLG Moodsa ühistegevuse alguseks loetakse Rochdalei Ausate Pio- neeride Ühingu põhikirja kinnitamist 1844. aastal Inglismaal. Tule- val aastal täitub 100 aastat esimeste laenu-hoiu ja tarbijate ühistu- te tekkest Eestis. Tegevust katkestamata ehk järjepidevust on 100 aastat Eestis kandnud Antsla Tarbijate Ühistu. Lähiaastatel hak- kavad suuremaid juubeleid tähistama ka teised tarbijate ühistud. Ühistegeline ettevõtluse vorm tekkis eelkõige vastukaaluks kapitali võimule. Kui kapitaliühingute eesmärk on teenida raha, siis ühistud pakuvad soodsat teenust oma liikmetele. Praegu Eestis toimiva ühistuseaduse kohaselt on ühistu kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tege- vusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine soodsate teenuste osutamisega. Juba aastaid valmistatakse ette selle seaduse muutmist ja nüüd on see saanud nimeks Tulundusühistute seadus. Uue seaduse kohaselt on tulundusühistu äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühi- se majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Nagu võib näha, on toodud sisse kaks erinevat mõistet: äri ja toetamine. Kusjuures, mis kõige olulisem, välja on jäetud ühistegevuse põ- hiprintsiip: soodsalt teenuste osutamine. Eestis kehtivate seadus- te järgi on ühistud lahterdatud kaheks tulundusühistud ja mitte- tulundusühistud. Arvan, et seadus peaks kindlasti olema ühine ning ühistu eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja suhted maksuameti- ga sätestaks põhikiri. Menetluses olevas eelnõus on kahtlemata ka positiivseid jooni ja seda eelkõige majandamise reguleerimiseks, kuid ühistu kui ettevõtlusvormi iseärasused on jäänud tagaplaani- le. Segadust külvab tänases Eesti kahtlemata asjaolu, et meil oleks nagu kolme tüüpi ühistuid. * ETK Keskühistu liikmeteks olevad tarbijate ühistud, mis tekkisid taluperemeeste ja väikeettevõtjate rahadest eelmise sajandi algul. Need ühistud on järjepidevalt tegutsenud tänaseni. Nendel ühis- tutel on kogunenud arvestatav vara ja seda võimaldada jagada tä- naste liikmetele oleks ebaeetiline ja kogukonnale äärmiselt kahjulik. * Ühistud, mis tekitati valitsuse survel põllumajandusreformi käigus kolhooside jagamisel tükkideks. Tänaseks on need pseudoühistud põ- hiliselt pankrotistunud või keeruliste skeemidega reorganiseeritud. * Ühistud, mis on moodustatud loomulikul teel, s.t liikmed on tunnustanud ühistu vajadust ja selle moodustanud näiteks piima ühiseks ja soodsaks realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka ühistud, kes on saanud Eesti riigilt abi. Jälle tekib küsimus, kas on eetiline mak- sumaksja raha toel moodustatud ühistu vara võimaldada seadusli- kult kantida väikese grupi inimeste kätte. Kahjuks ei ole menetletavas seaduses kajastatud ühistu kasumi jaotamise printsiipe. Oma olemuselt ei ole ühistul kasumi eesmärki klassikalisel kujul, s.t et kasumit ei jagata dividendidena liikmetele ehk omanikele. Kuna ühistul on kindlasti majandustegevus, siis peab ta töötama tulemuslikult. Tulemus selgub majandusaasta kok- kuvõtete tegemisel. Kuidas käsitada kõigist kulutustest ja arenda- miseks eraldatud vahenditest ülejäänud kasumit? Kuna ühistu ei ole kapitaliühing ja ta ei ole loodud raha vaid soodsa teenuse toot- miseks, siis ei saa kasumit ka nii jagada, kui seda teevad aktsia- seltsid, osaühingud jne, kus aluseks on paigutatud kapital. Ühistu kasumi jaotamise aluseks liikmetele on osalemine ühistu tegevuses. Osalustasu käsitletakse kui vähemmakstut või enamvõetut sõltuvalt ühistu tegevusvaldkonnast. Kaks näidet. 1) Piimaühistu maksab aasta läbi oma liikmetele piimaliitri eest näiteks 3 krooni. Aasta lõpul selgub, et oleks saanud maksta roh- kem, seega vähem makstud summa jagatakse proportsionaalselt varutud piimale ja juurdemaks on näiteks 20 senti. Seda 20 senti ei saa käsitada täiendava ja maksustatava tuluna, kuna ühistuline et- tevõtlus peab tagama soodsa teenuse ehk õige hinna, aga see selgub mitte kohe, vaid majandusaasta lõpul. 2) Tarbijate ühistus on vastupidi, siin ei maksta liikmetele aasta lõpus juurde, vaid makstakse enam võetud hind tagasi. Seega ei saa ka ühistu liikmetele makstavat boonust käsitada maksustatava tuluna, vaid enam võetud hinna tagasimaksmisena, mis selgus aas- taaruande kinnitamisega. Uues tulundusühistu seaduse eelnõus on suurematele ühistutele ette nähtud kohustuslik audiitor. Väliskontrolli nõue oli ka enne NLi okupat- siooni ja on levinud Euroopa riikides tänapäevalgi. Kas tänane audiitorite liit ja audiitorite seadus tagab vajaliku kontrolli ka ühistutes? Erine- vust tavalise äriühinguga näen selles, et ühistu väliskontroll peaks kaits- ma lisaks investoritele ka liikme huve. Probleemi ei teki ühistutes, kus on väga vähe liikmeid, kuid kui liikmeskond moodustab mitmed tuhan- ded, peaks informatsioon audiitorilt olema oluliselt laiem ning kindlasti kajastama ka põhikirjast ja arengukavast kinnipidamist. Austatud Eesti Ühistegelise Liidu liikmed ja kõigi ühistute liikmed, meid kõiki puudutav seadus läheb kohe Riigikogu saali teisele lugemisele. Veel on võimalus läbi Riigikogu liikmete ja fraktsioonide teha ettepanekuid, kui leiate, et menetletav seadus ei taga ühistutele arenguvõimalusi. Oleme aktiivsed täna, mitte siis, kui seadus on vastu võetud. AGU KOHARI, Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees Eesti Ühistegelise Liidu kontaktandmed Aadress: Narva mnt 7211, 10117 Tallinn Tel (0) 6 60 16 97, faks (0) 6 30 23 44 Parim müüja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu süsteemis on Rimma Kuhi Saaremaalt ETK tänavusel müüjate võistlusel, mis toimus 25. oktoobril Laagri Maksimarketis, selgusid 44 osavõtja seast tänavused parimad toidu- ja esmatarbekaupade müüjad. Esikoha vääriliseks tunnistas zürii Rimma Kuhi, kes töötab Saaremaa Tarbijate Ühistu EDU kaupluses. Rimma Kuhi oli ühtlasi parim kahel võistlusalal ostja teenindamine ja kaupade müük ning lahkarvamuste ja kaebuste lahendamine. Müüjate võistluse teine koht läks Mari-Ann Männistele Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamajast, kelle kaupade väl- japanek teemal 100 aastat ühistulist liikumist hinnati kõige leidliku- maks ja nägusamaks. Kolmanda koha sai Rita Järvekald Tartust Kivi- Kuigi esimesed ühistegelikud asutused tekkisid Eestis juba XIX sajandil, ei saa siiski rääki- da veel eestlaste ühistegevusest. Sellel ajal moodustasid ühistege- likke asutusi siinsed Saksa mõis- nikud ja Vene ärimehed. Need et- tevõtted jäidki muulaste oman- diks ja üldreeglina neisse eestla- si ei kaasatud. Kuigi 1870. a Põltsamaal loodud Laenu- ja Ta- gavara Kassa andis küll laene eesti talupidajatele (vahel isegi 3540% laenudest), olid selle liikmeteks ainult üksikuid laenusaa- jatest. Siin enne XX sajandit tegutsenud ettevõtted ei etenda- nud peaaegu mingit osa Eesti ühistegevuse liikumise arengus. XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul hoogustus eestikeelsetes ajalehtedes ja kõnekoosolekutel propaganda ühistöö kasuks. Sel- les osas paistsid silma ajakirjanik ning ajalehe toimetaja Johann Vol- demar Jannsen (18191890), Antsla kooliõpetaja ja köster Villem Pakler (18481924), tuntud ajakirjanik, Sakala toimetaja ja poliitikaajaja Carl Robert Jakob- son (18411882), Tartu Ülikooli esimene ja ainuke ühistegevuse professor Jaan Tõnisson (1868 1941) jt. 1889. aasta juunis toimu- nud Eesti Põllutööstuskongress asus samuti üksmeelselt ühiste- gevuse suhtes pooldavale seisu- kohale. Kohaliku põllumajanduse parandamiseks tunnistati tarvili- kuks ühistegelik omaabi, eelkõige krediidi, põllusaaduste müügi ja teraviljakasvatuselt piimamajan- dusele ülemineku korraldamisel. Ühisettevõtmisele lisasid kind- lust ka praktilised sammud. Põllu- meeste hulgas kaevati halbade vi- katite pärast. Eesti Põllumeeste Seltsi juhatus asus ühendusse ühe Austria vabrikuga ja tellis sealt head vikatid, mida müüdi eelkõige seltsi liikmetele. Kui eba- soodsa ilmastiku ja sügiskülmade ta peale pandud, poole aasta eest saadi 4,5% ning jooksvalt arvelt 4%, laenude eest võeti 7%. Nüüd läks ka asutamine mujal hoo- gu ning 1913. aastani alustas tööd 91 laenu-hoiuühisust. Krediidiolu- de korraldamisega juhiti väiksed ja seni tegevuseta seisnud kapitalid loovatele aladele. See avaldas vir- gutavat mõju kogu majanduselule, aitas kaasa põllumajanduse aren- gule. Ka praegu teevad seda vähe- sed tegutsevad laenu-hoiuühisu- sed, näiteks Leies tegutsev. XX sajandi algul muutusid elujõuliseks ka Eesti kindlustus- seltsid, said hoo sisse piima- ühingud, karja kontrollühingud, masinatarvitajate ühingud ning eriti arvukad ostu-müügiühin- gud. Viimaste alustamist soo- dustas kohalike põllumajandus- seltside tegevus, kes tegelesid ka kaubandusoperatsioonidega. Suurem oli ostu-müügi osa Vil- jandi Põllumeeste Seltsil, kes asutas väetiste, soola, põllutöö- masinate ja muude kaupade hoidmiseks isegi laohoone. http://www .eca.ee e-post [email protected] Sada aastat rahvuslikku ühistegevust Eestis Valner Krinal tõttu riknes taludes viljaseeme, muretseti seda ühiselt Peterburi ja Novgorodi kubermangust. Ühine ettevõtmine õnnestus täielikult ja põllupidajad said hädast üle. Kõik see eeltöö kandis vilja ja 1902. a juulis alustas tegevust Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühi- sus. Selle liikmeteks võisid olla Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi liikmed ja teised, kes liikmeks astu- misel maksid seltsi heaks ühe rubla. Asutajaliikmeid registree- rus 22, asutamiskoosolekule il- mus 13 (Jaan ja Jüri Tõnisson, Karl Parts, Aleksander Sprenk- Läte, Karl Sööt, Peeter Pirska, Ju- han Sild jt). Ühisuse juhatuse esi- mehena alustas ülemtalurahva- kohtunik K. Parts ning nõukogu esimeheks valiti Jaan Tõnisson. Viimane oli kogu asutamise aja aktiivselt tegev ühistu loomisel. Tähtajalise hoiuse eest maksti 5%, kui summa oli vähemalt aas- Esimestena alustasid tegevust Antsla ja Sindi tarbijate ühistud. Antsla ühistu põhikiri toonitab rahva elatustaseme tõstmist, rahva enesekasvatuse ning -usaldu- se kindlustamist, majanduskoos- töö soodustamist ning rahvusli- ku kapitali kogumist. Kogu põhi- kiri järgib Inglise esimese tarbijate ühistu Rochdalei põhi- mõtteid. Kui esimestel aastatel kõikus selle liikmete arv 40 üm- ber, siis 1914. a oli neid juba üle 300. Antsla tarbijate ühistu jät- kab tegevust tänaseni. Samal aastal tegevust alusta- nud Sindi Kalevi Vabriku Tarvita- jate Selts rahuldas eelkõige vabriku töötajate huve. Osamaksu (5 rubla) võimaldati tasuda ka jao kaupa. Kaupa hakati müüma ka võlgu sissemakstud osamaksu piires kuni järgmise palgapäevani. Kaupade hinnad olid ühesugu- sed nii liikmetele kui ka võõraste- le. Ühisuse liikmete arv tõusids Sindis juba esimesel aastal 338ni. Kalevivabrik toetas igati ühisust. 1903. a hakkas tegutsema Kolga-Jaani tarbijate ühisus. Seal oli algatajate hulgas ka kohalik ki- rikuõpetaja, silmapaistev ärkamis- aja tegelane ning Jaan Tõnissoni toetaja Villem Reiman (1861 1917). Esialgu tuli võidelda mitme- te raskustega, kuid jäädi püsima. Murranguaastateks olid 1907 1908, mil ühingute arv kahekor- distus. Tarbijate ühistu problee- miks oli kapitali vähesus. Osamak- sud ulatusid 510 rublani, mis ei võimaldanud suurte summade kogumist. Kuna kaupu müüdi ka mitteliikmetele, ei soodustanud see liikmete arvu kasvu. Oskama- tusest tekkis raskusi igapäevases organiseerimistöös. Puudus kontroll. Tervikuna pidas tarbijate ühisuste süsteem aga vastu. Sama võib öelda kogu ühistege- vuse kohta. Vabariigi loomisel 1918. aastal tegutses Eestis 97 ühispanka, 136 ostu-müügiühin- gut, 97 piimaühingut, 173 masinatarvitajate ühingut, 307 vastasti- kust kindlustusseltsi jt. Kõik see oli aluseks ühistegevuse edasi- seks kasvuks Eesti Vabariigis kuni 1940. Aastani, kui ühistege- vus etendas tähtsat osa majan- duselus. linna Astrist. Müügiteooria testi lahendamisel oli parim Kersti Vana, kes töötab Hiiumaa Tarbijate Ühistu Tormi EDU kaupluses. Müüjate konkursile oli oma võistlejad saatnud 23 ühistut. Lõppvõistluse- le eelnes parimate kutseoskustega töötajate väljaselgitamine ühistutes. Müü- jate võistluse eesmärk oli tunnustada ja hinnata müüja rolli kui ühiskauban- duse maine kujundamise väga olulist tegurit, samuti parandada üksteiselt mõõduvõtmise ja õppimisega veelgi kõigi osalejate ametioskuste taset. Ühistute registreerimine 19952001

Eesti Maaülikooljleetsar/maalehtnov.pdf · 2006. 3. 17. · 1234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901

Documents