EELK Mustamäe Maarja MagdaLEEna · 2020. 7. 23. · EELK Mustamäe Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht august 2020 Paar nädalat tagasi läksin naabrimehele külla, sest olin kuulnud,

EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

august 2020

Paar nädalat tagasi läksin naabrimehele külla, sest olin kuulnud, et talle diagnoositi vähk. See oli nii tore! Mitte tema haigus muidugi, vaid tema suhtumine sellesse: „Mul pole midagi kaevata. Ma olen 76 aastat elanud õnnelikult ja olen ka nüüd õnnelik selle üle, et me koos naisega saame tütre ja tema perega edasi elada, ilma et oleksin neile ülemäära tüliks. Et minu elu lõpeb millalgi ja et see pole sama lõbus nagu näiteks pulmapidu, seda me teadsime ennegi. Kas lõpp tuleb paar aastat varem või hiljem, miks ma peaksin selle üle muret tundma!”Miks selline mõtlemine ei õnnestu igal inimesel nii ilusti? Igal juhul on see mees sellist hoiakut ilmselt kogu elu harrastanud. Ta oskas omi asju targalt sättida. Ta kinkis oma maja tütrele juba aastaid tagasi, kui selgus, et tütar ja väimees hakkavad seal elama. Kooselu kolme põlvkonnaga polnud kogu aeg lihtne, nad ei olnud alati kõigis küsimustes sama meelt. Aga vanamees oskas öelda õigel hetkel: „Olgu, ma olen sulle oma seisukoha seletanud, nüüd otsusta sina.”Arstid ei anna mu naabrimehele enam palju aastaid. Tekib küsimus: kuidas pääseda taevasse? Kuidas saada päästetud? Tunnetan oma südames, et kohtun kunagi selle mehega taevas. Ta meenutab mulle mu parimat sõpra, kes suri 17-aastaselt. Ma ei tea, miks ma teda nii armastasin. Ta oli paras väänik. Ühte asja ma aga tean: kui mu sõber pole taevas või kui naabrimees ei tule sinna, siis ei taha minagi.Internetis leian kodulehe pealkirjaga Kristlik Mõttevõra: „Sa tahad saada päästetud? (...) Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.” Ja: „Sa pead mõistma, et oled patune ja vajad päästet, mida üksnes Jeesus pakub. Sul tuleb paluda.”Küsisin naabrimehelt: „Kas sa pead ennast usklikuks inimeseks?” Ta vastas: „Tead, ma austan kirikut, aga minu meelest pole usk selline asi, mille pärast

tasub omavahel tülli minna. Kui me abiellusime, siis mõtlesime seda teha ka kirikus, aga loobusime oma plaanist, kui meile öeldi, et naine jääks sel juhul oma töökohast ilma.” Ma ei ütleks, et see mees „oma suuga tunnistab, et Jeesus on Issand”.Ta sai küll kunagi ristitud ja mäletab: „Kui olin poiss, siis võttis isa mind kaasa kirikusse.” Ma siis tegin testi: „Kas sa näiteks mäletad seda lugu Piiblist, kui ühel talumehel oli kaks poega. Noorem poeg ütles isale: anna mulle minu pärimisosa ja ma lasen siit jalga. Isa kurvastas, aga andis talle, mida seadus ette nägi. Ja noormees kolis linna ja prassis seal nii kaua, kuni raha otsa sai..." Kujutage ette – mees ei teadnudki seda lugu! Ma ei ütleks, et see mees tunneb Jeesust.Soome Evangeelne Luterlik Kirik vastab oma kodulehel minu küsimusele teises toonis: „Usu kaudu Kristusesse oleme päästetud ja saame taevasse. Kui ma olen ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse, tean ma, et kuulun Jumalale. Ma ei püüa oma elus olla nagu Jumal. Ma tean, et minu elu vastused on Jeesuses. Sa võid olla kindel, et saad taevasse, sest sa võid olla kindel Jeesuses ja tema tehtus.” Ja tsiteerib: „Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt –, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.” (Ef 2:8-9)Teoloogid vaidlevad omavahel, kuidas asja seletada, aga mina saan nii aru: ükskõik, millega sa elus hakkama said või mitte, lootus ei sure kunagi. Lihtsalt tee oma parimat, et armastada neid, kes sinu abi vajavad. Rohkem pole vaja.

Kuidas pääseda taevasse?Luc Saffre

1

nr 8 (22)

Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased! 1Pt 2:16

Kartkem siis, kuni tõotus saada tema hingamisse on veel jõus, et kedagi teie seast ei leita maha jäänud olevat! Hb 4:1Foto: "Loojang" Kätlin Korjas

Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest. 2Kr 8:9

Kogudus vajab vabatahtlikkeJaana Maria Unga ja Tiina Klement

Kristlikku elu ei saa elada üksinda. Jumal on kutsunud meid osadusse iseendaga ja kaasinimestega. Piibel kõneleb kristlikust kogukonnast kui millestki, mida me kõik ilmtingimata vajame. Me vajame kohta, kus saame kuulda evangeeliumi, kohtuda teiste kristlastega ja jagada oma elu koguduse liikmetega – seda me nimetamegi kristlikuks osaduseks. Mitte ükski vaimulik raamat ega kristlik raadio- või TV-kanal ei asenda koguduse osadust. Selle kutsumuse on Jumal andnud kõigile kristlastele, nii kogudustele tervikuna kui ka igaühele meist isiklikult. Tahtes elada selles kutsumuses ja järgneda Kristusele, tuleb meil täita mitmeid väikseid ülesandeid. Kogudus on justkui Kristuse ihu ja nii nagu igal ihuliikmel on oma kindel ülesanne ja funktsioon, nii on Jumal igale ühele meist andnud anded ja oskused, mida ta soovib, et me kasutaksime koguduse heaks. Ja see annab ka meile endale palju tagasi.Olla koguduses vabatahtlik tähendab anda oma aega ja oskusi vabast tahtest ja ilma materiaalset tasu saamata. Vabatahtlik on aktiivne koguduseliige, kes ligimesena aitab seal, kus abi on vajalik.Jumal ehitab meie isiksust üles koguduse heaks tehtava teenimise kaudu. Teenimine tugevdab ka meie suhet Jumalaga ning seeläbi saame luua uusi suhteid teiste inimestega. Avastame, et meie perekond on korraga palju suurem meie bioloogilisest perest – me kuulume Jumala perekonda ja iga ristitud inimene on meie õde või vend Kristuses, keda Jumal tahab, et me armastaksime. Niisiis on vabatahtlik panus koguduses väga vajalik, sest perekonnas on oluline, et iga liige annaks oma osa terviku toimimisse. Paulus kirjutab: „Teenige üksteist armastuses!” Gl 5:13. Võimalusi praktiliselt panustada jagub rohkelt, alustades väikestest ülesannetest, lõpetades suurte vastutusrikaste projektideni. Tihti tuleb meil välja astuda mugavustsoonist ja teha midagi, mida me varem pole teinud. Seda tehes avastame endas andeid, millest me pole teadlikud olnud, kuid mida Jumal meisse on istutanud, ning saame end proovile panna.Vabatahtlikku tegevust võib liigitada mitmeti. Koguduses tehtav vabatahtlik tegevus võib olla määratletud ajaliselt, vastutuse suuruse ja ülesande täpsuse järgi. Ajaliselt lühikesed ülesanded on sageli need, mille tegemiseks tullakse kokku hoogtöö korras, osaletakse ühe või teise ürituse korraldamisel või aidatakse mõne töötegija palvel. Koguduse juures toimuval teisipäevasel koristusel on võimalik näiteks osaleda oma vabal teisipäeval. Kaasa saab aidata kohvilaua katmisel või teha kaastööd koguduse ajalehele. Pikemaajaliste ülesannete puhul kaasneb sageli ka vastutus – sulle on usaldatud mõne ülesande

tegemine pikema perioodi vältel ning teised loodavad sellele, et see ülesanne saab kindlasti tehtud. Iga vabatahtliku panus koguduses on oluline. Osa ülesandeid nõuavad teistest rohkem ettevalmistust ja vastutust. Näiteks jumalateenistusel lauluraamatute jagamise juures on vaja vaid olla õigel ajal kohal ning viisakas ja sõbralik teiste osalejate vastu. Lastetöö tegemine nõuab aga ettevalmistust, kirjanduse uurimist ning sõnaseadmisoskust. Lastetöö juhendajal lasub ka vastutus laste, nende vanemate ja koguduse ees: õpetada lapsi tundma Piiblit ja praktiseerima kristlikku usku nii, et nad sellest rõõmu tunneksid ja et see aitaks neil kasvada Jeesuse jüngritena, avara silmaringi ja sooja südamega inimesteks. Ülesande täpsus vabatahtliku panuse juures tähendab seda, kui üksikasjalikult on ülesanded määratletud. Näiteks kohvilauale küpsetise toomisel väga palju reegleid ei ole, tuleb vaid järgida üldisi hügieeninõudeid ja maitse-eelistusi. Kirikutekstiilide hooldajal ja floristil on veidi rohkem tingimusi vaja täita, et järgida kirikuaasta rütmi ja üldisi kombeid altari ning ruumi kaunistamisel. Vastutuse suurus sõltub kindlasti ülesannete arvust ja mahukusest. Ühe suure ürituse korraldamine on kindlasti vastutusrikkam kui loteriilaua haldamine. Vastutuse suurus ei sõltu alati inimeste arvust, kellega kokku puututakse. Üks hingehoidlik vestlus on sama suure tähtsusega kui suurel üritusel peetud kõne. Lastekirik kolmele lapsele nõuab sama palju ettevalmistamist ja läbi mõtlemist kui kahekümnele lapsele peetud tund. Jumal ei anna kunagi suuremaid koormaid, kui inimene kanda jõuab. Vastutusega kaasnev hea tunne kordaminekust, saadud kogemus ja

Foto: Tiina Klement

2

Sest kui on olemas valmidust, siis on see meeldiv selles, mis kellelgi on, mitte selles, mida tal pole. 2Kr 8:123

õpitud uued oskused on kindlasti väärt seda, et võtta enda kanda suuremaid ja olulisemaid ülesandeid. Vabatahtlik panus nõuab igal juhul pühendumist ja alustatu lõpule viimist - sa teed midagi kogukonnale olulist, ilma milleta jääks just see töölõik puudulikuks. Kindlasti tasub valida ülesanded, mis arendavad sind ennast ning vastavad sinu annetele ja oskustele. Samas tuleb aeg-ajalt teha ka selliseid ülesandeid, mis ei pruugi otseselt sulle meeldida, kuid mida on vaja teha: näiteks peab keegi koristama ja kiriku esist pühkima. Neid lihtsaid asju on vaja iganädalaselt teha, et teistel oleks ilus kirikusse tulla. Vabatahtlike puudumisel teeb selle töö ära mõni koguduse vaimulik, kuid juba varakristlikus kirikus leiti, et praktilised tööd tuleb anda teistele selleks, et vaimulikud saaksid pühenduda palvetamisele ja koguduse vaimulikule teenimisele.Enne kohustuse võtmist kaalu läbi, kui palju sul on aega panustada. Kas sa saad osaleda lühikese etteteatamisajaga või saad sa oma tegevusi pikalt planeerida? Kas sul on aega panustada ühekordselt või soovid sa areneda vabatahtlikult panustades pikema aja vältel? Kindlasti tasub läbi mõelda, miks sa vabatahtlikuna oma panuse soovid anda. Kas selleks on soov areneda isiklikult, tugevdada kogukonda või mingi muu motivaator? Igal vabatahtlikul tegevusel on oma algus, kestus ja lõpp. Niisiis ole alati julge pealehakkaja, anna endast parim ning anna teada, kui jaks või aeg on selleks korraks otsas. Vabatahtlik panus koguduses ei ole kunagi üksiküritus, vaid sa oled osa kollektiivist – kogudusest. Ükski töövaldkond ei ole asi iseeneses, vaid see on seotud teiste valdkondadega ning üldises mõttes misjonikäsuga, mille on andnud meile Jeesus Kristus, öeldes: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!„ Mt 28.Koguduses tegutsemine on ühest küljest võimalus jagada oma kogemusi, raskusi ja ideid teiste koguduseliikmetega. Teisalt kaasneb alati vastutus. Inimesed loodavad sinu peale, et lubatu saaks täidetud. Mida paremini toimib vabatahtlike süsteem, seda tugevam on kogudus. Kaalu oma südames, milles sa oled tugev, millised on sinu huvid ja oskused. Mis külge tahaksid enda juures veel arendada? Või saad mõnda lihtsat ülesannet enda peale võtta, mis ei vaja suur väljaõpet ja räägi sellest koguduse vaimulikele või teistele töötegijatele. Koos leiame sulle kõige parema viisi teenimiseks ja oma varjatud annete avastamiseks. Ülesannete tiheduse ja suuruse saad vabalt ise otsustada. Sa oled väga vajalik ja oodatud! “Teenige Issandat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!” Ps 100:2

Toome siinkohal ära rea valdkondi ja ülesandeid, kuhu ootame sügisest vabatahtlikke. Loe ja mõtle, mis on see koht, kus just sina saaksid oma osa anda.

PÜhAPäEV JA JUMALATEENISTUSLIK ELU• osalemine perejumalateenistuse

ettevalmistamisel ja läbiviimisel koos lastega• kirjakohtade lugemine peajumalateenistusel• kohvilaua ettevalmistmine ja koristamine

nii perejumalateenistuse kui ka peajumalateenistuse puhul

• inimeste tervitamine ja lauluraamatute jagamine enne jumalateenistust

• kiriku esise pühkimine enne jumalateenistust• küünalde süütamine Taize palvuse eel ja

küünalde kokkukorjamine pärast palvust

LASTETöö• osalemine lastekirikus lastetööjuhi abina• lastele toidu valmistamine

DIAKOONIATöö• vajadusel eakamate inimeste sõidutamine

kirikusse ja tagasi pühapäevadel ning kord kuus neljapäeval

• kirjutada sünnipäevakaarte koguduse liikmetele (oluline on ilus ja selge käekiri)

• igasugune toeks olemine kaasinimesele, temaga vesteldes kirikus või telefoni teel või kodukülastust tehes

MEEDIA JA MISJONITöö• kogudus kodulehele kirjutamine ja selle sisuline

uuendamine• plakatite kujundamine ja info jagamine

meediakanalites• artiklite kirjutamine koguduse ajalehte ja

Mustamäe lehte• fotode tegemine koguduse kodulehe ja ajalehe

tarbeks

MUUD ÜLESANDED• kirikuruumi koristamine ja vajadusel kirikuaia

korrashoid• kirikuraamatute täitmine (oluline on ilus ja

selge käekiri)• laudlinade, köögirätikute ja kiriku tekstiilide

pesemine• kiriku keldrisaali korrastamine• käsitöö tegemine Magda Misjonipoele koguduse

töö toetamiseks

Foto: Tiina Klement

Lihtsameelne usub iga sõna, aga taiplik paneb tähele oma samme. Õp 14:154

Peale mateeria päritolu vajas vastamist küsimus aja päritolust, mille üle Vanas ega Uues Testamendis ei mõtiskleta. Esimesena teoloogia ajaloos sõnastas selle selgelt Augustinus, kes väitis, et aeg kui niisugune on loodud koos kõige muu looduga ja seega

ei saa küsida, mida tegi Jumal enne kui Ta lõi maailma – kuna ei olnud aega, siis ei olnud ka mõisteid „enne“ ega „pärast“. Jumal ise ei allu ajale ja Tema jaoks ei eksisteeri minevikku, olevikku ega tulevikku, vaid on üks „igavene praegu“. Augustinus ütleb oma „Pihtimustes“ Jumalale: „Sinu aastad ei tule ega lähe; meie omad tulevad ja lähevad, selleks et nad kõik kätte jõuaksid. Kõik Sinu aastad on korraga kohal, sest nad püsivad paigal, ning saabuvad ei kõrvalda minevaid, sest nad ei möödu; meie aastate määr aga saab täis siis, kui nad kõik on lakanud olemast. Sinu aastad on üksainus päev ja Sinu päev ei saabu iga päev, vaid on täna, sest Su täna ei tagane homse ees ega järgne eilsele. Sinu täna tähendab igavikku”.Augustinuse käsitlust igavikust on ilmselgelt mõjutanud uusplatonistlik filosoofia. Ka uusplatonismi rajaja Plotinos, kelle teoseid Augustinus ladinakeelses tõlkes luges, mõistab igavikku mineviku, oleviku ja tuleviku jagamatu ühtsusena. Piiblis sellist arusaama igavikust ei kohta. Augustinuse arutlusi läbiv mõte igavese Jumala ja ajaliku inimese erinevusest on aga oluline nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Piibli järgi toimib igavene Jumal ajas, niisiis võib Tema tegevust mõista ajaloolisena, mida Augustinus ka teeb. Ajalugu ja Jumala tegevus maailmas, mida uusaegses teoloogias nimetatakse „õndsuslooks”, ei ole aga tema meelest teineteisest lahutatud, vaid kulgevad teineteise sees. Oma peateoses „De civitate Dei“ („Jumalariigist”) vaatlebki Augustinus inimkonna ajalugu õndsusloona.Augustinus arvas niisiis, et maailm loodi koos ajaga. Aquino Thomas oli aga seisukohal, et esmalt lõi Jumal aja ning seejärel lõi Ta ajas maailma. Varasemas kristliku mõtlemise ajaloos on viimasel seisukohal olnud rohkem pooldajaid ning sellel põhineb ka kaua aega püsinud veendumus, et maailma loomist on võimalik dateerida. Eriarvamused aja ja loomise suhte küsimuses püsivad teoloogide hulgas tänaseni, kuigi enamik neist käsitleb aega tekkinuna koos mateeriaga.Eelpool käsitlesime, et varakristlikus teoloogias kohtab

samuti mõtet, et Kristus on Jumala loov Sõna, mille abil Jumal lõi maailma. Selle taustaks on vanatestamentlik arusaam sõnast kui loomisvahendist (vt 1Ms 1: „Jumal ütles…ja nõnda sai“), Vana Testamendi tarkuskirjanduse käsitlus Tarkusest kui loomise vahendajast ja Johannese evangeeliumi proloog (Jh 1:1 jj), milles on juttu Sõnast (kr Logos), mis oli alguses Jumala juures ning mille läbi kõik on tekkinud. Need käsitlused ühendati kreeka filosoofia arusaamaga Logos’est kui maailma juhtivast mõistuslikust printsiibist. Kristuse ja Logos’e taolist samastamist kohtab näiteks Justinus Märtril, hippolytosel ja Aleksandria Klemensil. Arusaam loomise vahendajaks olevast jumalikust jõust või olendist oli esimeste kristlike sajandite mõtlemises nii sügavalt juurdunud, et ka kristlased ei saanud siit mööda minna. Me kohtame seda arusaama Pauluse kaasaegsel juudi filosoofil Aleksandria Philonil, keskmises platonismis ja ka gnoosises, kuigi viimases on loojad pigem deemonlikud kui jumalikud jõud ning loovad kõrgema Jumala tahte vastaselt või Tema teadmata. Mõte loomise vahendajast oli vastus küsimusele, kuidas sai võimalikuks absoluutselt sealpoolse Jumala suhe Temast kvalitatiivselt erineva mateeriaga.Viimaks vaevas teolooge küsimus, miks lõi Jumal maailma. Gnostikud olid vastanud sellele küsimusele, et kuri demiurg lõi maailma inimesele vanglaks. Gnostikute vastu kirjutanud kujuneva enamuskiriku teoloogid olid seevastu veendunud, et Jumal lõi maailma heade kavatsustega. Nii rõhutas näiteks Tertullianus, et Jumal lõi maailma inimese jaoks, st inimesele eluruumiks, mis on hästi kooskõlas 1. Moosese raamatu esimese loomislooga. huvitava selgituse maailma loomisele pakkus aga Origenes. Tema arvates lõi Jumal vaid vaimse maailma, kuhu kuuluvad vaimsed olendid – inglid ja ka inimeste hinged. Mõlemad eksisteerisid seega enne materiaalset maailma ehk olid preeksistentsed. Nii inglitele kui ka hingedele oli Jumal loomisel andnud vaba tahte. Siis juhtus aga katastroof – ülim inglitest taotles endale suuremat au, kui Jumal talle andnud oli – ta tahtis tõusta Jumala enese kõrgusele. Teda ajendas selleks hybris („ülbus, kõrkus“). hetkel, mil see sündmus aset leidis, mõistis Jumal mässulise ingli hukka ja hukka mõisteti ka inglid ja hinged, kes olid peaingliga liitunud. Jumal siiski halastas langenutele – nad eraldati küll taevast, ent Jumal lõi neile eluruumiks nähtava maailma, mis koosneb taevaalusest õhuruumist, maast ja allilmast. Igale langenud inglile ja hingele näidati kätte koht, kuhu ta pidi asuma ja kus ta puhastudes võis hakata taas tõusma oma algse taevase asupaiga poole.(järgneb)

LEErITUnd 3: MaaILM ja InIMEnE (7. OSa)Jaan Lahe

Igast vaevanägemisest on kasu, aga tühjast kõnest ainult kahju. Õp 14:235

MAARJA MAGDALEENA PIIbLIS Maarja Magdaleena rolli ja isikut on mõistetud alates esimestest sajanditest kirikus väga erinevalt. Tema isikut on kombineeritud teiste naistegelastega Uuest Testamendist, mis on andnud maad erinevatele fantaa-siatele ja tõlgendustele. Mitmed uurijad on teinud põhjalikku tööd, püüdes välja selgitada võimalikult täpselt, kes oli Maarja Magdaleena ning milline on olnud tema osa kiriku ajaloos. Ajaloolise Maarja Magdaleena elust pole palju teada, seega on tema rolli väga raske määratleda tolleaegses kultuurikontekstis. Tema koht Jeesuse Kristuse järgijate hulgas, tema truudus ja armastus Issanda vastu, tema kohalolek Jeesuse surma- ja ülestõusmise sündmuste juures on ometi tähenduslik ning kogu kiriku ajaloo vältel on teda pühakuna austatud, nüüd ka võrdselt teiste apostlitega.Maarja Magdaleena nime mainitakse Uues Testamendis (UT) kõigis neljas evangeeliumis seoses Jeesuse surma ja ülestõusmise tunnistajaks saamisega. Kolm sünoptilist evangeeliumi räägivad, et ta viibis ka Jeesuse matmise juures. Maarja Magdaleena oli naine, kelle Jeesus tervendas, ajades temast välja seitse kurja vaimu. Ta rändas koos Jeesuse ja tema jüngritega ning arvatavasti oli seal hulgas ka teisi naisi. Naised jälgisid kõike kõrvalt, pärast hingamispäeva tulid nad Jeesust lõhnarohtudega võidma. Kõik neli evangeeliumit räägivad, et Maarja Magdaleena viibis tühja haua leidmise juures (Mt 28:1jj; Jh20:1, Mk 28:1-6, Lk 24:1-10). Kolme evangeeliumi tekstides ilmutab Jeesus ennast ülestõusnuna kõigepealt Maarja Magdaleenale. Ainult Markus kirjutab sellest, et jüngrid teda ei uskunud, enne kui said näha tühja hauda. Tervikpilti on raske luua, sest piiblitekstides on sisuliste kokkulangevuste kõrval väga palju erinevusi. Kõik evangeeliumid peale Luuka evangeeliumi räägivad Maarja Magdaleenast esimest korda alles seoses Jeesuse ristilöömisega. Pole teada, millal temast sai Jeesuse järgija, kuidas mõista tema kohalolu ja positsiooni naisena Jeesuse järgijate hulgas. Me ei tea, kas võiksime teda ette kujutada kui Jeesuse jüngrit, kuigi UT teda nii ei nimeta.Lk 8:1-3 järgi võib otsustada, et ka naised olid aktiivsed Jeesuse järgijad. Maarja Magdaleena oli aga naiste hulgas keskne kuju, sellest annab tunnistust tema nime peaaegu alati esimesena mainimine.

MAARJA MAGDALEENA KUVANDID KIRIKU AJALOOSMaarja Magdaleena kuju on õhtumaises vaimu- ja kultuuriloos läbi teinud suuri muutusi. See protsess viib Uuest Testamendist tuntud Jeesuse Kristuse jüngri ning tema ülestõusmise tunnistaja kahetsevast

patusest ja vagast Jeesuse armastatu ja naise kujuni uuema aja romaanides. Eelmisel sajandil avaldatud Maarja Magdaleena evangeelium maalib temast pildi kui Jeesuse soositud jüngrist, keda Jumala poeg armastas. Mitme käsitluse taustal võib esitada küsimuse, kes siis oli see Magdalast, Gennetsareti järve äärest pärinev Maarja.Enne Lk 8:1-3 kirjeldatud Maarja Magdaleena tervenemist ja Jeesusele järgnemist on Lk 7:36-50 lugu patusest naisest, kes peseb Jeesuse jalgu pisaratega ning kuivatab oma juustega, lõpuks ka salvib. Nende kahe üksteisele järgneva loo kombinatsioonina sai Maarja Magdaleena patuse naise mineviku. Maarja Magdaleena prostituudiks pidamine ulatub tõenäoliselt tagasi Gregorius Suureni (591. a), kes avaldas arvamust, et Maarjat võiks samastada nimetu naisega, kes pesi oma pisaratega Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Maarja Magdaleenat on samastatud ka (Lk 8:3, 24:10) Johannaga, Johannese emaga.Maarja Magdaleenast kujunenud kuvandi mõistmiseks peame teadma, et veel kolmas naine on seda mõjutanud. Jh 12:1-8 jutustab Jeruusalemma lähedalt betaaniast pärinevast Maarjast, Marta ja Laatsaruse õest, kes Jeesuse jalgu salviga määrib ja oma juustega kuivatab. Salvimislugusid koos käsitledes viib üks lugu teiseni, Maarja betaaniast ja nimetu patune naine saavad üheks isikuks. Mingit alust pole aga arvata, et need kolm naist ühte isikut kujutavad. Ortodoksi kirik pole kunagi nõustunud kokkuliidetud Maarja Magdaleena käsitlusega. Katoliku kirik tunnistas Maarja Magdaleena samastamise teiste naistegelastega 1969. aastal ekslikuks. Lääne- Euroopa keskaegses kunstis on teda kujutatud enamasti kui patust naist.Maarja Magdaleena kuju on ajaloo jooksul läbinud erinevaid muutumise protsesse. Valuline ja pikk on olnud teekond tagasi kahetseva patuse, abielurikkuja naise (prostituudi) kuvandi juurest Jeesuse jüngri ja tema ülestõusmise tunnistaja pildi juurde.(järgneb)

Maarja MagdaleenaÜlle Reimann

Rubens (1577-1640), https://www.hermitagemuseum.org/

Sest kui sina, loomu poolest metsõlipuu oks, oled sealt ära raiutud ja loomuvastaselt poogitud väärisõlipuu külge - kui palju enam neid, loomu poolest sinna kuuluvaid, poogitakse omaenese õlipuu külge! Rm 11:24

6

Sünnipäeva saab veeta mitut moodi. Näiteks võib enne pidulauda istumist viia oma külalised kunstimuuseumi, kus neile on broneeritud giidituur. Nii toimis mu kunstnikust sõber. Muuseum oli KUMU ja näitus “Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus”. Ando Keskküla (1950–2008) oli kunstnik, kes hästi tuntud minu põlvkonnale. Mäletamist mööda oli ta esindatud peaaegu igal mu noorusaja näitusel. Tollal mõjus ta innovaatilise, progressiivse, mõnelegi ehk mõistmatuna. Nüüd on ta tõusnud austusväärse klassiku staatusesse. hea giid annab külastusele lisamõõtme. Peale esteetilise naudingu ja mõtteaine saamise avatakse sulle kunstniku elukäsitlust ning aidatakse mõista tema loomingut nii tolleaegse kui ka praeguse ajastu kontekstis.Näituse pealkiri viitab Keskküla loomingu kahele omavahel läbipõimunud põhiteemale. Need on: tegelikkus ja tegelikkuse illusioon ning tehnoloogia mõju sellele, kuidas me tunnetame maailma. Sõna tehnodeelia on kombinatsioon sõnadest tehnoloogia ja psühhedeelia. Keskküla ei olnud vaid maalikunstnik, ta väljendas end

ka animatsiooni, installatsiooni, meediakunsti jm vahendite abil. 1990ndatel hakkas ta tegelema interaktiivsete video-installatsioonidega. Uurimis-teemaks sai uus digiühiskond, selle võimalused ja ohud.Põnevaim eksponaat näitusel on installatsioon „hull büroo”. Keset saali asub klaasist seintega omaette ruum, kus seisab hulk punaseid bürootoole. Kui külastaja astub installatsioonile lähemale, hakkavad toolid liikuma: mõni tõuseb, mõni langeb, mõni kukub kolinal vastu klaasi. büroo elab

oma elu. Kes teab, milleks need hingetud asjad veel võimelised on.Tehnodeelsed hirmud. Kas masinad võtavad maailma üle? Utoopia või düstoopia?Aastatega on tehnoloogia kiire areng võimendanud ka küsimusi. Võimendanud nii lootust kui ka hirmu.Ando Keskküla enda kohta on öeldud, et tema varasem optimism, lootus, et maailm muutub tänu üha uuenevale tehnoloogiale võrdsemaks ja vabamaks, vähenes aja jooksul. Sajandi lõpus olevat ta olnud juba väga kriitiline interneti arengu suhtes.Näitusel KUMU-s saab neil teemadel mõtiskleda 13. augustini.

Tehnodeelia ja tegelikkuskultuurielamusi vahendab Imbi Arro

Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu. Ii 42:2 7

Saame tuttavaks, iisak!

Kõige rohkem on Iisak tuntud Piibliloos, kus Jumal käsib Aabrahamil

Iisak Jumalale ohverdada, et teda proovile panna.

Sel ajal oli kombeks ohverdada üks elusloom või lind oma pattude andeks

saamiseks. Iisak jääb ellu, kuna Jumal andis teise ohvri - jäära.

“Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg,” vastab Aabraham

Iisakile, kui poiss ohvri kohta küsib. (1Ms 22)

Jumala enda valitud ohvritall on tema enda ainus poeg Jeesus, kes suri

meie pattude pärast ja tõusis surnuist üles.

Värvipildid: https://sundayschoolzone.com/ ja https://www.coloring.ws/

IIsak olI aabrahamI ja saara •(vt juulIkuu ajalehte) aInuke poeg.IIsakI nImI tähendab “ta naerab”, •sest saara hakkas naerma, kuI kuulIs, et saab oma vanuses veel emaks.IIsak on tähtIs IsIk ühtaegu nII •krIstlastele, juutIdele kuI ka moslemItele.IIsakIle sündIsId abIkaasa •rebekaga kaksIkud jaakob ja eesav.jaakobIle sündIs 12 poega, •kellest saId IIsraelI hõImude juhId.

üks jäär on teIstest erInev. mIllIne?

VAIMULIKE KõNETUNNID KOKKULEPPEL:Tiina KLemenT – koguduse õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718Jaan Lahe – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: [email protected]; tel: 516 7724ÜLLe Reimann – koguduse diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029imBi aRRO – diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551 7970Lastetöö juhendaja maris Kuldkepp – e-post: [email protected]; tel: 5672 6863

(Liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusLuminor pank, konto: EE311700017002962090 või LhV pank, konto: EE757700771000677814Luminor pank, konto: EE241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae e-post: [email protected] ja [email protected] aadress: Kiili 9, Tallinnmagda misjonipood: A. h. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 600 2222; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv

kuukava august 2020

01.08 Edith Uri 01.08 Tarmo Türner 02.08 Laivi Kütismaa 06.08 Martaliis Kuslap 07.08 Klariine Kuusekänd 09.08 Heinrich Kuuskemäe 11.08 Maarelee Kuslap 12.08 Paal Lindam 14.08 Auli Tohv 20.08 Artur Eru 31.08 Maia Mägi

Kallis Taevane Isa! Sinu käes on kõik meie ajad, mida Sa meile oled kinkinud.

Julgusta meid neid kauneid kinke ka avama.

Õpeta meid halastama ja andestama,

sest see on ju võti taevasse! Aamen.

Õnnitleme sünnipäeval!

TÄnU- ja eestPaLVEdTäNAGEM ISSANDAT:– et saame taas oma kaunisse kirikusse jumalateenistustele koguneda;– et Jumal on õnnistanud Magda Misjonipoe tegevust;– et me saame nautida nelja aastaaega Eestis.

PALVETAGEM:– et Jumal õnnistaks meie kogudust majanduslikult nii, et saaksime jätkata oma igapäevase tööga ja seda laiendada;– et saaksime sügisest võtta kogudusse tööle koorijuhi;– kiriku ehitamise eest, et leiaksime ressursid ja saaksime valmis ehitada kiriku esimese korruse;– kõigi meie koguduse liikmete eest, et Püha Vaim neid juhiks;– Magda Misjonipoe eest, et see töö, mida seal tehakse, võiks hästi jätkuda ja et töötegijail oleks leib laual ja rõõmu oma tööst.

PS! Kui koged, et Jumal on su palvetele vastanud, siis kirjuta meile, mille eest oled issandale tänulik. Jagades oma TänUPaLveid teistega siin ajalehes, saavad paljud julgustatud.Samuti võid julgelt saata ajalehetoimkonnale oma eespalve-SOOve, et ka teised koguduse liikmed saaksid sinu eest palvetada.

Crea

ted

by F

reep

ik

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15

KOgUdUSeS TOimUB:R 28.08 kell 19 Palvus Taizé lauludegaheakorratööd kiriku juures teisipäeviti kell 12, pärast palvus kirikus ja kerge eine.Valik pühapäevaseid jutlusi on kättesaadavad: https://mmmk.ee/jutlused.