ECDL MOODULID AO2, AO3, AO4, AO12
ECDL MOODULID AO2,
AO3, AO4, AO12
IT Koolitus
Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT-spetsialistideks läbi erialakoolituse ja
tööpraktika.
Projekti kood 1.3.0102.11-0377
© 2011 IT Koolituskeskuse OÜ
IT Koolitus
1. SISUKORD
Sissejuhatus ...............................................................................................................13
1. Arvuti kasutamine ja failihaldus .......................................................................14
1.1. Töö alustamine arvutis ...........................................................................14
1.1.1. Kasutajanime ja parooli sisestamine ................................................14
1.1.2. Hiire kasutamine .................................................................................14
1.2. Visuaalsed elemendid ..............................................................................15
1.2.1. Ikoonid .................................................................................................15
1.2.2. Töölaud ................................................................................................16
1.3. Töökeskkonna kohaldamine..................................................................18
1.3.1. Töölaua ja kasutajaliidese kohaldamine ..........................................18
1.3.2. Klaviatuurikeele määramine .............................................................20
1.3.3. Tööriistaribade kasutamine ...............................................................21
1.3.4. Aktiivne töölaud .................................................................................22
1.3.5. Stardimenüü muutmiseks: .................................................................24
1.3.6. Arvuti välja lülitamine ........................................................................25
1.4. Töö rakendustega ....................................................................................26
1.4.1. Aknad ...................................................................................................26
1.4.2. Dialoogiaknad .....................................................................................27
1.5. Tarkvara – olemus, operatsioonisüsteemide ja rakendustarkvara
erinevused, põhitüübid ...........................................................................................27
IT Koolitus
1.5.1. Tarkvara ............................................................................................... 27
1.5.2. Arvutiviirused ja viirusetõrje ............................................................ 28
1.5.3. Kuidas arvutiviirused levivad? ......................................................... 29
1.5.4. Arvutiviiruste eest kaitsmine ............................................................ 29
1.5.5. Viirusetõrje tarkvara .......................................................................... 30
1.6. Töö failidega ja kaustadega .................................................................... 30
1.6.1. Kõvaketta sirvimine ........................................................................... 30
1.6.2. Mitu sirvimisvõimalust ...................................................................... 32
1.6.3. Arvuti mäluühikud ............................................................................. 32
1.7. Kaustade ja failide sorteerimine ............................................................ 32
1.8. Faili- ja kaustaoperatsioonid .................................................................. 33
1.8.1. Failide kopeerimine ja siirdamine .................................................... 34
1.8.2. Kustutamine ........................................................................................ 35
1.8.3. Uue kausta loomine ........................................................................... 35
1.8.4. Uue otsetee loomine .......................................................................... 36
1.8.5. Ümbernimetamine ............................................................................. 36
1.8.6. Faili või kausta otsimine.................................................................... 36
1.9. Failid ja kaustad ....................................................................................... 37
1.9.1. Enamlevinud failitüübid.................................................................... 37
1.9.2. Varukoopiad........................................................................................ 38
1.10. Printeri lisamine ....................................................................................... 38
IT Koolitus
1.10.1. Printerite seadistamine..................................................................38
1.10.2. Vaikeprinteri määramine ..............................................................38
1.11. Failide-ja kaustade kokkupakkimine ....................................................38
1.12. Dokumendikeskne igapäevatöö ............................................................39
1.12.1. Dokumendi avamine.....................................................................39
1.12.2. Programmi avamine ja sulgemine ...............................................40
1.12.3. Stardimenüü korraldus All Programs.........................................41
1.12.4. Korraldus Run ...............................................................................41
1.12.5. Aktiivse programmi vahetamine .................................................43
1.12.6. Programmi sulgemine ...................................................................44
2. Tekstitöötlus ........................................................................................................45
2.1. Tekstidokumentide loomine ..................................................................45
2.1.1. Office nupp .........................................................................................45
2.1.2. Tööriistariba ........................................................................................46
2.1.3. Kiirkäivitusriba ....................................................................................48
2.1.4. Klahvikombinatsioonid .....................................................................49
2.1.5. Uued Office 2007 klahvikombinatsioonid .....................................49
2.2. Dokumendi loomine ...............................................................................50
2.2.1. Kuidas dokumendis liikuda ..............................................................50
2.3. Teksti sisestamine ....................................................................................51
2.3.1. Teksti dokumenti sisestamine ..........................................................51
IT Koolitus
2.3.2. Kuidas teksti märkida? ...................................................................... 52
2.4. Õigekirja ja grammatika kontrollimine ................................................ 53
2.4.1. Põhisõnastik ........................................................................................ 53
2.4.2. Valestikirjutatud sõna või ebagrammatilise lause kontrollimine 53
2.4.3. Sõnaloenduri kasutamine .................................................................. 55
2.5. Dokumendi salvestamine ....................................................................... 55
2.5.1. Uue nimega salvestamine .................................................................. 56
2.6. Teksti vorming ......................................................................................... 57
2.6.1. Kirjad .................................................................................................... 57
2.6.2. Kirja suuruse mõõtmine ................................................................... 57
2.6.3. Kirja muutmine .................................................................................. 57
2.6.4. Kirja suuruse muutmine.................................................................... 58
2.6.5. Kirja laadid ja efektid ......................................................................... 58
2.6.6. Leheküljenumbrid .............................................................................. 62
2.7. Päis ja jalus ............................................................................................... 63
2.7.1. Andmeväljad ....................................................................................... 63
2.7.2. Päise ja jaluse lisamine ....................................................................... 64
2.7.3. Päise ja jaluse muutmine ................................................................... 64
2.8. Teksti otsimine ja asendamine .............................................................. 64
2.8.1. Leia ja asenda teksti ........................................................................... 64
2.9. Teksti ja lõikude kujundamine .............................................................. 66
IT Koolitus
2.9.1. Tabuleerimiskohtade seadmine ........................................................66
2.9.2. Lõigu joonduse muutmine ................................................................68
2.9.3. Lõikude taandamine ...........................................................................69
2.10. Laadid ........................................................................................................70
2.10.1. Lõigu ja märgi laadid .....................................................................71
2.11. Sisukorra lisamine ....................................................................................72
2.11.1. Pealkirja stiilid ja TOC (Pealkirja) tasemed. ..............................73
2.12. Nimekirjad ................................................................................................74
2.12.1. Lõikude ja ridade vahelise vahe muutmine ...............................76
2.13. Graafiliste elementide lisamine .............................................................76
2.13.1. Sümbolite ja eriliste märkide lisamine ........................................76
2.13.2. Lõikepildid ......................................................................................79
2.14. Tabelid .......................................................................................................81
2.14.1. Tabeli loomine ...............................................................................81
2.15. Dokumendi eelvaade ja printimine.......................................................83
2.15.1. Lehekülje suuna seadmine ...........................................................83
2.15.2. Printimise eelvaate valikud...........................................................85
2.15.3. Dokumendi printimine .................................................................86
2.16. Kirjakooste teostamine ...........................................................................87
2.16.1. Põhidokumendi häälestamine .....................................................88
2.16.2. Dokumendi ühendamine andmeallikaga ...................................88
IT Koolitus
2.16.3. Adressaatide või üksuste loendi piiritlemine ............................ 89
2.16.4. Sisu -ja väljade lisamine ................................................................ 91
2.16.5. Kooste eelvaade ja lõpuleviimine ............................................... 91
2.16.6. Kooste lõpuleviimine ................................................................... 92
2.16.7. Põhidokumendi salvestamine ..................................................... 93
3. Tabelitöötlus ....................................................................................................... 94
3.1. Exceliga alustamine ................................................................................. 94
3.1.1. Exceli töökeskkond ........................................................................... 94
3.1.2. Töövihiku avamine ............................................................................ 96
3.1.3. Uue töövihiku loomine ..................................................................... 96
3.1.4. Töölehel liikumine ............................................................................. 96
3.1.5. Töövihikus liikumine ......................................................................... 97
3.1.6. Lahtripiirkonna valimine ................................................................... 98
3.2. Töövihiku salvestamine.......................................................................... 99
3.2.1. Uue nimega salvestamine ................................................................ 100
3.2.2. Tegevuse tühistamine ja taastamine .............................................. 100
3.3. Töö andmetega ...................................................................................... 101
3.3.1. Andmete sisestamine ....................................................................... 101
3.3.2. Andmete muutmine ......................................................................... 101
3.3.3. Andmete kustutamine ..................................................................... 101
3.3.4. Valemiriba ......................................................................................... 102
IT Koolitus
3.3.5. Andmetüübid ................................................................................... 102
3.3.6. Nulliga algavad arvud...................................................................... 103
3.3.7. Vahend AutoFill .............................................................................. 104
3.4. Töövihiku haldamine ........................................................................... 105
3.4.1. Töölehe loomine.............................................................................. 105
3.4.2. Töölehe nime muutmine ................................................................ 106
3.4.3. Ridade ja veergude lisamine ........................................................... 107
3.4.4. Ridade ja veergude kustutamine ................................................... 108
3.4.5. Andmetabeli loomine ..................................................................... 108
3.5. Tabelite kujundusvõtted ...................................................................... 109
3.5.1. Andmete kujundamine ................................................................... 110
3.5.2. Lahtripiirkonna kujundamine ........................................................ 111
3.5.3. Grupp Font ...................................................................................... 112
3.5.4. Grupp Alignment (Joondus) ......................................................... 113
3.5.5. Grupp Number (Arv) ..................................................................... 116
3.5.6. Kujunduse kopeerimine ja kustutamine ...................................... 119
3.5.7. Veeru laiuse muutmine ................................................................... 120
3.5.8. Rea kõrguse muutmine ................................................................... 121
3.5.9. Andmetabeli kujundamine ............................................................. 121
3.5.10. Veergude ja ridade peitmine ..................................................... 122
3.5.11. Veergude ja ridade külmutamine ............................................. 123
IT Koolitus
3.6. Arvutused ja funktsioonide kasutamine ............................................ 124
3.6.1. Vahend AutoCalculate .................................................................... 124
3.6.2. Viidad ................................................................................................. 126
3.7. Valemid ................................................................................................... 127
3.8. Funktsioonid .......................................................................................... 128
3.8.1. Valik lihtsamaid funktsioone .......................................................... 129
3.8.2. Vahend AutoSum (Automaatsumma) .......................................... 129
3.8.3. Loogikafunktsioon IF ..................................................................... 130
3.8.4. Statistikafunktsioonid (Statistical) ................................................. 131
3.9. Diagrammide loomine ja muutmine .................................................. 137
3.9.1. Lihtsa diagrammi loomine .............................................................. 139
3.9.2. Diagrammi muutmine ..................................................................... 140
3.9.3. Diagrammi kujundamine ................................................................ 141
3.9.4. Diagrammi andmete muutmine ..................................................... 142
3.10. Andmete trükiettevalmistus ja printimine ......................................... 144
3.10.1. Töö vaadetega .............................................................................. 144
3.10.2. Lehe häälestus .............................................................................. 147
3.10.3. Sobitamine .................................................................................... 149
3.10.4. Lehekülje suvandid ..................................................................... 150
3.10.5. Töö päise ja jalusega ................................................................... 150
3.11. Printimine ............................................................................................... 152
IT Koolitus
4. Turvalisus .......................................................................................................... 154
4.1. Mis on infoturve? ................................................................................. 154
4.1.1. Mis on infovarade väärtus ? ........................................................... 154
4.1.2. Mis on infoturbe põhiohud ? ........................................................ 155
4.2. Arvutivõrkude olemus ......................................................................... 155
4.2.1. Põhilist Internetist ........................................................................... 155
4.2.2. Turvaline veebilehitsemine ............................................................ 156
4.2.3. Veebilehe turvasertifikaat SSL....................................................... 157
4.3. Arvutiviirused ja viirusetõrje............................................................... 158
4.3.1. Kuidas arvutiviirused levivad? ....................................................... 159
4.3.2. Arvutiviiruste eest kaitsmine ......................................................... 159
4.3.3. Viirusetõrje tarkvara ........................................................................ 160
4.3.4. Arvutiviiruste peamised liigid ........................................................ 160
4.4. Mis on tulemüür? .................................................................................. 163
4.4.1. Riistvaralised tulemüürid ................................................................ 164
4.4.2. Tarkvaralised tulemüürid ............................................................... 164
4.5. Traadita internetiühenduse (Wifi) turvariskid.................................. 164
4.5.1. Mis on wifi ? ..................................................................................... 164
4.6. E-posti kasutamisest tulenevad ohud ............................................... 165
4.6.1. Rämpspostifilter ............................................................................... 165
4.6.2. Viiruste levik e-postiga ................................................................... 165
IT Koolitus
4.7. ID-kaart ja Mobiil ID ........................................................................... 166
4.7.1. ID-kaardi kasutusvõimalused ......................................................... 166
4.7.2. ID-kaardi utiliit ja PIN koodide vahetus ..................................... 167
4.7.3. PIN koodide lahtiblokeerimine PUK koodi abil ........................ 169
5. Sertifikaatide uuendamine ............................................................................... 169
5.1.1. Uuendamine veebi vahendusel. ..................................................... 170
5.1.2. Autentimine ja allkirjastamine ........................................................ 172
5.1.3. Krüpteerimine................................................................................... 174
5.1.4. Dokumendi krüpteerimine ............................................................. 175
5.1.5. MobiilID kasutusvõimalused ......................................................... 176
5.2. Küberkuritegevus .................................................................................. 178
5.2.1. Eetiline häkkimine ........................................................................... 179
5.2.2. Social Engineering ........................................................................... 179
5.2.3. Küberkiusamine ............................................................................... 180
5.2.4. Identiteedivargus .............................................................................. 180
5.2.5. Vale identiteedi kasutamine internetis .......................................... 181
IT Koolitus
SISSEJUHATUS
Käesoleva õppematerjali eesmärk on toetada õppijatel omandada Euroopa
arvutikasutaja oskustunnistuse (ECDL) õppekavale vastav koolitusprogramm.
Koolitusmaterjal sisaldab järgmisi mooduleid: moodul 2 – Arvuti kasutamine ja
failihaldus, moodul 3 – Tekstitöötlus, moodul 4 – Arvutustabelid, moodul 12 –
Turvalisus.
Kursus käsitleb MS Office 2007 tarkvara Windows XP/ Windows 7
keskkonnas.
Õppematerjal on klassikoolituse osa, mistõttu soovitame seda kasutada
koosvastava koolitusega. Pärast koolituse läbimist on õppematerjal ka iseseisev
töövahend, mida saab kasutada vastavate arvuti kasutamisel vastavate
probleemide esinemisel.
IT Koolitus
14
1. ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS
1.1. TÖÖ ALUSTAMINE ARVUTIS
1.1.1. KASUTAJANIME JA PAROOLI SISESTAMINE
Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-
versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale
kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui
ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja
sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi
või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul.
Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele
loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna
Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja
kasutajale määratud ikooni.
1.1.2. HIIRE KASUTAMINE
Windowsi keskkonda saad tõhusalt kasutada vaid hiirega. Hiir on kahe või
kolme põhinupuga. Keskmise, kolmanda nupu asemel võib olla ratas. Põhitöö
tehakse vasaku hiirenupuga. Hiirega seoses kasutatakse järgmisi termineid.
IT Koolitus
15
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Termin Seletus
Osutama hiirt nihutades viima hiirekursori vajalikule elemendile (nt akna raamile)
Klõpsama vajutama vasakut hiirenuppu ja selle kohe vabastama Topeltklõps klõpsama kaks korda kiiresti vasakut hiirenuppu või üks
kord keskmist hiirenuppu Pukseerima vajutama vasakule hiirenupule ja seda vabastamata
nihutama hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta Hüpikmenüü parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga)
avanev aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta
Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire
korral pole hiirematti vaja).
1.2. VISUAALSED ELEMENDID
1.2.1. IKOONID
Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks
ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma
ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail
võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse
parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti füüsiline osa – ketta-,
flopi-, CD -, DVD - seade või muu. Hiire topeltklõps töölaual või kaustaaknas
IT Koolitus
16
Arvuti kasutamine ja failihaldus
oleval ikoonil avab sellega seotud programmi- või kaustaakna. Kasutaja võib
töölauale lisada talle vajalikke ikoone, kuid soovitatav on hoida töölaud puhas.
1.2.2. TÖÖLAUD
Kasutajakeskkonna üks olulisemaid komponente on töölaud (desktop). Kogu
töö käib akna vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil.
Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi.
Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on
kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud,
on kogemata kustutatud faile võimalik taastada.
Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida
ka ekraani teistele servadele.
Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü.
Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis.
IT Koolitus
17
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on
enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate
kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille
parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma
hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb
korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub
valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised
korraldused:
Nimi Ikoon Seletus
My Documents
Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid (failid).
My Rescent Documents
Sisaldab viimati töödeldud dokumentide (failide) nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas.
My Computer
Avab juurdepääsu arvuti kettaseadmetele.
My Network Places
Avab juurdepääsu arvutivõrgus paiknevatele kaustadele.
Control Panel
Võimaldab muuta arvuti tööparameetreid.
Run
Selle korraldusega võid avada dokumente ja veebilehti ning käivitada programme. Dialoogiaknasse tuleb tippida dokumendi otsimistee. (Näiteks: winword; excel)
Help and Support
Avab ingliskeelse abiinfosüsteemi (spikri). Võimaldab Internetist alla laadida operatsioonisüsteemi muudatusi ja draiverite uusimaid versioone.
Turn Off Computer
Võimaldab töö turvaliselt lõpetada, teha uue alglaadimise või arvuti ooteseisundisse (Stand By) jätta (kõvaketas ja monitor lülitatakse välja, mälus olevad andmed säilivad).
Log Off
Võimaldab avanevast dialoogiaknast seansi lõpetada (Log Off) ja arvuti tööle jätta, et seda saaks kasutada keegi teine, või avada olemasolevatele lisaks uue
IT Koolitus
18
Arvuti kasutamine ja failihaldus
seansi (Switch User). Kõik avatud programmid jäävad tööle. Näiteks võib mõni teine pereliige kontrollida oma elektronposti, ilma et seni arvutit kasutanu peaks oma seanssi lõpetama. See on Windows XP uus võimalus.
1.3. TÖÖKESKKONNA KOHALDAMINE
Windows XP võimaldab hõlpsasti muuta kõiki töökeskkonna parameetreid.
See toimub kausta Control Panel ikoonide abil.
1.3.1. TÖÖLAUA JA KASUTAJALIIDESE
KOHALDAMINE
Kasutajaliidese parameetreid muudetakse Control Paneli grupi Appearance and
Themes ikooni Display abil, mis avab akna Display Prpoperties. Sama akna
avab ka paremklõpsuga töölaua tühjal kohal avaneva hüpikmenüü korraldus
Properties. Sellest aknast saad valida ekraani eraldusvõimet, värvisügavust,
töölaua taustamustrit või -pilti, akende värve ja ekraanisäästjat.
IT Koolitus
19
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Lehelt Themes saad valida kasutajaliidese teema, sh Windows Classic, mis näeb
välja nagu Windows 2000. Valiku tulemust näed aknas oleval ekraanil. Kui oled
rahul, klõpsa nupul Apply. Lehelt Desktop saad valida töölaua taustamustri
või -pildi. Taustaks võid nupuga Browse valida ka suvalise paraja suurusega
pildi või HTML-dokumendi (veebilehe). Kirjud mustrid ja pildid segavad
töölauale paigutatud ikoonide vaatamist.
Lehelt Settings saad muuta värvisügavust (värvide arvu) ja kuvari
eraldusvõimet, nagu kasutatav kuvar ja kuvaadapter seda võimaldavad. 15-
tollise kuvari korral võiks valida eraldusvõime 800x600, 17-tollise kuvari korral
1024x786 pikselit.
Lehelt Screen Saver saad valida ühe nimistus olevatest ekraanisäästjatest ja
ajavahemiku, mille järel see tööle hakkab, kui arvutit ei kasutata. Ära vali liiga
lühikest ajavahemikku, see hakkab tööd segama. Sama lehe nupuga Power saad
määrata, kuidas toimub arvuti seiskamine. Kui arvutit ei kasutata, võib see
automaatselt, määratud aja järel, siirduda ooteseisundisse (stand by) või
salvestada mälus olevad andmed ja voolu välja lülitada (hibernate). Eriti oluline
on see sülearvuti aku laadimiste vahelise tööaja pikendamiseks.
IT Koolitus
20
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Lehelt Appearance saad valida akende kujunduse (kasutatava värviskeemi ja
kirja suuruse). Kõige lihtsam on seda teha, valides ühe loetelus Scheme toodud
skeemidest.
Kaustaakendega võib töötada klassikalises Windows 95 stiilis, kus kaustaaknad
ja failid avab topeltklõps ikoonil või Interneti stiilis, kus aknad avab ühekordne
klõps. Vaikimisi kasutatakse klassikalist stiili. Interneti stiili saad valida
kaustaakna menüü Tools korraldusega Folder Options avanevast aknast,
raadionupuga Single-click to open an item. Sel juhul tuleb faili nime
muutmiseks viia kursor faili nimele ja valida hüpikmenüüst korraldus Rename.
1.3.2. KLAVIATUURIKEELE MÄÄRAMINE
Klaviatuurile uue sisestuskeele määramiseks ava Start menüü alt Control panel
ja seejärel klõpsa avanevas aknas valikult Languages and Regional settings (
Keele-ja piirkonna sätted).
Avanevas aknas klõpsa üleval vahekaardile Languages ja seejärel Details.
Lisa Add (lisa) nupu abil soovitud keeled ja seejärel salvestamiseks ning
väljumiseks klõpsa nupul OK.
IT Koolitus
21
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.3.3. TÖÖRIISTARIBADE KASUTAMINE
Kaustaakendes ja töölaual võid kasutada mitmeid kohaldatavaid
tööriistaribasid. Akna vasakus servas võid tööpaani asemel avada Eploreri-
paane. Kuvatavad tööriistaribad ja Exploreri-paan valitakse aknamenüü View
korraldustega.
Windows XP saab ise aru aknas kuvatavast infost ning valib vastavalt sellele
vajalikud nupud ja menüüd, samuti akna vasakus servas paikneval tööpaanil
kuvatavad korraldused. Standardsetest tööriistaribadest saad valida järgmiseid:
Tööriistariba Kasutus
Standard Buttons Enamkasutatavate korralduste andmiseks (kopeerimine, siirdamine, kustutamine, kuva muutmine, kaustapuus edasi-tagasi liikumine).
Address Bar Veebilehtede, kaustade, dokumentide ja programmide avamiseks. Aadressikastis kuvatakse avatud kausta või veebilehe aadress. Mujale siirdumiseks tipi uus aadress ja vajuta Enter.
Links Sellele tööriistaribale saad paigutada lingid enamkasutatavatele veebilehtedele.
Joonisel on kuvatud kõik akendes kasutatavad tööriistaribad. Akna tööriistariba
kuvamiseks või varjamiseks vali menüüst View korraldus Toolbars. Lisa
klõpsuga linnuke nende tööriistaribade nimede ette, mida tahad näha, ning
eemalda nende tööriistaribade nimede eest, mida soovid varjata. Tööriistariba
nupud võivad olla suured (joonisel ülemine riba) või väikesed. Tekst võib olla
nuppude all, neist paremal või hoopis puududa. Tööriistariba välimuse
muutmiseks tee vajalikul ribal paremklõps ja vali hüpikaknast korraldus
Customize, mis avab samanimelise akna, kus saad loetletud omadusi
soovikohaselt muuta. Tegumiribal mõne tööriistariba kuvamiseks või
varjamiseks tee tegumiriba vabal osal paremklõps ja klõpsa hüpikmenüü
alammenüüs Toolbars vajaliku tööriistariba nimel.
IT Koolitus
22
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Kui aknas või tegumiribal on avatud Address Bar, siis võid seda kasutada
mõne veebilehe või kõvaketta kausta avamiseks. Tipi tekstikasti Interneti-
aadress või kausta otsimistee ja vajuta Enter-klahvi.
Kaustaakna vasakus servas võid menüü View korraldusega Explorer Bar avada
ühe viiest vertikaalpaanist, mis võimaldavad kiiret juurdepääsu otsiaparaatidele,
lemmiklinkidele, varem külastatud veebisaitidele, Interneti-meediale või
kasutatud dokumentidele.
Paremas aknapooles kuvatakse aktiivse kausta või veebilehe sisu. Klõpsates
linki vasakul pool, kuvatakse automaatselt lingi sisu paremas aknapooles. Nii
võid näiteks vaadelda otsimistulemuste sisu akna paremas pooles samal ajal, kui
otsimistulemused jäävad endiselt kättesaadavaks akna vasakus pooles.
Kasutada saab järgmisi paane:
Search võimaldab otsida kõvakettal paiknevaid kaustu ja faile või käivitada
Interneti-otsingu.
Favorites kuvab sinu poolt lemmiklinkide kausta paigutatud soositumaid faile,
kaustu ja veebilehti.
History kuvab viimati vaadatud veebilehti ja faile, rühmitatuna päevade ja
nädalate kaupa.
Folders kuvab kaustade ja seadmete puu.
Media avab pleieri ja võimaldab Internetist muusikat kuulata või videoklippe
vaadata.
1.3.4. AKTIIVNE TÖÖLAUD
Windows XP on kohaldatud tööks Internetiga. Eriti mugav on see Interneti
püsiühenduse korral. Sul on võimalik lasta Internetist oma töölauale väljastada
kiiresti muutuvat infot alates aktsiakurssidest ja päevauudistest kuni
ilmateateni.
IT Koolitus
23
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Aktiivne töölaud (Active Desktop) võimaldab kuvada suvalist veebilehte ilma
brauseriakent avamata. Töölauale saab paigutada mitu lehekülge nii Internetist
kui oma arvutist, näiteks:
pidevalt uuenev info (börsiinfo, päevauudised, sporditeated jm);
firma intraneti lehekülg;
hüpertekstidokument;
Interneti otsingumootor.
Veebilehe töölaual kuvamiseks tee paremklõps töölaua tühjal osal ja klõpsa
hüpikmenüü korraldusel Properties. Avaneva akna lehel Desktop klõpsa nupul
Customize Desktop. Avaneb uus aken Desktop Items, kust saad töölauale
lisada vajalike veebilehtede aknaid.
Märgistatud veebilehe sisu värskendamiseks klõpsa akna nupul Synchronize.
Nupuga Properties võid kehtestada ka automaatse uuendamissageduse.
Windows XP puhul on siiski soovitatav töölaud tühjana hoida.
Stardimenüü ja tegumiriba kohaldamine
Töö tõhustamiseks muuda käepäraseks stardimenüü, lisades sinna täiendavaid
korraldusi, faile või kaustu ja eemaldades mittevajalikke.
IT Koolitus
24
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.3.5. STARDIMENÜÜ MUUTMISEKS:
Tee nupul Start või tegumiribal paremklõps, vali hüpikmenüüst korraldus
Properties.
Klõpsa akna Taskbar and Start Menu Properties lehe Start Menu nupul
Customize.
Vali meelepärased parameetrid.
Programme, faile ja kaustu võib hiirega pukseerida nupule Start (programmide
korral võib selle asemel paremklõpsuga avanevast menüüst valida korralduse
Pin to Start menu), mis lisab stardimenüü vasaku paani ülaossa (pinned items
list) nende avamiskorralduse. Sinna võib pukseerida ka mõne viimati kasutatud
programmi nime paani alumisest osast. Mittevajaliku korralduse saab
eemaldada, osutades seda hiirega ja valides paremklõpsuga avanevast menüüst
korralduse Unpin from Start menu (vasaku paani alaosas olevate programmide
eemaldamiseks kasuta korraldust Remove from This List, alammenüüdest
eemaldab programmi korraldus Delete). Need korraldused ei kustuta
kõvakettalt programmifaili, vaid ainult selle avamiskorralduse.
Iga päev vajalike kaustade ja dokumentide otseteeikoone võib ka töölauale
paigutada, et neid saaks kiiresti avada, ilma menüüsid või kaustaaknaid
kasutamata. Näiteks, kui töötad pikemat aega mõne aruande kallal, siis pukseeri
selle ikoon paremat hiirenuppu alla hoides töölauale ja vali seal avanevast
hüpikmenüüst korraldus Create Shortcuts Here. Üldiselt on soovitatav töölaud
puhtana hoida. Viimati kasutatud dokumendid leiad stardimenüü loetelust My
Recent Documents.
Tegumiriba kohaldamiseks:
Tee nupul Start või tegumiribal paremklõps, vali hüpikmenüüst korraldus
Properties.
Märgista akna Taskbar and Start Menu Properties lehel Taskbar sobivad
kontrollkastid.
IT Koolitus
25
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Kui märgistad kontrollkasti Auto-hide the taskbar, siis tegumiriba varjatakse.
Seda saab näha, viies kursori sellele akna servale, kus ta enne varjamist oli.
Tegumiriba ümberpaigutamiseks võib selle hiirega suvalisele ekraani äärele
pukseerida (kui kontrollkast Lock the taskbar on märgistamata). Riba
laiendamiseks tuleb selle siseserva ekraani keskme poole sikutada.
Tegumiriba paremas otsas on notification area. Seal võib nt kuvada kellaaja.
Kellaaja või kuupäeva seadmiseks tuleb kellal teha topeltklõps. Helitugevuse
muutmiseks klõpsa kõlari ikoonil ja nihuta liugurit. Mitteaktiivsed ikoonid saad
varjata, märgistades kontrollkasti Hide inactive icons. Mitmeid tegumiribaga
seotud korraldusi saad valida paremklõpsuga tegumiriba vabal osal avanevast
hüpikmenüüst.
NB! Oma arvuti ja operatsioonisüsteemi kohta täpsema informatsiooni
saamiseks klõpsa Start nupule ja seejärel tee parem hiireklõps My Computer
ikoonil. Avanevast hüpikmenüüst vali Properties (Atribuudid).
1.3.6. ARVUTI VÄLJA LÜLITAMINE
Arvuti tuleb välja lülitada stardimenüü korraldusega Turn Off Computer
avanevast aknast. Kui kasutad selleks võrgulülitit, võib osa faile sulgemata
jääda, mis toob kaasa häireid arvuti töös. Dialoogiaknas klõpsa arvuti välja
lülitamiseks nupul Turn Off. Uuematel arvutitel lülitatakse seejärel
IT Koolitus
26
Arvuti kasutamine ja failihaldus
automaatselt vool välja, v.a kuvar, mis jääb ooteseisundisse ja tuleb käsitsi välja
lülitada. Nupp Restart käivitab uue alglaadimise. Klõps nupul Stand By lülitab
kõvaketta välja ja viib kuvari ooteseisundisse, arvuti jääb tööle ja selle mälu sisu
säilib. Vajutus toitenupule avab (ooteseisundis arvuti korral) pärast ketta
käivitumist dialoogiakna, kuhu sul tuleb tippida oma parool. Seejärel taastub
endine ekraanipilt ja võid tööd jätkata. See tagab, et võõrad ei saa sinu seanssi
jätkata, kui oled töökohalt ajutiselt lahkunud.
1.4. TÖÖ RAKENDUSTEGA
1.4.1. AKNAD
Aknad on Windowsi põhikomponendid. Iga rakendusprogramm töötab oma
aknas. Akendes kuvatakse ka kaustade ja veebilehtede sisu. Akna vasakus
ülanurgas on pildiga nupp (1), millele klõpsates avaneb aknamenüü, kust saab
valida korraldusi aknaoperatsioonideks. Topeltklõps sellel nupul suleb akna.
Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib
akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab
selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab
aknamenüü korraldusele Close).
Akna nimi paikneb tiitliribal (3). Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor
viia tiitliribale, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata pukseerida
aken ekraanil sobivale kohale. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia
akna nurgale või küljele, kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada
IT Koolitus
27
Arvuti kasutamine ja failihaldus
vasakule hiirenupule ja seda vabastamata sikutada akna nurka või külge
vajalikus suunas. Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks võib kasutada ka
aknamenüü korraldusi Move (siirda) ja Size (suurus) koos nooleklahvidega.
Operatsiooni lõpetab vajutus Enter-klahvile. Hiire abil on aknaoperatsioone
märksa mugavam teha. Tiitliriba all on menüüriba (4), mille sisu sõltub aknas
töötavast programmist. Klõps mõnel menüüriba korraldusel avab rippmenüü,
kust vajalik korraldus tuleb valida hiireklõpsuga. Kui aknas on rohkem infot,
kui sinna füüsiliselt mahub, saab akna sisu muuta kerimisribade (5) abil. Akna
mõõtmeid on kõige mugavam muuta paremast alanurgast (6) hiirega sikutades
(ülanurkades segavad nupud).
1.4.2. DIALOOGIAKNAD
Dialoogiakende kaudu väljastatakse teateid ja esitatakse küsimusi. Arvuti pakub
võimaluse(d) ja kasutaja teeb valiku. Dialoogiaken on üldjoontes järgmine:
Tiitliribal kuvatakse dialoogi avanud programmi nimi. Aknas kuvatakse
programmi poolt esitatud küsimus. Klõps nupul Yes annab jaatava vastuse,
klõps nupul No annab eitava vastuse ja klõps nupul Cancel katkestab tegevuse,
mis tekitas lahendamist vajava olukorra.
1.5. TARKVARA – OLEMUS,
OPERATSIOONISÜSTEEMIDE JA
RAKENDUSTARKVARA ERINEVUSED,
PÕHITÜÜBID
1.5.1. TARKVARA
Tarkvara juhib arvuti riistvara tööd ja võimaldab meil kasutada arvutit just
meile sobival eesmärgil. Tarkvara on kahte peamist tüüpi:
IT Koolitus
28
Arvuti kasutamine ja failihaldus
operatsioonisüsteem, mis juhib arvuti tööd, programmide täitmist,
info sisestamist ja väljastamist. Praegu on tavakasutajate seas
levinumad operatsioonisüsteemid Microsoft Windows XP, Microsoft
Windows Vista, Windows 7, Mac OS X ja Linux.
erinevad programmid, mis täidavad kitsamaid tegevusi – võrrelda
võib neid üldkeele kõrval erialase terminoloogiaga. Nii näiteks on
programme projektijuhtide, raamatupidajate ja paljude teiste
ametiisikute jaoks. Kontoris enim kasutatavad programmid on kokku
koondatud kontoritarkvarapakettideks (MS Office, OpenOffice), mis
sisaldavad vajalikke programme igapäevaseks kontoritööks.
Graafikaprogrammid sobivad piltide, fotode ja tekstimahuka materjali
kujundamiseks (nt brošüürid, voldikud).
Viirusetõrjeprogrammid (Norton Anti-Virus, Kaspersky, F -Secure)
on vajalikud oma arvutis olevate andmete kaitsmiseks erinevate
viiruste eest. Sisestades võõra CD või DVD plaadi kettaseadmesse,
kontrolli kindlasti seda eelnevalt mõne viirustõrjeprogrammi abil.
Internetitarkvara hõlmab endas erinevaid programme
Internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige erinevad
veebilehtede sirvijad (nagu näiteks Microsoft Internet Explorer,
Mozilla Firefox, Opera ja teised), elektronposti klientprogrammid,
sõnumi-vahetusprogrammid.
1.5.2. ARVUTIVIIRUSED JA VIIRUSETÕRJE
Arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning
arvutit nakatama. Arvutiviirused ei ole orienteeritud arvuti kasutajale ja nende
tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti
tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi
häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast.
Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades ülekoormust
arvutivõrgus. Elektroonilise kirjavahetuse teel levivad viirused saadavad
suvalistele aadressile suvaliste saatjanimega viirusega nakatatud kirju.
IT Koolitus
29
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.5.3. KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD?
Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused koguaeg. Nad levivad koos
erinevate failidega, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või juba eelnevalt
viirusega nakatatud veebilehti külastades.
Enamlevinud arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:
Programmide töö aeglustumine.
Kahtlaste failide ilmumine.
Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise
töörežiimiga.
Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.
Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel
töö, sagedased iseeneslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, tuleb oma
teostada põhjalik kontroll viiruste suhtes.
1.5.4. ARVUTIVIIRUSTE EEST KAITSMINE
Kasutusel olev tarkvara (ka operatsioonisüsteemid) peavad olema kaasajastatud
(update). Windowsis peaks olema lubatud Automatic Updates. Seadistamiseks
ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud
Automatic.
Kõige olulisem komponent arvutiviirustega võitlemisel on viirusetõrjetarkvara
olemasolu. Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib arvutis olevaid
faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Enamlevinud
viirusetõrjetarkarad programmid on Norton Anti-Virus, Kaspersky, F –Secure,
AVG jne.
Kindlasti tuleks oma arvuti kaitseks rakendada ka tulemüüri, et kaitsta oma
arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate ussviiruste eest. Samamoodi takistab
tulemüür sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel välisühenduse pidamist.
IT Koolitus
30
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.5.5. VIIRUSETÕRJE TARKVARA
Oma arvuti efektiivseks kaitsmiseks tuleks arvutis kasutada
viirusetõrjeprogramme. Viirusetõrjetarkvara olemasolu ei anna küll täielikku
garantiid, et su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku
hetkel levivatest viirustest.
Viirusetõrjetarkvara peab kindlasti olema selliselt seadistatud, et ta uuendaks
enda viirusetunnuste andmebaasi vähemalt üks kord päevas, sest uuemad
viirused levivad päevaga.
1.6. TÖÖ FAILIDEGA JA KAUSTADEGA
1.6.1. KÕVAKETTA SIRVIMINE
Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides.
Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku
dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja
poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või
My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta
sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis avab
samanimelise akna, kus on kettaseadmete ja kasutaja nimega dokumentide
kausta ikoonid. Klõps kettaseadme ikoonil muudab selle ikooni aktiivseks.
Akna vasakus servas paikneva tööpaani alaosas kuvatakse kõvaketta vaba maht
(Free Space) ja kogu maht (Total Size).
IT Koolitus
31
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Iga seadmeikooni all või kõrval on vastava seadme nimi ja tähis, nt CD Drive
(F:).
Topeltklõps aknas oleval ketta- või kaustaikoonil avab järgmise kaustaakna, kas
samas või uues aknas. Topeltklõps dokumendi- või programmiikoonil käivitab
programmi (avab programmiakna).
IT Koolitus
32
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.6.2. MITU SIRVIMISVÕIMALUST
Uue kausta sisu võib kuvada kas juba avatud kaustaaknas (vaikimisi) või uues
aknas. Kuvamisviisi saab määrata kaustaakna menüü Tools korraldusega
Folder Options avanevast dialoogiaknast (nt Open each folder in the same
window kuvab uue kausta samas aknas). Samast saab valida vaikimisi
kasutatava standardse tööstiili, kus aknad avanevad topeltklõpsuga (Double-
clik to open an item), või veebipõhise stiili vahel, kus aknad avanevad
ühekordse klõpsuga. Akna vasakus servas oleva tööpaani saab eemaldada
samast aknast (Use windows classic folders). Klõps kaustaakna tööriistariba
nupul Folders avab akna vasakus servas tööpaani asemel kaustapuu. Klõps
mõnel kaustapuu kaustaikoonil kuvab kausta sisu akna paremas pooles.
1.6.3. ARVUTI MÄLUÜHIKUD
Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks
kasutatakse järgmisi ühikuid:
1 bait (byte) B= 8 bitti (bit).
1 kilobait KB = 1024 baiti.
1 megabait MB = 1024 kilobaiti.
1 gigabait GB = 1024 megabaiti.
1.7. KAUSTADE JA FAILIDE SORTEERIMINE
1. Kaustades olevate failide ja kaustade sorteerimiseks ava soovitud kaust või
seade detaivaates (Detail view).
2. Detailvaates on igal veerul omapealkiri (Name- nimi, Type-failitüüp, Size-
suurus, Date modified-viimati muudetud jne). Klõpsa soovitud pealkirjale
ja aknas kuvatava kausta sisu sorteeritakse vastavalt.
IT Koolitus
33
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Sirvimise alustamiseks võib kasutada ka paremklõpsuga nupul Start avaneva
hüpikmenüü korraldust Explore, mis samuti avab kaustapuuga akna.
Tööriistariba viimase nupuga Views avanevast menüüst võib valida, mida
kaustaaknas näidatakse. Seal võivad olla suured ikoonid (tiles), väikesed
ikoonid (icons), faililoetelu (list), detailne loetelu (details) või pisipildid
(thumbnails). Pisipildivaade on eriti mugav pilte sisaldavate kaustade korral.
Neile kaustadele on lisatud veel üks vaade - filmiriba. (filmstrip). Selles vaates
on pisipildid paigutatud horisontaalselt. Nende kohal on valitud pilt suuremalt.
Klõps akna vasakus servas oleva tööpaani tekstil View as slide show, käivitab
pildiesituse.
1.8. FAILI- JA KAUSTAOPERATSIOONID
Kõvakettal, CD-l ja flopidel säilitatakse info failidena. Fail on seotud
informatsioon, nt tekst, tabel või pilt. Kuna kõvaketas mahutab tuhandeid
faile, jaotatakse need sisu järgi kaustadesse. Igal kaustal on oma nimi ja see
sisaldab kindla otstarbega faile, nt mingi programmipaketi omi. Igal failil on
oma nimi, mis ei tohi sama kausta piires korduda. Failinimede pikkus võib olla
kuni 250 märki. Lubatud on suur- ja väiketähed, mille vahel tehakse vahet,
tühikud ja eesti eritähed. Faili nimeks võib näiteks panna Teise kvartali
IT Koolitus
34
Arvuti kasutamine ja failihaldus
müügiaruanne. Failioperatsioone võib teha kaustaaknast või Windows
Exploreri aknast, mis avaneb stardimenüü korraldustega All Progams,
Accessories, Windows Explorer. Selle akna vasakus servas kuvatakse
kaustapuu. Sama kaustapuu võib avada ka igas kaustaaknas, klõpsates
kaustaakna tööriistariba nupul Folders.
1.8.1. FAILIDE KOPEERIMINE JA SIIRDAMINE
Kõik ostetud programmid tuleb installeerida (kopeerida) kõvakettale.
Andmefailidest tuleb regulaarselt teha turvakoopia võrgukettale, CD-RW
plaadile või flopile. Tööarvutist mõne faili koju viimiseks tuleb see kopeerida
flopile jne. Seega on failide kopeerimine üks enam kasutatavaid operatsioone.
Kopeerimiseks või siirdamiseks ava selle kausta aken, kus fail paikneb, ja
klõpsa vajaliku faili ikoonil või nimel. Et valida mitu erinevat faili, klõpsa
kõikide failide ikoonidel, hoides Ctrl-klahvi allavajutatuna. Märgistatud failide
ikoonid kuvatakse teisevärviliselt. Kopeerimiseks vali kaustaakna menüüst Edit
korraldus Copy (Ctrl+C), siirdamiseks Cut (Ctrl+X). Edasi ava selle kausta
aken, kuhu soovid failid kopeerida või siirdada, ja anna menüüst Edit korraldus
Paste (Ctrl+V). Neid korraldusi võib valida ka paremklõpsuga avanevast
hüpikmenüüst.
Siirdamisel eemaldatakse failid lähtekaustast, kopeerimisel jäävad nad sinna
alles. Kui akna vasakus pooles on näha kaustapuu, võib märgistatud failid või
kausta pukseerida kaustapuul vajaliku kausta ikoonile. Hiirenupu vabastamisel
peab hiirekursori noole ots paiknema vajalikul ikoonil. Pukseerimisel failid
vaikimisi siirdatakse, v.a juhul, kui pukseerid nad flopiseadme ikoonile (siis
failid vaikimisi kopeeritakse). Kui hoiad pukseerimise ajal Ctrl-klahvi
allavajutatuna, siis kõvakettal failid kopeeritakse (kopeerimise korral on kursori
kõrval plussmärk). Pukseerimine vajab suuremat vilumust. Kui siirdasid või
kopeerisid kogemata valesse kausta, vali kohe menüüst Edit korraldus Undo,
mis paigutab siirdatud failid endisele kohale tagasi või kustutab kopeeritud
failid.
Flopikettale võib faili veelgi lihtsamalt kopeerida klõpsates failiikoonil või -
nimel ja valides menüüst File (või hüpikmenüüst) korralduse Send To ning siis
flopiseadme.
IT Koolitus
35
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.8.2. KUSTUTAMINE
Faili või kausta kustutamiseks klõpsa tema ikoonil või nimel ja vali menüüst
File käsk Delete või vajuta Delete-klahvi. Koos kaustaga kustutatakse kõik
selles paiknev.
Kõiki niiviisi kustutatud faile säilitatakse mõnda aega prügikorvis (Recycle Bin).
See tähendab, et kogemata kustutatud faili on võimalik prügikorvi abil taastada.
Taastamiseks ava topeltklõpsuga töölaua ikoonil Recycle Bin samanimeline
aken, märgista taastatavad failid ja klõpsa aknas nupul Restore. Failide
taastamise korral ilmuvad nad tagasi sinna, kus nad asusid vahetult enne
kustutamist. Prügikorvi tühjendamiseks vali hüpikmenüüst korraldus Empty
Recycle Bin ja vasta kinnitusküsimusele klõpsuga nupul Yes. Prügikorv
tühjendatakse ja selles olnud faile enam taastada ei saa.
1.8.3. UUE KAUSTA LOOMINE
Uue kausta loomiseks ava kaust või seade, kuhu uut kausta luua tahad. Vali
menüüst File või paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst korraldus New ja
avanevast alammenüüst korraldus Folder. Kaustaaknasse ilmub uue kausta
ikoon, mille nimi New Folder on kuvatud töödeldava tekstireana. Tipi selle
asemel uue kausta nimi (nime New Folder pole eelnevalt vaja kustutada) ja
vajuta Enter.
IT Koolitus
36
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.8.4. UUE OTSETEE LOOMINE
Uue otsetee (Shortcut) loomiseks on mitmeid võimalusi. Mistahes kaustast või
failist otsetee loomiseks töölauale tee parem hiireklõps soovitud faili või kausta
ikoonil, vali Send to (Saada) ja seejärel Desktop( create shortcut) – loo
töölauale otsetee.
Samasse asukohta otsetee loomiseks paremklõpsa soovitud failil või kaustal ja
vali avanevast menüüst käsk Create chortcut (Loo otsetee). Otsetee ikoone
võib kopeerida ja ümberpaigutada sarnaselt kaustade ja failidega.
1.8.5. ÜMBERNIMETAMINE
Et faili nime muuta klõpsa sellel, oota hetk ja klõpsa veelkord. Nimi kuvatakse
tumedal põhjal ja selle taha ilmub vilkuv kursor. Tipi uus nimi või vii kursor
nooleklahviga vajalikule kohale ja muuda nimi. Nime võid muuta igas aknas,
kus see näha on. Nii saab muuta ka töölauale paigutatud ikoonide nimesid, v.a
Recycle Bin.
1.8.6. FAILI VÕI KAUSTA OTSIMINE
Kui sa ei tea päris täpselt, kus vajalik fail või kaust asub, võid seda otsida
stardimenüü korraldusega Search, mis avab animatsiooniga varustatud
otsinguakna. Vali akna vasakust paanist, mida tahad otsida. Edasi tipi otsitav
võtmesõna, nt faili nimi või osa sellest ja vali kust otsida, nt kaustast My
Documents. Otsingu tulemusel leitud failide nimed väljastatakse akna paremas
pooles. Seejärel võid otsingu lõpetada või seda teiste võtmesõnadega korrata.
IT Koolitus
37
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.9. FAILID JA KAUSTAD
Kettaseadmeil on kahte liiki haldusüksused – failid ja kaustad. Failidest
omakorda on tähtsamad dokumendifailid ja programmid.
Ikoon Seletus
Kaustas on alamkaustad ja failid.
Dokumendifail on arvutis säilitatav informatsioon, nt kasutaja poolt koostatud kiri, tabel, pilt vm.
Programmifail (ehk programm) on töövahend. Näiteks Paint‟iga saab pilte joonistada, WordPad‟iga teksti töödelda. Igal programmil võib olla erinev ikoon.
1.9.1. ENAMLEVINUD FAILITÜÜBID
Enamlevinud failitüübid võid ära tunda nende laiendist (failinimi.laiend).
Näiteks avaldus.doc või seenelkäik.jpg.
Enamlevinud faililaiendid on järgmised;
1. Pildifailid (nimi.jpg; nimi.gif; nimi.bmp; nimi.png)
2. Helifailid (nimi.mp3; nimi.wav; nimi.mp4)
3. Kontoritarkvara failid (word.doc; excel.xls; powerpoint.ppt, writer.odt;
presentation.odp; spreadsheet.ods)
4. Kokkupakitud failid (nimi.zip; nimi.rar; nimi.iso)
IT Koolitus
38
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.9.2. VARUKOOPIAD
Arvutist teabe tahtmatult kaotamine võib toimuda mitmel moel. Voolurike või
-katkestus. Viirused. Välk. Uputus. Vargus. Regulaarne teabe varundamine
võimaldab teil kogu või osa teabest taastada, kui arvutis oleva algse teabega
peaks midagi juhtuma. Sellejaoks on vaja faile aegajalt varundada mõnele
välisele andekandajale (väline kõvaketas, DVD, USB pulk jne).
1.10. PRINTERI LISAMINE
Enamasti ühendatakse printer installimiseks otse arvutiga, kasutades selleks
printeriga kaasas olevat USB juhet. Peale printeri juhtme arvutiga ühendamist
peaks Windows selle printeri automaatselt tuvastama ja installima.
Kui installite raadiovõrguprinteri, mis ühendatakse arvutiga raadiovõrgu kaudu
(Wi-Fi), siis saate printeri installimiseks kasutada seadme lisamise viisardit.
1.10.1. PRINTERITE SEADISTAMINE
Printeri seadistamiseks klõpsa Start nupul ja seejärel vali Printers and Faxes
(Printerid ja faksid).
1.10.2. VAIKEPRINTERI MÄÄRAMINE
Kui kasutusel on mitu printerit, siis vaikeprinteri määramiseks tee parem
hiireklõps soovitud priteri ikoonil ja vali avanevast menüüst käsk Set as default
(määra vaikimisi printeriks).
1.11. FAILIDE-JA KAUSTADE KOKKUPAKKIMINE
Failide kokkupakkimine tähendab seda, et faili arhiivi mahtu vähendatakse,
kasutades eelnevalt kokkulepitud pakkimisalgoritmi.
Failide pakkimine võimaldab suure faili “suruda kokku” väiksema mahuga
failiks. Samuti saab pakkides mitmest failist teha ühe “paki”. Ühte faili on
oluliselt lihtsam nii transportida kui ka säilitada.
IT Koolitus
39
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Pakkimisalgoritmid pakivad andmeid erineva efektiivsusega, kuid peavad
eelkõige võimaldama andmete kadudeta pakkimist. Tekstifaile, programme
ning pakkimata graafikat saab reeglina edukalt kokku pakkida.
Pakkimisprogramme on palju erinevaid ja nende pakkimisalgoritmid on samuti
erinevad. Erineva programmiga pakitud “pakid” omavad erinevaid
faililaiendeid. Kokku pakitud failide laienditeks on näiteks *.zip, *.rar, *.iso jne.
Eelnevalt kokku pakitud faili lahti “pakkimisek“ tuleb kasutada spetsiaalselt
tarkvara (Winrar, Winzip, 7zip jne), kuid uuemad Windows versioonid
suudavad seda ka ise teha.
1.12. DOKUMENDIKESKNE IGAPÄEVATÖÖ
1.12.1. DOKUMENDI AVAMINE
Windows XP on loodud dokumendikeskse töö jaoks, st kasutaja saab varem
tehtud dokumente avada eelnevalt mingit programmi käivitamata, tehes
kaustas My Documents vajaliku dokumendi nimel topeltklõpsu. Stardimenüü
korraldusega My Rescent Documents võid avada mõne viimati kasutatud
dokumentidest. Uue dokumendi tegemiseks vali stardimenüüst vajaliku
programmi nimi, nt Microsoft Word, mis avab uue tühja tekstidokumendi
tekstiredaktori aknas.
Et dokumente saaks kiiresti leida, tuleks nad paigutada kausta My Documents
alamkaustadesse. Pildi- ja videofailide jaoks on kaust My Pictures,
muusikafailide jaoks My Music. Alamkaustu võib moodustada projekti, töö
iseloomu või kliendi nime alusel, nt kirjad, reklaam, bilanss. Kui on teada, mis
kaustas dokument paikneb, on lihtne avada vastav kaustaaken, otsida sealt
dokument üles ja teha selle nimel või ikoonil topeltklõps. Dokument avaneb
selle programmi aknas, millega ta koostati (täpsemini failinime laiendiga seotud
programmi aknas, nt MP3-failide avamiseks võib kasutada erinevaid
pleieriprogramme).
Rakendusprogrammide, nt WordPadi, failimenüü korraldus Open avab
samanimelise akna, kust saab olemasoleva dokumendi üles otsida.
Kõigepealt vali vajalik kaust.
IT Koolitus
40
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Seejärel vali hiireklõpsuga dokumendi nimi ja klõpsa nupul Open või tee
dokumendi nimel topeltklõps.
1.12.2. PROGRAMMI AVAMINE JA SULGEMINE
Mõningaid toiminguid, nt ketta hooldamise operatsioone või elektronposti
lugemist, tuleb alustada vajaliku programmi käivitamisest.
IT Koolitus
41
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.12.3. STARDIMENÜÜ KORRALDUS ALL PROGRAMS
Ehkki programmi avamiseks on mitmeid võimalusi, tuleks korralikult
installeeritud programme käivitada otse stardimenüü vasakust paanist või
stardimenüü korraldusega All Programs avanevatest alammenüüdest.
Esimeses alammenüüs osuta vajalikku järgmise taseme alammenüüd, mis
avaneb. Järgmise taseme alammenüüs osuta vajaliku programmi nime ja klõpsa
sellel (joonisel Paint). Windows XP töövahendid on alammenüüs Accessories,
teistel programmidel on omad alammenüüd. Alammenüü Startup on eriline
selle poolest, et tema programmid käivitatakse arvuti sisselülitamisel
automaatselt. Viimati kasutatud programme saab käivitada otse stardimenüü
vasakpoolse paani alumisest osast. Sagedasti kasutatava programmi saad lisada
stardimenüü ülaossa, pukseerides programmi ikooni kaustaaknast tegumiriba
nupu Start peale. Programmi ikooni võib pukseerida ka stardinupu kõrval
asuvale käivitusribale (Quick Launch), kus vaikimisi on ikoonid brauseri
Internet Explorer ja meiliprogrammi Outlook Express käivitamiseks. Sealt
saad programmi avada ilma stardimenüüd kasutamata, ühe hiireklõpsuga.
1.12.4. KORRALDUS RUN
IT Koolitus
42
Arvuti kasutamine ja failihaldus
Programme võib käivitada stardimenüü korraldusega Run avanevast aknast.
Seda korraldust kasuta vaid juhul, kui tead programmi (dokumendi, kausta)
täpset nime ja asukohta oma arvutis.
Tipi programmi nimi reale Open ja klõpsa nupul OK. Kui sa pole kindel
programmi asukohas või ei oska tippida tema otsimisteed, klõpsa nupul
Browse, mis avab samanimelise akna. Vali aknast Browse õige kaust ja fail
ning klõpsa nupul Open.
Otsimistee on nende kaustade loetelu, mis tuleb läbida failini jõudmiseks oma
arvutis või võrgus. Otsimistee algab andmekandja tähisega, milleks võib olla
oma arvuti kõvaketas, flopikettaseade, CD-ROM või jagatud võrgukaust, milles
dokument asub. Otsimistee algusesse tipi seadmele viitav täht, millele peab
IT Koolitus
43
Arvuti kasutamine ja failihaldus
järgnema koolon (:), kaldkriips (\) ja kaustade loetelu nende läbimise
järjekorras. Kui kaustu on rohkem kui üks, eralda nende nimed kaldkriipsuga
(\). Kõige lõppu tipi faili nimi. Mõned näited:
Viitamaks failile test.doc, mis asub seadme C kausta My Documents
alamkaustas tekstid, tuleb tippida järgmine rida:
c:\My Documents\tekstid\test.doc
Viitamaks CD-lugeril D paikneva ketta failile setup.exe, tuleb tippida:
d:\setup (programmidel võib nimelaiendi jätta tippimata)
Viitamaks jagatud võrgukaustas \\kvartali aruanded paiknevale tabelile kulude
aruanne.xls, on vajalik tippida järgmine rida:
\\kvartali aruanded\kulude aruanne.xls
Enamus failinimesid lõppevad kolmetähelise laiendiga, mis määrab faili tüübi.
Nii on näiteks .exe failid programmid ja .doc failid Wordi tekstidokumendid.
1.12.5. AKTIIVSE PROGRAMMI VAHETAMINE
Taustal töötava programmi akna saab aktiveerida tema tegumiribal paikneva
tiitlinupuga. Iga töötava programmi aken on tegumiribal esindatud oma
tiitlinupuga. Aktiivse akna nupp on sissevajutatud. Mingi teise akna aktiivseks
muutmiseks tuleb tegumiribal klõpsata tema nupul.
Aktiivse programmi akna vahetamiseks on ka teine võimalus. Kui tegumiriba ei
ole mingil põhjusel nähtav, saab programme vahetada vajutades korraga alla
klahvid Alt ja Tab. Ekraanile ilmub väike aken, milles on kõigi töötavate
programmide ikoonid.
Vali Tab-klahviga vajaliku programmi ikoon ja vabasta mõlemad klahvid.
IT Koolitus
44
Arvuti kasutamine ja failihaldus
1.12.6. PROGRAMMI SULGEMINE
Aktiivse programmi sulgemiseks on mitmeid võimalusi:
1. Klõpsa programmi akna üleval paremas nurgas olevalt sulgemise
ristikesel. Klaviatuurilt on sama tegevuse sooritamiseks
klahvikombinatsioon Alt+F4.
2. Ava programmi menüü ja vali sealt käsk Quit (Välju) või Exit (Välju)
või Close (Sule).
3. Klõpsa hiire parema klahviga tegumiribal oleval programmi aknal ja
vai avanevast menüüst käsk Close window (Sule aken)
4. Mittereageeriva programmi sulgemiseks vajuta klaviatuuril
kombinatsioon Ctrl+Alt+Delete, misjärel avatakse Task manager
(ülesannete haldur) aken. Klõpsa avanenud aknas soovitud
programmile (tavaliselt on mittereageeriva programmi nime järel
kirjas Not Responding-ei vasta) ja seejärel klõpsa nupule End task
(lõpeta ülesanne).
IT Koolitus
45
2. TEKSTITÖÖTLUS
2.1. TEKSTIDOKUMENTIDE LOOMINE
Excel, Word, PowerPoint ja mõnede Outlook akende harjumuspärased
menüüd ja tööriistaribad on asendunud Office nupu, tööriista- ja
kiirkäivitusribaga. Uuendatud on ka vahend Status Bar – see on püsivalt
nähtaval, häälestatav ning sisaldab varasemast tunduvalt rohkem
informatsiooni ja käske.
Vahendi Status Bar häälestamiseks paremklõpsa sellel.
Nagu Office 2003 tööriistaribadele, nii tasub ka Office 2007
vahenditele abiinfoga lipikute avamiseks osutada.
2.1.1. OFFICE NUPP
Office nupp Office 2007 akna vasakus ülemises nurgas avab menüü Office:
Menüü Office vastab põhiosas Office 2003 menüüle File.
IT Koolitus
46
Tekstitöötlus
Loetelu Recent Documents sisaldab käske viimati avatud failide
avamiseks. Seejuures kuuluvad tähisega käsud sellesse loetelusse
pidevalt, tähisega käsud ajutiselt – käsu püsivuse määramiseks
klõpsa sellel tähisel (Pin/Unpin this document to/from the Recent
Documents list.).
(…) Options – avab vastava rakenduse häälestamiseks dialoogiakna
(…) Options (Office 2003 –
2.1.2. TÖÖRIISTARIBA
Vahetult Office nupu all paikneb tööriistariba:
Tööriistariba sisaldab sakke.
Ülaltoodud pildil sisaldab tööriistariba sakke Home, Insert, Page
Layout, Formulas, Data, jne.
Tööriistaribale ilmub teatud olukordades ka täiendavaid sakke.
Tööriistariba sakkide hulk sõltub ka vastava rakenduse häälestusest.
Tööriistariba avatud saki nimi on teiste sakkide nimede seast esile toodud.
Ülaltoodud pildil on tööriistaribal avatud sakk Insert.
Iga sakk sisaldab sisuliselt kokkukuuluvaid gruppe.
Ülaltoodud pildil sisaldab sakk Insert aktiivsesse töövihikusse tabelite,
objektide ja muu sellise lisamisega seotud gruppe Tables, Illustrations,
Charts, jne.
Mõne saki gruppide hulk sõltub vastava rakenduse häälestusest.
Iga grupp sisaldab sisuliselt kokkukuuluvaid käske.
IT Koolitus
47
Tekstitöötlus
Ülaltoodud pildil sisaldab grupp Charts aktiivsele töölehele sobiva
diagrammi loomiseks käske Column, Line, Pie, Bar, jne.
Peaaegu iga grupi välimus ja käskude hulk sõltub monitori
resolutsioonist ning vastava akna suurusest, mõne grupi käskude hulk
sõltub ka vastava rakenduse häälestusest.
Grupis võib sisalduda käsk Show, mis avab või sulgeb vastavat gruppi sisuliselt
täiendava dialoogiakna või tööpaani.
Käsk Show paikneb grupi alumises paremas nurgas: .
Enamik Office 2007 dialoogiaknaid ja tööpaane on identsed Office
2003 dialoogiakende ja tööpaanidega.
Ülaltoodud pildil avab grupi Charts käsk Show aktiivsele töölehele
sobiva diagrammi loomiseks dialoogiakna Insert Chart (ühe nendest
dialoogiakendest, millele Office 2003 identne vaste puudub).
Enamik Office 2007 tööriistaribal leiduvaid käske on Office 2003-le omased
nupud, menüüd ja nuppmenüüd, kuid Office 2007 tööriistaribal leidub ka uusi
lintmenüüsid (vasakul suletud, paremal avatud kujul):
Suletud lintmenüüs on nähtaval üks rida selles lintmenüüs sisalduvaid käske.
IT Koolitus
48
Tekstitöötlus
2.1.3. KIIRKÄIVITUSRIBA
Vahetult tööriistariba kohal või all paikneb kiirkäivitusriba, mis sisaldab just
Sinu jaoks kõige olulisemaid käske:
Kiirkäivitusriba lõpus paikneb kiirkäivitusriba häälestamise menüü Customize
Quick Access Toolbar:
More Commands – avab kiirkäivitusriba häälestamiseks dialoogiakna
(…) Options lehe Customize.
Show Above/Below the Ribbon – määrab, kas kiirkäivitusriba
paikneb vahetult tööriistariba kohal või all.
Minimize the Ribbon – määrab, kas tööriistariba on avatud pidevalt
või ainult aktiveeritult.
IT Koolitus
49
Tekstitöötlus
Käsu kiirkäivitusribale lisamiseks võid ka paremklõpsata tööriistaribal
vastaval käsul ja valida avanevast hüpikmenüüst Add … to Quick
Access Toolbar.
2.1.4. KLAHVIKOMBINATSIOONID
Kas ja kuidas toimivad Office 2007 rakendustes klahvikombinatsioonid? Alles
on enamik Office 2003 võimalusi, aga lisandunud on ka uusi.Proovi julgesti
vanu häid Office 2003 klahvikombinatsioone (Ctrl + C, Ctrl + A, Ctrl + P,
…).
Klaviatuuri abil oli Office 2003 rakendustes võimalik kõigile menüüdele,
alammenüüdele ja käskudele ligi pääseda (näiteks menüü View avamiseks
klahvikombinatsioon Alt + V ja seejärel käsu Zoom valimiseks klahv Z).
Enamik neidki klahvikombinatsioone toimib analoogselt (kui käsule on olemas
analoog) ka Office 2007 rakendustes, kuid neid tuleb teada peast, sest enam ei
ole ju Office 2003 menüüsid, kust allajoonitud tähti vaadata.
Siiski, tuleb arvestada, et mainitud klahvikombinatsioonid sõltuvad Office
keelest, mistõttu inglisekeelne Office 2007 mäletab enamikku inglisekeelse
Office 2003 klahvikombinatsioone, kuid mitte ühtegi eestikeelse Office 2003
klahvikombinatsiooni.
2.1.5. UUED OFFICE 2007 KLAHVIKOMBINATSIOONID
Klaviatuurirežiimi sisenemiseks kasuta klahvi Alt:
Jätkamiseks kasuta sobivat klahvi (vaata lipikuid), näiteks tööriistariba saki Page
Layout avamiseks klahvi P:
IT Koolitus
50
Tekstitöötlus
Jätkamiseks kasuta taas sobivaid klahve.
Klaviatuurirežiimis saad viimased klahvivajutused ükshaaval tühistada
– selleks kasuta klahvi Esc.
Käsu valimisega (kui käsk on menüü, siis sellest menüüst või
alammenüüst käsu valimisega) väljud automaatselt
klaviatuurirežiimist. Ilma käsku valimata klaviatuurirežiimist
väljumiseks kasuta klahvi Alt.
2.2. DOKUMENDI LOOMINE
Kui sa tahad alustada uut tekstidokumenti kliki Office nuppu ja New (Uus).
Uus tekstidokument on täpselt nagu tema nimigi ütleb: uus tühi dokument, mis
sisaldab tüüpilisi leheküljeseadistusi, nagu äärised, aga ilma teksti ja graafikata.
2.2.1. KUIDAS DOKUMENDIS LIIKUDA
Saad kasutada vertikaalset kerimisriba et kiiresti näha dokumendi teisi osasid.
Kerimisreaga liikumine ei muuda sisestuskoha asukohta.
Kui Sa Vaade muutub
Klõpsad üles- ja allakerimisnoolt Keritakse üles või alla ühe rea kaupa. Tõmbad liuguri üles, alla või kerimisrea keskele
Kuvatakse dokumendi ülemist, alumist või keskmist osa.
Klõpsad liugurist üleval või allpool asuvat kerimisriba
Kerib dokumenti lehe võrra üles või alla
IT Koolitus
51
Tekstitöötlus
Et liigutada sisestuskohta avatud dokumendis, saad sa kasutada mitmeid
klahve. Kasutades klaviatuuri, muudad sa samaaegselt ekraanil olevat kui ka
sisestuskoha asukohta. Sisestuskoha hetkeasukoht on näidatud olekuribal,
programmiakna allosas.
Vajuta Et liigutada sisestuskohta
Nool paremale Ühe märgi võrra paremale. Nool vasakule Ühe märgi võrra vasakule. Ctrl+nool paremale Ühe sõna võrra paremale. Ctrl+nool vasakule Ühe sõna võrra vasakule. Nool alla Üks rida alla. Nool üles Üks rida üles. Ctrl+Nool alla Üks lõik alla. Ctrl+nool üles Üks lõik üles. Page Down Ühe ekraani võrra alla. Page Up Ühe ekraani võrra üles. Ctrl+Page Down Järgmise lehe algusesse. Ctrl+Page Up Eelmise lehe algusesse. End Rea lõppu. Home Rea algusesse. Ctrl+End Dokumendi lõppu. Ctrl+Home Dokumendi algusesse.
2.3. TEKSTI SISESTAMINE
2.3.1. TEKSTI DOKUMENTI SISESTAMINE
Teksti sisestamiseks :
1. Aseta sisestuskursor asukohta, kuhu tahad sisestada uue teksti.
2. Kirjuta teksti, mida soovid näha uues dokumendis.
Reavahetus
Reavahetus kuvatakse kujundusemärgina ja seda kasutatakse käesoleva rea
lõpetamiseks, enne kui see automaatselt lõigatakse uuele reale ilma uut lõiku
alustamata. Kui vormingu märgid on kuvatud, siis reavahetuse märk näeb
tekstis selline välja.
IT Koolitus
52
Tekstitöötlus
Reavahetuse lisamiseks:
1. Aseta sisestuskoht asukohta, kuhu tahad lisada reavahetuse.
2. Vajuta Shift+Enter et sundida rida lõpetama, aga et ta ikka jääks sama
lõigu osaks.
2.3.2. KUIDAS TEKSTI MÄRKIDA?
Kui soovid muuta teksti, pead sa selle kõigepealt ära märkima. Kasutades hiirt
ja klaviatuuri, saad sa märkida üksikuid märke, sõnu, lauseid, lõike ja tervet
dokumenti.
Järgnev tabel näitab levinumaid märkimise tehnikaid.
Märkimise meetod
Kuidas märkida
Tiri Aseta sisestuskoht märgitava teksti ühte lõppu. Vajuta ja hoia all hiirenuppu. Liiguta hiirekursor teksti teise lõppu. See loob esiletõstetud ala tekstis(valiku)See meetod on hea väikesemahulisteks märkimisteks, näiteks ühe märgi jaoks.
Märgista sõna Aseta hiirekursor sõnale, mida tahab valida ja tee topeltklõps. Word haarab sõna lõpus oleva tühiku kaasa aga mitte kirjamärgistust.
Märgista lause Aseta hiirekursor lausele, mida soovid märgistada. Ctrl all hoides kliki hiirenupult. Word valib lauselõpumärgi ja järgneva tühiku kaasa koos lausega.
Rea märgistamine Aseta hiirekursor valikureale selle rea juurde, mida soovid märgistada. Hiirekursor muutub I „st paremale suunatud nooleks. Klõpsa hiirenupul ja Word valib terve real asuva teksti.
Mitme rea valimine
Aseta hiirekursor valikureale esimese või viimase rea juurde mida soovid valida. Vajuta ja hoia all hiirenuppu ja tiri üles või alla, et valida soovitud ridu.
Lõigu märgistamine
Aseta hiirekursor lõigule, mida soovid märkida ja tee kolmikklõps sellel. Word automaatselt valib lõigu koos sellega kaasneva märgiga.
Dokumendi märkimine
Aseta hiirekursor valikureale, hoides all Ctrl klahvi, kliki hiirenupul või teeb valikureal kolmikklõps. (Samuti võid valida Edit (Redigeeri)→Select All, või vajutada Ctrl+A.)
Muutliku teksti Aseta hiirekursor soovitud teksti algusesse. Shift
IT Koolitus
53
Tekstitöötlus
valimine nuppu all hoides, vajuta soovitud suunas nooli, et valida sobivat teksti.
Märgistuse laiendamine
Tee märgistus. Shifti allhoides, vajuta noolt paremale, et laiendada valikut ühe mägi võrra või vajuta noolt alla, et laiendada valikut allapoole rea võrra.
Märgistust lühendama
Tee märgistus. Hoides Shifti all, vajuta noolt vasakule, et lühendada märgistust ühe märgi kaupa või vajuta noolt üles, et piirata märgistust ühe rea kaupa.
Märgista tekstiosasid, mis pole üksteise kõrval
Kõigepealt vali esimene osa(näiteks rida või lõik), siis Ctrl klahvi all hoides vali teine soovitud osa.
Eemalda märgistus
Tee muu märgistus või kliki hiirel mujal teksti sees.
2.4. ÕIGEKIRJA JA GRAMMATIKA KONTROLLIMINE
2.4.1. PÕHISÕNASTIK
Kõik programmid Office süsteemis, nagu ka Word, kasutavad peamist
sõnastikku kontrollimaks dokumendi õigekirja. Trükkimise käigus või kui
käivitad Spelling And Grammar (Õigekiri ja grammatika) kontrollija, Word
võrdleb sinu kirjutatut põhilise sõnastiku nimekirjas olevatega.
2.4.2. VALESTIKIRJUTATUD SÕNA VÕI
EBAGRAMMATILISE LAUSE KONTROLLIMINE
Et sõna õigekirja või lause grammatikat kontrollida:
1. Parem hiireklõps valestikirjutatud sõnal võid ebagrammatilisel lausel
et kuvada võimalikud õiged variandid.
2. Vali sobivaim ja asenda vale sõna või lause sellega.
3. Kui sa ei näe sobivat valikud, kasuta kiirmenüüd et kuvada
täiendavaid variante.
a. Kui see on õigekirjaviga, vali Spelling et näha rohkem
õigekirja valikuid.
b. Kui see on grammatikaviga, vali Grammar et näha rohkem
grammatika võimaluseid.
IT Koolitus
54
Tekstitöötlus
Et kontrollida dokumendi grammatikat ja õigekirja:
1. Vii sisestuskoht dokumendi algusesse.
2. Kuva Spelling And Grammar (Õigekiri ja grammatika) dialoogiaken.
a. Review tööriistareal, klõpsa Spelling And Grammar
(Õigekeelsuskontroll) nuppu.
b. Vajuta F7.
c. Parem hiireklõps valesti kirjutatud sõnal ja vali Spelling
(Õigekiri).
3. Esimene õigekirja või grammatika viga on kuvatud Spelling And
Grammar (Õigekiri ja grammatika) dialoogiaknas. Vali kuidas toimid
edasi.
a. Ignore Once et jätta see sõna või lause endistviisi ja liikuda
järgmise juhtumi juurde. Sedasi parandad leitud teksti osa-
osalt.
b. Klõpsa Ignore All et jätta esiletõstetud tekst vanaviisi ja
jätkata teiste vigade otsimist.
c. Klõpsa Add To Dictionary et lisada juhtum sõnastikku. See
võimaldab Wordil selle esinemist õigeks lugeda.
d. Klõpsa Change (Muuda) et asendada leitud teksti valitud
parandusega Suggestions lahtri nimekirjast.
e. Klõpsa AutoCorrect (Automaatkorrektuur) et lasta Wordil
parandada sinu eest.
f. Või klõpsa Change All (Muuda kõik) et asendada kõik
esiletõstetud teksti juhtumid ja asendada soovitatud sõnaga
samaaegselt. Ole ettevaatlik, kui kasutad Change All (Muuda
kõik), võid teha kergesti muutuseid mida sa ei soovinud.
4. Klõpsa OK et sulgeda kas Spelling And Grammar (Õigekiri ja
grammatika) või Readability Statistics dialoogiaken.
IT Koolitus
55
Tekstitöötlus
2.4.3. SÕNALOENDURI KASUTAMINE
Et lugeda ära sõnade arvu:
1. Määra tekst mille arvu soovid määrata.
a. Kui sa soovid täpse tekstiosa sõnade arvu määrata, siis
märgista see.
b. Kui soovid terve dokumendi sõnade arvu määrata, ära
märgista midagi.
2. Vali Review sakk→Word Count (Sõnaarvestus). Word Count
(Sõnaarvestus) dialoogiaken kuvab loendatud statistika.
3. Klõpsa Cancel (Loobu).
2.5. DOKUMENDI SALVESTAMINE
Loodud dokumendi saad salvestada. Seejuures on oluline, kas tegemist on uue
failiga või on seda varemgi salvestatud. Kui töötad failiga, mida on varemgi
salvestatud, saad soovi korral salvestada uue nime ja/või asukohaga koopia
sellest failist.
Kui salvestad faili esimest korda, avab Word dialoogiakna, kus saad failile
määrata sobiva asukoha, tüübi ja nime.
1. Klõpsa kiirkäivitusriba nupul Save (Salvesta) . Avaneb
dialoogiaken:
IT Koolitus
56
Tekstitöötlus
2. Ava faili salvestamiseks sobiv kaust.
3. Sisesta File name (Faili nimi) pessa failile sobiv nimi.
4. Klõpsa nupul Save (Salvesta).
5. Peale esimest salvestamist saad edaspidigi faili salvestada nupul Save
(Salvesta) klõpsates. Dokument salvestatakse sama faili nimega ja
samasse kausta, nagu esimesel salvestamisel määrasid.
2.5.1. UUE NIMEGA SALVESTAMINE
Kui vajad dokumendist koopiat teise kausta või soovid originaalfaili muutmata
jätta, salvesta dokument uue nimega.
1. Klõpsa Office nupul.
2. Vali avanevast menüüst Save As (Salvesta nimega). Avaneb
dialoogiaken Save As (Nimega salvestamine).
3. Sisesta failile uus nimi ja/või muuda faili asukoht.
IT Koolitus
57
Tekstitöötlus
2.6. TEKSTI VORMING
2.6.1. KIRJAD
Kirjaks kutsutakse paljude märkide kogumit, mis kombineerub mitmete disaini
omadustega. Märkide kogum sisaldab tähti, numbreid, kirjavahemärke jms.
2.6.2. KIRJA SUURUSE MÕÕTMINE
Kirja suurus vastab täpsemalt kirjakõrgusele. Suurust mõõdetakse punktides
ehk lühendatuna pt või pts. Iga punkt vastab 1/72 tollile. Seega kui
kirjasuuruseks on 72 pt, siis teksti kõrgus on üks toll. Wordi vaikimisi
kirjasuuruseks on 12pt.
18 punkti
36 punkti
72 punkti 2.6.3. KIRJA MUUTMINE
Et muuta kirja ja selle suurust:
1. Vali mõjutatav tekst.
2. Muuda kirja.
IT Koolitus
58
Tekstitöötlus
a. Kasutades Font rippmenüüd Home (Avaleht) tööriistareal,
kuva Font rippmenüü , ja vali sobiv
kiri.
b. Või kasutades Font dialoogiakent, klõpsa Home (Avaleht)
tööriistariba Font alas nupul Show (Näita) ja vali
avanenud dialoogiaknas Font nimekirjast sobiv. Klõpsa OK.
2.6.4. KIRJA SUURUSE MUUTMINE
Et muuta kirja suurust tekstis:
1. Vali muudetav tekst.
2. Muuda kirja suurus.
a. Kasutades Font Size (Fondi suurus) rippmenüüd Home
(Avaleht) tööriistareal, kuva Font Size (Fondi suurus)
rippmenüü , ja vali soovitud tähesuurus.
b. Või kasutades Font dialoogiakent, klõpsa Home (Avaleht)
tööriistariba Font alas nupul Show (Näita) ja vali
avanenud dialoogiaknas soovitud suurus. Klõpsa OK.
c. Või kasuta Home (Avaleht) tööriistariba Font alas olevaid
nuppe Grow Font (Suurenda fonti) ja Shrink font (Vähenda
fonti)
2.6.5. KIRJA LAADID JA EFEKTID
Kirja laadid ja efektid on kirjutatud märkide välimuse muutmiseks. Paks kiri
aitab näiteks lugejal leida tähtsat teksti ja allamärkuse efekti või kasutada
valemite ja võrrandite kirjutamisel.
Et kirja laadi lisada:
1. Märgista soovitud tekst.
2. Lisa soovitud kirja laadid.
a. Vormingu tööriistareal kliki Bold (Paks) , Italic
(Kursiiv) , või Underline (Allakriipsutus) nuppe.
IT Koolitus
59
Tekstitöötlus
b. Font dialoogiaknas, Font juures, vali sobiv kirja laad
nimekirjast (Et lisada allakriipsutus, vali sobiv joon
Underline (Allakriipsutuse laad) rippmenüüst.)
c. Või vajuta vastavat otsetee nuppe: Ctrl+B paksuks, Ctrl+I
kursiiviks, või Ctrl+U allajoonitud kirjaks.
Et korrata viimast tegevust:
1. Teosta tegevust.
2. Korda tegevust.
a. Klõpsa Quick Access (Kiirpääsu) ribal nupul Repeat (Tee
uuesti) .
b. Või vajuta Ctrl+Y.
Et muuta teksti värvi:
1. Märgista mõjutatav tekst.
2. Muuda teksti värv.
a. Vormingu tööriistareal kliki Font Color (Fondi värv) nupu
rippmenüüd , et kuvada värvipaletti ja vali soovitud
värv.
b. Või Font dialoogiaknas, Font Color (Fondi värv)
rippmenüüs, vali soovitud värv ja kliki OK.
Kuidas teksti esile tõsta
Helenduse lisamine
Et helendust lisada:
1. Märgista mõjutatav tekst.
2. Lisa helendus.
a. Et lisada tavalist esiletõstmise värvi, kliki Highlight (Tõsta
esile) nuppu Vormingu tööriistareal.
b. Või lisamaks teisi värve, kliki Highlight (Tõsta esile) nupu
rippmenüü noolt ja vali soovitud värv värvipaletilt.
IT Koolitus
60
Tekstitöötlus
Näpunäited esiletõstmiseks
Teksti esile tõstes peaks mitmeida asju meeles pidama:
Esiletõstja vaikimisi värviks on kollane. Et tõsta esile teiste värvidega,
vali soovitu Highlight (Tõsta esile) nupu rippmenüüst.
Järgmiseks, et näha, mis värvi kasutab esiletõstja hetkel, siis vaata kas
Highlight (Tõsta esile) nupu ikooni või aseta hiirekursor nupule.
Näpunäited näitavad hetkel kasutatavat värvi sulgudes.
Viimaseks, esiletõstetust on kasu kõige rohkem ekraanil ja värvilise
printeriga prinditud dokumendil. Seega kui sa plaanid printida
mustvalgel printeril, siis kasuta heledat värvi või halli et helendatud
teksti oleks loetav.
Esiletõstja sisse ja välja lülitamine
Esiletõstja lülitad sisse klikkides Highlight (Tõsta esile) nuppu Vormingu
tööriistareal. Hiirekursor muutub I-kursoriks koos . Sa saad märgistada
soovitud teksti lisades vaikimisi olevat värvi - kollast. Esiletõstja
väljalülitamiseks vajuta uuesti Highlight (Tõsta esile) nuppu.
Heleduse eemaldamiseks:
1. Märgista esiletõstetud tekst.
2. Klõpsa Highlight (Tõsta esile) nupu rippmenüü noolel.
3. Vali None (Värvita).
Vormingute kopeerimine
Format Painter (Vormingupintsel) on tööriist Home (Avaleht)
tööriistareal ja kasutatakse märgistatud teksti ja märgi vormingute
kopeerimiseks uuele märgistatud tekstile. Format Painter (Vormingupintsel)
laseb kopeerida vormingut ilma dublikaadi tegemise vaevata.
IT Koolitus
61
Tekstitöötlus
Et kopeerida vormingut ja lisada see teisele märgistatud tekstile:
1. Märgista sobiva vorminguga tekst.
2. Home (Avaleht) tööriistareal klõpsa Format Painter
(Vormingupintsel) nuppu korra. See kopeerib olemasoleva
teksti vormingu. (Hiirekursor muutub pintsliks koos I-kiireks .)
3. Lohista, et märgistada tekst, millele soovid lisada vormingu.
Vormingu kopeerija kopeerib koheselt vormingu tekstile.
Et kopeerida teksti vormingut mitmetele märgistatud tekstidele:
1. Märgista tekst soovitud vorminguga.
2. Home (Avaleht) tööriistareal topeltklõpsa Format Painter
(Vormingupintsel) nupul , et vormingu kopeerija jääks
aktiivseks.
3. Tiri üle esimese muudetava teksti et lisada kopeeritud vorming.
4. Korda sammu 3 niipalju kui vaja.
5. Kui teksti vormingu kopeerimine lõpetatud, kliki Format Painter
(Vormingupintsel) nuppu lülitamaks tööriista välja.
Vormingu eemaldamine
Vormingu avaldamine teeb märgistatud tekstis kasutatud vormingute
äratundmise lihtsaks. Et kuvada märgistatud teksti vorminguid , klõpsa Home
(Aveleht) Style (Laadid) alas nupul More (Rohkem), et avada laadide
kiirmenüü. Avanenud menüüs tee valik Clear Formating (Eemalda vorming).
Sarnase vorminguga teksti märgistamine
Kui sa soovid kõikide samasuguste vormingutega tekste märgistada:
Vali tekst, mis sisaldab soovitud vormingut.
Tee laadide kiir menüül paremklõps laadil, millega vormindatud tekst
soovid valida.
Vali Select x Instances (Vali kõik laadi x juhud).
Kord kui sarnased tekstid on märgistatud, võid sa muuta kõiki märgistusi
samaaegselt.
IT Koolitus
62
Tekstitöötlus
Et leida ja asendada teksti vormingut:
1. Vii sisestuskoht dokumendi ülaosasse.
2. Kuva Replace (Asendus) valikuaken Find And Replace (Otsing ja
asendus)dialoogiaknas. (vali Home (Avaleht) Editing
(Redigeeri)→Replace (Asenda).)
3. Sisestuskoht Find What (Otsitav) tekstilahtris, kustuta ebasobivad
teksti ja vormingu valikud.
4. Kui vaja siis sea Find Font (Otsi font) valikud.
a. Klõpsa More (Rohkem) nuppu.
b. Replace (Asendaja) ala juures, kliki Format(Vorming) ja vali
Font et kuvada Find Font (Otsi font) dialoogiaken.
c. Vali soovitud tähe atribuudid mida soovid leida.
d. Klõpsa OK.
5. Aseta sisestuskoht Replace With (Asendaja) tekstilahtrisse ja kustuta
mittesoovitud teksti ja vormingu valikud.
6. Kui vaja siis sea fondi asendamise valikud.
a. Kui vaja siis kliki More(Rohkem) nuppu näitamaks
Replace(Asenda) valikuid.
b. Klõpsa Format (Vorming) ja vali Font et kuvada Replace
Font (Asenda font) dialoogiaken.
c. Vali soovitud täheatribuudid mida soovid asendada.
d. Klõpsa OK.
7. Klõpsa Find Next (Otsi järgmine) (Otsi järgmine) et alustada
otsinguga ja asenda mis vaja.
8. Kui Word on lõpetanud teksti otsimise ja asendamise, siis kliki OK.
9. Sulge Find And Replace (Otsing ja asendus)dialoogiaken.
2.6.6. LEHEKÜLJENUMBRID
Et lisada leheküljenumbreid:
1. Vali Insert (Lisa)→ klõpsa nupul Page Number (Leheküljenumber)
→vali kuhu soovid leheküljenumbrid lisada ja klõpsa soovitud valikul.
2. Et sulgeda Header&Footer vaade, klõpsa avanenud Header&Footer
Tools (Päise- ja jaluseriistad) menüül nupul Close Header and Footer
(Sule päis ja jalus)
IT Koolitus
63
Tekstitöötlus
Leheküljenumbrite vormindamine
Et muuta leheküljenumbrite vormingut:
1. Vali Insert (Lisa)→ klõpsa nupul Page Number (Leheküljenumber)
→klõpsa valikul Format Page Numbers (Vorminda
leheküljenumbrid)
2. Avanenud Page Number Format (Leheküljenumbri vorming) aknas
tee soovitud muutused:
a. Vali numbrivorming valiku alt Number Format:
(Numbrivorming:)
b. Kui soovid kaasata ka peatüki numbri märgi linnuke valiku
ette Include chapter number (Kaasa peatüki number)
c. Page Numbering (Leheküljenummerdus) alt vali, kas
Continue from previous section (Jätka eelmisest
sektsioonist) või Start at (Alusta numbrist) ja märgi number.
3. Valikute kinnitamiseks klõpsa OK
2.7. PÄIS JA JALUS
Päis on tühi ala lehe ülemises ääres ja jalus on tühi ala lehe alumises ääres.
Päised ja jalused võivad sisaldada teksti või graafilist informatsiooni, et tagada
sisu lugeja jaoks. Levinuimad päised ja jalused sisaldavad infot, näiteks
pealkirju, kuupäevi ja leheküljenumbreid.
Kasuta Päis ja jalus tööriistariba, et lisada kiiresti informatsiooni päisesse ja
jalusesse, nagu ka nendevaheliseks navigeerimiseks.
2.7.1. ANDMEVÄLJAD
Andmeväli on juhiste kogum, mida kasutatakse muutuva osa, näiteks
kuupäeva, aja või lehekülje numbri kuvamiseks. Kui Word jõuab andmeväljani,
tunneb ta selle ära ja kuvab automaatselt selle sisu.
Andmeväljad päises ja jaluses
IT Koolitus
64
Tekstitöötlus
Tavalisim andmevälja asukoht on dokumendi päises ja jaluses. Sa saad
kasutada Päis ja jalus tööriistariba, et sisestada andmevälju, et näidata kiiresti
käesoleva lehekülje numbrit, kogulehte arvu dokumendis, kuupäeva ja aega.
2.7.2. PÄISE JA JALUSE LISAMINE
Et lisada dokumendile päis ja jalus:
1. Vali Insert→Header või Footer (Päis ja jalus) nuppe kasutades sobiv
jalus või päis ja klõpsa sellel.
2. Lisa ja vormista informatsioon päises.
3. Päis ja jalus tööriistareal, klõpsa Switch Between Header And Footer
(Vali päise ja jaluse vahel) nuppu , et viia sisestuskoht päisest
jalusesse.
4. Lisa ja vormista informatsioon jaluses.
5. Päis ja jalus tööriistareal, klõpsa Close (Sule), et sulgeda päise ja jaluse
alad ning päise ja jaluse ülevaatamiseks küljendvaates.
2.7.3. PÄISE JA JALUSE MUUTMINE
Et muuta päise ja jaluse sisu:
1. Küljendvaates, tee topeltklõps päise või jaluse ala, mida soovid
muuta.
2. Tee soovitud muudatused.
3. Päis ja jalus tööriistareal, klõpsa Close (Sule).
2.8. TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE
2.8.1. LEIA JA ASENDA TEKSTI
Otsingu ja asendamise valikud aitavad sul lihtsasti leida otsitavat.
Search Options (Otsingusuvandid) saab kasutada täpse asukoha või
selle vastete leidmiseks dokumendis .
Format(Vorming) nuppu saab kasutada täpse vormingu leidmiseks.
IT Koolitus
65
Tekstitöötlus
Special(Muud) nuppu saab kasutada mitte printimiseks minevate
märkide leidmiseks Find What (Otsitav) ja Replace With (Asendaja)
tekstiboksides.
Leia tekst
Teksti leidmiseks dokumendis:
1. Kuva Find (Otsing) valikuaken Find And Replace (Otsing ja
asendus)dialoogiaknas.
a. Vali Home→Find (Otsi).
b. Või vajuta Ctrl+F.
2. Find What tekstiboksis, trüki otsitav tekst.
3. Kui vaja siis sea otsimise valikud.
a. Klõpsa More (Rohkem) kuvamaks otsingu valikuid.
b. Vali sobiv valik(ud)
c. Klõpsa Less (Vähem) otsingu valikute peitmiseks.
4. Klõpsa Find Next (Otsi järgmine) et leida esimene esinemine
dokumendis. Jätka Find Next (Otsi järgmine) klikkimist et liikuda
järgmise otsitava sisestuseni.
5. Kui Word on otsimise lõpetanud, klõpsa OK.
6. Kui lõpetatud, klõpsa Cancel (Loobu), et sulgeda Find And Replace
(Otsing ja asendus)dialoogiaken.
IT Koolitus
66
Tekstitöötlus
Tõsta kõik leitu esile
Sa võid kasutada Find (Otsing) märgistamaks kõiki leidumisi dokumendis. Find
(Otsing) valikaknas Find And Replace (Otsing ja asendus) dialoogiaknas, Trüki
otsitav tekst Find What (Otsitav) tekstilahtrisse, vali Highlight All Items Found
In (Otsi järgnevast ja tõsta kõik leiud esile) valik, ja klõpsa Find All (Otsi kõik).
Kõik leidumised tõstetakse dokumendis esile. Tulemuste arv on samuti
kuvatud Find And Replace (Otsing ja asendus)dialoogiaknas.
2.9. TEKSTI JA LÕIKUDE KUJUNDAMINE
2.9.1. TABULEERIMISKOHTADE SEADMINE
Tabelduskohad, või tabuleerimispeatused, võimaldavad sul joondada teksti
vasakule, paremale, keskele või kümnendiku täpsusega või joonele.
Tabuleerimiskohtades tüübid
On viite tüüpi tabelduskohti, mida saad kasutada. Järgnev tabel kirjeldab neid.
Tabuleerimiskoha nimi
Tabuleerimiskoha nupp
Kirjeldus
Left tab (vasak-tabelduskoht)
Tekst jookseb tabelduskohast paremale.
Center tab (Kesk - tabelduskoht)
Tekst tuleb täpselt tabelduskohale.
Right tab (Parem - tabelduskoht)
Tekst jookseb vasakule tabuleerimiskohast.
Decimal tab (Kümnend-tabelduskoht)
Tekst joondub täpsele kohale (kasutatakse numbrite korral).
Bar tab (Püstjoon)
Lisab vertikaalse joone tabuleerimiskohale.
Tabuleerimiskoha seadmine joonlaual
Et seada tabuleerimiskohta horisontaalsel joonlaual:
1. Märgista lõigud kus hakkad kasutama tabuleerimiskohta..
IT Koolitus
67
Tekstitöötlus
2. Vali sobiv tabuleerimiskoha tüüp klikkides tabelduskoha nuppu
(vasakul horisontaalsest ja vertikaalse joonlaua kohal).
3. Osuta soovitud tabuleerimiskoht joonlaual ja klõpsa hiirenupul
seadmaks tabuleerimiskohta..
Tabuleerimiskoha liigutamine
Kord kui oled tabuleerimiskoha seadnud, võid lihtsasti kohandada selle
asukohta horisontaalsel joonlaual. Et liigutada tabuleerimiskohta:
1. Märgista lõigud mis sisaldavad tabuleerimiskohta, mida soovid
liigutada
2. Klõpsa ja tiri olemasolev tabuleerimiskoht uuele positsioonile
joonlaual
Tabuleerimiskoha eemaldamine
Tabuleerimiskohti saab lihtsasti eemaldada või kustutada horisontaalselt
joonlaualt, selleks pead sa :
1. Märgista lõigud mis sisaldavad tabuleerimiskohta mida soovid
eemaldada.
2. Klõpsa ja tiri olemasolev tabuleerimiskoht joonlaualt ära.
Tabs (tabelduskohtade) dialoogiaken
Samuti võid tabuleerimiskohti lisada Tabs dialoogiaknas - topeltklõps
tabuleerimiskohal joonlaual. Selle akna avamiseks vajaliku nupu saad ise lisada
Quick Access Bar (Kiirpääsuriba) ribale. See meetod annab sulle võimaluse
seada täpseid tabuleerimiskohti, muuta vaikimisi olevat tabuleerimiskohta,
valida eelneva märgistuse ja eemaldada kõik tabuleerimiskohad lõigust.
Eelnev märgistus
Eelnev märgistus võib olla puhas, täpiline, katkendjoon, mis katavad
tabuleeritud vahemiku teksti ja tabuleerimiskoha vahel. Neid võib lisada
kasutades Tabs dialoogiakent.
IT Koolitus
68
Tekstitöötlus
2.9.2. LÕIGU JOONDUSE MUUTMINE
Lõigu joondus määrab ära kuidas lõik on servade või taanete vahele paigutatud.
Lõigu joonduse valikud sisaldavad vasakule, keskele, paremale ja ühtlustatud
joondust.
Lõigu joonduse valikud
Järgnev tabel kirjeldab nelja lõigu joonduse valikut.
Joondus Nupp Kirjeldus
Align Left (Lõik vasakule)
Vasak lõigu äär on joondatud vastu vasakut serva või taanet ja parem serv näeb välja sakiline..
Center (Lõik keskele)
Mõlemad lõigu servad on võrsetel kaugustel servadest või taanetest. Mõlemad ääred on sakilised..
Align Right (Lõik paremale)
Parem lõigu äär on joondatud vastu paremat serva või taanet ja vasak serv näeb välja sakiline
Justify (Rööpjoonda)
Mõlemad lõigu ääred on võrdselt joondatud servade või taanete vahele. Ei parem ega vasak serv pole sakiline. Word seab sõnadevahed automaatselt, et rida ulatuks äärest ääreni. Aga kui viimane rida on liiga lühike, siis Word ei venita seda.
Lõigu joondamise muutmine
Et muuta lõigu joondust lehel:
1. Märgista joondatavad lõigud.
2. Lisa soovitud lõigu joondus.
a. Et joondada lõik vasakule, klõpsa Align Left (Lõik vasakule)
nuppu Vormingu tööriistareal või vajuta Ctrl+L.
b. Et joondada lõik paremale, klõpsa Align Right (Lõik
paremale) nuppu Vormingu tööriistareal või vajuta
Ctrl+R.
IT Koolitus
69
Tekstitöötlus
c. Et joondada lõik keskele, klõpsa Center (Lõik keskele)
nuppu Vormingu tööriistareal või vajuta Ctrl+E.
d. Lõigu võrdsustamiseks klõpsa Justify (Rööpjoonda) nuppu
Vormingu tööriistareal või vajuta Ctrl+J.
2.9.3. LÕIKUDE TAANDAMINE
Taanded
Taandamine on viis joondada lõigu parema ja vasaku serva ilma terve
dokumendi serva muutmata. Horisontaalse joonlaua servades on 4 taande
märki mis väljendavad aktiivse lõigu taandeid – esimene rida, vasak taane,
parem taane ja järgnev taane.
Taande märkide tüübid
Järgnev tabelkirjeldab igat taandamise märki eraldi.
Horisontaalse joonlaua märk Kirjeldus
Esirea taande märk määrab vasaku piirjoone lõigu esimese rea jaoks
Hanging Indent (Lõigutaane) märk määrab vasaku piirjoone iga lõigu rea jaoks välja arvatud esimene rida..
Left Indent (Vasak taane) märk määrab vasaku piirjoone iga rea jaoks lõigus, välja arvatud siis kui erirea taane või lõigu taane on lisatud. Kui ükski vasaku ääre taane pole lisatud, siis liigutades vasak taane märki liiguvad ka esirea ja lõigutaande märgid..
Right Indent (Paremtaane) märk määrab parem piirjoone iga rea jaoks lõigus, sõltumatult vasakul kasutatud taanetest.
Lõikude taandamine kasutades Vormingu tööriistariba
IT Koolitus
70
Tekstitöötlus
Et kasutada neid nuppe vasaku taande muutmiseks:
1. Märgista lõik(ud) mida soovid taandada.
2. Sea soovitud vasak taane.
a. Et taandada lõiku poole tolli võrra paremale, klõpsa
Increase Indent (Suurenda taanet) nuppu .
b. Vähendamaks taanet samapalju võrra, klõpsa Decrease
Indent (Vähenda taanet) nuppu .
Lõigu taandamine kasutades joonlauda
Et taandada lõiku kasutades joonlauda:
1. Märgista lõik(ud) mida soovid taandada.
2. Tiri sobiv taandemärk uuele asukohale horisontaalsel joonlaual.
Lõikude taandamine kasutades Paragraph (Lõik) dialoogiakent
Et taandada lõike kasutades Paragraph (Lõik) dialoogiakent:
1. Märgista lõik(ud) mida soovid taandada.
2. Vali Home→Paragraph grupp ja klõpsa Show nupul, et kuvada
Paragraph (Lõik) dialoogiaken.
3. Indents And Spacing (Taanded ja vahed)valikuaknas, muuda taanete
seadeid.
Kasuta täpseid taandamise mõõdistusi
Määrates taandeid joonlauda kasutades võib olla petlik. Kasutades Increase
(Suurenda) ja Decrease Indent (Vähenda taanet) nuppu, saad taanet muuta vaid
poole tolli kaupa ja mõjutab ainult vasakut taanet. Seega kui on vaja täpsemalt
taandada, siis kasuta selleks Indentation (Taane) ala Paragraph (Lõik)
dialoogiaknas.
2.10. LAADID
Laad on vormingute kogum, mis on salvestatud ühe nime alla. Kui laad on
lisatud, siis kõik vormingu valikud lisatakse samaaegselt ja kindlalt kerge
vaevaga.
IT Koolitus
71
Tekstitöötlus
Näidis
Laad Kirja ja lõigu vorminguga
Arial, 16 pt, rasvane, vasakule joondatud, taandeta.
Arial, 14 pt, rasvane, kursiivis, vasakule joondatud, taandeta.
Arial, 13 pt, rasvane, vasakule joondatud, taandeta.
Times New Roman, 12 pt, vasakule joondatud, taandeta.
2.10.1. LÕIGU JA MÄRGI LAADID
Word sisaldab mitmeid vormingu laade, aga kasutatumad neist on märgi või
lõigu laadid. Lõigu laadi kasutatakse kontrollimaks lõigu välimust ja võib
sisaldada lõigu vormingut (näiteks joondust, taanet, ääristust ja varjustust) nagu
ka märgi vormingut (näiteks kirja, kirja laadi, kirja suurust ja efekte). Märgi
laad, mõnikord kutsutuna sisemiseks laadiks, on kasutatud märgistatud teksti
välimuse vormistamiseks lõigus. Märgi laadid sisaldavad ainult märgi
vorminguid, lõigu vormingud puuduvad..
Styles And Formatting (Laadid ja vorming) galerii
Galeriist leiad sobivad laadid – kui liigud üle galeriis asuvate laadide kuvatakse
valitud tekst kohe vastavas laadis andmaks Sulle aimu, kuidas see tekst võiks
valitud laadis välja näha.
Laadi kasutamine
Laadi kasutamiseks:
1. Märgista lõik(ud), millele soovid laadi lisada.
2. Klõpsa galeriis sobival laadil.
IT Koolitus
72
Tekstitöötlus
2.11. SISUKORRA LISAMINE
Et lisada sisukorda:
1. Vii kursor kohta kuhu soovid lisada sisukorra.
2. Vajadusel peida mitte prinditavad sümbolid.
3. Vali Reference→ klõpsa nupul Tabel of Contents (Sisukord)
→klõpsa valikul Insert Tabel of Contents (Lisa sisukord)
4. Tabel Of Contents (Sisukord) sakil, tee oma valikud
a. Otsusta kas näidatakse lehekülje numbreid.
b. Otsusta kas kasutada valikut Right-Align Page Numbers (
lehekülje numbrite paremjoondus). Kui kasutada seda
valikut, vali ka Tab Leader (Pilgujuht)
c. Otsusta kas kasutada valikut Use Hyperlinks Instead Of
Page Numbers (Kasuta hüpperlinke lehekülje numbrite
asemel) Kasuta valikut kui salvestad dokumendi
veebilehena.
d. Kui soovid vali General valikute alt Formats valiku kastist
sobiv sisukorra kujundus.
e. Kui soovid täpsusta Show Levels valikut.
f. Kui soovid, klõpsa Show Outlining Toolbar.
g. Kui soovid klõpsa Options, et kaasata teisi stiile sisukorra
loomisel, peale Headings stiilide.
5. Kui soovid muuda lisatava sisukorra väljanägemist.
a. Sisukorra stiili muutmiseks klõpsa Modify.
b. Style dialoogi kastis vali TOC (Tabel of Contents) stiil, mida
soovid muuta ja klõpsa Modify.
c. Muud stiil meelepäraseks.
d. Klõpsa OK, et sulgeda Modify Style dialoogi kast.
e. Kui soovid muuda ka teisi TOC stiile.
f. Klõpsa OK, et sulgeda Style dialoogi kast.
g. Et lisada sisukord, klõpsa OK.
IT Koolitus
73
Tekstitöötlus
2.11.1. PEALKIRJA STIILID JA TOC (PEALKIRJA)
TASEMED.
Vaikimisi kasutab Word sisukorra loomisel liigendus tasemeid, et määrata
millisele tasemele sisukorras üks või teine pealkiri kuulub. Heading 1 siilis tekst
kuvatakse esimesel tasemel, siis edasi Heading 2 ja nii edasi. Kui sa soovid
sisukorra loomisel kaasata teisi stiile peale Heading stiilide klõpsa Options.
Tabel Of Contents Options dialoogi kastist on toodud võimalikud stiilid,
millele saad määrata pealkirja tasemed (TOC Level) kus sa soovid seda stiili
rakendada. Nt Kui sa soovid, et Caption (Pealkiri) oleks sisukorras 3 tasemele,
tuleb sul märkida 3 TOC Level teksti kasti ja klõpsata OK.
Sisukorra uuendamine
Kui sa oled teinud muudatusi sisukorras, tuleb sul sisukorda uuedada. Et
uuedada sisukorda:
1. Kuva sisukord.
2. Vajadusel peida mitte prinditavad sümbolid
3. Uuenda tabel.
a. Parem-klõpsa tabelil ja Vali Update Field
b. Vii kursor sisukorrale ja vajuta F9
c. Või sisesta uuesti sisukord asendadest olemas oleva. Kasuta
seda valiku juhul kui soovid muuta tabeli vormingut.
Kõikide viidete uuendamine
Kui sinu dokument sisaldab palju viiteid, nagu pealkirjad, ristviited ja muud
viitetabelid siis on otstarbekas neid kõiki korraga uuendada. Et olla kindel, et
sa uuendad kõiki viiteid korraga:
1. Märgista kogu dokumendi sisu.
2. Vajuta F9. Kõik dokumendi väljad uuendatakse.
3. Võta märgistus maha.
IT Koolitus
74
Tekstitöötlus
2.12. NIMEKIRJAD
Nimekirju kasutatakse informatsiooni ümbritsevast tekstist eraldi esitlemiseks.
Word võimaldab sul teha mitmeid nimekirjatüüpe, aga levinuimad on
nummerdatud ja punktidega nimekirjad Punkidega nimekirja kasutatakse
samaväärsete osade äramärkimiseks. Nummerdatud nimekirja kasutatakse
märkimaks tähtsuse järgi või järjekorda, mida peab järgima et saada soovitud
tulemus.
Olemasolevast tekstist nimekirja loomine
Mõnikord on dokumendis olemas lõigud, mida peaks nimekirjana esitlema. Et
muuta need lõigud nimekirjaks:
1. Märgista lõigud mida soovid nimekirjaks teha.
2. Klõpsa kas Bullets (Täpid) nuppu või Numbering (Numbrid) nuppu
Home tööriistareal nimekirja loomiseks.
Punktide ja numbrite eemaldamine
Et eemaldada punkti või numbri vormingut nimekirjas olevalt, märgista
soovitud lõik ja klõpsa sobivat nuppu Home tööriistareal, klõpsa Bullets
(Täpid) nuppu eemaldamaks punkte; klõpsa Numbering (Numbrid) nuppu
numbrite eemaldamiseks.
IT Koolitus
75
Tekstitöötlus
Punkti ja numbri vorming
Sa võid luua muudetud nimekirja või muuta olemasolevat nimekirja
märgistades selle ja valides Format (Vorming)→Bullets And Numbering
(Täpp- ja numberloendid). Vali Bulleted (Täppidega) valikuaken nägemaks
täppide vormingut ja vali Numbered (Nummerdatud) valikuaken nägemaks
mitmeid numbrivorminguid. Igal valikuaknal on vormingu lisavalikud, mida
saab kuvada klikkides Customize (Kohanda) nuppu.
Uue nimekirja loomine
1. Aseta sisestuskoht sinna, kust tahad, et nimekiri algaks.
2. Vali sobiv nimekirja tüüp.
a. Et teha punktidega nimekiri, klõpsa Bullets (Täpid) nuppu
Vormingu tööriistareal.
b. Või loomaks nummerdatud nimekirja, klõpsa Numbering
(Numbrid) nuppu Vormingu tööriistareal.
3. Trüki esimene osa ja vajuta Enter, et liigutada sisestuskoht järgmisele
reale ja alustada nimekirja järgmise .
4. Pärast viimase osa trükkimist vajuta Enterit kaks korda lõpetamaks
nimekirja . (samuti võid vajutada vastavat nuppu Vormingu
tööriistareal nimekirja lõpetamiseks.)
Nimekirjad ja Automaatvormindamine tippimise käigus
Kui sa alustad uue nimekirjaga, siis saad kasutada Wordi AutoFormat As You
Type (Automaatvormindamine tippimise käigus ) valikut automaatselt
alustamaks punktidega või nummerdatud nimekirja loomist. Et alustada
punktidega nimekirja, trüki tärn (*) vajuta Tab, trüki nimekirja osa ja vajuta
Enter. Word tunneb tärni ära ja muudab selle punktiks ja alustab punktidega
nimekirja sinu jaoks. Et alustada kirjuta esimene number ja ükskõik milline
järgnev kirjavahemärk, nagu periood või avatud kiil. Vajuta Tab, kirjuta
nimekirja osa ja vajuta Enter. Jälle alustab Word nummerdamist, kasutades
nummerdamise vormingut, mille ise valisid.
IT Koolitus
76
Tekstitöötlus
2.12.1. LÕIKUDE JA RIDADE VAHELISE VAHE
MUUTMINE
Lõikude vahelise vahe muutmine
Et muuta lõigu vahesid:
1. Märgista mõjutatav(ad) lõik(ud).
2. Vali Home→Paragraph (Lõik) grupi Show nupp.
3. Indents And Spacing (Taanded ja vahed) valikuaknas, Spacing
(Vahed) juures, kasuta keerdlahtreid seadmaks enne ja/või pärast
lõiku oleva ala suurust .
4. Klõpsa OK lisamaks muudetud vahesid.
Reavahe muutmine lõigus
Vaikimisi on lõigus tavalised ridade vahed. Et muuta reavahet:
1. Märgista lõik(ud) mida soovid mõjutada.
2. Vormingu tööriistareal, kuva Line Spacing (Reasamm )nupu
rippmenüü ja vali sobiv reavahe.
2.13. GRAAFILISTE ELEMENTIDE LISAMINE
2.13.1. SÜMBOLITE JA ERILISTE MÄRKIDE LISAMINE
Sümbolid
Sümbolid on tekstimärgid, mis ei ole vabalt tavalisel klaviatuuril olemas, nagu
rõhumärgid võõrkeelsetel sõnadel või valuuta sümbolid. Igal kirjal võivad olla
natuke erinevad sümbolid. Sa võid kasutada Symbol (Sümbol) dialoogiakent, et
neid näha.
IT Koolitus
77
Tekstitöötlus
Sümbolid piltidena
Mõned kirjad, nagu Wingdings, on kogum sümbolitest, mis on pildid. Kui sa
lisad sümboli dokumenti, kuna ta on tekstimärk, saad muuta tema suurust või
värvi, et kasutada märki pildina oma dokumendis.
Erilised märgid
Erilised märgid on mitte eriti levinum kirjavahemärgid, vahed, tüpograafilised
märgid, mis ei ole vabalt tavalisel klaviatuuril olemas. Nende nimekirja leiad sa
Special Characters (Erimärgid) valikuaknas Symbol (Sümbol) dialoogiaknas.
IT Koolitus
78
Tekstitöötlus
Sümboli lisamine
Et lisada sümbolit:
1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu soovid sümboli sisestada.
2. Vali Insert (Lisa)→Symbol (Sümbol) et kuvada Symbol (Sümbol)
valikuaken.
3. Symbol (Sümbolid) valikuaknas klõpsa vajalikul sümbolil või More
Symbols nupul.., mida avab eraldi dialoogiakna.
4. Vali soovitud sümbol.
5. Klõpsa Insert (Lisa), et lisada sümbol dokumenti.
6. Klõpsa Close (Sule).
Erilise märgi lisamine
Et lisada erilist märki:
1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu soovid sisestada erilise märgi.
2. Vali Insert (Lisa)→Symbol (Sümbol) → More Symbols et kuvada
Symbol (Sümbol) dialoogiaken.
3. Special Characters (Erimärgid) valikuaknas, vali soovitud märk.
4. Klõpsa Insert (Lisa) , et sisestada eriline märk dokumenti.
5. Klõpsa Close (Sule).
IT Koolitus
79
Tekstitöötlus
2.13.2. LÕIKEPILDID
Clip Art (Lõikepilt) tööpaan
Kasuta Lõikepilt tööpaani meedia failide või lõikepiltide, mis on sinu arvutisse
salvestatud või internetis, otsimiseks. Saad otsida lõikepilte, filme ja helifaile.
Sisestades sõna või fraasi, mis kirjeldab otsitavata elementi ja klikkides Go
(Mine) nuppu väljastab leitud elemendid Results (Tulemused peaksid olema)
alas.
Lõikepiltide suuruse muutmine
Kui sa valid lõikepildi dokumendis, väikesed mustad ruudud, mida kutsutakse
märgistuse muutjateks ilmuvad ümber pildi. Tirides lõikepildi ülemisi ja alumisi
muutjaid, venitad pilti. Tirides lõikepildi nurkade muutjaid, muutub pildi
suurus võrdeliselt, säilitades proportsioonid.
IT Koolitus
80
Tekstitöötlus
Lõikepildi lisamine
Et sisestada lõikepilti:
1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu soovid sisestada lõikepildi.
2. Vali Insert (Lisa)→Clip Art (Lõikepilt) et kuvada Clip Art (Lõikepilt)
tööpaan.
3. Lõikepilt tööpaani Search For (Otsitav) tekstilahtris, kirjuta sõna või
fraas, mis iseloomustab lõikepilti, mida soovid leida.
4. Kui vaja, siis täpsusta otsingut.
a. Et vähendada otsingu sihtkohti, vali kohad Search In
(Otsingukoht) rippmenüü nimekirjast.
b. Või täpsustamaks leitavaid lõikepilte, kasuta Results Should
Be (Tulemused peaksid olema)rippmenüü nimekirja.
5. Klõpsa Go (Mine), et alustada otsingut.
6. Results alas, klõpsa soovitud elemendil, et see sisestada.
7. Kasuta sisestatud pildi muutjaid, et muuta pildi suurust selliseks nagu
vaja.
Pildi võrdeline suuruse muutmine
Et jätta alles pildi proportsioonid suurust muutes:
1. Märgista pilt.
2. Aseta hiirekursor ühele pildi nurkade muutjatele,
3. Klõpsa ja tiri nurga muutjat kuni pilt on sobivas suuruses.
IT Koolitus
81
Tekstitöötlus
4. Vabasta hiireklahv, et seada pilt tema uude suurusesse.
2.14. TABELID
2.14.1. TABELI LOOMINE
Tabel on konteiner, mida kasutatakse teksti, andmete või piltide
organiseerimiseks. Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks.
Vertikaalsete lahtrite gruppi kutsutakse veeruks. Horisontaalsete lahtrite gruppi
kutsutakse reaks.
Mitte prinditavad märgid tabelis
Kui mitteprinditavad märgid on kuvatud, siis tabel näitab mitmeid
mitteprintimisele minevaid märke. Iga lahter sisaldab lahtri lõpumärki. Paremal
igast reast on realõpumärk. Veeru märk esineb joonlaual iga veeru piiril. Sa
võid kasutada neid märke tabeli elementide märgistamiseks. Nende märkide
liitmiseks, Word samuti kuvab ruudujooned ümber tabeli lahtrite. Kui tabelil
on piirid lisatud, siis ruudujooned on nende all. Et näidata või peita ruudujooni
ekraanil, vali Table (Tabel)→Hide Gridlines.
Tabeli loomine kasutades Insert Table (Lisa tabel) nuppu
Et luua uus tabel Insert Table (Lisa tabel) nupuga:
1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu tahad tabeli lisada.
2. Standardsel tööriistareal, klõpsa Insert Table sakil nuppu et kuvada
tabeli suuruste võrgustik.
3. Võrgustikus, klõpsa ja tiri soovitud ridade ja veergude arv.
4. Vabasta hiirenupp et sisestada uus tabel dokumenti.
Teised tabeli loomise meetodid
Veel võid tabeleid luua kasutades Insert Table (Tabeli lisaminel) dialoogiakent
(vali Insert sakilt Table (Tabel) nool ja klõpsa käsul Insert Table (Tabel)) Draw
Table et osa-osalt joonistada tabel. Need kaks meetodit on natuke
keerulisemad kui Insert Table (Lisa tabel) nupu kasutamine. Aga neil on
suurem kontroll tabeli paigutuse ja vormingu üle.Samast kohast võid valida ka
IT Koolitus
82
Tekstitöötlus
Exceli tabeli lisamise – sellisel juhul saad tabelis kasutada kõiki Exceli
funktsioone, ent selle paigutamine mitmele lehele on veidi keerulisem.
Tabelis liikumine
Sisestuskoha liigutamine andmete efektiivsel sisestamisel on väga tähtis. Võid
liigutada sisestuskohta hiirega, aga see nõuab hiire kasutamist, mis võib teksti
sisestamist aeglustada. Kasutades klaviatuuri, saad liikuda tabelis kiiremini.
Järgnev tabel kuvab mõned tavalisemad tabelis liikumise tehnikad. Mainimist
väärib see, et mõned klaviatuuril navigeerimise tehnikad mida sa õppisid
sisestuskoha liigutamisel tekstis, töötavad tabelis teisiti, nagu ka Tab klahv.
Et liikuda Vajuta
Lahtri võrra paremale Tab või noolt paremale Lahtri võrra vasakule Shift+Tab või noolt vasakule Ühe rea võrra alla Noolt alla Ühe rea võrra üles Noolt üles
Rea lisamine tabeli lõppu
Kui kasutad klaviatuuri tabelis navigeerimisel, võib tekkida tahtmatu soov
lisada tabeli lõppu uus rida. (Vajutades Tab kui sisestuskoht on tabeli viimases
lahtris, lisab tabelile uue rea.) Kui sa ei soovi uut rida, siis kasuta Undo (Võta
tagasi) käsklust.
Andmete lisamine tabelisse
Et trükkida informatsiooni tabelisse :
1. Aseta sisestuskoht sobivasse lahtrisse.
2. Trüki soovitud informatsioon.
3. Liigu järgmisse lahtrisse.
4. Vajadusel korda.
Tabuleerimiskoha seadmine lahtrisse
Nagu tekstialale info lisamisel, tabeli lahtris või alustada uut lõiku (vajuta
Enter) või rida lõpetada (vajuta Shift+Enter).Aga tabuleerimiskoha lisamine on
teistsugune, vajutades Tab, liigub sisestuskoht järgmisse lahtrisse. Et lisada
lahtrisse tabuleerimiskohta, vajuta Ctrl+Tab.
IT Koolitus
83
Tekstitöötlus
Teksti kirjutamine enne tabelit
Kui tabel on dokumendi alguses, ei ole ühtegi nähtavat viisi teksti trükkimiseks
enne tabelit. Trikk seisneb selles, et tuleb sisestuskoht asetada esimesse
lahtrisse ja vajutada Enter. Nüüd võid trükkida ükskõik kui palju teksti.
Tabeli kiirvormistamine
Et lisada tabelile eelseadistatud vormingut:
1. Aseta sisestuskoht sinna tabelisse, mida soovid vormistada.
2. Vali Table Tools alt sakil Design ja vali sobiv kujundus ja klõpsa
sellel.
Tabuleeritud teksti konventseerimine vormistamata tabeliks
1. Märgista tabuleeritud tekst, mida soovid tabeliks konvertida.
2. Klõpsa Insert Table (Lisa tabel) nupu kõrval asuval noolel ja seejärel
käsul Convert Text To Table
2.15. DOKUMENDI EELVAADE JA PRINTIMINE
2.15.1. LEHEKÜLJE SUUNA SEADMINE
Wordis, saad kasutada Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiakent
asetamaks lehte horisontaalselt või vertikaalselt. Kui leht on vertikaalselt
suunatud nii, et kõrgus on laiusest üle, siis öeldakse , et leht on portrait
(vertikaalpaigutus)suunaga. Kui leht on horisontaalselt asetatud nii, et laius on
kõrgusest suurem, siis öeldakse, et leht on.landscape(horisontaalpaigutus)
suunaga.
Dokumendi lehe asetuse seadmine
IT Koolitus
84
Tekstitöötlus
Et seada dokumendi lehe asetust:
1. Vali Page Layout sakk.
2. Kasuta Orientation nupu juurest avanevat valikukasti ning vali
soovitud lehe asetus ja klõpsa sellel.
Lehekülje ääriste muutmine Page Setup (Lehekülje häälestus)
dialoogiaknas
Et muuta lehekülje ääriseid Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiaknas:
1. Vali Page Layout sakk.
2. Vali Margins (Veerised) nupu juues asuv nool.
3. Vali sobiv veeriste tüüp ja klõpsa sellel.
Lehekülje ääriste muutmine kasutades joonlaudu
Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiakna kasutamise asemel saad muuda
lehekülje ääriseid tirides sobivat äärise märki vertikaalsel ja horisontaalsel
joonlaual. See on kasulik meetod, eriti siis kui vaatad dokumenti eelvaates,
tegemaks kiireid Natuke ebatäpseid muutuseid ülemisele ja alumisele äärisele.
Aga vasaku ja parema äärise muutmine on keerulisem. Need on vasaku ja
parema taande märkide all, seega peaksid kõigepealt taandemärgid eemale
lükkama ja siis tirima vasakut ja paremat äärise märki.
Teksti seadistamine ääriste keskele
Et seadistada tekst ääriste keskele:
1. Vali Office nupp→Print →Print Preview →Page Setup (Lehekülje
häälestus). Või klõpsa Page Layout sakil Page Setup grupi Show
nupul.
2. Vali Layout (Paigutus) valikuleht.
3. Page (Lehekülg) juures, Vertical Alignment (Vertikaaljoondus)
rippmenüüst, vali Center (Keskele).
4. Klõpsa OK.
IT Koolitus
85
Tekstitöötlus
Vertikaalse joonduse valikud
Sul on neli vertikaalse joonduse valikut: Top (Üles), Center (Keskele), Justified
(Rööpselt), ja Bottom (alla). Nagu sa eeldada võisid, Üles valik asetab teksti
lehekülje ülaosasse. (Üles on vaikimisi vertikaalse joonduse seadistus.) Alla
joondab teksti lehekülje allosasse. Keskele valik asetab lehekülje teksti lehe
keskele, jättes võrdselt valget ala nii tekstist üles kui ka alla. Rööpselt valik
asetab lõigud omavahel võrdsetele kaugustele, täites sedasi lehe.
Lehekülje äärise lisamine
Et lisada lehekülje äärist:
1. Borders And Shading (Äärised ja varjustus) dialoogiakna (Format
(Vorming)→Borders And Shading (Äärised ja varjustus)), kuva Page
Border (Lehekülje ääris) valikuaken.
2. Vali äärise tüüp, kas siis joon või kunstiline.
3. Sea äärise valikud.
a. Kui ääriseks on joon, siis vali Setting(Säte), (None(Pole),
Box(Kast), Shadow(Vari), 3-D, või Custom (Kohandatud)),
joone laad, värv ja laius.
b. Või kunstiliseks ääriseks vali kunstiline ääris kunstiobjekt
rippmenüüst, ja sea värvi ja laiuse valikud.
4. Kui vaja siis Preview (eelvaade) alas, klõpsa äärise nuppudel nende
lisamiseks/eemaldamiseks, luues Custom Setting (Kohandatud).
5. Klõpsa OK äärise lisamiseks.
2.15.2. PRINTIMISE EELVAATE VALIKUD
Kui dokumenti kuvatakse Print Preview (Prindi eelvaade), on sul valida mitme
dokumendi vaate vahel. Nendele valikutele pääseb ligi Print Preview (Prindi
eelvaade) tööribal.
Dokumendi eelvaade
Dokumendi eelvaatamiseks:
1. Kuva eelvaate aken.
a. Vali Office nupp→Print→Print Preview (Prindi eelvaade).
IT Koolitus
86
Tekstitöötlus
b. Või vajuta Ctrl+F2.
2. Dokumendi eelvaade.
a. Et kasutada suurendamise tööriista, kuva Zoom (Suum)‟i
rippmenüü ja vali soovitud suurendus.
b. Et suurendajat kasutada, aseta hiirekursor alale, mida soovid
näha 100%-lise suurendusega ja tee üks klikk.
3. Print Preview (Prindi eelvaade) tööriistareal, klõpsa Close (Sule)
nuppu, et naasta küljendvaatesse.
2.15.3. DOKUMENDI PRINTIMINE
Sa võid dokumendi printida vaikesätetega vajutades Print (Prindi) nuppu Print
Preview (Prindi eelvaade) või kasutades kiirkäsku. Kui sa tahad muuta
printimise valikuid, kasutad sa Print (Printimine) dialoogiakent. Järgnevad
joonis ja tabel seletavad paljusid valikuid.
IT Koolitus
87
Tekstitöötlus
Print (Printimine) dialoogiakna ala
Seletus
Printer Sa võid valida erineva printeri, näidata printeri seadistusi ja näidata valitud printeri olekut.
Page Range (leheküljevahemik) Sa võid sisestada täpselt lehed, mida soovid printida.
Print What (Prinditav) Saad printida dokumenti ennast või dokumendi atribuute, näitaks selle seaded või automaatteksti sisestused.
Copies (Eksemplarid) Saad määrata koopiate arvu ja kas nad on järjekorras või mitte.
Zoom (Suum) Säästa paberit, määrates mitme lehe sisu prinditakse ühele tavalisele lehele.
Selleks, et printida dokumenti aktiivses aknas:
1. Kuva Print (Printimine) dialoogiaken.
a. Vali Office nupp→Print.
b. Või vajuta Ctrl+P.
2. Vali sobivad printimise valikud.
a. Et printida spetsiaalseid lehti, Page Range
(leheküljevahemik) juures, trüki leheküljenumbrid, mida
soovid printida.
b. Et printida mitu lehte ühele lehele, Zoom (Suum) alas, vali
sobiv lehekülgede arv Pages Per Sheet (Lehekülgi lehel)
rippmenüüst.
c. Või, printimaks mitu koopiat dokumendist, Copies
(Eksemplarid) alal, Number Of Copies (Eksemplaride arv)
keerdnimekirjas, sisesta soovitud number.
3. Klõpsa OK.
2.16. KIRJAKOOSTE TEOSTAMINE
Inimestel, kes kasutavad tekstitöötlusprogramme regulaarselt, on tihti vaja luua
dokumente, nagu näiteks vormikirjad, mis on üldiselt ühetaolised, kuid
kohandatud erinevatele vastuvõtjatele. Wordi kirjakooste vahendid
võimaldavad sul selliseid dokumente luua.
IT Koolitus
88
Tekstitöötlus
Kirjakooste on suurepärane abivahend, kui sul on vaja koostada hästi palju
sarnaseid dokumente, mis vajavad kõigest pisut kohandamist. Võib-olla tahad
sa muuta isikupäraseks neid kaaskirju, mida sa igale kliendile tema arvega koos
saata tahad; võib-olla on sul vaja masspostitustele adressaatide nimesid lisada;
võib-olla töötad sa hariduse alal ning sul on vaja luua igale õpilasele hinde- ja
punktiraporteid. Selle asemel, et igat sellist dokumenti eraldi luua, võid sa
kasutada kirjakoostet, et neid kõiki mõne lihtsa sammuga teostada.
2.16.1. PÕHIDOKUMENDI HÄÄLESTAMINE
1. Klõpsake nupul Start Mail Merge (Alusta kirjakoostet)
2. Klõpsake dokumenditüübil, mida soovite loodava dokumendi puhul
kasutada.
Dokumendi tüübid on järgmised:
Ümbrikud. Saatja aadress on kõigil ümbrikutel sama, kuid saaja
aadress on erinev.
Aadressisildid. Igal sildil on inimese nimi ja aadress, kuid need on iga
sildi puhul erinevad.
Vormkirjad või meilisõnumid. Kõigi kirjade või meilisõnumite
põhisisu on sama, kuid iga kiri või sõnum sisaldab adressaadi kindlat
teavet (nt nimi, aadress jne)
Kataloog. Iga üksuse puhul kuvatakse sama tüüpi teave (nt nimi ja
kirjeldus), kuid teabe sisu on iga üksuse puhul erinev.
2.16.2. DOKUMENDI ÜHENDAMINE
ANDMEALLIKAGA
Teabe kaasamiseks põhidokumenti peate ühendama dokumendi andmefailiga.
Kui teil pole eelnevalt ühtegi andmefaili loodud (nt Excel, Access), saate selle
luua kirjakoosteprotsessi ajal.
Andmefaili valimine
1. Klõpsake menüü vahekaardil Mailings (Postitused) nupule Start Mail
Merge (Alusta kirjakoostet)
2. Vali adressaadid.
IT Koolitus
89
Tekstitöötlus
3. Edasi toimige järgnevalt:
a. Kui soovite kasutada oma Outlooki kontaktiloendit,
klõpsake raadionuppu Valin Outlooki kontaktidest.
b. Kui kasutate Microsoft Office Exceli töölehte, Microsoft
Office Accessi andmebaasi või mõnda muud tüüpi
andmefaili, klõpsake väärtust Kasutan olemasolevat loendit
ja otsige seejärel soovitud faili dialoogiboksist Vali
andmeallikas.
Exceli puhul saate andmeid valida igalt töölehelt või töölehtede nimelistest
vahemikest. Accessi puhul saate andmeid valida igast tabelist või andmebaasis
määratletud tabelist või andmebaasis määratletud.
2.16.3. ADRESSAATIDE VÕI ÜKSUSTE LOENDI
PIIRITLEMINE
Ühenduse loomisel mõne kindla andmefailiga ei pruugi te soovida mestida
oma põhidokumenti selle andmefaili kõigi kirjete teavet. Adressaatide loendi
piiritlemiseks või andmefailiüksuste alamhulga kasutamiseks tehke järgmist.
1. Klõpsake menüü vahekaardil Mailings (Postitused) nupule Edit
(Redigeeri) adressaadiloendit.
2. Toimige dialoogiboksis Kirjakooste alljärgnevalt:
a. Üksikute kirjete valimine. See meetod on kasulik eelkõige
lühikese loendi korral. Märkige ruudud nende adressaatide
kõrval, keda soovite kaasata, ja tühjendage ruudud nende
adressaatide kõrval, keda soovite välja jätta.
b. Kui teate, et soovite kirjakoostes kasutada ainult mõnda
kirjet, võite tühjendada päisereal oleva märkeruudu ja
seejärel märkida ainult soovitud kirjed. Kui aga soovite
kaasata suurema osa loendist, märkige päisereal olev ruut ja
seejärel tühjendage nende kirjete kõrval olevad
märkeruudud, mida te ei soovi kaasata.
c. Kirjete sorteerimine. Klõpsake selle üksuse veerupäist,
mille järgi soovite kirjed sorteerida. Loend sorditakse
tõusvas tähestikulises järjestuses (A-st Y-ni). Loendi
IT Koolitus
90
Tekstitöötlus
sortimiseks laskuvas tähestikulises järjestuses (Y-st A-ni)
klõpsake veerupäist veel kord.
d. Keerukama sorteerimise kasutamiseks klõpsake jaotises
Adressaadiloendi piiritlemine nuppu Sordi ja valige oma
sortimiseelistused dialoogiboksi Filtreerimine ja sortimine
vahekaardil Kirjete sortimine. Näiteks saate kasutada sellist
tüüpi sortimist, kui soovite järjestada adressaatide aadressid
iga sihtnumbri kohta perekonnanime järgi tähestikulises
järjestuses ning sihtnumbrid omakorda arvulises järjestuses.
e. Kirjete filtreerimine. Sellest on kasu juhul, kui loend
sisaldab kirjeid, mida te ei soovi kuvada või kirjakoostesse
kaasata. Pärast loendi filtreerimist saate kirjed märkeruute
kasutades kas kaasata või välja jätta.
Kirjete filtreerimiseks tehke järgmist.
1. Klõpsake jaotises Aadressiloendi piiritlemine nuppu Filtreeri.
2. Valige dialoogiboksi Filtreerimine ja sortimine vahekaardil Kirjete
filtreerimine kriteeriumid, mida soovite filtreerimisel kasutada.
3. Filtri täpsemaks piiritlemiseks klõpsake täiendavate kriteeriumide
määramiseks väärtust Ja või Või.
Kohatäidete (kirjakoosteväljade) lisamine dokumenti
Kui olete põhidokumendi andmeallikaga ühendanud, võite alustada teksti
tippimist ja lisada kohatäited, mis näitavad asukohta, kuhu dokumendi koopias
sisestatakse kordumatu teave.
Kohatäiteid (nt aadress ja tervitus) nimetatakse kirjakoosteväljadeks. Wordis
kasutatavad väljad vastavad teie valitava andmefaili veerupäistele.
Andmefaili veerud esindavad teabe kategooriaid. Põhidokumenti lisatavad
lahtrid on nende kategooriate kohatäited.
Andmefaili read esindavad teabekirjeid. Kirjakooste puhul loob Word iga kirje
jaoks põhidokumendist koopia.
Välja lisamine põhidokumenti tähendab seda, et soovite näidatud asukohta
lisada teabe kindla
IT Koolitus
91
Tekstitöötlus
NB! Kirjakoostevälja lisamisel põhidokumenti ümbritsetakse väljanimi alati
rõhunoolsulgudega (« »). Koostedokumentides rõhunoolsulge ei kuvata, need
on mõeldud vaid selleks, et aidata teil põhidokumendis koostevälju tavatekstist
eristada.
2.16.4. SISU -JA VÄLJADE LISAMINE
1. Klõpsake põhidokumendis kohta, kuhu soovite välja lisada.
2. Kasutage menüü Postitused jaotist Kirjutamine ja väljade lisamine.
3. Lisage soovitud väljad.
2.16.5. KOOSTE EELVAADE JA LÕPULEVIIMINE
Pärast väljade lisamist põhidokumenti, saate kuvada kooste tulemuse eelvaate.
Kui jääte eelvaatega rahule, võite kooste lõpule viia.
Kooste eelvaade
Saate koostedokumente enne kooste tegelikku lõpuleviimist eelvaates kuvada ja
muuta.
Eelvaate kuvamiseks tehke menüü Postitused jaotises Tulemite eelvaade mida
tahes järgmistest.
Klõpsake nuppu Tulemite eelvaade.
IT Koolitus
92
Tekstitöötlus
Lehitsege kõik koostedokumendid läbi jaotise Tulemite eelvaade
nuppude Järgmine kirje ja Eelmine kirje abil.
Kindla dokumendi eelvaate kuvamiseks klõpsake nuppu Otsi
adressaat.
2.16.6. KOOSTE LÕPULEVIIMINE
Koostedokumente saab ka üksikult printida või muuta. Saate printida või
muuta kõiki dokumente või ainult osa neist.
Koostedokumentide printimine
1. Klõpsake menüü Postitused jaotise Valmis nuppu Vii lõpule ja
ühenda ning seejärel käsku Prindi dokumendid.
2. Saate valida, kas soovite printida terve dokumentide kogumi, ainult
praegu kuvatava koopia või kirjenumbri järgi määratud alamkogumi.
Dokumendi üksikute koopiate muutmine
1. Klõpsake menüü Postitused jaotises Valmis nuppu Vii lõpule ja
ühenda ning seejärel käsku Redigeeri üksikdokumente.
IT Koolitus
93
Tekstitöötlus
2. Saate valida, kas soovite redigeerida tervet dokumentide kogumit,
ainult praegu kuvatavat koopiat või kirjenumbri järgi määratud
alamkogumit. Word salvestab kõik koopiad, mida soovite redigeerida,
ühes failis, kasutades koopiate eraldamiseks leheküljepiiri.
2.16.7. PÕHIDOKUMENDI SALVESTAMINE
Pidage meeles, et salvestatavad koostedokumendid on põhidokumendist
eraldiseisvad üksused. Kui plaanite põhidokumenti ka mõneks muuks
kirjakoosteks kasutada, on soovitatav see ka eraldi salvestada.
Põhidokumendi salvestamisel salvestatakse ka selle ühendus andmefailiga.
Põhidokumendi järgmisel avamisel küsitakse teilt, kas soovite andmefailist
pärineva teabe uuesti põhidokumenti mestida.
Nupu OK klõpsamisel avatakse dokument teabega esimesest
mestitavast kirjest.
Nupu Loobu klõpsamisel katkestatakse põhidokumendi ja andmefaili
vaheline ühendus. Põhidokumendist saab tavaline Wordi dokument.
Väljad asendatakse esimesest kirjest pärineva kordumatu teabega.
IT Koolitus
94
3. TABELITÖÖTLUS
3.1. EXCELIGA ALUSTAMINE
Microsoft Excel on võimas tööriist, mille abil saad luua ja kujundada
arvutustabeleid, aga ka teadlikumate valikute tegemiseks informatsiooni
analüüsida ja jagada.
3.1.1. EXCELI TÖÖKESKKOND
Käivita Microsoft Excel samamoodi nagu käivitad mistahes muu Windowsi
rakenduse.
1. Klõpsa nupul Start.
2. Vali All Programs, seejärel Microsoft Office ja lõpuks Microsoft
Office Excel 2007.
Töökeskkond
Exceli akna ülaosa sisaldab tiitliriba, kiirkäivitusriba (Quick Access Toolbar),
Office nuppu ja tööriistariba (Ribbon). Tööriistariba sisaldab sakkidesse ja
gruppidesse organiseeritult nuppe, menüüsid ja teisi tööriistu.
Tööleht ja seda ümbritsev
IT Koolitus
95
Tabelitöötlus
Eelkõige töötad töölehega – see on tabel andmete paigutamiseks. Tööleht
koosneb lahtritest, mis on paigutatud ridadesse ja veergudesse. Töölehed ise
paiknevad töövihikus.
Vaikimisi on töövihikus kolm töölehte. Sa saad töövihikusse töölehti lisada ja
neid sealt kustutada. Töölehe nime näed akna alumises servas töölehe sakil.
Töölehel on 16 384 veergu, mis on silditatud tähekombinatsioonidega A …
XFD, 1 048 576 rida, mis on silditatud arvudega 1 … 1 048 576 ja üle 17
miljardi lahtri.
Exceli akna ülaosas paikneb valemiriba (Formula Bar). Seda kasutatakse
aktiivsesse lahtrisse väärtuse või valemi sisestamiseks ja selle muutmiseks.
Valemiribal näeb alati aktiivses lahtris paiknevat väärtust või valemit.
Valemiribast vahetult vasakul paikneb Name Box (Nimeboks). Seal näeb
aktiivse lahtri aadressi.
Olekuriba (Status Bar) on Exceli akna alumine serv. Olekuriba kirjeldab
rakenduse hetkeseisundit. Olekuriba abil saab näiteks teada, kas ülekirjutamise
režiim (Overtype Mode) on sisse lülitatud, kas parasjagu lindistatakse makrot
või milline on valitud lahtrites sisalduvate arvude aritmeetiline keskmine.
IT Koolitus
96
Tabelitöötlus
3.1.2. TÖÖVIHIKU AVAMINE
Töövihiku avamiseks toimi järgnevalt:
1. Klõpsa Office nupul. Avaneva menüü paremas osas on loetelu
viimati avatud töövihikutest. Need töövihikud saad avada lihtsalt
sobiva töövihiku nimel klõpsates.
2. Kui töövihikut, mida avada soovid, ei ole loetelus, vali töövihiku
avamiseks korraldus Open. Avaneb dialoogiaken.
3. Ava kaust, kus sobiv fail paikneb.
4. Klõpsa sobiva faili nimel ja seejärel nupul Open (Ava).
3.1.3. UUE TÖÖVIHIKU LOOMINE
Kui käivitad Exceli, loob see automaatselt uue tühja töövihiku. Kui lõpetad töö
töövihikuga ja sulged selle, näed tühja Exceli akent. Pead looma uue töövihiku:
1. Klõpsa Office nupul.
2. Vali avanevast menüüst New (Uus). Avaneb dialoogiaken.
3. Klõpsa ikoonil Blank Workbook (Tühi arvutustabel).
4. Klõpsa nupul Create (Loo).
Exceli sulgemine
Exceli sulgemiseks klõpsa nupul Close (Sule) Exceli akna ülemises
paremas nurgas.
Kui mõni avatud töövihik sisaldab salvestamata muudatusi, annab avanev
dialoogiaken sellest teada. Klõpsa nupul Yes (Jah) või No (Ei) vastavalt sellele,
kas soovid muudatused salvestada või mitte.
3.1.4. TÖÖLEHEL LIIKUMINE
Töölehel lahtrist lahtrisse liikumiseks on mitmeid võimalusi: võid kasutada
hiirt, kerimisribasid või nooleklahve.
IT Koolitus
97
Tabelitöötlus
Hiire kasutamine Kui sobiv lahter asub töölehe nähtavas osas, saad sellel lahtril klõpsates ta aktiveerida.
Kerimisribade kasutamine Töölehe nähtava osa rea võrra üles või allapoole liigutamiseks klõpsa sobival vertikaalse kerimisriba noolenupul. Töölehe nähtava osa veeru võrra vasakule või paremale liigutamiseks klõpsa sobival horisontaalse kerimisriba noolenupul.
Nooleklahvide kasutamine Nooleklahvi abil liigud ühe lahtri võrra üles, alla, vasakule või paremale.
<Home> Liigud rea algusesse. <Ctrl> + <Home> Liigud tabeli algusesse. <Ctrl> + <End> Liigud lahtrisse töölehe viimase (kõige
alumise) kasutatud rea ja viimase (kõige parempoolsema) kasutatud veeru ristumiskohas.
<Page Up> Liigud ühe aknatäie ülespoole. <Page Down> Liigud ühe aknatäie allapoole. <F5> Selle klahvi abil saad liikuda otse sobivasse
lahtrisse. Sisesta sobiva lahtri aadress Reference (Viide) pessa.
3.1.5. TÖÖVIHIKUS LIIKUMINE
Töölehe saad kiirelt aktiveerida akna alumises servas selle töölehe sakil
klõpsates.
Kui sobiva töölehe sakk ei ole nähtaval, saad kerimiseks kasutada nuppe akna
alumises vasakus nurgas: .
Nendel nuppudel võid teha ka paremklõpsu ja klõpsata seejärel
sobiva töölehe nimel:
IT Koolitus
98
Tabelitöötlus
3.1.6. LAHTRIPIIRKONNA VALIMINE
Paljude toimingute eel tuleb valida lahtripiirkond. Lahtripiirkonnaks võib olla
mistahes hulk lahtreid.
Üks lahter valitud lahtripiirkonnas on aktiivne lahter. Valitud lahtripiirkonda
ümbritseb iseloomulik piirjoon, aktiivne lahter on piirkonnas esile toodud:
Nelinurkse lahtripiirkonna valimiseks vajuta lahtripiirkonna esimesel lahtril
hiire vasak klahv alla, lohista kursor lahtripiirkonna viimasele lahtrile ja vabasta
hiire klahv.
Võid ka aktiveerida lahtripiirkonna esimese lahtri, hoida all Shift
klahvi ja aktiveerida lahtripiirkonna viimase lahtri.
Mitte-nelinurkse lahtripiirkonna valimiseks jaota lahtripiirkond
nelinurkadeks ja vali ükshaaval nelinurgad hoides all Ctrl klahvi.
Aktiivset lahtrit ümbritsevate täidetud lahtrite (tööpiirkonna)
valimiseks kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl/A.
IT Koolitus
99
Tabelitöötlus
Kogu töölehe valimiseks kasuta kaks korda järjest
klahvikombinatsiooni Ctrl/A või klõpsa Select all nupul.
3.2. TÖÖVIHIKU SALVESTAMINE
Faili, millega töötad, saad salvestada. Seejuures on oluline, kas tegemist on uue
failiga või on seda varemgi salvestatud. Kui töötad failiga, mida on varemgi
salvestatud, saad soovi korral salvestada uue nime ja/või asukohaga koopia
sellest failist.
Kui salvestad faili esimest korda, avab Excel dialoogiakna, kus saad failile
määrata sobiva asukoha, tüübi ja nime.
1. Klõpsa kiirkäivitusriba nupul Save (Salvesta) . Avaneb
dialoogiaken:
2. Ava faili salvestamiseks sobiv kaust.
3. Sisesta File name (Faili nimi) pessa failile sobiv nimi.
4. Klõpsa nupul Save (Salvesta).
IT Koolitus
100
Tabelitöötlus
5. Peale esimest salvestamist saad edaspidigi faili salvestada nupul Save
(Salvesta) klõpsates. Töövihik salvestatakse sama faili nimega ja
samasse kausta, nagu esimesel salvestamisel määrasid.
3.2.1. UUE NIMEGA SALVESTAMINE
Kui vajad töövihikust koopiat teise kausta või soovid originaalfaili muutmata
jätta, salvesta töövihik uue nimega.
1. Klõpsa Office nupul.
2. Vali avanevast menüüst Save As (Salvesta nimega). Avaneb
dialoogiaken Save As (Nimega salvestamine).
3. Sisesta failile uus nimi ja/või muuda faili asukoht.
3.2.2. TEGEVUSE TÜHISTAMINE JA TAASTAMINE
Saad tühistada ja taastada kuni 100 tegevust. Tegevust saad korrata nii mitu
korda kui soovid.
Tegevuse tühistamiseks klõpsa kiirkäivitusribal nupul Undo (Võta tagasi)
.
Kui soovid korraga tühistada mitu tegevust, klõpsa noolel nupu Undo
(Võta tagasi) kõrval, vali lohistades tegevused, mille soovid tühistada,
ning vabasta seejärel hiireklahv.
Mõningaid tegevusi, näiteks salvestamist, avamist ja printimist, ei saa
tühistada.
Äsja tühistatud tegevuse taastamiseks klõpsa kiirkäivitusribal nupul Redo (Tee
uuesti) .
IT Koolitus
101
Tabelitöötlus
3.3. TÖÖ ANDMETEGA
3.3.1. ANDMETE SISESTAMINE
Andmete sisestamiseks:
1. Aktiveeri lahter, kuhu soovid andmed sisestada.
2. Sisesta andmed.
3. Kinnita või tühista sisestus. Sisestuse kinnitamiseks kasuta klahvi
Enter, kui soovid aktiveerida lahtri järgmisel real, või Tab, kui soovid
aktiveerida lahtri järgmises veerus. Sisestuse tühistamiseks kasuta
klahvi Esc.
3.3.2. ANDMETE MUUTMINE
Andmete muutmiseks enne sisestamise lõpetamist vali sobiv võimalus:
Kustuta klahvi Backspace abil sisestuse lõpp.
Klõpsa hiirega sisestuses sobivasse kohta, et seal muudatusi teha.
Andmete muutmiseks peale sisestamise lõpetamist vali sobiv võimalus:
Kirjuta lahtri sisu üle: aktiveeri lahter ja sisesta uued andmed.
Parandada lahtri sisu: aktiveeri lahter, sisene lahtrisse, paranda
andmed ja kinnita parandus.
Aktiivsesse lahtrisse sisenemiseks kasuta klahvi F2 või klõpsa
valemiribal.
Andmete parandamiseks on kaks režiimi – üle kirjutamise ja vahele
kirjutamise režiim. Vaikimisi on Excel vahele kirjutamise režiimis.
Režiimi saad vahetada klahvi Insert abil.
3.3.3. ANDMETE KUSTUTAMINE
Andmete kustutamiseks vali lahtrid, milles sisalduvad andmed soovid
kustutada, ja vali sobiv võimalus:
Kasuta klahvi Delete.
IT Koolitus
102
Tabelitöötlus
Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Editing (Redigeerimine)
menüü Clear (Tühjenda) ja vali Clear Contents (Eemalda sisu).
Paremklõpsa valitul ja vali avanevast hüpikmenüüst Clear Contents
(Eemalda sisu).
3.3.4. VALEMIRIBA
Kui valemiriba on suletud või liiga kitsas, ei pruugi selles paista kõik lahtrisse
sisestatud andmed. Kui valemiriba on aga avatud või liiga lai võib see enda alla
võtta liiga palju ruumi Exceli aknas.
Valemiriba laiuse määramiseks kasuta sanga valemiriba vasakpoolses
otsas.
Valemiriba avamiseks kasuta käsku Expand Formula Bar (Laienda
valemiriba) ja sulgemiseks käsku Collaps Formula Bar (Ahenda
valemiriba) valemiriba parempoolses otsas.
3.3.5. ANDMETÜÜBID
Excel jaotab informatsiooni kolme kategooriasse: tekst, arvulised väärtused ja
valemid. Kuupäevad ja kellaajad kuuluvad arvuliste väärtuste hulka.
Tekst võib sisaldada tähti, numbreid ja erimärke. Vaikimisi algab tekst lahtri
vasakust servast ja võib jätkuda (sõltuvalt joondusest vasak- ja/või
parempoolses) naaberlahtris. Sellegipoolest paikneb kogu tekst tegelikult
lahtris, kuhu see sisestati, nagu ilmneb veeru laiuse muutmisel.
Arvulised väärtused joondatakse lahtri paremasse serva. Arvude, mis on lahtris
näitamiseks liiga pikad, asemel näidatakse märgijada # ##-märkidest või arvu
standardkuju (1,23E+08).
IT Koolitus
103
Tabelitöötlus
Kui soovid lahtri andmeid näha täies ulatuses, pead veeru laiemaks muutma.
Täiendava informatsiooni saad peatükist „Tabelite kujundusvõtted“.
Excel arvestab kuupäeva ja kellaajaga kui ühe arvuga, mille täisosa näitab
kuupäeva ja murdosa kellaaega. See arv lihtsalt kujundatakse kuupäeva või
kellaajana.
Kuupäeva osad – päev, kuu ja aasta – võivad olla eraldatud punkti (.), kald- (/)
või sidekriipsuga (-), sisesta näiteks 24/3/2007 või 24-Mar-2007. Tunnid ja
minutid eraldatakse kooloniga (:).
Excel loendab kuupäevi nii: arvule 1 vastab päev 1.1.1900, arvule 2
päev 2.1.1900 jne. Viimane kuupäev Exceli jaoks on 31.12.9999 (see
kannab järjekorranumbrit 2 958 465). Tänu sellele, et kuupäevad ja
kellaajad vastavad arvudele, saab nendega sooritada ka arvutusi.
Negatiivseid kuupäevi või kellaaegu Excel vaikimisi ei tunnista.
3.3.6. NULLIGA ALGAVAD ARVUD
Kui Excel keeldub sisestatud informatsiooni vastu võtmast või näitab seda
sisestatust erineval kujul, näiteks eemaldab sisestatud koodi algusest nullid,
alusta sisestust ülakomaga ('). Nii informeerid Excelit, et sisestad teksti, mitte
arvandmeid.
IT Koolitus
104
Tabelitöötlus
Võid lahtri ka kohe sobivalt kujundada.
3.3.7. VAHEND AUTOFILL
Kui esimeste lahtrite sisu järgi on võimalik kindlaks teha, mida peaks sisestama
järgmistesse lahtritesse, saad lahtrid kiiresti täita AutoFill vahendi abil.
Vahendi AutoFill kasutamine ühe lahtri baasil
1. Täida esimene lahter ja vali see.
2. Vii kursor valitud lahtreid ümbritseva raamjoone alumisse paremasse
nurka.
3. Kursor võtab musta risti kuju.
4. Vajuta ja hoia all hiire vasakut klahvi.
5. Lohista hiir üle lahtrite, mida soovid täita.
6. Viimase lahtri juures vabasta hiire klahv.
7. AutoFill täidab lahtrid.
Kui baaslahtris on tekst või arv, täidab AutoFill ülejäänud lahtrid baaslahtri
sisuga. Kui baaslahtris on kuupäev, täidab AutoFill iga järgmise lahtri ühe võrra
suurema kuupäevaga. Kui baaslahtris on valem, kopeerib AutoFill baaslahtri
valemi ülejäänud lahtritesse. Kui märkad seejuures probleeme lahtritele
viitamisega valemis, loe täpsemalt absoluutsete ja suhteliste viidete kohta.
Vahendi AutoFill kasutamine kahe lahtri baasil
1. Täida esimesed kaks lahtrit ja vali need.
2. Vii kursor valitud lahtreid ümbritseva raamjoone alumisse paremasse
nurka.
3. Kursor võtab musta risti kuju.
4. Vajuta ja hoia all hiire vasakut klahvi.
5. Lohista hiir üle lahtrite, mida soovid täita.
6. Viimase lahtri juures vabasta hiire klahv.
7. AutoFill täidab lahtrid.
IT Koolitus
105
Tabelitöötlus
Kui baaslahtrites on arvud või kuupäevad, võtab AutoFill baaslahtrite
erinevuse sammuks ja täidab iga järgmise lahtri sammu võrra suurema arvu või
kuupäevaga. Kui baaslahtrites on tekst, uurib AutoFill, kas need tekstid
sisalduvad mõnes seerias. Kui AutoFill ei leia sobivat seeriat, täidab ta järgmise
lahtri esimese baaslahtri sisuga, ülejärgmise lahtri teise baaslahtri sisuga,
üleülejärgmise lahtri taas esimese baaslahtri sisuga jne. Kui AutoFill leiab
sobiva seeria, täidab ta ülejäänud lahtrid selle seeria elementidega, võttes
sammuks baaslahtrite sisu omavahelise kauguse seerias ja alustades seeria lõppu
jõudes taas otsast peale.
Vahendi AutoFill kasutamine mitme lahtri baasil
1. Täida esimesed lahtrid ja vali need.
2. Vii kursor valitud lahtreid ümbritseva raamjoone alumisse paremasse
nurka
3. Kursor võtab musta risti kuju.
4. Vajuta ja hoia all hiire vasakut klahvi.
5. Lohista hiir üle lahtrite, mida soovid täita.
6. Viimase lahtri juures vabasta hiire klahv.
7. AutoFill täidab lahtrid.
AutoFill täidab järgmise lahtri esimese baaslahtri sisuga, ülejärgmise lahtri teise
baaslahtri sisuga jne. ning viimase baaslahtri järel kasutab taas esimest, teist jne.
baaslahtrit.
3.4. TÖÖVIHIKU HALDAMINE
3.4.1. TÖÖLEHE LOOMINE
Sinu töövihikus on esialgu kolm töölehte, kuid see ei pea nii jääma – soovi
korral saad töölehti juurde luua.
Esialgne töölehtede arv ei pruugi olla kolm. See sõltub Exceli
häälestusest.
Juhtleht – tööleht, millest töölehtede loetelus vahetult vasakule ilmub uus
tööleht. Juhtlehe saad ise valida. Näiteks, kui juhtleheks on tööleht Sheet2
IT Koolitus
106
Tabelitöötlus
(Leht2), ilmub uus tööleht Sheet4 (Leht4) töölehest Sheet2 (Leht2) töölehtede
loetelus vahetult vasakule:
Kui soovid, et uus tööleht ilmuks töölehtede loetelus kõige
parempoolsemaks, kasuta töölehtede loetelu lõpus paiknevat käsku
Insert Worksheet (Lisa tööleht).
Uue töölehe võid luua tööriistariba abil:
1. Aktiveeri juhtleht.
2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi menüü Insert (Lisa) ja
vali Insert Sheet (Lisa leht).
3. Menüü sulgub ja ilmub uus tööleht nimega Sheetn (Lehtn), kus n on
esimene vaba arv.
3.4.2. TÖÖLEHE NIME MUUTMINE
Esialgu kannavad töölehed nimesid Sheet1, Sheet2, … (Leht1, Leht2, …), kuid
see ei pea nii jääma – soovi korral saad töölehe nime muuta:
Ühes töövihikus ei saa olla mitu samanimelist töölehte.
Töölehe liigutamine ja kopeerimine
1. Osuta töölehe, mida liigutada või kopeerida soovid, sakile:
IT Koolitus
107
Tabelitöötlus
2. Vajuta hiire vasak klahv alla.
Hiirekursor võtab iseloomuliku kuju (valge nool ja paberileht):
3. Kui soovid töölehte kopeerida, vajuta ja hoia all klahvi Ctrl.
Hiirekursor võtab uue iseloomuliku kuju (valge nool ja plussmärgiga
paberileht):
4. Lohista tööleht sihtkohta (sihtkohta tähistab must kolmnurk
töölehtede sakkide kohal):
5. Vabasta hiire vasak klahv. Hiirekursor võtab tavapärase kuju, tööleht
või selle koopia ilmub sihtkohta.
6. Vajadusel vabasta klahv Ctrl.
3.4.3. RIDADE JA VEERGUDE LISAMINE
Võib tekkida olukord, kus soovid lisaruumi täidetud lahtrite vahele.
1. Vali read, millest vahetult ülespoole, või veerud, millest vahetult
vasakule soovid ridu/veerge lisada. Vali täpselt nii mitu rida või
veergu, kui lisada soovid.
2. Paremklõpsa valitud lahtritel ja vali avanevas hüpikmenüüs Lisa …
(Insert …).
a. Võid ka avada tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells
(LAhtrid) menüü Insert (Lisa) ja valida Insert Sheet Rows
IT Koolitus
108
Tabelitöötlus
(Lisa leheridu), kui soovid lisada ridu, või Insert Sheet
Columns (Lisa leheveerge), kui soovid lisada veerge.
b. Ridade/veergude lisamisel luuakse töölehele vaba ruumi
lahtreid paremale või allapoole nihutades. Tööleht ei muutu
suuremaks, selles on ikka täpselt 1048576 rida ja 16384
veergu.
3.4.4. RIDADE JA VEERGUDE KUSTUTAMINE
Võib tekkida olukord, kus soovid eemaldada tühja ruumi täidetud lahtrite
vahelt. Võid kustutada ka täidetud ja kujundatud lahtreid, kuid siis kaob koos
lahtritega ka lahtrite sisu ja kujundus.
1. Vali read või veerud, mille soovid kustutada.
2. Paremklõpsa valitud lahtritel ja vali Kustuta … (Delete …).
a. Võid ka avada tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells
(Lahtrid) menüü Delete (Kustuta) ja valida Delete Sheet
Rows (Kustuta leheridu), kui soovid kustutada ridu, või
Delete Sheet Columns (Kustuta leheveerge), kui soovid
kustutada veerge.
b. Lahtrite kustutamisel täidetakse tekkinud vaba ruum lahtreid
vasakule või ülespoole nihutades. Tööleht ei muutu
väiksemaks, selles on ikka täpselt 1048576 rida ja 16384
veergu.
3.4.5. ANDMETABELI LOOMINE
Andmetabel on informatsiooni organiseeritud kogu. Näiteks telefoniraamat on
andmetabel.
Andmetabel koosneb kirjetest. Kirje on üks hulk informatsiooni. Näiteks ühe
inimese andmed on kirje telefoniraamatus.
Kirje koosneb väljadest. Väli on üks ühik informatsiooni. Näiteks inimese
eesnimi, perekonnanimi ja sünniaeg on väljad selle inimese andmetes.
Kõik ühe andmetabeli kirjed koosnevad samasugustest väljadest. Seepärast
võib ütelda, et andmetabel koosneb kirjetest ja väljadest.
IT Koolitus
109
Tabelitöötlus
Exceli töölehel paikneb iga kirje omaette real, kusjuures igale väljale on kirjes
oma veerg:
Andmetabeli loomine on lihtne – täida lahtrid vajalike andmetega.
Et andmetabelit hiljem valutu kasutada oleks, järgi andmetabelit luues reegleid:
Andmetabel on omaette töölehel.
Andmetabel algab töölehe esimesest lahtrist (A1).
Andmetabeli esimeses reas on väljade nimed.
Andmetabelis ei ole ühtegi tühja rida ega tühja veergu.
3.5. TABELITE KUJUNDUSVÕTTED
Kuna kujundamise käigus kasutatakse väga palju tööriistariba sakki Home
(Avaleht), tasub teada, et selle saki käepärase lühikokkuvõttena saab kasutada
ka hõljuvat tööriistariba:
Hõljuva tööriistariba sisu sõltub olukorrast.
Hõljuva tööriistariba avamiseks paremklõpsa valitul.
Hõljuv tööriistariba avaneb hiirekursori läheduses.
IT Koolitus
110
Tabelitöötlus
3.5.1. ANDMETE KUJUNDAMINE
Tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Font abil saab kiirelt sooritada põhilisi
andmete kujundamise toiminguid:
Käsk Kirjeldus
Font (Font Size) Määrab valitud andmete
kirjatüübi.
Font Size (Fondi suurus)
Määrab valitud andmete kirjasuuruse
Increase Font Size (Suurenda fonti)
Suurendab valitud andmete kirjasuurust.
Decrease Font Size (Vähenda fonti)
Vähendab valitud andmete kirjasuurust.
Bold (Paks) Määrab, kas valitud andmed
on rõhkkirjas.
Italic (Kursiiv) Määrab, kas valitud andmed
on kaldkirjas.
Underline (Allakriipsutus) Underline (Allakriipsutus) – valitud andmed on ühekordselt alla joonitud.
Määrab, kas ja kuidas valitud andmed on alla joonitud:
Underline
(Allakriipsutus) – valitud andmed on ühekordselt alla joonitud.
Double Underline (Kahekordne allakriipsutus) – valitud andmed on kahekordselt alla joonitud.
IT Koolitus
111
Tabelitöötlus
Font Color (Fondi värv)
Määrab valitud andmete värvi
Format Cells (Lahtrivorming)
Avab valitud andmete täpsemaks kujundamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Font
Sa ei pea valima terveid lahtreid – saad kujundada sobiva osa lahtris
sisalduvatest andmetest.
3.5.2. LAHTRIPIIRKONNA KUJUNDAMINE
Tööriistariba saki Home (Avaleht) abil saab kiirelt sooritada põhilisi lahtrite
kujundamise toiminguid.
IT Koolitus
112
Tabelitöötlus
3.5.3. GRUPP FONT
Käsk Kirjeldus
Borders (Äärised) Määrab valitud lahtrite
raamjooned (täpsem info allpool).
Fill Color (Täitevärv) Määrab valitud lahtrite
taustvärvi.
Tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Font menüü Borders (Äärised) jaotub
kaheks osaks – Borders (Äärised) ja Draw Borders (Joonista äärised). Esimene
osa sisaldab loetelu raamjoonte valmiskomplektidest (valitud lahtritele uue
komplekti lisamine ei eemalda võimalusel eelmist), teine osa vahendeid
meelepärase raamjoonte komplekti koostamiseks. Siinkohal vaatleme menüü
esimeses osas loetletud võimalusi:
Käsk Kirjeldus
Bottom Border (Allääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga alumisse serva.
Top Border (Ülaääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga ülemisse serva.
Left Border (Vasakääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga vasakpoolsesse serva.
Right Border (Paremääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga parempoolsesse serva.
No Border (Ääriseta) Eemaldab valitud lahtritelt kõik raamjooned.
All Borders (Kõik äärised) Lisab horisontaalsed ja vertikaalsed raamjooned valitud lahtritele.
Outside Borders (Välisäärised) Lisab raamjooned valitud lahtrite hulga ümber.
Thick Box Border (Jäme boksiääris)
Lisab jämedad pidevad raamjooned valitud lahtrite hulga ümber.
Bottom Double Border (Kahekordne allääris)
Lisab kahekordse pideva raamjoone valitud lahtrite hulga alumisse serva.
IT Koolitus
113
Tabelitöötlus
Thick Bottom Border (Jäme allääris) Lisab jämeda pideva raamjoone valitud lahtrite hulga alumisse serva.
Top and Bottom Border (Üla- ja allääris) Lisab raamjooned valitud lahtrite hulga ülemisse ja alumisse serva.
Top and Thick Bottom Border (Ülaääris ja jäme allääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga ülemisse ja jämeda pideva raamjoone alumisse serva.
Top and Double Bottom Border (Ülaääris ja kahekordne allääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga ülemisse ja kahekordse pideva raamjoone alumisse serva.
More Borders … (Veel ääriseid …) Avab valitud lahtritele sobiva raamjoonte komplekti koostamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Border (Ääris).
3.5.4. GRUPP ALIGNMENT (JOONDUS)
Käsk Kirjeldus
Top Align (Joonda üles)
Määrab valitud lahtrite vertikaaljoonduse: joondab üles
Middle Align (Joonda keskele)
Määrab valitud lahtrite vertikaaljoonduse: joondab keskele.
Bottom Align (Joonda alla)
Määrab valitud lahtrite vertikaaljoonduse: joondab alla.
Orientation (Suund) Määrab andmete asendi valitud lahtrites:
IT Koolitus
114
Tabelitöötlus
Käsk Kirjeldus
Angle Counterclockwise
(Pööra vastupäeva) – andmed on kaldus 45°
Angle Clockwise (Pööra päripäeva) – andmed on kaldus 45°.
Vertical Text (Vertikaaltekst) – andmed jooksevad ülevalt alla.
Rotate Text Up (Pööra tekst üles) – andmed on kaldus 90°.
Rotate Text Down (Pööra tekst alla) – andmed on kaldus 90°.
Format Cell Alignment (Lahtrijoonduse vorming) – avab andmete asendi täpsemaks määramiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Alignment (Joondus).
Align Text Left (Joonda tekst vasakule)
Määrab valitud lahtrite horisontaaljoonduse: joondab vasakule.
Center (Keskele) Määrab valitud lahtrite horisontaaljoonduse: joondab keskele.
Align Text Right (Joonda tekst paremale)
Määrab valitud lahtrite horisontaaljoonduse: joondab paremale.
Decrease Indent (Vähenda taanet)
Vähendab või suurendab valitud lahtrite taanet. Lahtri taane on lahtris
IT Koolitus
115
Tabelitöötlus
Käsk Kirjeldus
Increase Indent (Suurenda taanet)
sisalduvate andmete kaugus lahtri vasakust (horisontaalselt vasakule joondatud lahtri korral) või paremast servast (horisontaalselt paremale joondatud lahtri korral).
Wrap Text (Murra teksti ridu)
Määrab, kas valitud lahtrites on lubatud mitmerealisus. Mitmerealisuse korral algab uus rida automaatselt käesoleva rea täitumise korral. Rida algab võimalusel sõna poolitamata.
Merge & Center (Ühenda ja joonda keskele)
Määrab, kas ja kuidas valitud lahtrid on ühendatud ning joondatud:
Merge & Center (Ühenda ja
joonda keskele) – ühendab valitud lahtrid üheks lahtriks ja määrab tekkinud lahtri horisontaaljoonduse: joondab keskele.
Merge Across (Ühenda horisontaalsuunas) – ühendab valitud lahtrid reakaupa.
Merge Cells (Ühenda lahtrid) – ühendab valitud lahtrid üheks lahtriks.
Unmerge Cells (Tühista lahtriühendus) – eemaldab lahtrite ühendused.
Lahtrite ühendamisel tekkiva lahtri sisuks saab ühendatavatest lahtritest esimese (kõige vasak- ja ülalpoolsema) täidetud lahtri sisu. Teiste ühendatavate täidetud
IT Koolitus
116
Tabelitöötlus
Käsk Kirjeldus
lahtrite sisu kaob ega taastu ka lahtrite ühenduse eemaldamisel.
Format Cells: Alignment (Lahtrivorming: Joondus)
Avab valitud lahtrite täpsemaks kujundamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Alignment (Joondus).
3.5.5. GRUPP NUMBER (ARV)
Käsk Kirjeldus
Number Format (Arvuvorming)
Määrab valitud lahtrite andmetüübi:
IT Koolitus
117
Tabelitöötlus
General (Üldine) – Excel valib lahtrite andmetüübi lahtrite sisu põhjal. Number (Arv) – arvulised andmed. Finantsandmed: Currency (Valuuta) Accounting (Raamatupidamine) Kuupäev ja kellaaeg: Short Date (Lühike kuupäev) Long Date (Pikk kuupäev) Time (Kellaaeg) Protsent-, murd- ja standardarvud: Percentage (Protsent) Fraction (Murd) Scientific (Teaduslik)
IT Koolitus
118
Tabelitöötlus
Text (Tekst) – tekstilised andmed. • More Number Formats (Veel numbrivorminguid) – avab andmetüübi täpsemaks kirjeldamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Number (Arv).
Accounting Number Format (Raamatupidamise arvuvorming)
Määrab valitud lahtrite andmetüübiks finantsandmed ja lubab valida valuuta:
More Accounting Formats
… (Veel raamatupidamisvorminguid…) – avab andmetüübi täpsemaks kirjeldamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Number (Arv).
Percent Style (Protsendilaad)
Määrab valitud lahtrite andmetüübiks protsentarvu ja näidatavate komakohtade arvuks 0.
Comma Style (Komalaad)
Määrab valitud lahtrite andmetüübiks finantsandmed, näidatavate komakohtade arvuks 2 ja valuuta puuduvaks.
Increase Decimal (Rohkem kümnendkohti)
Suurendab ühe võrra valitud lahtrites näidatavate komakohtade arvu.
Ei toimi lahtrites, mille andmetüübiks on kuupäev, kellaaeg, murdarv või tekst.
Määramata andmetüübiga lahtrites määrab
IT Koolitus
119
Tabelitöötlus
andmetüübiks arvulised andmed.
Kui valitud lahtrite hulgas on erineva andmetüübiga lahtreid, otsustab aktiivne lahter.
Decrease Decimal (Vähem kümnendkohti)
Vähendab ühe võrra valitud lahtrites näidatavate komakohtade arvu.
Ei toimi lahtrites, mille andmetüübiks on kuupäev, kellaaeg, murdarv või tekst.
Määramata andmetüübiga lahtrites määrab andmetüübiks arvulised andmed.
Kui valitud lahtrite hulgas on erineva andmetüübiga lahtreid, otsustab aktiivne lahter.
Format Cells: Number (Lahtrivorming: Arv)
Avab valitud lahtrite täpsemaks kujundamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Number (Arv).
3.5.6. KUJUNDUSE KOPEERIMINE JA KUSTUTAMINE
Kujunduse kopeerimiseks toimi järgnevalt:
1. Aktiveeri lahter, mille kujundust soovid kopeerida.
2. Klõpsa tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Clipboard (Lõikelaud)
nupul Format Painter (Vormingupintsel).
a. Kui kopeerimisel on mitu sihtkohta, topeltklõpsa Format
Painter (Vormingupintsel) nupul.
3. Aktiveeri lahtripiirkond, kuhu soovid kujunduse kopeerida.
4. Kui topeltklõpsasid ennist Format Painter (Vormingupintsel) nupul,
klõpsa kujunduse kopeerimise lõpetamiseks sellel nupul uuesti või
kasuta Esc klahvi.
Kujunduse kustutamiseks toimi järgnevalt:
1. Vali lahtripiirkond, mille kujunduse soovid kustutada.
IT Koolitus
120
Tabelitöötlus
2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Editing (Redigeerimine)
menüü Clear (Tühjenda) ja vali Clear Formats (Eemalda vormingud).
3.5.7. VEERU LAIUSE MUUTMINE
Veergude laiuse muutmiseks tööriistariba abil toimi järgnevalt:
1. Vali lahtripiirkond, mis hõlmab veerud, mille laiust soovid muuta.
2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü
Format (Vorming) ja vali Column Width … (Veeru laius …). Avaneb
Column Width (Veeru laius) dialoogiaken.
a. Kui valitud lahtripiirkond hõlmab terveid veerge, võid ka
paremklõpsata valitud lahtripiirkonnal ja valida Column
Width … (Veeru laius …).
3. Sisesta Column width: (Veeru laius:) pessa veeru laius (mitu märki
lahtrisse keskmiselt mahub).
a. Kui tööleht on vaates Page Layout (Küljendus), võid veeru
laiuse määrata sentimeetrites.
4. Klõpsa nupul OK.
Veeru laiuse muutmiseks hiire abil vii kursor veeru päise parempoolsele servale
(kursor võtab kahesuunalise noole kuju), klõpsa ja hoia all hiire vasakut klahvi,
lohista veerg sobivasse laiusse ning vabasta hiire klahv.
Ka hiire abil saad muuta korraga mitme veeru laiust, kui veerud
eelnevalt valid.
Kui soovid, et Excel valiks veergude laiuse vastavalt andmetele, vali veerud ja
vali sobiv võimalus:
ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü
Format (Vorming) ja vali AutoFit Column Width (Automaatsobita
veeru laiusega).
topeltklõpsa ühe valitud veeru päise parempoolsel serval.
IT Koolitus
121
Tabelitöötlus
3.5.8. REA KÕRGUSE MUUTMINE
Ridade kõrguse muutmiseks tööriistariba abil toimi järgnevalt:
1. Vali lahtripiirkond, mis hõlmab read, mille kõrgust soovid muuta.
2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü
Format (Vorming) ja vali käsk Row Height … (Rea kõrgus …).
Avaneb Row Height (Rea kõrgus) dialoogiaken.
a. Kui valitud lahtripiirkond hõlmab terveid ridu, võid ka
paremklõpsata valitud lahtripiirkonnal ja valida Row Height
… (Rea kõrgus …).
3. Sisesta Row height: (Rea kõrgus:) pessa rea kõrgus.
a. Kui tööleht on vaates Page Layout (Küljendus), võid rea
kõrguse määrata sentimeetrites.
4. Klõpsa nupul OK.
Rea kõrguse muutmiseks hiire abil vii kursor rea päise alumisele servale (kursor
võtab kahesuunalise noole kuju), klõpsa ja hoia all hiire vasakut klahvi, lohista
rida sobivasse kõrgusse ning vabasta hiire klahv.
Ka hiire abil saad muuta korraga mitme rea kõrgust, kui read eelnevalt
valid.
Kui soovid, et Excel valiks ridade kõrguse vastavalt andmetele, vali read ja vali
sobiv võimalus:
ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü
Format (Vorming) ja vali AutoFit Row Height (Automaatsobita rea
kõrgusega).
topeltklõpsa ühe valitud rea päise alumisel serval.
3.5.9. ANDMETABELI KUJUNDAMINE
Tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Styles (Laadid) menüü Format as
Table (Vorminda tabelina) pakub valmiskujundusi aktiivse tabeli kiireks
kujundamiseks.
Algne andmetabel:
IT Koolitus
122
Tabelitöötlus
Kujundatud andmetabel:
Seejuures on valmiskujundused jaotatud nelja kategooriasse: Custom
(Kohandatud) ehk Sinu loodud, Light (Hele) ehk heledate toonidega, Medium
(Keskmine) ehk keskmiste toonidega ja Dark (Tume) ehk tumedate toonidega.
Valmiskujunduse valimise järel avaneb dialoogiaken, mis täpsustab tabeli
asukoha ja päiserea olemasolu.
3.5.10. VEERGUDE JA RIDADE PEITMINE
Ridade või veergude peitmiseks või nähtavale toomiseks:
1. Vali lahtrite hulk, mis hõlmab ridu või veerge, mida peita või
nähtavale tuua soovid.
IT Koolitus
123
Tabelitöötlus
2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü
Format (Vorming), osuta Hide & Unhide (Peida ja too peidust välja)
ja vali:
a. Hide Rows (Peida read), kui soovid ridu peita.
b. Hide Columns (Peida veerud), kui soovid veerge peita.
c. Unhide Rows (Too read peidust välja), kui soovid ridu
nähtavale tuua.
d. Unhide Columns (Too veerud peidust välja), kui soovid
veerge nähtavale tuua.
e. Kui valitud lahtrite hulk hõlmab terveid ridu või veerge,
võid ka paremklõpsata valitud ridadest või veergudest ühe
päisel ja valida vastavalt soovile Hide (Peida) või Unhide
(Too peidust välja).
3.5.11. VEERGUDE JA RIDADE KÜLMUTAMINE
Saad külmutada aktiivse töölehe esimesed read ja veerud. Kui liigud töölehel,
on külmutatud veerud ja read alati nähtaval.
Aktiivse töölehe ridade ja veergude külmutamiseks ja sulatamiseks kasuta
tööriistariba saki View (Vaade) grupi Window (Aken) menüüd Freeze Panes
(Külmuta paanid):
Vasakul on menüü Freeze Panes (Külmuta paanid) juhul, kui aktiivsel
töölehel ei ole, paremal juhul, kui on külmunud ridu või veerge.
Menüü Freeze Panes (Külmuta paanid) ei ole kasutatav vaates Page
Layout (Küljendus).
Käsk Kirjeldus
Freeze Panes (Külmuta paanid) Külmutab aktiivsest lahtrist ülal paiknevad read ja vasakul paiknevad veerud.
IT Koolitus
124
Tabelitöötlus
Freeze Top Row (Külmuta ülemine rida)
Külmutab aktiivse töölehe fookuse esimese rea.
Freeze First Column (Külmuta esimene veerg)
Külmutab aktiivse töölehe fookuse esimese veeru.
Unfreeze Panes (Vabasta paanid) Sulatab aktiivse töölehe.
Freeze Top Row (Külmuta ülemine rida) ja Freeze First Column
(Külmuta esimene veerg) eemaldavad esmalt olemasoleva külmutuse.
Koos ridadega külmub fookuse ülemine, koos veergudega fookuse
vasak serv.
3.6. ARVUTUSED JA FUNKTSIOONIDE KASUTAMINE
3.6.1. VAHEND AUTOCALCULATE
Vahendi AutoCalculate abil saad lahtripiirkonna kohta sooritada kiire arvutuse.
Arvutuse tulemust ei salvestata töövihikusse.
Vahendi AutoCalculate abil lahtripiirkonna kohta arvutuse sooritamiseks toimi
järgnevalt:
1. Vali lahtripiirkond.
2. Arvutuse tulemust näed AutoCalculate alas:
IT Koolitus
125
Tabelitöötlus
Average (Keskmine) – lahtripiirkonna keskmine
Count (Kogus) – lahtripiirkonnas sisalduvate lahtrite arv
Numerical Count (Arvandmete arv) – lahtripiirkonnas sisalduvate
arvude arv
Maximum (Maksimum) – suurim arv lahtripiirkonnas
Minimum (Miinimum) – väikseim arv lahtripiirkonnas
Sum (Summa) – lahtripiirkonnas sisalduvate arvude summa
Soovi korral paremklõpsa olekuribal AutoCalculate alal, et avada AutoCalculate
funktsioonide loetelu ja vali funktsioon(id), mida kasutada soovid (kui midagi
ei ole valitud, siis ei arvutata AutoCalculate alal ka midagi).
IT Koolitus
126
Tabelitöötlus
3.6.2. VIIDAD
Lahtrile viitamine
Lahtrile viitamiseks kasuta lahtri aadressi.
Näiteks lahtrile A1 viitamiseks: A1.
Veerutähti ei pea viitamisel kirjutama suurtähtedena.
Nelinurksele lahtripiirkonnale viitamine
Nelinurksele lahtripiirkonnale viitamiseks kasuta järgmist kuju:
esimese lahtri aadress : viimase lahtri aadress
Näiteks lahtritele A1, A2 ja A3 viitamiseks: A1:A3.
Kui nelinurkne lahtripiirkond hõlmab töövihiku kõiki ridu, võid viitamiseks
kasutada järgmist kuju:
esimese lahtri veerutäht : viimase lahtri veerutäht
Näiteks veergude A, B ja C lahtritele viitamiseks: A:C.
Kui nelinurkne lahtripiirkond hõlmab töövihiku kõiki veerge, võid viitamiseks
kasutada järgmist kuju:
esimese lahtri reanumber : viimase lahtri reanumber
Näiteks ridade 1, 2 ja 3 lahtritele viitamiseks: 1:3.
Suhtelised ja absoluutsed viited
Valemit liigutades ja kopeerides tuleb jälgida, kas valemis sisalduvad viited on
suhtelised või absoluutsed – tulemus sõltub sellest.
Suhteline viide (näiteks kohviku suund) sõltub lähtepunktist. Absoluutne viide
(näiteks kohviku aadress) ei sõltu lähtepunktist.
Excel kasutab suhtelisi ja absoluutseid viiteid järgnevalt:
IT Koolitus
127
Tabelitöötlus
Lahtri aadress kujul A1 on suhteline viide. Kui viita kasutava lahtri
aadress muutub (näiteks liigutamisel või kopeerimisel), muutub ka
viide.
Lahtri aadress kujul $A$1 on absoluutne viide. Kui viita kasutava
lahtri aadress muutub (näiteks liigutamisel või kopeerimisel), jääb
viide samaks.
Sobiva viite saamiseks muuda viites lahtri aadressi kuju: vii kursor viites lahtri
aadressi ja kasuta klahvi F4, kuni saad soovitud tulemuse.
3.7. VALEMID
Valemeid saab kasutada arvutuste teostamiseks alates lihtsast liitmisest,
lõpetades keeruliste teaduslike arvutustega.
Lahtris näidatakse valemi tulemust, valemiribal valemit.
Valemi sisestamine ei erine palju andmete sisestamisest:
Valem sisesta lahtrisse, kus soovid näha valemi tulemust.
Valemi sisestamist alusta võrdusmärgiga, seejärel sisesta kirjeldus
tulemuse arvutamiseks.
Valemis võid kasutada järgmisi matemaatilisi operaatoreid:
Operaator Tehe
+ või & (arvude või tekstide) liitmine - Lahutamine * Korrutamine / Jagamine % Protsent ^ Astendamine
Seejuures järgib Excel standardset tehete järjekorda. Tehete järjekorra
muutmiseks kasuta sulgusid.
Iga valem vajab tulemuse arvutamiseks andmeid:
Andmed võid sisestada otse valemisse: =(5+6)*10%.
IT Koolitus
128
Tabelitöötlus
Andmed võib valem võtta töövihiku lahtritest. Selleks viita valemis
lahtritele, kus andmed asuvad: =(A1+A2)*10%.
Kui valem võtab andmed töövihiku lahtritest, arvutatakse tulemus
uuesti kohe, kui andmed mõnes lahtris muutuvad.
Lahtritele viidates võid kasutada kõiki viitamise võtteid. Viite
lahtripiirkonnale võid sisestada käsitsi või lahtripiirkonna valimise
teel.
Valem võib tulemuse arvutamiseks kasutada nii arve, teksti, kuupäevi
kui kellaaegu.
3.8. FUNKTSIOONID
Keerulisemate valemite lihtsustamiseks on funktsioonid.
Funktsiooni kasuta valemis järgmisel kujul:
= funktsiooni nimi (argument1;argument2;...)
= SUM (lahtripiirkond)
Argumendid on funktsioonile vajalikud andmed – need sisesta nii, nagu
andmeid valemisse ikka.
Funktsiooni nimes ei ole suur- ja väiketähtede kasutus oluline.
Argumendi, mille nimetus on toodud kandilistes sulgudes, võib
sisestamata jätta.
IT Koolitus
129
Tabelitöötlus
3.8.1. VALIK LIHTSAMAID FUNKTSIOONE
Funktsioone on palju ja neid saab igaüks ise juurde luua. Vaatleme siinkohal
mõningaid enimkasutatavaid funktsioone:
Funktsioon Näide funktsiooni kasutamisest
Mida see teeb?
SUM =SUM(A4:A10) Liidab arvud, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvad arvud.
AVERAGE =AVERAGE(A4:A10) Leiab arvude, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvate arvude aritmeetilise keskmise.
MIN =MIN(A4:A10) Leiab arvude, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvate arvude hulgast vähima.
MAX =MAX(A4:A10) Leiab arvude, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvate arvude hulgast suurima.
COUNT =COUNT(A4:A10) Loendab arvud, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvad arvud.
3.8.2. VAHEND AUTOSUM (AUTOMAATSUMMA)
Kõige enam kasutatakse vaid ühest funktsioonist koosnevat valemit.
AutoSum (Automaatsumma) vahendi abil saab selliseid valemeid
kiiresti luua olukordades, kus funktsioonis kasutatav lahtripiirkond on
ilmselge.
AutoSum (Automaatsumma) oskab luua valemeid andmetabeli alla
esimesse vabasse ritta või andmetabelist paremale esimesse vabasse
veergu.
AutoSum (Automaatsumma)vahendi abil valemite loomiseks toimi järgnevalt:
1. Vali lahtrid, kuhu valemeid sisestada soovid.
2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Editing (Redigeerimine)
menüü AutoSum (Automaatsumma) ja vali sobiv funktsioon.
a. Kui sisestasid valemi vaid ühte lahtrisse, pead valemi
sisestuse kinnitama.
IT Koolitus
130
Tabelitöötlus
3.8.3. LOOGIKAFUNKTSIOON IF
Mõnikord juhtub, et soovid lahtrisse kirjutada justkui kaks valemit – ühe
kasutamiseks ühes, teise teises olukorras. Sellisel juhul võib abi olla
loogikafunktsioonist IF.
Näiteks võid luua reegli, et kui müügiarv ületab teatud summa, arvutatakse
müüjale makstav boonus ühel viisil, ja kui müügiarv on allpool seda summat,
arvutatakse boonus teisel viisil.
IF funktsiooni kasutamiseks sisesta järgnev valem:
=IF(testavaldis; üks tulemus; teine tulemus)
Argument Kirjeldus
testavaldis Avaldis, millele on võimalik anda hinnang: „õige“ või „vale“.
üks tulemus Avaldis, mille järgi arvutada valemi tulemus juhul, kui testavaldis saab hinnangu „õige“.
teine tulemus Avaldis, mille järgi arvutada valemi tulemus juhul, kui testavaldis saab hinnangu „vale“.
Näide
Tulemuseks on B6*B4 juhul, kui lahtri B3 väärtus on väiksem kui lahtri B7
väärtus, muul juhul on tulemuseks B8*B4.
=IF(B3<B7;B6*B4;B8*B4)
IT Koolitus
131
Tabelitöötlus
=IF(B3>=B7;B8*B4;B6*B4)
=IF(kogus<hulgi;alla1*koguhind;alla2*koguhind)
3.8.4. STATISTIKAFUNKTSIOONID (STATISTICAL)
Loendamine
COUNTBLANK – tühjade lahtrite arv
Funktsiooni COUNTBLANK kasutatakse tühjade lahtrite loendamiseks.
Kuidas kasutada
COUNTBLANK(lahtripiirkond)
COUNTBLANK(range)
Tulemus
Lahtripiirkonna poolt hõlmatud tühjade lahtrite arv. Loendatakse ka lahtrid,
kus valemi tulemus on tühi tekst (””).
Tulemus Valem
65532 =COUNTBLANK(A:A) 0 =COUNTBLANK(A2:A4)
COUNTA – mittetühjade lahtrite arv
Funktsiooni COUNTA kasutatakse enamasti täidetud lahtrite loendamiseks.
IT Koolitus
132
Tabelitöötlus
Kuidas kasutada
COUNTA(andmehulk1;andmehulk2;…;andmehulkN)
COUNTA(value1;value2;…;valueN)
N on täisarv 1…30.
Andmehulgad on väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.
Tulemus
Andmehulkades sisalduvate väärtuste arv. Loendatakse ka tühitekstiväärtused
(””).
Tulemus Valem
4 =COUNTA(A:A) 3 =COUNTA(A2:A4) 8 =COUNTA(A:A;1;”tekst”;””;TRUE)
COUNT – arvandmetega lahtrite arv
Funktsiooni COUNT kasutatakse enamasti arvandmetega täidetud lahtrite
loendamiseks.
Kuidas kasutada
COUNT(andmehulk1;andmehulk2;…;andmehulkN)
COUNT(value1;value2;…;valueN)
IT Koolitus
133
Tabelitöötlus
N on täisarv 1…30.
Andmehulgad on väärtused, lahtriviirkonnad või massiivid.
Tulemus
Andmehulkades sisalduvate arvuliste väärtuste arv.
Kui arvuhulk on tekstiline väärtus ja COUNT suudab selle arvulisele kujule
viia, läheb see loendamisel arvesse.
Kui arvuhulk on tõeväärtus, läheb see loendamisel arvesse.
Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta COUNT tühjade,
tekstiliste, tõe- ja veaväärtustega.
Tulemus Valem
3 =COUNTA(A:A) 3 =COUNTA(A2:A4) 6 =COUNTA(A:A;1;”1”;”tekst”;””;TRUE)
Järjestamine
MIN – vähim arv
Funktsiooni MIN kasutatakse arvude hulgast kõige väiksema leidmiseks.
Kuidas kasutada
MIN(arvuhulk1;arvuhulk2;…;arvuhulkN)
IT Koolitus
134
Tabelitöötlus
MIN(number1;number2;…;numberN)
N on täisarv 1…30.
Arvuhulgad on väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.
Tulemus
Arvuhulkades leiduvatest arvudest kõige väiksem. Kui arvuhulkades ei leidu
ühtegi arvu, on tulemus 0.
Kui arvuhulk on tekstiline väärtus, püüab MIN selle arvulisele kujule viia. Kui
see ei õnnestu, annab MIN vea.
Kui arvuhulk on tõeväärtus, viib MIN selle arvulisele kujule: tõeväärtusele
TRUE vastab 1, tõeväärtusele FALSE 0.
Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta MIN tühjade, tekstiliste,
tõe- ja veaväärtustega.
Tulemus Valem
6000 =MIN(A:A) 5 =MIN(A:A;5)
MAX – suurim arv
Funktsiooni MAX kasutatakse arvude hulgast kõige suurema leidmiseks.
Kuidas kasutada
MAX(arvuhulk1;arvuhulk2;…;arvuhulkN)
IT Koolitus
135
Tabelitöötlus
MAX(number1;number2;…;numberN)
N on täisarv 1…30.
Arvuhulgad on väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.
Tulemus
Arvuhulkades leiduvatest arvudest kõige suurem. Kui arvuhulkades ei leidu
ühtegi arvu, on tulemus 0.
Kui arvuhulk on tekstiline väärtus, püüab MAX selle arvulisele kujule viia. Kui
see ei õnnestu, annab MAX vea.
Kui arvuhulk on tõeväärtus, viib MAX selle arvulisele kujule: tõeväärtusele
TRUE vastab 1, tõeväärtusele FALSE 0.
Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta MAX tühjade, tekstiliste,
tõe- ja veaväärtustega.
Tulemus Valem
7000 =MAX(A:A) 7000 =MAX(A:A;5)
Keskmise leidmine
AVERAGE – aritmeetiline keskmine
Funktsiooni AVERAGE kasutatakse arvude aritmeetilise keskmise leidmiseks.
Kuidas kasutada
IT Koolitus
136
Tabelitöötlus
AVERAGE(arvuhulk1;arvuhulk2;…;arvuhulkN)
AVERAGE(number1;number2;…numberN)
N on positiivne täisarv 1…30.
Arvuhulgad võivad olla väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.
Tulemus
Arvuhulkades leiduvate arvude aritmeetiline keskmine.
Kui arvuhulk on tekstiline väärtus, püüab AVERAGE selle arvulisele kujule
viia. Kui see ei õnnestu, annab AVERAGE tulemuseks vea.
Kui arvuhulk on tõeväärtus, viib AVERAGE selle arvulisele kujule:
tõeväärtusele TRUE vastab 1 ja tõeväärtusele FALSE 0.
Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta AVERAGE tühjade,
tekstiliste, tõe- ja veaväärtustega.
Tulemus Valem
11 =AVERAGE(A:A) 10 =AVERAGE(A:A;5)
ROUND – ümardamine sobiva täpsuseni
Funktsiooni ROUND kasutatakse sobiva täpsusega ümardamiseks.
Kuidas kasutada
ROUND(ümardatav;komakohti)
IT Koolitus
137
Tabelitöötlus
ROUND(number;num_digits)
Komakohti on täisarv.
Tulemus
Vastavalt üldtunnustatud ümardamisreeglitele komakohti komakohani
ümardatud ümardatav.
Tulemus Valem
3 =ROUND(3,15;0) 4 =ROUND(3,55;0) 3,6 =ROUND(3,55;1) 400 =ROUND(355;-2) -3 =ROUND(-3,1;0) -4 =ROUND(-3,9;0)
3.9. DIAGRAMMIDE LOOMINE JA MUUTMINE
Kui kasutad andmete esitlemiseks diagrammi töölehe ridade ja veergude
asemel, on kergem andmeid võrrelda ja neis trende näha. Saad valida suure
hulga erinevate diagrammide vahelt. Peale diagrammi loomist on lihtne muuta
selle värve, telgi ja teisi osi.
Diagramm on töölehe andmetega seotud ja muutub automaatselt, kui
muutuvad andmed .
Diagrammi jaoks andmete valimine
Vali andmed, mida soovid diagrammil kajastada. Valida tasub ka pealkirjad.
Soovi korral võid valida ka mittekülgnevaid piirkondi, kuid need peavad
omavahel „kokku sobima“ (ristküliku moodustama).
IT Koolitus
138
Tabelitöötlus
Kui valitud lahtripiirkonna esimene veerg ja esimene rida sisaldavad tekstilisi
väärtusi, eeldab Excel automaatselt, et tegemist on kategooriate ja
andmeseeriate pealkirjadega. Sellisel juhul ei kajastu diagrammil valitud
lahtripiirkonna esimese (ülemise vasakpoolse) lahtri sisu.
Kui valitud lahtripiirkonnal on kõrgust rohkem kui laiust (ridu rohkem kui
veerge), kajastuvad diagrammil andmeseeriatena veerud.
Kui valitud lahtripiirkonnal on laiust rohkem kui kõrgust (veerge rohkem kui
ridu), kajastuvad diagrammil andmeseeriatena read.
Excel püüab luua diagrammi, kus andmeseeriate arv on väiksem kui
kategooriate arv.
IT Koolitus
139
Tabelitöötlus
3.9.1. LIHTSA DIAGRAMMI LOOMINE
1. Vali sobiv lahtripiirkond, kaasaarvatud rea- ja veerupealkirjad.
2. Ava tööriistariba saki Insert (Lisa) grupi Charts (Diagrammid) sobiv
menüü.
3. Vali sobiv diagrammi tüüp.
Excel lisab töövihikusse valitud andmete põhjal uue diagrammi.
Diagrammi saad eriti kiiresti luua, kui toimid järgnevalt:
1. Vali sobiv lahtripiirkond, kaasaarvatud rea- ja veerupealkirjad.
2. Kasuta klahvi <F11>.
Excel lisab töövihikusse valitud andmete põhjal uue diagrammilehe.
Kui soovid diagrammi luua töölehele objektina, kasuta
klahvikombinatsiooni <ALT> + >F11>.
IT Koolitus
140
Tabelitöötlus
Kui aktiveerid diagrammi, ilmub tööriistaribale sakigrupp Chart tools
(Diagrammiriistad) sakkidega Design (Kujundus), Layout (Paigutus) ja Format
(Vorming).
3.9.2. DIAGRAMMI MUUTMINE
1. Klõpsa tööriistariba saki Insert (Lisa) grupi Chats (Diagrammid)
nupul .
2. Vali sobiv diagrammitüüp.
3. Klõpsa dialoogiakna Insert Chart (Diagrammi lisamine) nupul Set As
Default Chart (Sea vaikediagrammiks).
Diagrammi asukoha muutmine
Diagramm paigutatakse töölehele objektina . Soovi korral saad diagrammi
eraldiseisvale diagrammilehele ümber paigutada. Samuti saad diagrammilehel
paikneva diagrammi ümber paigutada objektina töölehele.
1. Vali diagramm, mille soovid ümber paigutada.
2. Klõpsa tööriistariba saki Design (Kujundus) grupi Location
(Asukoht) nupul Move Chart (Teisalda diagramm). Avaneb
dialoogiaken Move Chart (Diagrammi teisaldamine):
3. Vali:
New Sheet (Uus leht), kui soovid diagrammi paigutada eraldiseisvale
diagrammilehele. Seejärel sisesta diagrammilehele sobiv nimi.
Object in (Objekt lehel), kui soovid diagrammi paigutada objektina
töölehele. Seejärel vali sobiv tööleht.
IT Koolitus
141
Tabelitöötlus
4. Klõpsa nupul OK.
Diagrammi tüübi muutmine
Soovi korral saad muuta terve diagrammi või üksiku andmeseeria
diagrammitüüpi :
1. Terve diagrammi tüübi muutmiseks vali see diagramm. Üksiku
andmeseeria diagrammitüübi muutmiseks vali see andmeseeria.
2. Klõpsa tööriistariba saki Design (Kujundus) grupi Type (Tüüp) nupul
Change Chart Type (Muuda diagrammi tüüpi).
3. Vali dialoogiaknas Change chart type (Diagrammitüübi muutmine)
sobiv diagrammi kategooria ja tüüp.
3.9.3. DIAGRAMMI KUJUNDAMINE
Enne diagrammi kujundamist tuleb see aktiveerida .
Diagrammi osa valimiseks klõpsa sellel. Tööriistariba saki Format (Vorming)
grupi Current Selection (Praegune valik) valikus Chart Elements (Diagrammi
elemendid) näed valitud osa nime. Korraga saad valida vaid ühe diagrammi
osa. Mõned diagrammi osad (näiteks andmeseeriad), koosnevad omakorda
osadest. Konkreetse andmepunkti valimiseks tuleb sellel klõpsata kaks korda.
Soovi korral saad diagrammi osi kujundada:
1. Vali diagrammi osa, mida soovid kujundada.
2. Klõpsa tööriistariba saki Format (Vorming) grupi Current Selection
(Praegune valik) nupul Format Selection (Valiku vorming).
3. Määra dialoogiaknas Format […] ([…] vorming) sobiv kujundus.
IT Koolitus
142
Tabelitöötlus
4. Klõpsa nupul OK.
Dialoogiaken Format […] ([…] vorming) on iga diagrammi osa jaoks
erinev. Konkreetsele diagrammi osale vastava dialoogiakna Format
[…] ([…] vorming) avamiseks tuleb see diagrammi osa esmalt valida.
Võid ka diagrammi osal paremklõpsata ja avanevas menüüs Format
[…] (Vorminda […])valida.
3.9.4. DIAGRAMMI ANDMETE MUUTMINE
Kui soovid diagrammil kajastada teisi või täiendavaid andmeid, saad muuta
diagrammiga seotud lahtripiirkonna:
1. Aktiveeri diagramm – klõpsa sellel.
2. Uute andmeseeriate lisamiseks lohista rohelist sobivalt raamjoont.
Uute kategooriate lisamiseks lohista sobivalt lillat raamjoont.
Uute andmeseeriate ja kategooriate lisamiseks lohista sobivalt sinist raamjoont.
IT Koolitus
143
Tabelitöötlus
Diagrammile pealkirja lisamine
1. Klõpsa diagrammil, millele soovid pealkirja lisada.
2. Ava tööriistariba saki Layout (Paigutus) grupi Labels (Sildid) menüü
Chart Title (Diagrammi tiitel):
3. Vali Above Chart (Diagrammi kohal) või Centered Overlay Title
(Diagrammi ees keskel).
4. Sisesta diagrammile sobiv pealkiri.
Andmesiltide lisamine
1. Klõpsa diagrammil, millele soovid andmesildid lisada.
2. Ava tööriistariba saki Layout (Paigutus) grupi Labels (Sildid) menüü
Data Labels (Andmesildid):
IT Koolitus
144
Tabelitöötlus
3. Vali sobiv andmesiltide paigutus.
3.10. ANDMETE TRÜKIETTEVALMISTUS JA
PRINTIMINE
3.10.1. TÖÖ VAADETEGA
Valdava enamuse ajast töötad töölehega vaates Normal (Tavaline).
Kui asud töövihikut printima, soovid ilmselt enne printimist veenduda, kuidas
töötehed lehekülgedele jaotatakse, mida ja kuidas prinditakse – soovid saada
ettekujutuse, milline tulemus printerist tuleb ning vajadusel enne printimist veel
muudatusi teha. Selleks otstarbeks pakub Excel kahte täiendavat võimalust
töölehe vaatlemiseks: vaateid Page Layout (Küljendus) ja Print Preview (Prindi
eelvaade).
Töölehe avamiseks vaates Page Layout (Küljendus) klõpsa tööriistariba saki
View (Vaade) grupi Workbook Views (Töövihikuvaated) nupul Page Layout
(Küljendus) või olekuriba nupul .
Vaatesse Normal (Tavaline) naasmiseks klõpsa tööriistariba saki View (Vaade)
grupi Workbook Views (Töövihikuvaated) nupul Normal (Tavaline) või
olekuriba nupul .
Tööleht vaates Normal (Tavaline):
IT Koolitus
145
Tabelitöötlus
Tööleht vaates Page Layout (Küljendus)
Vaates Page Layout (Küljendus) saad töölehega töötada täpselt nagu vaates
Normal (Tavaline). Erandina on mõned üksikud käsud kasutatavad vaid ühes
või teises vaates (sellised erandid on käesolevas käsiraamatus vastavate käskude
kirjelduste juures mainitud). Nende kahe vaate põhierinevus seisneb puhtalt
välimuses – vaates Normal (Tavaline) ei ole segavat informatsiooni töölehe
lehekülgedele jaotumise kohta ja nii on lihtsam keskenduda töölehe sisulisele
poolele, seevastu vaates Page Layout (Küljendus) on töölehega tegutsemise
käigus võimalik pidevalt jälgida, kuidas tulemus lõpuks printimisel paberil
paikneks.
Kõige tõetruuma eelvaate printimise eeldatavast tulemusest annab aga vaade
Print Preview (Prindi eelvaade). See vaade on mõeldud kasutamiseks just
vahetult enne printimist ja eelkõige töölehe vaatamiseks, mitte selle
muutmiseks.
Vaate Print Preview (Prindi eelvaade) avamiseks klõpsa Office nupul, osuta
avanevas menüüs Print (Prindi) ja vali Print Preview (Prindi eelvaade).
IT Koolitus
146
Tabelitöötlus
Tööleht vaates Print Preview (Prindi eelvaade):
Tööriistariba sakk Print Preview (Prindieelvaade):
Grupp Käsk Kirjeldus
Print (Printimine)
Print (Prindi) Avab Print (Printimine) dialoogiakna. Page Setup (Lehe häälestus)
Avab Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiakna
Zoom (Suum)
Zoom (Suum) Avab vaadeldava lehekülje kaug- või lähivaate.
Kui viid kursori kaugvaates leheküljele nii, et see võtab luubi kuju, ja klõpsad, siis avaneb lehekülje lähivaade.
Kui viid kursori lähivaates leheküljele nii, et see võtab noole kuju, ja klõpsad, siis avaneb lehekülje kaugvaade.
Kui avad lähivaate luubikujulise kursori abil, sõltub lähivaate fookus kursori asukohast.
Kui avad lähivaate Zoom
IT Koolitus
147
Tabelitöötlus
(Suum) nupu abil, sõltub lähivaate fookus viimase lähivaate fookusest.
Preview (Eelvaade)
Next Page (Järgmine leht)
Avab järgmise prinditava lehekülje.
Kui avatud on viimane prinditav lehekülg, ei saa seda nuppu kasutada.
Previous Page (Eelmine leht)
Avab eelmise prinditava lehekülje.
Kui avatud on esimene prinditav lehekülg, ei saa seda nuppu kasutada.
Show Margins (Kuva veerised)
Lisab veerisejooned.
Veeris näitab, kui palju vaba ruumi lehekülje vastavasse serva jäetakse.
Veerise muutmiseks lohista veerisejoon sobivasse kohta.
Close Print Preview (Sule prindi eelvaade)
Sulgeb vaate Print Preview (Prindi eelvaade) (avab sellele eelnenud vaate).
3.10.2. LEHE HÄÄLESTUS
IT Koolitus
148
Tabelitöötlus
Käsk Kirjeldus
Margins (Veerised)
Määrab aktiivse töölehe veerised: Normal (Tavaline) – tavapärased veerised.
Wide (Lai) – tavapärasest laiemad veerised.
Narrow (Kitsas) – tavapärasest kitsamad veerised.
Last Custom Setting (Viimane kohandatud säte) – viimati kasutatud veeriste komplekt, mis ei kuulu eelpool loetletute hulka.
Custom Margins (Kohandatud veerised) – avab täpsemaks veeriste määramiseks dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Margins (Veerised).
Orientation (Suund)
Määrab aktiivse töölehe orientatsiooni: Orientatsiooniga määratakse, mispidi võetakse printimisel ette paberilehed – tee valik vastavalt illustreerivale pildile orientatsiooni nime juures.
Size (Suurus) Määrab aktiivse töölehe suuruse.
More Paper Sizes … (Veel paberiformaate …) – avab täpsemaks suuruse määramiseks dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Page (Lehekülg).
Print Area (Prindiala)
Määrab aktiivse töölehe prindiala:
Set Print Area (Sea prindiala) – määrab valitu prindialaks.
IT Koolitus
149
Tabelitöötlus
Clear Print Area (Tühista prindiala) – tühistab prindiala.
Breaks (Piirid) Avab menüü käskudega aktiivse töölehe leheküljepiiride haldamiseks:
Insert Page Break (Lisa lehepiir) – lisab aktiivsest lahtrist vahetult ülespoole ja vasakule leheküljepiirid.
Remove Page Break (Eemalda lehepiir) – eemaldab kõik aktiivse lahtri vahetus läheduses paiknevad käsu Insert Page Break (Lisa lehepiir) abil lisatud leheküljepiirid.
Reset All Page Breaks (Lähtesta kõik leheküljepiirid) – eemaldab kõik käsu Insert Page Break (Lisa lehepiir) abil lisatud leheküljepiirid.
Background (Taust)
Avab aktiivsele töölehele taustapildi lisamiseks dialoogiakna Sheet Background (Lehe taust).
Delete Background (Kustuta taust)
Eemaldab aktiivselt töölehelt taustapildi.
Print Titles (Prindi tiitlid)
Avab prinditiitlite määramiseks dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Sheet (Leht).
Avab dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Page (Lehekülg).
3.10.3. SOBITAMINE
Käsk Kirjeldus
Width (Laius)
Määrab, mitmele üksteise kõrval paiknevale leheküljele peab aktiivse töölehe sisu täpselt mahtuma ja määrab vastavalt aktiivse töölehe skaala.
Height (Kõrgus)
Määrab, mitmele üksteise kohal paiknevale leheküljele peab aktiivse töölehe sisu täpselt mahtuma ja määrab vastavalt aktiivse töölehe skaala.
Scale (Skaala)
Määrab aktiivse töölehe skaala.
IT Koolitus
150
Tabelitöötlus
Avab dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Page (Lehekülg).
3.10.4. LEHEKÜLJE SUVANDID
Käsk Kirjeldus
Gridlines – View (Ruudujooned – Kuva)
Määrab, kas aktiivsel töölehel on lahtritevahelised abijooned nähtaval.
Gridlines – Print (Ruudujooned – Prindi)
Määrab, kas aktiivse töölehe lahtritevahelised abijooned prinditakse.
Headings – View (Pealkirjad – Kuva)
Määrab, kas aktiivsel töölehel on ridu ja veerge tähistavad arvud ja tähekombinatsioonid nähtaval.
Headings – Print (Pealkirjad – Prindi)
Määrab, kas aktiivse töölehe ridu ja veerge tähistavad arvud ja tähekombinatsioonid prinditakse.
Avab dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Sheet (Leht).
3.10.5. TÖÖ PÄISE JA JALUSEGA
Tööks päise ja jalusega aktiveeri päise või jaluse ala. Seda saad teha kas ise
vaates Page Layout (Küljendus) või tööriistariba saki Insert (Lisa) grupi Text
(Tekst) nupu Header ja Footer (Päis ja jalus) abil. Kui oled päise või jaluse ala
aktiveerinud, ilmub tööriistaribale täiendav sakk Header & Footer Tools –
Design (Päise- ja jaluseriistad – Kujundus):
IT Koolitus
151
Tabelitöötlus
Grupp Käsk Kirjeldus
Header & Footer (Päis ja jalus)
Header (Päis) Avab menüü, mis sisaldab käskusid aktiivsele päisele valmislahenduse rakendamiseks.
Footer (Jalus) Avab menüü, mis sisaldab käskusid aktiivsele jalusele valmislahenduse rakendamiseks.
Header & Footer Elements (Päise ja jaluse elemendid)
Page Number (Leheküljenumber)
Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa leheküljenumbri välja.
Number of Pages (Lehtede arv)
Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa lehekülgede arvu välja.
Current Date (Praegune kuupäev)
Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva kuupäeva välja.
Current Time (Praegune kellaaeg)
Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva kellaaja välja.
File Path (Faili tee) Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva töövihiku asukoha välja.
File Name (Faili nimi) Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva töövihiku nime välja.
Sheet Name (Lehe nimi)
Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva töölehe nime välja.
Picture (Pilt) Avab aktiivsesse päise/jaluse ossa pildi sisestamiseks dialoogiakna Insert Picture (Lisa pilt).
Format Picture (Pildi vorming)
Avab aktiivse päise/jaluse osa pildi kujundamiseks dialoogiakna Format
IT Koolitus
152
Tabelitöötlus
Picture (Vorminda pilti). Navigation (Navigeerimine)
Go To Header (Mine päisesse)
Aktiveerib aktiivse lehekülje päise.
Go To Footer (Mine jalusesse)
Aktiveerib aktiivse lehekülje jaluse
Options (Suvandid) Different First Page (Erinev esileht)
Määrab, kas esimese lehekülje päis/jalus on teiste lehekülgede päistest/jalustest erinev
Scale with Document (Mastaabi vastavalt dokumendile)
Määrab, kas aktiivse päise/jaluse suurus muutub aktiivse töölehe skaala muutumisel.
Different Odd & Even Pages (Erinevad paaris- ja paaritud lehed)
Määrab, kas paaritu lehekülje päis/jalus on paarislehekülje päisest/jalusest erinev.
Align with Page Margins (Joonda leheveeristega)
Määrab, kas aktiivne päis/jalus peab leheküljeveeristega määratud piiridesse mahtuma.
3.11. PRINTIMINE
Kiirprintimine
Kiirprintimisel prinditakse töövihik vastavalt hetkel kehtivatele
prindiseadistustele.
Kiirprintimiseks klõpsa Office nupul ja seal Print (Prindi).
Print (Printimine) dialoogiaken
Print (Printimine) dialoogiakna abil saad määrata täpsustavad
prindiseadistused.
Print (Printimine) dialoogiakna avamiseks on minu võimalust:
Klõpsa Office nupul, osuta valikule Print (Prindi) ja vali Print
(Prindi).
Klõpsa prindieelvaate Print (Prindi) nupul.
IT Koolitus
153
Tabelitöötlus
Klõpsa Page Setup dialoogiakna Print … (Prindi …) nupul.
Ala või nupp Kirjeldus
Printer Vali Name (Nimi) valikus sobiv printer. Print range (Prindivahemik)
Vali All (Kõik), kui soovid printida kõik leheküljed.
Page(s) (Lehed), kui soovid printida vaid mõned lehed: From: (Alates:) valikus määra esimene prinditav lehekülg, To: (Kuni:) valikus määra viimane prinditav lehekülg.
Print what (Prinditav)
Vali Selection (Valik), kui soovid printida valitud lahtripiirkonna.
Vali Active sheet(s) (Aktiivsed lehed), kui soovid printida aktiivse(d) töölehe(d).
Vali Entire workbook (Terve töövihik), kui soovid printida aktiivse töövihiku.
Copies (Eksemplarid)
Vali Number of copies: (Eksemplaride arv:) valikus prinditavate eksemplaride arv.
Vali Collate (Eksemplarhaaval), kui soovid soovid printida eksemplarhaaval.
Preview (Eelvaade)
Avab printimise eelvaate.
OK Prindib vastavalt hetkel kehtivatele prindiseadistustele.
IT Koolitus
154
4. TURVALISUS
Pidev areng arvutimaailmas ning üha suurem inimkonna arvutikasutus nõuab
ka andmeturbevallas tegutsevate inimeste pidevat teadmiste uuendamist ja
eneseharimist. Andmeturbe spetsialistid peavad pidevalt olema
virtuaalmaailma kurikaeltest sammu võrra eespool.
Uue tarkvara turulejõudmine võib tõenäoliselt endaga kaasa tuua uusi
turvaauke, mida on võimelised tundma õppima ja hiljem neid enda huvides ära
kasutama kõikvõimalikud tehnokratid. Tänapäeval ei ole ainukeseks ohuks
häkkerid, kes eksperimenteerimise korras rünnakuid teevad ja sellega kahju
võivad tekitada. Levinud on asutuste vahelised andmete vargused ja
konkurentide töö rivist välja löömine, kasutades spetsiaalset ründetarkvara.
Neile lisandub veel asutuste sisesed sabotaaž-rünnakud ja kasutajarumalusega
seotud infolekked ning -kaod.
4.1. MIS ON INFOTURVE?
Infoturve käsitleb turvaülesannet, kus varadena vaadeldakse andmeid,
andmekogumeid ja nende kasutamiseks vajalikke teenuseid ja tehnilist
infrastruktuuri. Infovaradeks on andmed ise, infoteenused, infotehniline
aparatuur, andmesidekanalid, baas- ja rakendustarkvara.
Samuti loetakse infovarade hulka organisatsioon, personal, andmekandjad,
dokumendid, rajatised ja kommunikatsioonid.
Infoturvalisus peab tagama informatsiooni käideldavuse – informatsioon peab
olema kättesaadav ja kasutatav, tervikluse – informatsiooni peab saama muuta
vaid selleks volitatud kasutajad ja konfidentsiaalsuse – peab olema tagatud et
ligipääs informatsioonile oleks ainult selleks volitatud isikutel.
4.1.1. MIS ON INFOVARADE VÄÄRTUS ?
Väärtus tekib valdavalt järgmiste põhiomaduste kaudu:
Käideldavus - kättesaadavus kõigile volitatud kasutajaile.
Terviklus - varasid tohivad modifitseerida vaid volitatud kasutajad.
IT Koolitus
155
Turvalisus
Konfidentsiaalsus - varad ei ole kättesaadavad volitamata kasutajaile.
4.1.2. MIS ON INFOTURBE PÕHIOHUD ?
Halvang - vara hävib, muutub kättesaamatuks või kasutuskõlbmatuks
käideldavuse kadu.
Andmeleke - andmed muutuvad kättesaadavaks volitamata
subjektidele, konfidentsiaalsus printsiibi rikkumise tõttu.
Modifitseering - volitamatu muudatuste tegemine ehk tervikluse kadu.
4.2. ARVUTIVÕRKUDE OLEMUS
Tänapäeval kasutatakse firmades ja viimasel ajal ka kodudes üha enam
arvutivõrke. Need jagunevad kaheks suureks grupiks.
Kontorisisene ehk kohalik võrk aitab säästa ressursse - igale arvutile pole vaja
mahukat kõvaketast, modemit ega eraldi printerit, piisab ühest heast printerist
ning serveri andmekandjaist. Kõik ühiskasutatavad andmed, nt andmebaasid,
paiknevad serveril. Võrku sisenemiseks tuleb töötajal tippida
võrguadministraatori poolt talle eraldatud kasutajanimi ja parool. Iga töötaja
saab võrguressursse kasutada talle eraldatud õiguste piires. Arvutivõrgu abil on
lihtne kolleegidele teateid ja faile saata. Suures arvutivõrgus võib olla mitu
serverarvutit, mis kasutavad erinevaid programme. Serverarvutite
operatsioonisüsteemiks võib olla Windows XP Server või mõni muu süsteem.
Koduvõrgus võib serveriks olla Windows XP.
Välise võrgu abil muutub võimalikuks ülemaailmne elektrooniline kirjavahetus
ja vajaliku teabe leidmine Internetist. Samuti on vajaduse korral võimalik võtta
ühendust oma koduarvutiga või kodust töökoha arvutivõrguga.
4.2.1. PÕHILIST INTERNETIST
Internet on ülemaailmne arvutivõrk, kuhu kuulub palju omavahel püsivalt
ühendatud arvuteid. Mingit keskarvutit ei ole. Kõik Internetti ühendatud
arvutid suhtlevad üksteisega protokolli TCP/IP abil. Protokoll on loodud
selliselt, et igal arvutil Internetis oleks võimalik vahetada infot mis tahes teise
IT Koolitus
156
Turvalisus
sellesse võrku ühendatud arvutiga ilma keskset arvutit "vahejaamana"
kasutamata.
Sõltuvalt vajadustest ja ka vastava piirkonna võimalustest on võimalik valida
erinevate Internetiühenduste liikide vahel, näiteks:
püsiühendus ehk kaablimodemiga või ADSL-modemga loodav
ühendust
WiFi ehk läbi õhu leviv Internetiühendus
mobiilne-Internet, kus Internetiühendus luuakse mobiiltelefoni
kaasabil
sissehelistamisteenus (Dial-up)
Internetis põhivõimalused on järgmised.
Võimalus Vajalik tarkvara
Mida saab teha
E-post Meiliklient Saata ja vastu võtta sõnumeid ja neile lisatud dokumente
Uudiserühmad Uudiseklient Lugeda ja saata temaatiliste uudisegruppide teateid
WWW Brauser Lugeda dokumente, kuulata muusikat, vaadata videoid, teha sisseoste ja pangaoperatsioone, reklaamida jne
WWW (World Wide Web) ehk ülemaailmne võrk on Interneti graafiline
multimeedia osa. Veebis paiknevate dokumentide ehk veebilehtede lugemiseks
kasutatakse brauserit. Rühm hierarhiliselt korraldatud veebilehti, mis algavad
tiitellehega, on veebisait (Web site). Veebisaidi esimest lehte nimetatakse sageli
koduleheks. Igal veebilehel on oma aadress ehk URL. Veebilehti, mis pakuvad
mitmesuguseid teenuseid (uudiseid, otsiaparaate, linke jm) ja pretendeerivad
sinu brauseri käivitamisel esimesena avaneva lehe rollile, nimetatakse Interneti-
väravateks ehk portaalideks.
4.2.2. TURVALINE VEEBILEHITSEMINE
Veebilehitsejad ( ehk brauserid) on ühed enamkasutatavad arvutirakendused.
Turvaliseks seadistamata brauseriga internetis surfates on aga suurim oht
arvutisse nakkusi saada.
IT Koolitus
157
Turvalisus
Veebilehitseja funktsionaalsust ja turvalisust mõjutavad lisategurid:
Cookies ehk küpsised on tekstijupid, mis veebilehti külastades
paigaldatakse kasutaja arvutisse. Küpsised salvestavad teavet
külastatud saitide kohta, samamoodi ka portaali sisenemiseks
vajalikke kasutjanimesid ja paroole. Samas igasuguse säärase info
salvestamine kujutab endast suurt turvariski, kui see info sattub
häkkeri kätte.
ActiveX on tehnoloogia, mida kasutab MicrosoftInternet Explorer.
Ta täiustab internetis surfamist ja aitab veebilehitsejale paigaldada
uusi vajalike funktsioone. Samas on ActiveX komponentidel otsene
juurdepääs operatsiooniisüsteemile, mistõttu võib ta kujutada
turvalisuse seisukohast suurt ohtu teie arvutile.
Java on programmeerimiskeel, mille abil saab veebilehtide tarvis luua
interaktiivseid ja animeeritud objekte. Ta on vajalik online mängude
mängimisel ja aitab vaadata pilte 3D mõõtmes. Java on lokaalsest
platformist ja operatsioonisüsteemist sõltumatu. Kuigi Javasse on
sisse programmeeritud väga tugevad kaitsemehhanismid häkkerite
rünnakute vastu, on neist siiski leitud turvaauke.
Plug-ins ehk erinevad pluginad on programmijupid, mis liidetakse
brauseri külge ja mis vastavalt oma eesmärgile täiendavad seda. Samas
võib vahel nende ülesehituses/töös esineda puudusi või
programmeerimisvigu, mis võivad põhjustada puhvri ületäitumist
programmides.
Erinevad scriptid (nt Javascript) võimaldavad veebilehti täiustada
erinevate funktsioonide ja efektidega. Enamuse veebilehitsejaid
lubavad vaikimisi skriptide kasutada, ning seetõttu võib see
põhjustada ka pahavarasse nakatumisi.
Turvalise veebilehe tunnusteks on akna allosas olev lukumärk või veebiaadressi
ees olev prefis – https.
4.2.3. VEEBILEHE TURVASERTIFIKAAT SSL
SSL sertifikaat - elektrooniline dokument, mis tagab veebilehtede
probleemideta töö, kasutades SSL tehnoloogiat ja võimaldades kasutajatele
veebilehe haldaja tuvastamist. SSL sertifikaat väljastatakse ainut pärast ettevõtte
IT Koolitus
158
Turvalisus
registreerimisdokumentide ja/või kasutuses oleva domeeni kasutusõiguse
kontrolli.
SSL andmete krüpteerimine – see on tehnoloogia (ingl k Secure Socket Layer)
andmete turvaliseks edastamiseks serveri ja veebilehitseja vahel. Selle
kasutamine on hädavajalik e-poodidele ning veebilehtedele, kus andmete ohutu
edastamine on oluline.
SSL - Secure Sockets Layer kasutab krüptograafiasüsteemi, mis krüpteerib
andmed kahe võtmega. Kui SSL digitaalne sertifikaat on paigaldatud veebilehel,
siis kasutaja näeb tabaluku ikooni veebilehitseja alumises alas.
Sertifikaadi väljastaja garanteerib, et sertifikaadi omanik veebileht on
sertifikaadi väljastaja poolt autentseks tunnistatud ning tegemist on korrektse
veebilehega.
Sertifikaadis on kirjas alljärgnev info:
kuidas suhtlus serveri ja kliendi vahel krüpteeritakse
millisele domeenile sertifikaat on loodud
kes on selle sertifikaadi loonud (isiku/ettevõtte kontaktandmed)
Turvasertifikaadi kasutamine
Kasutatakse e-poodides, online pangasüsteemides, finantsalastel ja
muudele veebilehtedel, millised töötavad konfidentsiaalse
informatsiooniga ja kus on vaja tagada andmete turvalisus.
Tänu SSL sertifikaadile on tagatud veebilehe autentsus ja andmete
krüpteerimine. Kasutajad saavad ennast sellisel veebilehel tunda
ohutumalt ja nende andmed on paremini kaitstud.
Sertifikaat kaitseb andmete „lekke“ eest.
4.3. ARVUTIVIIRUSED JA VIIRUSETÕRJE
Arvutiviiruseks nimetakse programmi, mis pole orienteeritud arvutikasutajale ja
mille tegevus ei lähtu tema huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd,
rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu
häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud
sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades võrgus üleliigset
IT Koolitus
159
Turvalisus
liiklust. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse
arvutitesse. Elektroonilise kirjavahetuse teel levivad viirused saadavad
suvalistele aadressile suvaliste saatjanimega viirusega nakatatud kirju.
4.3.1. KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD?
Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused koguaeg. Nad levivad koos
erinevate failidega, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või juba eelenvalt
viirusega nakatatud veebilehti külastades.
Enamlevinud arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:
Programmide töö aeglustumine.
Kahtlaste failide ilmumine.
Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise
töörežiimiga.
Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.
Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel
töö, sagedased iseeneslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, tuleb oma
teostada põhjalik kontroll viiruste suhtes.
4.3.2. ARVUTIVIIRUSTE EEST KAITSMINE
Kasutusel olev tarkvara (ka operatsioonisüsteemid) peavad olema kaasajastatud
(update). Windowsis peaks olema lubatud Automatic Updates. Seadistamiseks
ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud
Automatic.
Kõige olulisem komponent arvutiviirustega võitlemisel on viirusetõrjetarkvara
olemasolu. Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib arvutis olevaid
faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Enamlevinud
viirusetõrjetarkarad programmid on Norton Anti-Virus, Kaspersky, F –Secure,
AVG jne.
Kindlasti tuleks oma arvuti kaitseks rakendada ka tulemüüri, et kaitsta oma
arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate ussviiruste eest. Samamoodi takistab
tulemüür sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel välisühenduse pidamist.
IT Koolitus
160
Turvalisus
4.3.3. VIIRUSETÕRJE TARKVARA
Oma arvuti efektiivseks kaitsmiseks tuleks arvutis kasutada
viirusetõrjeprogramme. Viirusetõrjetarkvara olemasolu ei anna küll täielikku
garantiid, et su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku
hetkel levivatest viirustest.
Viirusetõrjetarkvara peab kindlasti olema selliselt seadistatud, et ta uuendaks
enda viirusetunnuste andmebaasi vähemalt üks kord päevas, sest uuemad
viirused levivad päevaga.
4.3.4. ARVUTIVIIRUSTE PEAMISED LIIGID
Ussviirus
Ussviirus on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid
erinevalt tavalisest viirusest teeb ta seda automaatselt, kasutades arvuti enda
funktsioone, mis on mõeldud failide ja/või andmete transpordiks. Kui arvutis
on ussviirus, siis võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt
paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid
kõigile Outlooki aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama
igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada
doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja
internetti.
Uss ei vaja levimiseks üldjuhul kasutaja tegevust ning levitab endast võrkudes
terviklikke koopiaid (võib ka muteeruda). Uss võib kasutada mälu või
võrguühendust ning sellega põhjustada arvuti töövalmiduse kao.
Trooja viirus
Nii nagu müütiline trooja hobune nägi välja nagu kingitus, on ka tänapäeva
trooja hobused arvutiprogrammid, mis näivad kasulikud, kuid tegelikult
ohustavad teie arvuti turvalisust ja võivad teha palju hävitustööd.
Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad
pärinevat ohutust allikast.
IT Koolitus
161
Turvalisus
Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite.
Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda.
Kuidas ussid ja viirused levivad?
Peaaegu kõik viirused ja paljud ussid ei saa levida, kui te ei ava või käivita
nakatunud faili või programmi.
Paljud kõige ohtlikumatest viirustest on levinud eelkõige meilisõnumite
manustena - failidena, mida saadetakse koos meilisõnumiga. Tavaliselt on
lihtne näha, kas meilisõnumiga on kaasas manus, kuna sõnumi juures
kuvatakse kirjaklambri-ikoon, mis kujutab manust ning mille juures on manuse
nimi.
Botnet
Botnet on kräkkerite hallatav internetti ühendatud arvutite (tavaliselt lihtsate
koduarvutite) võrgustik, millesse on varem paigaldatud kräkkeri valmistatud
või konfigureeritud spetsiaalne õelvara, mida kutsutakse robotiks ehk bot-iks,
võimaldades tal arvutit kontrollida oma suva järgi. Selliseid arvuteid
nimetatakse zombideks. Õelvara satub neisse tavaliselt troojalaste kujul.
Sellised bot-id kuuletuvad oma käskija instruktsioonidele, mida edastatakse
näiteks IRC kanalite kaudu.
Selliste arvutite omanikud ise ei oska aga tavaliselt kahtlustadagi seesuguse
tarkvara olemasolu ja töötamist nende arvutites, kuna see jookseb seal
märkamatult ega anna endast ekraanil kuidagi teada. Botnet-id võivad
koosneda kuni sadadest tuhandetest arvutitest, olles seega võimas tööriist
kräkkerite käes, teostamaks erinevaid küberrünnakuid, näiteks hajutatud
teenusetõkestamise rünnet (DDoS-i). Allikas: Wikipeida.org
Mis on nuhkvara?
Nuhkvara kogub teie kohta isiklikku teavet – ilma sellest teid eelnevalt
teavitamata ning andmata teile otsustusvõimalust, kas soovite lasta seda koguda
või mitte. Nuhkvara võib huvi tunda mitmesuguse teabe vastu, alates teie
külastatavatest veebisaitidest kuni tundliku teabeni, nagu kasutajanimed ja
paroolid. Nuhkvara sihikule võite sattuda, kui laadite alla näiteks muusikat
failijagamisprogrammi abil, tasuta mänge ebausaldusväärsetelt saitidelt või
muud tundmatust allikast pärinevat tarkvara.
IT Koolitus
162
Turvalisus
Nuhkvara seostatakse sageli tarkvaraga, mis näitab reklaame. Mõned
reklaamijad võivad salaja teie arvutisse reklaamvara installida ning kuhjata teie
töölauale soovimatu reklaamitulva, nii et see mõjutab teie tööviljakust.
Reklaamid võivad olla ka pornograafilised või muul moel teile sobimatud.
Reklaamide kuvamiseks või teie tegevuse jälitamiseks peab arvuti tegema
täiendavat tööd, mis võib kahandada teie süsteemi jõudlust.
Mis on petutarkvara?
Nuhkvara ja volitamata reklaamvara on "petutarkvara" kaks näidet.
Petutarkvara hulgas on programme, mis suunavad ilma teilt luba küsimata
mujale teie brauseri avalehe või otsingulehe. Petutarkvara teie arvutisse
sattumiseks on mitmeid mooduseid. Levinud trikk on installida tarkvara
salamahti koos muu tarkvaraga, mida te soovite, näiteks koos muusika- või
videofailide jagamise programmiga.
Alati, kui oma arvutisse midagi installite, lugege kindlasti hoolikalt kõiki
juurdekuuluvaid reegleid, sealhulgas litsentsilepingut ja privaatsusteadet.
Mõnikord on tarkvara installikomplekti lisatud reklaamvara küll
dokumenteeritud, kuid sellest võib juttu olla alles litsentsilepingu või
privaatsusteate lõpus.
Mõnikord installitakse petutarkvara teie arvutisse salaja, ilma igasuguse
hoiatuseta. Kui kasutate veebibrauserit Internet Explorer, võib see juhtuda, kui
teie Internet Exploreri turvasäte on seatud madalaimale tasemele. Hoidke see
säte kindlasti keskmisel tasemel või kõrgemal. See aitab teil kontrollida, mida
teie arvutisse installitakse.
Mis on Keylogger?
Keylogger on pahatahtlik rakendus, mis nakatab arvutisse paigaldatud tarkvara
ja salvestab kõik kasutaja klahvivajutused (nt internetis kasutjanimi ja parooli
sisestamise). Iga klahvi vajutamise informatsioon salvestatakse ja säilitatakse
ning saadetakse edasi.
Andmepüük
Andmepüük (Phising) on pettuse liik, mille eesmärk on varastada teie
isikuandmed. Andmepüügi puhul õhutab pettur teid võltstaotluse alusel
avaldama väärtuslikke isiklikke andmeid. Andmepüügi eesmärgil saadetud e-
IT Koolitus
163
Turvalisus
kirjad pärinevad pealtnäha justkui usaldusväärsetest asutustest. Et sellised
kirjad sisaldavad aga sageli linke võltsitud veebisaitidele, võite langeda pettuse
ohvriks ning neile oma isikliku teabe avaldada. Siinkohal on vajalik
andmepüügifilter, mis analüüsib sissetulnud e-kirju, tuvastab võltsitud lingid
ning aitab teid kaitsta võrgupettuste eest.
Mis on Pharming?
Pharmingu puhul on häkkeri rünnaku eesmärk suunata veebilehe liiklus teise,
võltsitud veebilehele. Nii nagu ka nagu andmepüük, on ka pharmingu eesmärk
koguda isikuandmeid pahaaimamatuelt ohvritelt. Pharmingut on tehniliselt
raskem teostada, kui phishingut (andmepüüki).
Õelvara
Õelvara võib põhjustada palju probleeme: isiklike andmete vargust, arvuti töö
aeglustumist ja soovimatut ekraanil. Õelvara võib lihtsalt tööd häirida, kuid
võib tekitada ka tõsiseid probleeme, mille lahendamine nõuab palju aega ja
raha.
Õelvara vastu võitlemiseks peaksite oma arvutit kaitsma viirusetõrjetarkvaraga,
mida tuleb kindlasti regulaarselt värskendada.
4.4. MIS ON TULEMÜÜR?
Tulemüür on riistvarakomponent või tarkvararakendus, mis ehitab teie võrgu
ja Interneti vahele barjääri. See takistab võõrastel väljastpoolt teie võrku ja
süsteemidesse pääseda ning teie konfidentsiaalset teavet uurida või teie
arvutites laastamistööd korda saata. Tulemüür võib teie süsteemi kaitsta ka
teistpidi, piirates teie võrgu kasutajate veebisurfamist ja tõkestades
ebausaldusväärsetelt saitidelt üleskorjatud kahjulike koodijuppide käivitamist.
Tulemüür analüüsib kõiki teie arvutisse või võrku saadetud andmekilde ja
otsustab eelmääratletud parameetrite põhjal, kas andmeid tohib läbi lubada või
mitte. Samuti blokeerib see teie süsteemi sattuda võinud tundmatute
programmide katsed Internetiga ühendust luua.
Tulemüürid ei kaitse teie süsteemi viiruste eest. Selleks vajate
viirusetõrjetarkvara, mis skannib regulaarselt teie arvutit ja kontrollib kõiki
IT Koolitus
164
Turvalisus
sissetulevaid meilisõnumeid. Tänapäeval on saada ka selliseid
viirusetõrjeprogramme, mida integreeritakse tulemüüritarkvaraga – nii saate
pahatahtlikku koodi ja sissetungikatseid tõkestada ühest kohast.
Arvesse tuleb võtta ka seda, et tulemüürid pole 100% tõhusad. Hea tulemüür
kaitseb teid kuni 99% rünnakute eest, kuid alati on võimalik, et mõni rünnak
suudab tulemüürist mööda “hiilida.“
4.4.1. RIISTVARALISED TULEMÜÜRID
Riistvaralisi tulemüüre on lihtne kasutada ja paigaldada ning enamasti on need
tarkvaralistest tulemüüridest kiiremad. Ka on nad üldjuhul usaldusväärsemad.
Riistvaralise tulemüüri ühe eelisena tuleb sellega sageli kaasa lisateenuseid.
Seega võib teie riistvaraline tulemüür toimida ka marsruuterina.
4.4.2. TARKVARALISED TULEMÜÜRID
Tarkvaralised tulemüürid toetuvad töötamisel tavaliselt operatsioonisüsteemile.
Üldjuhul on nad riistvaralistest tulemüüridest paindlikumad ja teil on nende üle
parem kontroll. Tarkvaralise tulemüüri saab installida nii Interneti-ühenduse
marsruuterina toimivasse arvutisse kui ka igasse võrku ühendatud arvutisse.
4.5. TRAADITA INTERNETIÜHENDUSE (WIFI)
TURVARISKID
4.5.1. MIS ON WIFI ?
Termin WiFi tuleneb inglisekeelsetest sõnades Wireless Fidelity, mis märgib
ühilduvust standarditega 802.11, mis tähendab juhtmeta andmesidet
litsentseerimata vabasagedusalas 2,4 GHz ning 5,2 GHz.
Juhtmeta võrk ja turvalisus on üks tähtsamaid teemasid selle teema juures,
kuna pole vaja juhtmeid vedada on hästi lihtne koguaeg arvuteid wifi-t
kasutades võrku lisada, kuid siin tuleb mängu aga kasutaja turvalisus. Kui
juhtmeid ei ole, siis tuleks kõigepealt piirata kasutajate juurdepääsu
võrguressursile. Vastasel juhul saavad kõik kasutajad, kes satuvad teie wifi
levialasse, kasutada interneti ja halvimal juhul ka muid teie arvuti ressursse.
IT Koolitus
165
Turvalisus
Lihtsaim moodus selleks on analoog võrgujuhtmete juurest ehk MAC (arvuti
unikaalne riistvaranumber) aadresside põhine turvalisus: üks wifi seade suhtleb
teisega ainult siis kui teine sapool suudab näidata et tal on täpselt õige
aadressiga võrguliides, millega ta üritab võrguga liituda. MAC aadress on
sisuliselt lihtsalt tootja poolt kaardile määratud füüsiline aadress mis koosneb
heksakoodi sümbolite paaridest.
Võimalus on kogu andmeliiklus krüpteerida. Sellise turvalisuse mudeli nimi on
WEP. Andmete krüptimine ja dekrüptimine tehakse sama võtme alusel, mis
enamasti on kasutajale eelnevalt teada, sest puudub kindel standard võtmete
haldamiseks. Enamasti kui on vaja vähegi turvalist keskkonda siis oleks
mõistlik kasutada WEP-i koos MAC filtreeringuga sest krüptitud liiklus väldib
õhust liikluse ehk “sniffimise” ja selle alusel info lekke ja MAC aadress jälle
piirab ligipääsu füüsiliselt, see tähendab seda, et isegi kui saadakse teadaWEP-i
võti, on vaja veel ka MAC aadressi et probleemivabalt soovitud alamvõrguga
liituda. Soovitav on kasutada traadita andmesidekanalil andmete krüpteerimist.
Peamised turvariskid on järgmised:
Ühenduse pealtkuulamine (sidekanaliga ühendumine)
Internetiühenduse ära kasutamine
Ettevõtte failivahetusse sekkumine
Viiruste arvutisse istutamine
Rämpsposti levitamine ja privaatsuse rikkumine
4.6. E-POSTI KASUTAMISEST TULENEVAD OHUD
4.6.1. RÄMPSPOSTIFILTER
Soovimatu rämpspost võib teie igapäevast tööd hakata häirima, kuna peate
vajalike e-kirjade leidmiseks läbi sortima suure kuhja mittevajalikke kirju.
Segaduste vähendamiseks on hea kasutada rämpsposti filtrit, mis kontrollib
sissetulevaid e-kirju automaatselt ning tuvastab ja eraldab rämpsposti.
4.6.2. VIIRUSTE LEVIK E-POSTIGA
Pea meeles:
IT Koolitus
166
Turvalisus
1. Saabunud kahtlane fail. Saatja ja saaja aadressid genereeritakse
automaatselt, seega selline fail tuleb koheselt kustutada (saatja on
suvaliselt genereeritud ja tema ei ole süüdi, ära vasta talle!)
2. Tekst on ingliskeelne, mis provotseerib lisatud faili avama - järelikult
selge viiruseoht
3. Lisatud on tundmatu fail (.ZIP; .COM; .EXE; jt laienditega) -
järelikult selge viiruseoht
4. Saatja on tundmatu - järelikult selge viiruseoht
5. Saatja aadress on selgelt genereeritud või moonutatud - järelikult selge
viiruseoht
6. Kirjas on kasutatud palju võõraid linke, mis viitavad erinevatele
aadressidele. Tavaliselt on need inglise keelsed. Ära klõpsa nende
peale. Kustuta selline kiri koheselt ära.
4.7. ID-KAART JA MOBIIL ID
4.7.1. ID-KAARDI KASUTUSVÕIMALUSED
ID kaart on isikut tõendav dokument, mis võimaldab ennast tuvastada nii
reaalses elus kui suhtluses arvuti kaudu. Reaalses elus saab seda kasutada nagu
passi või juhiluba oma isiku tõendamiseks.
Arvuti kaudu suhtlemises saab ID kaarti kasutada:
oma isiku identifitseerimiseks (nt logides sisse Interneti panka,
maksu¬ametisse);
elektroonilise allkirja (ehk digiallkirja) andmiseks dokumentidele. Nii
saab sõlmida lepinguid arvuti kaudu füüsiliselt kohale minemata.
Lisaks isikut tõendavatele andmetele ID kaardi välisküljel paikneb ID kaardi
kiibis kaks sertifikaati, mida kasutatakse digimaailmas ID kaardi kasutaja
identifitseerimiseks ja digiallkirja andmiseks. Mõlemad sertifikaadid on kaitstud
eraldi PIN koodidega. PIN1 kaitseb esimest sertifikaati ning on mõeldud
kasutaja identifitseerimiseks, PIN2 kaitseb teist sertifikaati ning on mõeldud
digiallkirja andmiseks ning andmete krüpteerimiseks.
IT Koolitus
167
Turvalisus
Paraku ilma PIN koode teadmata ID kaarti arvutis kasutada ei saa.
ID kaardi sarnaseid kaarte on teisigi nende kõigi ühiseks nimetajaks on
nutikaardid. Nutikaardid on erilised selle poolest, et nad oskavad ise mõelda ja
otsuseid vastu võtta. ID kaart oskab nt andmeid krüpteerida, endas olevaid
sertifikaate hävitada (kui PIN kood korduvalt valesti panna), sertifikaate
värskendada jne.
ID kaardi kasutamiseks arvutis on vaja:
arvutile nutikaardilugejat;
tarkvara, mis oskaks neid funktsioone kasutada. Nt digiallkirja
andmiseks on vabavarana saadaval programm DigiDoc, mida saab
tasuta Internetist allalaadida (veebilehelt www.id.ee).
ID kaarti saab kasutada ka reisidokumendina Euroopa Liidu riikidesse,
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidesse või Šveitsi reisimisel. ID kaardi
omanikud, kes kasutavad ühistransporti Tallinnas, Viimsis või Tartus, saavad
omale soetada ID pileti, mis on soodsam tavapiletist. Mõned firmad kasutavad
ID kaarti ka kliendikaardina.
ID-kaardi kasutamiseks vajaliku tarkvara installeerimine
ID-kaardi kasutamiseks vajalikku tarkvara saab endale tasuta allalaadida ID.ee
(www.id.ee) kodulehelt. Sealt on võimalik leida kogu informatsiooni erinevate
operatsioonisüsteemide jaoks vajaliku tarkvara installeerimiseks. Kui kasutad
veebilehitsejana Internet Explorerit, siis toimib kogu protsess automaatselt.
4.7.2. ID-KAARDI UTILIIT JA PIN KOODIDE VAHETUS
ID-kaardi utiliit on tarkvara, mille abil saab kontrollida ID-kaardi tööd. Samuti
saab ID-kaardi utiliidi abil vahetada ja lahti blokeerida PIN koode ning
vahetada PUK koodi. Esimese asjana on hea ära vahetada oma PIN koodid.
PINide vahetamiseks käivita ID-kaardi haldusprogramm – klõpsa Start, vali
Programs, sealt ID-kaart ja ID-kaardi utiliit. Haldusprogramm käivitub.
Haldusprogrammis saad PINe muuta menüüs PIN (Pilt 13). Ava see menüü ja
vali, millist PINi muuta soovide. PINide muutmiseks pead teadma vana PINi.
PINi muutmiseks avaneb aken (Pilt 14), kuhu pead sisestama vana PINi ja
IT Koolitus
168
Turvalisus
seejärel kaks korda uue soovitud PINi. Kahekordne sisestus on vajalik selleks,
et vältida võimalikest näpuvigadest tulenevaid segadusi. Peale PINide
sisestamist klõpsa OK. Toimub suhtlus kaardiga ja kui sisestasid kõik õigesti,
ongi PINid vahetatud. Kui midagi läks valesti, kuvab programm veateate.
Soovitame vahetada PINid hästi meeldejäävateks numbrikombinatsioonideks
ja neid aeg-ajalt muuta. PINe ei tohi muuta ühesugusteks. PINe võid vahetada
nii sageli, kui soovid. Lubatud pikkused PINidele on järgmised:
„isikutuvastuse PIN” – 4 kuni 12 numbrit
„digitaalallkirjastamise PIN” – 5 kuni 12 numbrit
PUK – 8 kuni 12 numbrit.
PINe võidakse mõnikord nimetada mitme nimega:
„isikutuvastuse PIN” = „autoriseerimise PIN” = „PIN1”
„digiallkirjastamise PIN” = „PIN2”
IT Koolitus
169
Sertifikaatide uuendamine
4.7.3. PIN KOODIDE LAHTIBLOKEERIMINE PUK
KOODI ABIL
ID-kaart loendab automaatselt PINide sisestusi. Kui sisestad mõne PINi kolm
korda valesti, läheb see lukku.
Kui PIN kood on lukustunud, aga PUK kood on olemas, saad PUKi abil PINi
avada. Selleks käivita kõigepealt ID-kaardi haldusprogramm - klõpsa Start, vali
Programs, sealt ID-kaart ja ID-kaardi utiliit. Haldusprogramm käivitub. Nüüd
vali “PIN > Blokeeri lahti” ja sealt, millist PINi soovid lahti blokeerida. Ilmub
dialoog, kuhu pead sisestama PUKi ja kaks korda uue soovitud PINi. Peale
PINide sisestamist klõpsa OK. Toimub suhtlus kaardiga ja kui sisestasid kõik
õigesti, ongi PIN avatud ja uus PIN seadistatud. Edaspidi kasuta uut PINi,
mille just sisestasid. Kui midagi läks valesti, kuvab programm veateate.
Kui PUK kolm korda valesti sisestada, läheb see samuti lukku. Siis ei saa Sa ise
enam kaarti avada, vaid peate pöörduma oma kaardiga teeninduspunkti, kust
saad oma kaardi jaoks uue PIN-ümbriku. Seda tuleb teha ka siis, kui vana PIN-
ümbrik on ära kadunud ja kõik koodid ununenud.
Teeninduspunktide nimekirja leiad veebis aadressilt
http://www.sk.ee/kontorid
5. SERTIFIKAATIDE UUENDAMINE
Kui Sul on arvutis olemas ID-kaardi kasutamiseks vajalik tarkvara ning PIN
koodid vahetatud, on tark uurida, kas saad kaarti digitaalselt kasutada. Selleks,
et saaksid end elektrooniliselt autentida, on vaja kehtivate sertifikaatidega ID-
kaarti. Sinu isikutunnistuse (ID-kaardi) kehtivusaeg isikut tõendava
dokumendina on kümme aastat (lastel ja välismaalastel üldjuhul vähem). ID-
kaardi kiibil olevad elektroonilised sertifikaadid, mis võimaldavad ID-kaardi
elektroonilist kasutamist, kehtivad turvalisuse kaalutlustel kolm aastat. Seega
pead ID-kaardi kümneaastase kehtivusaja jooksul sertifikaate uuendama kolm
korda. Sertifikaatide uuendamine seoses nende kehtivusaja lõpuga on tasuta.
Sertifikaate peab uuendama:
kui soovid ID-kaardiga teenustesse sisse logida;
e-hääletada;
IT Koolitus
170
Sertifikaatide uuendamine
kui soovid anda digitaalallkirja.
Sertifikaate ei pea uuendama:
ID-kaardiga enda isiku tuvastamiseks kaupluses, pangakontoris vms;
ID-kaardiga reisimiseks;
ID-pileti kasutamiseks.
Sertifikaate, mille kehtivusaeg on lõppenud või lõpeb 105 päeva jooksul, saab
kõige mugavamalt uuendada arvutis, mis on varustatud ID-kaardi lugeja ja
internetiühendusega. Sertifikaatide uuendamiseks läheb vaja ID-kaardi PIN-
koode. Oma ID-kaardi sertifikaatide kehtivust saad kontrollida ja uuendada
koduleheküljel http://www.sk.ee/id-kontroll.
5.1.1. UUENDAMINE VEEBI VAHENDUSEL.
1. Ava Internet Exploreris leht http://www.sk.ee/id-kontroll
2. Sisesta ID-kaart lugejasse ja klõpsa nupul [Kontrolli].
Nüüd loeb rakendus lugejasse sisestatud ID-kaardilt isikukoodi ja teeb päringu
aadressile www.sk.ee:8080. Kui ühendus sertifikaatide uuendamise serveriga ei
õnnestu, siis rakendus teatab "Serveriga ühendus katkes". Ühenduse
õnnestumisel kuvatakse ekraanile järgmine pilt:
IT Koolitus
171
Sertifikaatide uuendamine
3. Sertifikaatide uuendamiseks klõpsa nupul [UUENDA
SERTIFIKAATE]
Sertifikaatide uuendamise edukal lõppemisel tuleb kasutajale teade
"Sertifikaatide uuendamine õnnestus".
NB! ID-kaardi väljavõtmine kaardilugejast enne sertifikaatide uuendamise
protsessi lõppemist võib rikkuda ID-kaardi elektroonilist osa. Samuti pole
IT Koolitus
172
Sertifikaatide uuendamine
soovitav lõpetada uuendamisprotsess enne teadet selle kohta, kas oli protsessi
edukas või ebaedukas.
Sertifikaatide uuendamise protsess on suhteliselt pikk, kuni 4 minutit. Kui selle
aja jooksul sertifikaatide uuendamine ei õnnestu, siis tegevus katkestatakse ning
kasutaja saab teate "Ühendus serveriga katkes".
Protsessist annab ülevaate Internet Exploreri staatusreal käesolevat protsessi
jooksvalt iseloomustav info.
5.1.2. AUTENTIMINE JA ALLKIRJASTAMINE
Autentimine ehk isiku tuvastamine muutub vajalikuks, kui asud ID kaarti
kasutades sooritama toiminguid arvutis (nt tahad siseneda Internetipanka või
riigiportaali). ID kaardiga isikutuvastamiseks on vaja teada PIN1 koodi, mis
antakse koos kaardiga.
ID kaardi abil saab anda ka digiallkirja, mis on võrdväärne omakäelise
allkirjaga. Kõik Eesti avalikud asutused on kohustatud vastu võtma
dokumente, mis on digitaalselt allkirjastatud. Kuna digiallkiri on samaväärne
käelise allkirjaga siis EI TOHI ANDA OMA ID KAARTI EGA PIN
KOODE MITTE KELLELEGI! Kui keegi „pahalane“ saab sinu ID kaardi
ja PIN koodid enda valdusesse siis on tal võimalik Interneti vahendusel
sõlmida sinu nimel lepinguid, võtta laenu jne.
Oluline on ka jälgida, et sinule omistatud sertifikaadid ei oleks aegunud
(sertifikaat on elektrooniline tõend, mis seob isiku ja digiallkirja ehtsuse
tõendamiseks vajalikud andmed allkirjastava isikuga ja kinnitab selle isiku
samasust ). Enne 1.jaanuari 2007 välja antud ID kaartidel on sertifikaatide
kehtivusaeg 3 aastat. Kui kehtivusaeg lõpeb, saab neid uuendada tasuta. Alates
1.jaanuar 2007 välja antud ID kaartidel on sertifikaatide kehtivusaeg sama pikk,
kui ID kaardil ja seega ei pea ka sertifikaate vahepeal uuendama. Sertifikaatide
kehtivust saab kontrollida Internetis sertifitseerimiskeskuse kodulehel. Samas
on võimalik ka sertifikaatide uuendamine. Lisaks saab neid toiminguid teha ka
kõigis panga- ja postkontorites.
Digiallkirja kasutavad internetipangad tehingute kinnitamiseks ning lepingute
sõlmimiseks. Digiallkirja kasutatakse ka riigiportaalides allkirjastamist vajavate
tehingute juures. Lisaks on võimalik digitaalselt allkirjastada ka kõiki sinule
IT Koolitus
173
Sertifikaatide uuendamine
olulisi dokumente kasutades sertifitseerimiskeskuse kodulehte (digidoc.sk.ee )
või DidiDoc programmi.
Digiallkirja andmiseks läheb vaja PIN2 koodi.
Kui soovid dokumente allkirjastada DigiDoc programmi abil, tuleb see
programm oma arvutisse installeerida. Sama programmiga saab digitaalselt
allkirjastatud dokumente ka lugeda. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi
lugemiseks ei ole vaja ei ID kaarti ega kaardilugejat piisab vaid DigiDoc
programmist. Programmi leiad ID kaardi kodulehelt.
Digiallkirja andmiseks:
1. vali välja failid, mida soovid digiallkirjastada;
2. klõpsa hiire paremat klahvi märgistatud failil ning vali kiirmenüüst
Allkirjasta ID-kaardiga
3. Vajadusel saad korraga allkirjastada mitu dokumenti nt leping,
lepingulisad ja muud seotud dokumendid. Faile saad lisada menüüst
Failid korraldus Lisa fail või samanimelisest nupust nupuribal.
IT Koolitus
174
Sertifikaatide uuendamine
4. Allkirja andmiseks on menüüs Allkirjad korraldus Allkirjasta või
kasuta nuppu Allkirjasta. Allkirjastajaid võib olla ka mitu! Selleks peab
iga allkirjastaja andma oma allkirja kasutades oma ID kaarti.
5. Kui kõik allkirjad antud tuleb allkirjadega failidekogumik salvestada
digidoc (DDOC) failiks. Selleks vali menüüst Konteiner korraldus
Salvesta või kasuta nuppu Salvesta nupuribalt.
Digiallkirjastatud dokumendi ikoon on punane rosett
5.1.3. KRÜPTEERIMINE
Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta selles asuvad andmed võõrastele
loetamatuteks.
ID-kaardiga krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide turvaliseks
transpordiks, mitte nende pikaajaliseks säilitamiseks. Põhjuseks asjaolu, et ID-
kaardiga dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule
võtmele vastav salajane võti, mis asub ainult kasutaja ID-kaardil.
Krüpteerimiseks on võimalik kasutada kas sümmeetrilist või asümmeetrilist
krüptoalgoritmi.
Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis šifreerib andmefaili. Seda
saab dešifreerida ainult krüptovõtmega. Sümmeetrilisel krüpteerimisel
krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega.
Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse aga krüpteerimiseks ühte ja
IT Koolitus
175
Sertifikaatide uuendamine
dekrüpteerimiseks teist võtit, millest üks on avalik ja teine salajane ning
kasutaja ainuomanduses.
DigiDoc™ programmis koosneb faili krüpteerimine kahest etapist. Kõigepealt
krüpteeritakse fail sümmeetrilise algoritmiga, mille jaoks genereeritakse juhuslik
võti (edaspidi transpordivõti). Seejärel krüpteeritakse transpordi võti adressaadi
avaliku võtmega, kasutades asümmeetrilist algoritmi. Kui adressaate on mitu,
siis krüpteeritakse transpordivõti iga adressaadi avaliku võtmega eraldi.
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
5.1.4. DOKUMENDI KRÜPTEERIMINE
Allkirjastamine ja krüpteerimine täidavad kahte erinevat eesmärki:
allkirjastamisega sa tõendad, et oled dokumendi sisuga nõus ning
dokument jääb kõigile loetavaks.
Krüpteerides sa ei tõenda midagi, vaid määrad ära inimesed, kes
saavad sinu poolt krüpteeritud dokumenti lugeda.
Loomulikult on võimalik teha mõlemat korraga ehk allkirjastad dokumendi,
kinnitades oma nõusolekut selle sisuga ning seejärel krüpteerid selle faili
määrates ära inimesed, kes saavad seda allkirjastatud dokumenti lugeda.
Dokumendi krüpteerimiseks pole PIN koode vaja. Tegelikult pole isegi ID
kaarti vaja sest krüpteerimine käib selle inimese sertifikaadiga, kellele tahad
lugemist lubada. Sertifikaate saab otsida sertifitseerimiskeskusest isikukoodi
abil.
Krüpteerimine on mõeldud salajaste andmete transpordiks läbi ebaturvalise
keskkonna nt salajase lepingu saatmine e-kirjaga üle Interneti.
Krüpteerimiseks:
koostad konteineri samal moel nagu allkirjastamiseks;
vali nupuribalt nupp Krüpteeri;
IT Koolitus
176
Sertifikaatide uuendamine
otsi üles kõikide inimeste sertifikaadid, kes tohivad seda dokumenti
lugeda
salvesta dokument CDOC failiks.
Krüpteeritud dokumente saab lugeda DigiDoc programmiga. Lugeda saavad
ainult need inimesed, kes on selleks volitatud (Krüpteeringu adressaadid).
Lugemiseks peavad nad oma ID kaardi abil krüpteeritud faili dekrüpteerima.
Aeg, kaua saab krüpteeritud dokumenti lugeda sõltub sellest, kui kaua kehtib
sertifikaat. Kui sertifikaat kaotab kehtivuse, uuendad sertifikaati või saad uue
ID kaardi, siis ei saa sa enne seda hetke krüpteeritud dokumente enam avada!
5.1.5. MOBIILID KASUTUSVÕIMALUSED
Mobiil-ID on traditsioonilise ID-kaardil põhineva autentimise ja allkirjastamise
edasiarendus. Mobiil-ID puhul on Sinu mobiiltelefoni SIM kaart e-keskkonnas
samasugune isikut tõendav dokument nagu ID-kaart. Mobiil-ID abil saab
ennast sarnasert ID-kaardiga autentida ning selle abil on võimalik
digitaalallkirjastada dokumente. Mobiil-ID puhul asuvad Sinu võtmed ja
sertifikaadid operaatori SIM kaardil. Nende kasutamiseks pead sisestama PIN
koodi nagu ID-kaardi puhul.
Mobiil-ID tuleb enne kasutamist ID-kaardiga aktiveerida.
IT Koolitus
177
Sertifikaatide uuendamine
Isiku tuvastamine ning digitaalallkirja andmine on kaitstud kõrge
turvatehnoloogia ja vastavate PIN koodidega, kuid eeliseks võib pidada seda, et
arvutile pole vaja paigaldada eraldi kaardilugejat - internetipanka ja teistesse e-
teenustesse saab siseneda kõigist arvutitest. Mobiiltelefon täidab ühel ajal nii
kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni.
Enese turvaliseks autentimiseks Mobiil-ID abil klõpsad veebikeskkonnas
vastavale nupule ning Sinu mobiiltelefon küsib seepeale Sinu autentimise PIN
koodi. Sisestad selle ning oledki tuvastatud. Sarnane protsess kehtib ka
dokumentide allkirjastamisel.
Ka Mobiil-ID kasutamisel tuleb silmas pidada turvalisust – ära kunagi määra
oma mobiiltelefoni PIN koode ja Mobiil-ID PIN koode ühesugusteks. Mobiil-
ID on allkirjastamisel samasuguse juriidilise jõuga kui allkirjastamine ID-kaardi
abil.
Mobiil-ID kasutamise eeliseks on sõltumatus kaardilugejaga varustatud
arvutist. Lisaks ei tule Mobiil-ID kasutamiseks paigaldada arvutisse lisatarkvara.
Oluline teada - turvalisus
Kaardi turvaliseks kasutamiseks pead teadma järgmist.
Ära anna oma ID-kaarti ega ka MobiilID-ga telefoni ehk
isikutunnistust teiste isikute kätte. Seda on võimalik kuritarvitada,
kuid vastutama pead siiski Sina.
Hoia oma ID-kaardi koode teiste eest salajas. Ära kirjuta ühtegi koodi
kaardile ega hoia koos kaardiga. Säilita neid turvalises kohas või veel
parem: õpi pähe ja hävita PIN koodi ümbrik.
Kui kaob ID-kaart või koodid on varastatud, teata sellest kohe abiliini
telefoninumbril 1777. Võib kasutada ka numbrit 630 4084, näiteks
helistades välismaalt või kohtadest, kus lühinumbrite kasutamine on
piiratud.
Kui ID-kaardi kadumise puhul pead vajalikuks tühistada kaart
füüsiliselt, tuleb pöörduda isiklikult Kodakondsus- ja
Migratsiooniametisse, kes muudab avalduse alusel kaardi kehtetuks.
Kehtetut kaarti enam aktiveerida ei saa ning tuleb taotleda uut ID-
kaarti.
IT Koolitus
178
Sertifikaatide uuendamine
5.2. KÜBERKURITEGEVUS
Seoses Interneti suure leviku ja infotehnoloogilise progressiga on kujunenud
tõsiseks probleemiks küberkuritegevus ehk arvutikuritegevus, millest on
kujunenud globaalne nähtus. Tänapäeval sooritatakse väga suur osa
äritehinguid Interneti vahendusel ja seoses sellega on ka järsult kasvanud
Internetis sooritatavate pettuste arv.
Suurem osa e-pettustest leiab aset internetioksjonitel ja online müügis,
levinuimad pettusevormid on võltspakkumised, ostetud kauba
mittekättetoimetamine, piraatkoopiate saatmine, andmepüük jne. Erinevail
hinnanguil on internetis sooritatavate pettuste arv traditsioonilise
jaekaubandusega võrreldes kuni 12 korda suurem.
Internet on globaalne nähtus, mis ei tunnista riikidevahelisi piire ja see
omakorda eeldab Internetis toimepandud õigusrikkumiste paremaks
kontrolliks rahvusvahelist koostööd. Tõhus koostöö on seda vajalikum, et
küberkuritegevuse plahvatuslik kasv valmistab tõsiseid probleeme kõigile
arenenud riikidele.
8. novembril 2001 võeti vastu Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse
konventsioon (Council of Europe Convention on Cybercrime. -
http://conventions.coe.int/Treaty/en/Treaties/Html/185.htm). Tegemist on
esimese rahvusvahelise lepinguga, mille objekt on Interneti ja teiste
arvutivõrkude vastu või abil sooritatud kuriteod.
Arvutikuritegevusvastane konventsioon käsitleb nelja liiki rikkumisi:
arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja
kättesaadavuse vastu toimepandud süüteod;
arvutisüüteod;
lapspornoga seotud süüteod;
autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisega seotud
süüteod.
IT Koolitus
179
Sertifikaatide uuendamine
5.2.1. EETILINE HÄKKIMINE
Eetilise häkkimise tehnikad põhinevad sissetungimisvõimaluste ja haavatavuse
katsetamisel ning infoturbe heade tavade reeglitel. Eetiline häkkimine algab
häkkimiskava loomisest ja süsteemide kontrollimisest kuni turvaaukude
paikamise ja kestva eetilise häkkimise kava haldamiseni. Realistlikult võttes on
paljudele võrgutüüpidele, operatsioonisüsteemidele ja tarkvarapakettidele
olemas tuhandeid võimalikke sissemurdmisviise ning eetilise häkkimise üks
eesmärk on sellise sissemurdmis võimaluste avastamine.
5.2.2. SOCIAL ENGINEERING
Social Engineering on inimeste loomupärase abivalmiduse ärakasutamine info
saamiseks ja nendega manipuleerimine teatud käitumise esilekutsumiseks või
konfidentsiaalse teabe avaldamiseks.
Kuidas Social Engineering'ut tehakse?
Andmete kogumine
Kontakt ja huvi tekitamine ning juba ette kahtluste hajutamine
Small talk tähelepanu hajutamiseks
Agressive talk ohvri välja vihastamiseks
Kasutaja ülekoormamine erinevate tegevuste ja informatsiooniga
(ohver muutub haavatavamaks)
Kokkuvõte - kontrollküsimus ja siis otserünne. Vahel sooritatakse ka
kohe rünne ja alles seejärel lubatakse kontakti jätkata
Kontakt lõpetatakse ja ründaja kaob
Kaitse Social Engineeringu eest
Selleks, et ennast sellise ründe eest paremini kaitsda, pead teadma järgmist:
Ründaja teab üldjuhul kõiki inimestega manipuleerimise võtteid ja
valib nende hulgast endale parima viisi info hankimiseks
Ründe ohvriks langedes teadke, te ei ole üksi! Pidage nõu
spetsialistidega, võtke aega rahulikuks otsustamiseks
Püüdke jätta lisakontaktivõimalus
IT Koolitus
180
Sertifikaatide uuendamine
Säilitage kõik asitõendid (kirjavahetus, informatsioon jne)
Teatage esimesel võimalusel rünnakust politseid
5.2.3. KÜBERKIUSAMINE
Küberkiusamist on internetikeskkonnas toimuv kiusamine, mis võib ohvril
põhjustada tõsise depressiooni. Enamlevinud on kooliõpilaste hulgas. Teise
inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites,
võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned
küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.
Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks:
suhtluskanalites tuleks blokeerida ära kiusaja
kopeerida halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks
hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena;
suhtlusportaalides lõpetada kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali
pidajat kiusaja tegevusest.
Allikas: Politsei-ja Piirivalveamet
5.2.4. IDENTITEEDIVARGUS
Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku
tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete
kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset
kahju.
Identiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda isiku mis tahes
omadustes või toimingutes, mida teised isikud tema tuvastamiseks piisavaks
peavad.
Identiteedivargus on isiksusõiguste rikkumine. Isiksusõigusteks on
isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus
otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib
IT Koolitus
181
Sertifikaatide uuendamine
isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus
iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks
peab
Igal inimesel on õigus oma isiklikule identiteedile.
Karistusseadustik § 1572. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine:
Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema
nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende
kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt
ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud
õigustele või huvidele, või varjata kuritegu – karistatakse rahalise karistuse või
kuni kolmeaastase vangistusega. Allikas: Elektrooniline Riigiteataja
5.2.5. VALE IDENTITEEDI KASUTAMINE INTERNETIS
Kui keegi on teinud võõra inimese nimel identiteedi mõnda suhtlusportaali
ja/või kasutab mingil muul moodi ära tema isikuandmeid/isiklikke fotosid, siis
tuleb fikseerida võimalikult palju fakte, mis aitavad kurjategijat tabada:
portaali aadress kus valeidentiteet on tehtud/on üleval;
andmed loodud fake konto kohta - konto andmed (kasutajanimi,
loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed
(telefoninumber, MSN aadress vms) ning konto juures olnud
materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne).
pärast materjalide salvestamist tuleb konto ebaseaduslikust
kasutamisest kindlasti teavitada politseid.