E T L L3 3-11 Tõuloomakasvatus 10 60 110 160 210 260 310 360 15 65 115 165 215 265 315 365 2007 I pa 2008 I pa 2009 I pa 2010 I pa 2011 I pa Piimatoodang Kokkuost Keskmine hind Joonis

1

E T L L

E A B A

TÕU LOOMAKASVATUSEES TI TÕULOOMAKAS VATUS E LIIT EMÜ VETERINAARMEDITS IINI JA LOOMAKAS VATUS E INS TITUUT ·

NR. 3 SEPTEMBER 2011

SISUKORD

Loomakasvatus2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus esimesel poolaastal

Veised4 T. Põlluäär. Juunikuised vissiüritused7 T. Põlluäär. Sem i nar VikingGeneticsis8 T. Bulitko. Holsteinidest parim punasekirju Lindi

Lambad9 K. Vikat. Kuueteistkümnes lamba- ja kitsepäev Kurg -

jal

Linnud12 H. Tikk, A. Lember, V. Tikk, M. Piirsalu. Kokkuvõte

eesti vutitõu peamistest munajõudluse näitajatest aas -tatel 1987–2010

Jõudluskontroll13 K. Ilves. Loomade elektroonilisest märgistamisest

Referaadid15 Uudiseid Hollandi veisekasvatusest15 E. Narusk. Luigel hinnati ja imetleti loomade ilu

Reisikirjad17 A. Kirst. Lambakasvatajate õppereis Hollandisse ja

Belgiasse20 K. Ilves. Allflex – üks maailma suuremaid kõrva mär ki -

de tootjaid21 T. Bulitko. Euroopa holsteini aretajad kohtusid Rootsis

Intervjuu23 M. Mölder, O. Saveli. Lehmade ettevalmistamine kon -

kurs sideks

Kroonika24 O. Saveli. Kakskümmend vabariiklikku tõuloomade

näitust28 M. Jõemaa, K. Kalamees, K. Sepp. Eesti maakarja ja

eesti hobuse päev C. R. Jakobsoni talumuuseumisKurg jal

29 K. Sepp. Parimad noorhobused selgunud31 K. Kalamees. Sugulusaretus maakarja populatsioonis

jõudluskontrolli andmetel

Hea lugeja!

Kuiv suvi sai otsa ning küllalt järsku ilm jahenes ja sa -ge nesid sajud. Sünoptikud leiavad kindlasti, et tegemistoli normaalse ilmaga, sest keskmine sademete hulk jatem peratuur vastas sellele. Mis sest, et suvel ei sadanud,sügisel aga tugevasti. Õnneks on ettevõtete tehnilinevarustatus paranenud, mis tagab koristuse ka mõne kuivapäeva jooksul.

Loomakasvatusele on poolaasta olnud suhteliselt sta -biil ne. Isegi piimalehmade arvu kahanemine on peatunud, kuid mõnevõrra on vähenenud lindude arv. Eks piima leh -ma de praakimist on vähendanud suhteliselt soodne pii -maHhind, sest 32 eurosenti (üle 5 kr) on piimatootjadsaa nud vaid ühel korral mõne kuu jooksul. On jõutud Eu -roo pa Liidu keskmise hinnatasemini, ehk siis esimest kor -da tagab avatud turg ka Eesti piimatootjale normilähedase hinna. Sellega suudetakse vähendada võlakoormat ja tehasihipäraseid investeeringuid. Nüüdisaegse tipptehno loo -giaga uute piimafarmide käikulaskmist tuleb sageli ette.Lehmade keskmine piimatoodang jätkab tõusuteed, kuidtempo on aeglustunud, 8000 kg piir jääb sellel aastalsaavutamata. Kas see peabki olema kindel eesmärk, oniseasi.

Lihasektoris oli 2010. a languse tendents, mis veiselihaosas süveneb 2011. aastal veelgi. Nuumveiste või pull va -si kate müük Türki, Venemaale või läbi Hollandi teistesseEL riikidesse vaesustab kindlasti Eesti turu veiselihakvaliteeti. Väheneb väärtusliku noorveiseliha, aga suu re -neb praagitud lehmade liha osa. Samas suureneb liha im -port. Kaubandus elavneb veelgi. Lihatööstused on hin -nasurve all, et tagada piisav toore Eestist. Kui sealihahindon EL keskmisega võrreldav, jääb veiselihahind veel 30% võrra alla. Lihatõugu veiste arvu jätkuv kasv peaks paran -da ma liha kvaliteeti, mis omakorda peaks tagama paremahinna. Aga madalam kokkuostuhind pigem suurendabväl jamüüki.

Tõuloomade ülevaatused, konkursid ja näitused onsellel aastal ühel pool, 20. finaalüritus “Tõuloom 2011”samuti. Ajakirjas on selle kohta mitu artiklit. Huviliste arv tasapisi kasvab, kuigi tõusiseste konkursside vaatajas -kond peaks suurem olema. Konkurssidel hindavad loomioma ala asjatundjad, kes põhjendavad võrdlevalt hin da -mi se tulemusi. Eesti veisetõuge ja trakeeni tõugu hin da -vad väliskohtunikud, kes toovad rahvusvahelise võrd lus- fooni Eestisse. Kui eesti punase tõu vissiks on varemgivalitud punasekirju holsteiniverelisusega lehmi, siis täna -vu tegi Hollandi kohtunik ajalugu, kui tunnustas musta -kir ju holsteini vissiks punasekirju Lindi. Eesti punasestõus ei tohi holsteini verelisus ületada 75%, ka Lindil onsellelähedane (üle 85%). Kas pole pandud alus punase kir -ju (holsteini) tõu kujunemisele Eestis?

Olev SaveliT. Bulitko foto

Eesti loomakasvatus esimesel poolaastalLiina JürgensonPõllumajandusministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo juhataja

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. a 30. juuniseisuga 379 300 siga, 244 000 veist, 105 300 lammast jakitse ning 1 954 400 lindu (tabel 1). Seega oli käesolevaaasta 30. juunil sigade arv 2% ja veiste arv 1% suurem kuieelmisel aastal samal ajal. Üllatusena suurenes piima leh -ma de arv, mis on viimastel aastatel pidevalt vähenenud.Vähenes lammaste ja kitsede ning lindude arv, vastavalt3% ja 7%.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. juuni(tuhandetes)

Näitaja 2010 2011 2010/2011

+/– %

Veised 242 244 +2,0 101

sh piimalehmad 96,8 97,4 +0,6 101

Sead 372,5 379,3 +6,8 102

Lambad ja kitsed 108,5 105,3 –3,2 97

Linnud 2094,0 1954,4 –139,6 93

Allikas: Statistikaamet (SA), põllumajandusministeerium (PM)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) andmetel oli põllumajandusloomade registrisse2011. a 30. juuni seisuga kantud 243 604 veist, sh 97 467piimalehma, 14 486 lihatõugu lehma (sh ristandid),78 249 lammast ja 3236 kitse (tabel 2). Võrreldes eelmiseaasta sama perioodiga on suurenenud kõikide looma lii ki -de loomade arv. Veiste koguarv on suurenenud 2429 võr -ra, sh üle mitme aasta on suurenenud ka piimatõugulehmade arv (305 võrra). Piimatõugu lehmi on kõigeenam jätkuvalt Järva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaal, kuiginende arv suurenes kõige enam Tartumaal (1193 lehmavõrra).

Teatud erinevus Statistikaameti andmetest on tingitudasja olust, et vastavalt põllumajandusloomade registriasutamise määrusele peavad loomapidajad, põllumajan -dus looma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist kor -raldavad isikud andmed registrisse kandma seitsme päe va jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, ELliikmesriigist Eestisse toimetamise või registrisse kanta -va te andmete muutmise päevast, põllumajandusloomatap mise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmisepäevast. Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse regist -ris se kuue kuu jooksul looma sünnist alates. Statistika -amet esitab andmed aga konkreetse kuupäeva seisugaloo makasvatuse valikvaatlusega kogutud ja töödeldudandmete alusel.

Lihatõugu lehmade (sh ristandid) arv suurenes eelmiseaasta sama ajaga võrreldes 2812 võrra. Lihatõugu ristan -di te arv on aasta-aastalt suurenenud, moodus ta des käes -oleva aasta 30. juuni seisuga juba üle poole liha tõugu leh -madest.

Tabel 2. Loomade arv maakondades seisuga 2011.aas ta 30. juuni

Maa -kond

Veisedkokku

Piimatõugu lehmad

Lihatõugu lehmad

Lam -bad

Kit -sed

Harju 13 113 4850 918 6099 165

Hiiu 4907 674 1160 4123 152

I-Viru 5918 2054 479 1875 194

Jõgeva 21 356 9933 463 1782 53

Järva 30 085 14 027 520 3106 150

Lääne 11 526 3024 1793 3820 373

L-Viru 28 351 11 823 1247 5925 270

Põlva 14 076 6399 392 5138 91

Pärnu 24 558 10 207 1419 5365 782

Rapla 17 773 6285 1415 3860 152

Saare 17 067 5671 1835 14 450 278

Tartu 17 050 7825 239 5416 168

Valga 10 670 3862 746 6694 78

Viljandi 17 843 7702 882 4745 87

Võru 9311 3131 978 5851 243

Kokku 243 604 97 467 14 486 78 249 3236

Allikas: PRIA

Lambaid kasvatatakse jätkuvalt kõige enam Saaremaal,kus eelmise aasta 30. juuni seisuga võrreldes on lammaste arv suurenenud 1172 võrra. Samal ajal on lammaste arv

2

Tõuloomakasvatus 3-11

L O O M A K A S V A T U S

Foto 1. Sõbralikud eesti maatõugu lehmad (K. Kalamees)

vähenenud kõige enam Valgamaal (1593 võrra). Kitsikasvatatakse kõige enam Pärnumaal, kus on 113 loomaenam kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige enam väheneskitsede arv Põlvamaal, kus on nüüd vähem kui 100 kitse.

Kuigi veiste koguarv on suurenenud, siis veisekas va ta -ja te arv on vähenenud, 2011. a 30. juuni seisuga oli kokku4919 veisekasvatajat (106 võrra vähem kui kolm kuudtagasi), nende seas oli 3578 piimatõugu lehmade (100vähem) ja 1191 lihatõugu (sh ristand-)lehmade kasvatajat(55 rohkem). Lamba- ja kitsekasvatajaid on juurde tulnud, lambakasvatajaid oli 1937 (20 rohkem) ja kitse kas vata ja -id 552 (2 rohkem).

Piimatootmine Piima toodeti 2011. a I poolaastal 343 996 t, mis on vii -

ma se kolme aasta suurim näitaja. Eelmise aasta sama pe -rioodiga võrreldes toodeti piima 5827 t võrra rohkem jasee on tingitud nii piimalehmade arvu suurenemisest (1%) kui ka produktiivsuse tõusust. Lehma kohta lüpsti I pool -aas tal keskmiselt 3494 kg piima, mis on 60 kg enam kuieelmisel aastal samal perioodil. Viimase viie aasta võrd lu -ses on see ka suurim keskmine piimatoodang lehma kohtaI poolaastal.

Piimatööstustele realiseeriti 2011. a I poolaastal304 300 t piima, mis on 6100 t ehk 2% rohkem kui eel mi -sel aastal samal perioodil (joonis 1). Kokkuostetud piimmoodustas kogutoodangust 88%, kusjuures eliitsorti kuu -lus 66% (selle osakaal suureneb aasta-aastalt), kõrge mas -se sorti 33%.

Piima keskmine kokkuostuhind püsis käesoleva aastaI pool aastal heal tasemel –322,41 €/t, sh kõrgeim oli hindaprillis (329,10 €/t) ja madalaim jaanuaris (312,25 €/t).Kui Euroopa Liiduga liitumisest alates 2004. a on Eestipiima kokkuostuhind olnud oluliselt madalam EL kesk -mi sest, siis käesoleva aasta I poolaastast see enam nii eiolnud. Aprillis tõusid Eestis piima kokkuostuhinnad EL-ikeskmisele tasemele ning püsisid samal tasemel ka mais.

Eesti piimakvoodi suuruseks 1. aprillil 2011 alanudkvoo di aastal on 679 272 tonni, sellest 671 484 tonnitarne kvooti ja 7788 tonni otseturustamiskvooti. PRIAesialgsetel andmetel täideti kvoodiaasta kahe esimesekuu ga tarnekvooti 104 051 tonni (2,1% rohkem kui eel -misel aastal samal ajal) ning otseturustamiskvooti tuhattonni.

Lihatootmine 2011. a I poolaastal tapeti majapidamistes või müüdi

liha töötlemisettevõtetele tapaks 56 233 t (elusmassis) loo -mi ja linde (tabel 3). Võrreldes 2010. a I poolaastaga too -

de ti liha elusmassis 2800 t võrra ehk 5% rohkem. Vähenes veiseliha tootmine, suurenesid linnu-, sea- ning lamba- jakitseliha tootmine.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis I poolaastal (ton -nides)

Näitaja 2010 2011 2010/2011

+/– %

Tapaloomade ja -lindude elusmass kokku 53 414 56 233 +2819 105

sh veised 11 692 9217 –2475 79

sead 30 582 34 016 +3434 111

lambad ja kitsed 584 609 +25 104

linnud 10 556 12 391 +1835 117

Allikas: SA, PRIA

SealihaEelmise aastaga võrreldes on 2011. a 30. juuni seisuga

suurenenud sigade arv ja I poolaastal sealihatoodang.Sea liha toodeti 2011. a I poolaastal elusmassis 34 016 t,mis on 11% (3434 t) rohkem kui eelmisel aastal samal pe -rioo dil.

Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 175 500 siga(9100 siga vähem võrreldes 2010. aastaga), liha saadi13 800 t. Sea lihakeha keskmine mass oli 79 kg. Sealihaosatähtsus moodustas kogu lihatoodangust 60%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel oli sealiha keskmine kokkuostuhind tapamajades I poolaastal152 €/100 kg. Madalam oli hind veebruaris(142 €/100 kg), kõrgem juunis (162 €/100 kg). Viimaselviiel aastal on Eesti sealiha hind EL keskmise hinnagavõrreldes enamjaolt kõrgem. Euroopa Komisjoni andme -tel oli EL keskmine sealihahind I poolaastal 149 €/100 kg. Eelmise aasta sügisest maailmaturul alguse saanud tera -vilja hinna tõus ning sealiha hinna sesoonsusest tulenevlihahinna langus tekitasid sealihasektoris käesoleva aastaalguseks keerulise olukorra, mille leevendamiseks avasEK eraladustamise meetme. Seda võimalust kasutati kaEestis. PRIA kiitis heaks 11 taotlust, mille alusel ladustati272 294 kg sealiha, millest II kvartalis toodi turule126 115 kg.

Põrsaid sündis 2011. a I poolaastal 390 500, mis on16 800 põrsa võrra rohkem kui eelmisel aastal samal pe -rioo dil. See loob eelduse käesoleva aasta teisel poolel sea -liha toodangu mõningaseks kasvuks. Tõusnud on ka põr -sa hind, mis oli 38,71 € (+1,54 € võrreldes 2010. aastaga).EL keskmise põrsahinnaga (39,27 €/põrsas 2010) võr rel -des on Eestis hinnad madalamad, kuid vahe on eelmiseaas ta sama perioodiga võrreldes oluliselt vähenenud.

Veiseliha Eelmise aastaga võrreldes on 30. juuni seisuga veiste

arv suurenenud, aga veiselihatoodang vähenenud. Veise -liha osatähtsus kogu lihatoodangust on langenud 16%-ni.Veiseliha toodeti poolaastal elusmassis 9217 t, mis oneelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2475 t ehk 21%vähem. Veiselihatoodangu langus on seotud veiste kok -ku ostu vähenemisega ja suurenenud elusveiste ekspor di -ga. Käesoleva aasta I poolaastal eksporditi kokku 17 308

3

3-11 Tõuloomakasvatus

10

60

110

160

210

260

310

360

15

65

115

165

215

265

315

365

2007 I pa 2008 I pa 2009 I pa 2010 I pa 2011 I pa

Piimatoodang Kokkuost Keskmine hind

Joonis 1. Piima kogutoodang, kokkuost ja keskminehind 2007–2011 I poolaastal

veist, mis on 14% enam kui eelmisel aastal samal ajal.Kõige enam viidi veiseid Hollandisse, mitteliikmes riiki -dest Türki ja Venemaale. EL-ist välja eksportides on või -ma lik taotleda eksporditoetust, mida ka kasutati.

Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud 14 400 veisest(–2400 veist võrreldes 2010. aastaga) saadi 3400 t liha,kesk mise rümbamassiga 236 kg. Suure osa veiselihast(69%) moodustab lehmmullikate ja lehmade liha

EKI andmetel oli veiseliha keskmine kokkuostuhindtapamajades 190 €/100 kg. Madalam oli hind jaanuaris(179 €/100 kg) ja kõrgem juunis (206 €/100 kg). EL-igavõrreldes on Eesti veiselihahind madal, näiteks lehmadeO3-kate gooria hind Eestis on EL-i keskmisest hinnastum bes 30% madalam.

Lamba- ja kitselihaEelmise aastaga võrreldes on 30. juuni seisuga vähe ne -

nud lammaste ja kitse arv ning suurenenud lihatoodang.Lamba- ja kitseliha toodeti 2011. a I poolaastal elusmassis 609 t, mis on 25 t ehk 4% enam kui eelmisel aastal samalperioodil. Lambakasvatusele on Eestis sobivad rohumaadja kehtestatud erinevad toetused, ometi on lammaste jakitsede arvu silmas pidades kokkuost väga väike. Liha -tööt le misettevõtted ostsid kokku ainult 2000 lammast jakitse ning neist saadi 35 800 kg liha, keskmine rümba -mass oli 18 kg. Veterinaar- ja Toiduameti tunnustatudlam maste tapamaju on 14, millest kaks on saanud tun nus -tu se ka kitsede tapmiseks.

Lambakasvatajad otsivad oma toodangu realiseeri mi -seks erinevaid võimalusi. Nii on võrreldes eelmise aastaI poola astaga suurenenud lambaliha eksport kuus korda.Põhiliselt müüakse lambaliha Soome ja Taani.

EKI andmetel oli lambaliha keskmine kokkuostuhindtapa majades 271 €/100 kg, alla 12 kuu vanuste lammaste

hind oli 298 €/100 kg. Eestis on lambaliha hind EL-i kesk -mi sest hinnast oluliselt madalam. EKI andmetel oli ELkesk mine raskete lambarümpade hind samal perioodil491 €/100 kg ja kergete lambarümpade keskmine hind580 €/100 kg.

Linnuliha Eelmise aastaga võrreldes on lindude arv 30. juuni sei -

su ga vähenenud, aga linnulihatoodang suurenenud. Lin -nu liha toodeti elusmassis 12 391 t, mis on 1835 t ehk 17%enam. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli 22%.

Lihatoodangu kasvu soosib linnuliha nõudlus, kuidtoot ja on silmitsi ka tugeva konkurentsiga. Käesoleva aas -ta I poolaastal ületas linnuliha im port ekspordi ligi kakskorda. Linnuliha tootjahinnad ei ole avalikud, seega saabEesti puhul rääkida jaehindadest. EKI andmetel oli broi -leri te jaehind (käibemaksuga) tavakauplustes kohalikultoodangul 2,70 €/kg (+0,11 senti) ja importtoodangul2,61 €/kg (+37 senti).

Munatootmine Mune toodeti käesoleva aasta I poolaastal 95 369 000,

mis on 1700 muna võrra rohkem kui eelmisel aastal samalperioodil. Kana kohta saadi 134 muna, mis on 3 munakana kohta rohkem.

Kanamunade L- ja M-kategooria keskmine hind oli100 €/100 kg (–2 €/100 kg). Kevadpühade ajal, märtsis jaaprillis (117 €/100 kg) kanamuna hind küll tõusis, kuid jäi poolaasta võrdluses viimaste aastate madalamaile taseme -le. EL-i keskmise hinnaga (104 €/100 kg) võrreldes on ka -na munahind Eestis kas samal tasemel või kõrgem, kuidalates 2010. a detsembrist 7% madalam. Alates 2012. a eiole lubatud täiustamata puurides munakanu pidada ja2010. a märtsist kogutakse eraldi puuris peetavate kanademunade hindu, mis on EL-is paar protsenti madalam.

Juunikuised vissiüritusedPm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate ÜhistuTõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu vissi-üritused on tra -dit sioonilised ja loomaomanikud ootavad järgmisi taolisipäevi, mis näitavad teed igapäevarutiinist välja, saab näha kauneid lehmi, suhelda teiste farmide ja firmade töötaja te -ga, lihtsalt pisut puhatagi, kuigi ega see just puhkepäevamoodi päev olegi.

Esimese üritusena toimus sel aastal eesti punase tõukon kurss 11. juunil ja juba 23. korda. Lõõskava päikesekolmekümnekraadises palavuses selgitati Eesti Põlluma -jan dus muuseumi Ülenurme areenil välja tõu kaunimadlehmad. Neljateistkümnest registreeritud loomaomani -kust jõudis Ülenurmele 12, neil oli kaasas 60 suurepärastveist, vasikast kuni täiskasvanud lehmani. Vissi-üritust

Üle nurmel peeti 12. korda, eelnevad 11 korda on olnudVõru-, Põlva- ja Jõgevamaal ning kuuel korral Vana-Või -dus. Üheksandat korda oli kohtunikuks väliskülaline.

Seekordne kohtunik oli Taanist – Orla Kastrup Kristen -sen, kes koos abikaasa Birgitiga peavad 175-pealist pii -ma karjafarmi. Karja keskmine piimatoodang on 9558 kgpiima, 4,38% rasva ja 3,61% valku. Farmis on kolm lüpsi -ro botit. Kohtunikutööga on Orla Kastrup Kristensen tege -le nud juba 1988. aastast ning hinnanud lehmi näiteks Sak - samaa, Rootsi ja Austraalia võistlustel. Enne oma farmirajamist oli ta aga taani punast tõugu lehmade vanem are -tus konsulent.

Konkurss algas tervitussõnadega Tartumaa vastseltmaa vanemalt Reno Laidrelt, põllumajandusmuuseumi di -rek tris silt Merli Sillalt, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu esimehelt ja Tartu Agro ASi juhilt Aavo Mölde -

4

Tõu loomakas va tus 3-11

V E I S E D

rilt ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esi -mehelt Tanel Bulitkolt.

Pealtvaatajate rõõmuks oli kohal Elmari raadiohäälRaen Väikene, kes lehmade jalutamise ajal, kui areenilleh madest ning nende saavutustest ei räägitud, lasi kõladaammutuntud ja kauneid meloodiaid.

Eesti punast tõugu veised esinesid viies võistlusklassis:lehmvasikad, tiined mullikad, esmapoeginud, noored jatäiskasvanud lehmad. Peale selle esitleti Taanist ostetudpunast tõugu spermapullide Caj, Davidi ja Censori tüt -reid. Üritusel osalenud loomaomanikel oli kaasas 34 pullitütred. Enim tütreid oli punasekirjute holsteinide pul li -delt, kokku 10 pulli 28 tütart (43,3% lehmadest).

Esimesena astusid pealtvaatajate ette kuus lehmvasikatneljast farmist. Võitjatiitli pälvis esmakordselt konkursilosa lenud Ühinenud Farmid AS Anneküla Raudoja farmivasikas Porgand Võrumaalt, keda esitles Natalia Mekk.Koh tuniku arvates olid vasikal väga tugevad jalad ja heatüüp. Tiinete mullikate rühmas oli kaheksa 2–8 kuud tii -net lehmikut neljast farmist. Võitjaks osutus Tartu AgroAS Rahinge farmi Paul Tšakuhhini esitlemisel Kanni.Koh tuniku kommentaar oli positiivne: hea ja tugev keha -ehi tus, piimatüüpne, väga hea liikumine ja head jalad.

Järgmisena esitleti Taanist ostetud spermapullide tüt -reid, kõik esmapoeginud lehmad. Jõudluskontrolli Kes -ku se andmeil on 10.06.11 seisuga Davidil 42 100 (FynAks x T. Bruno) Eestis 722 tütart 96 karjas. Da vid onI 2011 hindamistulemuste alusel esikohapull. Tema tütar -del on väga kõrge SPAV (135), kusjuures esmapoeginudtütarde piimajõudlus on suur: 7407–4,02–298–3,43–254.Väga head indeksid on sigivusele (104), tootlikule elueale (132) ning väiksemale surnult sündide esinemis sage du se -le (104). Välimikust parandab Da vid enam udarat (115) ja jalgu (109). Lineaarse skaala tunnused on kõik positiiv -sed. Davidi tütardest oli kohal Tartu Agro AS Rahingefarmi Talvi ja Savala Masinaühistu (osales näitusel esma -kord selt) Ettur.

Caj 42094 (Fjembe x Tu lip-Red) 595 tütart asuvad 85erinevas farmis. Caj on avaldanud eesti punasele tõuleposi tiivset mõju eelkõige piima-, somaatiliste rakkude,poegi mis- ja udaratunnuste osas. SPAV 120 (+1063–0,25+24–0,03+34) avaldub esmapoeginud tütarde heas piima -jõud luses (7526–4,00–301–3,41–256). Tütardel on kõrgeSSAV (111), poegimiskerguse (112) ja surnult sündideesinemise indeks (108). Tütardel on hea eesudara kinnitus

(123), keskside (110) ja udarapõhja kõrgus (118). Cajtütreid esindas Tiia Parmu esmapoeginud lehm Pepsi.

Viimasena esitleti Censori 42021 (Fyn Aks x Torland)kolm tütart Tartu Agro AS Vorbuse farmi Senna ja Sinening Savala MÜ Telma. Censoril on 530 tütart 80 karjasja ta on 2011. a esimese hindamise järgi kolmandal kohal,tal on kõrge SPAV (126), esmapoeginud tütarde piima -jõud lus 7134–4,07–3,36, kuid teistelt tunnustelt on kesk -pära ne.

Esimest korda oli esmapoeginud lehmi kahe eelgrupijagu (19 lehma, 10 omanikku), nende seast valiti võitjaksKõpu PM OÜ Pargi farmi lehm Vööbe (isa Licht blick-Red), keda esitles Virve Soots. Kohtunik iseloomustasVöö bet kui korrektset, hea nisaasetusega, hea laudja nur -ga ja pika seljajoonega ning grupi parima udaraga lehma,kel on väga hea kõnd.

Noorte lehmade klassis oli samuti kaks eelvooru (12leh ma, 8 omanikku), kelle seast osutus grupi võitjaks Tar -tu Agro AS Vorbuse farmi lehm Kupi (isa Kodel-Red),ke da esitles Meelis Tammur. Kohtuniku iseloomustus:suur, pikk kere, hea seljajoon, udar, keskside, udara põhjakõrgus ja nisade asetus.

Päeva eelviimane voor oli täiskasvanud lehmade päralt,kahes eelringis osales 15 lehma seitsmelt omanikult. Vii -mas tel aastatel on olnud probleeme vanemate lehmade leidmisega võistlusringi. Seekord oli siis vastupidi. Noorilehmi, keda tavaliselt on rohkem, oli seekord vähem.Täis kasvanud lehmadest pälvis võitjatiitli Sallasto OÜAllaste farmi lehm Musta (isa Gibsi-Red), esitleja HülleNõges. Kohtuniku kommentaar Mustale: elegantne, vägahea laudjas, tagajalgade seis korrektne, tugev udar ja heakeha ning kõnnib suurepäraselt. Ja just kõndimise kor -rekt suse eest saavutas esikoha Musta, teise koha sai Liisa(Tartu Agro AS).

Pärast täiskasvanud lehmade esitlust oligi aeg lõpp -võist luseks. Kolme vanusegrupi kolm esimest võistlesidtaas. VISS 2011 tiitli pälvis AS Tartu Agro Vorbuse farmi Kupi ja reservvissi tiitli Kõpu PM OÜ Vööbe. Kohtuniklisas veel, et Kupi on vaieldamatult võistluse parim lehm,kuid ta avaldas arvamust, et lehm ei tohiks olla liiga suur.Võistlust kokku võttes oli ta eesti punaste lehmadega väga rahul ja väitis, et paljud osalenutest annaksid silmad ettemitmetel näitustel väljaspool Eestit. See on meie karja -kas vatajatele suur tunnustus.

Samal ajal hindas aretusspetsialistidest kohtunike grupp (Aive Sonets, Leili Velleste, Annes Põlluste ja Reet Toi),

5


Foto 2. EPK Viss 2011 Kupi, Tartu Agro AS (T. Põlluäär)Foto 1. EPK reservviss 2011 Vööbe, Kõpu PM OÜ

(T. Põlluäär)

kelle piirkonnast võistlusel lehmi ei olnud, loomade esit -le jaid. Parima veiseesitleja tiitli sai sel aastal Tartu AgroAS Rahinge farmi esitleja Grafs Pautsis.

EPK VISSi 2011 tulemused on avaldatud Tõu loo ma -kas vatuse 2. numbris lk 28.

Tänavuse aasta konkursil esitlesid veiseid Savala Masi -na ühistu (Ida-Virumaa), Sadala Piim OÜ (Jõgevamaa),Krootuse Agro AS (Põlvamaa), Järvamaa Kutse haridus -kes kus (Järvamaa), Sallasto OÜ, Lea Puur, Heimtali HKOÜ ja Kõpu PM OÜ (Viljandimaa), Eerika Farm OÜ jaAS Tartu Agro (Tartumaa), Ühinenud Farmid AS Anne -kü la ja Tiia Parm Pogola talu (Võrumaa). Tänu tehtud tööja nähtud vaeva eest, et lehmad olid võistluseks ette val -mis tatud.

Järgmisena kuulub tänu ürituse toetajatele ja sponso ri -te le: TÜ E-Piim, Farm Plant Eesti OÜ, Alltech Eesti OÜ,Jõudluskontrolli Keskus, Dimela AS, Werol Tehased AS,Anu Ait OÜ, Remedium AS, Raka Kogumiskeskus, EestiTõuloomakasvatuse Liit ja Valio AS. Samuti tänu EestiPõllumajandusmuuseumile, kellel lasub küllaltki suurvas tu tus ürituse kordamineku eest, kuna nende korral da -mi sel valmistatakse ette laut ja esinemisareen ning pan -nak se käima nii mõnigi uus muuseumiprogramm (selaas tal koos suvistepühadega). Ning veel tänu ToidutornAS töökale ja lahkele kollektiivile, kelle maitsva söögijärele igatseb vist pea iga vissil osalenud loomaomanik.Ning lõpetuseks tänu piirkondlikele aretusspetsialistideleAime Kaldale, Piret Saarele ja Anu Tammele, sest ilmanende sekkumiseta ei saa vissivõistlus toimuda.

Kohe pärast EPK Vissi peeti 15. juunil 17. korda SaarteVissi 2011. Päeva avasõnad laususid Tanel Bulitko (EestiTõu loomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees) ja KädeKala mees (Eesti Maakarja Kasvatajate Selts). Kohal olirekordarv (49) lehmi 13 loomaomanikult, ületades sellega 2002., 2006. ja 2010. a rekordeid, mil osalejaid oli 43. Üle 40 lehma on saarte näitusel olnud üldse kuuel korral.

Lehmad jalutasid taas Sulev Mägi lõõtspilli viiside saa -tel. Traditsiooniliselt alustati saartel väiksema popu lat -sioo ni, eesti maakarjaga. Maakarja lehmi hindas TanelBulit ko. Võistlustules oli kaheksa lehma kolmelt omani -kult. Võidu viis koju Jaan Kiideri lehm Potsataja, kes onvõitnud varemgi.

Pärast maatõugu asusid võistlema eesti holsteini tõugulehmad kolmes vanusegrupis (esmapoeginud, noored eteist korda poeginud ning täiskasvanud e 3. laktatsioon ja

vanemad lehmad). Lehmi hindas Eesti Tõulooma kasva ta -ja te Ühistu spetsialist Ilmar Kallas, kelle tagataskus onrahvusvahelisedki hindamiskogemused. Holsteini tõugulehmi oli näitusel kokku kolmteist kuuelt omanikult.Võit jaks tuli Kõljala POÜ esmapoeginud lehm Tuuni.

Viimase tõuna esitles end arvukaim tõug saartel – eestipunane tõug. Punaseid lehmi hindas Eesti Tõu loo ma kas -va tajate Ühistu klassifitseerija Rein Hallik. Kokku olikolmes vanuseklassis võistlemas 28 punast tõugu lehma10 omanikult. Tõu võitjaks tuli Kõljala POÜ lehm Sääris,kes sellega kaitses 2010. aasta vissitiitlit (2008 – reserv -viss).

Tabel 1. Saarte Viss 2010 tulemused

I Eesti maatõug

1. Potsataja 6924096 Tömmi x Quatro Jaan Kiider

2. Ürsi 229578 Jyrsky x Jõnn Liia Sooäär

3. Panni-Kari8918161

Näku x Oksa TÜ MererannaPÜ

II Eesti hol stein

A. Esmapoeginud lehmad

1. Tuuni 9985032 Jose x Profil Kõljala POÜ

2. Laisi 10445655 Givenchy x Magret Kärla PÜ

3. Arla 10317044 Givenchy x Belmar TÜ MererannaPÜ

B. Noored lehmad

1. Lota 8461360 Profil x Cedric TÜ MererannaPÜ

2. Neiu 9359932 Belmar x Lan ce lot Kärla PÜ

3. Vara 9962835 Archi x Jaco Rauni POÜ

C. Täiskasvanud lehmad

1. Vinni 5128549 Vermol x Neil Rauni POÜ

2. Kirsi 8820068 Marbel x Nils Salme POÜ

3. Vifi 7450686 Bertus x Casimir Kõljala POÜ

EHF VISS Tuuni 9985032 Kõljala POÜ

EHF Reservviss Laisi 10445655 Kärla PÜ

III Eesti punane tõug

A. Esmapoeginud lehmad

1. Unistaja 9765733 Paolo-Red x FYNCent

Kärla PÜ

2. Tipsi 10152058 Paolo-Red x Topla Saare FarmerOÜ

3. Meika 9967618 Ascon x Mabi Indrek Haamer

B. Noored lehmad

1. Kapa 8981462 Guido-Red x Meteor Kõljala POÜ

2. Kesta 8980922 Paolo-Red x Roma Kõljala POÜ

3. Paali 8980366 Bang kok x Topla Kõljala POÜ

C. Täiskasvanud lehmad

1. Sääris 8463289 Cardam x Brapi Kõljala POÜ

2. Neela 8300720 Lord x Bruto Kõljala POÜ

3. Donna 6865436 Romo x Norrbacka Salme POÜ

EPK VISS SÄÄRIS 8463289 Kõljala POÜ

EPK Reservviss KAPA 8981462 Kõljala POÜ

6


Foto 3. Saarte kolme tõugu vissid (T. Põlluäär)

Kogu ürituse vältel hindas kogenud žürii, koosseisusEeve Kask, Maiva Vahe ja Maret Kirsipuu loo ma esit le -jaid ning selle aasta tiitli sai Saare Farmer OÜ lehma esit -le ja Sirle Oeselg. Sellega oligi järjekordne saarte näituspeetud. Õhtu lõppes meeleolukalt Lümanda valla Mar ta-Loviise peopaigas. Ürituse kordamineku eest peab täna -ma ilma, sest juuni alguse ilmad on meil ju suhteliselt tu -ju kad. Seekord oli Upal väga mõnus nii lehmadel kui kainimestel, suur kuumus oli just möödunud ja väljas valit -ses varasuvine 19-kraadise soojusega ilm.

Suur tänu veisekasvatajatele, kes oma lehmad ette val -mis tasid ja niimoodi üritusel hinge sees hoiavad. SaareVis sil osalesid Hekva OÜ, Hiiu Õunakasvatuse OÜ, Ind -rek Haameri Jurna talu, Jaan Kiideri Riido talu, Kot lan diKadaka OÜ, Kõljala POÜ, Kärla PÜ, Liia Sooääre Uustla

Ökotalu, TÜ Mereranna PÜ, Ranna Agro PÜ, Rau niPOÜ, Salme POÜ ja Saare Farmer OÜ. Tänu ka tub li deleabilistele ja sponsoritele nii Saare maakonnast kui ülemere mandrilt: Kuressaare Ametikool, Värkar OÜ, Talu -ap teek OÜ, Urrus In vest OÜ, AS Saaremaa Piimatööstus,Alltech Eesti OÜ, Anu Ait OÜ, Hiven OÜ, Jõud lus kont -rol li Keskus, Raka Kogumiskeskus, Werol Tehased AS,Eesti Tõuloomakasvatuse Liit ja Saaremaa Veterinaar kes -kus. Hästi suur tänu aga piirkonna aretusspetsialist AiveSonet sile, kelle õlul lasub peaaegu kogu ürituse korral -dus lik pool.

Selle aasta Vissi-üritus jätkub 8. septembril EHF VISSLuigel. Soovin kõikidele lugejatele ja loomapidajateleedu ja kordaminekuid ning meeldivate kohtumisteni tule -vikus.

Sem i nar VikingGeneticsis

Pm-mag Tõnu Põlluäär Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Autor ja aretusspetsialist Aive Sonets osalesid29.08.–2.09. Taanis VikingGenetics Internationali korral -da tud rahvusvahelisel seminaril, kus osalesid 32 riigi 80delegaati. Esmaspäev oli saabumise päev, tõsisem tööläks lahti järgmisel päeval. Pärast VikingGenetics Inter -natio nali direktori Sara Wiklert Peterssoni (Rootsi) ter vi -tust andis VikingGeneticsi peadirektor Claus Fertin (Taa -ni) ülevaate firmast. Praeguseks, kui on kaasatud nii Soo -me, Rootsi ja Taani aretusprogrammid, on firmas 170 töö -ta jat. Kolme riigi kohta on kokku umbes miljon holsteini,džörsi ja punast tõugu piimalehma. Aretuse pea ees mär -giks on püstitatud: „Terve ja tulus lehm“, kusjuures suurrõhk on lehmade heaolul ja tervisel.

Aretusjuht Lars Niel sen (Taani) andis ülevaate aretus -suun dadest, rõhutades firma missiooni suurendada far -meri sissetulekuid ja parandada keskkonda. Selle saavu -tamise töövahendiks pidas ta Põhjamaade kogu aretus -väär tust (NTM) ja selle pidevat edasiarendamist. Edu -sam mudena tõstis Niel sen esile rõhuasetust somaatilistele rakkudele ja funktsionaalsetele tunnustele (sigivus, taas -toot mine, karjaspüsivus jms). Juba praegu valitakse Põh -ja maades pulle genoomselektsiooni alusel, mistõttu saabpulli aretusväärtust ennustada juba varsti pärast sündi.

Ženja Teleženko (Taani) ettekanne põhines doktoritöölsõra hooldusest ja selle tähtsusest karjaspüsimisel ninglüli ta misest aretusväärtusesse. Tema arvutuste kohaselton laminiit peamine probleem piimatootmises, sest 35%Euroopa piimalehmadest vabapidamisfarmides põeb seda haigust. Seeläbi jääb saamata lehma kohta 585 € tulu(500 kg piimatoodangus e 190 €, kulutused tööjõule jm)aastas.

Osalesime punaste tõugude ja holsteini tõu aretus prog -ram mide tutvustamisel. Punaste tõugude programmist an -dis ülevaate aretusjuht Auli Himmanen (Soome) ja hols -

teini tõust Claus Langdahl (Taani). Peamiseks teemaksolid rõhuasetused eri tõugude NTM-s. Kuulajatel oli kapalju küsimusi seoses punaste tõugude erinevustega erimaades (äärširi, rootsi punasekirju ja taani punane tõug).

Külastati VikingGeneticsi peakorterit Randersis, kusan ti ülevaade teadustöö kasutamisest firma arengus, tut -vus tati erinevate tõugude aretuspulle ja suguselekteeritudsperma laborit.

Teisel päeval käsitleti turustamise võimalusi, millestan dis ülevaate turundusdirektor Erik Boström (Rootsi).Nende strateegia on müüa lahendusvõimalusi, mitte too -det. Kui probleemi lahendus on selgitatud, saab müüa katoodet. Selles on ka väike turundusnõuanne. Järgnesidkolme maa ettekanded praktilistest tulemustest Austraa -lias (Erk Thomsson), Keenias (Muchemi Kariuki) jaItaalias (Ma rina Manfredotti). Keskenduti Viking Gene -tic si materjali kasutamisele neis maades ja farmerite ar va -mus tele.

Seejärel jaotati delegaadid gruppidesse (Eesti osalesKesk-Euroopa töögrupis koos Hollandi, Inglismaa jaPoolaga), kus arutleti teemade üle, kuidas saab Viking -Ge ne tics paremini jagada oma infot, et see oleks farme ri -te le maksimaalselt kasulik (pulli pilt, arvudejada vms).Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõikide maade farmerid ontihti samade küsimuste ja probleemide küüsis: infor mat -sioo ni on palju, oma karja parandamiseks tuleb pikka ae -ga tööd teha, et aru saada, mida peab parandama.

Viimasel päeval tutvuti džörsi, holsteini ja taani punasetõu farmide tööga. Seminari ajal toimus eri maade Viking -Ge ne tics töötajate kahepäevane koolitus Taanis, koosmeie ga oli firmas kokku 230 inimest.

Seminaripäevad aitasid paremini mõista, millega Vi -king Ge net ics tegeleb, mida peetakse tähtsaks ja kuidassuheldakse farmeritega. Seda enam, et tegemist on rah -vus vahelise asutusega, kus igapäeva töökeel on inglisekeel. Samuti oli hea võimalus teada saada erinevate maa -de seisukohti.

7


Holsteinidest parim punasekirju LindiTanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Tänavune 22. eesti holsteini vissikonkurss toimus8. sep tembril tavapäraselt Luigel. Osavõtjate arv oli re-kor diline, kokku 24 piimakarjaettevõtte ja -talu 92 lehma,neist 89 mustakirjud ja 3 punasekirjud.

Arvukaim esmapoegijate rühm (47) jaotati kohtunikutöö lihtsustamiseks kolme alarühma. Kohtuniku arvatesvõinuks ühe alarühma veelgi juurde teha. Võitjaks osu tu -nud punasekirju Lindi oli pilkupüüdva välimusega javõimas lehm. Teise koha saavutas Kehtna Mõisa OÜ Oli -via väga korrektse välimikuga ja silmatorkavalt parimauda raga lehm. Kolmandaks jäi Sussi Es to nia OÜst.

Noorte (teistkordselt poeginud) lehmade klassis osales35 vissikandidaati kahes alarühmas. Parimaks osutus Ees -ti viimase kümnendi populaarseima pulli Frello tütar Ni -gel la Adavere Agro Asist, kes oli Frello järglasele tüü -pilise välimikuga, hea liikumise, tugevate jalgade, sil ma -tor kavalt hea sõrgade kvaliteedi ja raamiga, avatud roieteja sügava kerega lehm. Tartu Agro ASi Rosin oli klassipa ri ma udaraga, eriti väljapaistva tagaudaraga lehm, saa -vu tades teise koha. Kolmandaks jäetud Täpsi TormaPOÜst oli samuti suurepärase udaraga lehm, pisut enamoleks võinud olla kere sügavust ja roiete avatust.

Täiskasvanud (3. ja hilisema poegimisega) lehmade rin -gis oli 20 lehma, kuid parima selgitamine oli üsna kee ru -line. Jos Knoef hindas täiskasvanud lehmade klassi päevaparimaks. Klassi võitja ja hilisem reservviss Belita oliEestis aretatud pulli Belro tütar. Parimate jalgade, tugevaja kaasaegse piimatüübiga lehm liikus elegantselt naguhobune, märkis kohtunik. Teiseks tuli Nigula Piim OÜLii vi, kes oli hea liikumise, pika, tugeva eesudara kin ni -tu sega väljapaistev lehm. Puuduseks nimetas kohtuniklehma veidi liiga pikkasid nisasid. Kolmanda koha võitistäiskasvanute seas Õnne Piimakarjatalu OÜ Imme-Liine,kes lüpsab viiendat laktatsiooni, on suurepärase liikumiseja klassi parima udaraga lehm.

Finaalringis osales seitsme osavõtja lehmad. Tartu Agro AS-le oli tänavune tiitlivõit kuues holsteinide kon kurs si -

delt. Viss 2011 tiitli võitis punasekirju 22-kuuselt esma -poe ginu Lindi. Tema isa Faber-Red on suure järg laskon-naga (Interbulli hindamises ligi 60 000 tütart kahekümnesriigis) saksa punasekirju hol stein ning emaisa Ar row-Redon pärit USA-st. Lisaks punasekirjute holsteinidele on te -mas ka šviitsi pulli Cartooni geenid. Holsteiniverelisus on võitjal üle 85%. Vissi ema saavutas 2008. aastal eestipunase tõu lehmikute konkursil teise koha. Vissile en nus -tas kohtunik suurt tulevikku. Kiitusega ei olnud kohtunikkitsi, märkides suurepärast piimatüüpi, tugevust, välja -paist vat udarat, kesksidet ja nisade asetust. Võidule andiskindlasti juurde laitmatu koostöö oma esitleja Tiina Ro di -mi ga. Tartu Agro AS Rahinge farmijuhataja Mall Rodimoli suurepärasest saavutusest üllatunud, kuigi teadis, et te -ge mist võib olla ühe nende tipplehmaga. Tulevase vissiväl jakoolitamine ei olnud lihtne, isepäisust ja võimu näislehmas olevat. Preemiaks saadud tipparetusmaterjali tšek -ki lubas Mall Rodim kasutada suguselekteeritud sper ma -ga uute tipplehmikute saamiseks.

Punasekirjute holsteinide populatsioon Eestis ei olesuur ja riigi parima leidmine nende hulgast avaldabimestust. Mujal riikides, kus kasvatatakse arvukalt nii

8


Foto 1. Noorte lehmadevõitja Nigella (Adavere Agro) (T. Bulitko)

Foto 2. Täiskasvanud lehmade võitja ja reservviss Belita (TartuAgro AS) (T. Bulitko)

Foto 3. Finaalringis vasakult esmapoeginud, noored ja täis kas -va nud lehmad (T. Bulitko)

musta- kui punasekirjut holsteini karja, hinnatakse neideraldi.

Konkursi kohtunik Jos Knoef on suurte hindamis koge -mus te ja kindla sõnaga Hollandi piimafarmer, kes on meie läbiaegade parima pulli Etazon Lambro ET aretaja. Knoef hindas ka 2006. aastal meie lehmi. Tal on 100-pealineholsteini lüpsikari. Aastatoodang oli mullu lehma kohta11 000 kg piima. Karjas on üheksa lehma, kes on tootnudjuba üle 100 tonni. Knoef peab oma karjaaretuse ees mär -giks lehmade kasutusea pikendamist ja suuremat eluajatoodangut. See võimaldab ka tõuveiseid müüa.Kohtuniku arvates on viimase viie aasta jooksul lehmadetase Eestis paranenud. Eriti torkab silma tipplehmadesuurem osa täht sus, paremaks on muutunud ka lehmadejalgade kvali teet ning esitlemine. Samas pidas taoluliseks, et kõikidel osavõtjatel tasub alati rohkem vaevanäha lehmade ette val mistamisel konkursiks. VõrreldesHollandi konkursiga torkab silma, et kõik lehmad ei olepügatud, või pügatud võiksid olla ka lehmade pea ja jalad.

OÜ Es to nia on ainus osavõtja kõikidel konkurssidel.Tublimad osavõtjad on läbiaegade olnud ka Aravete Agro OÜ ja Kehtna Mõisa OÜ, kellel samuti muljetavaldavkon kursside kogemus. Tänavusest holsteini konkursist

võt tis esmakordselt osa Perevara AS, kes varem on osa le -nud korra eesti punase tõu konkursil.

Kõikidele tublidele osavõtjatele avaldan korraldajatenimel tänu nähtud vaeva eest lehmade ettevalmistamiselning ilusa esitluse eest. Uute konkursielamusteni ja koh -tu miseni juba eeldatavalt 10. mail 2012.aastal.

Kuueteistkümnes lamba- ja kitsepäev Kurgjal

Pm-mag Külli Vikat Eesti Lambakasvatajate Selts

Üle-eestiline lamba- ja kitsekasvatajate suvepäev toi -mus 6. augustil Carl Rob ert Jakobsoni Talumuuseumis,mille korraldaja oli Eesti lambakasvatajate Selts.

Oodatud olid kõik seltsi liikmed, huvilised, lamba- jakitsekasvatusega tegelevad ettevõtjad.

Päev algas kell 10 juhatuse esimehe Hillar Kalda ava -sõna dega. Selleks ajaks pidid ka kõik loomadega suve -päe va lised olema kohale jõudnud. Kohe sai alustada loo -

ma de voolimise, valmistamise ja joonistamisega. Seekord ei olnud need tegevused mõeldud ainult lastele. Kätt saidproovida kõik suvepäevalised, kel tahtmist oli.

Kell 11 paluti kõigil looma oma ni kel oma hoolealustejuurest lahkuda, sest tööd alustas viieliikmeline ko mis jon, kuhu kuulusid prof Olev Sa veli, Hülla Liiv, dots PeepPiirsalu, Hillar Kalda ja pm-mag Külli Vikat. Seekordselsuvepäeval oli kavas läbi viia kolm konkurssi:

I – kauneim ET ja EV utt (16. kor da);II – nooruttede rühm (min 3 utte sünd 2010. a);III – noorjäärade (ET ja EV) kon kurss, kaks viimast

esmakordselt.

9


L A M B A D

Foto 1. ELaSi juhatuse esimehe Hillar Kalda avakõne(U. Sellis) Foto 2. Laste loominguline tegevus (U. Sellis)

Foto 4. Viss ja reservviss koos Aavo Mölderi ja Mall Rodimi(Tartu Agro AS), Tanel Bulitko (ETKÜ), kohtuniku Jos Knoefi(Hol land) ja Maie Tammega (Tartu Agro AS) (T. Bulitko)

Paralleelselt loomade hindamisega kuulutati välja kavillakoti viskamise võistlus. Võistlusklasse oli neli: pii -gad, poisid, naised ja mehed. Igavõist lusklassi kolmele paremale oliette nähtud auhind, aga kui auhin na -saajat enam kohal ei olnud, anti pree -mia järgmise tulemuse saanud osa le -jale.

Seni kuni loomade hindamise ko -mis jon oma tööd tegi, said suve päe va -li sed õnne proovida ka lamba keha -massi ennustamisel, kus iga panusmak sis 50 eurosenti ja võitja ehk täp -sema kehamassi ennustaja saab koguraha endale. Õnneks või õnnetuseksoli täpsema silmaga ennustajaid kolm, kes võiduraha omavahel ära pidid ja -gama. Jäär, kelle kehamassi ennus tati, oli pärit Rõõmu talust Val ga maal.

Aeg kulus kiiresti ja nii jõudiskikätte pügamisvõistlus, mis viidi läbikolmes võist lus klas sis:

1) elukutselisi pügajaid oli regist -ree runud kolm, pa rim neist MehisTam salu, kelle tulemus kolme lambapügamisel oli 5,01 min;

2) harrastajaid ehk amatööre oli üks, villast vabastadatuli kaks lam mast, võitja Hillar Kalda ajaga 6,11 min;

3) raudadega pügajaid oli kaks. Pü gada tuli ükslammas ja selleks ku lus kiiremal pügajal, kelleks oli Helgi

Nurm, 22,16 minutit. Lam ba püga -mist talumuuseumi jäära peal pi dinäitama kõige kiirem pügaja. Ajastae ga on pügamisvõistlus kõige enamosalejate tähelepanu haaranud, nii kaseekord, sest vaatajad tekitasid lavaüm ber tiheda inimringi.

Pärast pügamisvõistluste võitjatetunnustamist, kus iga võistlusklassiparim sai karika, asuti jõudu proo vi -ma köieveos. Kuulutati kaptenid: ees -ti tumedapealiste karjade omanikkejuh tis Tiit Kaivo ja valgepealiste kar -jade omanikke Margus Keldo. Koheolid võistkonnad komplekteeritud janii asutigi jõudsalt köie kallale. Võit -sid eesti valgepealise lambatõu kar ja -de omanikud.

Kuna mõnel loomaomanikul olikaa sas rohkem lambaid kui talust ini -me si, siis seekord tuli rahval minnaloo made juurde, mitte nagu tavaliselt, kui lambad inimestele näita ma tuuak -se. Päevajuhi Olev Ulbi mängima

pan dud mar si muu sika saatel võttiski kohal vii bi nud rah -vamass suuna lammaste alale talu muu seumi õuel. Kätteoli jõudnud aeg välja kuulutada konkursside tulemused.

10


Foto 5. Liidia Kängsepp koos võitjatega (U. Sellis)

Foto 6. Leonid Kirss kaunima ET noorjääraga (U. Sellis)

Foto 7. Parim tõuaretaja Ell Sellis koos EV kaunima noor -jääraga (U. Sellis)

Foto 4. Komisjoni liikmed Hülla Liiv, Külli Vikat ja PeepPiirsalu (U. Sellis)

Foto 3. Raudadega lambapügamise võistlus (U. Sellis)

Tabel 1. Kauneimad uted

Koht Omanik Num ber Punkte

ET

I Lilien Veske, Suur-Närska talu,Viljandimaa,

208055 45

II Leonid Kirss, Karroma talu,Tartumaa,

1018271 44

III Lilen Veske, Suur-Närska talu,Viljandimaa,

1487855 36

EV

I Liidia Kängsepp, Krimmi talu,Põlvamaa,

1895896 48

II Ell ja Urmas Sellis, Väike-Hauka talu, Põlvamaa,

978842 39

III Tsura Talu OÜ, Valgamaa, 1942651 38

II Tsura Talu OÜ, Valgamaa 2302508 39

III Tsura Talu OÜ, Valgamaa 2301853 36

Kaunima kitse valimine jäi seekord rahva poolt ära, sestoma ilu ei olnud nõus Vaike Talu üks kits näitama japõikas lähimasse metsatukka peitu ning kitsekasvatajaMerike Bakhoff jättis teise kitse hoopiski välja toomata.

Kõikide konkursside parimad loomaomanikud saidkarika omanikeks, lambad aga roseti või trikoloori värvilindi ümber ja Anu Ait OÜ poolt väljapandud mine raal -söö dakausi või koti Des sert AS-ilt täispiimaasendajat.

ELaS pani välja rahalised auhinnad kolmele paremale jalisaks said kasvatajad valida Farm Plant OÜ farmi inven -tari. Suur tänu firmadele auhindade eest! Järgnes foto ses -sioon võitjatega – lammas üksinda ja/või koos oma ni- kuga, piltnik Urmas Sellis.

Päeva lõpetuseks loositi kohalolijate vahel välja neliauhinda ja kojusõit võis alata. Ka kaduma läinud kitssaadi õhtuks kätte ja toimetati moodsas lambaveotreileriskoju. Kõik on hea, mis hästi lõpeb!

Tabel 2. Kauneimad nooruttede rühmad


ET

I Lilien Veske, Suur-Närska talu,Viljandimaa

43

II Leonid Kirss, Karroma talu,Tartumaa

43

III Lenne ja Tiit Kaivo, Sireli talu,Harjumaa

39

EV

I Liidia Kängsepp, Krimmi talu,Põlvamaa

46

II Tsura talu OÜ, Valgamaa 45

III Ell ja Urmas Sellis, Väike-Hauka talu, Põlvamaa

37

Tabel 3. Parimad noorjäärad


ET

I Leonid Kirss, Karroma talu,Tartumaa

2247717 44

II Leonid Kirss, Karroma talu,Tartumaa

2247311 41

III Lenne ja Tiit Kaivo, Sireli talu,Harjumaa

2572765 38

EV

I Ell ja Urmas Sellis, Väike-Hauka talu, Põlvamaa

2365053 50

II Tsura Talu OÜ, Valgamaa 2302508 39

III Tsura Talu OÜ, Valgamaa 2301853 36

11


Foto 10. Köieveo võitsid „valgepealised“ (U. Sellis)

Foto 9. Plehku pannud kits on tagasi (U. Sellis)

Foto 8. Parim tõuaretaja Lilien Veske koos ET kaunimanoorjääraga (U. Sellis)

Kokkuvõte eesti vutitõu peamistest munajõudluse näitajatest aastatel 1987–2010Emer-prof Harald Tikk, dots Aleksander Lember, teadurViive Tikk ja PhD Matti PiirsaluEesti Maaülikool ja Eesti Linnukasvatajate Selts

Eesti vutitõug kinnitati tõuks 1987. a. Tõug on liha-mu -na suunaline, haigustevaba ja senini tootmises hästi vastupidanud. Käesolevas artiklis esitatakse rohkem kui20-aas tase tootmise ja katsetulemuste põhjal eesti vutimunajõudluse põhilised näitajad: munatoodang, mune -ma hakkamise algus, munejate vuttide kehamassi muu tu -sed ning muna keskmine mass. Käsitletakse ka mu na- toodangu prognoosimist ja võrreldakse viimase 10 aastaandmetel ka aretusperede N4 (munasuunaline) ja N8(lihasuunaline) munajõudluse näitajaid omavahel.

Eesti vuttide produktiivsusnäitajad olid tõu tunnusta -mis el järgmised: mune keskmise vuti kohta aastas (365munemispäeva) 304; täiskasvanud vuttide kehamass32-nä dalaselt & 195, % 170 g; muna keskmine mass12,0 g, 28-päevaste noorvuttide kehamass & 128, % 117 g; söödakulu 1 kg munamassile 2,62 kg. Tõu tunnustamiseeelsel 10-aastasel aretusperioodil olid 20 põlvkonna jook -sul lähtematerjali produktiivsusomadused suurenenudjärgmiselt: munatoodang 88,4%; 4-nädalaste noorvuttidekehamass & 33,3, % 34,5%; täiskasvanud vuttide keha -mass & 27,5, % 23,2%; täiskasvanud vuttide säilivus 16%.

Eesti vutitõu tunnustamise eel uuriti ka selle tõu erine -vate produktiivsusomaduste vahelisi seoseid, kus sta tis ti -li selt tõenäosteks osutusid järgmised seosed:

• mida vanemalt hakkas emasvutt munema, seda suu -rem oli munatoodang (r = 0,25, P<0,05);

• mida kergem oli emasvutt 40-päevaselt, seda suuremoli munatoodang (r = –0,40, P<0,001);

• muna keskmine mass ei olnud usutavalt seotud teistemunemisbioloogiliste näitajatega;

• esimese kuu munatoodang ei olnud statistiliseltusutavas seoses 13 kuu munatoodanguga;

• 2. ja 3. munemiskuu munatoodang oli tugevas seoses13 kuu munatoodanguga, vastavalt r = 0,33, P<0,01 ja r = 0,41, P<0,001.

Aretuse käigus on selgitatud ka ristamistulemusi ja eesti vuttide võimet muneda ka kaks muna päevas, samuti vuti -mu nade toiteväärtust ja kvaliteeti.

Järgnevalt vaadeldakse eesti vutitõu munajõudluse vii -mas te aastate näitajaid ja võrreldakse neid eesti vutitõuloomise aegsete näitajatega. Kasutatud on vuttide mune -mise individuaalse jõudluskontrolli andmeid.

Perekondaretusega alustati 2000. aastal ja neid onkujundatud 16 põlvkonda. Perekondade N4 (muna suu na -line) ja N8 (lihasuunaline) aretuses munaproduktiivsuseosas ei esine olulist erinevust kahe perekonna vuttide

munatoodangus viimastel aastatel. Viie aasta keskmine10 kuu munatoodang on 4. perekonnas 243,7 ja 8. pere -kon nas 245,0 muna, kusjuures olid viimase emasvutidmunemahakkamisel keskmiselt veidi vanemad (1,4–3,5päeva) kui 4. perekonna vutid.

365 päeva munatoodangu andmed aga näitavad, et 4.perekonna emasvuttide munatoodang oli märgatavaltsuu rem kui 8. perekonna emasvuttidel. Vastav näitaja oli2009. a (emasvutid üksinda puuris) 4. perekonnas 322,0ja kaheksandas 318,5 muna. 2010. a peeti puuris koosemas- ja isasvutt, toodang vastavalt 321,5 ja 312,9 muna.Arvamus, et emas- ja isasvuttide koospidamine vähendaboluliselt emasvuttide munatoodangut, ei leidnud uuringus täit kinnitust, kuigi koospidamine vähendas siiski 4. peres munatoodangut aastas 0,5 ja 8. perekonnas 6,2 munavõrra.

Viimastel aastatel on eesti vuttide muna keskmine massvõrreldes tõu tunnustamise aegsega tunduvalt suure ne -nud. Tõu tunnustamise aegne muna keskmine mass(12,0 g) on tunduvalt suurenenud. Nüüd on 4. perekonnas see 14,2 ja 8. perekonnas 13,7 g. Eesti vuti muna keskmi -seks massiks aretusstandardina on 13,5 g. Muna keskmise massi stabiliseerimiseks on individuaalkontrollil olevateeesti vuttide seast pidevalt praagitud raskeid ja üliraskeidmune (15–25 g) munevad emasvutid.

Eesti emasvuttide kehamass oli munemise algul kesk -mi selt 175–180 g. Munemisaasta jooksul suurenes emas -vut tide kehamass tunduvalt, olles perekonniti vastavalt254 ja 260 g. Tõu tunnustamise ajal kaalusid kuuekuisedemas vutid keskmiselt 191 g. Seega emasvuttide kehamass mu nemise algul moodustas vaid 69% munemise lõpe ta -nud vuttide kehamassist.

Korrelatiivseid seoseid eesti vuttide mõnede viimasteaas tate munemisbioloogiliste näitajate vahel uurides sel -gus, et kahe perekonna individuaalse jõudluskontrolli

12


Foto 1. Emavuti munajõudlus on kõrge (A. Tänavots)

L I N N U D

and metel põhinevad seosed omavahel oluliselt ei erine.Olulisi erinevusi ei leidu ka viimaste aastate seoste võrd -le misel 1988. a avaldatud vastavate korrelatsioonide suu -rus järkudes. Endiselt esineb tugev positiivne korre lat -sioon esimese munemiskuu ja kuue munemiskuu muna -too dangute vahel, mis võimaldab munatoodangut prog -noo sida.

Kokkuvõtlikult on eesti vutitõu tunnustamisjärgse(1987–2010) selektsioonitöö põhilised tulemused muna -jõud luse osas järgmised.

1. Praegu toimub selektsioonitöö kahe perekonnaga,kel le muna- ja lihajõudlus on veidi erinevad.

2. Munemisaasta jooksul suurenes emasvuttide keha -mass tunduvalt, olles perekonniti keskmiselt 254 ja 260 g. Täiskasvanud eesti emasvuttide kehamass oli munemise

al gul ainult 69% 365 päeva munenud emasvuttide keha -mas sist.

3. Selektsiooni tulemusena oli viimase 16 põlvkonnakes tel emasvuttide aastane munatoodang suurem(318,5–322,0 muna) kui tõu tunnustamise ajal (1987. a285 muna).

4. Vutimunade keskmine mass oli perekonniti 13,7 ja14,2 g, olles tunduvalt suurem kui tõu tunnustamise ajal(12,0 g).

5. Eesti vuttide munemisbioloogiliste näitajate vahe -lised seosed olid 1987. a saadud tulemustega sama laad -sed. Esimese munemiskuu toodang võimaldab küllaldasetäpsusega prognoosida kuue munemiskuu toodangut (r = 0,78).

Loomade elektroonilisest märgistamisest

Kaivo IlvesJõudluskontrolli Keskuse direktor

Juba mõnda aega räägitakse Eestis ning kogu maailmasloomade elektroonilisest märgistamisest. Elektroonilinemärgistamine on levinud laboriloomadest elevantidenining siia hulka kuuluvad ka kodu- ja põllu majandus loo -mad ning kalad. Segi ei tohi ajada loomade elektroonilistmärgistamist ja Eestis üsna populaarset satelliit- jaGPS-saat jatel põhinevat ulukite jälgimissüsteemi. Elek -troo niline märgistamine on ikkagi ainult looma identifit -see rimiseks, mitte aga loomade jälgimiseks pikkade vahe - maade tagant.

Eestis on elektrooniline märgistamine riiklikult regu -lee ritud põllumajandusloomadel ning kasutusel veistel,lammastel ja kitsedel ühe võimaliku märgistamisviisinaning hobustel kohustusliku märgistamisviisina. Sigadeelek trooniline märgistamine ei ole Eestis seadustegareguleeritud, kuid kuuldavasti siiski juba mõnes karjaskasutusel. Koduloomade (koerte ja kasside) identifit see ri -mi ne on reguleeritud omavalitsuse vastavate eeskirjadega ja sõltuvalt omavalitsusest ning looma vanusest võib siinolla erinevusi, kuid ka koerte ja kasside elektroonilinemär gistamine on üsna levinud.

Elektroonilise märgistamisvahendi kohta kasutatakseEestis mitmeid termineid:

• tran sponder – sõna tuleneb ingliskeelsest sõnast tran -sponder (definitsiooni järgi raadiosagedusel töötav sea -de), mis edastab temas sisalduvat (identifit see ri mis-)koo di, kui transiiver ehk vastuvõtja on aktiveeritud;

• kiip – transpondri rahvakeelne nimi, kuid ka naha alla lihasesse paigaldatav märgistamisvahend. Kasutatakseho bustel ja lemmikloomadel;

• elektrooniline kõrvamärk – kõrvamärk, mis Eesti näi -te puhul meenutab põrsastel kasutatavat nn nööpi, agalisaks on kõrvamärgis ka tran sponder/kiip. Põllu majan -dus loomade elektroonilistest märgistamisviisidest enimlevinud;

• boolus – elektrooniline märgistamisvahend, mis omaolemuselt on kapsel, millesse on paigaldatud tran sponderja mida saab kasutada ainult mäletsejalistel (boolus asubpaigaldamisjärgselt vatsas). Boolus on kasutusel eelkõigepiirkondades, kus probleemiks on loomade vargused,mis tõttu vatsas asuv boolus on varguste vastu võitlemiselsuureks abiks.

Elektroonilise kõrvamärgi populaarsus on tingitud nel -jast asjaolust.

• Lihtne paigaldada – tegemist on tavalise kõrva mär gi -ga ja paigaldaja ei vaja spetsiifilist väljaõpet.

• Loetav – märk on loetav ka visuaalselt, mitte ainultvastava lugejaga.

• Loomale sisuliselt ohutu – puuduvad võimalikudohud hilisemateks tüsistusteks.

• Toiduohutus – lihaks kasutatavate loomade puhul eiole karta, et märgistamisvahend leitakse “võõrkehana”toidulaualt.

Kõik elektroonilised märgistamisvahendid sisaldavadendas kiipi, milles on identifitseerimisnumber. Kiibinumbri kasutamise põhimõtted on samad, olenemataiden tifitseerimisvahendist (v.a karjasisesel märgistamiselkaelatranspondritega või korduvkasutusega kõrvamär ki -de puhul). Kasutatavad kiibid peavad olema unikaalsed javastama standardile ISO 11784 ja ISO 11785.

Stan dard 11785 kirjeldab tehnilisi näitajaid, millele kiip peab vastama.

Stan dard 11784 kirjeldab kiibis oleva numbri kirjeldustüksikasjalikult.

13


J Õ U D L U S K O N T R O L L

Standardi järgi ei tohi kunagi esineda kahte ühesugusenumbriga kiipi. Asenduskiip kannab küll sama identifit -seeri mis numbrit, kuid kiip sisaldab lisaks informatsiooni,et tegu on asendusega (ka iga järgnev asendus kannabinformatsiooni, mitmenda asenduskiibiga tegu on).

Kiibis kasutatavad identifitseerimisnumbrid jagunevadoma põhimõtte poolest kahte gruppi:

1) tootjakoodipõhine2) riigikoodipõhineTootjakoodipõhine identifitseerimiskood koosneb

tootjakoodist ja identifikaatorist ning algab alati koodiga,mis on võrdne või suurem üheksasajast (näiteks 900, 965, 980). Tootjakoodi antakse ICARi (Rahvusvaheline Jõud -lus kontrolli Komitee) poolt tootjale, kes on oma tootegaedukalt läbinud ICARi testi, mille käigus kontrollitaksetoote vastavust ISO standarditele 11784/11785. Sisuliselton tegemist ka teatud mõttes kvaliteedimärgiga, et antudtoode on edukalt läbinud laboritesti. Koodi 900 omistabICAR tootjatele, kes alustavad kiipide tootmist/müümistning igale konkreetsele tootjale registreeritakse numbritevahemik, milliseid numbreid antud tootja võib toota ningmüüa sõltumata riigist. Kui antud numbrite vahemiku ontootja ära kasutanud või kui sama tootja tuleb turule mõneteise tootega, siis registreeritakse tootjale uus numbritevahemik. Näiteks tootja Insprovet S.L võib toota kiipenumbrivahemikus:

• 900 / 178.000.000.000 – 178.000.999.999• 900 / 172.000.000.000 – 172.000.999.999• 900 / 174.000.000.000 – 174.000.999.999• 900 / 176.000.000.000 – 176.000.999.999Suurem tootjakood kui 900 registreeritakse suurematele

tootjatele, kelle tootmist eespool kirjeldatud numbri vahe -mike eraldamise süsteem võib piirama hakata – näiteks982 (Allfex), 978 ja 960 (Chevillot, kes on Allflexi part -ner), 971 (DeLaval), 972 (Planet-ID, kelle kiipe JKK pak -kus hobuste märgistamiseks). Need tootjad võivad omakoode ise jagada erinevate toodete vahel vastavalt vaja du -sele, kuid seejuures peavad tagama tootmise käigusnumbrite unikaalsuse.

Sellesse gruppi kuuluvate kiipide puhul on alati või ma -lik leida konkreetse kiibi tootja ICARi kodulehelt:

http://www.ser vice-icar.com/man u fac turer_codes/Man u -fac tur ers_DB/man u fac turer_codes_main.asp

Riigikoodipõhine identifitseerimiskood koosneb riigikoodist (ISO 3166:1993; Eestil 233) ning riigisisesestuni kaalsest identifikaatorist (sisuliselt on tegu veiste mär -gis tamispõhimõtte analoogiaga). Siin tagatakse koodiuni kaalsus riigisiseselt ehk iga kiip, mis on riiki toodud,peaks olema registreeritud, et ei tekiks dubleerivate kii -pide ohtu.

Eestis on kasutusel mõlemat, nii tootjakoodi kui riigi -koodi tüüpi kiipe. Eesti riigikoodiga kiipidel, mida onkasutatud hobuste märgistamiseks, on olnud kasutuselpõhi mõte, et kiip koosneb riigikoodist, tootjakoodist jaunikaalsest identifikaatorist ehk numbri unikaalsusetagamine on mitteametlikult juba kiibi tootjal. Näiteks onEestis hobune, kelle kiibinumber on 233098100013691.Süsteemi tundes võime eeldada, et tegemist on firmaData mars poolt toodetud kiibiga ning selle firma puhul on suure tõenäosusega ka kiibi unikaalsus tagatud.

Veiste, lammaste ja kitsede elektrooniliste märkide osas kasutatakse riigikoodipõhist identifitseerimiskoodi ningkõrvamärgis oleva kiibi unikaalsuse (sh antud liikidevahel) tagab Jõudluskontrolli Keskus märkide tellimisel.

Mida pidada meeles elektroonilisi identifitseerimis -vahen deid kasutades?

• Standardile vastavaid kiipe/märke saab lugeda igastandardile vastava lugejaga sõltumata kiibi/märgi ja lu -ge ja tootjast. Ei vasta tõele väide, et ühe tootja märke saab lugeda ainult sama tootja lugejaga.

• Looma identifitseerimine sõltub lugejast ja kiibist/märgist. Kvaliteetse märgi lugemine tagasihoidliku kva li -tee diga lugejaga ei pruugi anda oodatud tulemust (samakehtib ka vastupidiselt – kvaliteetne lugeja ja tagasi hoid li -ku kvaliteediga märk/kiip).

• Lugemiskaugus on piiratud. Süsteem on looma iden -ti fitseerimiseks, mitte jälgimiseks.

• Üldjuhul sisaldab elektrooniline identifitseerimis -vahend ainult looma numbrit. Looma info (põlvnemine,toodangud, omaniku andmed) on seotud juba infosüstee -mi dega, mis looma numbri lugemisel kasutavad andme -baasi andmeid kas on line’is või on eelnevalt lugejassesal vestatud.

• On olemas ka teist tüüpi elektroonilised märgid ehknn UHF-märgid, mis töötavad kõne all olevatest märki -dest teisel sagedusel ning seetõttu eespool kirjeldatu nen -de puhul ei kehti.

Euroopas on põllumajandusloomade elektroonilisemär gis tamise esirinnas Prantsusmaa lammaste ja kitsedening Taani veiste märgistamisega. Nende riikide koge -mus tega on inglise keele oskajatel võimalik tutvuda:

• The use of elec tronic iden ti fi ca tion for small ru mi -nants in France - http://www.icar.org/Doc u ments/Bourg-en-Bresse2011/Pre sen ta tions/ses sion%201%20-%2022%20pm/S1b_Lou ise%20Marguin.pdf

• In tro duc tion of man da tory elec tronic iden ti fi ca tionof cat tle in Den mark - http://www.icar.org/Doc u ments/Riga_2010/ppt/Hansen.pdf

• The in tel li gent calf feed ing box - http://www.icar.org/Doc u ments/Bourg-en-Bresse2011/Post ers/In tel li -gent%20calf%20feeding%20box.pdf

14


Foto 1. Elektroonilised märgistamisvahendid (K. Ilves)

Uudiseid Hollandi veisekasvatusest

Veepro dairy man age ment, 78. aastakäik, juuni 2011Referaat artiklitest

Hollandi lehmikute eksport tõusuteelLehmikute eksport 2006–2009 oli väike sinikeele hai -

gu se tõttu, sest paljud riigid loobusid impordist. Tulikasuks Eesti veisekasvatajatele. 2009. aastast eksportjälle suurenes, karjakasvatuse kontrollaastal 1.09.2009–31.08.2010 eksporditi 30 351 lehmikut välismaale. Eel -mi sel kontrollaastal eksporditi ainult 18 226 lehmikut.Praeguse kontrollaasta seitsme kuuga eksporditi 23 655lehmikut, mis annab lootust jõudmaks kunagiste tipp aas -ta te tasemele (40 000 kuni 50 000 lehmikut aastas). Pea -mi sed importijad on Rumeenia (21,7%) ja Venemaa(17,4%), aga piisavalt impordib ka Põhja-Ameerika.Müü jatele põhjustab lisakulutusi sinikeele sertifikaat jaselleks nõutavad uuringud.

Olym pic on surnudAastate 2006–2010 kõige populaarsem mustakirju hols -

tei ni aretuspull Delta Olym pic (isa Ad di son, emaisa Bes -ne Buck) suri, kui oli tootnud üle 1,4 mln sper ma doo si,mis müüdi paljudesse riikidesse. Koos Sunny Boy, F16,Cel sius, Eastland Cash, Lord Lily ja Himster Grand prix -iga võib teda arvestada hollandi holsteini aretus pul li depare miku hulka.

Kui suur võib loomalaut olla? Hollandis käib äge avalik diskussioon selle üle, mille

alustas valitsus. Põllumajanduse riigisekretär Henk Blec -ker tahtis teada, millist lauta tuleks nimetada megalaudaks ja mida sobiks kasutada. Diskussiooni baasil soovitaksemääratleda megalauda suurus seal peetavate loomade ar -vu järgi.

Riigisekretär alustas selle diskussiooni pärast parlamen -dis ja üldsuses tekkinud arvamust, et jälle suurenevad lau -da hooned. See ei puuduta mitte üksnes sigu ja linde, vaidka veiseid. On vastuseis sadade piimalehmade pidamiseleühes laudas. Seni pole Hollandis farme, kus on üle 1000.

Punasekirjute veiste arvu märgatav suurenemineNende arvu kasv pole ainult Hollandis, vaid ka teistes

riikides, kus kasutatakse hollandi punasekirjute pullidespermat. Nende eeliseks on piima kuivaine-, eriti valgu si -

sal dus, parem toitumuse säilimine ja pikem kasutusiga.Piimatoodangus on mustakirju kindlam, kuid neljandikHollandi farmeritest aretab punasekirjuid veiseid. Kui2007. a seemendati punasekirjute pullidega 28% ja mus -ta kirjutega 72%, siis kolme aastaga muutus suhe 35 : 65vastu.

Hollandis on lehmadest (1,4 mln) enamik registreeritudtõuraamatusse, kuid viimaste aastatega suurenes punase -kir ju te veiste arv 30% ja mustakirjute arv 6%.

Tabel. Tõuraamatulehmade arv

Aasta Punasekirju hol stein Mustakirju hol stein

2010 101 416 574 740

2009 97 763 583 027

2008 84 896 548 430

2007 78 837 541 629

Surnult sündide arvu vähenemine aretuse teelSurnult sündinud vasikad on probleemiks kõikides are -

ne nud piimakarjakasvatusega riikides. Kui Hollandikesk misena on lehmadel surnult sündide sagedus 5%, siisesmapoeginutel 15%. Seejuures on just esmapoeginuteltelusa vasika saamine halvenenud. Teadusuuringud ontõestanud vasika sünnimassi, esmapoeginu vanuse ja tii -nus perioodi pikkuse, kuid ka geneetiliste tegurite mõjusellele. On ju teada pulli mõju surnult sündinud või 24tunni jooksul pärast sündi surnud vasikate arvule. Ma jan -dus likult tähendab iga kaotatud vasikas rahalist kadu,kuid samuti väheneb farmeril võimalus aretus eduks.

Hollandis hinnatakse pulle nende tütarde esma poe gi mi -se näitajate alusel, sest probleem on just seal. Aluseksvõe takse vasika sünnikergus või -raskus ning elujõud, mis tagaks vasika ellujäämise. Pulli valikuga saab vähendadasurnult sünde ja raskeid sünnitusi. Kui poegimiskerguse hinnang pullil on 104, tähendab see, et raskete sünnitustearv väheneb lehmikutel 20%, kuid lehmadel 10%. Aru -saa davalt on samal ajal tegemist ema mõjuga.

Refereerinud O. Saveli

Luigel hinnati ja imetleti loomade ilu

Evi NaruskPõllumajandus, 10, lk 5–9, 1990

Tänavune tõuloomade näitus-konkurss Viss 90 Luigebaasis erines mõneti varem korraldatuist. Kõigepealt selle poolest, et välja polnud toodud üksikud rekordloomad,

vaid hindamiskomisjonile ja külastajatele esitati tõestiilusaid, harmoonilise välimikuga loomi. Esmatähtis oliiga loomaliigi vastavus tõutüübile, nagu seda tahetaksearetusega saavutada. Muidugi käis kena väljanägemisegakaasas ka hea toodang.

15


R E F E R A A D I D

Uus oli seegi, et võrdväärselt suurmajanditega võisidpak kuda konkurentsi ka eraloomapidajate loomad. Neidoli küll veel vähe, aga oli ju selline ühine üritus esma kord -ne.

Esimesel päeval hindasid kohtunikud konkursist osa -võt vaid loomi ja seadsid nad paremusjärjestusse. Hin da -mi sest võisid osa võtta ka näitusekülastajad. Teisel päeval pildistati loomi ja demonstreeriti võitjaid.

Žürii esimees põllumajandusdoktor Olev Saveli: „Meoleme alati kiitnud näitustel suurt toodangut andvaid loo -mi. Ammu pole olnud Eestis põllumajandusloomadekonkurssi, välja arvatud seemendusjaamade pullide hin -da mised. Teised loomaliigid on unarusse jäänud. Ka suur -ma jandite selektsionäärid nägid vaid suurt toodangutand vat karja, üksikloom kadus massi hulka ära. Ega mõ -ned selektsionäärid oskagi enam õigesti loomi hinnata.

Sellel näitusel oli neli põhilist loomaliiki (veised, sead,hobused ja lambad), edaspidi aga peaksid olema kõik põl -lu majandusloomad. Niisugune näitus peaks tulevikuskujunema maakondadevaheliseks konkursiks, kust võit -nud loomad tuuakse vabariiklikule näitusele.

Meie talude alus peab olema dokumentidega tõestatudtõu kari, sest tulevikus peavad tõuloomi müüma ka talu pi -da jad. Me ei küüni veel lääneturule, idaturg on aga ole -mas. Iga looma puhul tuleb hinnata välimikku ja jõudlustkoos. Inimene armastab loomi, armastus aga nõuab har -moo nilist ilu. Niisugune näitus on ka kooliks talupida ja te -le. Edaspidi peaksid sellisest ettevõtlusest osa võtma kapõllumajanduskoolid“

Nudi maakarja tutvustanud Ain Leesment soovitas sar -ve deta lehma taludesse, kus teda on hõlbus talitada naistel ja lastel. Pealegi lüpsab ta head rasvarikast piima.

Tõnis Soonets, tutvustades eesti punast tõugu, märkis,et šviitsi tõu järglased on parandanud lehmade udaraid jatoodanguid. Mõnevõrra on muutunud ka veiste värvus.

Arne Meier märkis eesti mustakirju tõu kohta, et vii -mas tel aastatel on kasutatud aretuses väga palju holsteinitõugu. Euroopas on selle tõu tüübi kandjaks saksa hols tei -ni kari. Kogenud silmaga aretajad tunnevad suure karjahulgast kõhklemata ära USAst pärit Grandboy järglased.Praegu pooled Eesti veistest on mustakirjud, kelle too -dang on 4600 kg 3,9% piima. Viss 90 tiitli võitis Es to niakolhoosi Lilles, kelle udar tunnistati ideaalilähedaseks.

Andres Kallaste tutvustas hobusetõuge ja väitis, et igas ta lus peaks hobune olema, sest ta on inimesele kõige lähe -da sem loom. Eesti hobune on oma tüüpide ja värvustekau du üks maailma unikaalsemaid tõuge, kes on säilinudtänu meie suurepärastele hobusekasvatajatele, kuigi riik -lik ku toetust on hobusekasvatus vähe saanud. Eesti ras ke -veo hobune ei jää mängust välja, sest kindlasti oleks meel -de jääv tugev, õllevaate vedav hobune. Algust võiksidteha E. Vilde ja Viru-Nigula kolhoos. Tori tõu „leedi“ tiit -li võitis Aroonia oma ilusa ja harmoonilise kehaehitusega.

Leo Kapp eesti suure valge tõu riiklikust tõulavast mär -kis, et sealiha pekk pole enam populaarne. Head pee koni -liha ja kõrgemat hinda saadakse 70–90 kg raskusest seast,

120 kg raskune siga pole enam peekon. Mida noorem si -ga, seda kallim liha. Tõuparanduseks on ostetud sigu Ing -lis maalt, ka Soomest. Parimateks tunnustati Põlva POÜ ja Avangardi (Tartumaa) kolhoosi suure valge tõu ning Päri -ve re sovhoosi, Edasi kolhoosi (Pärnumaa) ja Pihtlakolhoosi (Saaremaa) peekoni tõugu sead. Kahjuks taludesigu näitusel polnud.

Seevastu suurmajandite lambakasvatajatele pakkuskon kurssi talumees Kalju Hallik (endine kauaaegneEKE-Projekti direktor) oma tumedapealiste lammastega,kelle tõufarm sai aluse Karuse kolhoosist. On sel aastalmüünud juba 46 tõulammast. Eestimaal on 40 000 lamba -pi dajat, kelle lammaste tõu parandamiseks tuleb vaevanäha. „Ikka ei jõua inimeste teadvusse, et kalli tõujääraostmine pole kulu, vaid tulu.“ Enhard Musto ütles, etval gepealist lammast peetakse kehvema mehe lambaks,kuid ta pole halvem tumedapealisest. Häid lambaid saateosta Aravete ja Viru kolhoosist.

Järgnevalt olgu ära toodud põllumajandusministri ase -täit ja Jüri Kulbini kui näituste initsiaatori ja ajakirjaniku Evi Naruski (mõlemad EPA loomakasvatajadiplomiga)mälestuseks nende sõnasõnaline tekst.

„Niisugused näitused peavad saama meil tradit sioo -niks,“ ütles Jüri Kulbin. „Olen tutvunud taoliste näitus te -ga Hollandis ja Saksamaa Liitvabariigis, mis teatudmõt tes on ka õppenäitused. Vahel lõppevad need oksjoni -te ga. Tahaks ka Eestimaa näitustelt saada suuremat kasu -te gurit.

Siiani aeti taga ainult suurt toodangut ja tavaliselt sailehm parima looma tiitli vaid lüpstud piimatonnide järgi.Looma ilu all tuleb mõista harmoonilist ilu, kus kena väli -mi ku ja udaraga lehm lüpsab ka palju piima ning on sobivkaasaegsetele pidamistehnoloogiatele. Tähtsaks tuleb pi -da da ka inimese suhtlemist loomaga. Sõbralikult ja kuu le -kalt esitatav loom talub kergemini stressi.

50 aastat tagasi nõudis füüsilist tööd tegev inimene pe -kist liha ja rasvast piima rukkileiva kõrvaseks. Täna sekson inimese füüsilist tööd kergendanud masinad ja loomiaretatakse inimeste toidulauda arvestades.

Jälgides tänavuse näitus-konkursi hindamistulemusi,peab ütlema, et need olid üsna ühtlased. Erinevate kohtu -ni ke arvamused tõutüübile vastava looma väljavalimisellangesid üsna kokku. Kohtunikel polnud teada loomaoma nik, määravaks sai tõuaretaja kogenud silmaga antudhinnang.

Kahju, et tänavuse näituse kohta nii vähe eelreklaamiteh ti. Paljud jäid kindlasti teadmatusest tulemata. Mepeame õppima ka reklaamima. Kindlasti tuleb järgmistele põllumajandusloomade näitus-konkurssidele rohkem ta -lu pidajaid.

Esimene üritus läks igati korda tänu kõigile korral da ja -te le, eriti aga Olev Saveli initsiaatorlikule tegevusele.Kui, siis ainult loomade esitamise tehnikat peaks veelviimistlema. Igatahes esimene vasikas ei läinud aia taha.“

Refereeris Olev Saveli

16


Lambakasvatajate õppereis Hollandisse jaBelgiasse

Aili KirstELaSi ja EHSi liige Saaremaalt

Eesti Lambakasvatajate Selts korraldas 28. juulist2. augustini õppereisi Hollandisse ja Belgiasse eesmärgi -ga tutvuda kohaliku lambakasvatusega. Amsterdami len -nu väljal ootas meid buss, sõitsime praamiga Texeli saa re-le. Sõidu ajal andis meie giid Ivi Lippmaa ülevaate Hol -lan di ajaloost, geograafilisest asukohast ja majandus- po -lii tilisest olukorrast. Maantee ääres nägime kanalite jamä tasaedadega piiratud karjamaid, kus sõid koos niilambad, veised kui ka mõned hobused. Maastik oli puu de- põõ sasteta, ilma mingisuguste varjualusteta loomadejaoks, joogivett saavad loomad kanalitest, nende peale- ja mahalaadimise kohad on piiratud taraga.

Saime teada, et Hollandis on 1,7 miljonit lammast, neist70% tekseli tõugu, 20% tekseli ristandeid, ülejäänud tei -sed tõud. Lambakasvatusega tegeleb 20 000 firmat ja 22aretusorganisatsiooni. Tasuvus algab 300 ute pidamisest,alla selle on niinimetatud hobikorras lambapidamine,ning pererahvas peab mujal tööl käima.

Texeli saarel alustati tekseli tõu aretamisega 19. sa jan -dil. Eesmärk oli saada kiiresti kasvav, hea villaga lamba -tõug. Selleks ristati lincolni ja lincesteri tõug. Järglasedolid silmapaistvalt erilise peaga, laiade silmavahedega,lühikese kaela ja sabaga. See kõik tuli juhuslikult, kuidjust sellised lambad hakkasid aretajatele meeldima. Igalaastal peeti kümneid näitusi, kus hinnati kõigepealt lamba erilist nägu, alles seejärel lihavorme. Senini on eesmär -giks säilitada algne Texeli saare tõug, kellel on ka headliha oma dused (topeltlihas) ning uttedel palju piima. Tal -led kasvavad kiiresti, liha tapasaagis 60%. Uted paari ta -tak se 7–12 kuu vanuselt, poegivad nad üks kord aastas.Tallede arvestust peetakse kahes vanuse grupis: aastased

lambad toovad keskmiselt 1,25 talle, vanemad 1,6 kuni1,8. Pooleaastane tall on 69 cm kõrge.

Alates 1985. aastast on tekselid levinud teistesse Euroo -pa maadesse ja USA-sse, nüüd ka Eestisse. Texeli saarelpeetakse suvel mitu korda põllumajandusnäitusi, kus suur osatähtsus on just tekseli tõugu lammastel. Ühele selliselenäitusele oli Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuhtKülli Vikat plaaninud ka meie õppereisi alguse. Lammas -tel olid päitsed peas, esitlemisringis korraga kaheksa loo -ma, keda komisjon uurib ja vaatab väga põhjalikult. Näi -tuse lambad valmistatakse hoolikalt ette, pügatakse siit-sealt villa nii, et lammas näeks võimalikult kandiline välja ja et ta topeltlihasest tingitud lai selg ja võimas tagaosaoleksid esile toodud. Aga peamine on ikkagi erilinenäoilme. Uttede puhul on tähtis ka tallede arv. Aretus ees -mär giks on kaksikud talled. Näitusel oli ka nelja tallegautt. Võisteldakse mitmes vanuseklassis, kõik toimub vää -ri kalt ja väljapeetult, kuid samas elab rahvas võistlusteletuliselt kaasa.

Texeli saarel on suured karjad aastaringselt karja maal.Uted viiakse veidi enne poegimist lauta, kevadisel ajallähevad nad kahe-kolmepäevaste talledega uuesti karja -maale, kus on ka lisasööt kogu aeg ees. Erilised mätasaiadon loomadele varjuks tuule ja vihma eest. Kui talvel vesikraavis külmub, aetakse kari lauta jooma ja jälle väljatagasi. Karjamaal kasvab peamiselt raihein. Kui ta luspeetakse ka veiseid, siis lambad söövad talvel lehma kar ja -maal rohujääke. Kahekuused talled eraldatakse uttedest ja neile antakse lisasööta. Mätasaiad on nii kõrged, et nademalambaid ei näe. Kuna tekselid ei määgi, siis talledema sid ei kuule, nad elavad rahulikult eraldi ja aina ko su -vad. Farmirahvas näitab uhkustundega oma uttesid jajäärasid, keda peamiselt müüakse tõuloomadena.

Texeli saare kahest farmist, mida me külastasime, oliüks eriliselt tähelepanuväärne. Selle perefarmi peremees

17


Foto 1. Tekseli jäärad (U. Sellis) Foto 2. Lambad näitusel (U. Sellis)

R E I S I K I R J A D

ütles, et tal on kolm töölist – oma naine ja lapsed. Kevadelpoegimisperioodil on abiks ka veel kaks praktikanti. Sa -mas on siin 250 põhikarja lammast, 80 ameerika tõuguhobust (paljud kirjud) ja kitsed. Lambad on Taanist too -dud texelid, veidi teistsuguse näoga kui kohalikud tek se -lid. See ei ole aretusfarm, kuid müüakse ka tõujäärasid jatoodetakse liha. Nooruted paaritatakse seitsmekuuselt,poe givad nad aastaselt. Kui lambal sünnib rohkem kuikaks talle, pannakse ülejäänud kitse alla imema. Lamba -tal lede imemise ajal lutitatakse kitsetallesid lehma piima -ga. Tavaliselt on esmapoegijatel keskmiselt 1,6 umbeskol mekilost talle, vanematel uttedel 2,2 kuni viiekilostjärglast. Uted poegivad veebruaris, seejärel hoitakse lau -das kuni kolm nädalat, siis lähevad koos karjamaale. Kar -ja tatavat maad on farmis kokku sada hektarit, sellestomandis ainult 20, ülejäänud on rendimaa. Muide, rent onseal väga kõrge, maa ostuhind meie mõistes üüratu, keskmise vesise põllu hektari eest. Uted paaritatakse kar -ja des peetavate jääradega. Farm on suur ja selle majan da -mi ne igati läbimõeldud. Kavas on ehitada hobuste hotell.Maneež ja suur poegimislaut nii hobustele kui lammastele on valmis. Maneeži külgehituses on ööbimiskohad ho -bus te omanikele, kes oma lemmikud hotelli toovad. Bok -si rent on peaaegu poole odavam kui Amsterdamis. Töö -kas pere ei ole ehituseks pangalaenu võtnud, sissetulekudon tulnud lammaste ja varssade müügist. Peremees onkindel, et kahe rohusööja loomaliigi pidamine kindlustabnormaalse sissetuleku kogu perele ja võimaldab ka ehi ta -da.

Järgmises külastatud farmis oli põhikarjas 65 tekselit,aastas peeti kokku 150–160 lammast, neil kõigil on põlv -ne mistunnistused. Kuid see farm ei osale näitustel, sestneil on oma arusaam tekseli aretusest. Peamiseks on siinlam maste suured silmad! Lambaid peetakse samuti aasta -ring selt karjamaal. Omanikud taotlevad kõiges kvaliteeti:nii vil las, lihas kui nahas. Lambaid pügavad omanikud ise mais-juunis. Parasiiditõrjet tehakse noortele lammastelekolm-neli korda aastas, vanematele enne poegimist japaaritamise eel. Lambaid tapetakse kombinaadis. Liha -hin nast saladust ei tehtud – 16-nädalase talle rümbakilohind on 10–11 eurot, vanemal lambal seitse eurot. Tõu jää -ra müügihind on 1000 eurot. Võõrustajad olid üldse vägarõõmsameelsed ja avatud inimesed, näitasid isegi omaeluruume, mis olid samas lambalauda peal. Miks ka mitte, kui lambad on laudas ainult poegimise ajal, ja siis on hea

neid teiselt korruselt jälgida ning vajadusel appi minna.Kuid üldiselt olevat tekselid kerge poegimisega.

Jättes pererahva oma ilusaid lambaid imetlema, sõit si -me Texeli saarelt Hollandi mandrile. Ühel pool maanteedolid kandilised karjamaad ilma ühegi põõsata, teisel poolilusad külamajad istutatud puude roheluses, kõikjal kana -lid ja kraavid vett täis – lammiala. Bussis kuulsime täien -dust farmis nähtule Eesti Lambakasvatajate Seltsi ase esimehelt Ell Selliselt, ja meie giidilt põhjalikku teavet Hol -lan di ajaloo ning Alkmaari linna kohta, kuhu sõitsime öö -bi ma.

Järgmine õppepäev algabki 750-aastases Alkmaari lin -nas, kus me külastame igareedest juustuturgu. Saime ai -mu kuulsa Hollandi juustu valmistamise ajaloost, mis ontihedalt seotud Hollandi meresõitjatega. Juust oli nendeasendamatu toit pikkadel merereisidel. Juustul on tähtisosa hollandlaste ajaloos, kultuuris ja tavades. Näiteks kuitütar läks mehele, andis isa talle kaasavaraks juustu tege -mi se riistad. Juustuvormid olid ümmargused ja just nen -dest juustupottidest said muide alguse sõjakiivrid. Kogujuustu valmistamise ajalooga tutvusime Alkmaari juustu -muu seumis. Selle suursuguse hoone ees platsil demonst -ree riti juustuketaste kaalumist vanaaegsel moel, kus spet -siaalsete kanderaamidega kanti juust kiirkõnnil väga va -na de ja täpsete kaalude peale. Kaalumine toimus prae gus -te juustumeistrite juhendamisel. See oli turistidele era -kord ne vaatepilt. Samas sai ka maitsta igasuguseid juus -tust valmistatud toite ja osta väikeseid, spetsiaalselt turis -ti dele valmistatud juustukerasid.

18


Foto 4. Suffolki lambad Belgias (K. Vikat)

Foto 3. Suuresilmsed tekseli lambad (U. Sellis) Foto 5. Piimalambad lüpsiplatsil (U. Sellis)

Hollandist suundusime Belgiasse Antwerpeni. Suurekunst niku Rubensi linn on üks tuntumaid sadamalinnuvanas Euroopas ja maailma teemandikaubanduse üks kes -kusi. Sõidu ajal andis giid jällegi riigist väga põhjalikuülevaate. Ööbime Antwerpenis.

Esimeses külastatud farmis peeti suffolkke – Inglisetõug. Lambapidamine on farmi kõrvaltegevus, peamisesissetuleku toob 7000-ruutmeetrine lillede kasvuhoone.Poolel hektaril avamaal kasvatatakse krüsanteeme ja puu -de istikuid. Põhikarjas on 25 utte. Suffolki tõugu lambaidpeetakse Hollandis ja Belgias hobikorras, nii ka siin. Far -mis on 90 hektarit maad, kus kasvab suhkrupeet, spelta ni -su, raps ja kartul. Muidugi on ka karjamaa, kus lambad onnovembrikuuni ilma lisasöödata. Poegimised on sünkro -ni seeritud detsembrile-jaanuarile, talvekuudel saavadlaudas lisasööta. Tallesid söödetakse tugevalt, 1 kgjõusööta päevas. Oder ja speltanisu purustatakse, lisa tak -se melassikuivised (18% proteiini) ja antakse uttedele-tal -le dele kohe pärast poegimist. Detsembrist märtsini onlambad laudas, saavad aruheina- ja hernesilo. Talled kaa -lu vad 10–14-nädalaselt nelikümmend kilo, täiskasvanudutt 80 kg, jäär 140 kg. Tallede sünnimass on suur. Üksik -tall kaalub 5,2 kg, kaksiktall 4,2 kg, kolmiktall 3,7 kg.Are tuseks valitakse lühema sabaga talled – pikka sabapeetakse suffolki tõu miinuseks. Keskmine tallede arvaas tas tel uttedel on 1,58, vanematel 1,71. Karja uuenda -tak se pidevalt, üle kuueaastasi uttesid ei peeta. Talledvõõ rutatakse neljakuuselt, söödetakse tugevalt ja suuremosa läheb tõumüüki. Farmis on veel kaks lehma, kolmhobust, kanad, küülikud ja kaks karjakoera.

Järgmises farmis näidati meile Belgia piimalambakarja.Uttede poegimine on planeeritud nii, et piima saaks 10kuud järjest, seejärel on kaks kuud kogu kari kinni. Lüpsi -ut te de kinnijätmine toimub laudas, kus nad saavad ainultpõhku ja veidi vett. Indlemist stimuleeritakse päevaval -gus lampidega, mis annavad pimedal ajal viis tundi lisa -val gust. Paaritatakse gruppide kaupa 10 kuu jooksulerinevatel aegadel. Lammas annab 150 päeva jooksul 230liitrit piima. Lüpstakse lüpsimasinatega platsil. Piima -proo vid tehakse paar korda kuus. Lambapiim müüakseko dust türklastele hinnaga 2,25 eurot liiter. Lamba pii ma -too dang hakkab alates viiendast eluaastast langema. Ülekümne aasta neid karjas ei peeta. Talled võõrutatakse 30päeva vanuselt. Kui tahetakse lihatallesid, kasutataksetek seli jäära. Belgia piimalamba ristamisel prantsuse pii -ma lambaga järglase piimakus suureneb, loomad on ter ve -mad. Farmis on 330 põhikarja utte, 29 hektarit maad,mil lest 20 ha karjamaad, 9 ha heina ja teravilja all.

Ees ootas Eesti Lambakasvatajate Seltsile tuttav farm,sest siit osteti Eestisse möödunud aastal kuus tõujäära.Tekseli lamba aretus on selles farmis heal tasemel, siitmüüakse tõuloomi üle Euroopa. Esinetakse näitustel, etend teistega võrrelda. Jõudluskontroll on range. Põlvne -mis tunnistuse väljastamisel on oluline kõikide põlvne -mis andmete olemasolu, ei loe ainult välimik. Kuid tõuleiseloomulik kandiline pea, lai silmade vahe, lühike kael,lühikesed jalad – see on tekselifriikide asi, kes mida täht -saks peab. Ka perenaine Sonia ei piirdu ainult lamba kas -va tusega, vaid töötab kohalikus maaelu arengut tut vus ta-

19


Foto 7. Kitsefarm (U. Sellis)

Foto 6. Alkmaari juustuturg (U. Sellis) Foto 8. Tamm Hollandis (U. Sellis)

Foto 9. Ühispilt (U. Sellis)

vas muuseumis, kuhu ta meidki kutsus. Samas Dinantilinnakeses oli meil õhtusöök koos Sonia perega.

Hommikul bussisõidu ajal järgmisesse farmi rääkis giidIvi meile Belgia rahvastikust, mis jaguneb flaamlasteks javalloonlasteks, ning nende keerulistest suhetest. Kogureisi ajal kuulasime huviga loenguid Madalmaade aja -loost, poliitikast ja majandusest. Põhjalikult looma kas va -tust tundev Ell tegi meile selgeks lambakasvatuse põhi -tõed ning paljude lambatõugude iseärasused.

Saabudes kitsefarmi nägime mitut laudatäit kitsi. Aastajooksul peetakse siin 900–1000 lüpsikitse. Kitsi peetakselaudas, söödetakse purustatud maisi ja suhkrupeedi jää ki -dega. Kitsed on peamiselt saane tõugu. Talled sünnivaddetsembris ja võõrutatakse kohe, kõigest kaks päeva saa -vad ternespiima. Lüpsiplatsile mahub korraga 40 kitse.Kaks inimest lüpsavad kogu karja kahe tunniga. Piimläheb vabrikusse, kuid müüakse ka kodust. Juustu farmisise ei tehta. Perefarmis on mahetootmine. Farmis on kolmkoera, üks neist rottide püüdmiseks.

Nägime karjamaal mustakirjut lehmakarja, kelle are tu -ses on neile tähtsal kohal tugevad jalad, mis pehmel pin -na sel võimalikult kaua vastu peaksid. Farmer rääkis pii -ma tootmise tehnoloogiast, mis on väga tähtis juustutöös -tu sele sobiva piima tarnimiseks. Lüpsikarja peetakseelekt rikarjusega piiratud rohumaal. Heintaimedest kasvas peamiselt raihein, liblikõielisi me ei näinud. Taludes, kuspeetakse ka veiseid, korjavad lambad talvel nendes kopli -

tes rohujääke. Belgias on kuulus sinine veis, nägime neidka ühes farmis. Tegelikult on nad valged, kuid meid ülla -tas nende suurus ja vägevad lihavormid. Laudas näitasperemees suurt tõupulli ja lehma vasikaga. Ka looma kas -va tuses on tõuaretus siin tähtsal kohal.

Kogu reisi jooksul ühest sihtpunktist teise sõites saimetutvuda ka Madalmaade kultuuriga. Külastasime põlistetraditsioonidega Delfti keraamikatehast ja selle muuseu -mi, veetsime vaba aega kaunis kesklinnas. Amsterdamistegime jalgsi paaritunnise linnaekskursiooni ja külasta si -me teemanditööstust. Imetlesime telliskivimaju, mis onehitatud vaiadele kanalite labürindis. Nii mõnedki neiston kaldunud ette- või tahapoole, sest pin nas on pehme.Kana litel on palju paatelamuid ja tihe laevaliiklus,laevade silla alt läbisõiduks tõstetakse sild üles. See ontasuline, teenus tellitakse telefoni teel.

Hollandis on väga palju jalgrattureid. Nende jaoks onehitatud teed, kuhu jalakäijal ei ole asja. Kõikjal nägimetohutuid jalgrattaparklaid. Suureks elamuseks oli 6,6 kmpikkuse merealuse kanali läbimine ja kuulsatel tammidelsõitmine. Bussijuht oli väga vastutulelik ning näitas meile huvitavaid maastikke.

Reisisellid said põhjaliku ülevaate Madalmaade maa -elust ja sealsest lambakasvatusest. Nii mõndagi annabmeil eeskujuks võtta, et lambakasvatus areneks tulu too -vaks ettevõtmiseks.

Allflex – üks maailma suuremaid kõrvamärkidetootjaidKaivo IlvesJõudluskontrolli Keskuse direktor

Jõudluskontrolli Keskuse esindajad külastasid maisAll flexi tehast, kust pärinevad ka kõik Eestis kasutatavadkõrvamärgid. Allflex on loomade identifitseerimis vahen -deid tootvatest firmadest üks maailma tuntuimaid ja suu -re maid. Firma peakontor ning kõige olulisem toot mis -üksus asub Prantsusmaa väikelinnas Vitre’s. Vitre tehason nn täistsükliline tehas, kus kõrvamärke toodetakse, trü -

ki takse ning klientidele saadetakse. Peale tavamärkidetoo detakse Vitres ka elektroonilisi kõrvamärke, lihasessepaigaldatavaid kiipe ja elektrooniliste kõrvamärkide ningkiipide lugejaid.

Allflexi tootmisüksused asuvad ka Brasiilias ja Hiinas,kuid Vitre tehases toodetud märke võib leida kõikjalmaailmas (umbes 80% toodangust läheb ekspordiks). KuiPrantsusmaa tehas on täistsükliline, siis paljudes maadeson tehased, kus Prantsusmaal toodetud kõrvamärgile trü -ki takse numbrid. Suurimad printimiskeskused on Šoti -

20


Foto 1. Allflex'i tehas, Eesti kõrvamärkide sünnikoht (Allflex) Foto 2. Kõrvamärkide tootmisliinid (Allflex)

maal, Belgias, Poolas, Norras, Saksamaal, Türgis, Ka na -das (Que bec`is), Ameerika Ühendriikides, Argentiinas,Austraalias, Uus-Meremaal ja Indias. Lisaks tootmis ük -sus tele on Allflexil paljudes riikides veel oma esindused.

Vitre tehas ehitati juba 1978. aastal. Loomulikult onkogu tootmine aja jooksul uuenenud. Tehases töötab kol -mes vahetuses umbes 200 inimest, aastas seisab tootmine

ainult kolmel päeval – kaks päeva jõulude ajal ning1. mail. Märkide tootmiseks on kokku 32 liini, 15 laseritnumbrite printimiseks, 4 liini kõrvamärkide kiibi toot mi -seks, 3 tavakiibi tootmisliini ja 22 elektrooniliste identi fit -see rimisvahendite programmeerimise liini. Tehas toodab1,2 miljonit märki päevas (400 miljonit märki aastas).

Euroopa holsteini aretajad kohtusid Rootsis

Tanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

4.–6. juulini toimus Stockholmis 29. Euroopa Holsteinija Punasekirju Holsteini Konföderatsiooni konverents(EHRC). Konverentsi läbivaks teemaks oli piima toot mi -ne, arvestades loomade heaolu nõudeid ja säästvatkeskkonna kasutamist.

Eestist osales konverentsil neljaliikmeline delegat -sioon: ETKÜ nõukogu esimees Aavo Mölder, aseesimeesVello Kivistik, nõukogu liige Andres Tamm ja juhatuseesi mees Tanel Bulitko. Kokku osales konverentsil ligipaarsada holsteini aretajat 22 riigist.

Konverentsil oli neli teemade valdkonda. Esmalt andsid võõrustajad ülevaate Rootsi piima tootmisest, holsteiniaretusest ja Skandinaavia aretusorganisatsiooni Viking -Genetic si aretusprogram mist. Tutvustati ka Taani, Soome ja Rootsi aretajate koostöömudelit ühtses aretus organi sat -sioonis.

Rootsis on kogu piimandus tugevalt ühistulise tegevus -suu naga. Rootsi piimanduse assotsiatsiooni kuulub 5430piimafarmi, kolm elusveiste turundusega tegelevat orga -ni sat siooni, üheksa eri veisetõugude seltsi, kaks seemen -dus jaama ja seitse piimanduskooperatiivi. Rootsi kogupiimatoodang oli mullu 2,86 mln tonni, millest 10% moo -dus tab mahepiim. Samas on märgata tarbijate suurenevatvalmisolekut ka mahetoodangu eest suuremat hindamaks ta.

Lähima kolme aasta piimanduse plaan on Rootsis suu -ren dada piima kogutoodangut ja muuta sellega efek tiiv se -maks kogu sektorit. Rootsi jõudluskontrolli süsteem onloodud 1900. aastal. 1950ndate lõpul jõudluskontrolli jaseemendusorganisatsiooni baasil moodustati ühine toot -ja tele kuuluv ühistu. 1960ndatel hakati andmeid tsentrali -

see rima ühtsetesse andmebaasidesse. Rootsi 348 000 leh -mast kuulub 85% ja 5694 farmist 79% jõudluskontrollisüsteemi. Karjade keskmine suurus jõudlus kont rolli and -me tel on 64,1 lehma. Praeguseks on Rootsis ca 700robotlüpsiga farmi.

Huvitav, et konverentsi külastajatele esitleti farmi, kusiga päevaselt töötab Lely Astronauti lüpsirobot, arvesta -ma ta fakti, et Rootsil on olemas oma lüpsirobotite tootjaDeLaval.

Kogu Rootsi lüpsilehmadest 51% asuvad vabapidami -se ga lautades. Sealjuures on nii külmi kui ka sooje kaas -aeg seid farme. Holsteine on Rootsis 50,8% (piima too -dang aastas 9728 kg), rootsi punasekirjut 42,2% (9201 kgpiima), holsteinide osakaal on kergelt tõusva trendiga.

Skandinaavia maade aretajad Rootsis, Taanis ja Soomes on loonud endale ühise aretusorganisatsiooni Viking -Genetics, kus kokku 1 053 200 piimalehma (Taani480 500, Rootsi 282 700 ja Soome 290 000). Ühiselt tes ti -tak se kolmes riigis 475 noorpulli aastas, neist 175 hols tei -nid. Tänased Skandinaavia riikide aretuseesmärgid onaretada maailma produktiivseimat piimalehma, säilitadeslehma hea tervise ja taastootlikkuse, ning tugeva, funkt -sio naalse välimikuga lehmi ning võtta kasutuselevõimalikult suur pulliemade valiku populatsioon. Pea mi -ne valiku kriteerium on üksiktunnuste aretusväärtusteüldhinne ehk meie mõistes suhteline kogu aretusväärtus(Nordic To tal Merit). Üldhinne sisaldab erinevaid üksik -tun nuste aretusväärtust, vastavalt aretusprogrammidespüs titatud eesmärkidele. Üldhinne on kõikidel Skandi -naa via tõugudel erinev.

Välja on arendatud hästi töötav andmete kogumise süs -teem, mis võimaldab aretajatel mitmekülgset valikut teha. Lisaks Eestiski levinud aretustunnustele kogutakse Põh -ja maades ühtsesse andmebaasi teave sõrgade värkimisest, haiguste raviks kasutatavatest ravimitest ning lihatöös tus -test kogutav lihakehade ja nende klassifitseerimise infor -mat sioon. Sõrgade andmebaas sisaldab informatsioonienam kui miljoni värkimise kohta, mis peab olema lihtsalt registreeritav. Sõrgade terviseindeks töötati välja esmaltRootsis (2007), Hol land (2010) ja Põhjamaades ühiselt2011. aastal. Kogu see informatsioon aitab farmereid iga -päe vaselt aretusalaseid otsuseid teha. Kindlasti tulekstulevikus ka Eestis taolisi andmeid koguma asuda, misaitaksid farmeritel suurema majandusliku kaaluga tun -nus tele enam rõhku panna.

Teine sessioon käsitles loomade heaolu piimatootmisel. Sealjuures oli ettekanne Euroopa Komisjoni esindajalt.Loomade heaolu temaatika on kogu Euroopa Liidus suure avaliku tähelepanu all. Olgu tegemist otseselt loomade

21


Foto 1. Aavo Mölder, Andres Tamm, Vello Kivistik ja TanelBulitko konverentsil (T. Bulitko)

heaolu, tervise või toiduohutusega. Tutvustati mitmeidsel lekohaseid europarameetri uurimusi. Samuti lähi tule -vi kus toimuvaid muutusi loomade transpordil, tapmiselning pidamissüsteemides.

Kolmandas teemade ringis oli arutlusel, millist kasusaab tulevikus kaasneda genoomselektsioonist. Räägiti ka tervist ja kasutusiga mõjutavate tunnuste geneetilisesthindamisest ja väljendamisest aretusväärtuste kaudu. Ge -noom selektsiooniga loodetakse uut revolutsiooni. Tänane süsteem võimaldab noorpullil järglaste järgi esmase hinde saada, kui pull on lähenemas viiele eluaastale. Läbi selleon võimalik testida varakult juba paarikuuselt suur hulkpullvasikaid, keda plaanitakse tulevikus aretustöös kasu -ta da. Nüüd on võimalik hinnata palju suurem hulk potent -siaal seid noorpullikandidaate, ilma et neid oleks eelnevalt vajalik noorpullide kasvandustesse koguda. Kokku võt -valt testitakse ja kasutatakse vaid noorpulle, kellelt onteada juba esmane aretajaid huvitav informatsioon. Selle -ga saab kasutada vaid parimaid noorpulle, arvestades suu -re maid aretusalaseid valikuvõimalusi, lisaks too dan gu -tunnustele ka tootlikku iga mõjutavaid faktoreid. Suure -neb selektsiooni intensiivsus ja lüheneb põlvkondadevaheline intervall. Kindlasti aitab ka tulevikus genoom -selekt siooni rakendamine vähendada kulutusi aretus prog -ram midele, kuna ei vajata nii suurel hulgal pulle. Kaob ära vajadus ootepullide süsteemile. Praktiliselt on kõik pullidhinnatud kas genoomi või siis juba tütarde järgi.

Genoomselektsiooni rakendamisel on Euroopa riikidesühised koostööpartnerid Prantsusmaa, Hol land, Saksa -maa, Rootsi, Taani ja Soome ning nende aretus organi sat -sioo nid. Nimetatud riikide veiste populatsioon on piisavka vastavaks referentspopulatsiooni olemasoluks. Selles -se koostöögruppi on tulevikus oodatud ka Eesti. Üksimeie taoline väikeriik vastavat arengut saavutada ei suuda, kuna usaldusväärseks info saamiseks on meie popu lat -sioon liialt väike. Teine koolkond maailmas, kes teemagatõsiselt tegelevad, on Ameerika Ühendriigid ja Kanada,kellega otsustas liituda ka Itaalia. Euroopa töögrupis osa -les 2009. aasta lõpuks 18 300 pulli, kes olid genoomi järgivalitud. Sellega moodustatakse maailma suurim refe -rents populatsioon.

Alates 2010. aasta augustist on esimesed ametlikudgenoom selektsiooni hindamistulemused saadaval. Ge -noom selektsiooni rakendamine annab võimaluse suuren -da hindamisandmete tõenäosust traditsioonilistel tun -nustel nagu taastootmine ning sõrgade ja jäsemete tervis.Uued aretustunnused genoomselektsiooni rakendamiselon söödakasutuse efektiivsus, subkliinilise ketoosi enne-

ta mine, piima rasvhapete ja piima valgukoostis. Praegusoovitatakse Euroopas, et aretajad võiksid kasutada ca50% hinnatud pulle, 30% genoomi järgi testitud pulle ja20% tavapärase valikuga testpulle.

Lähiajaloos on suurt rõhku pandud veiste aretus prog -ram mides piimatoodangu suurendamisele. Sellega onvähe ne mas taastootlikkuse näitajad. On oluline moni too -rida sugulusaretuse taset. Globaliseerumine võimaldabpal judel riikidel kasutada samade isaseellaste järglasi.Samas on mõistetav, et kõik aretajad soovivad kasutadamaailmas populaarsetelt pullidelt kogutud aretus mater ja -li. Normaalseks peetakse sugulusaretuse taseme tõusu ühe generatsiooni jooksul 0,5–1,0%. Viimase 12 aastaga onsugulusaretus suurenenud 3%. Suurimaks peetakse sugu -lus aretuse taset Ida-Euroopas, kus mustakirjute tõugudeholsteini see ri mine toimus suhteliselt hiljem, kuid sedaintensiivsemalt. Madalam on sugulusaretuse tase Uus-Meremaal, kus kasutatakse džörsi ja holsteini tõu oma -vahe list ristamist. Seal on ka see arusaadav, sest aasta -ring ne karjatamissüsteem võimaldab aretada lehmi, kellepõhiratsioon on karjamaarohi.

Sugulusaretuse iseloomustamisel võiks nimetada aasta -tel 1986–1995 viit kõige enam esinevat maailmakuulsatholsteini pulliisa koos nende poegade arvuga, keda leia -vad kõik holsteini aretajad oma veiste põlvnemisest:Black star (1890 poega), Pre lude (1594), Starbuck (1509),Leadman (1376) ja Aerostar (883). Positiivsena on muu -tu nud enim kasutatud pulliisade päritolu. Kui 1986–1995. aastal sündinud kümnest pullist olid 6 USAst ja 4Kanadast, siis 1996–2005 sündinutest oli neli USAst,kaks Prantsusmaalt, kaks Kanadast, üks Hollandist ja üksSuurbritanniast. Suurem valikuvõimalus riikide vahelloob paremaid eeldusi tulevikus sugulusaretust vältida.

Viimases blokis oli vaatlusel suurenevate piima toot mis -ette võtete ja loomakasvatuse osa kliima muutuses ningveisekasvatusega kaasnevate kasvuhoone gaaside emis -sioon.

Konverentsi teisel päeval toimus EHRC üldkoosolek.Kinnitati eelneva perioodi tegevus- ja majandusaasta aru -an ne. Kuulati ära erinevate töögruppide tulemused ja ar -va mused. Pikendati üheksaliikmelise juhatuse tegevustjärgnevaks perioodiks. Maailma Holsteini Föderatsiooni(WHFF) pres i dent sakslane Egbert Feddersen tutvustaserinevate aretusorganisatsioonide struktuuri ning vaagis,millised neist võiksid tulevikus farmerite huve kõige pa -re mini esindada. Rumeenia võeti vastu uueks EHRCliikmeks ning välja arvati Kreeka ja Küpros seoses liik -me maksude tähtaegse mittetasumisega.

22


Foto 2. Ava farmi lehmad (T. Bulitko) Foto 3. Lehmikud (T. Bulitko)

Konverentsist osavõtjad külastasid kahte farmi: De La -vali Hamra farm ja Ava farm, kus 65 holsteini aas ta too -dang mullu oli 11 600 kg piima.

Konverents oli heaks võimaluseks vahetute muljeteeda siandmiseks olukorrast meie piimandussektorist teisteriikide aretajaile ning uute teadmiste hankimiseks ja kon -taktide loomiseks. EHRC'sse kuulub 27 liikmesriiki, kesesindavad 220 416 holsteiniaretajat, kellele kuulub

10 471 000 registreeritud holsteinilehma. EHRC on suu -rim omanäoline organisatsioon Euroopas, ühendadessuurt kasvatajate ringkonda. Järgmine EHRC konverentstoimub 2014. aastal Hispaanias. Euroopa Holsteinidemeistrivõistlused Šveitsis Fribourgis 1.–2. märtsil 2013.aastal. WHFF konverents Kanadas toimub 2012. aasta no -vemb ris.

Lehmade ettevalmistamine konkurssideks

Intervjuu Maie MölderigaTartu Agro AS Vorbuse farmi aretusjuhiga

Intervjueeritava valiku taustViimase kahekümne kahe aasta jooksul on olnud veiste

konkurssidel periooditi oma liidrid, kes on saanud võitja -tiit leid. Viimastel aastatel on aga suveräänseks liidriksolnud nii eesti holsteini kui ka eesti punases tõus TartuAgro AS, väga harva on jagunud vissitiitleid teistelegi.On tekkinud majandisisene konkurents Vorbuse ja Rahin -ge farmi vahel. Korrektne on olnud aga lehmade esitlus,ainult lehma füsioloogilised vajadused (indle mi ne) onvahel jätnud mõne tiitlist ilma. Vorbuse treener on olnudalati Maie Mölder.

ElukäikPärit olen Võnnu vallast Lääniste külast Tartumaalt,

ema töötas laohoidjana ja isa oli põllubrigadir. Võnnukeskkooli lõpetamise järel 1966. a järgnes õppimineEPA-s, mille lõpetasin veterinaararstina. Esimeseks töö -kohaks sai Tartu näidissovhoosi Vorbuse osakond, kus1977. a toimus pööre loomakasvatuse suunas, esialgu töö -ta sin noorkarja zootehnikuna, hiljem, kuni 2004. aastanifarmijuhatajana. Kus tekkis huvi loomade käitumise vastu? Miks veis?

Huvi loomade vastu sai alguse ikka kodunt. Külas oliigas peres 1–2 lehma, kes käisid karjas koos, kokku 12–15 lehma. Iga perel oli oma karjapäev. Paljud olid eakad, siismeie pere lapsed pidid nende eest karjas käima (muidugiväikese tasu eest).

Hakkas silma, et iga lehm oli eri iseloomuga nagu ini -me sedki. Üldiselt on loomad sarnased oma perega. Ala ti -seks on oma kavalusega meelde jäänud naabri Alma lehmMaasik. Teda võisid päev otsa eriti hoolikalt jälgida, agaleidis ikkagi momendi karjast kaduda, muidugi väikesekasetuka taha kaerapõldu.

Kodus olid tööd jagatud laste ja teiste pereliikmetevahel, oli valida, kas loomade talitamine või perele toiduvalmistamine. Valisime ikka loomad, sest saime kiiremini hakkama. Alates 8. klassist käisin juba lüpsjana raha tee -nimas. Grupis oli 25 lehma, lüpsti kahe lüpsimasinaga,need tulid nööriga lehma külge siduda. Kui pulsaator töö -

le ei läinud, tuli käsitsi lüpsta. Tundsin kõiki lehmi nimeja udara järgi, laudalüürika sai juba lapsena omaks.

Näituseveiste valiku põhimõttedNäitustel hakkasime tõsisemalt osalema 2000. aastal,

kui gi varem saatsime ka mõne lehma Vana-Võitu eestipunaste lehmade konkursile, kuid kunagi kaasa ei läinud,sest lehmadest oli kahju. Lehmad toodi õue, püüti taltsu ta -da, harjutasime paar päeva, aga talutaja lohises ikkagiköie otsas lehma järel. Ei kujuta ette, kuidas nad näituselhakkama saavad.

Näituseveiste valikuga ei tohi hiljaks jääda. Jälgin ligikümmet võimalikku kandidaati kuu või kahe jooksul, kui -das nad kõnnivad, kas on sõbralikud ja usaldavad inimest. Edasi tuleb selgitada, millise iseloomuga lehm on ja kessobiks esitlema. Arglikku veist suudab esitleda vaid hästikannatlik ja hea loomuga inimene. Lehm tunneb kohe ärahalva või närvilise inimese.

Treening• Algstaadiumi võttedDressuurile alluvad veised aga väga erinevalt. Mõni

kõn nib sulus sabas, otsib kontakti, võib teha, mida tahad.Paned päitsed pähe, ei allu üldsegi. Teine aravõitu loomallub päitsete abil juhtimisele hoopis paremini.

Harjutamine algabki päitsete pähepanekuga. Seejäreltuleb panna enda kõrvale seisma ja ise olla seljaga lehma

23


Foto 1. Maie Mölder teeb viimaseid ettevalmistusi Ülenurmel(O. Saveli)

I N T E R V J U U

abaluu kohal. Rahulikult painutada lehma kaela küljele,pea enda vastu. Nii lühikest aega mitu korda. Vahepealtuleb lehma sügada või kammida sabajuurt, mis neile väga meeldib. Peab tekkima tunne, et inimene ei tahagi tallehaiget teha.

• KestustreeningJärgmisena tuleb sulus proovida mõned sammud teha.

Kui on vastuseis, ei pea väga sundima. Kui sulus lehmliigub, tuleb tasapisi õue minna. Alul piisab seismisestseal, las tutvub ümbrusega, tajub uusi lõhnu. Kogu prot -ses sis on põhiline – mitte kiirustada tulemuse saavu ta -misel. Kui lehm liigub väljas, tuleb ta viia võõrasseümb russe, näiteks heinaküüni, autode, traktorite, kividejne juurde. Selle juures usaldus kasvab veelgi, sest temakõrval on usaldatav inimene (talutaja).

Välja tuleb viia vähemalt kaks korda päevas kas võiviieks minutiks, siis tunnetab lehm, et midagi halba eijuhtu ja saab oma kohale alati tagasi. Nädala jooksul nii -viisi õue pääsenud, ootavad nad väraval järgmist välja -pääse mist.

Lehmi peab kohtlema rahulikult ja seejuures alati rääki -ma. Igal juhul tuleb arvestada, et löömine on viimane,mida teha. Lööja jääb alatiseks meelde ja lehm hakkabteda kartma.

Nõuded esitlejatele:• ei saa olla närviline inimene, sest temale lehm ei allu

ja närvilisus kandub talle üle;• ei pea taotlema liiga kiiresti tulemust, et saada lehma

liikuma või alluma;• kui pole piisavalt aega, ära mine lehma treenima;• eriti peab kartma lehma lahtipääsemist, sest see võib

muutuda eesmärgiks;• arvestada tuleb, et murul tunneb lehm ennast kindla -

mi ni ja kipub hüppama, asfaldil on hoopis taltsam;• mõni lehm allub esitlejale esialgu talle järgnedes,

mõni kõrval kõndides;• kui lehm pistab jooksma, tuleb arvestada, et kuni leh -

ma kael on sirge, ei taltsuta teda kunagi; tuleb tabada mo -ment, kus saab painutada kaela kõrvale ja tõmmata peaen da vastu ning jätta seisma;

• esitleja kõige tähtsamad omadused on kannatlikkus,headus ja rahulikkus.

Hooldamine ja aksessuaarid• Sõra- ja nahahoole, pügamine, sabatutt

Sõrad tuleb üle vaadata ja värkida. Ühel lehmikul värki -si me sõrgu kolme nädala jooksul kolm korda ja jalad saidkorda. Paar nädalat enne näitust pügatakse kere, udara jajalgade piirkond, päev enne näitust tuleb üle vaadata, misvigu veel parandada. Õhtul enne võistlust lehmad pestak -se ja sõrad puhastatakse. Näitusekandidaatidel sabasid eikärbita, kuigi talitajad püüavad seda ikkagi teha.

• Lüpsi ja esitluse vaheaegHommikuse lüpsi juures jälgin, milline on udara sei -

sund. Sõltuvalt vaheajast esitluseni ja udara seisundistteeme otsuse, kas jätta lüpsmata, lüpsta osaliselt või tüh -jaks.

• PäitsedPäitsed peavad olema esitlejale mugavad. Meie esitle -

jad tahavad fikseerida liikuvat ketti nii, et kett ei jookseksümber nina.

• Esitlusnumbri asukoht Külgedele paigutatud numbrialus paneb naha higistama

ega seisa liikumisel ka paigal, kaelas kantavad on ehkpare mad ka esitlejale.

Olustiku mõju• Ilmastik: temperatuur, sademed, tuul.Palav ilm on raske lehmadele ja esitlejatele, parem on

sügi sene aeg või siseareen.• Konkursil: pin nas, piirded, pealtvaatajad, muusika

tuge vus.Hästi ettevalmistatud veistele ei mõju rahvamass üldse,

küll aga vali muusika. Rahulik muusika on sobivam, mitte tümps. Pehmel pinnasel on loomi raske esitleda.

Miks ei suudeta meil hoida järjestust areenil?Järjestust on areenil raske hoida, sest esitlejad on väga

erineva tasemega. Üks närviline veis võib närvi ajadakõik areenil olevad veised. See kehtib ka treeningul.

Kas peaks ära märkima eelringide kolme paremat?Eelringide kolme paremat võiks ära märkida, kui aeg

võimaldab. See innustaks algajaid esitlejaid ja looma oma -nik ke.

Kuidas toimib Vorbuse ßà Rahinge konkurents?Hea nali! Eks oma farmi esitlejad tahavad välja minna ja

paremaid kohti võita – nii valitaksegi parimad veised jalaheneb konkurents.

Intervjueeris Olev Saveli

Kakskümmend vabariiklikku tõuloomade näitustEmeriitprof Olev SaveliEesti Tõuloomakasvatuse Liidu pres i dent

Tõuaretuse entusiastid on olnud omamoodi kum ma li -sed inimesed. Neid seovad ka keerulistes poliitilistes olu -kor dades hoopis mure oma loomade, nende väärtuse ja

hea käekäigu pärast, ühiselt jagatakse ka rõõmu. Arvata,et on tegemist ideaalilähedaste inimestega, on pisut liiast.Iga tegevusala vajab isiksusi, kes on suutelised mobi li -seerima igas astmes töötajaid, spetsialiste ja looma oma -nik ke. Tihti lükkuvad edasi või jäävad teostamata ka

24


K R O O N I K A

suured ettevõtmised, kui isiksuste vahel pole ühist aru saa -mist või tuntakse teisi konkurentidena saavutatu suhtes.

Tõuaretajad aga leiavad enamasti ühise keele, sest ees -mär giks on loomade edendamine suurema produk tiiv su -se, parema tervise ja pikema kasutusea suunas. Suh te li selt väikeste kadudega läbiti ka nõukogudeperiood, kus sun -niti nn lõssenkismi meetodeid teaduslike käsitluste ase -mel. Eestis jäädi puhasaretuse juurde, mis tagas piiramatutõuloomade turu N. Liidu teistesse piirkondadesse. Sellesolid suured teened 30 aastat (1962–1992) töötanud igaloomatõu ühiskondlikul (loe ühistegeline) tõuaretuse nõu kogul, kuhu kuulusid tõuaretuse spetsialistid, tead la -sed, ametnikud ja majandite esindajad, kes olid huvitatudtõu heast käekäigust. Nende baasil formeerusid 1990.aastate alul aretusühistud ja tõuseltsid.

Samas oli võimalik osta väärtuslikku aretusmaterjali,mui dugi Moskva kaudu (seal oli oma mees Eduard Kub -jas). Kujundati väärtuslikud tõud ja karjad, kus produk -tiiv suse näitajad olid head, kuid kõrgemat taset takistassaavutamast söödabaasi nõrkus, mida põhjustasid madalsaagikus ja surve lihatoodangu põhjendamatuks suuren -da miseks. Aga igati oli vaja sisendada loomakasvatajatele usku, et tõuaretus on ikkagi tulevikku suunatud tegevus.Alles 21. sajandi algusaastad tõendasid seda.

Tõuaretuse lahutamatuks osaks on olnud ligi poolteistsajandit aretusloomade avalikud konkursid. Lääne-Eu -roo pa riikides muutusid need traditsioonilisteks ja nendevastu tunti suurt huvi, sest noortele tulevastele talu pida ja -te le oli see heaks kooliks. Ka Eestis korraldati 1950. aas -ta te keskel vabariiklikke põllumajandusnäitusi praeguselauluväljaku territooriumil, kuid varsti hoog rauges. Näi -tu sed toimusid rajoonikeskustes, aga peatselt harve ne sidneedki. Jätkus tõuloomade müük ka oksjonitel, sellestrentaablus mõnisada protsenti. Tahe töötulemusi laiemaltnäidata aga püsis. Agrotööstuskoondis haaras enda allaliialt suure kompleksi, et tegeleda nii väikese alaga nagutõuloomade näitused, kuigi selleteemalised arutelud toi -mu sid.

Põllumajandusministeeriumi taastamisega jäi looma -kas vatuse juhiks edasi EPA loomakasvatuse diplomi jateaduskraadiga pm-knd Jüri Kulbin, kuid hoopis vabamalmoel, sest tegevust toetas linnukasvatuse teaduskandidaat põllumajandusminister Vello Lind. Juba 1989. aastalmoo dustati vabariikliku näituse ettevalmistamiseks ko -

mis jon, kuhu kuulusid ministeeriumi loomakasvatusepeavalitsuse, riiklike tõulavade juhid või spetsialistid, katõuloomade varumise koondise ja EPA esindajad. Arut -elu sid oli mitmeid, kus küsimuseks korraldamise koht,hindamise metoodika, näituseloomade valiku põhimõttedjm. 1990. aastal kinnitati žürii koos loomaliikide hinda -mis komisjonide koosseisudega.

Valik Luige baasi kasuks langes seetõttu, et seal olidkatusega kaetud paviljonid. Need kaitsesid vihma eest,kuid külgseinte puudumise tõttu oli tugev tuuletõmbus.Leiti lehmadele lüpsmise võimalus. Tõulavade töötajadte gut sesid edukalt, sest kohale suudeti tuua iga tõu pare -mad esindajad.

Esimene näitus koos konkursi ja demonstratsioonigakes tis kaks päeva (11.–12. augustini 1990). Kõik näituse -loo mad toodi väljakule, sigade ja lammaste esitlemisekspaigaldati piirdeaiaga koridor. Ka esimesel päeval oliuudistajaid piisavalt, kuigi avalikke seletusi eriti ei antud.Ja veel. Sellist vihmasadu hindamise päeval pole olnudühel gi tõuloomade näitusel. Järgmine päev oli pühen da -tud külastajatele, kellele anti piisavalt selgitusi, ja ilm olipäiksepaisteline.

Kahjuks järgmisel talvel läks Jüri Kulbin manalateele.Aga isiksus, kes polnud konfliktne, jättis jälje, mida tulijätkata läbi katsumuste. Ei tohiks kurta, et pealinn koosümbrusega on Eestimaa ühes ääres, aga loomakasvatusüle Eesti. Kuid sama asjaolu põhjustas suuri trans por di -ku lusid loomade kohaletoomiseks Tallinna lähedale. Ar -van, et lugejate hulgas on siiski inimesi, kes mäletavad,kuidas 1991. a tuli korjata kütust 20 liitri kaupa. Aga nõu -ko gudeaegsed autod sõitsid sellega vaevalt 100 km. Selpõhjusel jätsimegi näituse korraldamata. 1992. aastal olikütusega pisut parem, aga suvine rahareform ei võimal da -nud kütust osta, ja jällegi jäi näitus ära. Aga jonni ei jäetud ja 1993. aastast kuni 1996. aastani korraldati näitus Lui -gel, aga siiski ühepäevasena, sest lehmade lüpsmise japiima realiseerimise korraldamine oli keerukas. Eriliselton kahju, et ka loomakasvatuslik ajakirjandus, sh ajakiriPõl lu majandus, ei kajastanud nende aastate Tõuloomaüritusi.

Nendel aastatel toimusid, vahel ka väga emot sio naal -sed, diskussioonid tõuaretuse organisatsiooni ümber ku -jun damiseks, kus sõna-sõnalt senine riiklik juhtimise süs -teem pöörati pea peale. Ka see protsess võis mõjutadanäituste ärajäämist. Seni alluvate rollis olnud looma oma -ni kud (talupidajad) ja suurmajandite omanike esindajadasutasid aretusühistu või tõuseltsi, valisid nõukogu võijuhatuse, kes võttis tööle tegevtoimkonna. Viimane piditagama loomaomanikele vajaliku teeninduse, nõuande japarima aretusmaterjali tõu ja karjade arenguks. Põllu ma -jan dusministeeriumile jäi seadusloome, millest kin ni pi -da mist kontrollis 1991. aastal loodud Tõu aretusinspekt -sioon (TAI, direktor Agu Kööp), seejuures tunnustatiametlikult aretusühingud vastavalt kehtestatud nõuetele.Aretusühingud koondusid 1993. a Eesti Tõulooma kas va -tu se Liitu (ETLLi pres i dent Olev Saveli). Samast aastastalates nägi riik eelarves ette tõuaretustoetuse, mille jaota -mist kureeris küll inspektsioon, kuid mis arutati läbiETLLis.

Linnukasvatajad panid 1990. aastal aluse Põltsamaalinnulaadale, mis oli populaarne väiketootjate hulgas, sest

25


Foto 1. Jüri Kulbin esimest tõuloomanäitust avamas (A. Juus)

sai osta mitme linnuliigi tibusid. Senini põhjendamatalinnugripi oht veterinaaride suu läbi murdis sellegi tradit -sioo ni.

Aga tõuke konkurssideks andis siiski esimene tõu loo -ma de hindamine 1990. aastal.

Nii korraldati 12. augustil 1994. aastal Luigel ka „Notsu ’94“, TÕULOOM ’94 toimus 2. septembril, kus demons -tree riti juba ristandpõrsaid, kes värvuselt olid pjeträänikui djuroki järglased. Kohal oli teksli ja oksforddaunitõugu jäärad. 1995. aastal lisandus veel dala tõug.

TÕULOOM ’95 toimus 16. juunil koos eesti mustakirju tõu Viss ’95 konkursiga. Eesti punase tõu vissikonkursstoi mus nädal aega varem, kuid parim Killi MererannaPOÜst toodi Saaremaalt mandrile kaks korda ühe nädalajooksul. Uhke tunne oli vaadata, kui Tori meistertreenerid Lembit Karjel ja Vambo Tali demonstreerisid näituse väl -ja ku eelsel ala võidu traavisõitu parimate tori tõugu täk ku -de ga.

1995. aasta 16. septembril tähistati Tartu Eesti Põllu -mees te Seltsi 125. aastapäeva Ülenurmel, mille korraldus -ko misjoni esimehe, ühtlasi Eesti Hobusekasvatajate Seltsi presidendi dots Heldur Petersoni soovil olid kohal kõi ki -de looma- ja linnuliikide esindajad, tegelikult Mini-Tõu -loom ’95. See ettevõtmine sai saatuslikuks Luigel korral -datavale üritusele, sest Luige paarisajane vaatajaskondasen dus Tartu lähedal juba paari tuhandega. 1996. aastalkatsetasime veel kord Luigel, kuid otsus üle kolida näitu -se ga Ülenurmele oli kindel.

1997. aastast siiani ehk 15. korda toimubki Tõuloomkoos Tartu sügisnäitusega traditsiooniliselt igal aastalsep temb rikuu esimesel laupäeval Eesti Põllumajandus -muu seumi (EPM) territooriumil. Selline aeg valiti see pä -rast, et suvistel tõusisestel konkurssidel on parimad tõu -loomad valitud, kes peaksid osalema Tõulooma näitusel.Teiselt poolt on õpilased ja üliõpilased oma koolides alus -ta nud õppetööd ning saab organiseerida nende näituseletulekut.

Muuseumi territoorium polnud suur, kuid korraliklehma laut anti suurloomade kasutusse. Esitlusväljakuvali kul erilisi võimalusi polnud, ainukeseks sobivaksalaks oli noore kasesalu ja oja vaheline veidi kaldu piir de -ta rohumaa. Külastajad said paikneda vaid kahel küljel. Oli selge, et tuleb leida parem lahendus. Vahel on õnne, ettakistuses peitubki lahendus. Probleemi pakkus endinesõnnikuhoidla lauda küljel, aga muuseumi direktori Kalju Roosve ettepanekul laiendada seda ja kujundada näituseareen oli jumet. Toimus arutelu EPM, ETLLi liikmete jaTAI juhtidega ning otsustati alustada töödega, mille nimel loobusid aretusühingud teatud osast riiklikust toetusest,mis eraldati ehitustöödeks. Projekt paisus esialgu küll vä -ga mahukaks koos loomade pidamise väliboksidega, kuidvahendite nappus optimeeris tööde mahtu. Juba 1999.aas tal esitleti tõuloomi areenil. Osa istepinke oli veel puu -du, kuid 2000. aastaks olid kõik pingid kohal ning katu se -ga varjatud boksid sigadele ja lammastele val mis. Nüüd -seks on välipinkide puitosad juba koos vahe ta tud. Näi tu -se areeni võib pidada parimaks loomade de mons tratsioonikohaks, mis on aga samuti hästi sobiv kontserdi või teatri -eten duse korraldamiseks.

Sihikindlat koostööd aretusühingutega tegi Eesti Põllu -ma jandusmuuseumi tollane direktor Kalju Roosve koos

oma meeskonnaga, vahepeal vahetus paar direktorit, agapraegune direktriss Merli Sild oma naiskonnaga on and -nud koostööle hoopis uue hoo. Siia on üle tulnud eesti pu -na se tõu vissikonkurss, avatud koos mitmeid näitusi ningsügisnäituse ja tõulooma programm on väga ulatuslik.Siin leiab terve pere meeldivat tegevust, vaatamist ningsaab lihtsalt olla ja puhata.

Loomakasvatajatele ja -huvilistele on peamine aga kol -me ja poole tunnine programm, kus demonstreeritakseEesti parimaid tõuloomi ja tõuaretajaid. Neile avaldatakse tunnustust, millele pealtvaatajad väga aktiivselt kaasa ela -vad. Seetõttu on toimunud tohutult suur muutus. Kui al -gus aastatel tuli kaua-kaua veenda loomaomanikke näi tu -sel osalemiseks, on tekkinud mõne tõu osas juba konkurss siia pääsemisel. Piiratud ajaprogramm ja areeni suurusseavad oma piirid. Aasta parimateks tunnistatud looma -oma nikele piiranguid pole. Näituste ideaalkuju on LeaPuur (Õunapuu talu Viljandimaal), kelle kolme tõuga vei -se kari on Eesti rekordtoodangu omanik (pisut alla12 000 kg aastalehma kohta). Küll on selle põhjuseks või -ta eesti maatõu vissitiitel (neid on vähemalt kolm) või näi -da ta teiste tõugude suuretoodangulisi lehmi. Aga peamine on tahe olla kohal ja võtta osa, pakkuda teistele silma rõõ -mu ja saada ka tunnustust. Selliseid entusiaste on palju,keda tänades jääme materiaalselt tagasihoidlikuks, kuidtunnustus pakub siiski emotsionaalset rahulolu.

Kahekümnes, aga Ülenurmel 15. Tõuloom ’11 toimus3. septembril 2011. aastal. Kui eelmistel neljateistkümnelon ilmataat soosinud üritust ilusa ilmaga, siis sel aastalhak kas suvi väsima. Eelnevatel päevadel sadas vahe te va -hel, ka tugevasti. Näitusepäeva lõpus kastis vihm külllihaveise- ja hobusekasvatajaid, ka veidi lüpsivõistlejaid,lemmiklooma valisime aga ilusa ilmaga. Eestisse on jõud -nud sügis. Aeg koguda saak põllult ja näidata loomi.

Näituse avamisel oli kohal vabariigi pres i dent Ar noldRüütel, kõnelesid EPM direktor Merli Sild, ETLLi pres i -dent Olev Saveli, EMÜ rektor Mait Klaassen ja Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev. Tänati ja kiideti korral da -jaid, jagati kingitusi, EPM poolt oli kaunilt kujundatudSangaste Bergi aretatud rukki kaljakontsentraatide komp -lekt. Kahekümne näituse korraldajatele, kahjuks kohalolid mõned, jagati vastavalt kujundatud plastluup. Kolmekoori ühislaul Kalev Lindali juhatusel ja Con tra luule jä -rel algas kaunimate tõuloomade demonstratsioon ningpari mate tõuaretajate tutvustamine areenil. Linnud jakarusloomad jäid siiski puuridesse.

26


Foto 2. Esimest korda Ülenurme areenil 1999. a (A. Juus)

Esmalt 2011. aastal Eesti parimate tõuaretajate loetelu.• Eesti valgepealised lambad – Ell ja Urmas Sellis,

Väike-Hauka talu, Põlvamaa.• Eesti tumedapealised lambad – Lilien ja Aivar Veske,

Suur-Närska talu, Viljandimaa. • Lihakrossi kanad – AS Tallegg, Harjumaa.• Eesti vutid – Ülo Pullisaar, Järveotsa Vutifarm OÜ,

Tartumaa.• Eesti suur valge tõug – Saimre Seakasvatuse OÜ,

Viljandimaa.• Eesti maatõug – OÜ Viru Mölder, Lääne-Virumaa.• Pjeträäni tõug – OÜ Pihlaka Farm, Harjumaa.• Ristandaretussead – OÜ Kaubi Farmid, Tartumaa.

Küülikukasvataja - Di ana Mägi, “Foxy Rab bits”,Tartumaa.

• Tšintšiljakasvataja – Külli Kersten, Tartumaa. • Eesti maatõugu veised – TÜ Mereranna PÜ,

Saaremaa.• Eesti punane tõug – Sadala Piim OÜ, Jõgevamaa.• Eesti holsteini tõug – Suurekivi OÜ, Harjumaa. • Lihaveisetõud – Hannora OÜ, Lääne-Virumaa.• Eesti hobuse tõug – Taimi Usin, Redesmar OÜ,

Pärnumaa.• Tori tõug – Aldo Vaan, Topi Mõis OÜ, Läänemaa.• Eesti raskeveohobune – Jüri Pertel, Ida-Virumaa.• Trakeeni tõug – Peep Puna, Heimtali

Hobusekasvandus OÜ, Viljandimaa.• Araabia hobune – Elle Lassi, Härmakosu talu,

Harjumaa.Eesti valgepealist tõugu lambaid esitlesid veel Liidia

Kängsepp Põlvamaalt 2011. a kauneima utega, MargusKel do Tsura Talu OÜ Valgamaalt ute ja tekseli jääragaeesti tumedapealisi lambaid esitlesid Leonid ja Elle KirssTartumaalt aasta parima noorjääraga ning ET ja suffolkijäärasid Janika ja Rein Mirka Tartumaalt. Traditsiooni li -selt olid kohal Merike ja Vambola Bakhoff kitseperega.Samal ajal lammaste ja kitsede esitlemisega pügas nobe -das ti kaks lammast Raivo Pent.

Lindude ekspositsiooni täiendasid Peri POÜ krossi Hy-Line munakanad, FIE Eha Treieri Äksi Vutifarmi eestivutid ja Valeri Kostini Jaaniroatu talu nandud ja teisedlemmiklinnud. Mitme tõu küülikutega oli kohal Tartu -maalt Janika Roops.

Eespool nimetatud seakasvatuse ettevõtted olid seekord välja toonud ristandaretussead, emikud, kes on kahe Eestiseatõu ristandid ja neilt saadakse lõpptoodang ehk nuu m -põr sad. Puhtatõulisi suurt valget tõugu kulte esitles OÜVi ru Mölder ja emikuid Pihlaka Farm OÜ, viimane kaliha tõugudega (djurok või pjeträän) saadud ristand põr -said.

Eesti Maakarja Kasvatajate Selts korraldab juba mituaastat näituse raames ka oma tõu vabariikliku vissi kon -kur si. Eelnesid Saarte vissi- ning Viljandi- ja Pärnumaavissikonkursid vastavalt Upal ja Kurgjal. Eesti maatõugupeetakse enamasti taludes või perede juures, mistõttukarjad on väikesed. Parimaks tõuaretajaks osutus küllMe re ranna osaühing, kus 31 maakarja lehma toodan gu -näi tajad olid head:

6477–4,41–286–3,38–219–504Kaarel Voitk 4–4244–4,74–201–3,38–143–344Rainer Parts 9–3708–4,78–177–3,55–132–309Eerika Farm OÜ 6–4919–4,93–242–3,75–185–427Lea Puur 2–8098–4,46–361–3,63–294–655Enno Lohu 3–3408–5,08–173–3,58–122–295Kiita tuleb maakarja suuremat vastupidavust, sest Kaa -

rel Voitk oli kohal 2005. a võitja Lauluga, samuti konku -ree risid 2009. a Viss Heidi (Erika Farm OÜ) ja 2010. aViss Pipi (Lea Puur). Vissivõitu kordas Heidi, kelle valisparimaks Soome kolleeg Kalle Saastamoinen.

Eesti punase tõugu lehmade rivi lõpetas 2011. a VissKu pi (Tartu Agro AS), kes valiti juunis, ka Kõpu PM OÜVööbe (reservviss) oli kohal. Esmakordselt oli näituselÜhi nenud Farmid AS Anneküla farm.

Ühinenud Farmid AS 247–7220–4,26–308–3,47–250–558

Lea Puur 9–10 899–3,87–422–3,45–376–798Eerika Farm OÜ 13–8769–4,17–365–3,40–299–664Kõpu PM OÜ 488–9509–4,12–392–3,39–322–714Tartu Agro AS 482–10 087–4,05–409–3,40–343–752Eesti holsteini tõu vissikonkurss toimus Luigel alles viis

päeva hiljem ja kahjuks ka eelmiste aastate Visse polnudkohal, aga esindus oli tubli ikkagi.

Tartu Agro 682–10 882–3,89–423–3,35–365–788Krootuse Agro 371–8445–4,05–342–3,41–288–630Torma POÜ 554–9929–4,17–414–3,35–332–746Aravete Agro 1669–8264–3,76–311–3,43–283–594Avo Kruusla 306–9899–3,99–395–3,33–330–725Lihaveisekasvatajad on viimastel aastatel aktiivselt osa -

le nud näitustel, milleks osteti metalltorudest boksidekom plekt. Kui varem jõudsid areenile neis mõned nõrgaeeltreeningu tõttu, olid seekord areenil juba aber dii ni-an -gu se pull Fantasti (Jane Mättik), herefordi pull Cimon(Mar gus Keldo, Tsura Talu OÜ), akviteeni hele lehmikHellen (Aldo Vaan Topi Mõis OÜ), šarolee pull Epervier(Hannora OÜ), šoti mägiveise lehmik Ulla (Agriline OÜ)ja aubraki lehm Netti (Lea Teiter), boksides kindlustasidtagalat veel Karitsu Rantšo OÜ limusiini lehm ja Piira Ta -lu OÜ simmentali lehm ja šarolee lehmik.

Väga esinduslik oli hobuste koosseis, kusjuures kõikparimaks aretajaks tunnistatud olid kohal oma hobusega,kes kõik olid konkursside võitjad või reservvõitjad.Hoog ne traav käekõrval jättis pealtvaatajatele sügavamulje.

27


Foto 3. ETLLi pres i dent tänab esimese näituse korraldajaid:Matti Piirsalu (PM), Arne Meier ja Ell Talvis (EMK tõulava),nende vahel Enno Siiber Kehtna seemendusjaam (T. Bulitko)

Eesti tõugu täkk Euro (Taimi Usin) on rekordite omanik veo-sõiduvõistlustelt, mära Viva (Arvo Sarrapik) kon kur -si reservvõitja. Eesti raskeveo tõugu täkk Heart land (JüriPertel) on parim noortäkk ja mära Nir vana (Kersti Känd)reservvõitja. Tori tõugu esindasid noortäkkude konkursivõit ja Hiilgus (Jäneda Hobusekasvanduse OÜ) ja reserv -võit ja Por tu gal (Aldo Vaan) ning parim noormära Viva(Kaja Väärsi). Eesti hobusetõugude esindajad tun nus ta -vad hobusekasvatajate tublit tööd.

Eestisse sissetoodud hobusetõugudest olid kohal parimtrakeeni tõugu täkk 2005 Moorion ning tüübi etalonmära2005 ja 2008 Millenna (Peep Puna, Heimtali Hobuse kas -van duse OÜ) ning araabia tõu parim täkk Ariman (ElleLassi).

Programmi lõpetasid käsitsilüpsivõistlus ja lem mik loo -ma valik. Kolme minuti jooksul lüpsis Aare Külvja (Ara -

ve te Agro OÜ) 2,6 liitrit, Tiia Hallik (Eerika Farm OÜ)2,5 liitrit ja Kadri Treffner (Krootuse Agro OÜ) veidivähem. Teist aastat valisid pealtvaatajad lemmikloomaplak sumeetri (aplausi tugevuse) järgi, mida hindasid noo -red nende hulgast. Konkureerisid kitsetall, eesti tumeda -pea line utt, ristandpõrsas, šoti mägiveise lehmik ja Kroo -tuse Agro OÜ eesti holsteini vasikas Luise (sünd10.8.2011), kes saigi kõige tugevama poolehoiu.

Tunnustada tuleb publikut, keda sel aastal oli jällegimõni tuhat, innustamas tõuaretajaid sooja suhtumisega.Kiita tuleb loomakasvatajaid, meie aretusühinguid ja kõi -ki näituse korraldajaid. Põllumajandusmuuseumi rahvason alati abivalmis ja palju tööd teinud, et tõuloomade hu -vi listel oleks mitmekesine ümbrus ja palju vaata mis väär -set.

Eesti maakarja ja eesti hobuse päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis KurgjalMonika Jõemaa, Käde Kalamees, Eesti Maakarja Kasvatajate SeltsKrista SeppEesti Hobusekasvatajate Selts

13. augustil toimus Kurgjal C. R. Jakobsoni Talu muu -seu mis koostöös Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi jaEesti Hobusekasvatajate Seltsiga esmakordselt eesti ho -bu se ja eesti maakarja päev, et tähistada sellega C. R. Ja -kob soni 170. sünniaastapäeva ja pöörata avalikkusetähe lepanu meie ohustatud loomatõugudele. Oli ju Ja -kob son see, kes soovitas kasvatada ikka kohalikke tõuge,kuna nad on kohanenud kliimaga, on sööda suhtes vähe -nõud likud ja neil on vähe haigusi.

Ta hoiatas juba 1876. aastal Viljandis Eesti Põllumeeste Seltsis peetud kõnes „Eesti hobused“: „Meie nägime janäeme sagedaste, kuidas vahel korraga nagu võõras tujuühe ehk teise rahva peale tuleb, kus nad kõik seda halvakspeavad, mis nende vana omandus on ja kõik heaks kiida -vad, mis võõralt poolt tuleb. Kõige ilusamad ja kallimadasjad ja moodud antakse sealt tühja närakute vasta ära,üks teeb ees, tõised taga järele ja nõnda läheb see muut mi -

se tuju edasi, kuni vanast kallist pärandusest ühtegi enamjä rele ei ole jäänud ja rahvas omas muutmise tujus, kuster ve rahva mõistus tükkiks aeaks nagu kojust ära jalu ta -ma näitab läinud olevat, ka needki asjad oma seast väljaon visanud, kelle pärast teda tõised enne imeks panivad jakatsesivad. Sellepärast on ka need poliitika mehed, kesühe rahva iseloomu ja rahvust soovivad ära hävitada, ikkaseesugust muutmise tuju kõige pealt katsunud rahva sek -ka süüdata, olgu esmalt ka kõige veiksemates asjades.Aga kui seelikute ja ja kampsonite asemele „leidid“ ja„Kuhv tad“ on antud ja kalli hinnaliste sõlgede asemeletüh jad, aga läikivad „klaasi-naadlid“, siis tulevad ka tagajärele meie oma veiste asemele suured „Breitenburgid“ jameie oma sirge ja tuliste hobuste asemele „rasked Arden -nid“, ning kui need ka jo käes on, siis ei või neid jo enammitte Eestikeeles ette panna, vaid seal „nehmt tas Wuchsmit lange Wanz und pant tas vor tas Saan“. Kahjuks onJa kobsoni kartus teoks saanud – tänapäeval on eesti ho bu -

28


Foto 2. EK Seltsi liikmed koos C. R. Jakobsoniga (alias TarmoLoodus) (M. Kalamees)

Foto 1. Ramsi koos varsaga (K. Sepp)

ne ja eesti maakarja veis ohustatud tõugude nimekirjas,kuna neid on alles jäänud alla tuhande emaslooma.

Kurgjal olidki päevakangelased maakarja veised, eestihobused ja C. R. Jakobson (alias Tarmo Loodus) kohal,ka uudistajaid-toetajaid oli tulnud arvukalt.

Lapsepõlvest mäletame Pärnumaal Toris toimunud põl -lu majandusnäituseid kui toredaid ja meeliülendavaid ini -mes te kokkusaamisi. Seetõttu leidis head vastukaja C. R.Jakobsoni Talumuuseumi direktrissi Monika Jõemaa ette -pa nek korraldada eesti maakarja ja eesti hobuse päev.Eesti maakarja on kõige rohkem Pärnumaal. KunaC. R. Ja kobson oli seotud tihedalt nii Pärnu- kui Viljandi -maa ga, siis kaasati konkursile ka Viljandimaa maakarjatõu farmide lehmi. Näituseks ettevalmistus on aega nõu -dev. Ainult hea koostöö lehma ja esitleja nimel on vajaeelnevalt lehma ettevalmistust ja harjutada kooskäimist.Seda kõike tutvustas Ilmar Kallas ETKÜ-st talumuu seu -mi lehma Malli ja Helgi Nurme näitel.

Pärnumaalt olid väljas kolme tõufarmi viis maakarjaveist: C. R. Jakobsoni talumuuseumist lehmad Malli jaPuu li ning vasikas, Sirje Treumuthi Metsapere farmistlehm Meerits perepoeg Aivar Treumuthi talutamisel jaLydia Rea Rehe talust lehma Naaboga. Viljandimaalt olid neli maakarja lehma: Andressaare talust Merja MagnusPupsikuga ja Enno Lohu Pamelaga ning Lea Puur Õuna -puu talust Ragnar Tellissaar Maasuga ja Birgit KruusePipiga. Konkursi läbiviijaks oli kutsutud Eesti Maa üli -koo list emeriitprofessor Olev Saveli. Pärnumaa ja Viljan -di maa reservvissiks valis Olev Saveli Merja MagnusePupsiku ja Vissiks Lea Puuri Pipi. Pipile kuulus ka eel mi -

se aasta vabariigi vissitiitel Ülenurmel, kus oli hindajaksKalle Saastamoinen Soomest. Maakarja näitusel osalejaid tänas C. R. Jakobson koos EK Seltsi esinaise Monika Jõe -maa ga.

Eesti tõugu mära Ramsi, kes 2009. aasta jõulukuul Lin -nu taja talu oma uueks koduks sai, on ühtlasi lähendanudeesti hobusetõugu talu külastajatele. Käesoleva aasta mais teatas Pärnu Postimees eesti tõugu varsa sünnist ja rahvasjuba ootas sellist päeva, kus oma kari üle vaadata. CarlRob ert Jakobsongi sõitis taluhoovi Ramsi vedruvankril.Päev algas õpetlike ja aegumatute sõnadega karja kas va tu -sest, põlluharimisest ja targalt toimetamisest. Pärast maa -kar ja uhket näitust oli järg eesti hobuste käes. Hin da mis-töö raskus oli Olev Saveli ja Andres Kallaste õlul. Eestihobuseid näidati kahes esitlusringis, kusjuures päeva esi -me ne ala, takistussõit, oli selleks ajaks juba eesti hobuseRodotendron võiduga ratsaväljakul lõppenud.

Täkkude ringis oli nimekaid eesti tõugu täkke, kuidparimatena kutsuti rahva ette Arina Koppeli Ramses jaTaimi Usina täkk Euro. Ants Usina esitatud Euro pälvissel le ringi võitja tiitli, parim täkk oli Kurgjale toodudRan di välja külast Tori vallast. Märade konkursil oli pil -ku püüdvaim noor eesti mära Viva, aretajad Aini ja ArvoSarrapik Martna vallast Läänemaalt.

Pärast eesti hobuste auhindamist tutvustas Heldur Pe -ter son kohalolijatele hobusekauplemise kunsti. Eesti ho -bu sed esitasid vahepeal huvitava kadrilli.

Pärast näitust algas arvuka osavõtuga koolisõidu võist -lus. Esikoha viis Raplamaale Ingrit Randlaht eesti hobu -se ga Amadeus. Päeva viimane ning üks huvitavamaidala sid oli rakendisõit. Anu Pärisoo Amadeus ja Al le gro(Ana kee järglased Tika talu eesti hobuste kasvandusestSaaremaalt) kahehobuserakendis viisid võidu Ohukotsukülla Raplamaale. Stardis olid sel aastal ka Toots ja Teele(alias Maila Kukk ja Carmen Kaas). Maie Kukk eestihobu sega Eber ületas finišijoone koos aupauguga, võist -lus käru rehv oli oma töö lõpetanud. Õpetussõnu jagas jarakendite sõitu hindas Marko Villemson.

Samal ajal kui osalejad Monika Jõemaa tänusõnu kuu la -sid ja auhindu vastu võtsid, jätkus taluhoovil hobuvilti mi -se töö Kristi Jürissaare ja Ramsi eestvõtmisel. Tegusapäe va lõppedes koguneti rehetuppa, et rääkida eesti hobu -sest, täkkudest ja märadest ning oma tõu tarmukast hoid -mi sest ja arukast kasutusest.

Korraldajate ja ka külastajate arvates õnnestus päev suurepäraselt. Vastukajadest jäi kõlama mõte, päev onvaja lik ning tuleb muuta traditsiooniks.

Parimad noorhobused selgunud

Krista SeppEesti Hobusekasvatajate Selts

Au gust on traditsiooniliselt noorhobuste jõudluskont -rol li ja aastakäigu aretustööst ülevaate saamise kuu. 6. au -gus til toimus Eesti raskeveohobuste päev Nurmenukupuh kekeskuses, Tori hobusekasvanduses kohtuti 12. au-

gus til eesti tõugu ja 20. augustil tori tõugu noorhobustefinaaljõudluskatsetel.

XVII eesti raskeveohobuste päevNoori täkke oli hindamisel neli, kolmeaastastest täk ku -

dest olid Karat 571 A-liini täku Kaspari 2173 ER poegKam mer ja Kuninga 2184 ER järglane Koit, mõlemadsaid I auhinna. Täkk Koit Viktoria Kaasiku hobuse kas -van dusest on leidnud uue omaniku ning teda on pla nee ri -

29


Foto 3. Kohtunik Olev Saveli selgitab võitja Pipi (keskel, oma -nik L. Puur) eeliseid (M. Kalamees)

tud kasutada Soomes aretuseks. Kaheaastastest täkkudestesitleti Ekstroni 2179 ER poega Elbrust (aretaja AndeArula, omanik Viktoria Kaasik) ja Ida-Virumaalt Jüri Per -te li tallist Häroldi 2181 ER poega Heartlandi. Hinda mis -

ko misjoni (Andres Kallaste, Olev Saveli, Enn Rand jaRe ne Tarum) kinnitusel on täkk Heart land vaieldamatultviimaste aastate parim täkk, keda hinnatud väga hea tõu-ja täkutüübi, tugeva kehaehituse ning hoogsa liikumiseeest. Täkk on tõule huvitav noor tal ent, kes juba käes ole -val aastal leiab kasutust Andres Supp hobusekasvandusesIda-Virumaal. Parimale noorele täkule pani auhinna väljaeesti raskeveohobuse ühing Soomest.

Samaväärselt noorte täkkudega oli noori märasid esi tu -sel neli, aasta parima noore mära tiitliga tunnustati Eks -tro ni 2179 ER tütar Eq uity, aretaja Ande Arula ja omanikMassu Mõisa Tallid OÜ Läänemaalt. Kõik osalenud mä -rad said esimese auhinna, kusjuures jällegi oli tegu rah -vus vahelise osavõtuga, Johanna Rekola aretatud Elek -troonika jäi silma eelkõige hea tüübiga.

Parima eesti raskeveo mära tiitli ning kõrgema auhinnasaavutas vanemate märade näitusel-konkursil Aaviku talu halduse OÜ mära No vella, legendaarse täku Naksuri 2137 ER tütar Hannes Kivil aretusest. Suurepärane mära olimöö dunud aastal Sagadi mõisas reservvõitja, kuid tiitli -võit sel aastal tuli perele meeldivaks üllatuseks.

Aasta parim eesti raskeveotäkk 2011 on Airi Perkmanni täkk Vapper. Nende tehtud tööd täku esitlemisel näitustelja sõidu-veokatsel hinnati Eesti Tõuloomakasvatuse Lii -du preemia vääriliseks.

Raskeveohobuste päevale andis emotsioone juurdeKersti Kändi Kõrgekalda talu mära Ere maksimaal veo kat -se. Lisaks tunnustas raskeveokasvatajate haruselts omanoo remaid liikmeid, kes tõu propageerimisele kaasa aita -vad, meene anti Anne Markvartile Valgamaalt.

Eesti tõugu noorhobuste finaaljõudluskatsed esma -kor dselt Tori Hobusekasvanduses

12. augustil kogunesid Torisse eesti tõugu hobuste kas -vatajad ja huvilised, et selgitada välja aastakäigu pari madnoorhobused finaaljõudluskatsetel. Hindamis komis jonitöös osalesid Andres Kallaste, Aili Ige, Anu Pärisoo, Ree -dik Kivisoo ja Valdu Laid. Parimaks kaheaastaste täk -kude konkurentsis tunnistati Pihtla hobusekasvandusetäkk Rool, isa Rannik 747 E ja ema Anja 4001E, aretaja

Rain Metsmaker ja omanik RK Marjamaa. Vanemaidtäkke oli Toris väljas kaks, Valdu Laidi kasvatatud täkkAtilaid, isa Aku 684 E ja ema Aara 3635 E, sai väga heahinnangu tüübile, kehaehitusele ja üldmuljele. TaimiUsina aretatud Veto vabahüppe tase hinnati päeva pari -maks. Märade väga ühtlase taseme juures võitis Põlva -maal Anne Grünbergi kasvatatud, nüüd Raplamaal Mari -ann Averinile kuuluv mära Tessa, isa Top per 596 E ja ema Assi 3890 E. Võrdväärselt väga hea tõu- ja märatüübigaoli Aini ja Arvo Sarrapiku kasvatatud mära Viva. Kolme -aas tastest oli parim eesti tõugu täku Viks 708 E järglaneVilma, aretaja Tori hobusekasvan dus. Kokkuvõttes olidnoored märad kui talendid nii aretusse kui ponisporti ja

30


Foto 4. Parim tori tõu noormära 2011 Viva ja aretaja KajaVäärsi (K. Sepp)

Foto 3. Parim eesti tõugu noortäkk 2011 – Rool, aretaja OÜ RKMarjamaa, esindaja Rain Metsmaker koos Ülo Metsmakeri jaValdu Laidiga (O. Saveli)

Foto 2. Parim täiskasvanud täkk Vapper (K. Sepp)

Foto 1. Parim eesti raskeveo noortäkk Heart land (K. Sepp)

teiste kasutusvaldkondade jaoks, kuid täkkude konku -rent sis oleks tahtnud näha arvukamalt noori täkke.

Eesti hobuse kasvatajad tunnustasid tehtud töö eest hin -damis- ja tõukomisjoni liiget Valdu Laidi Hiiumaalt, kesjuunis tähistas oma 75. juubelit.

Tori tõugu noorhobuste seas oli kaalukam osa uni -ver saalse suuna esindajatel

Tori tõugu noorhobuste finaaljõudluskatsetel oli esin -datud tori hobuste tõuraamatu säilitusprogrammi kantud15 hobust. Esindatud olid Läänemaa, Lääne-Virumaa,Jär va maa, Raplamaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa hobusekasvatajate hobused. Hindamiskomisjoni kuulusid Andres Kallaste, Olev Saveli ja Peeter Nurmik.

Seitse 2009. aastakäigu täkku konkureerisid parimanoo re täku väljaselgitamisel ja tunnustamise eesmärgilesitleti kolme vanemat täkku. Noortest täkkudest põlv ne -vad neli Hilbekist 13 533 T. Kõrgema hinnangu väljen -dus rikka tüübi ja kehaehituse eest sai Jäneda hobu se kas-vanduse aretatud Hiilgus. OÜ Topi Mõis (esindaja And -

res Vaan) oli sel aastal esindatud kahe Premiali 13 571 Tjärglasega, neist kõrgema auhinna saavutas ning ühtlasiüks parimaid on Por tu gal. Tavapäraselt tori tõu säilitus -prog rammile on täku põlvnemises esindatud tõuparan -daja tena olulised hannoveri tõu täkud Pre mium, Algus jaDelfiin ning emapoolses põlvnemises on suurem Halis348 T liini osakaal.

Vanemad täkud olid hea tori tõutüübiga, parima hin nan -gu sai OÜ Aves Ehitus aretatud täkk Härra, täku Herr11 859 T järglane.

Tori tõu säilitusprogrammi viiest märast oli väga heatõu- ja märatüübiga Sirly Viirmaa aretatud Hiwanna, Kaja

Väärsi noor mära Viva ning Linda Leemetsale kuuluvVem bu. Aasta parima noore mära tiitliga auhinnati KajaVäärsi aretatud mära Viva, täku Vahur 13 647 T järglane, Palupera vallast Valgamaalt.

Aretusprogrammi kantud noorhobuseid oli sel aastalhin da misel vähe, kuid täkkude katsete osa oli väga huvi -tav. Võrdväärses konkurentsis oli kaks täkku, Ca sa novajärglane Clip per Tiit Talve aretusest ja täku Premial järg -la ne Potsdam Aldo ja Andres Vaani hobusekasvandusest

Läänemaalt. Hobused paistsid silma oma heade allüüri de -ga ja esinemisega vabahüpetel. Kõrgema auhinnaga tun -nus tati täkku Clip per, kelle mõlemad vanemad Ca sa novaja Bar by on andnud Eesti meistrivõistlustel auhinnalisikohti saavutanud järglasi.

Aretusprogrammi kantud noortest märadest olid konku -ree rimas Tori hobusekasvanduse holsteini tõugu täkuCum ber land järglane Camee ja täku Luxus 13 693 T järg -la ne Loola Maasikmäe talust Raplamaalt. Cameele kuu -lus parima aretusprogrammi kuuluva noore mära tiitel.

Noorhobuste jõudluskatsed lõppesid aasta parimanoorhobuse väljaselgitamisega, konkureerisid mõlemasaretussuunas kaks paremat noorhobust nii täkkude kuimärade seast.

2011. aasta parim tori tõugu noormära on VIVA,aretaja Kaja Väärsi, ja 2011 aasta parim tori tõugunoortäkk on HIILGUS, aretaja Jäneda hobuse kas -van dus. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit tunnustas KajaVäärsi tööd tori tõu aretuses ja genofondi säilitamisel.

Sugulusaretus maakarja populatsioonisjõudluskontrolli andmetel

Pm-mag Käde KalameesEesti Maakarja Kasvatajate Selts

Eesti maakarja aretus-säilitusprogramm 2004–2012 lõ -peb selle aastaga. Programmi raames ei tohtinud kasutadamaakarja aretustöös sugulastõuge, lubatud olid ainult ko -

du maised eesti maatõu tõuraamatu pullid. On ülim aegteha põgus ülevaade praegusest olukorrast just suure ma -tes karjades. Ühe väikesearvulise tõu aretustöös tulebkind lasti kasutada teatud perioodi järel uuesti mõnda teistsobivat tõugu, et vältida sugulusaretusest tekkivat dep res -siooni ja sellest tingitult ka tõu kängumist.

31


Foto 5. Kõrgem auhind tori täkule Hiilgus, Jäneda hobuse -kasvandusest (K. Sepp)

Foto 6. Tihedat konkurentsi pakkus Potsdam (omanikud AldoVaan, 2011. a parim tõuaretaja ja poeg Andres, Topi Mõis OÜ)

(K. Sepp)

Tabel. Kümne majapidamise eesti maakarja sugulus -aretuse tase

Kari Lehmad Lehmikud

arv sugulus -aretusest

% arv sugulus -aretusest

%

1. 76 4 5,3 44 0 0,0

2. 60 4 6,7 61 7 11,5

3. 34 4 11,8 27 3 11,1

4. 26 2 7,7 17 3 17,6

5. 24 0 0,0 13 2 15,4

6. 15 0 0,0 11 0 0,0

7. 13 1 7,7 11 0 0,0

8. 11 0 0,0 20 1 5,0

9. 10 0 0,0 5 0 0,0

10. 9 1 11,1 9 0 0,0

Kokku 278 16 5,8 218 16 7,3

Jõudluskontrollis oli 1.07.2011 seisuga kümme maja pi -da mist, kus on üle üheksa maakarja lehma (9 kuni 76).Kuigi kõikidele jõudluskontrolli maakarja veistele onteh tud seemendussoovitused, ei arvestata seda alati. Eri -ne vatel põhjustel esineb soovitatu eiramist. Tabel ka jas -tab sugulusaretuse taset kümnes karjas. Arvestatakse ai -nult lähisugulust astmetes I-II, II-II, II-III, I-III ja III-III.

Analüüsist selgub, et 10 tõufarmi lehmade hulgas on5,8% sugulusaretusest saaduid, kuid lehmikuid on sugu -lus aretuses juba 7,3%. Seega võib nentida, et noorkarjaosas on sugulusaretus suurenenud 1,5% võrra. See onohu märgiks, et tuleks juba kasutada seemenduseks mõnda sugulastõugu.

Kümnest maakarja farmist ei olnud ühtegi sugu lus are -tu sest saadud maakarja veist Pahkla Camphilli küla Farmi OÜ karjas Raplamaal ja Ilse Goshovski tõufarmis Harju -maal ning kolmel ettevõttel (2., 3., 4.) ületas lähi sugu lus -paa ritusest saadud lehmade ja lehmikute osakaal teisimär kimisväärselt. Kuna mitmed majapidamised ei kasutakunstlikku seemendust, vaid hoopis paarituspulle, siisneil on oht soovimatuks sugulusaretuseks suurem. Praegu on maakarja pidajail võimalik kasutada kuue aretusliinipulle oma karja taastootmiseks. Iga järgneva põlvkonnaga suureneb sugulus loomade vahel ning see men dus soo vi tu -sed inbriidingust hoidumiseks on tulevikus üha kee ru li -semad. Seetõttu tuleks uude aretus-säilitusprogrammiplaa nida verevärskendamine. Kas teist tõugu tuleks kasu -ta da ühekordselt kogu maakarja populatsioonis või ainultosaliselt? Otsustus on meie kõigi ühine asi, et oma piima -vei se tõugu saaks nii aretatud kui säilitatud parimal viisil.

32


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, MattiPiirsalu, Krista Sepp, Külli Vikat ja Olev Saveli(peatoimetaja), Eha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51014 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 3. Aua talu pull Otitölpo EK 30303, snd 01.07.2010(K. Kalamees)

Foto 1. Enno Lohu maakarja pull Näk-Näp EK 304 (K. Kalamees)

Foto 2. Aua talu maakari (K. Kalamees)

E T L L3 3-11 Tõuloomakasvatus 10 60 110 160 210 260 310 360 15 65 115 165 215 265 315 365 2007 I pa 2008 I pa 2009 I pa 2010 I pa 2011 I pa Piimatoodang Kokkuost Keskmine hind Joonis

Documents