BeWise loeng: Keijo Lindeberg "Juhatuse liikme vastutus" @ TÜ 08.12.2014

Juhatuse liikme kohustused ning tsiviil- ja karistusõiguslik

vastutus

Keijo Lindeberg

Advokaadibüroo LMP

Juhtivpartner/vandeadvokaat

08.12.2014

www.lmp.ee

Advokaadibüroo LMP

Kontorid Tallinnas, Tartus ja Valgas

Pakume õigusabiteenuseid kõigis peamistes valdkondades: kohtuvaidlused ning äri-, lepingu-, töö-, pankroti-, maksu-, riigihanke-, ehitus-, planeerimis-, meditsiini-, haldus-, kindlustus-, konkurentsi-, (rahvusvaheline) kaubandus-, väärtpaberi- ja perekonnaõigus

Samuti kaitseme kliente kriminaal- ja väärteoasjades

www.lmp.ee

„Jagatud kogemused“

Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse Vilistlaskogu ja Advokaadibüroo LMP ühisprojekt, mille raames korraldatakse TÜ üliõpilastele tasuta koolitusi

Tegemist on projektiga, mille eesmärgiks on anda üliõpilastele igapäevaeluks vajalikke teadmisi, mida ülikoolist (piisaval määral) ei saa

Lisainfo: www.facebook.com/JagatudKogemused

www.lmp.ee

Sissejuhatus

Kas juhatuse liige võib võtta riske?

Kui juhatuse liige võib võtta riske, siis kui suuri?

www.lmp.ee

Sissejuhatus

Mari oli lastehoiu asutaja, ainuomanik ja ainus juhatuse liige. Mari müüs lastehoiu 5 000 euro eest edasi Katile.

Aasta pärast lastehoiu müüki esitati Kati kuriteokaebuse alusel Mari vastu süüdistus lastehoiu vara omastamises, kuna ta on tasunud lastehoiu pangakaardiga esemete eest, mille ta ostis isiklikuks tarbimiseks, mitte lastehoiule. Kõik asjad ostis ta ajal, mis oli lastehoiu ainuomanik ja ainus juhatuse liige. Ostetud asjade koguväärtus oli 10 000 eurot.

Kati esitas kriminaalmenetluse raames Mari vastu tsiviilhagi ja nõudis Mari poolt isiklikuks otstarbeks ostetud asjade väärtuse hüvitamist (10 000 eurot).

www.lmp.ee

Sissejuhatus

Riigikohtu 05.12.2014. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-52-14:

„Maakohus on tuvastanud, et J. Maanurm oli FuelPRO OÜ ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Riigikohus on varem leidnud, et osaühingu vara võib omastada ka osanik, kellele kuulub ühingu ainukene osa. Vastupidisel juhul puuduks juriidilise isiku võlausaldajate huvidel sisuliselt igasugune kaitse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-74-05, p 19). Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab vajalikuks senist praktikat muuta ja leiab, et osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine ühingu vara omastamises ei ole võimalik.“

www.lmp.ee

Sissejuhatus

Riigikohtu 05.12.2014. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-52-14:

„Lisaks eelöeldule on osaühingu ainuosaniku vastutus äriühingu vara omastamise eest välistatud ka karistusõiguse üldosast tulenevate põhimõtete tõttu. KarS § 201 kaitseb vara omaniku õigust vara käsutada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-14, p 19). Seega ei ole põhjust karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku nõusolekul - sellist tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes. Kui vara kuulub osaühingule, tuleb varaomaniku nõusoleku kindlakstegemisel arvestada, et juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon ei saa ise millekski nõusolekut anda, vaid temale tuleb omistada inimese antud nõusolek (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2014. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-15-14, p 9, kus esitatakse samasugune seisukoht füüsiliste isikute tegude juriidilisele isikule omistamise suhtes). Et osaühingu puhul on oluliste otsuste tegemine osanike pädevuses (vt äriseadustiku § 168), tuleb osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks lähtuda sellest, kas varakäsutusega on nõus ühingu osanikud. Kui osaühingul on vaid üks osanik, tuleb tema nõusolek varakäsutuseks omistada ka osaühingule. Sellisel juhul on varakäsutus KarS § 201 tähenduses seaduslik.“

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Juhatuse liige peab täitma juhatuse liikme kohustusi vastavalt oma teadmistele ja võimetele äriühingu jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise äriühingule

Äriühingu juhtorgani liige peab oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (ehk olema sama hoolikas nagu tavaline juhatuse liige) ja olema äriühingule lojaalne.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Juhatuse liige ei saa enda kohustuste rikkumist põhjendada sellega, et ta teadmised ja oskused pole piisavad

Kui isik saab aru, et tal puuduvad konkreetse äriühingu juhtimiseks vajalikud oskused ja teadmised, siis ei tohi ta anda nõusolekut enda valimiseks äriühingu juhatusse

Kui aga isik on juhatusse valitud, siis peab ta enda kohustusi täitma lähtudes hoolsuskohustuse määrast, mida sellise äriühingu juhatuse liikmelt tavapäraselt eeldatakse: külapood vs Eesti Energia

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Juhatuse liikmel on lisaks kohustus:

tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil

olla juhatuse liikmena hoolikas (hoolsuskohustus)

järgida konfidentsiaalsuskohustust

olla äriühingule lojaalne ning vältida huvide konflikti

täita enda lepingulisi (lisa-) kohustusi

järgida informeerimise kohustust (näiteks informeerida nõukogu või osanikke/aktsionäre)

teha seadusest tulenevalt kohustuslikke toiminguid

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Kas juhatuse liige võib võtta riske?

Kui juhatuse liige võib võtta riske, siis kui suuri?

Vastus:

Tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03 tehtud lahendis rõhutas Riigikohus, et juhatuse liikme kohustuste sisustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, mille kohaselt peab juhatuse liige olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske.

Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Kui juhatuse liige teeb liiga riskantse tehingu, siis enamasti on juhatuse liige juba sellega oma kohustusi rikkunud.

Seega ei ole üldjuhul oluline, kas tehing õnnestub ja äriühing teenib kasumit või tehing ebaõnnestub ja äriühingu muutub näiteks maksejõuetuks. Mõlemal juhul võib juhatuse liikme käitumine olla vastuolus seadusega.

Kui kahju pole, siis kahju hüvitamist nõuda ei saa, samas on võimalik juhatuse liikmega sõlmitud käsundusleping lõpetada.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Kaasus

Äriühingul puudub igasugune majandustegevus. Juhatuse liige teeb tehingu, millega võtab äriühingule kohustusi. Tehingu tulemusena satub äriühing makseraskustesse.

Küsimus:

Kas juhatuse liige vastutab äriühingule kahju tekitamise eest?

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Kaasus

Vastus:

Tehingute tegemisel on oluline analüüsida, kas need olid majanduslikult põhjendatud.

Lepingute sõlmimine olla lubatud ka juhul, kui äriühingul aktiivne majandustegevus puudub (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-06).

Kui tehingute eesmärk oli aktiviseerida äriühingu majandustegevus ning tegemist oli tavapäraste tehingutega, siis ei ole võimalik selliste tehingute tegemist juhatuse liikmele automaatselt ette heita ka juhul, kui tehingute tulemusena äriühingu majanduslik olukord halvenes.

Oluline on hinnata, mis asjaoludele tuginedes otsustas juhatuse liige tehingu teha ja kas tehingute tegemisega seotud riskid olid kõiki asjaolusid arvestades mõistlikud.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Küsimus:

Kas hoolikas juhatuse liige suudab alati vältida äriühingule kahju tekkimist?

www.lmp.ee

Juhatuse liikme kohustused

Vastus:

Juhatuse liikmelt ei saa eeldada, et ta suudab kõiki asjaolusid otsuste tegemisel ammendavalt hinnata ning korrektselt käitudes ei ole võimalik äriühingule kahju tekitada.

Juhatuse liikme igapäevane tegevus eeldab riskide võtmist ning tegutsemist olukorras, kus infot pole piisavalt.

Tuleb hinnata, kas mõistlik juhatuse liige oleks sellises olukorras ja kõiki otsuse tegemise hetkel teadaolevaid asjaolusid arvestades riski võtnud või mitte.

Ka hiljem juhatuse liikme tegevusele hinnangut andes ei tohi üldjuhul võtta arvesse asjaolusid, mis polnud juhatuse liikme poolt otsuse vastuvõtmise ajal teada.

Tavapäraselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ehk teinud kõiki otsuse tegemise ajal teada olnud asjaolusid arvestades põhjendatud otsuse.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme tsiviilõiguslik vastutus

Nõude esitamise eeldused:

1) Kohustuse rikkumine (tegu või tegevusetus); ja

2) Kahju tekkimine; ja

3) Põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel.

Kui kahju oli enne juhatuse liikme tegu juba tekkinud või see oleks tekkinud ka ilma juhatuse liikme tegevuse või tegevuseta, siis juhatuse liige sellise kahju eest üldjuhul ei vastuta.

Põhjuslik seos on seega olemas juhul, kui juhatuse liikme tegu või tegevusetus põhjustas kahju tekkimise.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme tsiviilõiguslik vastutus

Kaasus:

OÜ X müüb OÜ-le Y kinnistu. OÜ Y jätab ostuhinna tasumata. Kuna OÜ Y teatab, et on makseraskustes, ei esita OÜ X juhatuse liige kohtusse hagi kinnistu ostuhinna tasumise nõudes.

Küsimus:

Kas juhatuse liige vastutab äriühingule kahju tekkimise eest?

www.lmp.ee

Juhatuse liikme tsiviilõiguslik vastutus

Vastus:

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-27-06 tehtud lahendis leidnud, et kui juhatuse liige ei esitanud maksetähtaegade saabumise järel ostja vastu ostuhinna tasumise nõuet ega võtnud tarvitusele muid abinõusid võla kättesaamiseks, ei anna iseenesest alust võtta juhatuse liiget vastutusele äriühingule kahju tekitamise eest.

Asja müümisel maksejõuetule isikule võib ostuhinna tasumata jätmisest tulenev kahju saabuda juba müügilepingu sõlmimisel.

Järgnev tegevus või tegevusetus ostjalt võla sissenõudmisel ei pruugi sellisel juhul olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme tsiviilõiguslik vastutus

Kaasus:

Äriühing peab täitma oma kohustused nii tarnija kui ka panga ees, kuid äriühingul on ajutise makseraskuse tõttu vahendeid vaid ühe nõude rahuldamiseks.

Küsimus:

Mida peaks juhatuse liige tegema?

www.lmp.ee

Juhatuse liikme tsiviilõiguslik vastutus

Vastus:

Juhatuse liige peab kaaluma, milline käitumine on äriühingu huve arvestades kõige mõistlikum. Kui äriühing jätaks (osaliselt) täitmata kohustuse tarnija ees, siis võiks see tähendada, et tarnija esitab kohtusse äriühingu vastu hagi ning lisaks peatab oma tarned, mis toob kaasa äriühingu tegevuse peatumise. Jättes aga täitmata kohustuse panga ees, siis võiks see kaasa tuua ainult hagimenetluse, kuid äriühingu tegevus saaks jätkuda.

Sellise olukorra kohta on Riigikohus öelnud, et äriühingu huvide eest seisev juhatuse liige peaks pigem kaaluma, kas valida esimene variant ehk täita kohustused tarnija ees, et äriühing saaks tootmist jätkata ning lõpuks kõik enda kohustused täita.

Kui juhatuse liige valib kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03).

www.lmp.ee

Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus

Äriühingu juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus oma kohustuste rikkumise eest võib tuleneda:

karistusseadustikus (KarS) üldiselt sätestatud varavastastest süütegudest (näiteks vargus, omastamine jms); või

juhatuse liikme kohta käivatest erikoosseisudest (näiteks maksejõuetuse põhjustamine).

www.lmp.ee

Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus

Maksejõuetuse põhjustamine (KarS§384):

Juhatuse liige vastutab äriühingu maksevõime olulise vähenemise või tema maksejõuetuse põhjustamise eest, kui äriühingu juhatuse liige on äriühingu maksevõime olulise vähenemise või tema maksejõuetuse põhjustanud:

äriühingu vara teadvalt hävitades, kahjustades, raisates, põhjendamatult kinkides, loovutades või välismaale paigutades; või

või põhjendamatuid kohustusi võttes; või

põhjendamatuid soodustusi andes; või

üht võlausaldajat teisele eelistades.

www.lmp.ee

Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine (KarS§3851):

Juhatuse liige vastutab seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest.

Kohustus tuleneb (AS ja OÜ puhul) äriseadustikust:

Kui OÜ/AS on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ/AS pankrotiavalduse.

www.lmp.ee

Küsimused?

www.lmp.ee

Tänan!

Keijo LindebergAdvokaadibüroo LMP juhtivpartner/vandeadvokaat

T: +372 62 52 000M: +372 56 66 38 96E: [email protected]

Tallinna kontor Tartu kontor Valga kontorKentmanni 6, Tallinn Soola 8, Tartu Vabaduse 26, ValgaII korrus Emajõe Ärikeskuse VII korrus Müllersoni Ärimaja II korrus62 52 000 7 300 400 7 300 [email protected] [email protected] [email protected]

www.lmp.ee