Barokk - laagrik.edu.ee · kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised, kus

Laagri Kool

Barokk

Uurimistöö

Koostaja: Ester Ojala

8.t klass

Juhendaja: õp. Jaana Tooming

Laagri 2016

2

Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3

2. Itaalia barokk .......................................................................................................................... 4

3. Barokk Hispaanias .................................................................................................................. 8

4. Barokk Belgias ...................................................................................................................... 13

5. Barokk Hollandis .................................................................................................................. 15

6. Barokk e. vanaklassitsism Prantsusmaal ............................................................................... 18

7. Barokk Venemaal .................................................................................................................. 24

8. Barokk Eestis ........................................................................................................................ 26

9. Kokkuvõte ............................................................................................................................. 29

10. Kasutatud kirjandus ............................................................................................................ 32

3

1. Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandi ning osalt 16. ja 18.sajandi Euroopa

arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.(1)

16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige

lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja

liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti

tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet.

Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja

suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal,

kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis

hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii

kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil.(2)

Barokile on iseloomulik suurejoonelisus, kuninglikkus, mängulisus, ülepaisutatus ja uhkus.

Põhivärvid on punane ja sinine ning palju kasutati kudseid detaile. Arhitektuuris olid levinud

skulpkuurid ja ovaalid.

Barokile eelnes renessanss, mis sai alguse Itaaliast 14. sajandi algusest ja levis üle Euroopa

17.sajandi alguseni. Renessansskunst oli lineaarne, barokk seevastu maaliline. (3)

4

2. Itaalia barokk Itaalia on barokk-kunsti sünnimaa. Riik oli terve barokiajastu vältel koht, kus palju Euroopa

meistreid käis õppimas.(4) Itaalia maalikunstnikke lemmikud olid soojad ja küpsed toonid.

Kujutades ümarust ja keerukust kasutati ka tumedamaid toone. Värviüleminekud olid sujuvad

ning ilma kindlate piirjoonteta. Kunstnikud eelistasid tahvelmaalidele seina- ja laemaale ning

seal kujutati arhitektuurilisi detaile, mistõttu on raske aru saada, kus on tõeline ja kus on

maalitud detail. Levinud oli valguse ja varju kujutamine, seega olid töödes heleda ja tumeda

kontrastid. Üks Itaalia kuulsamaid kunstnikke barokiajastul oli Michelangelo Caravaggio.(5)

Barokkmaalidel on kujutatud palju ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi ja žeste ning taevasse

tõstetud pilke. Piltidel rõhutati diagonaalsuunasid.(5) Kompositsiooni ülesehitamisel

pööratakse tähelepanu ruumisügavuse rõhutamisele. Barokkmaalidel kujutatavaga püütakse

vapustada vaatajat jõu ja ilmekusega. Mõnikord iseloomulik naturalism ja realism, mis ei

põlga kujutada ka inetust ja vulgaarsust. Itaalia barokkmaalis saab eristada kahte suunda:

Bologna koolkond ja Napoli koolkond. (6)

Vastupidiselt renessannsiajastu arhitektuurile, on barokki võrreldud tuule ja mässava merega.

Seal puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Tihti kavandati hoonete põhiplaanid

kõverjoonelised. Renessannsist võeti üle kogu arhitektuuriliste detailide kogu – sambad,

paarissambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega, ümarkaared,

viilud jne. Fassaade liigendavad petikaknad nisid. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. (7)

Ehitati palju kirikuid. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone. Nagu renessannsiski,

asetati ka barokis kuppel nelitise kohale. Kirikusiseruumides puudusid löövid ning ruum

moodustas avara saali. Aknad asusid nelitiskupli allosas ja need olid põhiliseks valgusallikaks

seega koondus valgus põhiliselt hoone kooriruumi ja see aitas siduda kogu kiriku sisemuse

ühtseks tervikuks. Kuppel või läänefassaad olid kiriku välisilmes olulise tähtsusega.

Barokkstiilile on väga iseloomulikud kaheosalist läänefassaadi ühendavad, kitsamate ja

madalamate kõrvalosadega detailid ehk voluudid. See motiiv on spiraalikujuline, lopsakas ja

meenutab teokarpi. (7)

Palju on arhitekruutiliste vormide kuhjamist ning ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse

valguse ja varju ootamatuid kontraste. Pöörati ka palju tähelepanu linnakujundamisele.

Eesmärk oli näidata kõike suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ühed barokiajastu

tuntumad arhitektid olid Lorenzo Bernini ja Francesco Borromimi.(7)

5

Itaalia kunstnikke tuntumad teosed:

Caravaggio „Poiss puuviljakorviga“, 1593

Caravaggio „Peetruse ristilöömine“, 1601

6

Andrea Pozzo Sant’Ignazio kiriku laemaal Roomas, 1685-1694.

Tuntumad hooned:

Püha Peetruse basiilika

Arhitektid: Donato Bramante, Antonio da Sangallo the Younger, Michelangelo Simoni,

Jacopo Barozzi da Vignola, Giacomo della Porta, Carlo Maderno, Gian Lorenzo Bernini,

Carlo Fontana

7

San Carlo alle Quattro Fontane. Arhitekt: Francesco Borromini

Santa Maria della Salute. Arhitekt: Baldassarre Longhena.

8

3. Barokk Hispaanias 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja

inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse vaim, sellest tulenesid ka suunad ja

impulsid hispaania kunstile. (4)

Kunstis ei levi äärmuslik barokk, vaid pigem barokk-klassitsism ja säilivad antiigi ning

renessansi taotlused. Seega polnud kunst reaktsiooniline ega äärmuslik. Tähtsaimaks

kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid

olulisel kohal sakraalehitised, kus sisekujundust võib pidada siiski suhteliselt äärmuslikuks.

Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning

toonitas usulist härdust. (4)

Barokkmaal Hispaanias on kantud erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust..

Seal loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning

keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele

portreemaalidele. (8)

El Greco

Vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik,

keda tuntakse üldiselt ta hüüdnime El Greco (õieti Domenikos Theotokopulos, kreeklane,

1541-1614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning

maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum

kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud

katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende

näod kõhnad ja piinatud. El Greco teoste iseloomulikumad jooned on rahutus ja teravad

vormid. Ta maalis ekspressiivses maneristlikus laadis portreid ja usulise sisuga

kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Teoste ülesehitus oli

barokipäraselt dünaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. (8)

9

Tema tuntumad teosed:

„Neitsi ülestõusmine“, 1577-1579.

„Krahv Orgazi haudapanemine“, 1586-1588.

10

Diego Velazquez

Diego Velazques oli Hispaania barokk-kunstnik, keda peetakse kuulsaimaks Hispaania

kunstnikuks, nn „tagasihoidliku baroki esindaja“. Ta sündis Sevillas, mis oli tollal Hispaania

tähtsaim kunstikeskus. Juba 20. aastaselt oli ta leidnud oma stiili, mille iseärasuseks oli kõige

otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus ning naturalism. Ta tutvub Itaalias Tintoretto

loominguga, mille mõjuna pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi juurde, loobub detailsest

joonistusest ning lihtsustab kõike viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad kokku.

Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel;

valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks kompositsioonilise terviku saavutamisel. (4)

Tema tuntumad teosed:

Paavst Innocentius X portree, 1650

11

„Ketrajad“, 1657

„Õuedaamid“

12

Murillo

Bartolomé Esteban Murillo on geniaalseim hispaania meister Velázqueze kõrval. Loomingus

kaks poolust: 1. pealiskaudne ilu otsimine ja idealiseerimine. Toonitab usulist andumist ja

härdust. 2. täiesti realistlik, elulähedane ja naturalismi kalduv stiil. Maalide koloriit on soe,

vormikäsitlus ümar ja voolav. Teosed kerged, õhulised ja uduses stiilis. (4)

Tema tuntumad teosed:

„Madonna roosikrantsiga“, maalitud u. 1650.-1655. aastatel.

„Täringumängijad“

13

4. Barokk Belgias Kui 16. ja 17. sajandil Madalmaades sai Holland iseseisvaks jäi Flandria e. Belgia endiselt

võõra võimu alla. Seetõttu kujunes barokk-kunst nendes riikides erinevalt. Belgia aladel

arenes välja suurejooneline ning äärmuslik barokk. (7)

Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Rõhutati diagonaalsuunasid..

Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on

jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede

rõhutamine ei olnud kaugel nedne ülepaisutamisest. (2)

Flandria arhitektuuris valitseb barokkstiil selle äärmuslikul, rikkal ja maalilisel kujul. Seda

iseloomustab arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja

moonutamine. Selles avaldub mingi ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus, mis on

iseloomulik kogu flandria barokk-kunstile. (6)

Skulptuuris töötatakse samuti radikaalses ja maalilises barokivaimus, olles tihti mõjustatud

Rubensi vormikäsitlusest. (4)

Peter Paul Rubens

Rubens oli flaami kunstnik, kes oli Flandrias üks barokk-kunsti kuulsamaid esindajaid. Tema

töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus,

masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel..

Rubensi maalide kompositsioon on sageli diagonaalse ülesehitusega. Ta kujutas oma maalides

tihti jahi-, lahingu-, bakhanaalide ja röövimisestseene. Rubens maalis palju mütoloogilisi ning

allegoorilisi teoseid. Samuti tegi Rubens viimasel eluperioodil palju žanri- ja maastikumaale,

milles on loodust kujutatud kogu oma ilus ja vägevuses. (4)

Värvid tema töödel on säravad, soojad ja elavad. Ta armastas maalida täidlasi alasti

naisfiguure ning tegelaste poosid olid dünaamilised. Kuna tal oli suur atejee, juhtus tihti, et

Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ning kirjutas oma nime alla.

Tema abilised tegid ülejäänu. (5)

14

Tema tuntumad teosed:

„Leukippose tütarde röövimine“, 1615-1620

„Maastik vikerkaarega“, u. 1630

„Diana ja Kallisto“, 1637-1638

15

5. Barokk Hollandis 16. sajandi lõpul toimus Madalmaades suur poliitiline muudatus: Hollandis võitis kodanlik

revolutsioon. Riik sai iseseisvaks ja vabanes Hispaania feodaalidest. 17.sajandit on

hollandlased nimetanud ka kuldseks ajastuks. (9)

Vastupidiselt hollandi arhitektuurile, mis jääb siiski Itaalia eeskujudest tuletatud kunstiks, on

hollandi maalikunst 17. sajandil on midagi absoluutselt omapärast ja uut. Kui Flandrias

muutus kunst paraadlikuks õukonnabarokiks, siis protestantlikus Hollandis otsiti kodust

harmooniat ja lihtsust. Barokiaegset kunsti on nimetatud ka "väikeste hollandlaste"

maalikunstiks. Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja

losside seintele. Seepärast tehti need mõõtmetelt väikesed. (9)

Hollandi maalikunsti laadi väljakujunemisel oli väga täähtis see, et enamik hollandlasi olid

kalvinistid. Kalvinism suhtub vaenulikult kirikute kaunistamisse, seetõttu ei arenenud siin

usulistel ainetel tehtud. Hollandi kunst 17. sajandil oli läbinisti realistlik. (4) Nõuti eelkõige

looduslähedust. Allegooria ja mütoloogia ei huviatnud inimesi. Peamiselt telliti maastikke,

natüürmorte, olustikumaale ja lähedaste portreid või grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati

jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm.

Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest

tänu võlgu peamiselt merele. (7)

Rembrandt Harmensz van Rijn

Rembrandt Harmensz van Rijn oli Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Ta lähtus

ümbritsevast reaalsusest ja andis sellele laiema üldinimliku tähenduse. Tema teoste hulgas on

esindatud usulised ja mütoloogilised stseenid, žanrimaal, portree, natüürmort, maastik. (4)

Rembrandt’i tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma psüühika ja meeleoludega.

Kunstnik väljendab end peamiselt heledate ja tumedate toonide astmestamise teel. Tema

lemmikvärvideks on pruun ja helekollane. Rembrandt võitis suure tunnustuse 1632. aastal

grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist

Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm,

toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid. Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema

hiigelsuuri grupiportreesid. Tema töödest kadusid rikkalikud, soojad kullakad toonid.

Elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulid sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret

väljendavad maalid. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi

16

maale. (7) Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid võib

vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. (5)

Tuntumad teosed:

„Öine vahtkond“, 1642.

„Torm Galilea merel“, 1633. Maal varastati 1990. aastal ning on endiselt kadunud.

17

Autoportree Saskiaga, 1635-1636.

„Doktor Tulpi anatoomialoeng“, 1632.

18

6. Barokk e. vanaklassitsism Prantsusmaal Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka

vanaklassitsismiks nimetatakse. Eesliidet "vana-" kasutatakse selleks et eristada seda

hilisemast, 18 sajandi II poole klassitsismist. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum,

otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on

selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Vanaklassitsism väljendab

Prantsusmaa kindlat ja korrastatud riigivõimu, ülevust ja suurust. (2)

Arhitektuur

Barokne stiil oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks.

Prantsuse arhitektuuril on juba 17.sajandil tugev klassitsistlik põhitoon.

Klassitsismi ehk antiik - ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks

18.sajandil ja levib siit üle kogu Euroopa. Prantsuse 17. ja 18.sajandi ehituskunstile on

iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega.

Kunagi ega kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui

Prantsusmaal. (10)

Barokkarhidektuuri üks esimesi arendajaid Prantsusmaal oli François Mansart, kes oli

prantsuse arhitekt. Ta arendas edasi oma maa renessansiajastust pärit katusearhitektuuri

traditsiooni. Tema järgi on nime saanud mansard ehk mansardkorrus ja mansardkatus. (11)

Château de Maisons (loss)

Arhitekt: François Mansart

19

Louis XIV aja olulisim ehitusmeister oli Jules Hardouin-Mansart. Tema üks tuntumatest

töödest on Versailles' loss, (õigemini selle ümberehituse lõpuleviimine pärast Louis Le Vau'

surma). (12)

Versailles’ loss

Peeglite saal, Versailles loss

20

Skulptuur

Prantsuse 17. sajandi skulptuur nagu arhitektuurgi areneb omasoodu ja on seetõttu teatud

omapäraga. Kuigi prantsuse skulptorid käisid Itaalias õppimas, siis vähestel ilmnesid

kuulsaima barokkskulptori Gian Lorenzo Bernini mõjud. Eeskuju võeti hoopiski

antiikkunstist. Prantsuse skulptuur on rahulik, selge, sarmikas. Kuid 17. sajandi esimesest

poolest ei ole ajalukku jäänud ühtegi väga kuulsat kujurit. (12)

17. sajandi teisel poolel räägitakse Versailles' koolkonnast. Nimelt pidid skulptorid

valmistama eelkõige selliseid töid, millega saaks kaunistada losse ja parkisid. Teoste paremik

läks loomulikult kuninga Versailles' lossi. Selle koolkonna peaesindaja on Francois Girardon.

(12)

Girardon. Nümfid hoolitsevad Apolloni eest. 1666-1675, marmor. Versailles' lossi park.

Girardon. Louis XIV hobusel. 1692. Louvre.

21

Teiseks suuremaks barokiaja skulptoriks on Pierre Puget (1622- 1694). Silmapaistvaim

meister, kes seisis väljaspool õukonnakunsti. Ta on järjekindlaim barokksuuna esindaja

prantsuse plastikas, saanud mõjutusi 17. sajandi Itaalia mõjukaimalt skulptormeistrilt

Giovanni Lorenzo Berninilt. Vastandina Bernini voogavale pehmusele on Puget vormikäsitlus

teravam, järsem ja kirglikum, selles puudub igasugune ilutsemine. Ka on valu ja ahastuse

väljendus tema töödes ilmekam ning haaravam. Ta on meister, kelle töödes valitseb täielik

naturalism. Kuulsaim teos on „Krotoni Milon“, kus atleet kaitseb end lõvi vastu. (4)

Puget. Kortoni Milo. 1671-1682. Louvre.

Maalikunst

Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vanaklassitsismiks. Selle

aluseks oli ratsionalism. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti

Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. (1)

Prantsusmaal olid maalikunstnikud, nii nagu skulptorid ja arhitektidki enamasti õukonna

teenistuses. 17. sajandil käib enamik noori maalikunstnikke end Itaalias täiendamas.

Temaatikast on esindatud enamik žanreid – allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. 17.

sajandi esimese poole maalikunstis võib eristada kahte suunda realistlikku ja idealiseerivat.(4)

22

Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on

suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus

ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema

maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse

heroiliseks maastikuks. (1)

Nicolas Poussin „Maastik surnukehaga“

Claude Lorrain „Odysseus loovutab Chryseise tema isale“

23

Claude Lorrain „Landscape with Nymph and Satyr Dancing“

Georges de La Tour oli aga realistlikus laadis maalikunstnik. Teda nimetatakse kui

„küünlavalguse maalijat“. Ta kujutab üldistava ja tasapinnalise vormiga väga ilmekaid tüüpe

enamasti küünlavalgel. Maalide kompositsioon on lihtne. Figuurid omavahel sidumata ja neid

on vähe. Tal on detaile vältiv maneer. (4)

Georges de La Tour „Täringumängijad“, u. 1651, arvatavasti tema viimane töö

24

7. Barokk Venemaal 17. sajandil hakkasid Poola ja Ukraina kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili

elemendid. Tekkis omapärane vanavene ja baroki segastiil. 18. sajndi alguses lülitus

üleeuroopalisse kunstiellu ka Venemaa. Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad

euroopalikuks riigiks. Peeter kutsus Venemaale kunstnikke Läänest ning saatis vene

kunstnikke välismaale õppima. Uue kunsti keskuseks kujunes mõistagi Peterburg. Seega algas

Venemaal barokiajastu alles siis, kui enamus Euroopast oli edasi liikunud juba klassitsismi

ajastusse.(4) Barokk oli esimene Lääne-Euroopa kunstistiil Venemaal. Uues pealinnas

Peterburis ehitati palju selles stiilis hooneid.(13)

Vene baroki suurmeister on aga itaallane Bartolomeo Rastrelli. Rastrelli lõi väga omapärase,

sisekujunduses rokokoostiili kalduva barokkstiili, mille elemendid on laenatud itaalia,

prantsuse ja saksa 18. sajandi arhitektuurist. Rastrelli kuulsamad ehitised, on Versailles’ lossi

eeskuju kaudselt jäljendavad Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik Peterburis, Katariina loss

Tsarskoje Selos ja Peterhofi palee. (4)

Talvepalee. Bartolomeo Rastrelli.

Smolnõi katedraal Peterburis

25

Katariina loss Tsarskoje Selos

Peterhofi palee

26

8. Barokk Eestis

1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa). Umbes samal

ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu. See jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks: 1.

Rootsiaegne barokk: 17.sajandi keskpaik kuni 1710.a. 2. Veneaegne barokk: 1710.a.- 18

sajandi teine pool(14), mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise võimu muutumisega selles

sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti arhitektuuris. (4)

Rootsi ajal kujunes Eesti ala tähtsaimaks linnaks Narva. Narva stiiliühtse ilme lähtekohaks oli

hollandi barokk. Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel

asuva haritorniga raekoda. (4)

Narva raekoda, ehitatud 1668.a – 1671.astatel, Lübecki ehitusmeister Georg Teuffel

Pärnus on säilinud rootsiaegsest barokist mitmeid 17. sajandi fassaade ilusate portaalidega ja

linnakindlustuste osi, nt. Tallinna värav. (4) Värava juurest viis sild üle vallikraavi

Tallinna poole suunduvale postimaanteele. Kuni 1710. aastani nimetati väravat Kuninga ehk

Carl Gustafi väravaks. (15)

„Tallinna värav“, Pärnu vanalinn.

27

Pärnu kaitserajatised

Pärast Põhjasõda läks Eesti Venemaa alluvusse. 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti

barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos – Kadrioru loss. Arhitektiks oli itaallane Niccolo

Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks. Kadrioru loss on itaalia

stiilis lossehitis. Kolme korruse funktsioon on fassaadilt selgesti loetav. Fassaad on maaliliselt

lahendatud ning rikkalikult dekoreeritud. Keskosa eendub risaliidina ja kaht ülemist korrust

ühendavad nn. kolossaalpilastrid. Teise korruse peosaal ulatub ka läbi kolmanda korruse ning

on kujundatud erilise toredusega. Lossi ümbritses reeglipärane prantsuse park. Interjöörides

on kasutatud rohkesti erineva kõrgusega ornamentaalsed ja figuraalsed reljeefid, ka laemaale

ümbritseb stukkraamistus. (4)

Kadrioru loss. 1718-1723, arhitekt: Niccolo Michetti

28

Värvilised puuskulptuurid

Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited

kirikuinventarist. Eesti kõrgbaroki suurim nikerduskunstnik oli Christian Ackermann.

Tähtsaimad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel, altarid Simunas ja Vigalas.

Ackermani stiil on lähemal Lõuna-Euroopa maalilisele barokile. Ta uuendab ornamendi,

selles pääsevad valitsema lopsakad looduslähedased motiivid, akantuselehed ja lilled. Parim

on siiski tema figuuriplastika. (16)

Tallinna toomkiriku altar

Simuna kiriku altar Läänevirumaal

29

9. Kokkuvõte Itaalia barokk oli tundeküllane ja kaasahaarava jõuga. Barokk Hispaanias oli aga

tagasihoidlikum ning pigem barokk-klassitsism. Belgia aladel arenes stiil välja väga

suurejooneliseks ning äärmuslikuks. Hollandi barokki iseloomustab kodune harmoonia ja

lihtsus. Prantsusmaal kujunes välja pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida nimetatakse

ka vana-klassitsismiks, sest see on rahulikum ja rangem ning eeskuju võeti renessannsist.

Venemaal tekkis omapärane vanavene ja baroki segastiil, mis kaldub natuke rokokoosse.

Eestis on eeskujuks Madalmaade barokk, mis levis siia Rootsi vahendusel. Seega oli barokk

erinevates maades täiesti isesugune. Seda mõjutasid nii renessanssi, klassitsismi kui ka

rokokoo stiil ning samuti ka riigipead ja rahvas ise. Barokk on üks kõige mitmekülgsemaid

kunstivoole läbi aegade.

8. klasside küsitluses selgus, et õpilased teavad üldiselt barokkist vähe. Siin on tulemused:

a) b)

51%49%

1.KumbhoonetestonVersailles'loss?(Õigevastusb)

a

b

30

20%

25%24%

7%

24%

2.Kusriigisasubpildil olevhoone?(ÕigevastusVatikan)

Itaalia

Prantsusmaa

Venemaa

Vatikan

42%58%

3.Kaspildilolevhooneonehitatudbarokistiilis?(ÕigevastusEi)

Jah

Ei

31

42%

12%

23%

23%

4.Misstiilisonpildilolevhooneehitatud?(ÕigevastusBarokk)

Rokokoo

Gootika

Barokk

Renessannss

37%

35%

28%

5.MilliseslinnasasuvadTallinnaväravad?(ÕigevastusPärnu)

TallinnPärnuMuu

32

10. Kasutatud kirjandus 1. Barokk. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Barokk

2. Barokk. URL=http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm

3. Renessanss. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss

4. Barokk. URL=http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/barokk.html

5. Vijand, L. 17.- 18. Sajandi kunst. URL=http://www.slideshare.net/sear/10-kl-barokk-ja-

rokokoo?related=2

6. Hommik, M. Barokk-konspekt. URL= http://www.slideshare.net/hommik/barokkkonspekt

7. Barokk. URL= http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm

8. Barokk. URL=http://karinakunstiajalugu.weebly.com/barokk.html

9. Barokk Hollandis. URL=http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Holland.html

10. Barokk Prantsusmaal. URL=. https://annaabi.ee/Barokk-Prantsusmaal-m152470.html

11. François Mansart. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Mansart

12. Arhitektuur. URL=https://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/barokk.html

13. Barokk-kunst.

URL=http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kunstiopetus/Barokk%20slaidiesitlus.pdf

14. Barokk. URL=. http://stnuk.blogspot.com.ee/2014/03/barokk-rokokoo-eestis.html

15. Tallinna värav. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_v%C3%A4rav

16. Barokk Eestis. URL= http://barokkjaklassitsism.weebly.com/barokk-eestis.html