Tebra jau izsenis ir bijusi dzīva transporta artērija. Pa to
liellaivās no Sakas ostas piegādātas preces Aizputes bruņinieku
pilij, pludināti koki, bet par šīs apkārtnes saistību ar Gaujas
lībiešiem liecina vietvārdi Turaidas, Orgas un Lankas. 20. gs.
sākumā Tebras tecējumu regulēja trīs iespaidīgas ūdensdzirnavas,
vienīgās no kurām saglabājušās Aizputē. Līdz padomju okupācijai ap
Tebru vienmēr kūsā-jusi dzīve. PSRS laikos Tebras lejtece tika
iekļauta slēgtajā pierobežas zonā, un upe tika pilnībā aizmirsta.
Tā aizauga, izveidojās straumi pilnībā nosprostojoši koku
sastrēgumi. Situācija strauji mainījās ap 2000. gadu, kad Tebru no
jauna atklā-ja ūdenstūristi. Pašlaik Tebra ir viena no
iecienītākajām Rietum-kurzemes upēm, kas laivojama 40 km garumā.
Ie-rasts, ka Tebras laivojumu sāk Apriķos pie tilta pār Aloksti C .
Šeit ir ērta laivās iekāpšanas vieta. Tebra ar Aloksti satiekas pēc
600 straujiem, sekliem un līkumainiem metriem, kuros katrs var
atsvaidzināt savu airētprasmi un darbošanos tandēmā. Pēc satekas
upe kļūst ievērojami rāmāka un dziļāka, tā dod pietiekami laika
atelpai pirms nākamajām straujtecēm. Krastos aug majestātiski
ozoli, starp to vainagiem pavīd Apriķu baznīcas tornis. Aiz
Apriķiem upe vijas cauri nelieliem mežiem un ganībām, straume ir
pietiekama, lai airētu atpūtas režīmā. Vasaras otrajā pusē šajā
posmā vietām pa-rādās doņu audzes. Tās gan netraucē laivojumam, jo
doņos veidojas savdabīgas “takas” – ūdensceļi laivas platumā.
Apbūve pakāpeniski beidzas un pēc apmēram 7 km no Apriķiem sākas
posms, ko laivotāji dēvē par “Dinozauru parku”. Milzīgi un
ķeburaini koki, kas noliekušies pār straumi, veido tumšu pavēni,
negaidīti lieli atsevišķi akmeņi, nokaltušu stumbru saulē
izbalējušie sāni un zivju ērgļa neapmierinātais sauciens – to šajā
posmā nevar nepamanīt pat visnevērīgākais laivotājs. “Tur bija tā,
it kā upei tūliņ pārskrietu dinozaurs,” – tā teica kāda
pieredzējusi laivotāja.Aiz “Dinozauru parka” Tebra laivotājus
burtiski sagūsta pusotru kilometru garā slazdā. Upes te-cējums
apstājas, tā mēģina plūst pa dumbrāju. Meldri, kamolzāle un
baltalkšņi rada nepārpro-tamas asociācijas ar Floridas purviem,
tikai aliga-toru vietā te valda bebri. Šajā posmā jāpavicina airi
dūšīgāk un jātiek ar to galā, jo beigās gaida atalgojums – pēc
plata 90 grādu kreisā līkuma ainava mainās pilnībā un pie upes
pienāk varenu egļu mežs. Te sākas Tebras straujākais posms – ap 2
km gara nemitīgu straujteču un nelielu dolomī-ta rumbiņu kaskāde,
kuras galā ir labs orientieris: trošu tiltiņš. Tebras skaistākie 14
km ir nolaivoti.Aiz trošu tiltiņa E Tebras plūdums pierimst, bet
nebeidzas. Atkal parādās pa atsevišķai mājai, ir arī pa
straujtecei. Majestātiskos mežus nomaina Lat-vijas upju krastiem
ierastā alkšņu, segliņu un ievu ainava. Šis posms labi piemērots
spiningotājiem – te ir gan atstraumju izgrauztas bedres, gan
oļainas straujteces, gan tumšas dzelmes. Asaru un sapalu lomi
garantēti. Posma beigas iezīmē dzelzsbeto-na tilts pie Tauriņu
(Kalnenieku) mājām. Aiz Tauriņu (Kalnenieku) tilta F upes plūdums
pil-nībā norimst. Tebra ir beigusi savu skrējienu un nu savus
pēdējos 7 km līdz satekai ar Durbi pavisam rāmi plūst pa
pāraugušu baltalkšņu audzēm. Tā vien šķiet, ka upe visus savus
spēkus ir izsmēlusi. Pēc satekas ar Durbi G dzimst jauna un 6,6 km
gara upe – Saka. Ainava mainās, jūtams jūras tu-vums. Vecas pāļu
piestātnes, spirta brūža skurste-ņi, tīkli un motorlaivas.
Dzelzceļa tilts, elegantas pils kāpnes, kas Upesmuižas parkā ved
teju līdz ūdenim (pati pils nodedzināta 1905. gada nem-ieros), un
tad Pāvilosta ir klāt. Vēl atliek airējums gar mazajiem zvejnieku
kuģīšiem līdz jahtu pie-stātnei, un ceļojums pa Tebru un Saku ir
beidzies, turpat tuvumā vīd molu gali un jūra H .
Tebra on juba ammustest aegadest olnud transpordi keskpunktiks.
Suured kaubalaevad toimetasid mööda jõge kaupasid Sakast kuni
Aizpute rüütlilossini, siit ujutati palke ning Gauja liivlaste
asustusest annavad märku kohanimed nagu: Turaida, Orga ja Lanka.
20. sajandi alguses reguleerisid Tebra voolu 2 võimast vesiveskit,
tä-naseks on ainsana säilinud Aizpute veski. Hetkel on Tebra üks
armastatumaid Lääne-Kurzeme jõgesid. Tavaks on saanud, et Tebra
sõuderetke alustatakse Apriķist Aloksti silla C juurest. Siin on
mugav koht paati astumiseks. Tebra kohtub peale 600 kiiret, madalat
ja kää-nulist meetrit Alokstega, kus saab harjutada on
sõudmisoskust ning tandemiga sõitmist. Peale kokku voolamist muutub
jõgi olulisemalt rahulikumaks ning sügavamaks, see annab pii-savalt
palju aega, et enne järgmist katsumust natukene hinge tõmmata.
Kallastel kõrguvad majesteetlikud tammed, mille vahelt paistab vaid
Apriķi kirikutorn. Peale Apriķit voolab jõgi läbi väiksemate salude
ning karjamaade, vool on piisavalt kiire, et aeru-tada
puhkerežiimis. Suve teisel poolel ilmuvad antud lõigul välja
vesiheina taimed. See küll ei takista sõitmist, kuna vesiheina
sisse moo-dustuvad omapärased ”rajad“ – veeteed paadi laiuses.
Kallaste asustatus hõreneb ning 7 km Apriķist algab lõik, mida
paadisõitjad kutsuvad ”Dinosauruste pargiks”. Suured ja laiade
okste-ga puud, mis moodustavad vee kohale tumeda varju, ootamatud
suured üksikud kivid, päikese käes ära kuivanud kõrkjad ning
kalakotka äre-vad hüüded – seda ei õnnestu mitte märgata ka mitte
tähelepanelikul retkelisel. ”Seal tekib tunne, nagu kohe kohe
jookseb dinosaurus üle jõe“ ütles üks kogenud paadisõitja. Peale
”Dinosauruste parki“ vangistab Tebra paadiretkelised sõna otsese
mõttes pooleteise kilomeetrilisse lõksu. Jõe vool peatub ning jõgi
voolab märgalasse. Kõrkjad, kerahein ja hall-le-pad meenutavad
Florida soid, ainult alligaatori-te asemel valitsevad siin koprad.
Antud lõigul peab aerutama jõudsasti ning katsumused välja
kannatama, sest lõigu lõppedes ootab autasu – peale laia
üheksakümne kraadist vasakpoolset kurvi muutub ümbritsev loodus
silmnähtavalt ning kallastele ilmub võimas kuusemets. Siin algab
Tebra kõige kiirem lõik – u 2 km pikk lõ-putute kärestike ja
dolomiidist kivirahnude kas-kaad, mille lõpus on hea orientiir:
rippsild. Tebra kõige ilusamad 14 km on läbitud. Peale rippsilda E
Tebra vool aeglustub, kuid ei jää seisma. Nähtavale ilmuvad üksikud
majad ning on ka kärealasid. Majesteetlikud metsad asen-duvad Läti
jõe kallastele omase lepistiku, niitude ning võsaga. Antud lõik
sobib hästi spinninguga kalameestele, siin on nii kiire vooluga
alasid kui ka esineb tagasivoolu ning süvikuid. Ahvena ja turbi
saak on tagatud. Marsruudi lõppu märgib raud-betoonist sild Taurinu
(Kalnenieku) maja juures. Peale Tauriņu (Kalnenieku) silda F muutub
jõgi täiesti rahulikuks. Tebra on lõpetanud ruttamise ning viimased
7 km enne Durbiga kokku voo-lamist kulgeb jõgi väga rahulikult
mööda hall-leppade suureks kasvanud istandite. Tundub nagu kogu
jõud oleks jõest otsa saanud. Peale kokku voolamist G Durbiga algab
uus vaid 6,3 km pikkune jõgi - Saka. Loodus muutub ning tunda on
mere lähedust. Vanad heinakuh-jad, piiritusetehase korstnad, võrgud
ning moo-torpaadid. Raudteesild, elegantne lossitrepp, mis viib
Upesmuiža lossipargist kuni veeni (lossihoone põles ise 1905. aasta
rahutuste ajal maha), peale mida tuleb juba Pāvilosta. Sõita on
jäänud vaid jupp, mis voolab mööda väikestest kaluripaatidest,
jahisadamatest ning peale seda on juba muul ning meri H .
EELVleidnud suur päkapikkude pere – kokku neli tuhat. Muuseum
pakub ka erinevaid võimalusi tähtpäevade tähistamiseks.
2
Apriķu luterāņu baznīca
+371 26811417 114 mViena no krāšņākām baznīcām Kurzemē, celta
1710. gadā. Ārēji tā daudz neatšķiras no citām baznīcām Kurzemes
provincē, toties baznīcas interjers pārsteidz ar unikā-liem
kokgriezumiem un griestu gleznoju-miem. Dievnamā saglabājušies
altāra un kanceles kokgriezumi, muižnieku ložas un kora nožogojumu
kokgriezumi. Ieeja pret ziedojumiem. EE / Apriķi luterikirikApriķi
luterikirik, üks suursugusemaid kirikuid Kurzemes, ehitati 1710. a.
Väljast ei erine see oluliselt teistest kirikutest Kurzemes, kiriku
interjöör üllatab aga unikaalsete puidust nikerdustega ja
laemaalingutega. Pühakojas on säilinud altari ja kantselei puidust
nikerdatud kaunistused, mõisaomaniku looži ja koori sektsiooni
puidust kaunistused. Sissepääs annetuse eest.
TEBRA
A
Sīļi 3
Dzintares pilskalns 55 m
Traģiski notikumi, kas Dzintares pilskalnā norisinājušies 1262.
gadā, liecina
par seno kuršu drosmi un brīvības mīles-tību. Vēstures liecības
stāsta, ka krustneši degošās pils liesmās dzīvus iemetuši un
sadedzinājuši pat nevainīgus bērnus. Dzin-tares pils esot viena no
tām apmetnēm, kas ieņemta ar smagām kaujām. Patālu no jūras, bet
vikingu ceļā pa kādreiz pilnūdens Tebru uz Aizputi. Pats lielākais
un baismī-gākais ugunskaps Senās Kursas vēsturē. Piemiņas zīme
atgādina gan mūsu tautas vēsturi, gan šo unikālo vietu Lažas
pagasta teritorijā.EE / Dzintare lossimägiTraagilised sündmused,
mis leidsid Dzintare lossimäel aset 1262. aastal, annavad aimu
siinsete kunagiste elanike vaprusest ning armastusest vabaduse
vastu. Ajalugu jutustab, et ristirüütlid viskid lossi leekidesse
ning põletasid isegi süütuid lapsi. Dzintare loss oli üks neid
asulaid, mis vallutati alles peale rasket võitlust. Merest natukene
eemal, kuid jääb Viikingite teele, mis viis Tebrust Aizputini.
Kõige suurem ja hirmsam tuleriit iidse Kurzeme ajaloos.
Mälestusmärk tuletab meelde nii rahva ajalugu kui ka märgib
unikaalset paika Laža valla territooriumil. D
Sarkanvalki
4
SARkAnvAlki 20 m Laivošanas starta vieta.
EE / Paadiretke alguspunkt.
AlOkSTE
B
vārsberģi C
Apriķi
1
Apriķu muiža
+371 29184684, [email protected]žas apbūves baroka ansamblis
veidojies pie Alokstes upes 18. gs. sākumā, kad ap pagalmu uzcelta
kungu māja, klēts un pārvaldnieka māja. Kungu māja būvēta laikā
līdz 1742. gadam, bet tās astoņstūru trīsstāvīgais tornis
neogotikas formās uz-būvēts 19. gs. Muižas kungu ēkas bēniņos
iekārtots muzejs. Ekspozīcija vēsta par no-vada senvēsturi,
ievērojamākajiem apskates objektiem, personībām un viņu
dzīvesvei-du. Muzejā četros kambarīšos mājvietu sev atraduši un
dzīvo arī liela rūķu saime – kopā četri tūkstoši. Muzejs piedāvā
arī atraktīvas programmas dažādos dzīves svētkos.EE / Apriķi mõis –
Mõisa baroki stiilis hoonete kompleks rajati Alokste jõe äärde 18.
sajandi alguses, kui õue peale ehitatu härrastemaja, ait ja
mõisaomaniku maja. Härrastemaja ehitati 1742. aastal, kuid selle 8
nurkne kolme korruseline noegooti stiilis torn ehitati alles 19.
saj. Mõisa härrastemaja pööningul on nüüd muuseum. Eksponaadid
räägivad valla ajaloost, olulistest vaatamisväärsustest, inimestest
ning nende elust. Muuseumi neljas kambris on kodu
mailto:[email protected]
attālums līdz upei
viesnīca, viesu māja
jauniešu mītne
lauku māja
kempings
atpūtas vieta
stāvvieta
gultasvietu skaits
pirts
ēdināšana
telšu vietas
sporta laukumi
laivu noma
par brīvu
maksas
piknika galdi, soli
ugunskura vieta
sausā tualete
dzeramais ūdens
elektrība
nojume
veikals
degvielas uzpildes stacija
kafejnīca
gājēju tilts
ūdensdzirnavas
krāces
metri virs jūras līmeņa
apskates vietas
tūrisma pakalpojumi
pieejas punkti upei
maršruti pa ezeriem
attālumi, km
vahemaa veekoguni
hotell, külalistemaja
hostel
talu, puhkemaja
kämping
puhkekoht
parkla
voodikohtade arv
saun
toitlustus
telkimiskohad
spordiväljakud
paadi rent
tasuta
tasuline
pikniku laud, pink
lõkkekoht
kuivtualett
joogivesi
elekter
varjualune
pood
bensiinijaam
kohvik
jalakäijate sild
vesiveski
kärestik
meetrit mere pinnast
vaatamisväärsused
turismiteenused
jõele juurdepääs
marsruuti järvedes
kaugus, km
Apzīmējumi / legend
MvJl
18
Upesmuižas parks Visvecākais no Pāvilostas parkiem. Šeit arī
atrodas estrāde no 19. gs., kurā notiek pilsētas tradicionālie
pasākumi un koncerti.EE / Upesmuiža park Kõige vanem Pavilosta
parkidest. Siin asub ka 19. sajandist pärit estraad, kus toimuvad
linna traditsioonilised üritused ning kontserdid.
19
PUERTO vv
11
+371 29488247Saimniece piedāvā dažādas radošās darbnīcas –
ziepju izgatavošanu, floristikas un suvenīru izgatavošanu, sveču
liešanu, nodarbes ar smiltīm.EE / Puerto vv. Siin pakub perenaine
kätt proovida erinevatel loovaladel– seebi valmistamine, lilleseade
ja suveniiride valmistamine, küünla valamine, liivaga
meisterdamine.
20
ATPūTA UPES kRASTā 20 m
+371 26453136
EE / PUhkUS JõE kAlDAl
21
Zivju veikals “kaija” 160 m
+371 26522248, 26597297EE / kalapood “kaija”
H
Tilts pār Saku Ērta vieta laivojuma nobeigumam.EE / Sild üle
Saka jõeMugav koht paadimatka lõpetamiseks.
22
ĶiRŠU DāRZS 50 m
+371 29474462
22
āĶAGAlS 50 m
18
+371 29161533, www.akagals.lv
23
Pāvilostas novadpētniecības muzejs +371 29226273 20 mEkspozīcija
stāsta par Pāvilostas un Sakas vēsturi.EE / Pāvilosta
koduloomuuseumMuuseumi püsinäitus jutustab Pāvilosta ja Saka
ajaloost.
24
Skatu tornis 140 m EE / vaatetorn
I
Pāvilostas osta
EE / Pāvilosta sadam
25
Pāvilostas osta un moli Aprakstā ietvertas naktsmītnes, kas
atrodas upes krastā. EE / Pāvilosta sadam ja muulid Lisatud
ööbimiskohad, mis asuvad jõekallastel.
Svarīgi zināt!• Laivojumu pavasaros vai paaugstināta ūdenslīmeņa
periodos var pagarināt, uzsākot to no vietējas nozīmes ceļa tilta A
pār Tebru 7,2 km augšpus Apriķiem. Šajā posmā Tebra ir strauja,
līkumaina upīte. • Tebrā laivotājiem jāuzmanās no upē sadzī-tiem
armatūras stieņiem, kas vasaras ūdens līmenī rēgojas pāris
centimetrus virs ūdens līmeņa. Tos upē sadzinuši maluzvejnieki, kas
pret šiem stieņiem rudens pusē atsien tīklus, lai tiktu pie kārotās
zivs. • Tradicionālam divdienu maršrutam ar sā-kumu Apriķos
nakšņošanas vietas meklējiet upes krastos Ogrsaļienas apkārtnē, te
ir izvei-dotas vairākas privātas, kā arī viena publiska atpūtas
vieta. • Respektējiet privātīpašumu un saudzējiet dabu, atstājiet
apmetnes vietas tīras un kār-tīgas, atkritumus ņemiet līdzi! •
Ēdiena gatavošanai ieteicams lietot prīmusu. Ja kuriniet ugunskuru,
tad tikai tam atvēlētās vietās, un neatstāj ugunskuru bez
uzraudzības.• Esiet atbildīgs – lietojiet glābšanas vesti, bēr-niem
līdz 12 gadu vecumam tā ir obligāta!• Izvairietiess no alkohola
lietošanas, peldē-šanai izvēlieties drošas, peldēšanas prasmei
atbilstošas vietas!• Kad esat laivā, necelieties kājās –
apgāzīsie-ties! Esiet piesardzīgi, kāpjot laivā un pietu-vojoties
krastam – tieši tad visbiežāk sanāk iekrist upē!• Hermētiski
iepakotam jābūt vismaz vienam mobilajam tālrunim. Pārliecinieties,
vai jums ir laivu iznomātāja tālruņa numurs, ja nepie-ciešama
evakuācija! • Maršruta noslēgumā Pāvilostā nekādā gadī-jumu
nemēģiniet laivošanu jūras viļņos, atra-šanās atklātā jūrā ar upei
piemērotām laivām ir bīstama!
Jaunatklājējus šajā pusē gaida Alokste, kas ir Tebras kreisā
krasta pieteka Aizputes no-vadā. Vienas dienas laivošanas maršruts
sā-kas pie Vārsberģu tilta B , kur Aloksti šķērso Kuldīgas–Aizputes
ceļš. 17 km garajā posmā ir divas HES ar 2 un 4 km gariem
uzplūdinā-jumiem, pārējos posmos upe ir maza, šaura, vietumis ar
koku sastrēgumiem, maršruta veikšana būs arī zināms fizisks
izaicinājums.
Populārakie maršruti Tebrā un Sakā:Apriķi–Pāvilosta 40 km 2–3
dienasSarkanvalki–Pāvilosta 28 km 1–2 dienasSarkanvalki–Tauriņu
(Kalnenieku) tilts 15 km 1 diena Tauriņu (Kalnenieku)
tilts–Pāvilosta 13 km 1 diena
Soovitused ja nõuanded!• Kevadel või kõrgendatud veeasemega on
võimalik retke pikendada alustades sõitu ko-haliku tähtsusega sinna
juurest A , mis jääb mööda Tebrut 7,2 km ülesvoolu Apriķisse. Antud
lõigul on Tebra kiire ja käänuline jõeke. Tebra peal sõites peab
ette vaatama üle jõe mineva armatuurtrosside eest, mis kõrguvad
suvise madalvee ajal mõned sentimeetrid üle veepinna. Trossid on
üle vedanud salapüügi harrastajad, kes seovad võrgud sügisel trossi
külge, et kala saada. Tradistsiooniline 2-päevane retk algab
Apri-ķost, ööbimiskohta otsige jõe kallastelt Ogr-saliena
ümbrusest, siin on mitmed eraoman-dis puhkealad, samuti ka üks
avalik puhkeala. Austage eramaad ning säästke loodust, jätke
puhkealad puhtaks ning korrastatuks, võtke prügi endaga kaasa!
Söögi valmistamiseks on soovitatav kasutada priimust. Juhul kui
otsustate teha lõket, siis tehke seda vaid selleks ettenähtud
lõkkekoh-tades ning ärge jätke lõket mitte kunagi järe-levalveta.
Olge vastutustundlikud – kasutage päästeveste, lastele kuni 12
aasta vanuseni on päästevestid kohustuslikud!Vältige alkoholi
tarvitamist, valige ujumiseks turvaline, ujumisoskustele vastav
koht!Ärge tõuske paadis olles püsti – kukute üm-ber! Olge paati
astudes ning kaldale ronides ettevaatlik – just siis kukutakse
kõige sageda-mini vette! Kaasas peaks olema vähemasti üks
hermeeti-liselt suletud mobiiltelefon. Veenduge, et teil on olemas
paadi rendileandja number, seda juhuks kui osutub vajalikuks
evakueeruda! Marsruudi lõpus Pāvilostas – mitte mingil ju-hul ärge
üritada sõita merelainetes, avamerel olemine jõepaatidega on
ohtlik!
Jaunatklajejus ootab siin pool kallast Alokste, mis on Tebra
vasakusse kaldasse suubuv jõgi Aizpute vallas. 1 päeva marsruut
algab Var-sbergi silla B juurest, kus Alokste kohtub Kul-dīga –
Aizpute maanteega. 17 km pikal lõigul on 2 HEJ 2 km ja 4 km
pikkuste üleujutusala-dega, ülejäänud lõikudel on jõgi väike,
kitsas, mõningate puudest takistustega, marsruudi läbimine on ka
füüsiliselt väljakutsuv.
Populaarsemad marsruudid Tebral ja Sakal:Apriķi – Pāvilosta 40
km 2–3 päevaSarkanvalki – Pāvilosta 28 km 1–2 päevaSarkanvalki –
Tauriņu (Kalnenieku) sild 15 km 1 päeva Tauriņu (Kalnenieku) sild –
Pāvilosta 13 km 1 päev
5
Akmeņkalni – iekārts trošu tiltiņš E
Laba laivošanas starta vieta.EE / korralik rippsild, hea koht ka
paadiretke alustamiseks.
6
SUvEniEki +371 27575085
7
Saļienas dzirnavas 60 m Saļienas dzirnavu drupas no upes nav
redzamas, par to klātbūtni liecina tilta atliekas. Ziņkārīgie var
doties izpētes ekspedīcijā, bet esiet uzmanīgi no latvāņiem, to
šeit ir daudz. Dzirnavas esot būvētas 19. gs. Savukārt 20. gs. 20.
gados šeit saimnieciskā dzīve kūsājusi – ražota elektrība,
strādājusi vērptuve, austuve, krāsotava, smēde, zāģētava. EE /
Saļiena veskiSaļiena veski varemeid ei ole jõe pealt küll näha,
kuid selle olemasolust annavad märku silla varemed. Huvilised
võivad minna ja varemeid lähemalt vaadata, kuid olge ettevaatlik
karuputkede suhtes, mis
12
SAkA 20 m
Ērta vieta laivojuma nobeigumam.EE / Mugav koht paadimatka
lõpetamiseks.
DURBE
13
kRAUJiņAS 10 m +371 26611009
14
Sakas-lejas evaņģēliski luteriskā baznīca 60 m +371
29124128Baznīca celta ap 1560. gadu pie Tebras un Durbes satekas,
vietā, kur agrāk atradusies Sakas osta. Pārbūvēta 1743. gadā.
Baznīcas interjeru grezno kuģa modelis (1833). EE / Sakasleja
evangeelne luteriusu kirikKirik ehitati 1560. aasta paiku Tebra ja
Durbe jõgede ühinemiskohas, see on koht, kus kunagi varem asus Saka
sadam. Kirik ehitati ümber 1743. aastal. Kiriku sisustust kaunistab
laeva mudel (1833). Rahvasuu räägib, et see kaitses meresõitjaid
huk-kumise eest.
võivad seal kasvada. Veski on arvatavasti ehitatud 19. sajandil.
20. sajandil kihas siin kirev elu – toodeti elektrit, tegutses
kuivati, veski jahvati, värvikoda, sepikoda, saekoda.
8
SMikŠi 20 m +371 28323724
9
RASAiņi 20 m
F
Tauriņu (kalnenieku) tilts
EE / Tauriņi (kalnenieki) sild
10
STEMBRE 20 m
11
iekārts trošu tiltiņš
EE / Jalakäijate sild
G
Saka
15
ievlejas – senlietu glabātava un maizes ceptuve 50 m
+371 29124128, www.ievlejas.viss.lvPabraucot 1 km augšup pa
Durbes upi (upe ir rāma), atrodas Ievlejas, kur var iegādāties šeit
ceptu maizīti, apskatīt senlietu kolekci-ju, kā arī nakšņot
kempingā.EE / ievlejas vanakraami ladu ja pagarikoda Sõites 1 km
mööda Durbet ülesvoolu (jõgi on rahulik), asub Ievleja, kust saab
osta küpsetatud leiba, vaadata vanakraami kollektsiooni, ning
ööbida kämpingualal.
SAkA
16
Bijušais liepājas–ventspils
dzelzceļa līnijas tiltsEE / Endine liepāja – ventspilsi
raudteesild
17
OāZE ģiMEnEi 10 m
+371 63498115, 26046489
Vieta kritumu skalai
Izdevējs / Väljaandja: Kurzemes plānošanas reģions / Kurzeme
Arenduskeskus
Kartogrāfija / Kartograafia: SIA “Karšu izdevniecība Jāņa sēta”
/ OÜ Kaardikirjastus Jāņa Sēta
Piltide autorid / Foto: A. Petkēvica
Tūrisma informācijas centri /Turismiinfokeskused:
Aizputes novada TIC /Aizpute maakonna TIK +371 28617307, Atmodas
iela 16, Aizputewww.visitaizpute.lv
Pāvilostas novada TIC / Pāvilosta TIK+371 63498229, 29121894,
Dzintaru iela 2, Pāvilosta, www.pavilosta.lv
Kanoe / KanuuKajaks / Süst Jūras kajaks / Meresüst Piepūšamā
laiva / KummipaatAirdēlis / AerusurPontonu plosts /
UjuvparvSOT-kajaks / SOT-süst
laivu noma / Teenusepakkujad
RIVERWAYS
45
1 km
Abavas brīvdienas +371 26825352, www.laivo.lv
Abavas laivas +371 29286489, www.abavaslaivas.lv
Biedrība Pārcēlājs +371 26426992
Campo +371 29222339, 29404049, www.laivas.lv
Jūras laivas +371 29464901, 29283765, www.juraslaivas.lv
Kanoecentrs +371 26116933, www.kanoecentrs.lv
Kurzemes laivas +371 29985244, www.kurzemeslaivas.lv
Redzēt Debesis + 371 20610511, www.redzetdebesis.lv Mučas +371
26132961, www.laivunoma.com Niknās Laivas +371 26377055,
www.niknaslaivas.lv
Priežumuiža +371 29272547, www.priezumuiza.lv Sofijas Laivas
+371 29339677, www.sofijaslaivas.lv
MARŠRUTi Un PiEEJAS PUnkTi UPEi / vEETURiSMi MARSRUUDiD JA JõElE
JUURDEPääS
Sarkanvalki
SarkanvalkiAkmeņkalniTauriņiSakaPāvilosta
Apriķi Vārsberģi
jūra/meriADEF
16,4 km12,2 km
13,9 km1,41
6,4 km5,8 km 18,7 kmTebra/SakaSīļi
D C B
GI H
Alokste/Tebra
http://lv.wikipedia.org/wiki/Tebrahttp://lv.wikipedia.org/wiki/Aizputes_novadshttp://lv.wikipedia.org/wiki/Aizputes_novads