iberiul iberiul iberiul iberiul-kavkasiuri enaTmecniereba kavkasiuri enaTmecniereba kavkasiuri enaTmecniereba kavkasiuri enaTmecniereba giorgi gogolaSvili axali qarTuli saliteraturo enis sakiTxebi * I. . . . sa sa sa samec mec mec mecni ni ni niero li ro li ro li ro lite te te tera ra ra ratu tu tu turis ena ris ena ris ena ris ena qarTuli samecniero enis aGdgena-aGorZineba XX saukunis dasawKis- Si dakavSirebulia qarTuli universitetis daarsebasTan. vsaubrobT aGdgena-aGorZinebaze da ara Seqmnaze. igulisxmeba: qarTuli samecniero azrovneba (Sesabamisad qarTuli samecniero ena) Znelbedobis gamo da- kninda da daeca. XX s-is ocdaaTian wlebSi i. JavaxiSvili werda: `qar- Tuli mecnierebis ganviTarebas veraferi Seakavebs, mkvdreTiT aGdga is mecniereba da kultura, romelic me-13 saukunis bolodan mokvdinebu- li iKo~ (oqmebi, gv. 75). Tbilisis universitetis daarseba gaxda safuZ- veli qarTuli samecniero azris aGorZinebisa, _ wers arn. Ciqobava (Ci- qobava 1968). qarTuli universitetis daarsebis erT-erTi umTavresi mizani qar- Tuli enis funqcionirebis ares gafarToeba iKo. am movlenas zogadad aseTi Sefaseba eZleva: `XX saukunis 10-20-ian wlebSi cxovrebis revo- luciurma gardaqmnebma, qarTuli universitetis daarsebam, erovnuli TviTSegnebis aGorZinebam, qarTuli enis saxelmwifo enad gamocxadebam axa axa axa axali Tval li Tval li Tval li Tvalsa sa sa sawi wi wi wieri gada ri gada ri gada ri gadauSa Sa Sa Sala qar la qar la qar la qarTul sa Tul sa Tul sa Tul sali li li lite te te tera ra ra ratu tu tu turo enas ro enas ro enas ro enas... ukve geg geg geg gegma ma ma mazo zo zo zomi mi mi mieri, me ri, me ri, me ri, mecni cni cni cnieru ru ru rulad ga lad ga lad ga lad gaaz az az azre re re rebu bu bu buli en li en li en li enobri obri obri obrivi vi vi vi politikis saxes atarebs is, rac adre met-naklebad stiqiuri xasiaTisa iKo~ (JorbenaZe 1989, 166). axladdaarsebulma universitetma upirveles miznad daisaxa, mecnie- rebis Kvela dargi qarTulad ametKvelebuliKo. universitetis pirvel- ma reqtorma, cnobilma qimikosma, profesorma petre meliqiSvilma uni- versitetis gaxsnis dGes, 1918 wlis 26 ianvars, Tavis sitKvaSi Tqva: `Cven, qarTvelebi, mcire xalxi varT, Cven ar vTamamdebiT, SevadaroT sa- kuTari Tavi did xalxebs, Cveni swrafvac aseve mokrZalebulia. Cven gvsurs, im ena im ena im ena im enaze, ro ze, ro ze, ro ze, romel mel mel melzec pir zec pir zec pir zec pirve ve ve velad ga lad ga lad ga lad gavi vi vi vigo go go goneT eT eT eT de de de dedis aler dis aler dis aler dis alersi da si da si da si da pir pir pir pirve ve ve velad av lad av lad av lad avla la la lapa pa pa parak rak rak rakdiT, mo diT, mo diT, mo diT, movis vis vis vismi mi mi minoT me noT me noT me noT mecni cni cni cnieru ru ru ruli yeS li yeS li yeS li yeSma ma ma mari ri ri rite te te teba ba ba bani ni ni ni da is humanitaruli principebi, romlebic namdvili kulturis safuZvle- bia. Cven vafuZnebT qarTul universitets imisTvis, rom saSualeba mi- vceT Cvens xalxs, mSob mSob mSob mSobli li li liur ena ur ena ur ena ur enaze ga ze ga ze ga ze gaec ec ec ecnos da aiT nos da aiT nos da aiT nos da aiTvi vi vi visos me sos me sos me sos mecni cni cni cnieru ru ru ruli li li li * naSromi Sesrulebulia `volksvagen-stiftung~-is proeqtiT `enobrivi situacia Tanamedrove saqarTveloSi~. XXXVI 2008
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
am Temaze (qarTulis, rogorc samecniero enis, aucileblobaze...) vrclad saubrobs i. JavaxiSvili qarTuli universitetis 20 wlisTavi-sadmi miZGvnil saiubileo sxdomaze. am sitKvis stenografiuli Canawe-ri gamoqveKnda 1971 wels (JavaxiSvili 1971).
moviKvanT ramdenime citatas: `saqarTveloSi mospobili iKo qarTuli ena, rogorc savaldebulo
ena. me-19 saukunis ganmavlobaSi araerTxel aGZrula sakiTxi universi-tetis, an, saerTod, umaGles saswavleblis daarsebis Sesaxeb, magram ma-Sin qarqarqarqarTul umaGTul umaGTul umaGTul umaGles sales sales sales saswavswavswavswavlelelelebelbelbelbelze ki ar ocze ki ar ocze ki ar ocze ki ar ocnenenenebobbobbobbobdnendnendnendnen, _ romlis ganxorcieleba im pirobebSi sruliad SeuZlebeli iKo, imitom rom swavswavswavswavleleleleba qarba qarba qarba qarTuTuTuTulad ar Selad ar Selad ar Selad ar SeiZiZiZiZlelelelebobobobodadadada, aramed es unda KofiliKo saxel-mwifo umaGlesi saswavlebeli savaldebulo rusuli eniT, romelic, rasakvirvelia, saqarTvelos mosaxleobisaTvis, xalxisTvis gaugebari iq-neboda. metis Tqma SemiZlia: qarTvelma inteligenciam TviTon ar ico-da xeirianad qarTuli laparaki... qarTvel inteligencias saKvelpuro laparakis garda sxva saganze qarTulad laparaki ar exerxeboda. es Cve-ulebrivi iKo da, Tu gnebavT, amis gamo qarTuli ena arasavaldebulod cxaddeboda, is ikiTxeboda mesame klasamde an meeqvse gakveTilad, an im dros, rodesac germanuls da franguls aswavlidnen da am arasavalde-bulo sagans TiTqmis aravin swavlobda~ (JavaxiSvili 1971, 6).
am monakveTSi i. JavaxiSvili daaskvnis: `amgvarad, qarTveli inteli-gencia sruliad daSorebuli iKo xalxs; xalxisa da inteligenciisaTvis gaugebari iKo xSirad zraxvebi, romlebic maT hqondaT... me, rasakvirve-lia, ar vgulisxmob politikur sakiTxebs, _ politikuri sakiTxebi ga-Suqebuli iKo da presaSic moipoveboda, _ vgulisxmob samecniero mwerlobas da samecniero azrovnebas~ (iqve).
gavxazavT: i. JavaxiSvili sagangebod mianiSnebs _ XX saukunis dasa-wKisSi saqarTveloSi ar arsebobs qarTuli samecniero ena, gansxvavebiT qarTuli politikuri enisagan.
qarTuli samecniero enis CamoKalibeba (aGorZineba da ganviTareba _ rogorc miuTiTebda i. JavaxiSvili) ar iKo ioli saqme. dGevandeli gadasaxedidan arc ise Znelia SevafasoT is Gvawli, rac XX saukunis dasawKisis qarTvelma moGvaweebma gaakeTes am TvalsazrisiT.
es saqme (qarTuli samecniero enis CamoKalibeba) inteligencias un-da etvirTa. XIX saukuneSi rusulma politikam SeZlo qarTveli inte-ligenciisaTvis iseTi pirobebi Seeqmna, maT es tvirTi ver ezidaT: `ganaTlebuli inteligencia CamoSorebuli iKo Tavis qveKanas, mas rom surveboda kidec emoGvaweva im sferoSi, romelic mas dasaxuli hqonda miznad, amis SesaZlebloba ar iKo... qarTul enas araTu ganviTarebis SesaZlebloba mospobili hqonda, aramed pirdapir iseTi pirobebi iKo, rom unda daeviwKa inteligencias qarTuli ena. rasakvirvelia, xalxi,
g. gogolaSvili 94
masa, romelic erovnuli ganZis pirveli matarebelia, ganagrZobda am enaze laparaks, magram inteligenciisaTvis es ena ukve dedaena aGar iKo... bevri rusulad azrovnebda da qarTulad werda. TavianTi azris gamoTqma uZneldebodaT~ (JavaxiSvili 1971, 7).
cxadia, ramdenadac ufro Znelia da rTuli saqme, imdenad sapatio da mniSvnelovania misi ganxorcieleba. roca vsaubrobT qarTul samec-niero enis CamoKalibebaze, Seufasebelia roli ivane JavaxiSvilisa da misi TanamebrZolebisa.
qarTuli universiteti _ es aris qarTulad ametKvelebuli sauni-versiteto disciplinebi. rogorc iTqva, amisaTvis niadagi TiTqmis ar arsebobda. swored XX saukunis dasawKisSi daigegma nabiJ-nabiJ am didi saqmis ganxorcieleba. kvlav movusminoT i. JavaxiSvils: `pirveli, rasac unda miqceoda KuradGeba _ es aris qarTuli kulturis Seswavla; qar-Tuli kulturis codna mogvcemda saSualebas, im Zveli maragis gamosa-Keneblad, romelzedac unda aGmocenebuliKo, Tu gnebavT, aGmdgariKo mkvdreTiT Zveli qarTuli mecniereba _ odesGac mdidari, magram Sem-deg dakninebuli. am mizam mizam mizam mizniT saniT saniT saniT sayiyiyiyiro iKo terro iKo terro iKo terro iKo termimimiminonononolololologigigigiis mais mais mais masasasasalelelelebis bis bis bis dadadadagrogrogrogrovevevevebabababa, amaTanave, saSualeba unda hqonoda axalaxalaxalaxalgazgazgazgazrdordordordobas, mebas, mebas, mebas, mecnicnicnicnieeee----rererereba Seba Seba Seba Seeseseseswavwavwavwavla qarla qarla qarla qarTuTuTuTulad da msJelad da msJelad da msJelad da msJelolololobis unabis unabis unabis unari gamori gamori gamori gamoeeeemumumumuSaSaSaSavevevevebibibibinananana. . . . amisamisamisamisTvis Tvis Tvis Tvis 1907 1907 1907 1907 wels dawels dawels dawels daararararsesesesebubububuli iKo peli iKo peli iKo peli iKo peterterterterburgburgburgburgSi qarSi qarSi qarSi qarTuTuTuTuli sali sali sali samecmecmecmec----ninininieeeero wrero wrero wrero wre. TiTqmis sruliad martivi da umniSvnelo ambavia, magram am samecniero wreSi studentebi rom Tavs iKridnen, msJemsJemsJemsJelolololoba warmoba warmoba warmoba warmoebebebebda da da da qarqarqarqarTuTuTuTuladladladlad~ (JavaxiSvili 1971, 10).
`saqarTvelos saistorio da saeTnografio sazogadoeba~. `realurad, swored am gaerTianebaTa samecniero da sazogadoebrivi saqmianobis ga-mocdilebam gadaadgmevina saboloo nabiJi qarTul sazogadoebas erov-nuli universitetis dasafuZneblad~ (margvelaSvili 2000, 67). saisto-rio da saeTnografio sazogadoebas hqonda ganKofilebebi: saistorio, saarqeologio, saeTnografio, saanTropologio, salingvisto da sanu-mizmatiko (metreveli 1982, 1985) `sazogadoebam daarsebisTanave didi TanagrZnoba moipova saqarTvelos mosaxleobaSi~ (metreveli 1985).
sazogadoebis saqmianobis gansakuTrebul damsaxurebad unda miviC-nio mis mier gamoceuli ori seria: `Zveli saqarTvelo~ da `saqarTve-los siZveleni~.
`Zveli saqarTvelo~ saqarTvelos saistorio da saeTnografio sa-zogadoebis mier daarsebuli seriuli samecniero krebuli iKo. sul gamoica 4 tomi: t. I _ 1909w.; t. II _ 1913 w.; t. III _ 1913-14w.; t. IV _ 1914-15w. rogorc iTqva, sazogadoeba TbilisSi daarsda da es kre-bulebic TbilisSi gamoica. krebulSi ibeydeboda imdroindel qarTvel mecnierTa gamokvlevebi, referatebi, sxvadasxva istoriuli, literatu-ruli, arqeologiuri da eTnografiuli masala. krebuli gamodioda e. TaKaiSvilis redaqtorobiT (metreveli 1982). qarTul samecniero enisa da samecniero azris CamoKalibebisaTvis ganusazGvrelia am gamocemis roli.
aseve didmniSvnelovania sazogadoebis mier daarsebuli meore seri-ac _ `saqarTvelos siZveleni~. faqtobriv, es iKo qarTul dokumentTa krebuli, romelic gamodioda e. TaKaiSvilis redaqtorobiT. `saqar-Tvelos siZveleni~ pirveli tomi e. TaKaiSvilma gamosca sazogadoebis daarsebamde _ 1899 wels. tomSi Sevida 1362-1848 wlebis 431 dokumen-ti. rogorc miuTiTeben (metreveli 1982), am I tomis mTeli tiraji gamosvlisTanave daiwva (gadarCa ramdenime cali). am tomSi dabeydili masalebidan 201 dokumenti Semdeg tomebSi gamoaqveKna e. TaKaiSvilma. Semdegi tomebis gamoqveKneba SesaZlebeli gaxda saistorio da saeTnog-rafio sazogadoebis daarsebis Semdeg. II tomi gamoqveKnda 1909 wels; igi Seicavs XI-XIX saukuneebis 509 dokuments; II t. daibeyda 1910 wels; igi Seicavs 1408-1836 wlebis 587 dokuments. IV tomis pirveli Tabaxi daibeyda 1911 wels, magram mizezTa gamo beydva SewKda (tomi gamoqveK-nda 1926 wels). gamocema `Zvirfasi wKaroa saqarTvelos politikuri, socialuri, ekonomikuri, istoriuli kulturuli viTarebis, samar-Tlis warmoebis, Kofa-cxovrebis, gareSe qveKnebTan urTierTobis isto-riuli da sxva sakiTxebis Sesaswavlad~ (metreveli 1985). gamocemas gan-sakuTrebuli mniSvneloba eniyeba qarTuli semecniero terminologiis SesamuSaveblad.
vimeorebT: peterburgis qarTvel studentTa samecniero wrem da saqarTvelos saistorio da saeTnografio sazogadoebis saqmianobam ga-rkveuli safuZveli moamzada qarTuli universitetis Sesaqmnelad.
axali qarTuli saliteraturo enis sakiTxebi 97
aris seriozuli winaaGmdegobani. i. JavaxiSvilsa da mis TanamebrZo-lebs uxdebaT brZola im azris winaaGmdeg, rom `erovnuli universite-ti ver SeZlebs mecnierebis ametKvelebas qarTul enaze~ (JorbenaZe 1981, 200). `oldenburgi, vasilievi da sxvebi (ruseTis imperiis ganaT-lebis saministros umaGlesi skolis reformis komisiis wevrebi _ g. g.) mzrunvelobiTi kiloTi gvirCevdnen, xeli agveGo am uimedo saqmis dawKebaze, romelsac saqarTvelos universiteti ewodeboda. qarTul enas ara aqvs arc mecnieruli terminologia, arc mecnieruli tradi-cia. Kvela amis Seqmna ara Tu Zneli, uimedo saqmeao~ (nucubiZe 1968). samwuxarod, amgvarive azris iKo cnobili akademikosi n. mari. man Tavi-si azri gaacno 1917 wlis oqtomberSi ruseTis droebiTi mTavrobis saxalxo ganaTlebis reaqciul komisias (JorbenaZe 1981, 211).
universitetis gaxsnis uaGresad saintereso da mZime istoria (amis Taobaze ix. i. JavaxiSvili, 1948; s. JorbenaZe, 1988 da sxva) warmatebiT dasrulda. 1918 wlis 26 ianvars (daviT aGmaSeneblis xsenebis dGes) gaixsna qarTuli universiteti. ar iKo SemTxveviT SerCeuli daviT aG-maSeneblis xsenebis dGec _ amiT gaixaza memkvidreobiToba: aGmaSeneb-lis epoqaSi gelaTSi iKo im droisaTvis tipiuri umaGlesi saswavlebe-li _ gelaTis akademia (metreveli 1998). saxelwodeba qarTuli uni-versiteti aseve mianiSnebda mizanze am umaGlesi saswavleblisa. swavswavswavswav----lelelelebis enabis enabis enabis ena qarTul universitetSi mxolod qarqarqarqarTuTuTuTulialialialia. es erT-erTi um-Tavresi pirobaa. kavkasiaSi pirvelma umaGlesma saswavlebelma araqar-TvelTa KuradGebac miipKro.
amonaweri profesorTa sabyos 1918 wlis 13 aprilis sxdomis #9 oqmidan:
`12. gangangangansasasasaxilxilxilxilveveveveli sali sali sali sagagagaganininini: Crdilo oseTis samoswavlo sabyosa-gan milocva qarTul universitets da SekiTxva, ra enaze ikiTxeba leqciebi universitetSi da miiGebian Tu ara osebi?
ganaganaganaganaCeCeCeCenininini: gaegzavnos madloba da ecnobos, rom leq-ciebi qarTulad ikiTxeba, xolo miGebiT Kvela miiGebian ganurCevlad erovnebisa da sarwmunoebisa~ (oqmebi, gv. 112).
sworad xedaven mizans qarTuli universitetis Seqmnisas mezobeli erebi da magaliTad miiCneven TavianTTvis. gamoqveKnda somexi eqimis g. abelianis werili, romelsac `sJera erovnuli universitetisa da qarqarqarqar----TuTuTuTuli meli meli meli mecnicnicnicnieeeerurururulllli azi azi azi azris warris warris warris warmamamamatetetetebibibibisasasasa, vinaidan misi swori sitKvebiT, siZneleebi SeiZleba gadailaxos, Tu universiteti Seqmnilia, vinaidan, `arcerT ers ar Seuqmnia Jer saxelmZvaneloebi, mecnieruli mwerloba da Semdeg universitetio~ (JorbenaZe 1981, 228).
g. gogolaSvili 98
qarTuli universitetis warmatebis sawindari qarTul enaze swav-leba iKo. movusminoT i. JavaxiSvils: `didi dabrkoleba gveGobeboda win universitetis dawKeba-gafarToebasTan dakavSirebiT. is pirebi, romlebic mowveulni iKvnen da romelTac daiwKes leqciebis kiTxva, kargad iKvnen momzadebulni imdenad, rom qarqarqarqarTuTuTuTulad Talad Talad Talad Tavivivivisufsufsufsuflad Selad Selad Selad Se----eZeZeZeZloT leqloT leqloT leqloT leqcicicicieeeebis wabis wabis wabis wakikikikiTxvaTxvaTxvaTxva, magram SemdgomSi rogorc iqneboda saqme, sad iKsad iKsad iKsad iKo is qaro is qaro is qaro is qarTuTuTuTuli sali sali sali samecmecmecmecninininieeeero terro terro terro termimimiminonononolololologiagiagiagia, uromlisodac leq-ciebis kiTxva ar SeiZleboda... codna sayiro mecnierebisa. umaGlesi sa-swavlebeli unda hgavdes umaGles saswavlebels. is unda warmoadgendes marTlac mecnierebis mwvervals da rogorc unda moxerxebuliKo es, rodesac Cven saSualo saswavleblisTvisac ar gvqonda momzadebuli terminologia. Jer terJer terJer terJer termimimiminonononolololologia ungia ungia ungia unda Seda Seda Seda Segveqgveqgveqgveqmnamnamnamna. rodis Seiqmneboda terminologia? amas SeiZleba monawile grZnobda... winadadeba miveciT maT, Sesdgomodnen muSaobas (usasKidlod, imitom rom sxva saSualeba ar gvqonda), rom fizikaSi, qimiaSi, rac ki ram arsebobda, terminolo-gia amoekribaT~ (JavaxiSvili 1971, 15).
am wesiT moiwvies akad s. navaSini (botanika), i. figurovski (klima-tologia da meteorologia), b. uvarovi (zoologia da antomologia) da sxva. specialistebs iwvevdnen evropidan, mag. holandiidan erenfesti (fizika).
`gagagaganinininixixixixilesleslesles: moxseneba prof. a. SaniZisa Sesaxeb `universitetis mo-ambis~ gamocemis wesis Secvlisa.
1. `universitetis moambe~ gadakeTdes im gvarad, rom Sig ibeydebo-des gamokvlevani universitetis muSakebisa im rigiT, rogorc Semodis redaqciaSi, da werilebi ar iqnes ganawilebuli fakultetebis mixed-viT.
mecniero literaturis ena qarTulia. ociani wlebis Sua xanebidan ar-cTu iSviaTia rusuli ena; ucxouri (vTqvaT, germanuli) specialur tomSi gamoiKeneba statiis enad.
saxelmZGvaneloebis ena Cveulebriv qarTulia, garda im gamocemebi-sa, romlebic gankuTvnilia im ganKofilebebisaTvis, sadac swavlebis ena aris rusuli (magaliTad, rusuli filologiis ganKofileba, fizikis fakultetis rusuli seqtori...)
90-ian wlebSi universitetSi gaCnda nawilobriv inglisurenovani ganKofileba _ biznesisa; specialuri saxelmZGvaneloebi am ganKofile-bisaTvis ar gamocemula.
aq warmodgenili suraTi rom sworad asaxavs swavlebisa da Seswav-lis enis viTarebas Tbilisis saxelmwifo universitetSi, amis naTeli magaliTia `stalinis saxelobis Tbilisisi saxelmwifo universitetis gamocemaTa bibliografia 1919-1960~ (Tb., 1961w.).
qarTuli samecniero literaturis da Sesabamisad qarTuli samec-
niero enis ganviTareba myidrod ukavSirdeba saqarTvelos mecnierebaTa akademiis CamoKalibebas. saqarTvelos mecnierebaTa akademiis Seqmnamde (1941 w.) TbilisSi arsebobs ssr kavSiris mecnierebaTa akademiis saqar-Tvelos filiali; mas aqvs instituti _ kavkasiismcodneobisa. am insti-tutis bazaze 1936 wels Seiqmna enis, istoriis da materialuri kul-turis (enimkis) instituti akad. n. maris saxelobisa. instituts hqon-da 10 ganKofileba (qarTvelur enaTa, kavkasiur enaTa, leqsikologiis, istoriis, arqeologiis, eTnografiis, maxlobeli aGmosavleTis enaTa, terminologiiis, zogadi enaTmecnierebis, filologiis).
enimkis grifiT gamoica ramdenime monografia: i. JavaxiSvilisa _
axali qarTuli saliteraturo enis sakiTxebi 105
`qarTuli da kavkasiuri enebis Tavdapirveli buneba da naTesaoba~ (1937), arn. Ciqobavas _ `yanur-megrul-qarTuli SedarebiTi leqsiko-ni~, `saqarTvelos istoria~ (n. berZeniSvilis, i. JavaxiSvilis, s. JanaSi-as _ 1943). rusul-qarTuli leqsikoni, ramdenime terminologiuri leqsikoni... am gamocemebs TavianTi mniSvneloba dGesac ar daukargavs, amitom gansakuTrebulia maTi roli qarTuli samecniero enis ganviTa-rebaSi. enimenimenimenimkikikiki scemda periodul gamocemebs _` enimkis moambe~ da `masa-lebi saqarTvelosa da kavkasiis istoriisaTvis~. 1937-1944 wlebSi gamo-qveKnda enimkis moambis 14 tomi; `masalebis~ 7 tomi 21 nakveTad. es iKo maGalmecnieruli qarTulenovani gamocemebi.
magaliTisaTvis warmovadgenT `enimenimenimenimkis mokis mokis mokis moamamamambisbisbisbis~ ramdenime nomers: tttt. . . . III, III, III, III, 1938193819381938wwww.... gamoqveKnebulia 19 statia. erTi frangulad (frangi avtorisa),
danarCeni _ qarTulad. statiebs ara aqvT ucxouri reziume. sagangebo xasiaTisaa IV toIV toIV toIV tomis I namis I namis I namis I nakvekvekvekveTiTiTiTi (1938w.). masSi gamoqveKne-
anu Kvelas aqvs paraleluri rusuli teqsti. IIIIIIII. . . . ffffiiiizizizizikokokoko----mamamamaTeTeTeTemamamamatitititikukukukuri, sari, sari, sari, sabubububunenenenebisbisbisbismemememetKvetKvetKvetKvelo da teqlo da teqlo da teqlo da teqninininikukukukuri meri meri meri me----
1 1 1 1 qarqarqarqarTuTuTuTuli stali stali stali statiatiatiatia, reziume rusulad 3 3 3 3 rurururususususuli stali stali stali statiatiatiatia, 1-s reziume qarTulad da inglisurad, 1-s
axali qarTuli saliteraturo enis sakiTxebi 107
germanulad. 3 3 3 3 inininingligligliglisusususuri stari stari stari statiatiatiatia, samives reziume qarTulad.
3333. . . . memememeqaqaqaqaninininikakakaka a) zogadi sakiTxebi
Tareba. magaliTad: `iberiul-kavkasiuri enaTmecnierebis weliwdeuli~ (I t. _ 1974w.; 22-e t. _ 2003w.). statiebis ena _ rusulia; reziumee-bis _ qarTuli da inglisuri. ramdenime teqsti gamoqveKnada parale-larad qarTul enaze.
analogiuria samecniero sesiebis enac. Tu konferencia iKo adgi-
lobrivi an respublikuri mniSvnelobis, samuSao ena iKo qarTuli da rusuli, iSviaTad ucxouri. evropul enaze wakiTxuli moxseneba iTar-gmneboda. saerTaSoriso mniSvnelobis simpoziumebis samuSao ena saqar-TveloSi qarTulTan erTad iKo evropulic.
Tu Cven mier warmodgenil grZel istorias gadavavlebT Tvals, da-
vaskvniT: XX saXX saXX saXX sauuuukukukukunis danis danis danis dasasasasawKiswKiswKiswKisSi, roSi, roSi, roSi, roca xdeca xdeca xdeca xdeba aGorba aGorba aGorba aGorZiZiZiZinenenenebabababa----dadadadamkvidmkvidmkvidmkvidrererere----ba qarba qarba qarba qarTuTuTuTuli sali sali sali samecmecmecmecninininieeeero eniro eniro eniro enisa; rosa; rosa; rosa; roca saca saca saca samecmecmecmecninininieeeero liro liro liro liteteteterarararatutututuris enaris enaris enaris enad d d d fuZfuZfuZfuZndendendendeboboboboda qarda qarda qarda qarTuTuTuTuli, gali, gali, gali, gacicicicilelelelebiT dibiT dibiT dibiT didi iKo Kudi iKo Kudi iKo Kudi iKo KurarararadGedGedGedGeba am saba am saba am saba am saqmiqmiqmiqmisasasasa----dmidmidmidmi. es gasagebicaa _ iqmneboda faqtobriv axali. aTeuli wlebis aTeuli wlebis aTeuli wlebis aTeuli wlebis Semdeg, roSemdeg, roSemdeg, roSemdeg, roca Seca Seca Seca Seiqiqiqiqmna da damna da damna da damna da damkvidmkvidmkvidmkvidrda qarrda qarrda qarrda qarTuTuTuTuli sali sali sali samecmecmecmecninininieeeero ena, ro ena, ro ena, ro ena, ganelganelganelganelda misadmi Kuda misadmi Kuda misadmi Kuda misadmi KurarararadGedGedGedGeba, raba, raba, raba, ramacmacmacmac Se Se Se SeiZiZiZiZleleleleba saba saba saba savavavavalalalalalo Selo Selo Selo Sededededegi mogi mogi mogi mo----gvcesgvcesgvcesgvces. . . . SiSi ar aris usafuZvlo: ucxoucxoucxoucxoururururiiii ter ter ter termimimiminonononolololologigigigiis mois mois mois moyaryaryaryarbebebebeba ba ba ba im Seim Seim Seim SemTxvemTxvemTxvemTxvevavavavaSic, roSic, roSic, roSic, roca gvaqvs Seca gvaqvs Seca gvaqvs Seca gvaqvs Sesasasasababababamimimimisi qarsi qarsi qarsi qarTuTuTuTuli terli terli terli termimimiminenenenebi; axabi; axabi; axabi; axali li li li ucxoucxoucxoucxouuuuri terri terri terri termimimiminenenenebis uabis uabis uabis uapepepepelalalalacio gadmocio gadmocio gadmocio gadmotatatatana _ qarna _ qarna _ qarna _ qarTuTuTuTuli enisli enisli enisli enis bu bu bu bunenenenebis bis bis bis gagagagauTuTuTuTvavavavalislislisliswiwiwiwinebnebnebneblad, aralad, aralad, aralad, arasasasasavalvalvalvaldedededebubububulolololoooooba qarba qarba qarba qarTuTuTuTuli enili enili enili enisa mesa mesa mesa mecnicnicnicnieeeerul rul rul rul azazazazrovrovrovrovnenenenebabababaSi da miSi da miSi da miSi da misTasTasTasTananananani am Sini am Sini am Sini am SiSis saSis saSis saSis safuZfuZfuZfuZvels vels vels vels qmnisqmnisqmnisqmnis....
Tqmuli sitKvidan: `burJi erovnebisa~, #1-2, Tbilisi, 2000. memememetretretretreveveveveli li li li 1982198219821982 _ r. metreveli, saqarTvelos saistorio da saeT-
nografio sazogadoeba, Tbilisi, 1982. memememetretretretreveveveveli li li li 1985198519851985 _ r. metreveli, saqarTvelos saistorio da saeT-
nografio sazogadoeba: qarTuli sabyoTa enciklopedia, t. 9, Tbilisi, 1985.
JorJorJorJorbebebebenanananaZe Ze Ze Ze 1989198919891989 _ b. JorbenaZe, qarTuli dialeqtologia, t. I, Tbilisi, 1939.
JorJorJorJorbebebebenanananaZe Ze Ze Ze 1981198119811981 _ s. JorbenaZe, cxovreba da Gvawli ivane JavaxiSvi-lisa, Tbilisi, 1981.
JorJorJorJorbebebebenanananaZe Ze Ze Ze 1988198819881988 _ s. JorbenaZe, Tbilisis saxelmwifo universite-tis istoria, Tbilisi, 1988.
GIORGI GOGOLASHVILI
Issues of Modern Standard Georgian
1. The Language of Academic Writing
S u m m a r y The revival of the Georgian academic language at the turn of the 20s is connected
with the foundation of Georgian University. The newly founded university aimed at creating technical terminology for every branch of science. The aim was successfully achieved; For decades the Georgian academic language was formed and developed. However, since the 80s the process has been reversed. The Georgian terms have been replaced by foreign ones. This tendency may have undesirable results.