Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013

Eesti Panga majandusprognoosaastateks 2013 - 2015

Rasmus KattaiMajanduspoliitika ja –prognoosi allosakonna juhataja

13/06/2013

Loengu teemad

13/06/2013 2

• Prognoosi koostamise protsessist• Väliskeskkond ja selle areng• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos• Kokkuvõte ja majanduspoliitilised järeldused

Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015

Prognoosi koostamise protsessist

• Eesti Pank valmistab kaks korda aastas koos teiste euroala keskpankadega, sh Euroopa Keskpangaga ühise prognoosi: juuni- ja detsembriprognoos

• Euroopa keskpank koostab euroala kohta ka vaheprognoose, mis avaldatakse märtsis ja septembris

• Kõik euroala keskpangad kasutavad ühiseid väliskeskkonna eelduseid• Iga euroala riigi prognoos on sisendiks teiste riikide prognoosile• Vastvalminud Eesti majanduse ettevaade katab aastaid 2013-2015• Prognoosi koostamisel on kasutatud andmeid, mis olid kättesaadavad 14. ja 15.

mai seisuga• Eesti majanduse prognoosi aluseks on kõiki olulisemaid sektoreid ning turgusid

hõlmav, regulaarselt uuendatav Eesti majanduse makromudel

3Eesti Panga majandusprognoos 2013-201513/06/2013

VÄLISKESKKOND

5

Eestis on kindlustunne püsinud euroala keskmisest kõrgem• Vaatamata ajutisele tagasilöögile käesoleva aasta märtsis ja aprillis on euroala kindlustunne

2012. aasta teise poolega võrreldes paranenud

Allikas: Euroopa Komisjon

Kindlustunne Eestis, naaberriikides ja euroalal tervikuna

Eesti Panga majandusprognoos 2013-201513/06/2013

6

Reaalnäitajad pole euroala riikides kindlustundele veel järele jõudnud

Majanduskasv euroala suuremates riikides ning Soomes ja Rootsis


Allikas: Eurostat

• 2013. aasta esimese kvartali majanduskasvu pärssis mitmes riigis külm kevad

7

Inflatsioon on euroalal aeglustunud alla 2%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%euroala majanduskasv, a/a euroala inflatsioon, a/a

Allikas: Eurostat

Euroala majanduskasv ja inflatsioon

• Euroala majanduskasv on kvartali arvestuses püsinud negatiivsena kuus kvartalit järjest• Inflatsiooniootused on prognoosiperioodil kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga, milleks on

euroala aastane hinnakasv veidi alla 2% keskpikas perspektiivis


Euroala keskpankade majandusprognoos on 2013. aasta kohta pessimistlikum kui detsembris 2012

8

Euroala reaalne majanduskasv

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Euroala inflatsioon

• Euroala majanduse elavnemine on lükkunud edasi• Inflatsioon on oodatult aeglustunud ning hinnasurved püsivad vaoshoitud

2010 2011 2012 2013 2014-1.5%

-1.0%

-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

majanduskasv, a/a detsembriprognoos 2012 (vahemik) juuniprognoos 2013 (vahemik) juuniprognoos 2013 (punktprognoos)

2010 2011 2012 2013 20140%

1%

2%

3%

kasv, a/a detsembriprognoos 2012 (vahemik) juuniprognoos 2013 (vahemik) juuniprognoos 2013 (punktprognoos)

13/06/2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015

Madalad intressimäärad toetavad majanduse taastumist

9

3 kuu EURIBOR

Allikas: Euroopa Keskpank

• Vähese hinnasurve tõttu ootavad turud väga madalate intressimäärade perioodi jätkumist• Poole aasta taguse ajaga võrreldes on muutus intressiootustes väga väike

2011 2012 2013 2014 20150.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2012


Nafta hinna prognoos pole 2012. aasta detsembriga võrreldes oluliselt muutunud

10

Naftahind, dollarit barrelist


• Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 95 USA dollarini aastal 2015• Nafta odavnemine annab olulise panuse inflatsiooni aeglustumisse

2011 2012 2013 2014 201590

95

100

105

110

115

120



Euro on USA dollari suhtes tugevnenud

11

USA dollari ja euro vahetuskurss


• Euro tugevnemine USA dollari suhtes on alandanud energiahinna prognoosi

2011 2012 2013 2014 20151.20

1.25

1.30

1.35

1.40

1.45



EESTI MAJANDUS

Eesti majandus on lähedal tasakaalulisele kasvutrajektoorile

13

Allikas: statistikaamet


• Olulisel kohal on pikemaajalise kasvuväljavaatega seotud küsimused

Kiire kriisist taastumise periood on möödas

14



Langusfaas

TaastumisfaasKasvu stabiliseerumine

Kasvupotentsiaal sõltub kapitalimahukuse tõusust ning tootmissisendite tootlikkusest

15

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank


Edasine majanduskasvu kiirus on piisav tulutaseme ühtlustumiseks ülejäänud euroalaga

16

Allikas: IMF WEO Aprill 2013


SKP inimese kohta, ostujõuga korrigeeritud

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal on ajutine

17

Eesti reaalne majanduskasv


• 2013. aasta esimese kvartali SKP kasv oli oodatust kehvem• 2014. ja 2015. aastal kiireneb SKP kasv nii sise- kui ka välisnõudluse elavnemise toel

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%juuni 2013 detsember 2012


Eesti majanduskasvu kiirenemiseks on oluline, et välisnõudlus taastuks

18

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%SKP reaalkasv sisenõudluse reaalkasv kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv

SKP, sisenõudluse ja ekspordi reaalkasv



Neto-ekspordi panus majanduskasvu ei kajasta eksportiva sektori tegelikku olulisust

19

Sisenõudluse ja neto-ekspordi panused majanduskasvu



Ekspordiks loodud lisandväärtus on andnud märkimisväärse osa majanduskasvust

20

Majanduskasv tarbimiskomponentide lisandväärtussisalduse alusel



Eksport on vedanud tööstustoodangu kasvu

21

Tööstustoodangu aastakasv



• Tööstustoodang on kasvanud suuresti tänu euroalavälisele ekspordile

Eesti ekspordi areng sõltub olukorrast sihtturgudel

22

15.9%

14.5%

12.1%8.7%

5.4%

4.7%

4.5%

15.9%Rootsi

Soome

Venemaa

Läti

Leedu

Ameerika Ühendriigid

Saksamaa

muud

Eesti ekspordi struktuur sihtriikide lõikes, 2012


• Ligikaudu kolmandik Eesti kaupade väljaveost suundub Rootsi ja Soome• Seitsme peamise sihtriigi osatähtsus moodustas 2012. aastal 84% kogu ekspordist


Välisnõudluse kasv on varem oodatust tagasihoidlikum

23

Välisnõudluse kasv


• Eelmise prognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv aeglasem• Välisnõudluse kasv hakkab kiirenema juba käesoleval aastal• Suurima panuse annab eksport Rootsi, Soome ja Venemaale

2011 2012 2013 2014 2015-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

Rootsi Soome Venemaa Läti Leedu Saksamaa USA Taani muud riigid välisnõudluse kasv, juuni 2013 välisnõudluse kasv, detsember 2012


Jooksevkonto püsib tasakaalu lähedal

24

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-30%

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%kaubad teenused tulu jooksevülekanded jooksevkonto saldo

Jooksevkonto suhtena SKPsse


• Prognoosiperioodil jooksevkonto positsioon paraneb peamiselt kaupade bilansi puudujäägi vähenemise arvel

• Netoekspordi paranemist veab välisnõudluse hoogustuv kasv ning kaubandustingimuste paranemine


Eesti välisvõlg jätkab suhtena SKPsse vähenemist

25

Allikas: Eesti Pank

• 2015. aastaks alaneb Eesti koguvälisvõlg 83%ni SKPst ehk allapoole 2005.a. tasemest


0,0%

20,0%

40,0%

60,0%

80,0%

100,0%

120,0%

140,0%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

18 000

20 000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

välisvõlg (vasak telg) välisvõlg/SKP, % (parem telg)

Eratarbimine jääb majanduskasvu toetama

26


• Võrreldes eelmiste aastatega läheb tarbimise kasv 2013-2015 paremasse kooskõlla kasutatava tulu kasvuga (korrektsiooni näha juba 2012 lõpus ja 2013 alguses)

• 2013. aastal tarbimise kasv aeglustub - tööturu kiire paranemine on lõppenud ning taandub kestvuskaupade suur panus eratarbimise kasvu


2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

-16%

-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

majapidamiste säästumäär (% SKPst) eratarbimise kasv kasutatava tulu kasv

Investeeringute kasv raugeb 2013. aastal, sest valitsemissektori erakordne panus taandub välja

27



-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Jooksevkulud Maksutulud

Jooksevkulude kasv

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Kvoodituludest tehtud investeeringud Ülejäänud investeeringud Investeeringud

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

Investeeringute kasvValitsemissektori investeeringute kasvInvesteeringute kasv

Laenupakkumine ei ole viimasel poolaastal kitsenenud

28

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%ettevõtete laenud 3 kuu EURIBOR eluasemelaenud

Laenude intressimäärad

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

• Konkurentsitingimused on võimaldanud pankadel väga madala intressi keskkonnas varade ja omakapitali tootluse säilitamiseks intressimarginaale tõsta

• Kodumaised riskid finantssektori stabiilsusele on vähenenud• Pangandussektori tugi erasektori rahastamisele püsib tugev


Laenamisaktiivsus on eelolevail aastail mõõdukas

29

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

laenujääk kokku eluasemelaenud majapidamiste muud laenud ettevõtete laenud

Laenujäägi kasv

Allikas: Eesti Pank

• Madalad laenuintressid, soodne välisfinantseerimine ning paranev majanduskliima hoiavad investeerimisaktiivsust Eestis lähiaastatel kõrgel ning see peegeldub ka laenukasvus


Tööturu olukord on püsivalt paranenud

30

Tööpuuduse määr


• Pikaajaliste töötute osakaal langeb üldise tööpuuduse vähenemise taustal• Tööpuuduse määr on jõudnud tasakaalulise tasemeni• Järjest olulisemaks muutub tööjõu efektiivne rakendamine

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud töötuse määr

tasakaaluline tööpuuduse määr

% tö

öjõu

st


Hõive ja palgakasv järgneb SKP kasvutsüklile viitajaga

31


• Tööealise elanikkonna vähenemine pidurdab hõive kasvu vaatamata vähenevale tööpuudusele


Palgakasv püsib tugev, hõive kasv pidurdub

32


• Palgakasv kiireneb eelolevatel aastatel majandusaktiivsuse suurenedes• Tootlikkuse kasv võimaldab palgakasvul kiireneda ka kasumeid vähendamata


Kodumaine hinnasurve kasvab

33


• Palgakasvu kiirenemine suurendab järgnevatel aastatel alusinflatsiooni


Inflatsioon lähiaastatel aeglustub

34

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%alusinflatsioon majapidamiste energia toiduained kütused tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnaindeksi (THI) kasv


• Sisemaistest teguritest juhitud alusinflatsioon on püsinud madal• 2013. aastal mõjutab inflatsiooni elektri kallinemine• Inflatsiooniprognoosi eelduseks on nafta maailmaturuhinna langus ja toidutoorme hinnatõusu aeglustumine


Valitsemissektori eelarve nominaalne tasakaal saavutatakse prognoosi kohaselt 2014. aastal

35

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

struktuurne eelarvetasakaal tsükliline komponent ühekordsed meetmed nominaalne eelarvetasakaal

% S

KP

stEelarvepositsioon


• Valitsemissektori positsioon püsib struktuurses ülejäägis• Valitsemissektori võlg kasvab prognoosiaastatel aeglasemalt kui SKP ning

võlakoormus alaneb


JÄRELDUSED

Eesti majandus jätkab tasakaalulisel kursil

Eesti majandus on kriisijärgselt varasemast tasakaalustatum• Majapidamiste ja ettevõtete bilansid on märkimisväärselt korrastunud,

laenukoormus suhtena SKPsse on vähenenud• Majanduse stabiliseerumist ilmestavad ka tasakaalulähedane

jooksevkonto defitsiit ja valitsemissektori eelarve• Majanduskasv kiireneb 2014. aastal elavneva sise- ja välisnõudluse toel

potentsiaalse määra lähedale• Tarbijahindade inflatsioon püsib prognoosiperioodil vaoshoitud


Võimalikud ohud

Kriisijärgselt korrastunud majandus on muutunud vähem haavatavaks, kuid nii era- kui ka avalik sektor peaksid arvestama võimalike riskidega• Välisnõudluse taastumine on jätkuvalt ebakindel, mis võib ohustada eksportivat

sektorit• Madalad intressid üheskoos kasvava kindlustundega võivad kaasa tuua

liigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasid• Odava laenamise võimalusega ei tohiks kaasneda riskide alahindamist ja

laenuteenindamise võime ülehindamist• Nafta hind võib globaalse nõudluse suurenemisel kallineda ning suurendada

inflatsiooni• Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) võivad

põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet


Valitsemissektoril on jätkuvalt oluline roll majanduse usaldusväärsuse säilitamisel

• Valitsemissektori eelarve tasakaalu saavutamine aastaks 2014, vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile, suurendab usaldusväärsust majanduse vastu

• Valitsemissektori eelarve nominaalne ülejääk aastal 2015 on oluline selleks, et riigil oleks võimalik suurendada reserve, millega negatiivsete riskide teostumise korral majandust tasakaalustada

• Pikemaajalise majanduskasvu kindlustamiseks on vaja aktiivsete tööturu meetmetega vähendada struktuurset tööpuudust


Väljakutsed Eesti majanduse edasisel arengul

Tööturul hakkab järjest enam mõju avaldama tööealise elanikkonnavähenemine• järgnevatel aastatel võib esmakordselt näha hõive kahanemist vaatamata

samaaegselt alanevale tööpuudusele• suureneb aktiivse tööjõus osalemise ja tööjõu efektiivse rakendamise

olulisus • piiratud tööjõuressursi juures on peamiseks võimaluseks

lisandväärtusmahukama tootmise poole liikumisel tööjõu kapitaliga varustatuse suurendamine ning tööjõu kvalifikatsiooni tõus


Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

41

2012 2013 2014 2015

SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7

SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3

THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7

Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5

Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4

Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa



Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus 13. juunil 2013

Economy & Finance