Automuuseum Oldtimer Farm muuseum Tallinnas 1
AutomuuseumOldtimer Farm muuseum Tallinnas
1
2011
2
SisukordSisukord ............................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ............................................................................................................................. 4 1.1. Hetke seisukord ning arenguvajadused ........................................................................ 5
1.2.1. Visioon aastaks 2020 ............................................................................................. 8 1.2.2. Automuuseumi arendusideed ................................................................................. 9 1.2.3. Automuuseumi sihtgrupid ..................................................................................... 16 1.2.4. Eesmärgid ............................................................................................................ 19 1.2.5. Automuuseumi haldamine .................................................................................... 21 1.2.6. Tegevuskava ........................................................................................................ 23
2.Finantsid ............................................................................................................................. 25 Koostööpartnerid ja konkurendid ........................................................................................... 32
3
Sissejuhatus
Käesoleva dokumendi koostamise eesmärgiks on anda põgus ülevaade MTÜ Oldtimer Farm poolt loodava Automuuseumi ärimudelist. Automuuseumi puhul on tegemist külastuskeskusega, kus eksponeeritakse vanatehnikat, eelkõige vanu 20. sajandist pärinevaid autosid ja mootorrattaid. Lisaks vanatehnika eksponeerimisele tegeleb muuseum ka vanatehnika ajaloo uurimise, eksponaatide arhiveerimise ja säilitamisega. Muuseum on plaanis rajada kahes etapis: esimeses etapis avatakse 2012.aastal näitus olemasoleva autokoguga ning teises etapis 2016.aastal laiendatakse olemasolevat hoonet muuseumi arenguks vajaliku ärihoonega. Esimeses etapis funktsioneerib muuseum eelkõige näitusekeskkonnana, teises etapis lisanduvad juurde uued teenused (muuseumiprogrammid, vanade autode hooldus ja müük).
Järgnevalt on antud ülevaade Automuuseumi ideekontseptsioonist, sihtgruppidest, konkurentidest, investeeringuvajadustest ning toimimispõhimõtetest.
4
1. Investeeringu objekt: Automuuseum
1.1. Hetke seisukord ning arenguvajadused
MTÜ Oldtimer Farm loomine
Mittetulundusühing “Oldtimer Farm” on rajatud selleks, et säilitada ja eksponeerida vanatehnikat, eelkõige vanu autosid ja ka mootorrattaid. MTÜ on loodud 2009.aastal.
Mittetulundusühing Oldtimer Farm asutajateks on Peeter Kalli ja Auto a´la Carte OÜ. MTÜd juhib 1 liikmeline juhatus ja juhatuse liikmeks on Peeter Kalli. Automuuseumi üks asutatajatest, Peeter Kalli on autoäris tegutsenud enam kui 30 aastat. Oma äriga tegi Hr. Kalli algust Rootsis, seejärel Venemaal ning Eestis. Viimased 17 aastat on Peeter Kalli pühendunud AS Viking Motors ainuomanikuna SAAB, OPEL ja Cadillac autokeskustekuste juhtimisele Tallinnas ja Riias. Hr. Kalli on ka Eesti Vanatehnika Liidu asutajaliige. Kuna MTÜ on loodud alles paar aastat tagasi, siis pole veel organisastioonil kogunenud kogemusi muuseumi rajamisel. Seega lähtutakse muuseumi rajamisel MTÜ loojate pikaajalisele kogemusele autoäris ning kaasatakse juurde koostööpartnereid avalikust (Tallinna linnavalitsus) ja erasektorist (Eesti Vanatehnika Liit, vanade autode müügiga tegelevad ettevõtjad).
Asukohavalik – Paldiski mnt 135a kinnistu Tallinnas
Käesoleval hetkel on muuseum planeeritud rajada aadressile Paldiski mnt 135a asuvale kinnistule, kuhu on ka detailplaneeringuga ettenähtud autokeskuse rajamine. Krundil asub hoone, mis on MTÜ omanikele välja renditud. Samuti paikneb ka olemasolev autode kogu hetkel käesolevas hoones. Asukohale ei ole käesoleval hetkel otsitud alternatiive, sest olemasolev krunt on detailplaneeringu alusel määratud autokeskuse asukohaks ning asukoht on igati soodne Automuuseumi rajamiseks.Asukoha detailplaneering on lisatud tööle.
Asukoha eelised: Piirkonnas on mitmeid paljukülastatavaid turismiobjekte (Ratsabaas, Tallinna
loomaaed, Vabaõhumuuseum) Hea ligipääsetavus ühistranspordi ja autodega (olemas parkimisvõimalused) Välisturistide hulk Tallinnas (kruiisituristid, omal käel reisijad ja Tallinna linnaga
tutvujad)
Asukoha puudused: Ei asu vanalinnas, kuhu koondub enamus välisturiste Krunt ja ehitusvõimalused on piiratud; krundil asub palju puid, mida peab säilitama
5
Arenguvajadused ja arengueeldused
Tehnika (sh autod, mootorrattad) on osa Eesti ajaloost. Vanatehnika kogumise ja restaureerimisega tegelevad üle Eesti paljud huvilised, samuti esitletakse vanatehnikat mõne muuseumi ekspositsioonis, kuid ainult vanatehnikat (ja eelkõige vanadele autodele ja mootorratastele) tutvustav muuseum Eestis puudub. Enamik uunikumidest seisab praegu nende staatusega sobimatutes tingimustes ning avalikkusele näidatakse neist uhkemaid ainult teatud ürituste ajal. Momendil on Tallinn ainus pealinn Balti riikides, kellel puudub vanasõidukite muuseum/väljapanek, mis oleks statsionaarne. Autode ajalugu ei ulatu sadade aastate taha, küll aga on huvitavad autod, mis olid kasutusel eelmise Eesti Vabariigi ajal. Ka endise NL periood on olnud Eesti jaoks piisavalt pikk, et on põhjust säilitada ja eksponeerida aastate 1945 – 1991 tehnikat. Nii Läti kui ka Soome kogemus kinnitab, et automuuseumil on tänases kultuuriloos oma kindle koht ja inimeste huvi vanatehnikaga tutvumiseks on suur. Riias külastab automuuseumit aastas ligi 45 000 inimest ja on äärmiselt populaarne Lätit külastavate turistide ja kohalike inimeste seas, eelkõige kooliõpilaste seas. Vilniuses asub kuulsa rallisõitja Stasis Brundza autode kogu, mis aegajalt on avatud näitusena linna näitusepaviljonis.
Alljärgnevalt on välja toodud ettevõtmise hetkeolukorra analüüs (SWOTanalüüs).
Tugevused
Aktiivsete arendajate ja vanatehnika huviliste olemasolu (MTÜ Oldtimer Farm, Eesti Vanatehnika Liit)
Olemas arvestatav kogu autosid. Lisaks on Eestis mitmeid teisigi vanatehnika kogujaid, kellel puudub ekspositsioonipind (nt MTÜ Uunik Auto).
Väljavalitud asukoht (hea ligipääsetavuse ja teiste atraktiivsete turismiobjektidega läheduses)
Head koostööpartnerid (muuseumid, kes eksponeerivad vanatehnikat – nt Maanteemuuseum)
Nõrkused
Praegune tegevus on hobipõhine Puudub statsionaarne koht vanade autode ja tehnika eksponeerimiseks Puuduvad võimalused autode ja muu vanatehnika hoiustamiseks Tegevus nõuab täiendavaid suuri investeeringuid (kahes etapis kokku 800 000 eurot)
Võimalused
6
Planeeritava muuseumi vahetus läheduses asuvad suured külastusobjektid nagu Tallinna Loomaaed, Vabaõhumuuseum, Ratsabaas
Asukoht Tallinnas, kus liigub palju inimesi ja turiste (lennuühendus, rongiühendus) Võimalus koondada muuseumisse ka teiste vanatehnika huviliste eksponaate Inimeste huvi kasv uudsete külastuskohtade vastu
Ohud
Tihe konkurents teiste turismiobjektidega Tallinnas Sarnase muuseumi rajamine mõne teise vanatehnika huvilise poolt
7
1.2. Automuuseumi ideekontseptsioon
1.2.1. Visioon aastaks 2020
Automuuseum on aastaks 2020 Tallinna linna ja seega ka Eesti üks atraktiivsemaid vanatehnika muuseume, mis pakub huvitavat ajaveetmist erinevate huvidega külastajatele
Automuuseumi rajamise esmaseks eesmärgiks on pakkuda väärilist kaitset ja kohtlemist ajaloohõngulistele masinatele ning samas anda huvilistele võimalus omandada teadmisi vanatehnika (eelkõige autode ja mootorrataste) lähiajaloo kohta. Automuuseum alustab tegutsemist 2012.aasta suvel ning esimeses etapis funktsioneerib eelkõige näitusekeskkonnana, kus lisaks olemasolevale autokogule tutvustatakse ka autode restaureerimist.
Automuuseumi tegevuseesmärgiks on pakkuda külastajatele äratundmisrõõmu vanade liikumisvahendite kaudu, meenutada või õppida Eesti lähiajalugu läbi autode või saada lihtsalt positiivne emotsioon huvitava näitusega tutvumisest.
8
1.2.2. Automuuseumi arendusideed
Automuuseumi ideekontseptsiooni koostamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:• Tervikliku elamuse pakkumine• Õppimine läbi meelelahutuslike tegevuste• Spetsiifiliste huvide edasiarendamine
Terviklikku elamust pakub atraktiivne püsinäitus ja huvitavad vahelduvnäitused, mida täiendab võimalus jälgida autode restaureerimise põhitõdesid. Näitust täiendavad ka toimuvad üritused (näiteks vanatehnika huviliste kokkutulek).
Õppimine läbi meelelahutuslike tegevuste tähendab, et külastaja saab tutvuda tehnika ajalooga läbi huvitavate aspektide (näiteks läbi kuulsate inimeste või ajaloo aspektist oluliste sündmuste). Teadmisi omandatakse lihtsamalt, kui neid on võimalik siduda lihtsamini meeldejäävate faktidega.
Automuuseum on koht, kus arendatakse edasi vanatehnika huviliste võrgustikku. Automuuseumisse on oodatud kõik vanatehnika süvahuvilised, kes tahavad saada rohkem infot või kaasa lüüa valdkonna arendamises.
Ekspositsiooni koostamise põhimõtted:
Huvitav ja kättesaadav (kõikjalt vaadeldav) nii lapsele kui ka täiskasvanule Huvitav ja informatiivne nii kodumaisele külastajale kui ka välisturistile Võimalik ekspositsiooni uute objektidega täiendada või neid välja vahetada Oluline rõhk välisturistidel, peredel ja lastel ning korduvkülastajatel Läbi meelelahutuse ja elamuste toimub õppimine Lisaks ekspositsiooniga tutvumisele ja restaureerimisportsessi jälgimisele korraldatakse
muuseumis erinevaid üritusi. Näiteks saab muuseumis korraldada tooteesitlusi, koolitusi.
Muuseum pakub külastajatele infot nii giidi vahendusel kui ka eraldiseisvatel infosiltidel nii eesti, inglise, soome kui ka vene keeles.
Püsiekspositsioon
Automuuseumi püsiekspositisooni põhisuunaks on tutvustada vanu autosid läbi inimeste ja huvitavate sündmuste. Ekspositsiooni juures mängivad põhilist rolli lood, mis vanu autosid saadavad. Igal autol on oma värvikas ajalugu või omanik. Seega ei eksponeerita muuseumis pelgalt mehaanilisi liikumisvahendeid, vaid autosid kui osakest ajaloost.
Automuuseumil on kaks olulist suunda – NSVL autod/mootorrattad ning lääneriikide sõidukid (põhiliselt USA, Saksamaa, Inglismaa, Rootsi).
NSVL autod/mootorrattad
9
NSVL autode eksponeerimisel on Automuuseumis põhirõhk. NSVL autodega on sõitnud enamus nõukogude perioodil elanud inimesi ning seetõttu tuuakse külastaja ette nostalgiat tekitavad masinad.
Muuseumis planeeritakse eksponeerida eelkõige järgnevate tootjate masinaid: - GAZ (Gorkovski Avto Zavod)
- MZMA (Moskovski Zavod Malolitraznei Avtomobilei)
- ZAZ (Zaporizhia Avtomobilny Zavod)
- VAZ (Volzhsky Avtomobilny Zavod)
Lääne autod
Lääne autode puhul eksponeeritakse eelkõige USAst, Saksamaalt, Inglismaalt või Rootsist pärit autosid.
Muuseumi atraktiivseimad masinad on silmapaistva välimusega autod või huvitavate persoonide autod. Näiteks eksponeeritakse muuseumis Paul Kerese „Ramblerit“ aastast 1963, mille Keres sai Los Angeles’i võidu puhul. See oli esimene uus välismaine auto tollases ENSVs, mida kõik tänavatel uudistasid. Lisaks eelnevalt kirjeldatud näitele on ekspositsioonikogus ka EKP II sekretäri Lebedevi Tsaika ning samuti Volvo limusiin, mida kasutas Eesti Vabariigi Välisministeerium külaliste vastuvõttudeks Eesti Vabariigi algusaastatel.
Samuti on veel huvitav Viini linna peaarhitekti "Packard" v.a. 1940, millega ta käis avamas uusi ehitusi Viinis.
Muuseumis eksponeeritakse ka erilahendusega autosid. Näiteks Packard 180, v.a.1942, mis oli USAs tootmises väga lühikest aega. Kuna Stalin´le see auto väga meeldis, siis kinkis president Roosvelt selle tehase liini Stalinile ja auto tootmist alustati Moskvas nimega ZIS110. Tegemist on suure valitsuse autoga, mida Venemaal eraisikutel polnud. Stalin ise kasutas sama auto kuulikindlat varjanti ZIS115, mis asub Riia Automuuseumis.
Järgnevalt on esitatud galerii Automuuseumis esitletavatest autodest:
10
Pilt 1. Paul Kerese “Rambler”
Pilt 2. “Rambleri” dokumentatsioon
Pilt 3. Paul Kerese autodokumentatsioon, kirjavahetus AMC autotehasega ja tema tolleaegne portfell
11
Pilt 4. EKP II sekretäri Lebedevi Tsaika
Pilt 5. Jaguar XK120 (1950) restaureerimine
12
Pilt 6. NSVL Moskvitši tehase toodangud
Pilt 7. NSVL Gorki autotehase toodangud
13
Pilt 8. Mercedes Benz (1959) restaureerimine
Pilt 9. Opel Kapitän (täielikus Stockholmi taksovarustuses aastast 1954) Saltsjöbadeni Grand Hotelli ees Frank Sinatra juubelil.http://www.doktorn.org/Opel/opelkapitan1954grand.htm
Vahetuvad näitused
Lisaks püsinäitusele on muuseumi ruumides planeeritud ruumid ka vahelduvatele näitustele, kus eksponeeritakse teiste vanatehnika huviliste kogusid. Vahetuvad näitused
14
on külastajatele tutvumiseks 12 kuud ning juhinduvad enamasti mingist temaatikast (nt eriliste disainielementidega autod, poliitikute autod jne).
Muud teenused
Lisaks autode eksponeerimisele tegeletakse muuseumi juures ka vanatehnika taastamisega. Restaureerimisprotsessi on võimalik vaadelda ka külastajatel. Muuseumi avatud oleku aegadel korraldatakse kindlatel päevadel vanatehnika taastamise päevi, kus huvilised saavad protsessi jälgida, küsida küsimusi või täiendavat infot.
Samuti korraldatakse muuseumis erinevaid üritusi nagu tooteesitlused, vanatehnikahuviliste kokkutulek, ajaloouurijate päevad, temaatilised koolitused (kuidas taastada vanu autosid) jne.
Muuseumist saab kaasa osta ka temaatilisi meeneid (trükised, raamatud, mudelautod, tassid jne).
15
1.2.3. Automuuseumi sihtgrupid
Tabel 1. Automuuseumi sihtgrupidKliendid Segmendi iseloomustus Tarbitavad tooted, teenused Sihtrühma potentsiaal
Sis
etur
ist
Õpi
lasg
rupi
d
• Õpilasgrupid on huvitatud nii harivatest kui aktiivsetest tegevustest. Tahavad asju katsuda, ise proovida, mängida.
• Infot saavad koolide kaudu, internetist, tellitakse reisikorraldaja käest.
• Kooligrupid käivad reeglina maisjuuni I poolel ning septembris, oktoobris, pigem nädala sees.
• Koolilapsed kasutavad kõiki teenuseid – külastavad ekspositsiooni, ostavad meeneid, soovivad aktiivselt aega veeta (ise proovida, meisterdada).
• 35% siseturistidest• Kui keskus on atraktiivselt välja
arendatud, siis tahavad lapsed hiljem perega tagasi tulla
16
Sis
etur
ist
Per
ed
• Töötavad inimesed, kes soovivad koos perelõõgastuda nädalavahetusel (ka pikemate pühade perioodil), eelistavad organiseeritud grupireisidele spontaansemat puhkust nt. autoga. Pereturistid soovivad aega perega koos veeta ning otsivad selleks nii aktiivseid kui harivaid tegevusi.
• Paindlikuma graafikuga, võivad kohapeal otsustada ümber ja rohkem aega viita keskuses.
• Info peamiselt teiste kogemustest, suuline ning internetist, ajakirjandus
• Ekspositsiooniga tutvumine• Meeldivad interaktiivsed
tegevused
• Soovivad eripakette ka sünnipäevadeks, tähtpäevadeks
• 40% siseturistidest.• Tuleb välja töötada pakette, mis on
just suunatud pere ja sõpruskondadele pakette, kus kõigile pakutakse midagi ja arusaadavas võtmes (vastavalt vanusele, soole, huvile jne)
• Tähtis on suurendada korduvkülastuste arvu.
17
Sis
etur
ist
Sõp
rusk
onna
d, ju
hukü
last
ajad
, täi
skas
vanu
te
gurp
id
• Täiskasvanud ja eriti vanemaealised on huviga kuulajad. Tähtis on äratundmisrõõm ja kogemuste vahetamine.
• Tulevad enamasti reisikorraldajaga või töö kollektiiviga, hobi, huviringide, seltside kaudu. Infot saavad/said meediakajastuse kaudu, varasemate käijate käest. Reisi organiseerija teeb tubli ettevalmistustöö enne ekskursiooni, mida piirkonnas saab vaadata, otsitakse ise üles uued vaatamisväärsused.
• Pensionäride grupid käivad pigem soojal ajal (kevad sügis)
• Pigem eestikeelne • Võivad olla erivajadustega
• Ekspositsiooni huviline ja restaureerimisprotsessi jälgija,
• Hea meene ostja
• 10% siseturistidest• On vägagi kasvav sihtgrupp
kultuuriturismi valdkonnas, kus soovitakse just vanemale generatsioonile välja töötatud reisipakette
Väl
istu
rist
Gru
pitu
rist
id • Tutvuvad linna peamiste vaatamisväärsustega• piiratud ajaressurss• tulevad bussiga, baltikumi ringreisil,• saavad kulutada 1,5h• soome, saksa, vene grupid, pigem keskealised• infot saavad läbi visitestonia.ee, reisiajakirjade ja
turismiinfopunktide kaudu.
• Ekspositsiooni huviline ja restaureerimiprotsessi jälgija,
• Hea meene ostja
• eesmärk on tõsta osakaalu 50%ni kõikidest külastajatest
• 70% välisturistidest on gruppidega• Suur potentsiaal konverentsituristidel
18
Per
ed ja
sõ
prus
konn
ad
• Venelased, soomlased, lätlased• infot saavad läbi visitestonia.ee• Tullakse lihtsalt vaatama, mida muuseum endast
kujutab ja soovitakse linna vaatamisväärsustega tutvuda (külastavad nt loomaia külastamisega seonduvalt)
• Meeldivad interaktiivsed tegevused, iseproovimised töötubades,
• Soovivad reeglina ka toitlustustK
onve
rent
si
küla
staj
ad
• Konverentside külastajate puhul tehakse kas päev enne või päev pärast konverentsi eraldi elamusüritus ning sellisel juhul võivad nad külastuskeskuses veeta ka üle 1.5 tunni.
• Tutvuvad linna peamiste vaatamisväärsustega• Infot saavad hotellidest, konverentsikeskusest,
turismiinfopunktidest, internetist
• Tutvuvad ekspositsiooniga
1.2.4. Eesmärgid
Tabel 2. Automuuseumi külastatavuse aastaeesmärgid
Aasta 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020Piletiga külastajad 9600 15 600 17 160 18876 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000Ürituste külastajad 500 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000
19
Välisturistide osakaal moodustab eelduste kohaselt külastajatest 30%.
Sooduspileti ostab 25% külastajatest.
Külastatavamad muuseumid Eestis on Eesti Vabaõhumuuseum (124 000 külastajat aastas), KUMU (111 000), Kadrioru Kunstimuuseum (66 000), Kiek in de Kök (51 000), Maarjamäe loss (42 000). Automuuseum on väike muuseum, mille külastatavust ei planeerita võrdsele tasemele suurte muuseumitega. Külastajate arvud on prognoositud vastavalt teiste muuseumide külastatavuse baasil. Näiteks külastab Vanalinnas asuvat (küll kõrvalisemas kohas paiknevat) Tervishoiumuuseumi 15 000 külastajat aastas.Külastatavuse prognoosil on eelkõige võetud aluseks Tallinna Loomaaia külastus, mis asub läheduses ning millega koos plaanitakse pakkuda külastajale sooduspiletit. Loomaaia külastatavus aastas on ligikaudu 300 000 külastajat ning sooduspileti pakkumisel eeldatakse, et 5% külastajatest kasutab seda võimalust.
50% Eesti Vabaõhumuuseumi külastajatest on välisturistid. Samasugust proportsiooni prognoositakse ka Automuuseumisse.
Seega on eduka turunduse ja koostöö tulemusena muuseumi külastamine planeeritud siiski suhteliselt konservatiivne, aga realistlik, arvestades, et piirkonnas juba liigub palju turiste ja külastajaid ning Eestis on palju vanatehnika huvilisi.
20
1.2.5. Automuuseumi haldamine
Muuseumi lahtiolekuajadAutomuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 1118. Madalhooaegadel võidakse rakendada ka muuseumi külastamise võimalust ainult ettetellimisel.Muuseum avatakse 1.juunil 2012.
Muuseumi piletihinnadMuuseumi külastajale maksab pilet avamisaastal 2 eurot. Kehtib ka sooduspilet, mida pakutakse koostöös Tallinna loomaaiaga (2 ühes on soodsam). Sooduspileti hinnaks on 1 euro.
Muuseumi personalAutomuuseumisse on avamisaastal (2012) plaanitud 3 töökohta: ekspositsiooni tutvustavgiid (0,8 kohta) restauraator (0,5 kohta) juhataja (0,5 kohta)
Giidi ülesandeks on ekskursioonide ettevalmistamine ja läbiviimine, näituste korrasoleku jälgimine. Algusperioodil müüb giid ka külastajatele pileteid.
Restauraatori ülesandeks on restaureerimistegevuste teostamine, ekspositsiooni masinate hooldamine ja tehniliste dokumentide eest vastutamine.
Juhataja ülesandeks on organisatsiooni töö eest vastutamine, turundus ja finantstegevuste eest vastutamine, teenuse kvaliteedi järelvalve, infrastruktuuri kasutamise eest vastutamine.
Lisaks loetletud töötajatele kaasatakse tipphooajal hooajalisi abilisi (piletimüüjad, abigiidid). Samuti on muuseumis tööl koristaja.
Avamisele järgnevatel aastatel lisanduvad järgmised töötajad: Turundusspetsialist Õppeprogrammide ja näituste kuraator
EksponaadidOlemasolev autode kogu kuulub Peeter Kallile ja firmale „Auto a ’la Carte OÜ“.
21
HoonestusOlemasoleval krundil paiknev hoone mahutab ekspositsiooni 450m2 pinnale. Olemasolev hoone vajab enne muuseumi avamist renoveerimist ning ruumide ümberpaigutamist.
2016.aastal on plaanis ehitada detailplaneeringu kohaselt antud krundile ärihoone, millest pool on mõeldud Automuuseumile ja pool autokeskusele, kus toimub nii klassikaliste autode müük kui ka hooldus.
22
1.2.6. Tegevuskava
Tabel 3. Automuuseumi väljaarendamise tegevuskavaTegevused Ajakava RessursidTegevus Selgitus Algus Lõpp Vastutaja/ Finantsallikas Maksumus EttevalmistustöödDetailplnaeeringu koostamine
Detailplaneering on koostatud
Automuuseum II etapi ettevalmistustööd (uue hoone projekteerimine)
Valminud on Automuuseumi ehituslikud projektid ja ekspositsiooniprojektid koos lisadega
2014 2015 EL toetused; MTÜ Oldtimer Farmer
50 000 €KOKKU 50 000 €
InvesteeringudAutomuuseumi avamine I etapis – olemasolevate ruumide renoveerimine
- Muuseumi avamiseks 2012.aastal on vajalik olemasoleva hoone ruume renoveerida 2011 2012 MTÜ Oldtimer Farmer
30 000 €
Muuseumihoone sisustamine I etapis
- Infoviitade paigaldamine- Ekspositsiooni paigaldamine- Mööbli ja tehnika paigaldamine
2011 2012 MTÜ Oldtimer Farmer13 000 €
Automuuseumi uue hoone ehitamine II etapis
- Uue hoone ehitamine olemasolevale krundile
2016 2016 MTÜ Oldtimer Farmer; EL toetused
800 000 €
23
KOKKU
24
2. Finantsid
Prognooside seletuskiri. Finantsprognoosid on koostatud perioodi 20122020 kohta aastate lõikes, eeldusel, et Automuuseum valmib 2012. aasta kevadel. Järgnevalt on esitatud projekti planeeritavad tulud, kulud ja puhtad rahavood aastateks 20112025. Analüüsi sisendid (palgamärad, kommunaalkulud, piletihinnad, rendihinnad, jms) on paika pandud kogemuste, Rahandusministeeriumi majandusnäitajate prognooside põhjal, sarnaste objektide võrdlusel ja eksperthinnangute tulemusena. Samade eksperthinnangute tulemusena on sisendites määratletud ka vastavate hindade ja palkade kasvumäärad aastas. Kõik summad on kajastatud jooksevhindadena eurodes.
Tabel 4. Finantsprognoosi eeldused makromajanduslike näitajate osas. Aluseks on Euroopa Liidu struktuurifondide veebilehel (http://www.struktuurifondid.ee/?id=11279) avaldatud värskeim prognoos.
NäitajaAllikas, selgitus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
MajanduskasvRahandusministeerium
4,8% 5,0% 4,9% 4,6% 4,3% 4,0% 3,7% 3,4% 3,1% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,5% 2,5%Keskmise palga kasv 9,2% 9,2% 8,6% 8,2% 7,8% 7,4% 6,9% 6,4% 5,9% 6,0% 5,9% 5,9% 5,7% 5,7% 5,7%SKP deflaatori muutus 3,0% 3,2% 3,3% 3,1% 3,0% 2,9% 2,8% 2,6% 2,5% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4%Tarbijahindade muutus 3,3% 3,4% 3,3% 3,1% 3,0% 2,9% 2,8% 2,6% 2,5% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4%
Reaalne diskontomäär
EL struktuurfondi programmi reeglid 6%
11. detsembril 2003.a rahandusministri määrusega nr 105 vastu võetud riigi raamatupidamise üldeeskiri kehtestab pikaajaliste nõuete ja kohustuste nüüdisväärtuse leidmiseks ühtse diskontomäärana 6 % (vt § 36 lõige 4 ja § 48 lõige 9). Raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud 6 %list reaalset diskontomäära tuleb kasutada ka Eestis elluviidavate struktuurivahenditest kaasrahastavate projektide analüüsimisel.
25
Rahavood:
Tabel 5. Rahavood perioodil 20122017AASTA 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017
TULUD KOKKU 31 767 54 550 88 845 94 858 99 159 102 778
KULUD KOKKU 35 247 73 933 79 187 84 396 89 905 95 558
VAHE -3 480 -19 384 9 658 10 462 9 255 7 220
Antud finantsprognoosid kehtivad Automuuseumi esimese etapi kohta, mil muuseum avatakse olemasolevas hoones 2012.aastal. II etapi jaoks alustatakse 2016.aastal ehitustöid uue ärihoone ehitamiseks, mille valmimine on prognoositud 2018.aasta algusesse.Käesoleva prognoosi kohaselt on muuseumi eesmärgiks olla isemajandav üksus.
26
Kulud on liigitatud järgnevalt:Kulud kasvavad vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule.
• Hoonete ülalpidamiskulud (kommunaalkulud):- Valvesüsteem - Elekter - Küte - Soe vesi - Prügi - Vesi - Kanalisatsioon
Kulud kasvavad vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule.
• MTÜ Kulud (bürookulud):- Telefon - internet - süsteemide hooldus
• Palgakulud - Juhataja (töökoormus 0,5 kohta) palgafond ühes kuus on 1773 €- Giid (töökoormus 0,8 kohta) palgafond ühes kuus on 745 €- Tehnikrestauraator (töökoormus 0,5 kohta) palgafond ühes kuus on 1430 €
• Raamatupidamisteenus- Raamatupidamisteenus ostetakse sisse. Kulu ühes kuus on 91,67€
• Turunduskulud
27
- Turunduskulud moodustavad ostetava reklaami kulud (plakatid, reklaam kirjutavas meedias jne)
• Kindlustus
• Kulud meenete tootmisele
• Hoonestusõiguse kulud
Tabel 6. KuludAUTOMUUSEUMI KULUD
Kulud KOKKUKasvumäär 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017
kommunaalkulud eeldused 2 500 2 583 2 663 2 742 2 822 2 901bürookulud eeldused 1 000 1 033 1 065 1 097 1 129 1 160palgakulu eeldused 6 846 28 160 30 469 32 846 35 276 37 710
juhataja (0,5 kohta) 5 320 10 640 11 512 12 410 13 329 14 249giid (0,8 kohta) 4 470 8 940 9 217 9 494 9 769 10 043
tehnik (0,5 kohta) 4 290 8 580 8 846 9 111 9 376 9 638raamatupidamisteenus 550 1 100 1 134 1 168 1 202 1 236turunduskulu 6 391 7 030 7 733 8 507 9 357 10 293kindlustus eeldused 1 000 1 033 1 065 1 097 1 129 1 160meenete tootmine 2 880 4 834 5 483 5 924 6 516 7 168hoonestusõigus 9 906 9 906 9 906 9 906 9 906 9 906 KOKKU 35 247 73 933 79 187 84 396 89 905 95 558
28
Tulud on liigitatud järgnevalt:• Piletitulu.
• Täispilet 2 €• Sooduspilet 1 €
Piletihinnad kasvavad vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele.• Ürituste tulu
• Muuseumi korraldatakse tasulisi üritusi, kus keskmiselt osaleb aastas 1000 inimest ja ürituse maksumus on võrdne täispileti hinnaga.
• Giiditeenuse müük• Giidi tunnihinnaks on 13 € grupi pealt• Aastas teenindab giid 580 gruppi (keskmiselt 11 gruppi nädalas)
• Meenete müükTulu meenete müügist on arvestatud ostjate osakaalu ja keskmise meene hinna alusel. Eeldatakse, et meeneid ostab kaasa 2030% külastajatest.
• RestaureerimineRestaureeritakse nii vanu autosid kui ka autode detaile.
Täiendavate tuludena saab veel arvestada reklaampinna müügitulu (autotootjate logod).
29
Tabel 7. TuludAUTOMUUSEUMI TULUD
tulu Kasvumäär 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017Piletiga külastajaid 9 600 15 600 17 160 18 000 18 000 18 000
ürituste külastajaid 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000
TULU KOKKU 31 767 54 550 88 845 94 858 99 159 102 778
täispilet 14 400 24 172 51 480 55 620 57 233 58 836
hind eeldused 2 2,1 4,0 4,1 4,2 4,4
arv75% kõigist külastajatest 7 200 11 700 12 870 13 500 13 500 13 500
sooduspilet 2 400 4 029 8 580 9 270 9 539 9 806
hind 1 1,03 2,00 2,06 2,12 2,18
arv 25% 2 400 3 900 4 290 4 500 4 500 4 500
piletiga ürituste raames 2 000 2 066 3 000 3 090 4 000 4 112
hind 2 2,07 3,00 3,09 4,00 4,11
arv 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000giiditasu 3 707 7 614 7 819 8 031 8 247 8 470hind 1h/grupp 13 13 13 14 14 15gruppe aastas 290 580 580 580 580 580meenete müük 5 760 9 669 10 965 11 847 13 032 14 335keskmine kulu 3 3,10 3,20 3,29 3,39 3,48% külastajatest 0,2 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3restaureerimisteenus 3 500 7 000 7 000 7 000 7 108 7 219restaureeritavaid autosid 1 2 2 2 2 2keskmine hind 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000restaureeritavaid detaile 5 10 10 10 10 10keskmine hind 300 300 300 300 300 300
30
31
Koostööpartnerid ja konkurendid
Erinevaid tehnikaekspositsioone on üle Eesti:• Raudteemuuseumid Haapsalus ja Lavassaares • Lennundusmuuseum Ülenurmel • Ringhäälingumuuseum Türil • Maanteemuuseum Põlvamaal Varbusel • Põllumajandustehnika väljapanek Ülenurmel • Heino Prosti põllumajandustehnika kogu Nõos • Levolli ekspositsioon Palmses • Indrek Kuke ekspositsioon Varbolas • Urmas Teearu mootorrattamuuseum Kurtnas • Militaartehnika väljapanek Lagedi Vabadussõja muuseumis • Relvaekspositsioon Tartu sõjakooli muuseumis • Muuseumelektrijaam Hiiumaal Kärdlas
Suuremad muuseumid nendest on Maanteemuuseum ja Põllumajandusmuuseum. Käesoleval hetkel puudub eraldi vanaautodele pühendatud muuseum.
Alljärgnev konkurentsianalüüs käsitleb konkurente neljal erineval tasandil:
1) Erinevad vaba aja sisustajad Tallinnas On oluline, et lisaks tavapäraselt konkurentide all käsitletavatele objektidele (tavapärased turismiobjektid) on Automuuseumi (muidugi ka teistele külastus ja turismiobjetkidele) olulisteks konkurentideks kõik meelelahutuslikku teenust pakkuvad kohad teatrid, kinod, ürituskorraldajad, spordikeskused, kaubanduskeskused jpm – põhimõtteliselt kõik, kes tegelevad meelelahutusega ning kaasaarvatud sessoonsed vabaõhu tõmbenumbrid nagu näiteks rand ja suusarajad.
2) Eesti sisesed konkurendid tootearenduslikust aspektist lähtuvaltSelle tasandi konkurendid kannavad automuuseumi sama ideed, mistõttu saavad edastada külastajatele sarnast sõnumit.
3) näited EuroopastRahvusvaheliste teaduskeskustega kantakse sama missiooni ning neid tuleb vaadelda lisaks konkurentsile ka eeskujude ja oluliste koostööpartneritena.
Järgnevalt on kolme ülalnimetatud tasandi konkurendid eraldivõetuna esile toodud.
1) Erinevad vaba aja sisustajad Tallinnas
32
Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaed avati 25. augustil 1939. Selle sündmuse ettevalmistuste põhikoormus langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile.
Tallinna Loomaaias on üks maailma parimaid kaljukitsede ja mägilammaste väljapanekuid, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku ja kureliike. Muude loomarühmade osas on valik ühekülgsem. Enam kui 60aastase eksisteerimise jooksul on Tallinna Loomaaed suutnud kokku panna põhjala põnevaima kollektsiooni ning saavutanud märkimisväärset edu ka oma hoolealuste sigimise osas. Suvekuudel on loomaaias avatud eraldi Laste Loomaaed. Loomaaias on veel mänguväljakud, kus jalutamisest ja loomade vaatamisest tüdinud lastel on võimalik mängida ja ronida. Päris pisikeste külastajate jalavaeva kergendamiseks on võimalik üürida järelveetavaid vankrikesi.
Tallinna loomaaia põhitegevuseks on missiooni täitmise huvides avalikkuse teenindamine rikkaliku ja sihipäraselt valitud loomakollektsiooni, näituste, ürituste, loengute ning huvialaringide kaudu. Loomaaias peetav loomkond on ammendamatu uurimismaterjal üliõpilastele, õpilastele, teadlastele, õpetajatele, igat liiki spetsialistidele, meediale, eraisikutele, asutustele nii meie riigist kui ka mujalt.
Loomaaeda külastab aastas ligikaudu 300 000 inimest.
Allikas: http://www.tallinnzoo.ee/
Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaAtraktiivne igas vanuses inimestele. Korduvkülastuste koht. Perekeskne ja lastele suunatud.
- Koostöö arendamine: ühispileti pakkumine või soodustuste tegemine kummagi asutuse külastamisel
- Automuuseumi reklaammaterjali jaotamine loomaaias
Eesti VabaõhumuuseumEesti Vabaõhumuuseum asub maalilises 79 ha suuruses metsapargis Kopli lahe kaldal, kus saab näha eri ajastutest ja piirkondadest pärinevaid taluhooneid, tuulikuid, vesiveskit ja palju muud. Rocca al Mares asuv külas saab tutvuda Eesti 18.20. sajandi maaarhitektuuri ja eluoluga. Külas on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, veskid, pritsikuur, mere ääres võrgumajad. Vabaõhumuuseumi 12 talus saad ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukusega pered. Vabaõhumuuseum pakub ajaveetmisvõimalusi igal aastaajal.
Muuseum pakub nii vabaõhu kui siseürituste korraldamise võimalusi, näiteks kliendipäevad, suguvõsa kokkutulekud, sünnipäevad, pulmapeod vm. Ärilõunad ja vastuvõtud ehtsas
33
külakõrtsis. Vana külakoolimaja II korrusel on kaasaegne seminariruum kuni 18 inimesele. Peoruumina on kasutusel Kolu kõrtsis kõrtsituba 30 inimesele, sakstekamber 20 inimesele, talli alla mahub lahedasti sööma ja pidu pidama 100150 inimest (ka talvel). Vabaõhuüritusteks on kompleksis kauni merevaatega piknikuplats, eksklusiivselt ka mõned muuseumi taluõued kokkuleppel. Muuseum on ideaalseks kohaks piknikupidamiseks ja linnasagina eest põgenemiseks. Muuseumis korraldatakse tihti rahvatantsu ja rahvalauluüritusi ning tähistatakse traditsiooniliselt rahvuspühi.
Pakutavate teenuste hulka kuuluvad veel näitused ja teatrietendused, folkloori ja kirikukontserdid, looduse õpperada, hobusõit, pisipõnnide mänguväljak, jalgrataste ja kelkude laenutus, lastesünnipäevade korraldamine, käsitöömeistrite looming käsitööpoest, rahvuslikud road Kolu kõrtsist, koolitunnid väikestele ja suurtele Kuie koolis. Võimalik on sõita hobusega. Muuseumi peaväravas toimub käsitöömüük.
Vabaõhumuuseumi külastab aastas ligikaudu 120 000 inimest.
Allikas: http://www.evm.ee
Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaPalju tegevusi, programme peredele ja noortele. Aastaringselt avatud.
- Koostöö arendamine ühisturunduse valdkonnas (üksteise infomaterjali edastamine)
- Tulevikuperspektiivis ja uue ärihoone avamisel ka töötubade või õppeprogrammide pakkumine külastajatele
Eesti MeremuuseumEesti Meremuuseum asub suurtükitornis Paks Margareeta, Tallinna vanalinnas ning lisaks on muuseumil ekspositsioon Tallinna lennusadamas.. Muuseumi neljal korrusel saab ülevaate Eesti merenduse ajaloo kõigist tahkudest laevaja paadiehitus, sadamad, mitme otstarbeline meresõit, navigatsioonivahendid laevadel ja tuletornid, kalandus, mereuurimine ja haridus. Lisaks põhiekspositsioonile vahetuvad 1. korrusel näitused. Meremuuseumi peamisteks sihtgruppideks on: Kooliõpilased, pered, sõpruskonnad, tehnikahuvilised, meremehed. Meremuuseum rajati 1. jaanuaril 1935, praeguses asukohas alates 1981. aastast ning tegemist on riikliku keskmuuseumiga. Meremuuseumis on 45 000 (neist 11 000 piletita) külastajat, sooduspiletiga 16 000 külastajat. Muuseum on avatud aastaringselt. Muuseumi peamised sissetulekud riiklik toetus, tasulised teenused, üritused. Muuseumil on 21 + saali ja tehnilised töötajat, kokku üle 40 töötaja. Praegu tegeleb meremuuseum aktiivselt lennusadama arendamisega.http://www.meremuuseum.ee/
34
Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaHea asukoht Tallinna vanalinnas. Huvitav püsiekspositsioon.
- Koostöö arendamine vahelduvate näituste väljatöötamisel ja ühisturundamisel
3) Eesti sisesed konkurendid tootearenduslikust aspektist lähtuvalt
Laitse Rally ParkLaitse Rally park on mootorispordi ja vabaaja keskus, mis asub Harjumaal, TallinnHaapsalu maantee vahetus läheduses, Tallinnast umbes 35 km kaugusel. Keskus rajati 2004. aastal pakkumaks kvaliteetset rallisõidu võimalust. Rallipargi klientideks on rallisportlased, hobisõitjad, kohtunikud jt huvilised. Rallipargil on konkreetne ja kindel sihtgrupp ning nad on võimelised neile pakkuma nn täisteenust, motokrossi ja paarisrada, võistluste korraldamist jne.Rallipargis käib aastas umbes 10 000 külastajat ning keskus on avatud aastaringselt. Keskus kuulub eraomandisse ning vabaaja keskust aitab toetada remonditöökoda ja ehitusmasinate renditeenus. Peamine sissetulek tuleb autoremonditöökojast, teenuste müügist ning ürituste korraldamisest. Teenuste hinnad vastavad Eesti keskmisest natuke kõrgemale tasemele. Tulevikus plaanitakse Laitse Rally Pargist arendada Eesti ja lähinaabrite rallisõitjate hulgas populaarseks sihtkohaks. Kuna ralliteenus on oma olemuselt eksklusiivne ja kallis, siis on sihtgruppide osas väga oluline rahvusvaheline mõõde. Tulevikus soovitakse arendada välja laste liikluslinnak ning autode ekspositsioonihall. Allikas. www.laitserallypark.ee
Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaKindel ja konkreetne sihtgrupp, võimelised pakkuma nn täisteenust, motokrossi ja paarisrada, võistluste korraldamine, hästi välja arendatud koostöövõrgustik autode edasimüüjatega.
- Koostöö tegemine näiteks vahelduvate näituste või ürituste korraldamise raames.
JärvaJaani vanatehnika varjupaikJärvaJaani vanatehnika varjupaik on JärvaJaani Tuletõrje Seltsi üheks osaks. Selle loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil Eesti teedel liikunud, nii endise N. Liidu kui ka teiste riikide tehastes valminud sõidukite, samuti endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrjetehnika koondamine huvilistele vaatamiseks. Hetke prioriteetide hulka ei kuulu sõidukite restaureerimine aja, inimeste ja rahaliste vahendite puudumisel. Hetkel keskendutakse veel säilinud minevikutehnika korjamisele ja eksponeerimisele nn. tulmenäitusena tehnika eksponeeritakse saabunud seisundis. Jõudu mööda on siiski korrastatud nii mõnigi eksponaat. Tänaseks on kogutud üle 300 erinevas seisundis masina.
35
Eksponaatide hulgas on nii autosid, busse, veokeid, traktoreid jms. Varjupaik on avatud aastaringselt ja ka ööpäevaringselt, ning külastajad ei pea ostma piletit, vaid võivad annetada annetusautosse. Kuna varjupaik on eraalgatuslik kollektsioon ning asub hetkel osaliselt eramaal, tuleb nt grupikülastuste puhul eelnevalt informeerida varjupaiga peremeest.
Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaOmapärane idee püüda päästa ja hoida Eestimaal leiduvat vanemat tehnikat.
- Koostöö tegemine näiteks vahelduvate näituste korraldamise raames või eksponaatide vahetamisel.
- Restaureerimisalase oskusteabe vahetamine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist ei ole otseste konkurentidega, vaid pigem otseste koostööpartneritega. Laitse Rally Parki tuleb kaasata ürituste korraldamisse ning JärvaJaani vanatehnika varjupaika ekspositsiooni koostamisse ning oskusteabe vahetamisse.
Eesti MaanteemuuseumEesti Maanteemuuseum on valdkondlik muuseum, mis omab ainulaadset rolli tehnika ja teedevaldkonna tutvustamisel. Muuseumi lähiaastate suurimaks arendustööks on välialade väljaarendamine. Välialade näol on tegemist originaalse lahendusega, mis võimaldab avada teedega seonduvat temaatikat huvitavas ja kaasakiskuvas võtmes ning pakub külastajatele aktiivseid puhke ja tegevusvõimalusi. Muuseum avas välialad 2010. aasta suvel. Eesti Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Maanteemuuseumi loomine sai teoks siiski alles 1990. aastate lõpus. Muuseum asub Põlvamaal TartuVõru postiteel asuval väärika ja pika ajalooga Varbuse postijaamas. Eesti Maanteemuuseum avati külastajatele 6. juunil 2005. aastal. Muuseumil on 10 töötajad. 2008. Aastal külastas muuseumit ~20 000 külastajat. Maanteemuuseumi peamiseks sihtgrupiks on pered – ja sõpruskonnad, kooligrupid ja teedehuvilised.
Allikas: http://muuseum.mnt.ee/
Tugevused võrreldes Automuuseumiga StrateegiaToimiv muuseum, mis pidevalt täiendab oma kogusid ja muuseumiala. Täiendavad teenused lisaks ekspositsioonile.
- Koostöö arendamine vahelduvnäituste korraldamisel ja eksponaatide vahetamisel.
- Koostöö eksponaatide restaureerimisel
36
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti sisestest turismitõmbekeskustest konkureerib Automuuseum erinevate ülalkirjeldatud objektidega just sihtgruppide kattumise osas. Tähtis on ka erinevate tõmbekeskuste puhul rõhuda koostööle.
4) näited Euroopast
Riia automuuseumRiga Motor Museum Riia automuuseum on praegu suurim uunikumsõidukite muuseum Baltikumis. Väidetavalt on nad saanud tunnustust üle terve Euroopa ja ka maailma. Riia automuuseum on riiklik kultuuriinstitutsioon, mis töötab nii Läti kui ka rahvusvahelisel tasemel ning pakub avalikkusele ka uurimise ja hariduse võimalusi. Muuseum kuulub Läti Transpordiministeeriumi alla. Tegemist on muuseumiga ning sellest johtuvalt tegeleb see vanade sõidukite, kui osa industriaalpärandist, tarbimise kultuurist, kogumisega, säilitamisega, uurimisega, taastamisega ning avalikkusele tutvustamisega ja harimisega. Vanatehnikast asub Riia automuuseumis üle 200 eksponaadi. Allikas: http://www.motormuzejs.lv/pub/index.php?id=18
Soome tehnika ja transpordimuuseumidSoomes on kokku umbes 12 erinevat transporditehnoloogia muuseumit – maantee, raudtee, merendus, lennundus jmsMobiliaMobilia asub Kangasalas, LõunaSoomes, umbes 20 km kauguselt Tamperest.. Mobilia on riiklik muuseum, mis keskendub autodele ja teedeajaloole ning väidetavalt on see sellevaldkonna Põhjamaade suurim muuseum Mobilia kogub objekte, kirjandust, dokemente, fotosid autode ja teedeajaloo kohta.. Lisaks asub seal igaaasta vahetuv hooajanäitus. Mobilia palub lisaks veel muuseumi sõidukite säilitamist, uurimisteenuseid ning erinevaid kogemusüritusi. Mobilia kohvik asub Längelmävesi järve ääres, kus on ka rand ning suviti teatrietendused. Muuseum on avatud iga päev väljaarvatud Suurel Reedel ja Jõuluperioodi.
Oslo tehnikamuuseumNorwegian Museum of Science & Technology Tegemist on teaduse ja tehnoloogiamuuseumiga, kus on kajastud nii Norra meditsiini ajalugu kui õli ja gaasi tootmine. Muuseumi suurim ekspositsioon on transpordi kohta. See kajastab, kuidas erinevad transpordiviisid nagu raudtee, trammid, mootorrattad, autod ja lennukid on arenenud alates esimestest pioneerimudelitest. Ka siin on kajastatud ekspositsioonis, kuidas kaasaegsed transpordivahendid on muutnud meie igapäevaelu ja mingil määral ka elust arusaamist. Muuseumi piletihinnad: täiskasvanud 144., lapsed, pensionärid ja tudengid 72., perepilet (2+4) 360.. Aastal 2008 külastas Oslo tehnikamuuseumit 208 000 külastajat, kellest õpilasi oli 60 000.
37
Allikas: http://www.tekniskmuseum.no/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=125&Itemid=580&lang=no
38
LISADAsukoha planeering
Joonis 1. Detailplaneering
39
Joonis 2. Paldiski mnt 135a
40