AUGUST KITZBERGI NIMELISE GÜMNAASIUMI rel võis matk alata. Esmalt ku- ... mida ta värvida soovib ja kui suur ... sat Lillit oma südames! Lähim info

• Karksi valla infoleht • Nr. 7 (164) Juuli 2009 •

Sõnumeid

Karksi vald müübKarksi vald müüb avalikul kirja-

likul enampakkumisel Lilli koolima-ja kinnistu alghinnaga 300 000 kroo-ni. Enampakkumise osavõtutasu on 1000 krooni, mis peab olema laeku-nud valla arvelduskontole 10302010331004 SEB Pangas hilje-malt 31. augustiks 2009 kell 14. Osa-võtutasu ei tagastata. Müügilepin-guga seotud notaritasu ja riigilõivu tasub ostja.

Täpsem info müüdava vara ja osavõtutingimuste kohta Karksi Vallavalitsuses telefonil 435 5520 või 435 2251.

Tõnis Laurik

LaulukonkurssMittetulundusühing „Tuhalaa-

ne” kuulutab välja temaatilise lau-lukonkursi.

Loodavad laulud peavad kajas-tama Tuhalaane elu-olu, loodust või muud, mis seondub Tuhalaane kü-laga. Mõtte käisid välja suvel Tuha-laande laagrisse tulevad noored üle Eesti. Kokkuvõtted tehakse sügi-sel.

Enn Sarv,Tuhalaane külavanem

Parimate õpilaste preemiareis

Karksi vald on alati tunnusta-nud väga tublisid õpilasi. Varasema-tel aastatel on seda tehtud vallava-nema vastuvõtul, kuhu olid kutsu-tud ka muusika-, spordi- ja kunsti-kooli parimad õpilased. Möödunud aastal otsustasime pakkuda lastele seiklust ja põnevust.

Eelmisel aastal käisid õpilased Otepää seikluspargis, tänavu aga sõitsime Soomaale kanuumatkale. Osavõtukutse said 56 väga tublit õpilast.

5. juuni hommikul kogunesime koolimajja, kus vallavanem meid heade soovidega teele saatis. Soo-maal õpetati, kuidas kanuus toimi-da, ning räägiti ka ohukohtadest. Seejärel võis matk alata. Esmalt ku-lus hulk aega selleks, et selgeks saa-da kanuu juhtimine, kuid peagi oli kõigil tegevus selge ja võisime mat-ka nautida. Teekonna tegi põnevaks

ilm, mis vahelduvalt pakkus meile nii päikest kui vihma.

Sihtpunktis ootasid meid lõkkel keedetud nõgesesupp, karask ja soojendav lõkketuli. Olime teekon-nal saanud läbimärjaks ja olime ka piisavalt väsinud ning niisugune ül-latus rõõmustas kõiki.

Reisist said lapsed vahva elamu-se, ehkki nii mõnegi jaoks tegid il-maolud matka pisut raskeks, kuid alla ei andnud keegi. Tegemist oli ju valla parimate ja visamate õpilaste-ga.

Eneli Põder,laste- ja noorsootöö spetsialist

Tere, kallis suvevaheaeg!

12. juunil kell 12 olid kõik ooda-tud Lilli Teringi raba laudtee juurde, kus kuulutasime välja koolivaheaja lastele ja vanematele puhkuse. Ko-hale oli tulnud üllatavalt palju rah-vast, osalesid ka küla kõige noore-mad muidugi koos emmedega. Õi-ge pea algas retk Teringi rappa.

Matka lõpul esitasid lapsed oma-loomingulise „Talendijahi”, mille la-vastaja-saatejuht oli Ahto Sarap ning kohtunikud Kerli ja Aule Õun. Jagus nalja ja naeru. Kehakinnitu-seks grillisime vorstikesi ning lask-sime hea maitsta kaasavõetud õu-nakoogil ja morsil.

Seejärel algasid jalgrattavõistlus, „naftapuurimine” ja pudelikorgi

kandmine grillitikkudega. Oli, mi-da naerda! Merike Soovik näitas ra-bast võetud taimi, samblaid ja samb-likke. Päeva lõpetuseks valisime üri-tusest osavõtjate seast Lilli suveku-ninganna, kelleks osutus Eneli Õun. Valitsemiskepikese andis üle küla-maja juhataja.

Malle Ereline,külamaja juhataja

„Mulgimaa särama!”

Ootame ka tänavu osalema kampaanias „Mulgimaa särama!”,

mille eesmärk on koostöös värvifi r-made „Vivacolori” ja „ES Sadolini-ga” abistada majaomanikke värvi-de soodushinnaga ostmisel.

Kampaania kestab 1. maist kuni 1. oktoobrini. Sellel ajavahemikul on võimalik neil, kes on Karksi Vallava-litsuses vastava avalduse täitnud, osta 20 protsenti soodsamalt „Sado-lini” ja „Vivacolori” välisviimistlu-seks mõeldud välisseinte, katuse ja piirdeaedade värvimiseks vajalikke tooteid (immutusvahendid, oksa-lakk, kruntvärv jms.). Avaldust esi-tama tulles peab omanik teadma, mida ta värvida soovib ja kui suur on värvitav pind ruutmeetrites.

Värve saab soodsamalt osta Vil-jandis kauplustest „Mulgi Värv” (Puidu t. 7), „Bauhof” (Reinu tee 29a), „Vektori Kaubahall” (Puidu t. 17) ja „Ehitusmaterjalid” (Reinu tee 35). Sealt saab ka nõuandeid ja soo-vitusi.

Kampaanias osaleda soovijatel palun võtta ühendust vallavalitsu-sega telefonil 435 5516.

Tiia Kukk,keskkonnaspetsialist

8. augustil Lillis8. augustil on kõik kutsutud osa

saama Lilli kultuurihälli juubelitest. Samal päeval korraldame ka 16. kü-lapäeva.

Külla ootame külalisi-sõpru Köönast, Kärstnast ja olgu midagi ka üllatuseks! Plaanis on tegevused lastele ja püüame külastada küla kaunimaid talusid.

Ootame kõiki, kes hoiavad arm-sat Lillit oma südames! Lähim info telefonidel 433 2416 (külamaja), 5333 8232 (Hillevi-Kärt Muska) ja 5559 4072 (Malle Ereline).

Malle Ereline

Internetipunkte tuleb juurde

Projekti „AIP ja WiFi alade aren-damine Eesti omavalitsustes” tule-musena said 32 omavalitsust 77 ava-liku internetipunkti ning 82 avaliku WiFi ala loomiseks või arendami-seks 146 lauaarvutit ja 83 WiFi sea-det. Lisaks seadmete ostule korral-dati avalike internetipunktide töö-tajatele interneti ja arvuti baaskoo-litus ning omavalitsuste infotehno-loogia spetsialistidele WiFi seadme kasutamise koolitus.

Karksi vallas said toetust Karksi külamaja, Karksi-Nuia raamatuko-gu, Lilli, Polli, Sudiste ja Tuhalaane külamaja AIP ja WiFi ala.

Projekt algatati Eesti Maaoma-valitsuste Liidu ja Siseministeeriu-mi koostööna ning rahastati 85 prot-sendi ulatuses Norra ja EMP Fi-nantsmehhanismide toetusskeemist ning 15 protsendi ulatuses Sisemi-nisteeriumi eelarvest kogumaksu-musega 1,66 miljonit krooni.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Siseministeeriumi initsiatiivi pea-eesmärk oli parandada kodanike li-gipääsu e-teenustele, eriti neile, mis vajavad identifi tseerimist ID-kaar-di kaudu ning seeläbi parandada kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste kvaliteeti.

Gümnaasium

Kadi BeršteinKristjan JärvikKaido KadajaMart KadakHeli KirikAadu KunimägiKeit Kupstis

Liisi LaanemetsLeeve LeplaKentis LoiDiana PaluojaTiina PorkKrista Salujärv

(hõbemedal)Kristiina SiirusLaura Sipelgas

Tauno SõmmerElis Tiidu

(kuldmedal)Greete VaherOlavi VillemsonEneli ÕunMartin Õun

Põhikool

Marko AasnaKalmer EhanurmMeigo GorjatškoEgle JaagoKristi KangurKerto KangurSilja Kask

Kärt KeskülaMarleen KivimetsEdgar KohjusSiim KohjusVillem KüttChristian LumpreErki Maling

(kiitusega)Mikk Metsa

Mehis MikkMarti MärtsonRauno OdemJanar OravMarek OrgRisto PäevlooSirli PärnJanar RebaneGerli RehemaaHenrette Reinbach Helina Reining

Agathe-Marie SaarEliise-Eva SaarTargo SaarniitOlari SimsonTerttu TammaruGermo TautsMerle TorimRaido VaanEgert VaiksooKaisa Vallas

AUGUST KITZBERGI NIMELISE GÜMNAASIUMI LÕPETAJAD

Emad koos beebidega Teringi raba laudtee juures• MALLE ERELISE foto

Parimad õpilased kanuumatkal• INDREK PALU foto

MARGUS MÕISAVALLA fotod

17. juuni istungilOsa võtsid Ülle Adamson, Anne-

li Arraste, Jüri Eesik, Katrin Kivistik, Liidia Klaas, Harri Kunimägi, Leo Liiber, Raivo Lill, Heino Luik, Leili Nael, Maire Sala, Enn Sarv, Raimo Sarv ja vallavanem Arvo Maling. Puudusid Reevo Maidla, Heinari Reinbach, Tarmo Simson ja Urmas Villbach.

Kinnitati valla 2008. majandus-

aasta aruanne.Kooskõlastati Halliste valla üld-

planeering.Tunnistati peremehetuks Lillis

asuv töökoda, Ärikülas asuv Remsi saun ja pumbamaja ning Mäekülas asuv Rängle laut-kanala.

Arutati esimesel lugemisel val-

la 2009. aasta negatiivset lisaeelar-vet.

Vabastati Karksi Vallavalitsuse

liikme kohustustest Pjotr Krjutškov, alates 22. juunist kinnitati uueks liik-meks Dmitri Orav.

Määrati Karksi Vallavolikogu

järgmise koosseisu liikmete arvuks 15 ning moodustati vallavolikogu 2009. aasta valimisteks üks valimis-ringkond, mille piirid kattuvad Kark-si valla haldusterritooriumi piiride-ga. Ühtlasi moodustati valla valimis-komisjon, liikmeteks nimetati Inge Dobrus, Tõnis Laurik ja Maire Torim ning asendusliikmeteks Tiia Kukk ja Olga Palu.

1. juuni istungilOsa võtsid Arvo Maling, Andi

Sõmmer, Urmas Suurpuu, Peeter Uisk ja vallasekretär Inge Dobrus. Puudus Pjotr Krjutškov.

Otsustati rahuldada 4 korralda-

tud jäätmeveo tingimuste muutmise taotlust ja mitteliitumise avaldus.

Kinnitati maa ostueesõigusega

erastamise tingimused Karksi-Nuias garaažide juurde: Kalju Varik eras-tab 37 m2 ja Mati Saks 44 m2.

Määrati Lillis Väike-Silma maa-

üksuse jagamisel moodustunud ka-tastriüksuste aadressid ja sihtotstar-bed: Väikesilma pindalaga 13,84 ha, Väikemetsa 9245 m2 ja Silmametsa 4,66 ha, kõigi sihtotstarve maatulun-dusmaa. Määrati Pärsi külas Paani maaüksuse jagamisel katastriüksus-te aadressid ja sihtotstarbed: Paani-põllu pindalaga 6,34 ha, Paanimetsa 2,91 ha ja Kolmnurga 2,71 ha, kõigi sihtotstarve maatulundusmaa. Mää-rati Pärsi külas Paani maaüksuse ja-gamisel moodustunud katastriük-suste aadressid ja sihtotstarbed: Paa-nikse pindalaga 12,83 ha, sihtotstar-ve maatulundusmaa ja Kasemetsa pindalaga 6,79 ha, sihtotstarve maa-tulundusmaa.

Anti ehitusluba Eesti Energia

„Jaotusvõrgu” osaühingule rajatise-le „0,4kV maakaabelliin ja liitumis-kapp” Muri külas ning määrati pro-jekteerimistingimused Müüri maa-üksuse elektrivõrguga liitumise ehi-tusprojekti koostamiseks Muri kü-las.

Anti kasutusluba „Jaotusvõrgu”

omandis olevale rajatisele „Pöögle küla Viljapuuaia talu liitumine elekt-rivõrguga” Pöögle külas.

Kinnitati Karksi-Nuia Noorte-

keskuse lahtiolekuajad: 1. juunist 30. augustini kella 10—18 ja 1. septemb-rist 30. maini kella 12—20. 1.—17. au-gustini on noortekeskus suletud seo-

ses töötajate puhkuse ja lastelaagri korraldamisega.

Kehtestati 1. septembrist 2009/

2010. õppeaasta õppetasu järgmiselt: Karksi-Nuia Spordikoolis 180 krooni õppeveerandis ning Karksi-Nuia Muusikakoolis põhikursus 270 kroo-ni, üldkursus 220 ja eelkool 50 kroo-ni kuus.

Otsustati vabastada vanema

kaetavast osamaksust 2009. aasta juulis ja augustis need vanemad, kel-le laps ei käi nimetatud kuudel üh-tegi päeva lasteaias.

15. juuni istungil

Osa võtsid Arvo Maling, Andi Sõmmer, Urmas Suurpuu, Peeter Uisk ja vallasekretär Inge Dobrus. Puudus Pjotr Krjutškov.

Otsustati rahuldada 8 korralda-

tud jäätmeveo tingimuste muutmise taotlust.

Määrati Sudistes Tarto II maa-

üksuse jagamisel moodustunud ka-tastriüksuste aadressid ja sihtotstar-bed: Tartopõllu ja Tartometsa, siht-otstarve maatulundusmaa. Määrati Allaste külas Siira maaüksuse jaga-misel moodustunud katastriüksuste aadressid ja sihtotstarbed: Siira ja Sii-rametsa sihtotstarbega maatulun-dusmaa. Määrati Suuga külas Moo-si maaüksuse jagamisel moodustu-nud katastriüksuste aadressid ja siht-otstarbed: Moosi ja Moosimetsa ka-tastriüksus, mõlema sihtotstarve maatulundusmaa.

Kinnitati maa ostueesõigusega

erastamise tingimused Karksi-Nuias garaažide juurde: Märt Pugal eras-tab 47 m2 , osaühing „Privora” 65 ja Madis Aednik 36 m2.

Määrati toimetulekutoetus 43

taotlejale kokku 56 352 ja ühekord-ne sotsiaaltoetus 3 abivajajale kok-ku 3000 krooni, lasteaia toidutoetus kolmeks kuuks ühele Karksi-Nuia

lasteaias käivale lapsele ning raske ja sügava puudega isiku toetus 16 vallakodanikule kokku 12 994 kroo-ni.

Anti luba mittetulundusühin-

gule „MEC” Karksi-Nuia Rattamara-toni korraldamiseks 21. juunil, Kark-si-Nuia Spordikoolile jaanijooksu korraldamiseks 23. juunil, mittetu-lundusühingule „Tuhalaane” jaani-päeva korraldamiseks Tuhalaanes 20. juunil, Karksi külamajale Karksi jaa-nilaada korraldamiseks 23. juunil, valla kultuurikeskusele Karksi ordu-linnuse päevade korraldamiseks 10. ja 11. juulil ning Karksi Tehnikaspor-diklubile korraldada 4. juulil Eesti karikavõistlused motokrossis Ainja krossirajal.

Otsustati sõlmida leping „Saka-

la Teedega” Oti—Kaubi tee 0,956 km lõigu remontimiseks 2009. aastal maksumusega 92 639 krooni.

Anti ehitusluba aktsiaseltsile

„Tex tuur” varjualuse laiendamiseks Tööstuse t. 2 kinnistul Karksi-Nuias, Merle Tselištševale Soltsi maaüksu-sel elamu laiendamiseks Univere kü-las ja mittetulundusühingule rahva-maja püstitamiseks Rahvamaja kin-nistule Tuhalaanes.

Anti kasutusluba Heljo Kuni-

mägi omandis oleva elamu laiendu-sele Sudistes.

Kinnitati korteriomandi Remsi

4-6 kirjaliku enampakkumise tule-mused vastavalt enampakkumise avamise protokollile ja tunnistati võitjaks Jevgeni Fomitšev.

Tunnistati nurjunuks vallavalit-

suse 18. mai korraldusega nr. 184 väl-ja kuulutatud Lilli koolimaja kinnis-tu võõrandamise kirjalik enampak-kumine, otsustati välja kuulutada uus kirjalik enampakkumine Lilli koolimaja kinnistu võõrandamiseks alghinnaga 300 000 krooni.

Otsustati eraldada mittetulun-

dusühingule „MEC” valla eelarvest 12 500 krooni XI Karksi Rattamarato-ni korraldamiseks 21. juunil.

KARKSI SÕNA 2 Juuli 2009

KARKSI VALLAVOLIKOGUS

KARKSI VALLAVALITSUSES

TULEKUL ON BALTI KETI 20. AASTAPÄEV

23. augustil kell 17 avatakse Lilli piiripunktis koostöös naabritega Lä-timaalt mälestusmärk meenutamaks 20 aasta taguseid sündmusi. On oo-data mõlema riigi kõrgeid külalisi, koostatud on kahe riigi ühine kul-tuuriprogramm tippartistidega, ko-hal on kinobuss ning kõik saavad kaasa lüüa simmanil.

Balti keti korraldasid rahvusli-kud liikumised Eestimaa Rahvarin-ne, Läti Rahvarinne ja Leedu Saju-dis. 20 aastat tagasi 23. augustil sei-sis kolmes Balti riigis käsikäes üle 600 kilomeetri pikkuses inimketis rohkem kui miljon inimest Tallinnast Vilniuseni.

On teada, et kolme riigi motome-hed sõidavad mööda Balti keti tee-konda 22. augustil ning tagasiteel oodatakse neid Lilli piirilegi. Kolme Balti riigi UNESCO rahvuslikud ko-

misjonid on teinud ettepaneku kan-da Balti kett maailma mälu registris-se, otsus selgub juulis.

Et augustis on oodata suuremaid rahva liikumisi ning külalisi, siis püüdkem külalised vastu võtta kor-rastatud majapidamistega. Kaunid kodud teevad meie oma südame soojaks ega riiva võõragi pilku. Kui 1989. aastal Balti keti aegu pidid pal-jud pettunult tagasi pöörduma ning ei pääsenud piirimiitingule, siis kor-raldajad püüavad toonaseid vigu vältida ning liikluse ja parkimise pa-remini korraldada.

Kõik inimesed on sellelgi korral piirile oodatud. Võtke kaasa küünal ja sinimustvalge lipp ning püüdkem küünlaleegiga augustiõhtu valgeks muuta nii nagu tookord. Miks mitte süüdata igas teeristis lõkked nagu 20 aastat tagasi!

Loodame saada 23. augustil pii-ril kokku.

Leo LiiberMeenutus 23. augustist 1989•

JAAN LAURI foto

18. OKTOOBRIL SEISAVAD EES KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED

18. oktoobril toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Alates 19. augustist kuni 3. septemb-rini saab esitada valla valimiskomis-jonile registreerimiseks valimisliitu.

Valimisliidu registreerimiseks esi-tab valimisliidu esindaja valla vali-miskomisjonile avalduse, milles mär-gitakse valimisliidu nimi, kuni kahe volitatud esindaja nimi, isikukood, aadress ja sidevahendite numbrid, valimisliidu moodustanud hääleõi-guslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike nimed, isikukoodid ja allakirjad.

Valimisliidu nimi ei või olla eba-esteetiline ega eksitav. Eelmistel vo-likogu valimistel registreeritud vali-misliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poole eelmise valimisliidu

moodustajatest moodustavad ka uue valimisliidu. Keelatud on valimislii-du nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sel-lega eksitavalt sarnast nime.

Alates 19. augustist kuni 8. sep-tembrini saab esitada valla valimis-komisjonile registreerimiseks kandi-daate.

Selleks esitab erakond või vali-misliit valla valimiskomisjonile kan-didaatide registreerimise avalduse, kandidaatide ringkonnanimekirjad ja kõikide kandidaatide kandideeri-misdokumendid (avaldus ja an-keet).

Üksikkandidaat esitab valla vali-miskomisjonile registreerimisavaldu-se ja kandideerimisdokumendid (avaldus ja ankeet).

Üksikkandidaadina võib end esi-tada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimis-õiguslik isik, kelleks on hääleõigus-lik Eesti ja Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt 1. augustil Karksi vallas. Samuti võib üksikkandidaadi registreerimiseks esitada teine isik, kui tal on selleko-hane volikiri ning tal on hääletamis-õigus.

Karksi valla valimiskomisjon asub Viljandi mnt. 1, 69104 Karksi-Nuia; telefon 435 5512, e-post [email protected]. Tööaeg E–N kel-la 9–12 ja 14–17 (reedeti kuni kella 14.30 ja 8. septembril kuni kella 18).

Inge Dobrus,valla valimiskomisjoni esimees

Pokumaal• GALINA JOONE foto

R E I S P O K U M A A L ESudiste Maanaiste Selts on korral-

danud igal suvel lastele ja nende va-nematele õppe- ja puhkereisi. See-kord sõideti Pokumaale.

Teel sinna uudistasime Tamme Lauri tamme, mis on ka meie kümne-kroonise tagaküljel. See puu on tohu-tult suur ja umbes tuhat aastat vana. Puu sisse on tehtud õhuauke ja vala-tud ka betooni, et hiigeltamm veel kaua vastu peaks ja külastajatele sil-mailu pakuks.

Kui uudishimu rahuldatud ning puu oma kätega mõõdetud ja kallis-tatud, sõitsime edasi Sangaste lossi. Selle laskis ehitada krahv von Berg, kes kui Sangaste rukkisordi aretaja on saanud rahvalt rukkikrahvi nimetu-se. Imetlesime lossi väljast ning jätka-sime teekonda.

Kes tahtis, sai käia Urvaste kiriku-aias või kohalikus külapoes. Ja siis jõudsimegi Pokumaa parklasse. Läbi metsa viis rada pokukotta. Metsateel saime imetleda ümbrust, tutvuda vees jalgu leotavate pokudega ning kuulata linnulaulu. Pokukojas ootas meid giid, kes viis meid kõigepealt ühte suurde fotosid täis ruumi ning rääkis, kuidas kõik alguse sai.

Edgar Valter ja tema arhitektist sõber otsisid kaua õiget kohta. Ühel õhtul ütles sõber Edgarile: „See on nüüd küll viimane koht, mis võiks sobida, ja kui see ei sobi, siis mina küll enam ei tea ühtki teist sobilikku paika.” Ja kui nad kohale jõudsid, tundis Edgar Valter, et see ongi Poku-maa.

Keldrikorrusel olid välja pandud kõik Edgar Valteri kirjutatud ja illust-reeritud raamatud ning ka pokud. Giid ütles, et sõna „poku” pole eesti keeles olemas, see on Valteri välja-mõeldis. Nimelt olevat ta jalutades komistanud ja öelnud: „Ossa, poku!” Seejärel läinud kunstnik koju ja joo-nistanud ühe poku.

Kõige lõpuks viidi meid ülakor-rusele, kus on hästi palju Edgar Val-teri tegelaskujusid ja raamatuid ning kus sai joonistada ning meisterdada pokusid ja kärbsepilli. Hiljem jaluta-sime mööda metsarada bussi, et sõi-ta Tehvandi suusahüppemäele. Vihm ümbrusega tutvumist ei sega-nud.

Oli tore laupäev. Reisi toetas ko-haliku omaalgatuse programm.

Kady Mäesalu

Tuhalaane pidas külapäeva20. juunil toimus järje-

kordne Tuhalaane küla-päev. Riigilipp heisati li-pulaulu ning avapäevaks valminud külalipp Tuha-laane valsi saatel. Tervi-tussõnad naaberkülalt Karksilt andis edasi Hel-ve Joon.

Rongkäigus suunduti laadaplatsile, kus avati kä-sitöölaat. Seal pakkusid sil-mailu ja hingekosutust Kärstna tantsuansambel „Metsalilled” ja kohalik lauluansambel „Sügislill”. Vahvatele tantsudele ja lauludele vahelduseks esi-tati estraadipalu elust ene-sest. Rahvalikku muusikat mängisid kohalikud muu-sikud Ants, Ermas ja Jaak.

Päeva jooksul oli või-malik tutvuda mitmesu-guste käsitöötehnikatega ning lapsed said lasta endale teha näomaalingu ja lustida batuudil.

Õhtuses programmis astusid üles noored moeloojad, kohalikud poisid Roland ja Armin kandsid ette vahva „Politseiroki” ning toimusid sportli-kud jõukatsumised, tavapärane üm-ber järve jooks ja pisipõnnide tillu-

jooks. Tule süütasid väikesed kuradi-poisid koos järvejooksu võitjatega. Pärast tule süütamist võis oskusi proovida tantsuvõistluses ning veidi enne südaööd otsiti sõnajalaõit.

Üritust toetas kohaliku omaalga-tuse programm. Tänan kõiki mees-konnaliikmeid abi eest!

Anneli Anijärv

Tuhalaane külapäeval esitavad Salme Viil • ja Tiiu Naber Kärstna „Metsalillede” estraadi-pala. ANNELI ANIJÄRVE foto

Juuli 2009 3 KARKSI SÕNA

K U L T U U R I K A L E N D E RKULTUURIKESKUS

10.—1. 07 Karksi ordulinnuse päevadAlates 6. juulist Viljandi Kunstikooli õpilastööde näitus17.—28. 08 Eesti linnade küünalde näitus suures

saalis. Küünalde müük

NOORTEKESKUS

16.—18. 07 Taani partnerite bändi „Trusted Enemy” kontserdid Pärnus, Karksi-Nuias ja Tartus (jälgi reklaami)

20.—26. 07 Matkalaager „Muhkudeta Muhumaale“1.—8. 08 Rahvusvaheline noortevahetus „Vibes” Taanis 2.—9. 08 Rahvusvaheline noortevahetus „Action Street Art” Taanis 10.—15. 08 Tantsulaager koostöös agentuuridega „PMP” ja „D-Lux”

LILLI KÜLAMAJA

Juulis külarahva ekskursioon. Jälgige reklaami!L, 8. 08 kell 13 Lilli raamatukogu ja rahvamaja juubel ning 16. külapäevP, 23. 08 „Balti kett 20” kell 20 Tantsuõhtu

SUDISTE KÜLAMAJA

K, 22. 07 kell 15 SpordipäevL, 8. 08 kell 14 Simman Karutsi talus

TUHALAANE KÜLAMAJA

6.—10. juulini Noortevahetuse laagerLaagris 7. juulil lõkkeõhtu, 8. juulil heakorrapäev, 9. juulil käsitööpäev, 10. juulil lõpunäitus

KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU

Näitused1. 07—30. 07 „Keskaeg elustub”1. 08—29. 08 „Balti kett 20!”Lastele 25. 06—25. 07 „Keskaja rüütlid”27. 07—21. 08 „Reet Kudu laste maailmas”24. 08—12. 09 „Jaan Tammsaar – mees, kes annab jutule näo”

ORDULINNUSE PÄEVADReedel, 10. juulil21 esinevad ansamblid „OORT” ja

„Folk Raus”. Kontserdile järgneb Marju Varblase juhendatav tant-suklubi. Pilet eelmüügist 100, sa-mal õhtul 125 krooni. Piletid müügil alates 6. juulist E—R kel-la 9—19 Karksi Valla Kultuuri-keskuses, info telefonil 435 5529.

Laupäeval, 11. juulil10—18 Käsitöölaat10 Päeva avamine10.15—10 45 Ruhja puhkpilliorkester10.45 Täna va’ Teater11 Peetri kirikus kontsert „Hansa trubaduurid”12 Täna va’ Teater12 Lahtised meistrivõistlused sumomaadluses12.10 Rahvatantsurühmad „Krõõt”, „Mari” ja „Samm sassis”

ning Läti tantsijad13 Täna va’ Teater 13.10 Mustkunstnik AL & Sylvia magie show14.10 Vello Vaheri perekonna tsirkus14.40 Ansambli „Kunileid” kontsert15 Täna va’ Teater: „Lugu laisast kuningast ja nupukast

ämblikust”15.30 Soojendusvõistlused publikule 16 Karksi ordumeistri valimised 18 Laada lõpetamine20 Tantsuks ansambel „Hellad velled”

Ly ja Raul Teder meisterdavad puuskulptuureBatuut

HARDUSHETKED HELMES21. mail taastati Helmes ristipäeva

traditsiooni. Selle ja ühtlasi taevami-nemispüha tähistamiseks läbi Karksi Peetri koguduse koori ristikäigu heit-kem esmalt pilk ajalukku.

1658. aasta maikuus rüüstasid poolakad Helme lossi. Seda polnud sajandite vältel teha suutnud leedu-lased ega venelased, kuid poolaka-te taandumise järel õhkisid rootsla-sed 25. mail 1658 ooberst Glasenapi juhtimisel lossi püssirohuga. Loss jäi varemetesse ja siit algas ristipäe-va, hiljem ristineljapäeva tradit-sioon.

Tõrva kiriku õpetaja, Helme val-lavanem ja ürituse eestvedaja Ilmar Kõverik jutustasid, et ilma 1936. aas-tal Tõrva asutatud baptistliku abiko-guduseta olnuks Helme kihelkonna

minevikupärandi säilimine küsitav. Läti Henriku kroonika kohaselt hak-kab Helme peagi tähistama esmamai-nimise 800. aastapäeva.

Tõsiste teemade sekka sobisid sel-lel varasuvisel tuulisel vabaõhuüritu-sel nii avamängu kui meeleolumuu-sikana Sulev Orgse torupillimäng ja kohaliku meesansambli laul. Seejärel liikusime ohvriallika juurde kogune-nud publiku saatel Helme koobaste poole ning ürgsel nõlval kõlas koori esituses Vello Ainsalu autorilooming. Publik tänas tugeva aplausiga.

Helme koobastes Arstiallikal võis iga soovija nautida sõõmu karget al-likavett. Parkimisplatsi poole jaluta-misel sulandusid lauljate hääled loo-duse helidega.

Liina Kallaste

Helmes laulis Karksi Peetri kiriku koori vähendatud koosseis, vasa-• kult Taima Alev, Silvi Saarman, Eha Palu, Helgi-Liivi Jõe, Liina Kallaste, Lia-Johanna Märtson, Vello Ainsalu ja Boris Takk. ELLEN HUUMI foto

JAANILAAT23. juuni varajastest hommikutun-

didest alates täitus laadaplats kireva-te müügitelkidega. Müüjaid saabus igast ilmakaarest. Ometi kord oli ka ilm meie poolel. Kui vallavanem kell 11 laada avatuks kuulutas, käis melu juba täie hooga.

Kultuurilist meelelahutust pak-kusid Tõrva noorte näitetrupp, val-la kultuurikeskuse line-tantsijad ja segaansambel „Pool kuus” ning Mõisaküla eakate tantsurühm.

Võistlusmängudel osales palju lap-si.

Mõru pill kogu hästi sujuva laada vältel oli see, et keegi joobes noor-mees otsustas süüdata lõkke keset päeva. Tuli abi paluda päästeteenistu-selt ja politseilt. Selle vahejuhtumi tõttu jäi ära õhtul võidutulest toodud tulega lõkke süütamine. Rahva mee-leolu oli aga õhtuks täis tegutsemis-tahet ja lusti. Aktiivselt osaleti täiskas-vanute võistlusmängudes. Tants „Vae-se pillimehe” saatel kestis varajaste hommikutundideni.

Tänan Karksi Vallahooldust, kes hoolitses laadaplatsi ja pargi korras-oleku ja niitmise eest ning pärast ko-ristas ka platsi. Samuti tänan aktsia-selts „Karmet”, kes aitas auhindade-ga täiskasvanute mängudel. Aitäh Seedri talule ja Karksi Kultuuriseltsi-le, kes annetasid oksjonile panekuks istikuid ja kaltsuvaiba. Eriline tänu külavanem Tarmo Simsonile!

Tea Saaremägi,Karksi külamaja juhataja

ANNE KALJUMÄE ja GALINA JOONE fotod

Koostame näituse Balti keti aastapäevaks23. augustil möödub 20 aastat Bal-

ti ketist, mille sarnast üritust pole va-rem ega hiljem nähtud. Katkematu inimkett voogas läbi kolme Balti riigi, et protestida riigikorra vastu ja või-delda veretult oma kodumaa vabadu-se eest. „See on pretsedenditu näide vabaduse vägivallatust kättevõitmi-sest, inimsuse triumfi st totalitaarrežii-mi üle,” on öeldud pöördumises, mil-lega kolme riigi esindajad tegid ette-paneku kanda Balti kett koguni UNESCO maailmamälu registrisse.

Balti keti teekond läbis ka Karksi-Nuiat. Siin peeti kõnekoosolekut en-ne sõitu Läti piiri äärde, kus oli Balti keti kulminatsioon lõkete süütamine. Nähti uue aja vaimus esile kerkinud

poliitikuid Rein Taagepera, Edgar Sa-visaart, Heinz Valku ja teisi, õhus tii-rutas helikopter, et ürituse eestveda-jad õigel ajal järgmisele koosolekule jõuaksid. Katkematud auto- ja bussi-kolonnid tõid inimesi teistest maa-kondadest ketti tihendama ja sealt siis edasi Läti piiri äärde meeleavalduse-le. Mõni ei jõudnudki sinna, sest um-mikud olid nii suured, et liikuda sai vaid teosammul. Inimesed märkasid teineteist, pakkusid abi ja toetust, ka võhivõõrad. Sellest on igaühel rääki-da oma lugu.

1. augustil avab Karksi-Nuia Raa-matukogu temaatilise näituse, mida ilmestavad fotod. Kui kellelgi on alles veel midagi teemaga seonduvat —

ajalehe-lõikeid, fotosid ja ese-meid või soov kir-jutada sellest päevast —, oleks raamatukogu tänu-lik, kui lubataks neid väljapanekul eksponeerida. Andke julgesti teada!

Meil oli õnn osaleda sedavõrd aja-loolisel üritusel. Rääkigem sellest ka oma lastele ja lastelastele, kes seda vaid piltidelt ja fi lmilintidelt näha saavad, et nad oskaksid Maarjamaa vabadust hoida ja kaitsta.

Mare Torim

Veekogul käitu ohtusid ja oma võimeid arvestadesLooduslikud veekogud on erine-

vad ning seetõttu on ka ohud erine-vad. Ujuma minnes tuleb arvestada vee sügavust ja läbipaistvust, kallas-te omapära, põhjasetteid ja veetaimi. Suurtes veekogudes võib ohuks ku-juneda ka lainetus. Jõgedes suplemi-sel peab meeles pidama, et seal on ta-valiselt vesi jahedam kui järvedes, ning oma mõju avaldavad voolu tu-gevus, olla võib ka kärestikke.

Vette ei tohi hüpata tundmatus ja ka selleks mitte ette nähtud kohas. Tähistuse puhul on turvaline ujuda ainult kontrollitud ja märgistatud ujumispiirkonnas. Soovitav on ujuda piki kallast või kalda poole sellisel sü-

gavusel, et jalad põhja ulatuvad. Kül-ma või väsimust tundes tuleb veest viivitamatult välja tulla.

Vees võib olla kive ja vesikasve, aga ka sinna visatud esemeid. Vees ol-les ei tohi nalja pärast teeselda uppu-jat, võistelda hinge kinni pidamises, vee all ujumises või kellegi vee alla surumises. Võimalusel tuleb ujuma või paadiga sõitma minna koos kaas-lasega. Üksi vette minnes on mõistlik sellest kaldale jääjatele teada anda. Lastel peab ujumisel ja veekogude lä-heduses alati silma peal hoidma.

Ujuma ei maksa minna väsinuna, ülekuumenenuna, halva enesetunde või liiga täis kõhuga. Äärmiselt eluoht-

lik on ujuma minna joobeseisundis.Paadi või mõne muu sõidukiga

veele minnes peab selga panema pääs-tevesti. Paati astutakse või paadist väl-jutakse paadi keskosast, samuti tuleb raskus koondada paadi keskele. Paa-dis on keelatud seista püsti, tõugelda või proovida kedagi vette lükata. Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga. Veesõiduki kii-gutamine lõpeb kergesti ümbermine-kuga. Lapsi ei tohi ilma täiskasvanu jä-relevalveta lubada paadiga, parvega või muu veesõidukiga sõitma.

Astra Pintson-Käo,Lõuna-Eesti Päästekeskuse

pressiesindaja

KARKSI SÕNA 4 Juuli 2009

KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Maire Torim (toimetaja, tel. 435 5523, fax 435 5522, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Helve Joon, Eri-ka Krjutškova, Olav Renno ja Ülle Roomets.

Mälestame jäädavalt lahkunuid ja avaldame

kaastunnet omasteleHELJU TOMSON

21. 06. 1933 – 28. 05. 2009Karksi

ARMILDE LIIVAK6. 01. 1923 – 20. 06. 2009

Polli

Karksi konstaablijaoskond tel. 434 1110.

Teeme katuse- ja muid üldehitus-töid. Info tel. 5341 3362.

Müüa 2-toaline korter (51,3 m2) või anda pikemaks ajaks üürile. Info õhtuti tel 433 1752 või 5812 7114.

EAÕK Karksi-Nuia koguduse kal-mistupüha toimub pühapäeval, 26. juulil kell 10 Arumäe kalmistul.

Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin-duse Selts korraldab 1. ja 2. augustil ekskursiooni Seto Kuningriiki. Osa-võtjatel registreerida hiljemalt 24. juuliks tel. 5695 8776 või kaupluses „Kadri” tel. 433 1602.

TV-antennide ja SAT-TV müük, paigaldus ja hooldus. Digi-TV ja „Via-sati” paigaldus. Info tel. 514 2104. „Satman TP” OÜ.

25. juulil, jaagupipäeval kell 16 on Murri häärberis Morna, Muri ja Suu-ga külade päev. Oodatud on endised külaelanikud ja sõbrad ning tuttavad naaberküladest.

Avatud uute montaažipinkidega rehvitöökoda „Remose” ruumides Karksi töökoja hoovil.

Müügil uued ja kasutatud rehvid. Info tel. 5300 0000.

Saekaater Ärikülas müüb saepin-de. Paki hind kokkuleppel. Info tel. 5664 2061.

Ostan mustikaid ja mustsõstraid. Info tel. 5664 2061.

OÜ „Näsare” lintsaeteenus. Samas müüa lehtpuukütet. Transport, vaja-dusel toome ka alustel. Info tel. 5625 0897.

Müüa 3-toaline korter Karksi-Nuias. Info tel. 5384 1793.

Esimesed sõjajärgsed(Algus 2004. aasta veebruaris)Räpina paberivabriku sepa nelja-

lapselise pere teise pojana 1896. aas-tal sündinud onu Edi jutustas loo oma noorpõlvest.

Tema täditütar Hilda, kes 20. sa-jandi algul elas ja töötas Riias, kutsus teda kubermangulinna tsaari külas-käiku vaatama. Tol ajal käis Vene tsaar Nikolai II korduvalt Baltikumis, seal-hulgas Eestis. Nii Tallinnas (Revel) kui Paldiskis toimusid tippkohtumised teiste Euroopa kroonitud peadega, kes olid tsaari sugulased. Seekord pi-di tsaar tulema Riiga ja näitama end ka rahvale. Kodused olnud poisi Rii-ga minekule vastu, kardetud, et mäs-sajad viskavad tsaarile pommi. Et Edi tahtnud ikka tsaari näha, siis saade-tudki teda rongiga Riiga.

Külastuspäeval olnud nad täditüt-rega varakult tänava ääres. Korda pi-davad sandarmid pannud lapsed rah-vasummas esiritta, et nad paremini kõrgeid külalisi näeksid. Tsaar koos tsarinnaga sõitnud pealt avatud mit-me hobuse tõllas, vastas istunud suurt kasvu kasakas, süles troonipärija Alek-sei. Teatavasti põdes troonipärija he-mofi iliat (vere hüübimatust) ning ei tohtinud kukkuda ja end vigastada.

1914. aasta 1. augustil puhkenud maailmasõda oli möllanud juba kaks aastat, kui onu Edi kutsuti tsaari ja isa-maa eest sõtta. Kohe sõja algul mobili-seeritud vanem vend Gotthard oli lahin-gus Katowice linna juures Poolamaal surma saanud ja ühishauda maetud.

Edi määrati õhuvaatlusdivisjoni, mis väljaõppe ajal paiknes Petrogradi (kuni 1915. aastani Sankt Peterburg) lä-hedal. 1916. aasta suvel toodi nende väeosa rindele, mis oli jõudnud Lõu-na-Lätimaale Zapadnaja Dvina (Düü-na ehk Daugava) jõe kallastele. Divis-jon pidi vaenlase kohta luureandmeid hankima. Selleks kasutati trossi otsa kinnitatud, vesinikuga täidetud ae-rostaate. Gondlis asuv vaatleja tegi ülal kiiresti vajalikud ülesvõtted, misjärel tõmmati aerostaat alla. Saksa lennukid olid neid korduvalt rünnanud, mõni-kord oli aerostaat süttinud ja vaatleja kukkunud koos gondliga alla.

Laboris tehti fotoplaatidel positiiv-fotod, mis järjestikku kokku panduna andsid ülevaate sakslaste paiknemi-sest. Lisan, et meie vanem poeg tee-nis aastail 1984—1986 nõukogude õhuluure väeosas peaaegu samas piir-konnas, Daugava jõgi jäi vaid 30 kilo-meetrit lõuna poole. Aerofotode tege-miseks kasutati piloodita reaktiivlen-nukeid, mis suunati stardipaika taga-si. Seal fi lm töödeldi ja tehti fotod.

Pärast sõda töötas onu Tartu tele-fonivabrikus, kuid huvi fotograafi a

vastu säilis. 1928. aastal ostis ta väike-se tuubusobjektiiviga saksa rullfi l-miaparaadi „Agfa-Colibri”, millega sai teha fi lmile 24 3×4 sentimeetri suurust võtet. Oma fotograafi ateadmisi täien-das onu Tartus professor Rostovtsevi eraülikoolis fotograafi akursustel.

Endale ostsin 1953. aasta mais Vil-jandist Lossi tänava fotokauplusest (hilisem kauplus „Sport”) nõukogude fotoaparaadi „Ljubitel”, millel oli ba-keliitkorpus. Kahe ühendatud objek-tiiviga laifi lmi peegelaparaadiga võis teha 12 võtet kaadriga 6×6 sentimeet-rit. Lisaraami kasutades mahtus fi lmi-le 18 võtet 6×4 sentimeetrit. Pildista-da võis ka kinofi lmile, mis oli eelnevalt pimedas keritud tühjale fi lmipoolile.

Aparaadile õnnestus teha mitu abivahendit. Kollasest klaasitükist valgusfi lter neelas siniseid kiiri ja tõi fi lmil esile pilved, pluss-prilliklaasist lisalääts lubas pildistada 20 senti-meetri kauguselt, trosspäästiku ja pe-supulga ühendamisel tuli välja oma-pärane iseavaja ehk autoknips. Alu-miiniumpulbri segamisel peenesta-tud kaaliumpermanganaadiga sai välkvalguse segu (magneesiumipul-ber oli defi tsiitne). Aparaadi fi kseeri-miseks tegin vindiga puidusse keera-tava hoidja, hiljem õnnestus osta kok-kukäiv kolmjalgstatiiv. Fotole kõrgläi-ke andmiseks pidi hoolikalt loputa-tud foto emulsioonikihiga vastu pak-su klaasi kummirulli abil kuivama su-ruma. Mõnikord andis rändkinome-haanik katkenud fi lmi juppe. Neilt õnnestus kopeerimise teel saada väik-se mõõduga negatiive ja teha minifo-tod. Sõjaeelsest plekist kommipurgist kombineeritud suurendusaparaat võimaldas saada fotod suurusega 9 x 12 sentimeetrit. Nii valmisid pildid ka käesoleva loo juurde.

Ahto Jänes(Järgneb)

Õnnitleme sünnipäeva puhul!4. juuli Aleksander Ligur Karksi-Nuia 758. juuli Dzidra Pettai Muri 808. juuli Vaike Aasa Karksi-Nuia 758. juuli Enno Lubi Karksi-Nuia 7014. juuli Hilja Koovit Karksi-Nuia 9315. juuli Anna Tšernõševa Karksi-Nuia 8517. juuli Maire Jänes Karksi-Nuia 9619. juuli Asta Mirka Kõvaküla 6520. juuli Endel Täks Tuhalaane 7525. juuli Evi Haak Polli 7530. juuli Ella Rebane Karksi-Nuia 8031. juuli Mai Meltsas Karksi-Nuia 7031. juuli Eha Palu Karksi-Nuia 704. august Tiiu Kivik Karksi-Nuia 705. august Helmi Reinbach Karksi-Nuia 756. august Ilme Ermus Karksi-Nuia 657. august Eldur Subert Karksi-Nuia 709. august Erna Takk Karksi-Nuia 809. august Alfred Luts Tuhalaane 7021. august Jaak Kalamees Polli 6523. august Helgi Seller Karksi-Nuia 7028. august Silvi Paju Karksi-Nuia 7528. august Evi Kaelas Karksi-Nuia 65

Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid!

22. mail sündisid Karksi-Nuias Cristin Roodi ja Veljo Liplapi perre tütred LISETT ja ELISABET.16. juunil sündis Ainjas Siiri Õismaa ja Alvar Pulga perre poeg RENNO.

JAANIJOOKSUL OSALES PALJU RAHVASTIlus ilm soosis võidupühal ja jaa-

nilaupäeval lossimägedes peetud jaa-nijooksu. 32 aastat järjest olnud jook-su 4,4-kilomeetrise põhidistantsi läbi-sid 267 jooksjat ja 32 kepikõndijat, mis on uus osavõtjate rekord. Ka lap-si oli rekordiline arv, kokku 103. Roh-kelt oli neidki, kes jooksjatele kaasa elasid.

Traditsiooniliselt oli jooksjaid igast Eesti nurgast ning mõni ka piiri ta-gant. Peavõidud läksid seekord välja-poole valda. Naistest võitis spordiklu-bi „Beavers” jooksja Janika Ardel ning meestest kordas eelmise aasta võitu Keio Kits maaülikooli spordiklubist. Karksi valla parim naisjooksja oli Ker-ti Einstein, kes oli naistest teine, ning meestest parim Olavi Villemson, kes kokkuvõttes tuli kolmandaks. Karksi valla jooksjatest paistsid veel silma Berit ja Birgit Hromenkov ning Kirti Lill, Taavi Toomik, Erki Maling, Mar-tin Mooses ja Aleksander Rahnel.

Tänan korraldajate nimel neid et-tevõtteid ja eraisikud, kes aitasid kat-ta jaanijooksu auhinnalaua. Need olid Karksi vald, „Metatron”, Abja Tarbija-te Ühistu, „Ligur Motors”, Seedri puu-kool, „Nuia PMT”, „Leaf Baltic”, „Tex-tuur”, „EPP”, SEB-pank, „Iivakivi”, Karksi-Nuia Apteek, „Monopol”, Pol-li Aiandusuuringute Keskus, „Lille-haldja Lilleäri”, Ilmi Tatsi autopesula, „Larvesen”, „Sallasto”, Karksi-Nuia aiandusselts, „4 Kids”, Karksi Valla-hooldus, Viljandimaa Spordiliit ning Märt Israel ja Valdur Öövel.

Kõigi võistlejate tulemustega saab tutvuda internetis www.kipka.ee, mi-da korrastab jaanijooksu rajarekordi omanik ja mitmekordne jooksu võit-ja Martin Mooses.

Leo Liiber

Meestest võitis jaanijooksu Keio Kits.•

Abja mõisnike Stackelbergide • hauaplats (1754—1814) Kuustles Hiio bi talu maal 16. augustil 1956

Naiste hulgas osutus parimaks Janika Ardel.•

Jaanijooksu paremad (vasakult) Olavi Villemson (III), Keio Kits (I) • ja Jaan Jänes (II) JAAN LAURI ja ERICH MÄGI fotod

Karksi vald tuli „Sakala mängudel”

teiseksÜle aasta peetavatel „Sakala män-

gude” spordivõistlustel lõid kaasa 17 valla esindused.

Karksi vald tuli Suure-Jaani valla järel teiseks. Nii kõrget kohta ei ole meie vald nendel mängudel veel ku-nagi saavutanud. Edu aluseks tuleb pidada seda, et vald suutis kõikidel 16 spordialal, mis mängudel kavas oli, võistkonna välja panna ning kõik võistkonnad esinesid hästi.

Võistlustel lõi kaasa üle saja sport-lase Karksi vallast. Ainsa võistkondli-ku esimese koha mängudelt tõi koju Mart Kursi juhendatud kergejõustiku võistkond. Teise koha medalite ning karikaga tulid koju korvpallurid, jalg-ratturid, mälumängurid ja köieveda-jad ning ainult kolm võistkonda jäi kuuendast kohast tahapoole.

Tänan vallavolikogu spordikomis-joni nimel kõiki sportlasi ning neid inimesi, kes leidsid aega ja tahtmist võistkondi komplekteerida ning aita-sid kaasa edukale esinemisele.

Leo Liiber

Järgmine „Karksi Sõna” ilmub septembri algul.