„Toimetulek rändeajastul – rahvusvahelise kaitse valdkond ... · ning taotleja staatus. Rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemisel säilib inimesel õigus otsus kohtus vaidlustada

„Toimetulek rändeajastul – rahvusvahelise kaitse valdkond ja kohalik

tasand“ teabepäevadel tekkinud küsimuste vastused

Raport

2016

2

SISUKORD:

Kasutatud lühendite nimekiri ............................................................................................ 6

Peamised mõisted ............................................................................................................ 7

Sissejuhatus ...................................................................................................................... 9

1. Valga maakond ....................................................................................................... 10

1.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 10

1.2 Tööturg ...................................................................................................................... 11

1.3 Haridus ...................................................................................................................... 12

1.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 12

1.5 Lõimumine ................................................................................................................. 13

1.6 Rahastus .................................................................................................................... 13

2. Tartu maakond ........................................................................................................ 15


2.2 Tööturg ...................................................................................................................... 15

2.3 Tervishoid .................................................................................................................. 16

2.4 Haridus ...................................................................................................................... 17

2.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 18

2.6 Kultuur ...................................................................................................................... 19

2.7 Rahastus .................................................................................................................... 19

2.8 Muu ........................................................................................................................... 19

3. Järva maakond ........................................................................................................ 20


3.2 Elukoht ...................................................................................................................... 20

3.3 Tööturg ...................................................................................................................... 20

3.4 Kultuur ...................................................................................................................... 22

4 Harju maakond ........................................................................................................ 25


4.2 Tööturg ...................................................................................................................... 27

4.3 Tervishoid .................................................................................................................. 27

4.4 Haridus ...................................................................................................................... 28

4.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 29

4.6 Kultuur ...................................................................................................................... 29

3

4.7 Rahastus .................................................................................................................... 30

5 Hiiu maakond .......................................................................................................... 32


5.2 Elukoht ...................................................................................................................... 32

5.3 Siseturvalisus ............................................................................................................. 33

6 Pärnu maakond ....................................................................................................... 34


6.2 Elukoht ...................................................................................................................... 35

6.3 Tervishoid .................................................................................................................. 36

6.4 Haridus ...................................................................................................................... 36

6.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 37

6.6 Kultuur ...................................................................................................................... 38

6.7 Lõimumine ................................................................................................................. 38

6.8 Rahastus .................................................................................................................... 39

7. Saare maakond ....................................................................................................... 40


7.2 Elukoht ...................................................................................................................... 41

7.3 Tööturg ...................................................................................................................... 41

7.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 41

7.5 Kultuur ...................................................................................................................... 43

7.6 Rahastus .................................................................................................................... 44

8. Ida-Viru maakond .................................................................................................... 46


8.2 Tööturg ...................................................................................................................... 46

8.3 Haridus ...................................................................................................................... 46

8.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 47

8.5 Rahastus .................................................................................................................... 47

8.6 Muu ........................................................................................................................... 48

9 Lääne maakond ....................................................................................................... 49


9.2 Siseturvalisus ............................................................................................................. 49

9.3 Kultuur ...................................................................................................................... 51

9.4 Muu ........................................................................................................................... 52

4

10 Lääne-Viru maakond ............................................................................................... 54


10.2 Elukoht ...................................................................................................................... 55

10.3 Haridus ...................................................................................................................... 57

10.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 57

10.5 Kultuur ...................................................................................................................... 58

10.6 Muu ........................................................................................................................... 58

11 Viljandi maakond .................................................................................................... 59


11.2 Elukoht ...................................................................................................................... 59

11.3 Tööturg ...................................................................................................................... 60

11.4 Haridus ...................................................................................................................... 60

11.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 61

11.6 Kultuur ........................................................................................................................... 63

11.7 Rahastus .................................................................................................................... 65

11.8 Muu ........................................................................................................................... 65

12 Rapla maakond ....................................................................................................... 66

12.1 Haridus ...................................................................................................................... 66

12.2 Siseturvalisus ............................................................................................................. 66

12.3 Kultuur ...................................................................................................................... 67

12.4 Rahastus .................................................................................................................... 68

12.5 Muu ........................................................................................................................... 69

13 Põlva maakond........................................................................................................ 70


13.2 Elukoht ...................................................................................................................... 72

13.3 Tervishoid .................................................................................................................. 73

13.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 73

13.5 Lõimumine ................................................................................................................. 75

13.6 Rahastus .................................................................................................................... 75

13.7 Muu ........................................................................................................................... 76

14 Võru maakond ........................................................................................................ 77


14.2 Siseturvalisus ............................................................................................................. 77

5

14.3 Lõimumine ................................................................................................................. 80

14.4 Rahastus .................................................................................................................... 80

14.5 Muu ........................................................................................................................... 81

15 Jõgeva maakond ...................................................................................................... 82


15.2 Tööturg ...................................................................................................................... 83

15.3 Haridus ...................................................................................................................... 84

15.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 84

15.6 Lõimumine ................................................................................................................. 86

15.7 Rahastus .................................................................................................................... 86

15.8 Muu ........................................................................................................................... 86

Kokkuvõte ...................................................................................................................... 87

Kasutatud kirjandus: ....................................................................................................... 88

6

Kasutatud lühendite nimekiri

AMIF – (Asylum, Migration and Integration Fund), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsiooni

Fond

ECHO – (European Commission’s Humanitarian Aid and Civil Protection department)

Euroopa Komisjoni Humanitaarabi ja Tsiviilkaitse osakond

EHIS – Eesti Haridus Infosüsteem

EL – Euroopa Liit

EMN – (European Migration Network) Euroopa Rändevõrgustik

HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

ILO – (Immigration Liaison Offider) sideohvitser

JMK – Johannes Mihkelsoni keskus

KAPO – Kaitsepolitsei

KOV – kohalik omavalitsus

KPK – kinnipidamiskeskus

PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

UNHCR – (United Nations High Commissioner for Refugees) Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet

VMS – välismaalaste seadus

VRKS – välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

VSS – väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

7

Peamised mõisted

Ümberasustamine – on rahvusvahelise kaitse saanud inimese Eestisse vastuvõtmine

kolmandast riigist (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, edaspidi VRKS, § 51

lõige 1). Ümberasustamine puudutab neid inimesi, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (edaspidi UNHCR) poolt pagulaseks tunnistatud, kuid ei ole

Euroopa Liitu (edaspidi EL) jõudnud.

Ümberpaigutamine – on rahvusvahelise kaitse saanud isiku Eestisse vastuvõtmine teisest EL

liikmesriigist (VRKS § 51 lõige 2).

Põgenik – inimene, kes on sunnitud lahkuma oma kodakondsusjärgsest riigist või alalisest

asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste

rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu. Kui selline põgenik ei ületa

rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri, siis on tegemist sisepõgenikuga.

Rahvusvahelise kaitse taotleja – välismaalane või liikmesriigi kodanik, kes on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole veel lõplikku otsust tehtud (VRKS § 3 lõige

1).

Rahvusvahelise kaitse taotluse võtab vastu ning lahendab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi

PPA) (VRKS § 3 lõige 4). Lõpliku otsuse tegemisega lõppeb rahvusvahelise kaitse menetlus

ning taotleja staatus. Rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemisel säilib inimesel õigus otsus

kohtus vaidlustada (VRKS § 31 lõige 2).

Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalane, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või

täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub EL Nõukogu otsusega

määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse (VRKS § 1 lõige 2).

Taotlejale, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund ning keda

tunnustatakse pagulasena või täiendava kaitse saajana, antakse rahvusvaheline kaitse ja

tähtajaline elamisluba, kui ei esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist

välistavat asjaolu (välja toodud VRKS §-s 22) või rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise alust (VRKS § 37).

Pagulane – välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste

veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega

suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine

8

pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lõige 1-2). Pagulasele antakse Eestis

elamisluba kolmeks aastaks, mida saab vajadusel pikendada (VRKS § 38 lõige 1).

Täiendava kaitse saaja – välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine

täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist

tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh. (1)

talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või (2) tema piinamise või tema suhtes

ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või (3)

konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal

vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lõige 3).

Eestis antakse täiendava kaitse saajale üheaastane elamisluba, mida saab vajadusel pikendada

(VRKS § 38 lõige 2).

Ajutise kaitse saaja – välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste

organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või –piirkonnast lahkuma või on

sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga kodumaal ei ole võimalik turvaliselt ja

püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete

reguleerimisalasse ning (1) kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;

(2) keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise

rikkumise ohvriks (VRKS §5 lõige 2).

Majandusimmigrant – ei ole ametlik klassifikatsioon, vaid pigem mõiste, mida kasutatakse

üldisemalt inimeste kohta, kes liiguvad/kolivad ühest riigist teise, et leida parem majanduslik

elujärg ja professionaalne perspektiiv.

9

Sissejuhatus

Raport on vastuseks Sisekaitseakadeemia koostatud teabepäevade raportile „Toimetulek

rändeajastul - rahvusvahelise kaitse valdkond ja kohalik tasand“, mis võttis kokku 2015.

aastal toimunud teabepäevadel toimunu. Käesolevas raportis vastatakse teabepäevadel

tekkinud osavõtjate küsimustele seoses sõjapõgenike ümberpaigutamise ja -asustamisega.

2015. aasta teabepäevi koordineeris Sisekaitseakadeemia koostöös Sise-, Sotsiaal-, Haridus-ja

Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ning rahvusvahelise kaitse saajatega tegelevate

vabaühendustega. Teabepäevad toimusid kõigis Eesti maakondades ajavahemikul 26.

oktoober – 2. november 2015 ning sihtrühmaks olid eelkõige kohaliku omavalitsuse ja

koolide juhid, sotsiaaltöötajad, maavalitsuste ametnikud ning kogukonna liidrid (nt

külavanemad, kultuuritegelased, tugiteenuse pakkujad) ehk inimesed, kes reaalselt

sõjapõgenike vastuvõtmisega tegelema hakkavad.

Teabepäevade eesmärgiks oli tutvustada riigi ja vabaühenduste tegevusi rahvusvahelist kaitset

vajavate inimeste ümberpaigutamisel ja –asustamisel ning pidada dialoogi kohalikul tasandil.

Samuti arutati olukorda Euroopas: milline on hetke olukord, kuidas seda lahendada saaks,

mille taga kriisikolletes lahendus seisab ja mida saame omalt poolt ära teha.

Teabepäevad olid produktiivsed, inimeste huvi osaleda oli suur ning küsimusi tekkis

osalejatel palju. Seetõttu on küsimustele vastamine käesoleva raporti kaudu mõistlik ning

kuna tegu on kirjaliku materjaliga, siis on see kättesaadav huvi ja/või vajaduse korral kergesti

kasutatav kõigile soovijatele.

Raport on üles ehitatud maakondade kaupa. Maakondade peatükid jagunevad peamisteks

kategooriateks, nagu menetlusprotsess, elukoht, tervishoid, rahastus jne.

Vastused on koostatud koostöös Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga.

10

1. Valga maakond

1.1 Menetlusprotsess

1.1.1 Mis saab siis, kui Eesti ei võtaks ühtegi rahvusvahelise kaitse saanut?

Eesti on võtnud praeguse ajani vastu rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ning võtab neid

vastu ka tulevikus. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ja vajaduse korral saamine on üks

inimese põhiõigustest ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus, mis pandi paika

1951. aastal Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta protokolliga. Eesti liitus

1997. aastal Genfi konventsiooniga, millega võttis endale kohustuse seda ka järgida.

Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnes nii häid kui halbu külgi. Liikmesriigina tuleb Eestil

panustada ühistesse eesmärkidesse ja tegemistesse, mis võib olla sel hetkel ei tundu Eestit

otseselt puudutavat. Samas, kui Eesti soovib, et teised liikmesriigid austaksid Eesti huve ja

toetaksid Eestile olulisi algatusi ning abistaksid vajadusel Eestit, tuleb Eestil teha koostööd

teiste liikmesriikidega ning kaasa aidata probleemide lahendamisele, et muuta EL ühtsemaks

ja tugevamaks.

Eesti on siseriiklikult arvestanud vastu võtta kuni 550 kaitset vajavat isikut. Tänaseks on Eesti

Euroopa rändekava alusel vastu võtnud 68 sõjapõgenikku, sh 49 inimest Kreekast

ümberpaigutamise raames (seisuga 11.10.2016) ning 11 inimest Türgist ümberasustamise

raames (seisuga 16.09.2016). Eesti paigutab sõjapõgenikke ümber vastavalt Euroopa

Nõukogu otsustele (EL) 2015/16011, (EL) 2015/1523

2 ning asustab ümber vastavalt EL-Türgi

kokkuleppele ja Euroopa Nõukogu järeldusele 20.07.20153.

1.1.2 Mis saab siis, kui rahvusvahelise kaitse saanu ei soovi Eestisse tulla?

Eesti arvestab ka rahvusvahelise kaitse saanud inimese enda soovi Eestisse tulla. Selline

kriteerium hoiab ära võimaliku edasise rände teistesse EL liikmesriikidesse. Kui inimene ei

soovi Eestisse tulla, ei saa teda selleks ka sundida ning seda inimest Eestisse ümber ei

paigutata ega -asustata.

1 Nõukogu otsus (EL) 2015/1601, 22.september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas

ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks. http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1601&from=ET (19.08.2016) 2 Nõukogu otsus (EL) 2015/1523, 14. september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas

ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks. http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1523&qid=1445498717500&from=EN (19.08.2016) 3 Council of the European Union. Outcome of the Council Meeting. Brussels, 20. juuli 2015.

www.consilium.europa.eu/en/meetings/jha/2015/07/st11097_en15_pdf/ (19.08.2016)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1601&from=ET

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1601&from=ET

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1523&qid=1445498717500&from=EN

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1523&qid=1445498717500&from=EN

http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/jha/2015/07/st11097_en15_pdf/

11

1.1.3 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanu pere, mitu naist ja last võib kaasa võtta?

Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,

kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt

lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa.

Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,

vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh

lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse

saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis

puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse

pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime

tulema (VRKS § 7).

Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-

paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s

10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus

järgida Eesti seadusi.. Sellest tulenevalt võib rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe

naise.

1.2 Tööturg

1.2.1 Kuidas rahvusvahelise kaitse saanu tööturule integreeritakse?

Rahvusvahelise kaitse saanud inimesed integreeritakse tööturule Töötukassa ja tugiisiku abil.

Rahvusvahelise kaitse saanud inimestel on Eestis viibimise ajal õigus saada tööturuteenuseid

ja -toetust samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti püsielanikul (VRKS §75 lg 1).

Töötukassa pakub tööturukoolitustest kuni karjäärinõustamiseni. Vajadusel koostatakse

rahvusvahelise kaitse saanud isikutele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan.

Rahvusvahelise kaitse saanud inimest aitab nii igapäevaelus kui töö alaselt tugiisik. Tugiisiku

nõustamisvaldkonnaks on muu hulgas ka tööga seotud küsimused nagu Eesti töökultuuri

tutvustamine, suhtlemine Töötukassaga, tööalane täiendkoolitus ning probleemide ennetamine

töökohal.

1.2.2 Kuidas leitakse rahvusvahelise kaitse saanule töökoht?

Töötukassa abil. On ka firmasid, kes on ise ühendust võtnud ja vabu töökohtasid pakkunud.

Samuti on võimalus rahvusvahelise kaitse saajal ka ise omal käel tööd otsida.

12

1.2.3 Kuidas viiakse kokku tööandja ja töövõtja (rahvusvahelise kaitse saanu)?

Töötukassa ja tugiisiku abil.

1.3 Haridus

1.3.1 Kas koolid peavad hakkama rahvusvahelise kaitse saanutele lastele erimenüüga

toitu tegema?

Koolid ei ole kohustatud õpilastele kultuurilistel põhjustel erimenüüd koostama. Praktikas on

vajadusel erimenüü taganud lapsevanemad.

1.3.2 Kas koolijuhtidele ja õpetajatele on plaanis korraldada haridussüsteemist

lähtuvalt ja süvendatult eraldi teabepäevi, mis puudutavad rahvusvahelist

kaitset?

On juba toimunud ja plaanitakse korraldada erinevaid teabepäevi. Nt. 21. oktoobril toimub

rahvusvahelise kaitse saanud laste hariduse teemaline konverents koostöös MTÜ Eesti

Pagulasabi; TÜ Eetikakeskuse ning USA Suursaatkonnaga. Toimuvad ka rohujuure tasandi

hariduse teemalised nõupidamised nendes kohalikes omavalitustes (Tartu ja Tallinna puhul ka

koolides), kus varem sarnast kogemust ei ole olnud.

1.4 Siseturvalisus

1.4.1 Kuidas on Eesti valmis massiliseks sisserändeks?

Kuigi massilise sisserände tõenäosus Eestisse on väike, on Eesti selliseks olukorraks

valmistunud. PPA on koostanud ametkonna sisest riskianalüüsi, kuid valdkonna ülese

riskianalüüsi koostamist on juhtinud Sotsiaalministeerium. Viimane riskianalüüs koostati

2016.a kevadel Sotsiaalministeeriumi juhtimisel kaasates Siseministeeriumi, Politsei- ja

Piirivalveametit ning teisi valdkonnaga seotud asutusi. Hädaolukorra toimumisele anti

hinnang 5 ehk väga suur ning tagajärgedele B ehk kerge. Riskianalüüsi kinnitamise järgselt

koostati hädaolukorra lahendamise plaan, mida enne kinnitamiseks esitamist testitakse

õppusel.

Oluline on välja tuua, et PPA on saanud vajalikke kogemusi erinevatel missioonidel

Vahemere piirkonnas ja ka nt Sloveenias, mis on andnud praktilisi kogemusi massilise

sisserände ohjamisel. Kaardistatud on võimalikud ajutised majutuskohad ja ka ajutised

kinnipidamiskohad (sinna paigutatakse need, kes ei soovi varjupaika või on pannud toime

süüteo).

13

Lisaks jälgitakse pidevalt sündmusi ja arenguid teistes Euroopa riikides ning vahetatakse

parimaid praktikaid, et veelgi paremini olla olukorra lahendamiseks valmis.

1.4.2 Milline on politsei valmisolek, et tagada turvalisus ja avalik kord, kui

rahvusvahelise kaitse saanud asuvad elama kohaliku omavalitsuse

territooriumile?

PPA on valmis tagama turvalisuse ja avaliku korra riigi sees. Rahvusvahelise kaitse saajad on

üks osa Eesti ühiskonnast ja neid ei eristata kogukonnast. PPA teeb omalt poolt kõik, et kõigil

õiguskuulekatel inimestel oleks Eestis võimalikult turvaline. Selle nimel teeb PPA aktiivselt

koostööd nii partnerorganisatsioonidega riigiasutuste seas kui ka erasektoris ja

mittetulundusühingute ringis.

1.5 Lõimumine

1.5.1 Miks ei ole kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saanule kohustuslik?

Algselt ei olnud kohanemisprogramm kohustuslik, kuid alates 1. maist 2016 on

kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodul kaitse saanud inimestele kohustuslik..

Võimalikult kiire sulandumine Eestis ühiskonda ja oskus iseseisvalt uues keskkonnas toime

tulla on nii üksikisiku enda kui ka avalikes huvides.

1.6 Rahastus

1.6.1 Milline institutsioon peab arvestust, kui rahvusvahelise kaitse saanul täitub kaks

aastat?

Arvestust peavad erinevad asutused koostööna, näiteks peab Sotsiaalministeerium arvestust

rahvusvahelise kaitse saajale võimaldatava eesti keele õppe ning rahvusvahelise kaitse saajale

võimaldatava tõlketeenuse kulu kohta kahe aasta vältel.

1.6.2 Kes katab rahvusvahelise kaitse saanutega seotud kulud, kui EL toetused

lõppevad pärast kahte aastat?

Rahvusvahelise kaitse saaja peaks kahe aasta jooksul leidma endale töö ning suutma uues

ühiskonnas toime tulla. Pärast esimest kahte aastat peab ta suutma oma kulud ise katta.4

1.6.3 Kuidas toimub kulude katmine, kui rahvusvahelise kaitse saanu otsustab teise

valda kolida?

4 Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu

teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel.

14

Kui rahvusvahelise kaitse saanud vahetab elukohta omaalgatuslikult ning tema

vastuvõtmisega kaasnevad uuele kohalikule omavalitsusele kulud, siis sellistel juhtudel

lepitakse kulude katmises kokku juhtumipõhiselt.

1.6.4 Mis saab siis vabakondlikest tugiisikutest, kui Euroopa liidu rahastus lõppeb?

Otsust, mil moel tugiisiku ja teiste teenuse, mida vabakond praegusel hetkel pakub,

osutamine jätkub pärast EL rahastuse lõppemist, ei ole veel tehtud.

15

2. Tartu maakond


2.1.1 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanu pere, mitu naist ja last võib kaasa võtta?



lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Samuti kontrollitakse, kas perekond oli olemas enne

Eestisse tulemist ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.







tulema (VRKS § 7).




järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib

rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.

2.1.2 Kas laste puhul laieneb isale kaasavõtmise õigus ka näiteks tema teise, kolmanda

või neljanda naise lastele?

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt kuulub pereliikmete ringi ka

abikaasa alaealised ja vallalised lapsed.

2.2 Tööturg

2.2.1 Kui rahvusvahelise kaitse saanu ei leia tööd kahe aasta jooksul, siis kes katab

temaga seotud kulud?



5 Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu


16

2.2.2 Kui palju rahvusvahelise kaitse saanutest saab tööd?

Töö leidmine oleneb peajoones rahvusvahelise kaitse saanutest endast – tema iseloomust (kas

hakkab kohe tööd otsima, on nõus alustama madalamalt pulgalt, jne), töökogemusest ja -

oskusest ning ka keele õppimise kiirusest.6

2.2.3 Miks ei tohi rahvusvahelise kaitse taotleja kohe tööle asuda, vaid peab ootama

kuus kuud?

Rahvusvahelise kaitse taotleja võib Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisest arvates ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta otsust

jõustunud (VRKS § 101 lõige 1). Pooleaastane ooteaeg on loodud mitmel põhjusel. Esiteks

hoitakse sellega ära põhjendamatute rahvusvahelise kaitse taotluste esitamist, mille puhul

oleks eesmärgiks juurdepääs tööturule, mitte reaalne kaitsevajadus. Samuti on oluline tagada

rahvusvahelise kaitse taotlejale mõistlik aeg ühiskonnas kohanemiseks, mil ta saab tutvuda nii

Eesti töökultuuri kui ka siinsete tavade ja kommetega, õppida eesti keelt ning tutvuda tööturu

võimalustega.

PPAl on õigus taotlusi menetleda kuni kuus kuud (VRKS § 181 lõige 1), mis on sama periood

kui tööle asumise ooteaeg.

2.3 Tervishoid

2.3.1 Kes maksab rahvusvahelise kaitse saanu esmase tervisekontrolli eest?

Rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saanu esmane tervisekontroll

rahastatakse riigieelarvest. Rahvusvahelise kaitse saaja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes

viiakse läbi, kui see on põhjendatud rahvatervise kaitsega (VRKS § 75 lõige 11, 1

2).

2.3.2 Kuidas ja kus tehakse ümberasustamise ja –paigutamise raames vastuvõetavatele

rahvusvahelise kaitse saanutele tervisekontroll? Kes maksab selle eest?

Inimestele, kes on rahvusvahelise kaitse saanud ehk kellele on pagulase või täiendava kaitse

staatus juba antud, Eesti piiri ületades täiendavat tervisekontrolli läbima ei pea.7

6 Inimesest endast olenemine käib kõikide inimeste kohta, kes tööd otsivad, mitte ainult rahvusvahelise kaitse

saajate kohta. Siiski tuleb arvesse võtta, et rahvusvahelise kaitse saaja võib olla traumeeritud ning seetõttu on töö

leidmine raskendatud. 7 Euroopa rändekava ümberpaigutamise raames rahvusvahelise kaitse saanud inimesed saavad esmase

tervisekontrolli Itaalias/Kreekas laagrites koha peal. Kolmandatest riikidest ümberasustamise puhul tehakse

rahvusvahelise kaitse saajatele tervisekontroll tavaliselt laagris enne, kui inimene oma uude koduriiki liikuma

hakkab. Põhimõtteliselt võib selles protsessis tervis olla ka üheks põhjuseks, miks inimest vastu ei võeta.

17


rahastatakse riigieelarvest (VRKS § 75 lõige 12).

2.4 Haridus

2.4.1 Kes võib osaleda rahvusvahelise kaitse saanutele korraldavas keeleõppe hankes?

Avatud taotlusvoor on praeguseks läbiviidud ja eesti keele õpet ümberasustamise ja –

paigutamise raames vastuvõetavatele rahvusvahelise kaitse saajatele pakub üle-eestiliselt

Tartu Rahva Ülikool.

2.4.2 Kuhu kvalifitseeruvad vene õppekeelega keelekümbluskoolid. Kas ka neisse

paigutatakse rahvusvahelise kaitse saanute lapsed?

Keelekümbluskoolid saavad eesti keele õppe lisatoetust samadel alustel, mis eesti keele

õppega koolid. Rahvusvahelise kaitse saajad asuvad õppima elukohalähedasse kooli. Kui

lapsevanem soovib, et tema laps õpib vene õppekeelega koolis või keelekümbluskoolis, on

see tema vaba valik. Keelekümbluskoolidesse on seni läinud õppima vene kodukeelega

rahvusvahelise kaitse saajad omal initsiatiivil.

2.4.3 Millel põhineb 361-eurone summa aastas keeleõpperühmale?

Tegemist on lasteaedadele mõeldud keeleõppetoetusega, millele on riigieelarves igal aastal

määratud konstantne summa. See summa jagatakse proportsionaalselt võrdselt ära

keeleõppetoetust taotlenud lasteaedade vahel – sõltuvalt sellest kujuneb välja konkreetne

summa lasteaiale.

2.4.4 Kui suur peab olema keeleõpperühm, et saada 361-eurone toetus?

Kõik lasteaiarühmad, sõltumata suurusest, kus õpetatakse eesti keelt teise keelena, saavad

toetust.

2.4.5 Kas kool, kuhu määratakse rahvusvahelise kaitse saanu laps, saab temaga

tegelemiseks täiendavat tuge (nt. tugiisik)?

Kõik põhikoolis õppivad uussisserändajad (sh. rahvusvahelise kaitse saajad ja taotlejad)

saavad riigipoolset keeleõppe lisatuge Eesti Haridus Infosüsteemi (edaspidi EHIS) sissekande

alusel (sissekandes on märgitud ära hariduslik erivajadus „uussisserändaja“ ning eesti keele

18

lisatundide vajadus). Keeleõpe on 400 eurot õpilase kohta aastas; kogusumma kooli kohta on

vähemalt 1000 eurot aastas

2.5 Siseturvalisus

2.5.1 Väidetakse, et sisserännanute esimene põlvkond on tänulik vastuvõtvale riigile,

seega on nad huvitatud olema igati seaduskuulelikud. Kas ikka on nii?

Rahvusvahelist kaitset saanud inimene ei tule üldiselt teise riiki mõttega, et sooritada

kuritegusid. Rahvusvahelist kaitset saanud inimene otsib endale turvalist elu rahulikus riigis

ning suurem osa neist on tänulikud sellise võimaluse eest. Samas võib kohanemine täiesti

teistsuguse kultuuri ja seadustega ning esialgne kogukonnatunde puudumine ja madalam

sissetulek sisserännanutele uusi väljakutseid kaasa tuua. Selge on see, et politsei tegeleb

seaduserikkumistega olenemata sellest, kes rikkumise toime pani.

2.5.2 Kuidas tehakse kindlaks rahvusvahelise kaitse saanud isiku identiteet?

PPA-l on kohustus tuvastada rahvusvaheliste kaitset taotlev isik või kontrollida tema

isikusamasus. Kui isik jääb tuvastamata või tema isikusamasust ei ole võimalik kontrollida,

jäetakse taotletud toiming sooritamata8.

Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil ja isikul on kohustus anda

tõeseid andmed. Peamiselt tuvastatakse isik isikut tõendava dokumendi alusel. Kui

välismaalasel puudub isikut tõendav dokument, siis muude tõendite alusel:

o Biomeetriliste andmete põhjal

o DNA andmete põhjal

o Muude tõendite põhjal9

2.5.3 Milline on politsei valmisolek, et tagada turvalisus ja avalik kord, kui

rahvusvahelise kaitse saanud asuvad elama kohalikku omavalitsuse

territooriumile?






8 Taotlus ei võeta menetlusse.

9 Muude tõendite alla käivad muude haldusorganitele teadaolevad andmed, sh varasemalt isiku suhtes läbiviidud

menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed, näiteks taotleja enda või teiste ütlused.

19

2.6 Kultuur

2.6.1 Kuidas muslimid pühasid tähistavad, mis see vastuvõtvale riigile kaasa toob?

Islamis on kaks levinud püha, mida tähistatav kõik muslimid: ʻīd al-fiṭr ja ʿīd al-aḍḥā.

Esimene on päev, mil lõppeb paastukuu ehk ramadaan (ramaḍān). Seda tähistatakse sõprade-

sugulastega koos süües, sageli tehakse lastele kingitusi. Teist tähistatakse kuul, mil paljud

inimesed võtavad ette palverännaku Mekasse.10

Kuna islami kalender on kuukalender, siis pole pühade kuupäevad fikseeritud11

, vaid liikuvad.

Asjaolu, milliseid pühasid inimene veel tähistab, on aga igaühe eraasi. Vastuvõtvale riigile ei

too see midagi kaasa peale religioosse mitmekesistumise.

2.7 Rahastus

2.7.1 Kes katab rahvusvahelise kaitse saanutega seotud kulud, kui EL toetused

lõppevad pärast kahte aastat?



2.8 Muu

2.8.1 Kui alguses saab rahvusvahelise kaitse saanu ühe suurusega korteri, kuid hiljem

toob pere järgi, kes ja kas peab tagama suurema korteri?

Eluruumi leidmisel/üürimisel tagatakse abi inimesele/perekonnale ühekordselt.

10

Eid al-Fitr. Encyclopedia Britannica https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Fitr (11.08.2016);

Eid al-Adha. Encyclopedia Britannica https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Adha (11.08.2016). 11

Islami kalender on kuukalender. See põhineb kuu liikumisel, sisaldades 12 kuud. Kalendriaasta pikkuseks on

354 päeva. Nädal algab pühapäevaga ja lõppeb laupäevaga. Päev algab islami kalendri kohaselt

päikeseloojangul. Islami kalender on ametlik kalender Pärsia lahe äärsetes riikides, näiteks Saudi Araabias.

Teised pöörduvad islami kalendri poole religioossetel eesmärkidel, muidu aga kasutavad Gregoriuse kalendrit.

Ramadaan on islamikalendri üheksas kuu. 2016. aastal oli ramadaan 6.juunist kuni 5. juulini. 12

Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu


https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Fitr

https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Adha

20

3. Järva maakond


3.1.1 Kas mitmenaisepidamine oleks Eestis lubatud?


paigutamise järgselt toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s




3.2 Elukoht

3.2.1 Kus rahvusvahelise kaitse saanud soovivad elada? Kas nad soovivad elada ainult

linnades või ka väiksemates kohtades?

Senine praktika rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel näitab, et pigem eelistatakse

elukohana linnasid, kuid selles osas on ka erandeid.

3.3 Tööturg

3.3.1 Kuidas edastada positiivset infot, et rahvusvahelise kaitse saajad on ka

maksumaksjad, panustajad ning soovivad töötada (tööandjad ütlevad, et on

lojaalsed ja motiveeritud)?

Tööandjate tagasiside rahvusvahelise kaitse saajate kohta on üks võimalus. Teine võimalus on

edastada rohkem infot statistika kohta (kui paljud neist on töö leidnud, mis alal, jne).

3.3.2 Kust saada infot, et selgelt ja lihtsalt selgitada, miks EL piire kinni ei pane?

Piire ei pandud kinni peamiselt sellepärast, et Süüria kodanike ja elanike elu ja tervis oli ohus

ning piirilt füüsiline tagasisaatmine oleks tähendanud suure tõenäosusega nende elu seadmist

vahetusse ohtu. Selline käitumine ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõttega „non

refoulement“ ehk keeluga saata isikuid tagasi riiki, kus nende elu on ohus.

Küll aga võeti kasutusele hulgaliselt teisi meetmeid piiriturvalisuse tagamiseks – loodi

füüsilised tõkked suunamaks sõjapõgenike registreerimispunktidesse, loodi võimalused

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, Euroopa Liidu Piirivalveagentuuri (edaspidi Frontex)

poolt korraldati erinevaid ühisoperatsioone surve alla sattunud riikide piirivalvete

tugevdamiseks nii tehnika, kui ka piirivalvuritega ning tõhustati nende isikute tagasisaatmist,

kes rahvusvahelist kaitset ei vaja. Piiride kinni panemise aluseks on lisaks füüsiliste tõkete

21

rajamisele ja täiendava isikkoosseisu piirile suunamise koostöö naaberriikidega ja efektiivne

tagasisaatmine.

3.3.3 Miks rahvusvahelise kaitse saanuid tagasi ei saadeta?

Kui inimene on saanud rahvusvahelise kaitse, tähendab see seda, et tagasi saatmine tema

päritoluriiki on ohtlik tema elule või tervisele. Sellisel juhul oleks tema tagasi saatmine

vastuolus 1951. aasta Genfi konventsiooniga, millega Eesti liitus 1997. aastal.

Samas, PPA hindab korrapäraselt ka elamisloa ja kaitse staatuse pikendamisel päritoluriigis

valitsevat olukorda ja otsustab, kas inimene on võimalik päritoluriiki tagasi saata sest olukord

päritoluriigis on paranenud ja ohtu tema elule enam ei ole.

3.3.4 Kuidas rahustada Eesti elanikke praeguses rändekriisis?

Hetkel ei saa me rääkida Eestis rändekriisist. Eestisse saabub pidevalt välismaalasi tööle,

elama, õppima, perekondlikel jm põhjustel ning nende inimeste kõrval on rahvusvahelise

kaitse saajad ainult väike osa. Näiteks 2015 aastal said Eestis tähtajalise elamisloa või

registreeris oma elukoha kokku 8 104 välismaalast13

. Neist 4 928 olid kolmandate riikide

kodanikud ning 3 176 EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi kodanikud. 4 928st

välismaalasest, kes on kolmandate riikide kodanikud, 1659 inimest tulid töötamise ja 1144

õppimise eesmärgil.14

Sellele võrdluseks võib tuua rahvusvahelise kaitse saajate arvu, mis

2015 aastal PPA kohaselt oli 231.15

Teadmatus tekitab hirmu ja võõraviha. Inimesi tuleb informeerida ja seda tuleb teha alatasa,

mitte alles siis, kui küsimused üles kerkivad. Tänaseks võib leida mitmeid artikleid uudistes,

mis räägivad rahvusvahelise kaitse saajatest ja nende peredest – kuidas nad elavad, mis toetusi

on neil võimalik saada, kus nad töötavad jms. Ümberpaigutamise ja -asustamise teema üles

kerkimisel esines teadmatust, mis on nüüdseks kõrvaldatud. Nüüdseks on loodud erinevaid

lehekülgi, kus võib leida vastuseid rahvusvahelise kaitse saajatega seotud küsimustele, nt

www.valitsus.ee/pagulased. Samuti võib leida informatsiooni ka PPA

(https://www.politsei.ee/et/teenused/rahvusvaheline-kaitse/) kodulehelt, erinevate

ministeeriumite lehekülgedelt (kohanemisprogrammi kohta leiab infot Siseministeeriumi

lehelt - https://www.siseministeerium.ee/et/kohanemisprogramm-0; hariduse ja ka

13

Siseministeerium. Facebooki postitus Arvamusfestivalile. 14

PPA, ALIS. 15

Politsei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse statistika. https://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf

(18.08.2016).

https://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf

22

õpipoisiõppe kohta HTMi koduleheküljelt - https://www.hm.ee/et/opipoiss; toetuste ja

teenuste kohta Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt https://www.sm.ee/et/teenused-ja-

toetused-pagulastele) ning Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (edaspidi IMO)

kodulehelt (http://www.iom.ee/).

Samuti tuleb rõhutada, et Eesti on alati olnud rändepoliitika kujundamisel tasakaalukas,

tagades nt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule Eestisse saabumise lihtsustamisel ka asjakohased

eelkontrolli ja järelevalve meetmed. Eesti on nõustunud vabatahtlikkuse alusel ja vastavalt

oma võimekusele võtma vastu kindla arvu ümberpaigutatavaid ja –asustatavaid16

ning iga

vastuvõetud isiku osas on kontrollitud, et ta ei kujutaks ohtu meie avalikule korrale ja

julgeolekule.

Kindlasti võib välja tuua ka asjaolu, et Eestis ei ole sotsiaaltoetused nii kõrged, et keegi

sooviks siia n-ö toetustest elama tulla. Samuti ei ole soosiv ka meie kliima.

Eestis on olnud muslimi kogukondi alates Põhjasõjast, kui Eestisse jõudsid Tsaari sõjaväega

tatarlased. 2011.aasta rahvaloenduse käigus identifitseeris end islamiusu järgijana 1508

elanikku.17

Võrreldes muslimite arvu Eesti elanikkonnaga, on muslimite kogukond Eestis

olnud väga väike ning hetkel ei ole näha, et ka praegune üksikute muslimite lisandumine seda

kogukonda arvestatavalt kasvataks.

3.4 Kultuur

3.4.1 Kuidas muuta hoiakuid?

Hoiakud on individuaalsed arusaamad sellest, millised käitumisviisid on aktsepteeritavad ja

millised mitte18

. Inimeste hoiakud ei ole ettemääratud ja muutumatud, vaid vastupidi – need

olenevad suurel määral kontekstist, kus need luuakse. Intuitiivsed tunded, pealiskaudsed

muljed, stereotüübid ja ideoloogilised vaatenurgad mängivad hoiakute tekkimisel olulist

rolli19

. Seetõttu võib järeldada, et kui analüüsida stereotüüpe ja ideoloogilisi vaatenurki, saab

iga inimene esmalt teada oma hoiakutest. Kui hakata aktsepteerima midagi, mida varem ei

aktsepteerinud, siis muutuvad ka hoiakud. Nt inimese hoiak siesta20

pidamisse võib muutuda

16

Ümberasustamise raames on Eesti olnud nõus vabatahtlikult kahe aasta jooksul vastu võtma 188 isikut ning

ümberpaigutamise raames 329 isikut. 17

Statistikaamet. 2011 rahvaloendus. http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=14122 (15.08.2016) 18

Huesmann, L. R., Guerra, N. G. „Children's normative beliefs about aggression and aggressive behavior“.

Journal Of Personality And Social Psychology, 72(2), 1997, lk 408-419. 19

Tourangeau, R., Rasinski, K. „Cognitive processes underlying context effects in attitude measurement“.

Psychological Bulletin, nr 103, 1988, lk 299-314. 20

Siesta on puhkepaus peale lõunat. Siestat kasutatakse mitmetes riikides, eriti maades, kus on väga palav.

Selleks ajaks on suletud kõik poed ja restoranid.

https://www.sm.ee/et/teenused-ja-toetused-pagulastele


http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=14122

23

pärast seda, kui ta on elanud ja töötanud riigis, kus kuuma kliima tõttu peetakse keskpäevast

lõunapausi.

3.4.2 Milline peaks olema keelekasutus rahvusvahelise kaitse saanust rääkides?

Meedias peaks keelekasutus olema neutraalne ja korrektne, segamini ei tohiks ajada mõisteid

(pagulane, rahvusvahelise kaitse saaja, ümberpaigutatav, -asustatav, täiendava kaitse saaja,

varjupaigataotleja, jne) ja nendega seonduvaid fakte. Meedias on kerge kallutada arvamusi

ühes või teises suunas, kinnistada olemasolevaid müüte või luua uusi. Seetõttu on oluline

tasakaalustatud meediakajastus koos faktide eelneva kontrollimise ja terminite õige

kasutamisega. Hooletu ja ebaprofessionaalne keelekasutus võib kahjustada mitte ainult

kaitsetuid, vaid ka Eesti ühiskonda ennast. Seega faktide kontrollimine, terminite õige kasutus

ning allikate usaldusväärsuse kontrollimine oleks hea algus rahvusvahelise kaitse saanud

isikutest rääkides.21

3.4.3 Kuidas hakkama saada teisest kultuuriruumist tuleva rahvusvahelise kaitse

saanuga?

Et suhtlus teisest kultuuriruumist tuleva inimesega sujuks, on hea tema kultuuri tunda või olla

tähelepanelik ja arvestav suhtlemise käigus. Selleks, et hinnata muid kultuure ning panna

tähele teiste kultuuride erilisi omadusi ning neid tunnustada, on vaja kultuuritundlikkust.

Kultuuritundlikkus eeldab uudishimu ning huvi teiste kultuuride vastu. Mida halvemini

tunneb inimene kultuuri ja selle väärtusi, seda raskem on tal teistsugust käitumist mõista ja

seda raskem on tal teisest kultuurist pärit inimesega kohaneda/suhelda.22

Teise inimese

kultuuri tundes on kergem mõista rahvusvahelise kaitse saajat ning leida temaga ühine keel.

Siinkohal ei peeta silmas, et kõik peaks käima rahvusvahelise kaitse saanud inimese kultuuri

järgi, vaid pigem seda, et tema kultuuri tundes on kergem mõista rahvusvahelise kaitse saaja

tegusid, ütlemisi ja käitumist. Samuti on kultuuri tundmisel kergem talle selgitada, milline on

asukohariigi kultuur (kuidas erineb).

Üheks peamiseks takistuseks kultuuridevahelises suhtlemises on stereotüpiseerimine.

Stereotüpiseerimine tähendab, et inimene üritab sobitada teisest rahvusest/kultuurist pärit

21

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon 2012. Pagulased ja Eesti Meedia. Juhendmaterjal ajakirjanikele.

http://www.iom.ee/ (18.08.2016) 22

Pajupuu, Hille 2000. Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. Lk 12

24

inimesi mustritesse, mis tuginevad eelnevatel kogemustel või teadmistel.23

Kindlasti ei tohiks

võtta inimesi kui stereotüüpe, vaid kui individuaale ning sellest lähtuvalt ka käituda.24

23

Innove. Kultuurišokk. Kättesaadav arvutivõrgus: www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf (19.08.2016) 24

Innove. Kultuurišokk. Kättesaadav arvutivõrgus: www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf (19.08.2016)

http://www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf

http://www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf

25

4 Harju maakond


4.1.1 Millised on teiste riikide eelistused rahvusvahelise kaitse saajate

ümberasustamisel (nt Soome, Rootsi)?

Iga riik kehtestab ise oma vastuvõtukriteeriumid, mille tulemusel ei ole tekkinud ühtset

Euroopa Liidu riikide ümberasustamise- ja paigutamisepraktikat, vaid igal riigil on oma

lähenemine. Kuigi avaliku korra ja/või julgeoleku ohustamine on peamisteks keeldumise

põhjusteks, on nii Rootsil kui ka Soomel kõige tähtsamaks vastuvõtukriteeriumiks isiku

rahvusvahelise kaitse vajadus.

Ümberasustamine:

Rootsi on rahvusvahelise kaitse saajaid vastu võtnud alates 1950. aastast normipõhiselt.

Rootsi normiks on iga-aastaselt 1700 ja 1900 inimese vahel. Rootsi valikukriteeriumite

aluseks on Genfi 1951 aasta konventsiooni pagulasstaatuse andmise kord, st isikul on

tuvastatud põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse

kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.25

Samuti võtab Rootsi vastu UNHCRi laiema definitsiooni alla kuuluvaid pagulasi, häda- ja

kiireloomulistes olukordades olevaid inimesi ning endisi sõjakohtu tunnistajaid ja nende

pereliikmeid. Integratsioonikriteeriume Rootsil ei ole.26

Soome põhiline kriteerium on konkreetse pagulase27

kaitse vajadus. Lisaks sellele arvestab

Soome potentsiaalse ohuga avalikule korrale ja rahvatervisele. Soomel on olemas ka

integratsioonikriteeriumid, millele mitte vastamine ei tähenda küll automaatset keeldumist

(kui näiteks konkreetse pagulase puhul on ümberasustamine hädavajalik), kuid mängib

valikuprotsessis siiski olulist rolli. Selleks on pagulase haridus (kirjaoskus ning ladina

tähestiku tundmine), töökogemus, tervislik seisund ja võimekus uude ühiskonda integreeruda.

Eelistatakse pagulasi, kes on pärit samast regioonist, kui Soomes juba elavad

25

Migrationsverket. The Swedish refugee quota. Kättesaadav arvutivõrgus:

http://www.migrationsverket.se/English/Private-individuals/Protection-and-asylum-in-Sweden/The-refugee-

quota.html (12.08.2016) 26

European Resettlement Network. Sweden. http://resettlement.eu/country/sweden (14.08.2016) 27

Ümberasustamise raames saavad vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad pagulasestaatuse.

http://www.migrationsverket.se/English/Private-individuals/Protection-and-asylum-in-Sweden/The-refugee-quota.html


http://resettlement.eu/country/sweden

26

pagulaskogukonnad, et pagulastel oleks võimalus elada sarnase taustaga inimestega ühes

kogukonnas.28

4.1.2 Kas kehtestatud rahvusvahelise kaitse saanute valikukriteeriumid ei ole

diskrimineerivad?

Valikukriteeriumid ehk eelistused on loodud selleks, et hõlbustada ümberpaigutatud ja/või –

asustatud rahvusvahelise kaitse saanud inimeste integreerumist Eesti ühiskonda. Siiski ei saa

eelistada ainult osasid isiku gruppe teistele, sest sellisel juhul oleks see diskrimineerimine.

Eesti eelistab võimalusel inimesi, kellel on kõige suurem potentsiaal Eesti ühiskonnas edukalt

kohaneda ja hakkama saada, samuti haavatavaid gruppe (nt orvud, üksikemad, alaealised,

piinamise ohvriks langenud naised) ja perekondi. Menetluste käigus kontrollitakse siiatulevate

inimeste tausta. Kui tuvastatakse, et inimene on võimalikuks ohuks Eesti avalikule korrale või

sisejulgeolekule, on Eestil õigus sellise inimese vastuvõtmisest keelduda.29

Seda õigust oleme

ka kasutanud.

4.1.3 Kui palju rahvusvahelise kaitse saanutest tahavad Eestisse jääda, kui suur on

osakaal?

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus liikuda lühiajaliselt ringi EL liikmesriikides vastavalt

selle liikmesriigi seadustele, nagu seda on kõikidel teistel alalistel Eesti elanikel. Kui nad

soovivad teise liikmesriiki elama jääda, peavad nad selleks vastavas riigis elamisluba

taotlema. Et ära hoida edasist rännet EL liikmesriikidesse, viiakse võimalike

ümberpaigutatavate/-asustatavate isikutega läbi intervjuud, kus tutvustatakse Eestit, siinset

kultuuri, kombeid, tavasid, kliimat jne, ning veendutakse, et inimene soovib Eestisse tulla.

4.1.4 Kui rahvusvahelise kaitse saanu riigis taastatakse rahu, kas ta saadetakse koju

tagasi? Kas see kehtib ka siis, kui talle on väljastatud elamisluba töötamiseks?

Kui pagulase või täiendava kaitse saaja tunnustamise asjaolusid (tagakiusamine, sõda , jne)

enam ei esine, lõppeb pagulasel pagulaseseisund ning täiendava kaitse saajal täiendava kaitse

seisund. Kuigi pagulase või täiendava kaitse staatuse lõppemisel lõppeb ka elamisluba ning

inimesel on kohustus naasta oma päritoluriiki, on tal õigus taotleda muid seaduslikke aluseid

Eestis viibimiseks, nt elamisluba Eestis töötamiseks. Sel juhul sõltub tema Eestisse jäämine

juba sellest, kas elamisloa saamise tingimused on täidetud või mitte.

28

Euroopa Resettlement Network. Finland. http://www.resettlement.eu/country/finland (14.08.2016) 29

Inimese vastuvõtmisest keeldumise ainukeseks põhjuseks võib olla oht avalikule korrale või julgeolekule.

http://www.resettlement.eu/country/finland

27

4.1.5 Kuidas toimub riigipoolne kohaliku omavalituse teavitamine rahvusvahelise

kaitse saanute paigutamisest omavalitsusüksusesse?

Esimese inimese/perekonna elama asumisest konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumile

teavitatakse omavalitsust kirjalikult. Kirjas antakse mh teada Sotsiaalministeeriumi poolne

kontakt ja palutakse määrata ka omavalitsuse poolne kontaktisik. Ametikirjas teavitus toimub

esimese pere/inimese omavalitsuse territooriumile elama asumisest teavitamisel. Järgnevate

inimeste puhul toimub teavitus kontaktisikute vahelise infovahetusena.

4.2 Tööturg

4.2.1 Kas rahvusvahelise kaitse saanute puhul arvestatakse kohaliku omavalitsusse

määramisel töökohtade olemasolu?

Jah, rahvusvahelise kaitse saanu elukoha valimisel arvestatakse nii töötamis- kui ka

elamisvõimalusi, sh rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset jaotumist kohaliku

omavalitsuse üksuste vahel.

4.3 Tervishoid

4.3.1 Kes maksab rahvusvahelise kaitse saanu esmase tervisekontrolli eest?


rahastatakse riigieelarvest. Rahvusvahelise kaitse saaja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes

viiakse läbi, kui see on põhjendatud rahvatervise kaitsega (VRKS § 75 lõige 11, 1

2).

4.3.2 Kuidas ja kus tehakse rahvusvahelise kaitse saanule tervisekontroll? Kes maksab

selle eest?

Inimestele, kes on rahvusvahelise kaitse saanud ehk kellele on pagulase või täiendava kaitse

staatus juba antud, Eesti piiri ületades täiendavat tervisekontrolli läbima ei pea.30


rahastatakse riigieelarvest (VRKS § 75 lõige 12).

30

Euroopa rändekava ümberpaigutamise raames rahvusvahelise kaitse saanud inimesed saavad esmase

tervisekontrolli Itaalias/Kreekas laagrites koha peal. Kolmandatest riikidest ümberasustamise puhul tehakse

rahvusvahelise kaitse saajatele tervisekontroll tavaliselt laagris enne, kui inimene oma uude koduriiki liikuma

hakkab. Põhimõtteliselt võib selles protsessis tervis olla ka üheks põhjuseks, miks inimest vastu ei võeta.

28

4.4 Haridus

4.4.1 Kuidas ja kes nõuab keeleõppe ebaõnnestumisel rahvusvahelise kaitse saajalt

raha tagasi? Kas kulude tagasinõudmine ei lähe kallimaks maksma kui algne

summa?

Nõutud keeleoskustaseme mitte saavutamisel on võimalik keeleõppele planeeritud (kui õppes

ei osaletud) või kulunud summad tagasi nõuda. Kulude tagasinõudmise süsteem on veel

kujundamisel.

Hetkel on kulude tagasinõudjaks Sotsiaalministeerium.

4.4.2 Milline on õpiabi/tugiteenus rahvusvahelise kaitse saanu lapsele koolis ja

lasteaias?


saavad riigipoolset keeleõppe lisarahastust EHISe sissekande alusel (sissekandes on märgitud

ära hariduslik erivajadus „uussisserändaja“ ning eesti keele lisatundide vajadus).

Vajadusel on võimalus saada õpiabi nõustamist regionaalsetest Rajaleidja

nõustamiskeskustest samadel alustel, mis teistegi laste puhul.

Lisaks eelmainitud keeleõppe toetusele põhikoolis, saavad lasteaia lapsed rühmapõhist

keeleõppe toetust. Nii koolidel kui ka lasteaedadel on võimalik saada SA Innove

Keelekümbluskeskuse vahendusel metoodilist tuge eesti keel teise keelena õpetamisel

(koolitused, materjalid, nõustamine). Keeleõpet viiakse lasteaias integreerituna mängulistesse

tegevustesse keelekümbluspõhimõtteid ja – meetodeid kasutades.

4.4.3 Kuidas peab kool käituma teisest kultuurist isikute suhtes, et näidata üles

lugupidamist teise kultuuri suhtes?

Eeskätt seeläbi, et kool peab tagama kvaliteetse hariduse kõikidele õpilastele sõltumata nende

kultuurilisest taustast ja kohtlema kõiki õpilasi võrdsetel alustel (PGS §3 §4 §5).

4.4.4 Kas koolis peaksid olema eraldi ruumid, et islamiusulised rahvusvahelise kaitse

saanud lapsed saaksid palvetada?

Kool ei ole kohustatud looma usuliste rituaalide täitmiseks eraldi tingimusi. Kool võib omal

initsiatiivil seda teha tingimusel, et kõiki religioone koheldakse koolis võrdsetel alustel.

Praktikas saavutatakse usuliste vajadusega seotud küsimused lahendatud kokkuleppel

lapsevanemaga. Hijabi on asendanud müts või koolibuff; avalikult nähtaval olevas menüüs

29

märgitakse visuaalsete sümbolitega probleemsed koostisained (sea- või loomaliha /hindud/).

Palvetamisvajaduse aeg ja koht saavutatakse samuti kompromisside leidmisel.

4.4.5 Mida kool peab tegema ramadaani ajal?

Koolil ei ole spetsiaalseid kohustusi ramadaani ajal.

4.4.6 Kas koolid peavad hakkama rahvusvahelise kaitse saanute lastele erimenüüga

toit tegema?

Koolid ei ole kohustatud õpilastele kultuurilistel põhjustel erimenüüd koostama. Praktikas

on vajadusel erimenüü taganud lapsevanemad.

4.4.7 Kas keeleõpe on kohustuslik või mitte?

Jah, alates 2016.aasta 1.maist on eesti keele õppimine pagulastele kohustuslik.31

4.5 Siseturvalisus

4.5.1 Kuidas tehakse kindlaks rahvusvahelise kaitse saanud isiku identiteet, kui tal ei

ole ühtegi dokumenti?



jäetakse taotletud toiming sooritamata32

.

Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil ja isikul on kohustus anda

tõeseid andmed:

Peamiselt tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Kui välismaalasel puudub isikut

tõendav dokument, siis muude tõendite alusel:

Biomeetriliste andmete põhjal

DNA andmete põhjal

Muude tõendite põhjal33

4.6 Kultuur

4.6.1 Kuidas lahendatakse olukord, et muslimi naine võiks meessoost riigiteenistujaga

otse suhelda?

31

Siseministeerium. Teenused ja toetused pagulastele. https://www.sm.ee/et/teenused-ja-toetused-pagulastele

(14.08.2016) 32

Taotlus ei võeta menetlusse. 33

Muude tõendite alla käivad muude haldusorganitele teadaolevad andmed, sh varasemalt isiku suhtes läbiviidud

menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed, sh taotleja ja teiste isikute ütlused.


30

Islam on religioon, kus esineb soolist segregatsiooni.34

Selle määr sõltub inimese

päritoluriigist, kultuuriruumist, isiklikest hoiakutest ja usklikkuse tasandist. On reegel, et

võõrad mehed ja naised, kes ei ole abielus, pereliikmed või lähisugulased, ei käi omavahel

läbi. Kas ja mil määral seda reeglit täidetakse, sõltub eelpool toodud asjaoludest. On riike, kus

mehed ja naised käivad vabalt läbi: õpivad ülikoolis kõrvuti, käivad poodides, sõbrutsevad, nt

Jordaania. Samas on ka riike, kus mehed ja naised õpivad ülikoolis erinevates hoonetes, nt

Saudi Araabia.

Kui naine ei soovi religioossetel või kultuurilistel põhjustel meessoost riigiteenistujaga otse

suhelda, siis sellistel puhkudel on tal tavaliselt kaasas maḥram ehk lähisugulasest mees (isa,

vend, onu vms), kes saadab teda ja aitab taolistes olukordades.

4.6.2 Kuidas selgitatakse islamiusulistele, et Eestis on mehed ja naised võrdsed?

Islami seisukohalt on mehed ja naised võrdsed, kuid neil on erinevad kohustused, käsud ja

keelud.35

See, kas inimene suhtub erinevatesse sugudesse võrdselt, sõltub ta mõttemaailmast,

haridustasemest ja kultuuriruumist.

Eestisse kolival inimesel on võimalik läbida kohanemisprogramm, kus keeleõppe kõrval

räägitakse ajaloost, kommetest ja kultuurilistest tavadest, k.a erinevate sugude vahelistest

suhetest ja suhtumisest. Tutvustatakse ka fakti, et Eestis on soopõhine diskrimineerimine

keelatud (põhiseadus § 5 lõige 1). Ümberpaigutatavatele, - asutatavatele inimestele

tutvustatakse Eestit sh soolist võrdsust juba enne Eestisse tulekut.

Igale rahvusvahelise kaitse saanule määratakse tugiisik, kellel on samuti võimalik tutvustada

sotsiaalseid erinevusi, kui neid on.

4.7 Rahastus

4.7.1 Kuidas toimub rahvusvahelise kaitse saanute tugiisiku rahastamissüsteem – kes

rahastab?

Rahvusvahelise kaitse saajatele Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt (edaspidi JMK)

pakutavat tugiisikuteenust rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (edaspidi

AMIF, Asylum, Migration, and Integration Fund).

4.7.2 Kui suur on tugiisiku tunnitasu rahvusvahelise kaitse saanutega tegelemiseks?

34

Armstrong, Karen 2003. Islam. Tartu:Ilmamaa, lk 16. 35

Koraan 4:34. www.tanzil.net

http://www.tanzil.net/

31

Tugiisikuteenust pakub 3 MTÜ-d. MTÜ Eesti Pagulasabi pakub teenust vabatahtlikkuse

alusel, st et kaetakse teenuse osutamisega kaasnevad kulud (side, transport jms), kuid teenuse

eest vabatahtlikud palka ei saa. MTÜ JMK ja MTÜ Pagula tugiisikud on tasustatud.

Sotsiaalministeeriumil on lepingud MTÜ JMK ja MTÜ Pagulasabiga. Kahe organisatsiooni

hinnad on väga erinevad, erisus tuleneb teenuse osutamise põhimõttelistest erinevustest –

vabatahtlik v tasustatud töö. Teenuse maksumus 1 kuu/kaitsesaaja kõigub 170-666 euro vahel.

Rahvusvahelise kaitse saajad, kes ei ole Euroopa rändekava alusel Eestisse saabunud, saavad

tugiisikuteenust, mida osutab MTÜ JMK AMIFi projekti kaudu. See leping on

Siseministeeriumiga ning selle sõlmitud toetuslepingu alusel toimub tugiisikuteenuse

tasustamine vastavalt töötundidele ning klientide arvule. Projektis on kaasatud keskmiselt 10

tugiisikut, kelle eelmise projekti 12 kuu keskmine tugiisiku töötasu kuus viimase 12 kuu

jooksul oli 550€. Tugiisikute töötasu sõltub suuresti ka klientide arvust.

4.7.3 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanuga kaasnev pearaha kohalikule

omavalitsusele? Kuidas seda võib kulutada?

Kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) on vabadus kasutada 3000 € suurust ühekordset

toetust vastavalt KOV-i vajadustele ja soovidele. Selle 3000 € sisse ei käi VRKS § 73 lg 5

nimetatud kulud (eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu, eesti

keele õppe kulu, tõlketeenuse kulu).

KOV võib kasutada eraldatavaid vahendeid nii, nagu KOV peab vajalikuks. Lähtudes sellest,

et KOV võimekused ja inimeste vajadused on erinevad, ei ole vahendite kasutamist kindlate

teenuste ja tegevustega piiratud. Vahendite eest võib näiteks palgata lisatööjõudu, pakkuda

töötajatele keelekoolitusi, korraldada arutelusid kogukonnas, toetada tegevusi või teenuseid,

mis on suunatud just kaitse saajatele jne.

4.7.4 Kuidas toimub kulude katmine, kui rahvusvahelise kaitse saanu otsustab teise

valda kolida?

Kui rahvusvahelise kaitse saaja vahetab elukohta omaalgatuslikult ning tema vastuvõtmisega

kaasnevad uuele kohalikule omavalitsusele kulud, siis sellistel juhtudel lepitakse kulude

katmises kokku juhtumipõhiselt.

Kolides, säilib rahvusvahelise kaitse saajal õigus ebapiisava sissetuleku korral taotleda

toimetulekutoetust, millest vajadusel kaetakse ka eluaseme kulud. Samas tuleb arvestada, et

eluruumi leidmisel/üürimisel tagatakse abi inimesele/perekonnale ainult ühekordselt.

32

5 Hiiu maakond


5.1.1 Kes kuuluvad pereliikmete hulka, keda võib Eestisse kaasa tuua?



lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. PPA kontrollib samuti, kas perekond oli olemas enne

Eestisse tulekut, ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.







tulema (VRKS § 7).






5.1.2 Kas Eesti hakkab aktsepteerima mitmenaisepidamist?

Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud (perekonnaseadus § 4) ning hetkel ei ole plaani

selles vaates midagi muuta.

5.2 Elukoht

5.2.1 Kas on otsustatud, keda ja kuhu kohalikku ümberpaigutamise ja –asustamise

raames omavalitsusse hakatakse paigutama?

Senine kogemus on, et korraga võtab Eesti vastu 2-3 perekonda, kellele leitakse eluruumid

erinevates kohalikes omavalitsustes. Omavalitsuse valikul võetakse arvesse töökohtade

leidmise võimalikkust, teenuste kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili.

33

5.3 Siseturvalisus

5.3.1 Mis on saanud nendest inimestest, kes on saanud rahvusvahelise kaitse taotlusele

eitava vastuse?

Rahvusvahelise kaitse tavapärases korras ehk Eestis kohapeal taotlemisel tehtud negatiivne

otsus:

Isikutele, kelle osas on PPA teinud negatiivse otsuse, tehakse ettekirjutus Eestist lahkumise

kohustusega (VSS § 7 lõige 1). Lahkumiskohustus võib olla vabatahtliku lahkumise tähtajaga

(7-30 päeva) või koheselt sundtäidetav. Eestist lahkub rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlusperioodil (enne otsuse tegemist) omavoliliselt ca 5-10 isikut aastas.36

Kui taotleja on aga saanud sundtäidetava ettekirjutuse või ei ole lahkunud riigist

vabatahtlikult talle antud ajavahemikus, täidetakse isiku lahkumiskohustus kinnipidamise ja

Eestist väljasaatmise teel (VSS § 73 lõige 2). Väljasaatmist korraldab PPA või Kaitsepolitsei

(edaspidi KAPO) ning seda reguleerib väljasõidu ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS).

Isik, kes on saanud rahvusvahelise kaitse taotlusele negatiivse vastuse saadetakse tagasi riiki,

kust ta saabus Eestisse st välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi

nõusolekul kolmandasse riiki.

Euroopa rändekavaga seoses ümberpaigutamine ja –asustamine:

Juhul, kui tuvastatakse, et rahvusvahelist kaitset taotlev inimene võib kujutada ohtu Eesti

julgeolekule või avalikule korrale, keeldub Eesti tema vastuvõtmisest ning sellisel juhul ta ei

jõuagi Eestisse.

5.3.2 Kui palju on suudetud eitava vastuse saanud varjupaigataotlejatest välja saata?

Tagasilükkava otsuse saanud rahvusvahelise kaitse taotlejate osas algatatakse isiku

tagasisaatmise menetlus. Eestist lahkub rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusperioodil

omavoliliselt ca 5-10 isikut aastas37

. 2015 aastal tehti 588 kolmanda riigi kodanikule

lahkumisettekirjutus. Sellest 508 täideti, sh sundtäidetavad ja vabatahtlikud lahkumised.38

36

PPA vastus päringule 37

PPA vastus päringule 38

Annual Report 2015. Migration and Asylum Policy. 2016. European Migration Network, Tallinn University. :

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-

policy/annual-policy-08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016) lk 35

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-policy/annual-policy-08a_estonia_apr_part2_final.pdf


34

6 Pärnu maakond


6.1.1 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanu pere?



lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. PPA kontrollib samuti, kas perekond oli olemas enne

Eestisse tulekut, ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.







tulema (VRKS § 7).






6.1.2 Kas rahvusvahelise kaitse saanu võib suguvõsa kaasa võtta?

Rahvusvahelise kaitse saanud inimene ei või võtta kaasa oma suguvõsa, küll aga võib

kohaldada PPA perekonna taasühinemist, millega võib riiki tuua perekonna. Automaatselt

lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi, kas perekonna

taasühinemine on võimalik ka mõnes muus riigis. Ümberpaigutamise ja –asustamise puhul

keskendub Eesti tervikperedele abi pakkumisele, siis on ka väiksem tõenäosus hilisemaks

perekondade taasühinemiseks.

Rahvusvahelise kaitse saanu pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa, vallaline

ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps ja abikaasa vallaline ja alaealine laps, sealhulgas

lapsendatud laps. Pereliikmeks ei loeta näiteks täisealise isiku õdesid, vendi, vanemaid jt.

Samuti loetakse perekonnaliikme hulka tema või tema abikaasa ülalpidamisel olev vanem või

vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus ning

35

tema või tema abikaasa vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi või puude

tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema (VRKS § 7).

6.1.3 Kuidas toimub rahvusvahelise kaitse saanu perega ühinemine, kas peab ise kinni

maksma?


kas perekonna taasühinemine on võimalik mõnes muus riigis. Samuti kontrollib PPA, kas

perekond oli olemas enne Eestisse tulekut, ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.

Eestis peab rahvusvahelise kaitse saaja esitama pere ühinemise taotluse pärast rahvusvahelise

kaitse saamist, kuid mitte hiljem kui 6 kuud (VRKS § 46 lõige 5). Rahvusvahelise kaitse

saanu pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa, vallaline ja alaealine laps,

sealhulgas lapsendatud laps ja abikaasa vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud

laps. Pereliikmeks ei loeta näiteks täisealise isiku õdesid, vendi, vanemaid jt. Samuti loetakse

perekonnaliikme hulka tema või tema abikaasa ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui

päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus ning tema või tema

abikaasa vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline

iseseisvalt toime tulema (VRKS § 7).

Perekonna taasühinemisel saavad perekonnaliikmed Eesti elamisloa (samaks perioodiks kui

pagulasstaatuse saanud inimene) ning neil on õigus reisida legaalselt Eesti Vabariiki.

Lennupiletid ja viisad tuleb ühinejal aga ise tasuda (võimalusel ka küsida abi MTÜ-delt).

6.2 Elukoht

6.2.1. Milline on ümberpaigutamise ja –asustamise poliitika – suured linnad, väiksed

linnad?

Euroopa rändekavaga seoses Eestisse ümberpaigutatavate ja –asustatavate elamiskohtade

valikul lähtutakse piirkonnas töötamise ja elukoha leidmise võimalustest, laste parimatest

huvidest (koolide ja lasteaedade olemasolu) ja omavalitsusüksuse valmidusest. Samuti

võetakse arvesse kohanemiseks ja toimetulekuks vajalike teenuste kättesaadavust ning isiku

vajadusi (nt sotsiaal-, tervishoiu ja tugiisikuteenus, kohanemisprogramm). Arvestades

eeltoodud kriteeriume, on tõenäoline, et kohavalik on seotud eelkõige suuremate

kohtadega/linnadega. Hetkel on vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad ümber paigutatud

Tallinna, Tartu, Haapsallu, Rakveresse, Viljandisse, Kundasse ja Pärnusse (seisuga

24.08.2016) .

36

6.2.2 Kas on olemas ümberasustamise ja –paigutamise maakondlik kvoot?

Ei.

6.2.3 Kas on teada kohalikud omavalitsused, kuhu rahvusvahelise kaitse saajad

paigutatakse?

Kohaliku omavalitsuse valikul töö ja - elukohtade leidmise võimalikkust, teenuste

kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili. Eelistatult paigutatakse rahvusvahelise

kaitse saajad elama suurematesse kohalikesse omavalitsustesse.

6.2.4 Kas on olemas nimekiri korterite võimaldajatest maakonnas?

Sellist nimekirja ei ole. Korterite otsimisega tegeleb hanke võitnud Kinnisvaraekspert AS

jooksvalt.

6.2.5 Kui palju varem annab riik teada rahvusvahelise kaitse saaja paigutamisest

maakonda/linna?

KOV-i teavitatakse kirjalikult rahvusvahelise kaitse saajate elama paigutamisest nende

territooriumile. Teavitus edastatakse reeglina pärast seda, kui on teada elukoha olemasolu,

vastuvõetavate inimeste hulk ja inimeste saabumise aeg.

6.3 Tervishoid

6.3.1 Kas on olemas nimekiri haigustest, mis ei luba inimesi Eestisse ümber paigutada?

Nimekirja haigustest, mis välistavad Eestisse inimese vastuvõtmise, ei ole.

6.4 Haridus

6.4.1 kui tuleb kooli nt 12 aastane rahvusvahelise kaitse saanud laps, millisesse klassi

ta siis paigutada?

Eakohasesse klassi – reeglina aste allapoole. Ehk siis 5. klassi.

6.4.2 Kes analüüsib rahvusvahelise kaitse saanud lapse kooliküpsust ja valmisolekut,

kuhu klassi ta panna?

Kõik lapsed pannakse eakohasesse klassi, kus tal algab õpe individuaalsele õppekavale

toetudes. Enne õppetööd viiakse koolis läbi arenguvestlus, kus uuritakse üleüldistel alustel

õpilase varasemat koolikogemust, hobisid ja huvisid. Tehakse vähesel määral ülesandeid, mis

aitavad välja selgitada õpilase kognitiivset küpsust, lingvistilist tausta, sümbolite mõistmist.

37

Arenguvestluse juures on tõlk. Lapsi ei testita kindlasti standardiseeritud testide alusel, sest

need ei annaks adekvaatset tulemust.

6.4.3 Kas ikka 78 sendist piisab rahvusvahelise kaitse saanud lapsele koolitoidu

valmistamiseks, kui tal on erimenüü?



6.5 Siseturvalisus

6.5.1 Kui kriminaalsed võivad üldse olla rahvusvahelise kaitse saajad, kes ümber

asustatakse ja –paigutatakse?

Rahvusvahelise kaitse saajate minemist seadusega pahuksisse aitab ära hoida ühelt poolt

võimalus leida tööd, võimalus õppida keelt ning tutvuda vastuvõtva ühiskonna toimimise

põhimõtetega, väärtustega ja kultuuriga, kui teiselt poolt ka kogukonna toetus ja

vastuvõtmine. Eesti ametivõimud kontrollivad kaitset vajavate inimeste osas, et nad ei

kujutaks ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Kui tuvastame, et inimene võib olla ohuks

avalikule korrale ja julgeolekule, on Eestil õigus keelduda tema ümberpaigutamisest. Lõpliku

otsuse inimese vastuvõtmise osas teeb Eesti.

6.5.2 Kuidas tuvastatakse terroristid rahvusvahelise kaitse saajate seast?



jäetakse taotletud toiming sooritamata39

.

Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil ja isikul on kohustus

võimaldada nõutud andmed:

Isikut tõendava dokumendi alusel. Kui välismaalasel puudub isikut tõendav dokument,

siis muude tõendite alusel:




39

Taotlus ei võeta menetlusse. 40


menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed.

38

Enne Eestisse ümberpaigutamist viivad Eesti eksperdid PPAst, KAPOst ja

Sotsiaalministeeriumist läbi intervjuu võimalike vastuvõetavatega ning kontrollivad ja

analüüsivad põhjalikult saadud teavet. Kahtluste suhtes on Eestil õigus keelduda tema

ümberpaigutamisest. Lõpliku otsuse inimese vastuvõtmise osas teeb Eesti.

6.6 Kultuur

6.6.1 Millised on muslimitest rahvusvahelise kaitse saajate suhtumine naistesse?

Sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest ei ole ühest kindlast suhtumisviisi, mis on omane

kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele. Nii nagu ei ole ka ühest suhtumisviisi naistesse

eestlaste seas. Usutunnistusest ja päritoluriigist sõltumata on iga inimene erinev ja seeläbi

võib ka suhtumine naistesse erineda.

6.7 Lõimumine

6.7.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajale tutvustatakse ka kohustusi või räägitakse

ainult õigustest?

Ümberpaigutatavatele rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tutvustatakse Eesti kombeid ja

tavasid Itaalias/ Kreekas enne Eestisse ümberpaigutamist ning Türgis enne ümberasustamist.

Seda muu hulgas ka selleks, et välja selgitada, kas nad soovivad Eestisse tulla.

Rahvusvahelise kaitse taotlejale ja saajale ning ümberasustamise või ümberpaigutamise

raames vastuvõetavale välismaalasele tutvustatakse tema õigusi ja kohustusi kirjalikult allkirja

vastu (VRKS §15 lõige 14).

6.7.2 On levinud teadmine, et esimene põlvkond sisserännanuid lõimub, mida peaks

tegema, et ka teine põlvkond lõimuks?

Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on „soodustada olukorda, kus Eestis elavatel teiste

rahvaste esindajatel ja eestlastel on tagatud sidus ja tolerantne ühiskond, et siin oleks kõigil

hea ja turvaline elada – töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna osa ja selle

täisväärtuslik liige“ (Kultuuriministeerium).41

Et sisserännanud (nii esimene kui teine põlvkond) lõimuksid, tuleb neile mh asja- ja ajakohase

informatsiooni pakkuda praktilistes küsimustes; tagada neile eesti keele õpe või võimaldada

neil eesti keele oskust parandada; võimaldada neil omandada pädevust ühiskonnas

41

Kultuuriministeeriumi kodulehekülg. http://www.kul.ee/et/loimumise-meede (25.08.2016)

39

toimetulekuks ja aktiivseks osaluseks, sh tööturul, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas;

ning luua neile ühiskondlikku aktiivsust toetav väärtusfoon.42

Kui hästi sisserännanud inimesed lõimuvad, sõltub nende haridustasemest, töökogemusest ,

kultuurist ning ühiskonnast, kuhu elama asutakse (sh kuidas neid vastu võetakse).43

Kuigi võiks arvata, et esimene põlvkond sisserännanuid lõimub, kuid teine põlvkond mitte,

siis viimased uurimused näitavad vastupidist. 2013 aastal Pew Research Centeri poolt tehtud

uuringu kohaselt (Ameerika Ühendriikide sisserännanute kohta) läheb teisel generatsioonil

(ehk asukohariigis sündinud) paremini kui esimesel sisserännanud generatsioonil. Uurimuse

kohaselt teenivad sisserännanute teine generatsioon rohkem, kolledži lõpetamise ja

koduomajate protsent on suurem ning vaesuses elavate protsent on väiksem.44

Ka Euroopa

riikide kohta tehtud uurimused tõestavad seda, kuid lisavad, et kuigi teisel generatsioonil

läheb paremini kui nende vanematel, läheb neil siiski halvemini kui kohalike vanematega

omavanustel.45

6.8 Rahastus

6.8.1 Kes ja kuidas katab rahvusvahelise kaitse saajaga seotud kulud pärast kahte

aastat, kui lõppeb Euroopa rahastus?



6.8.2 Kes on või peaks olema maakondlikul tasandil ümberasustamise ja –paigutamise

infolevitaja?

Eestisse ümberpaigutatavatele või –asustatavatele sõjapõgenikele elukohtade leidmisega

tegeleb Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeerium räägib läbi selle kohaliku omavalitsusega,

kuhu sõjapõgenikud elama asuvad. Kui palju Eesti Euroopa rändekava raames sõjapõgenikke

vastu võtnud on ja millisesse Eesti piirkonda nad elama on paigutatud, teavitavad avalikkust

Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. See on omavalitsuse otsus, kuidas ta ise infot

sõjapõgenike aitamise kohta levitab.

42

Kultuuriministeeriumi kodulehekülg. http://www.kul.ee/et/loimumise-meede (25.08.2016) 43

Dixon, David 2006. The Second Generation in the United States. Migration Information Source.

http://www.migrationpolicy.org/article/second-generation-united-states (25.08.2016) 44

PewResearchCenter 2013. Second-Generation Americans.

http://www.pewsocialtrends.org/2013/02/07/second-generation-americans/ (25.08.2016) 45

CentrePiece. The integration of immigrants and their children in Europe. Winter 2009/10.

cep.lse.ac.uk/pubs/download/cp304.pdf (25.08.2016) 46

Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu


http://www.migrationpolicy.org/article/second-generation-united-states

http://www.pewsocialtrends.org/2013/02/07/second-generation-americans/

40

7. Saare maakond


7.1.1 Kui suur on pere, kes võetakse kaasa? Euroopas on näiteid, kus 20 last tuleb

kaasa? Kas teise ja kolmanda naise lapsed saab ka kaasa võtta?



lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa.







tulema (VRKS § 7).






Meediast on läbi käinud uudis, et Taanis on süüria migrant, kes tahab ühendada oma pere, mis

koosneb kokku kolmest naisest ja 20 lapsest.47

Kindlad allikaid sellest, kas ta ka seda saab

teha, puuduvad. Rohkem selliseid näiteid ei ole kohatud.

7.1.2 Kuidas tehakse kindlaks, et isik on alaealine?

Kui võib arvata, et isik on alaealine või ei ole isiku vanus teada, käsitatakse rahvusvahelise

kaitse taotlejat alaealisena. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab PPA

(VRKS § 17 lõige 4). Kui PPAl tekib põhjendatud kahtlus taotleja poolt oma vanuse kohta

esitatud andmete õigsuses, võidakse taotleja nõusolekul teha meditsiinilised uuringud taotleja

47

Sunday Express, 2016, 16. mai. ‘Too sick to work migrant’ wants to bring 12 more chikdren ad three wives to

Europe, http://www.express.co.uk/news/world/674203/sick-work-migrant-bring-12-MORE-children-2-MORE-

wives-Europe-Denmark-Syria (14.08.2016).

http://www.express.co.uk/news/world/674203/sick-work-migrant-bring-12-MORE-children-2-MORE-wives-Europe-Denmark-Syria


41

vanuse kindlaksmääramiseks. PPA teavitab alaealist meditsiinilistest uuringutest, nende

tegemise viisist ning uuringutest keeldumise tagajärgedest (VRKS § 17 lõige 5).

7.2 Elukoht

7.2.1 Millal saadakse teada, et rahvusvahelise kaitse saaja tuleb maakonda?

KOV-i teavitatakse kirjalikult rahvusvahelise kaitse saajate elama paigutamisest nende

territooriumile. Teavitus edastatakse reeglina pärast seda, kui on teada elukoha olemasolu,

vastuvõetavate inimeste hulk ja inimeste saabumise aeg.

7.3 Tööturg

7.3.1 kas arvestatakse maakondliku tööjõuvajadusega rahvusvahelise kaitse saajate

suunamisel?

Jah, rahvusvahelise kaitse saanud inimese suunamisel kohalikku omavalitsusüksusesse

arvestatakse nii rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta

kui ka muid tähtsust omavaid asjaolusid ning peetakse silmas töötamis- ja elamisvõimalusi,

s.h rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset jaotumist kohaliku omavalitsuse üksuste

vahel.

7.4 Siseturvalisus

7.4.1 Kui edukas on riigis ebaseaduslikult viibivate inimeste väljasaatmine, teame ju,

et Euroopa Liit on saamatu selles valdkonnas?

Eesmärgiga tõhustada kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisi, on Euroopa Liidus vastu

võetud direktiiv nr 2008/115/EÜ (naasmisdirektiiv), mis näeb Euroopa Liidu liikmesriikidele

ette ühise korra liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmisel. Euroopa Liidu välispiiride agentuur Frontex korraldab lisaks tagasisaatmise

ühisoperatsioone, mille raames tehakse koostööd kolmandate riikidega ja mis on seni

osutunud tõhusaks meetmeks kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.

Igal aastal tehakse Euroopa Liidu liikmesriikides kokku 400 000 – 500 000

lahkumisettekirjutust riigis ebaseaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele. Neist tagasi

pöördub (kas siis päritoluriiki või muusse kolmandasse riiki) igal aastal ligikaudu 40%.48

48

Euroopa Rändevõrgustik (2016). Ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele vabatahtliku tagasipöördumise

alase info jagamine – Euroopa Liidu praktika. http://emn.ee/wp-content/uploads/2016/03/nr2-2016.pdf

(18.08.2016).

http://emn.ee/wp-content/uploads/2016/03/nr2-2016.pdf

42

2010. aasta lõpust kuni 2014. aastani tehti Eestis lahkumisettekirjutus 2200 isikule, kellest

sunniviisiliselt saadeti välja üle 700 isiku ning vabatahtlikult lahkus üle 1400 isiku. See

tähendab, et Eestis oli 2010.-2014. aastal lahkumisettekirjutuse täitmise protsent üle 90%.49

2015. aastal tehti Eestis lahkumisettekirjutus 588 isikule, sellest 508 täideti, sh sunniviisilised

väljasaatmised kui ka vabatahtlikud lahkumised. See teeb lahkumisettekirjutuse täitmise

protsendiks 86%.50

S oome Immigratsiooni Ameti andmetel võeti 2015. aastal 380st

rahvusvahelise kaitse saanud inimese väljasaatmise ettepanekust vastu 279, kuid kui palju

päriselt ka riigist lahkusid, ei ole teada.51

Saksamaal registreeriti 2015. aastal 18 363 väljasaatmist (jaanuar kuni novembri lõpp). 35

000 neist, kellele Saksamaa rahvusvahelist kaitset ei andnud, lahkusid Saksamaalt aga

vabatahtlikult (asukoht teadmata).52

7.4.2 Kas politsei on valmis rahvusvahelise kaitse saajate tulekuks?






7.4.3 Kuidas me suudame rahvusvahelise kaitse saajaid kaitsta?

Rahvusvahelise kaitse saajad on üks osa Eesti ühiskonnast ja neid ei eristata kogukonnast.

Turvalisuse tagamisega tegeleb Eestis politsei. Oluline on kõikide inimeste roll seaduskuuleka

käitumise ja eeskuju näitamisega.

7.4.4 Politsei ei ole praegu kättesaadav ka elanikele, kas rahvusvahelise kaitse

saajatega tegelemiseks antakse politseile raha juurde?

49

Euroopa Rändevõrgustik (2016). Ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele vabatahtliku tagasipöördumise

alase info jagamine – Euroopa Liidu praktika. http://emn.ee/wp-content/uploads/2016/03/nr2-2016.pdf

(18.08.2016). 50

Annual Report 2015: Migration and Asylum Policy (2016). European Migration Network, Tallinn University.

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-

policy/annual-policy-08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016) lk 35 51

Finnish Immigration Service, http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations 52

Germany reports doubling of deportation numbers in 2015. GW 2015, 21. detsember

http://www.dw.com/en/germany-reports-doubling-of-deportation-numbers-2015/a-18931767 (15.08.2016)




http://www.dw.com/en/germany-reports-doubling-of-deportation-numbers-2015/a-18931767

43

Küsimuse esimene pool sisaldab väidet, mille argumendid on ebaselged. Inimeste esimeseks

kontaktiks nende kodukohas on nelja regionaalse prefektuuri allüksused olgu selleks siis

konstaablipunkt, kordon või prefektuuri teenindus. Politsei kliendiinfo telefon on 612 3000 ja

hädaabinumber 112. PPA kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, seda muudab

ja selle täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister (siseminister). Vajadusel esitab

amet eelarve muutmiseks ettepaneku ja vormikohase lisavajaduse taotluse. Lisataotlus

esitatakse, kui ameti osutatavate teenuste tegevusmahtu ületatakse. Lisaeelarve maht

otsustatakse vastavalt vajadusele koostöös Siseministeeriumiga.

7.5 Kultuur

7.5.1 Miks üldse peab ümberasustamise ja –paigutamisega tegelema?

Ümberasustamine ennetab ja vähendab inimkaubandust ja smuugeldamist, mis ainult ei pane

inimelud ohtu, vaid on ka seadusevastane. Ümberasustamine pakub inimestele, kellel on

vajadust, seaduslikult ja turvaliselt siseneda Euroopa Liitu, et leida kaitset sõjakolde,

tagakiusamise, jne eest. Samuti aitab ümberasustamine massilise sisserände tõttu raskustesse

sattunud riike.

Ümberpaigutamine on viis, mis aitab Euroopa Liidu liikmesriike, kes on sattunud raskustesse

massilise sisserände tõttu. Samuti aitab ümberpaigutamine kaitsta haavatavaid põgenikke

leidmaks neile alaline turvaline kodu.

7.5.2 Kuidas ristiusk ja islamiusk suudavad omavahel läbi saada?

Sageli vastandatakse kristlust islamile, ent tegelikult on neis kahes maailmareligioonis ka

sarnasusi. Näiteks, mõlemad religioonid on monoteistlikud ehk ainujumala religioonid.

Lähis-Idas on säilinud kristlikud kogukonnad ka pärast islami levikut piirkonnas. See näitab,

et kogukonnad on ajalooliselt omavahel läbi saanud. Viimasel ajal on probleeme piirkonnas

tekitanud äärmuslikud usutõlgendused. Üks riik, kus elavad rahumeelselt koos nii muslimid

kui kristlased, on Liibanon.

Nii ajaloo kui ka teiste riikide näitel teame, et kristlased ja muslimid suudavad omavahel läbi

saada. On oluline, et inimesed räägiksid omavahel erinevustest ja sarnasusest ning erinevuste

puhul otsiksid koos võimalust, kuidas leida kõigile sobiv lahendus. Seepärast on vajalik

pidada erinevate religioonide ja kultuuride vahelist dialoogi, et koos leida erinevatest

tõlgendustest tekkinud probleemidele lahendusi.

44

7.6 Rahastus

7.6.1 Mis ümberasustamine ja –paigutamine Euroopale maksma läheb?

Kui palju ümberasustamine ja –paigutamine igale riigile eraldi maksma läheb, on raske öelda

ja see erineb riigiti. Euroopa Liidu 2016 eelarves on rände- ja pagulaskriisi peale eraldatud

rohkem kui € 4 miljardit, mis läheb nii EL liikmesriikidele endile kui ka kolmandatele

riikidele aitamaks stabiliseerida rände- ja pagulaskriisi.53

Euroopa Komisjon rahastab ümberpaigutamise ja –asustamise raames erinevaid programme.

Euroopa Komisjoni „Humanitarian Aid and Civil Protection“ faktilehe järgi rahastab Euroopa

Liit koos EL liikmesriikidega sõjapõgenikke seoses Süüria kriisiga nii nende koduriigis kui ka

naaberriikides (Jordaania, Liibanon, Iraak, Türgi, Egiptus) rohkem kui € 5 miljardiga54

.

Näiteks rahastavad Euroopa Komisjoni Humanitaarabi ja Tsiviilkaitse osakond (ECHO) koos

EU liikmesriikidega fondi Facilities for Refugees in Turkey, mis pakub humanitaar- ja

arenguprojektideks 2016-2017 aastal kokku € 3 miljardit. 2016 aasta juulis lisandus sellele

veel €79 miljonit.55

Lisa rahastus sõjapõgenike kriisi (nii Türgis kui ka teistes Süüria

naaberriikides) parendamiseks tulevad teistest EL kanalitest nagu Instrument for Pre-

Accession Assistance ((IPA) 2014-2020 €4,453.9 miljonit)56

, Instrument for contributing to

Stability and Peace (IcSP) ja EU Trust Fund (Madad57

– koos EL liikmesriikidega on käiku

lasknud esimesel operatsiooni aastal €427 miljoni eest projekte.

7.6.2 Kes katab elupinna remontimise kulu?

Remondikulud kaetakse ainult munitsipaaleluruumide puhul. Kulud tasub

Sotsiaalministeerium KOV-ile. Eraomandis olevate eluruumide remondikulusid ei kaeta.

7.6.3 Kes katab korterikulu, kui rahvusvahelise kaitse saaja otsustab teise kohalikku

omavalitsusse kolida?

53

Euroopa Nõukogu. EU budget for 2016. http://www.consilium.europa.eu/en/policies/eu-annual-budget/2016/

(12.08.2016). 54

Euroopa Komisjon. 2016. Syria Crisis. http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/syria_en.pdf

(12.08.2016). 55

ECHO Factsheet. 2016. Turkey: Refugee Crisis

http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/turkey_syrian_crisis_en.pdf (12.08.2016) 56

Euroopa Komisjon. Turkey – financial assistance Under IPA II.

http://ec.europa.eu/enlargement/instruments/funding-by-country/turkey/index_en.htm (12.08.2016) 57

Informatsiooni Madad Fondi rahastamise kohta leiab Euroopa Komisjoni koduleheküljelt:

http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm).

http://www.consilium.europa.eu/en/policies/eu-annual-budget/2016/

http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/syria_en.pdf

http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/turkey_syrian_crisis_en.pdf

http://ec.europa.eu/enlargement/instruments/funding-by-country/turkey/index_en.htm

45




46

8. Ida-Viru maakond


8.1.1 Keda pereliikmetest on õigus kaasa tuua?



lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Muuhulgas kontrollib PPA, kas perekond oli olemas enne

Eestisse tulekut ning kas ühineda soovivad inimesed on selle perekonna tegelikud liikmed.







tulema (VRKS § 7).






8.2 Tööturg

8.2.1 Milline on nende inimeste motivatsioon tööd leida ja tööd teha?

Kuna tegu on sõja ja tagakiusamise eest põgenevate inimestega, kes soovivad leida endale

turvalist kohta elamiseks ja oma elu rahulikult edasi elada, siis töö leidmine ja selle tegemine

on nende jaoks üks peamisi eesmärke.

8.3 Haridus

8.3.1 Kuidas toimub suhtlemine kooliga – nt vanematega, kes ei valda eesti keelt?

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus riigipoolsele tõlketeenusele (mis teistele

uussisserändajatele ei laiene). Kolme-nelja kuu möödudes, mis ajal on õpilasele õpetatud eesti

keelt teise keelena keelekümblusmeetodite põhjal, on laps ise infovahendajaks kooli ja kodu

vahel (v.a. probleemvestlused).

47

8.4 Siseturvalisus

8.4.1 Milline on Schengeni tulevik? Kui see laguneb, kuidas see Eestit mõjutab?

Milline on Schengeni tulevik, otsustavad Schengeni riigid ühtse liiduna. Schengeni kadumine

tähendaks sisepiiri kontrollide taaskehtestamist. See tooks nii Eestile kui ka teistele EL

liikmesriikidele kaasa suuri kulutusi nii rahas58

, kui ka piiriületuse ootamiseks ja selle

läbimiseks kulutatud ajas. Ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks rakendatakse kohati küll

piirikontrolli ajutist taastamist, kuid see ei ole see piirikontroll, mis oli enne Schengenit, vaid

suunatud konkreetselt rändesurvega tegelemiseks.

8.4.2 Mis on Euroopa piirivalve?

Euroopa piirivalve moodustub liikmesriikide piirivalvetest, mille tegevusi koordineeritakse

keskselt Euroopa Piirivalve Agentuurist. Selle abil oleks võimalik paremini reageerida

kriisisituatsioonidele Euroopa Liidu välispiiril ja läbi selle suurendada vaba liikumise ala

julgeolekut. Euroopa Komisjoni kohaselt on „Euroopa piirivalve esmaseks eesmärgiks

jagatud vastutuse vormis tagada välispiiril Euroopa integreeritud piirihaldussüsteem ja seda

rakendada, eesmärgiga hallata tõhusalt rännet ja kindlustada ELis kõrge julgeoleku tase,

kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist ELis. See hõlmaks Euroopa piirivalveametit

(praegune Frontex, mille ülesanded laiendatakse) ja piirivalve eest vastutavaid liikmesriikide

asutusi.“ 59

8.5 Rahastus

8.5.1 Milline ja kui suur on Euroopa Liidu toetus ümberpaigutamisele?

EL toetus on 6000€ või 10 000€ isiku kohta, vastavalt ümberpaigutamisel ja –asustamisel.

Toetust ei anta otse ümberpaigutatavale, vaid riigile, kes kasutab seda nende inimeste jaoks

vajaduspõhiselt.

8.5.2 Kuidas ja kellele makstakse toetust?

58

30.09.2015 toimunud riigikogu infotunnis teatas Taavi Rõivas, et Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahelise

piiri taastamise maksumuseks oleks ligi 100 miljonit eurot ja ajaliselt võtaks see vähemalt 6 kuud aega.

ETV. 2015, 30.september. Eesti riigipiiri taastamine pikemaks ajaks maksaks 100 miljonit eurot.

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/riigikogu_infotund/videod/26f9341b-d0e3-4f88-800e-1369aa0116f9/eesti-

riigipiiri-taastamine-pikemaks-ajaks-maksaks-100-miljonit-eurot. 59

Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu 2016. Euroopa piirivalve: nõukogu on valmis läbirääkimisteks

Euroopa Parlamendiga. http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/04/06-negotiations-

european-border-guard/ (25.08.2016).

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/04/06-negotiations-european-border-guard/

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/04/06-negotiations-european-border-guard/

48

Euroopa Liit maksab toetust riigile (ümberpaigutatavate ja -asustatavate eest), kes kasutab

toetust ümberpaigutatavate integreerimiseks ühiskonda. Näiteks riik maksab toetusi

kohalikele omavalitsustele, kuhu ümberpaigutatavad elama asuvad.

8.5.3 Kas toetus makstakse sularahas?

Ei, Euroopa Liidu poolt antav toetus ei maksta sularahas. Samuti ei maksta see otse

rahvusvahelise kaitse saanud inimesele, vaid see jääb riigile.

8.5.4 Elukoha registreerimine – mis saab siis, kui isik liigub teise omavalitsusse ja teine

omavalitsus esitab kooli eest arve?

Haridustoetuse puhul KOVide vahelist arveldamist ei toimu (välja arvatud juhul kui

kohalikud omavalitsused omal initsiatiivil vastava kokkuleppe teevad). Riiklikku

haridustoetust arvestatakse 10. novembri EHISe andmete alusel ning seda eraldatakse

KOVidele kord aastas.

Üldiselt, jättes kõrvale keeleõppe, KOVile mõne lapse lisandumine õppeaasta keskel kooli,

suuri lisa kulusid kaasa ka ei too. Välja arvatud juhul kui lapsel on lähtuvalt tervisest väga

erilise õppekorralduse vajadus (nt. väikeklass) – selliseid olukordi lahendatakse riigitasandilt

häda korral juhtumipõhiselt.

8.6 Muu

8.6.1 Kas on piisavalt araabia keele tõlke?

Hetkeseisuga katavad olemasolevad tõlgid vajaduse ära, küll aga võib probleem tekkida

massilise sisserände puhul. Hetkel on rahvusvahelist kaitset vajavate isikute abistamisel

kasutatud vajadusel ka tõlkimist läbi kolmanda keele, näiteks inglise või vene keel ning

vajadusel ka teiste riikide tõlke läbi videokonverentsi.

Ümberpaigutamise ja ümberasustamise protsessi raames kaitse saanud inimeste seas on Eesti

poolt võimalusel eelistatud perekonnad, kus vähemalt üks perekonnaliikmetest oskaks

võõrkeelt, nagu vene-, inglise- või prantsuse keelt. Sellisel viisil saab leevendada araabia

keele tõlkide koormust Eestis.

49

9 Lääne maakond


9.1.1 Kui suur on pere, kelle võib kaasa võtta?











tulema (VRKS § 7)






9.1.2 Kui on alaealine abikaasa, kas siis Eestisse ei saa?

Olukord, et rahvusvahelise kaitse saaja on abielus alaealisega ei põhjusta Eestisse

mittelubamise.

9.2 Siseturvalisus

9.2.1 Kuidas ikkagi tagatakse rahvusvahelise kaitse saajate väljavalimisel, et isik on

see, kes ta väidab end olevat?

Isikule rahvusvahelise kaitse saamise menetlustoimingute sooritamisel on haldusorganil

kohustus tuvastada isik või kontrollida tema isikusamasus. Kui isik jääb tuvastamata või tema

isikusamasust ei ole võimalik kontrollida, jäetakse taotletud toiming sooritamata ehk selle

isiku taotlust ei võeta menetlusse. Juhul kui isiku tausta kontrollimise käigus

50

avastatakse/otsustatakse, et isik on ohuks Eesti julgeolekule või avalikule korrale, on Eestil

võimalus konkreetse isiku vastuvõtmisest keelduda.

Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil, mille kasutamisel on isikul

kohustus võimaldada nõutud andmed:

Isikut tõendava dokumendi alusel. Kui välismaalasel puudub isikut tõendav dokument

muude tõendite alusel:




9.2.2 Kuidas riik reageerib, kui rahvusvahelise kaitse saaja soovib abielluda

alaealisega?

Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15-17-aastane võib abielluda juhul,

kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa

(perekonnaseadus §1 lõiked 1-3). Rahvusvahelise kaitse saajad on kohustatud järgima Eesti

Vabariigi seadusi, seega rahvusvahelise kaitse saaja ja alaealise vahel Eesti pinnal abielu

sõlmida ei ole võimalik (v.a ülal toodud erand). Juhust, kus rahvusvahelise kaitse saaja on

juba alaealisega abielus, käsitletakse eraldi juhtumina ning võetakse arvesse Eesti seadusi

ning alaealise turvalisust.

9.2.3 Kas rahvusvahelise kaitse saajate saabumisel kasvab ka kuritegevus?

Rahvusvahelist kaitset saanud inimene ei tule üldiselt vastuvõtvasse riiki mõttega, et sooritada

kuritegusid, vaid ta otsib endale turvalist elu rahulikus riigis. Siiski võib uus keskkond esitada

sisserännanutele uusi väljakutseid, s.h seaduskuulekusele.


võimalus leida tööd, õppida keelt ning tutvuda vastuvõtva ühiskonna toimimise põhimõtetega,

väärtustega ja kultuur ning teiselt poolt kogukonna toetus ja vastuvõtmine. Eesti ametivõimud

kontrollivad kaitset vajavate inimeste osas, et nad ei kujutaks ohtu avalikule korrale ja

julgeolekule. Kui tuvastame, et inimene võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, on

Eestil õigus keelduda tema ümberpaigutamisest. Lõpliku otsuse inimese vastuvõtmise osas

teeb Eesti.

60


menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed.

51

9.3 Kultuur

9.3.1 kuidas haakub kristlik maailm ja islam?

Sageli vastandatakse kristlust islamile, ent tegelikult on neis kahes maailmareligioonis ka

sarnasusi. Näiteks, mõlemad religioonid on monoteistlikud ehk ainujumala religioonid.

Kristlus ja islam haakuvad õpetuslikult, sest enamik Vanas ja Uues Testamendis ära mainitud

pühakuid, olulisi tegelasi, tuntakse ka islamis. Muslimite seisukoht on, et varasemad

prohvetid ja olulised inimesed nagu Abraham, Mooses, Jeesus, Neitsi-Maarja on olulised, ent

Jeesus ei ole Jumala poeg ja Muhamed on viimane prohvet.61

Religioonide haakumist näitab ka asjaolu, et Lähis-Idas on säilinud kristlikud kogukonnad ka

pärast islami levikut piirkonnas. See näitab, et kogukonnad on ajalooliselt omavahel läbi

saanud. Üks riik, kus elavad rahumeelselt koos nii muslimid kui kristlased, on Liibanon.

Mittehaakumised võivad tulla kultuuriruumide ja tavade erinemisest. Nt lääneriikides ei ole

väga tugevaid soorolle ja mehed ning naised suhtlevad omavahel vabalt. Islamienamusega

riikides esineb soolist segregatsiooni ehk võõrad mehed ja naised ei käi omavahel läbi.62

Segregatsiooni määr sõltub paljuski riigist, kust inimene on pärit ja ta usklikkuse tasemest.

Oluline on silmas pidada, et ehkki igas religioonis on kuldreeglid, siis igat usundit

praktiseerib inimene. Tema viis usku praktiseerida sõltub ta päritoluriigist, usu

intensiivsusest, haridustasemest ja varasematest kogemustest.

Seetõttu on oluline arvestada inimeste taustaga ja erinevuste puhul astuda dialoogi ja arutleda,

kuidas leida kõigile osapooltele sobilik lahendus.

9.3.2 Mida toovad kaasa muslimid kristlikule ilmaruumile?

See on väga lai küsimus. Nii nagu ei ole olemas kaht ühesugust inimest, ei ole ka kaht

identset muslimit või kristlast. See, mis on ühe inimese jaoks tavaline, sõltub paljuski ta

päritoluriigist, riigi kultuurist – kommetest, inimese haridustasemest ja erudeeritusest,

usklikkuse tasandist ning sellest, kui palju on isik maailmas reisinud.

Mõnest muslimienamusega riigist pärit kristlikku kultuuriruumi kuuluvasse riiki kolinud

inimene võib lõimuda meie oludega väga hästi ja seeläbi mitte midagi kaasa tuua. On olemas

aga ka kombeid, traditsioone ja käitumuslikke tavasid, mis on muslimitele omased ja mida

viiakse ellu ka teises kultuuriruumis elades.

61

Armstrong, Karen. 2003 Islam. Tartu:Ilmamaa, lk 8-10. 62

Ibid., lk 16.

52

Nii näiteks tohivad muslimid süüa religioossete nõuete kohaselt tapetud looma liha. Seetõttu

võib tõusta muslimite arvu kasvuga ka nõudlus n-ö lubatud (araabia keeles „halal“) toidu

järgi.63

Islamis esineb soolist segregatsiooni.64

S.t et võõrad mehed ja naised ei käi omavahel läbi.

Segregatsiooni määr elus erineb tugevalt riigiti. Asjaolu, kas inimesed käivad nt ainult samast

soost arsti juures, sõltub seepärast inimese harjumustest, päritoluriigi kommetest ja usklikkuse

tasandist.

Asjaolu, mis on omane islamile, on naiste puhul enda katmine, mille viis ja määr sõltub

Koraani tõlgendamise viisist, naise usklikkusest, perekondlikust taustast ning tavadest ja

päritoluriigist.

Ülal toodud asjaolud on peamised, mille poolest islamlik ja kristlik kultuuriruum erineb.

Ehkki islamis on lubatud mehel abielluda kuni nelja naisega, siis ei ole Eestis

mitmenaisepidamine ja seetõttu selline praktika mitteaktsepteeritud.

Oluline on rõhutada, et inimesed on erinevad ja seetõttu on keeruline öelda, mida muslimite

arvu suurenemine võib kristliku ilmaruumile kaasa tuua.

9.3.3 Kas Eestisse peaks ehitama mošee?

Põhiseaduse § 40 kohaselt on igal inimesel usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel

tasandil. Eesti Vabariigis ei raja pühakodasid riik. Pühakodade ehitamine kuulub

usukogukondade pädevusse. Mošee, nii nagu iga teisegi pühakoja, rajamisel tuleb arvestada

kehtivaid õigusakte ning teisi ehitustegevusega seostuvaid nõuded (nt detailplaneering,

ehitusluba).

9.4 Muu

9.4.1 Kas nad on sunnimaised? Kas nad võivad Soome edasi liikuda?

Rahvusvahelise kaitse saanud inimesele on väljastatud Eesti elamisluba ja nii nagu igal teisel

Eesti elanikul, on ka rahvusvahelise kaitse saanud inimesel õigus Eestis vabalt liikuda ning

endale elukohta valida. Meetmeid rahvusvahelise kaitse saanud inimeste kinnistamiseks

riigile sobivatesse piirkondadesse ei rakendata.

63

Gorak-Sosnowska, K., Kubarek, M. 2007. Islamimaailmas. [Tallinn] : Jaan Tõnissoni Instituut, lk 104. 64

Armstrong, Karen. 2003. Islam . Tartu:Ilmamaa, lk 16.

53

Samuti ei ole ka piiranguid EL-i sisesel liikumisel. Oluline on aga mainida, et rahvusvahelise

kaitse staatusega seotud õigused kehtivad isikul üksnes riigis, kes nad vastu võtab. Seega

rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes siseneb mõne teise liikmesriigi territooriumile, ja ei

täida selles teises liikmesriigis viibimise tingimusi, peab tagasi pöörduma sellesse riiki, kuhu

ta ümber paigutati ehk riik, kes võttis inimese ümberpaigutamise raames vastu.

Juhul, kui rahvusvahelise kaitse saajad soovivad elama ja tööle asuda mõnda teise EL

liikmesriiki ja see liikmesriik on sellega päri, siis saavad nad selle riigi elamisloa, mis vastab

selle riigi nõuetele. Näiteks, kui Eesti elamisluba omav rahvusvahelise kaitse saanud inimene

soovib minna elama ja töötama Soome, siis selleks on tal vajalik taotleda Soome elamisluba.

Turistina on aga Soome külastamine lubatud.

54

10 Lääne-Viru maakond


10.1.1 Kas ümberpaigutamisel on ka reaalselt võimalik inimesi valida? Kas võib

juhtuda, et ei saa peresid, tulevad nt ainult mehed?

Eesti on saatnud Itaalia ja Kreeka ametiasutustele Eesti eelistatud profiilid, mille alusel meile

isikute toimikud saadetakse. Inimestega viiakse koha peal läbi intervjuud, tutvustatakse neile

Eesti olusid ning selgitatakse välja, kas nad soovivad Eestisse tulla, kusjuures neil on õigus ka

siiatulekust keelduda. Vastutavaks asutuseks kriteeriumide ja valiku osas on PPA, samuti

kaasatakse ka teisi asutusi ja spetsialiste. Eestil on võimalik indikeerida suurema

integratsioonipotentsiaaliga gruppe, kuid Eestil ei ole võimalik selle põhjal lõplikku valikut

teha. Oluline on siiski meeles pidada, et ümberpaigutamisele ja –asustamisele ei kuulu ainult

mehed, vaid ka perekonnad, saatjata alaealised, eakad inimesed jne.

Selline olukord, kus tulevad ainult mehed, ei ole võimalik kuna juba praeguseks oleme me

Eestisse võtnud vastu teiste hulgas ka täisperesid.

10.1.2 Kuidas kaitse saanuid ümber paigutama hakatakse?

Ümberpaigutamise protsess algab juba Kreekas/Itaalias koha peal. Eesti eesmärgiks on viia

läbi kõik vajalikud toimingud Kreekas/Itaalias, et inimestele antaks rahvusvaheline kaitse ja

elamisluba juba Eestisse saabumisel ning siia (Eestisse) jõudes saaksid nad elama asuda kohe

oma uude koju (ega peaks minema majutuskeskusesse). Kõigepealt esitab Kreeka/Itaalia

Eestile inimeste toimikud, mille põhjal on inimesi võimalik tuvastada ja veenduda, et nad

tõesti vajavad rahvusvahelist kaitset ning et nad ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule

korrale. Nendes toimikutes peab olema kajastatud kindlasti inimese nimi, foto, sõrmejäljed ja

kaitse taotlemise põhjus.

Kreekas/Itaalias viivad Eesti ametnikud läbi kõigi vastuvõetavatega intervjuu, kus muu hulgas

tutvustatakse neile Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimese õigusi ja kohustusi Eestis ning

kohalikke tavasid. Sellise intervjuu jooksul veendutakse, et vastuvõetavad inimesed tõesti

vajavad rahvusvahelist kaitset ning nad ei kujuta endas ohtu.

Kui Eesti on omapoolse heakskiidu nende inimeste vastuvõtmiseks andnud, peavad kinnitama

ka vastuvõetavad ise oma soovi Eestisse elama tulla. Enne Eestisse tulemist läbivad ümber

paigutatavad inimesed tervisekontrolli ning seejärel organiseerib Rahvusvaheline

Migratsiooniorganisatsioon transpordi Eestisse, milleks tavaliselt on liinilend.

55

Eestisse jõudes toimetatakse vastuvõetud isikud koheselt elukohta, luuakse kontaktid

tugiisikutega, kohaliku omavalitsuse asutuste, haridusasutuse, tervishoiuteenuse osutaja ja

Töötukassaga ning suunatakse PPA poolt kohanemisprogrammi. Isikutele tagatakse Eestisse

saabumise hetkeks Eesti elamisloa väljastamine. Samuti on kõigile saabujatele valmistatud

ette elamispinnad ja tagatud vajalike teenuste pakkumine. Välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse alusel tagatakse rahvusvahelise kaitse saajatele kahe aasta jooksul

eluruum, eesti keele õpe ja tõlketeenus.

Ümberpaigutatavate inimeste vastuvõtmine käib vastavalt välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seadusele § 73. Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

asutus korraldab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega rahvusvahelise kaitse saaja asumise

kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit,

sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid asjaolusid ning pidades silmas

töötamis- ja elamisvõimalusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset

jaotumist kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

Rahvusvahelise kaitse saaja võib osaleda talle sobiva kohaliku omavalitsuse üksuse otsimisel.

10.1.3 Mis siis saab, kui meile määratud kvoot täis ei tule, kui inimesed ei soovi siia

tulla?

Eestile ei ole määratud kvooti, vaid Eesti on olnud vabatahtlikult nõus vastu võtma teatud

arv65

inimesi, panustades seeläbi üldisesse EL ümberpaigutamisesse kui ka

ümberasustamisesse. Kuna Eestisse on nüüdseks jõudnud 60 inimest ümberasustamise ja –

paigutamise raames, siis võib eeldada, et protsess võtab aega, kuid toimib.

10.2 Elukoht

10.2.1 Kas on olemas riiklik jaotuskava, millest lähtutakse koha valikul?

Kindlat jaotuskava ei ole, kuid senine kogemus on, et korraga võtab Eesti vastu 2-3

perekonda, kellele leitakse eluruumid erinevates kohalikes omavalitsustes. Omavalitsuse

valikul võetakse arvesse töökohtade leidmise võimalikkust, teenuste kättesaadavust, aga ka

vastuvõetavate inimeste profiili.

10.2.2 Kas ja kui palju saab rahvusvahelise kaitse saaja ise valida, kuhu ta läheb elama?

Kas ta võib elukohta muuta?

65

Hetkel on Eesti arvestanud kuni 550 inimese vastu võtmisega ümberpaigutamise ja –asustamise raames.

56

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt võib rahvusvahelise kaitse

saaja osaleda talle sobiva kohaliku omavalitsuse üksuse otsimisel (§ 73 lõige 2). Elukohaga

seotud küsimustel peatutakse Eesti tutvustuse läbiviimisel. Kui inimesel on selge eelistus

elukoha asukoha osas, siis võimalusel sellega arvestatakse.

Samas, rahvusvahelise kaitse saaja, kes aga keeldub elama asumast kohaliku omavalitsuse

üksusesse, kus ollakse tema vastuvõtmiseks valmis, peab ise otsima endale elukoha ja kandma

sellega seotud kulud. Viimasel juhul, võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saanule majutus

rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuses kahe kuu vältel nimetatud keeldumisest arvates


Jah, ta võib elukohta muuta. Rahvusvahelise kaitse saanud inimesele on väljastatud Eesti

elamisluba ja nii nagu igal teisel Eesti elanikul, on ka rahvusvahelise kaitse saanud inimestel

õigus Eestis vabalt liikuda ning endale elukohta valida. Meetmeid rahvusvahelise kaitse

saanud inimeste kinnistamiseks riigile sobivatesse piirkondadesse ei rakendata.

10.2.3 Millised on nõudmised elamispinnale? Saadaval olevad pinnad on väga erinevad

– alates ainult neljast seinast kuni möbleeritud korteriteni – on ka kortereid, kus

on vaja ka potte, panne jne.

Rahvusvahelise kaitse saaja võib majutada kas munitsipaal- või sotsiaalkorterisse või ka

üürikorterisse. Rahvusvahelise kaitse saanud isikutele elukoha leidmisega tegeleb praeguse

praktika järgi majutuskeskuse haldaja - riiklik AS Hoolekandeteenused, kes võtab vajadusel

ühendust omavalitsusega, kes on kaitse saanud isiku vastuvõtmisel valmis koostööd tegema.

Kehtestatud on elamispinna normsuurus: eluaset tuleb pakkuda sotsiaalselt põhjendatud normi

ulatuses - 18 m2 inimese kohta.

Sätestatud on, et munitsipaalelamispind peab olema remonditud. Üüriturult üüritava korteri

puhul remondikulu ja sisustuse kulu ette nähtud ei ole.

Sisustuse puhul eeldatakse, et see kulu hõlmab rahvusvahelise kaitse saajale esmavajaliku

mööbli, kodumasinate ja tarbeesemete (magamis- ja söögikoht, kapp, vooditarbed ja –pesu,

külmkapp ja pliit, sööginõud jne) soetamise kulusid.

10.2.4 Kui kaua inimesed keskmiselt Vaos elavad?

57

Vaos rahvusvahelise kaitse taotlejate viibimise aeg on väga erinev – alates mõnest päevast

kuni äärmuslikel juhtudel aastateni.

10.3 Haridus

10.3.1 Kuidas ja millist tuge koolidele antakse seoses rahvusvahelise kaitse saanud

õpilastega? Kuidas?

Koolidele pakutatakse esimeses järjekorras nõustamist, mida on võimalik kõige

operatiivsemalt organiseerida (alates kolleegilt-kolleegile telefoni/Skype nõustamisest

Lilleküla Gümnaasiumi ja Kiltsi Põhikooli koolijuhtidelt kuni tervikliku kogu koolitasandit

haarava meeskonnanõustamiseni välja). Pärast veebilehe Muu kodukeelega laps valmimist

2015. aasta detsembris, on koolide poolt vähenenud huvi koolitasandi nõustamise järele. Neli

korda aastas toimuvad keelekümblusmetoodikasse sissejuhatavad ABC-koolitused, mille

prioriteetne sihtrühm on RKS lapsi õpetavad õpetajad. Innove õppekava- ja nõustamiskeskuse

kaudu on võimalik koolidel saada tasuta õppevara keeleõppeks.

Vajadusel võib sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja eripedagoogi abi saada ka regionaalsetest

Rajaleidja nõustamiskeskustest.


saavad riigipoolsed keeleõppe lisatuge EHISe sissekande alusel (sissekandes on märgitud ära

hariduslik erivajadus „uussisserändaja“ ning eesti keele lisatundide vajadus) . Keeleõpe on

400 eurot õpilase kohta aastas; kogusumma kooli kohta on vähemalt 1000 eurot aastas.

Lisaks eelmainitud keeleõppe toetusele põhikoolis, saavad lasteaia lapsed rühmapõhist

keeleõppe toetust. Nii koolidel kui ka lasteaedadel on võimalik saada SA Innove

Keelekümbluskeskuse vahendusel metoodilist tuge eesti keel teise keelena õpetamisel

(koolitused, materjalid, nõustamine)

10.3.2 Kuidas leida rahvusvahelise kaitse saanutele tööd?

Rahvusvahelise kaitse saanud inimene saab abi nii tugiisikult kui ka Töötukassalt.

Töötukassal on võimalik nõustada rahvusvahelise kaitse saajat ning talle sobilikku tööd

otsida. Samuti on olemas juba ka firmasid, kes ise pakuvad rahvusvahelise kaitse saajatele

vabu töökohti.

10.4 Siseturvalisus

10.4.1 Mis saab nendest, kes saavad eitava vastuse? Kui palju inimesi on “kadunud”?

58

Tagasilükkava otsuse saanud rahvusvahelise kaitse taotlejate osas algatatakse isiku

tagasisaatmise menetlus. Eestist lahkub rahvusvahelise kaitse (tavakorras saabunud, mitte

ümberpaigutamise/-asutamise raames) taotluse menetlusperioodil omavoliliselt ca 5-10 isikut

aastas.66

10.5 Kultuur

10.5.1 Kui sarnased piibel ja koraan tegelikult on?

Piibel ja Koraan on mõlemad pühakirjad, milles mõlemad leiduvad üldinimlikud põhimõtted

teevad need omavahel sarnaseks. Samas tuleb silmas pidada, et mõlemad pühakirjad

pärinevad erinevast ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist ning on kahe erineva religiooni

tüvitekstideks.

10.6 Muu

10.6.1 Kas Eestit turundatakse laagrites, et siia tulla?

“Turundustegevust” kui sellist ei toimu, Eestit tutvustatakse neile, kellega viiakse läbi

intervjuud, kus muu hulgas tutvustati neile intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse

saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid. See tähendab, et selleks

ajaks on Eestile juba nende inimeste toimikud kohalike ametivõimude poolt esitatud.

66

PPA vastus päringule

59

11 Viljandi maakond


11.1.1 Kes täpselt rahvusvahelise kaitse saajatest välja valitakse?

Esimene ja kõige tähtsam tingimus inimese vastuvõtmiseks on tema vajadus rahvusvahelisele

kaitsele. Itaalias/Kreekas/Türgis koha peal viivad Eesti eksperdid (PPA, KAPO,

Sotsiaalministeerium, jne.) läbi võimalike vastuvõetavatega intervjuud, et uurida inimese

tausta ning vajadusi. Intervjuu käigus kontrollib PPA isiku kaitsevajadust, KAPO isiku tausta

julgeoleku aspektist lähtuvalt (veendumaks, et ta ei oleks ohuks Eesti julgeolekule ega

avalikule korrale) ning Sotsiaalministeeriumi ametnikud teevad selgeks inimese võimalikud

erivajadused ja kohanemisvõime. Eesti ei võta vastu inimesi, kelle puhul on tuvastatud

võimalik oht Eesti avalikule korrale ja julgeolekule.

Selleks, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse saanute integreerumist ühiskonda, eelistatakse

võimalusel üksikvanematega peresid ja täisperesid, kus vähemalt üks pereliige oskaks

suhtlustasandil inglise, vene, prantsuse või saksa keelt.

Samuti võetakse võimalusel arvesse nende varasemat töökogemust (elukutset), haridust,

hoiakuid hariduse omandamise suhtes, kogukonda ning keskkonda, kust isikud pärit on. Ülal

mainitud intervjuude käigus tutvustatakse isikutele ka Eestit ning veendutakse, et nad

soovivad ise tulla Eestisse.

11.1.2 Millal saabuvad esimesed rahvusvahelise kaitse saajad?

Eesti on paigutanud ümber 49 sõjapõgenikku Kreekast (11.10.2016 seisuga) ning

ümberasustanud 11 sõjapõgenikku Türgist (seisuga 11.10.2016). Esimesed sõjapõgenikud

Euroopa ümberpaigutamise kava läbi jõudsid Eestisse 29. märtsil 2016 Kreekast

(viieliikmeline pere Iraagist, üks mees Süüriast ja üks Jeemenist). Elama on nad seni

suunatud Tallinnasse, Tartusse, Haapsallu, Rakverre, Viljandisse, Kundasse ja Pärnusse.

11.2 Elukoht

11.2.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajate kohalikku omavalitsusse suunamisel

teavitatakse ka valda ega tehta seda sunniviisiliselt?

Vastavalt seadusele on kohalikul omavalitsusel õigus keelduda enda territooriumile pagulaste

elama võtmisest, sundi riigil kasutada võimalik ei ole.

60

Võib juhtuda, et omavalitsus ei saagi teada, et nende territooriumil elab pagulane, kui inimene

leiab endale ise elukoha, käib tööl ja ei vaja sotsiaalset tuge (nt. üürikulude katmist jms).

Euroopa rändekavaga seoses ümberpaigutavate elama suunamisel kohalikku omavalitsusse

teavitatakse kohalikku omavalitsust kirjalikult.

11.2.2 Millistesse kohalikesse omavalitsustesse sõjapõgenikud paigutatakse?

Ümberpaigutatavad suunatakse elama erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse.

Omavalitsuse valikul võetakse arvesse töökohtade leidmise võimalikkust, teenuste

kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili.

11.3 Tööturg

11.3.1 Rahvusvahelise kaitse saajate puhul räägitakse, et nad on vajalikud ka tööturule,

sest meil on töökäte puudus, aga miks me ei too hoopis Lõuna-Euroopast

inimesi?

Euroopa rändekavaga pakume tuge inimestele, kelle elu ja tervis on nende kodumaal ohus.

Leides Eestis töö, on nad kindlasti kasulikud ka Eesti majanduse perspektiivist. Eesti

tööjõuturg vajab kindlasti häid ja kvalifitseeritud töötajaid ka väljastpoolt Eestit ja reeglina

saabuvad nad Eestisse samal moel nagu eestlased on läinud tööle teistesse riikidesse. See

tähendab Euroopa Liidu sees tööjõu vaba liikumisega või kolmandatest riikidest tulles

töötamiseks mõeldud elamisloaga.

11.3.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajate kriteerium lähtub meie tööjõu vajadusest?

Peamine kriteerium on rahvusvahelise kaitse saamise vajadus. Eesti eelistab võimalusel

täisperesid ning ühe vanemaga peresid, kus vähemalt üks pereliikmest oskaks võõrkeelt, nt

inglise-, vene- või prantsuse keelt. Need kriteeriumid aitavad perel kiiremini ja kergemini

meie ühiskonda integreeruda ja töökohta leida. Kindlasti uuritakse ka inimese hariduse kohta

ning kindla tööoskuse puhul on ta eelistatud, kuid ei ole peamine kriteerium.

Omavalitsustesse elama paigutamisel lähtutakse aga töökohtade võimalikkusest ja teenuste

kättesaadavusest.

11.4 Haridus

11.4.1 Mida see koolile tähendab, kui rahvusvahelise kaitse saanud laps tuleb kooli?

Siiani on see tähendanud rikastavat kogemust, mis on koolile andnud sisemise stiimuli

väljuda mugavustsoonist, et edaspidi õppida ning õpetada uue ja parema kvaliteediga. Seda

61

kvaliteeti on aidanud tõsta õpetajate keelekümblusmetoodika täiendkoolitused;

koolimeeskonna koolitused; kodanikuühiskonna partnerite ja ülikoolide abiga

maailmahariduse ning kultuuride vahelise dialoogi teemalised koolitused. Selleks, et

rändetaustaga õpilane ei satuks kiusliku tähelepanu fookusesse, on koolid pidanud rohkem

tähelepanu pöörama turvalisele koolikeskkonnale ning kiusuennetusele, mis on mõjunud

tervendavalt kogu kooli atmosfäärile.

11.4.2 Kas kool peab tagama rahvusvahelise kaitse saanud lapsele erimenüü?



11.5 Siseturvalisus

11.5.1 Kuidas käib riigis ebaseaduslikult viibiva isiku väljasaatmise protsess ja kui

suure eduga?

Isikutele, kelle osas on PPA teinud rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsuse ning

kellel seetõttu puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, tehakse ettekirjutus Eestist

lahkumise kohustusega (VSS § 7). Lahkumiskohustus võib olla vabatahtliku lahkumise

tähtajaga (7-30 päeva) või koheselt sundtäidetav.

Vabatahtliku lahkumise tähtajaga ettekirjutise saanud võib taotleda Rahvusvahelise

Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esinduselt toetust tagasipöördumisele. Selleks on

VARRE projekt, mille kohta on võimalik lugeda informatsiooni siit:

http://www.iom.ee/varre/.

Kui taotleja on aga saanud sundtäidetava ettekirjutise või ei ole lahkunud riigist vabatahtlikult

talle antud aja jooksul, täidetakse isiku lahkumiskohustus kinnipidamise ja Eestist

väljasaatmise teel (VSS § 73 lg 2). Väljasaatmist korraldab PPA või KAPO. Väljasaatmist

reguleerib väljasõidu ja sissesõidukeelu seadus.

Väljasaatmine toimub 48 tundi pärast sundtäidetava ettekirjutise saamist. Kui juhtub, et

inimest on vaja kauem kinni pidada kui 48 tundi, paigutatakse ta halduskohtu loal KPKsse

(kuni kaks kuud). KPK kuulub PPA haldusalasse ning asub Harkus (Harjumaa). Asutus on

kinnine ning seal viibivad legaalse staatuseta riigis kinnipeetud välismaalased kuni nende

väljasaatmiseni. Asutuses on nii isikud, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud

ning kes saadetakse Eestist välja, kui ka isikud, kes on riigis illegaalses staatuses kinni peetud

ning on alles kinnipidamisel esitanud oma rahvusvahelise kaitse taotluse.

http://www.iom.ee/varre/

62

Rahvusvahelise kaitse taotlusele negatiivse otsuse saanud inimene saadetakse tagasi riiki, kust

ta Eestisse saabus, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul

kolmandasse riiki.

2015. aastal said Eestis lahkumisettekirjutuse 588 kolmandate riikide kodanikku. Neist 508

lahkusid Eestist, sh sundtäidetav ja vabatahtlik lahkumine.67

11.5.2 Kas ei vasta tõele, et muslimite seas on kuritegevus kõrgem Rootsis ja mujal?

Rootsi ei koosta erinevate rahvuste ega religioonide pooldajate kohta eraldi statistikat

kuritegevuse vallas. Seega ei ole võimalik sellele küsimusele vastata.

11.5.3 Kuidas politsei valmis on?






11.5.4 Mida saame teha rassismi vähendamiseks?

Rassismi vähendamiseks peavad inimesed, kellel on rassistlikud mõttemallid, neid endale

tunnistama ja neid muutma?. Selline viis on tavaliselt aga raskendatud, sest rassistlik inimene

on juba negatiivselt meelestatud ning peab oma maailmavaadet õigeks. Selleks, et rassistlike

mõtetega inimene saaks aru, et rassism ei ole lahendus, peab ühiskond välja näitama, et

rassismi Eestis ei tolereerita ning sellist käitumist hukka mõistma. Üheks sammuks on võtta

sõna, nähes või kuuldes kedagi rassistlikult käitumas. Kui rassistlikult käituvad inimesed ei

hakka mõistma, et ühiskond ei võta nende käitumist vastu, jääb neile mulje, et selline

käitumisviis on lubatud.

Teine viis rassismi vähendamiseks on teiste kultuuride teadvustamine inimestele. Selleks on

suurepärane võimalus osa võtta erinevatest kultuurilistest sündmustest. Eestis korraldatakse

erinevate maade ja kultuuride tutvustamiseks (k.a Lähis-Ida, Aasia, Aafrika, Lõuna-

Ameerika, jne) üritusi, kus saab maitsta nende kultuuride toite, kuulata muusikat ning tutvuda

67

Annual Report 2015: Migration and Asylum Policy (2016). European Migration Network, Tallinn University.

: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-

policy/annual-policy-08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016) lk 35.



63

kultuuri endaga. Üheks selliseks ürituste läbiviijaks on MTÜ Mondo.68

Kodunt lahkumata on

võimalik teisi kultuure õppida tundma lugedes raamatuid või vaadates dokumentaalfilme.

Eesti Rahvusringhääling pakub erinevatest riikide ajaloost, poliitikast ja kultuuridest

kõnelevaid dokumentaalfilme69

ning raamatute seas üheks näiteks paljude seast võib tuua

“Minu-sarja”70

.

11.5.5 Mida edasi teha, et pingeid põliselanike vahel oleks vähem?

Kõige suurem hirmu ja viha tekitaja on teadmatus. Selleks, et teadmatust oleks nii vähe kui

võimalik, on soovitatav informeerida elanikke ning teha kõik, et põliselanikud tunneksid

ennast turvaliselt ja informeeritult. Info puudumisel tekivad stereotüübid ja liialdused, mis

omakorda külvavad hirmu ja võõraviha.

11.6 Kultuur

11.6.1 Kus siis ikkagi loomi tapma hakatakse muslimitele kohaselt?

Eestis toodavad liha ettevõtjad, kellele on selleks Veterinaar- ja Toiduamet andnud loa.

Selleks et moslemid, ja ka teiste religioonide esindajad, kellele see on vajalik, saaksid loa

religioossel eesmärgil looma tappa, peavad nad lähtuma loomakaitseseaduse § 17, mis

kehtestab vastava korra. 71

Seaduse § 17 lg 1 järgi tohib looma religioossel põhjusel tappa

ainult tapamajas ning teha seda siis, kui Veterinaar- ja Toiduamet on toiminguks andnud

kirjaliku loa.

11.6.2 Kas meie kultuur ei kao massiimmigratsiooni korral?

Eestisse ümberpaigutatavate arv on võrreldes teiste EL riikidega väga väike.

Massiimmigratsioonist Eestis praegu rääkida ei saa.

160 000 ümberpaigutatavast inimesest72

on Eesti vabatahtlikult nõustunud vastu võtma 329

rahvusvahelist kaitset vajavat isikut ümberpaigutamise teel ning 188 isikut ümberasustamise

teel. Sellele võrdluseks võib tuua tavarände (töötamine, ettevõtlus, õppimine, jne) arvud

68

Mondo kodulehekülg: http://mondo.org.ee/ 69

etv.err.ee 70

http://petroneprint.ee/kategooria/minu/ 71

https://www.riigiteataja.ee/akt/LoKS (24.08.2016) 72

Euroopa Komisjon. COM(2016) 85 final, http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-

agenda-migration/proposal-implementation-

package/docs/managing_the_refugee_crisis_state_of_play_20160210_annex_01_en.pdf (11.08.2016).

https://www.riigiteataja.ee/akt/LoKS

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-package/docs/managing_the_refugee_crisis_state_of_play_20160210_annex_01_en.pdf



64

eelnevatel aastatel – 2015 aastal said Eestis tähtajalise elamisloa või registreeris oma elukoha

kokku 8 104 välismaalast73

.

Kultuuri püsimine või mittepüsimine sõltub paljudest asjaoludest. Ajalooliselt on olulised

põhjused olnud muutunud loodusolud, looduskatastroofid, sõjad, viljaikaldusest tulnud

näljahädad, aga ka sisserändajate või kolonialistide poolt toodud haigused, millega kohalikud

pole varem kokku puutunud.

Kui otsida näiteid Eesti ajaloost, siis immigratsioon ei ole viinud Eesti kultuuri hääbumiseni,

pigem vastupidi. Kultuuri areng sõltub eestlastest endist. Iga inimene saab toetada kultuuri

ühelt poolt tarbides kohalike kunstnike, muusikute, kirjanikke, näitlejate jt loomingut. Teiselt

poolt kandes edasi tarkusi ja kombeid, mis on meile omased. Igal inimesel on oma panus

kultuuri toetuseks, luues seda ise ja/või toetades vanu ja uusi kultuuriloojaid. Kui kultuuri

hoitakse, siis ei ole muret selle ärakadumise pärast.

11.6.3 Kuidas kaitsta Eesti kultuuri, et see kestma jääks?

Kultuuri kestmine või mittekestmine sõltub paljudest asjaoludest. Ajalooliselt on olulised

kadumise põhjused olnud muutunud loodusolud, looduskatastroofid, sõjad, viljaikaldusest

tulnud näljahädad, aga ka sisserändajate või kolonialistide poolt toodud haigused, millega

kohalikud pole varem kokku puutunud.

Eesti säästva arengu riiklik strateegiadokument Säästev Eesti 21 näeb eesti kultuuriruumi

säilimisega seotud ohtudena 5 asjaolu, mis on kõik seotud keele ja kultuuripoliitika

ressurssidega. Ohtudena nähakse eesti keelt kõnelevate inimeste arvukuse vähenemist, keele

ja kultuuri väljatõrjumist teiste keelte-kultuuride mõjukuse tõuse arvelt, keele ja kultuuri

stagneerumist, aga ka labastumist. Lisaks toodi ohukohana välja ressurssidevähesust

kultuurivaldkonnas, mille tõttu on raske kultuuri kõigile kättesaadavaks muuta ning

talletada.74

Seetõttu võib öelda, et kultuuri püsimine ja arenemine sõltub suuresti inimestest. Iga inimene

saab kanda hoolt keele kõnelemise ja muutustega seotud ohtude eest, kandes hoolt enda

keelekasutamise eest. Lisaks on igal inimesel on oma panus kultuuri toetuseks, luues seda ise

ja/või toetades vanu ja uusi kultuuriloojaid.

73

Siseministeerium. Facebooki postitus Arvamusfestivalile. 74

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, 2005, lk 14.

65

11.7 Rahastus

11.7.1 Kui palju maksab tugiisiku teenus?

Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajale osutavad MTÜ JMK ja MTÜ Eesti Pagulasabi,

kellel on lepingud Sotsiaalministeeriumiga. Kahe organisatsiooni hinnad on väga erinevad,

erisus tuleneb teenuse osutamise põhimõttelistest erinevustest – vabatahtlik v tasustatud töö.

Teenuse maksumus 1 kuu/kaitsesaaja kõigub 170-666 euro vahel.

Rahvusvahelise kaitse saajad, kes ei ole Euroopa rändekava alusel Eestisse saabunud, saavad

tugiisikuteenust, mida osutab MTÜ JMK AMIFi projekti kaudu. See leping on

Siseministeeriumiga ning selle sõlmitud toetuslepingu alusel toimub tugiisikuteenuse

tasustamine vastavalt töötundidele ning klientide arvule. Projektis on kaasatud keskmiselt 10

tugiisikut, kelle Eelmise projekti 12 kuu keskmine tugiisiku tööhindtasu kuus viimase 12 kuu

jooksul oli ilma koolituseta 550€. Tugiisikute töötasu sõltub suuresti ka klientide arvust.

11.8 Muu

11.8.1 Miks terved mehed ikkagi põgenevad oma kodumaalt? Miks jätavad oma pered

maha?

UNHCRi andmetel oli 2015 aastal põgenikest, kes jõudsid Euroopasse, 58% mehed (siia sisse

ei ole loetud lapsi). Paljudel perekondadel, kes soovivad sõjakoldest, tagakiusamise eest või

mõnel muul põhjusel oma koduriigist põgeneda, ei ole võimelised seda tegema terve perega ja

seda just kõrgete inimkaubanduse hindade tõttu. Selle asemel, et põgeneda terve perega,

kogutakse ühe inimese jaoks raha, kes on kõige tõenäolisem kohalejõudja ning kellel on kõige

suuremad šansid leida töö. Selleks on tavaliselt mehed. Mitte ainult füüsilise koormuse

talumise tõttu, vaid ka seetõttu, et mehed on tavaliselt islamimaades paremini haritud (ei ole

reegel). Mistõttu on neil ka kergem leida tööd ning juhul kui pere ei suudeta Euroopasse järgi

tuua, on mehel võimalik saata oma perele finantsilist abi päritoluriiki.

Teiseks põhjuseks võib tuua terve perega reisimise ohtlikkuse. Kui mees jõuab aga

Euroopasse, kus tal on võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset ning selle saades ka õiguse

toetustele ja perekonna taasühinemisele, saab ta oma pere Euroopasse tuua seaduslikul teel

(pere saab viisa ja saab reisida lennukiga sihtriiki). Kuna ta peab seda peamiselt tegema aga

oma enda kulul, siis töö omamine on selleks aga väga vajalik.75

75

Strindberg, Anna. Five reasons why the majority of refugees reaching Europe are men. Global Citizen 2015,

19.september. https://www.globalcitizen.org/en/content/five-explanations-to-why-the-majority-of-refugees/

(19.08.2016).

https://www.globalcitizen.org/en/content/five-explanations-to-why-the-majority-of-refugees/

66

12 Rapla maakond

12.1 Haridus

12.1.1 Kust võiks leida õpipoisiõppe kohta rohkem infot?

Õpipoisiõppe kohta on võimalik leida informatsiooni HTMi koduleheküljelt:

https://www.hm.ee/et/opipoiss

12.1.2 Kas ja kuidas valmistatakse koole ette kultuuriliselt erinevate laste

vastuvõtmiseks?

Nii koolidel kui ka lasteaedadel on võimalik saada SA Innove Keelekümbluskeskuse

vahendusel metoodilist tuge eesti keel teise keelena õpetamisel (koolitused, materjalid,

nõustamine).

Õpetajatel on võimalus oma teadmisi ja oskusi rikastada erinevate vabal turul saada olevate

temaatiliste täiendkoolituste kaudu. Koostöös Siseministeeriumiga käivituvad 2017 kultuuride

vahelise dialoogi teemalised koolitused õpetajatele, mida viib läbi Tartu Ülikool. Koostöös

USA Suursaatkonna ja MTÜ Eesti Pagulasabiga viiakse 2016. aastal läbi meeskonnakoolitusi

nendes koolides, kus hetkel rahvusvahelise kaitse saanud õpilasi õpib. Koolitused on

koolidele vabatahtlikud Kui õpilase posttraumaatiline stress häirib igapäevaelu, sh. õppetööd,

koordineeritakse psühholoogilist abi Rajaleidja regionaalsete keskuste vahendusel.

12.2 Siseturvalisus

12.2.2 Mis saab siis, kui rahvusvahelise kaitse saajad lähevad seadustega pahuksisse?

Rahvusvahelist kaitset saanud inimene ei tule üldiselt teise riiki mõttega, et sooritada

kuritegusid. Samas võib kohanemine täiesti teistsuguse kultuuri ja seadustega ning esialgne

kogukonnatunde puudumine ja madalam sissetulek sisserännanutele uusi väljakutseid kaasa

tuua. Selge on see, et politsei tegeleb seaduserikkumistega olenemata sellest, kes rikkumise

toime pani.

Juhul kui rahvusvahelise kaitse saanud isik satub seadusega pahuksisse, koheldakse teda

võrdselt Eesti riigi kodanikuga. Kui rahvusvahelise kaitse saanud isik ohustab riigi

julgeolekut, ühiskondlikku turvalisust või avalikku korda, võib PPA tunnistada tema

tähtajalise elamisloa kehtetuks (VRKS § 43 lõige 1).


võimalus leida tööd, õppida keelt ning tutvuda vastuvõtva ühiskonna toimimise põhimõtetega,

67

väärtustega ja kultuur ning teiselt poolt kogukonna toetus ja vastuvõtmine. Eesti ametivõimud

kontrollivad kaitset vajavate inimeste osas, et nad ei kujutaks ohtu avalikule korrale ja

julgeolekule. Kui tuvastatakse, et inimene võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule,

on Eestil õigus keelduda tema ümberpaigutamisest. Lõpliku otsuse inimese vastuvõtmise osas

teeb Eesti.

12.2.3 Mida teha, kui märkad/tekib kahtlus, et tegemist on Eestis ebaseaduslikult

viibiva inimesega?

Esmalt tuleks korralikult läbi mõelda, millest tuleb arvamus, et ta on ebaseaduslikult riigis

viibiv inimene. Tuleks analüüsida ka võimalust, et tegu võib olla hoopis turisti,

välisüliõpilase, välismaalastest tööjõu või juba rahvusvahelise kaitse saanud inimesega.

Seega, tuleks olla kindel, et tegu on ebaseaduslikult riigis viibiva inimesega.

Juhul, kui siiski tekib kahtlus, et tegemist on Eestis ebaseaduslikult viibiva inimesega, tuleks

pöörduda oma piirkonna politsei prefektuuri, kus võetakse sellekohane ütlus ning vajadusel

kohaldatakse vastavale inimesele järelevalve.

12.2.4 Kas Politsei- ja Piirivalveametil on piisavalt inimesi, et vajadusel suurem arv

taotlusi menetleda?

Jah, PPAs on piisavalt inimesi, kellel on oskused ja pädevused rahvusvahelise kaitse taotlusi

menetleda. Lisaks koolitatakse iga-aastaselt välja vajalikul hulgal reservametnikke. Põgenike

massilise sisserände korral kaasatakse menetlusse vastava väljaõppe saanud rahvusvahelise

kaitse menetluse reservametnikud.

12.3 Kultuur

12.3.1 Millised on matmiskombed islamikultuuris?

Šariaadi (islamiseadus) kohaselt tuleb islamis surnukeha matta. Surnukeha tuhastamine on

šariaadi kohaselt keelatud. Matmine ja lein on rituaalid, mis on kodifitseeritud fiqh76

kirjanduses. Need sisaldavad endas šahāda77

deklaratsiooni, keha puhastamist (ġusl) ning

sellele järgnevast keha katmisest. Keha tuleb islami kohaselt matta nii kiirelt kui võimalik,

76

Fiqh ehk islami seadusandlus 77

šahāda ehk usutunnistus

68

soovitatavalt paari tunni jooksul peale inimese surma. Rituaali kohaselt viivad surnukeha

surnuaeda mehed, kus surnukeha maetakse näoga Meka poole.78

Matmine, kas siis kirstus või urnis, on Eestis kalmistuseadusega reguleeritud. Eesti Vabariigi

kalmistuseaduse kohaselt maetakse surnu surmatõendi alusel (kalmistuseadus § 9 lõige 2).

Selleks, et saada surmatõend, tuleb teha rahvastikuregistrisse surmakanne.

Eestis jagunevad matused kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade

kohaseid matusetalitused võivad toimuda pühakojas, kabelis või haual. Nende kahe

matusetalituse erinevus seisneb selles, et ilmalikke matuseid ei vii läbi vaimulik.79

12.4 Rahastus

12.4.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajad jäävad kohaliku omavalitsuse ülal pidada? Nt

kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) võtab vastu, aga inimene töötukassasse ei

lähe, on kohaliku omavalitsuse kaelas, lapsed kooli ei jõua – mis siis juhtub?

Rahvusvahelise kaitse saajad ei jää kohalike omavalitsuste ülal pidada. Pärast esimest kahte

aastat eeldatakse, et rahvusvahelise kaitse saanud inimene suudab ennast ära elatada. Töö

puudumisel ning Töötukassasse mitte minemist võetakse arvesse elamisloa pikendamisel.

Samuti on laste põhikooliharidus Eestis kohustuslik, ka seda võetakse elamisloa pikendamisel

arvesse.

12.4.2 Kui suure summa ulatuses saab rahvusvahelise kaitse saaja elamiskulutusi katta?

Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest.

Kinni maksab need riik Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

Kaetavate kulude piirmäärad on seotud toimetulekupiiriga, mis on 130 eurot inimese kohta

kuus. Näiteks üürikulud kaetakse 18m2 inimese kohta valemiga, et üüri suurus ei saa olla

rohkem kui 0,3 toimetulekupiiri ruutmeetri kohta.

Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud,

nt vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt, see tähendab, et kui

rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega

kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda.

78

Martin, Richard C. [edit. of chief] 2004. Encyclopedia of Islam and the Muslim World. Macmillan Reference

USA, Thomson Gale: New York, Detroit, Sand Diego, San Fransisco, Cleveland, New Haven,Conn.,

Waterville,Maine, London, Munich. Lk 175 79

Eesti kodulehekülg. Surma registreerimine ja matused.

https://www.eesti.ee/est/perekond/surma_registreerimine_ja_matused (24.08.2016).

https://www.eesti.ee/est/perekond/surma_registreerimine_ja_matused

69

Kaetavatel kommunaalkuludel piirmäärasid pole.

12.5 Muu

12.5.1 kuidas parandada rahvusvahelise kaitse saajaga seotud kommunikatsiooni ja

meediakajastust?

Meedias on kerge kallutada arvamusi ühes või teises suunas, kinnistada olemasolevaid müüte

või luua uusi. Seetõttu on oluline tasakaalustatud meediakajastus koos faktide eelneva

kontrollimise ja terminite õige kasutamisega. Riigi poole pealt on oluline rääkida teemast

avatult. Tänavu sügisel on kavas jätkata maakondlike teabepäevadega, mille eesmärgiks on

tutvustada maakonna esindajatele, kohalike omavalitsuste ja koolide juhtidele,

sotsiaalteenuste pakkujatele ja aktiivsetele kogukonnaliidritele riigi ja vabaühenduste tegevusi

sõjapõgenike vastuvõtmisel ning pidada kohalikul tasandil dialoogi vastuvõtmise võimaluste

ja vajaduste osas.

12.5.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajaid ei saaks paigutada nt turismitaludesse?

Põhimõtteliselt jah, kui olukord nõuab ja see on ressursi kasutamise mõistes mõistlik, siis

võib rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid omanikuga kokkuleppel paigutada ka

turismitaludesse.

70

13 Põlva maakond


13.1.1 Millest lähtuvad Eesti valikukriteeriumid ümberasustamisel ja -paigutamisel ja

kas Soome ja Rootsi võtsid inimesi vastu ilma kriteeriumiteta?

Eesti esimene ja kõige tähtsam tingimus inimese vastuvõtmiseks on see, et ta tõesti vajab

rahvusvahelist kaitset. Kindlasti veendutakse tema tausta uurimisel, et ta ei oleks ohuks Eesti

julgeolekule ja avalikule korrale. Eesti poolt on eelistatud isikud, kellel on olemas tõendavad

dokumendid ning kes on andnud oma tausta kohta täpseid ja dokumentaalselt kontrollitavaid

andmeid. Muu hulgas vaadatakse ka perekonna koosseisu, haridust, hoiakuid hariduse

omandamise suhtes ja varasemat töökogemust.

Selleks, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse saanute integreerumist ühiskonda, eelistatakse

võimalusel üksikvanematega peresid ja täisperesid, kus vähemalt üks pereliige oskaks

suhtlustasandil inglise, vene, prantsuse või saksa keelt. Samuti on tähtsaks kriteeriumiks

vastuvõetava enda soov Eestisse tulla.

Soome ja Rootsi on võtnud rahvusvahelise kaitse vajadusega isikuid ümberasustamise raames

vastu kriteeriumitega. Nagu ka Eestil, on Soomel ja Rootsil peamiseks ümberasustamise

raames vastuvõtu kriteeriumiks rahvusvahelise kaitse vajaduse olemasolu.

Ümberasustamine valikukriteeriumid:

Rootsi valikukriteeriumite aluseks on Genfi 1951 aasta konventsiooni pagulasstaatuse

andmise kord, st isikul on tuvastatud põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse,

ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.80

Samuti võtab Rootsi

vastu UNHCRi laiema definitsiooni alla kuuluvaid pagulasi, häda- ja kiireloomulisi juhtumeid

ning endisi sõjakohtu tunnistajaid ja nende pereliikmeid. Integratsioonikriteeriume Rootsil ei

ole.81

Soome põhiline kriteerium on konkreetse pagulase82

kaitse vajadus. Lisaks sellele arvestab

Soome potentsiaalse ohuga avalikule korrale ja rahvatervisele. Soomel on olemas ka

integratsioonikriteeriumid, millele mitte vastamine ei tähenda küll automaatset keeldumist

(kui näiteks konkreetse pagulase puhul on ümberasustamine hädavajalik), kuid mängib

80

Migrationsverket. The Swedish refugee quota. http://www.migrationsverket.se/English/Private-

individuals/Protection-and-asylum-in-Sweden/The-refugee-quota.html (12.08.2016) 81

European Resettlement Network. Sweden. http://resettlement.eu/country/sweden (12.08.2016) 82

Ümberasustamise raames saavad vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad pagulasestaatuse.



http://resettlement.eu/country/sweden

71

valikuprotsessis siiski olulist rolli. Integratsioonikriteeriumiteks on pagulase haridus

(kirjaoskus ning ladina tähestiku tundmine), töökogemus, tervislik seisund ja võimekus uude

ühiskonda integreeruda. Rahvusvahelise kaitse saanud inimeste valimisel eelistatakse isikuid,

kes on pärit samast regioonist kui Soomes juba elavad pagulaskogukonnad, et rahvusvahelise

kaitse saanud inimestel oleks võimalus elada sarnase taustaga inimestega ühes kogukonnas.83

Kui Soome võtab selekteerimisprotsessis (ümberasustamise raames) arvesse ka isiku

potentsiaali integreeruda vastuvõtva riigi ühiskonda84

, siis Rootsis seda arvesse ei võeta.85

Nii

Eestil kui ka Soome86

puhul on oluline, et puuduksid välistavad asjaolud nagu ohtlikkus

avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

13.1.2 Milline on olnud sideohvitseride (edaspidi ILO) tagasiside – kas Eesti

rahvusvahelise kaitse saajate eelistus on reaalne?

Eesti rahvusvahelise kaitse saajate eelistust võib pidada reaalseks, kuna nüüdseks on Eesti

vastu võtnud 60 rahvusvahelise kaitse saanud isikut nii ümberpaigutamise kui ka –asustamise

raames.

13.1.3 Kas Itaalias üldse on Eestile huvipakkuvaid peresid?

Kindlasti on. Juba praegu on Eestisse ümber paigutatud 36 sõjapõgenikku Kreekast. Alles

juuli lõpus saabusid Kreekast Euroopa rändekava alusel kaks Süüria perekonda, kes asusid

elama Tallinnasse ja Pärnusse. Kindlasti on ka Itaalias kaitset vajavaid inimesi. Hetkel on

veninud ümberpaigutamine Itaaliast, kuna võimalike vastuvõetavate isikute toimikutes olev

informatsioon ei ole olnud adekvaatne ning selle põhjal ei ole võimalik inimesi

identifitseerida. Sealt tulenevalt ei ole võimalik ka välja selgitada kas neil üldse on vaja

rahvusvahelist kaitset või kontrollida nende tausta87

. Kuna ümberpaigutatavad ei tohi

kujuneda ohuks Eesti julgeolekule ega avalikule korrale, tuleb võimalike vastuvõetavate

taustasid korralikult kontrollida ning riske hinnata.

13.1.4 Miks rahvusvahelise kaitse saajad peaksid tahtma Eestisse tulla?

Rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed põgenevad ohu eest, mis varitseb nende elu või

tervist ning seepärast otsivad endale turvalist paika, kus alustada uut elu või elada nii kaua,

83

European Resettlement Network. Finland. http://www.resettlement.eu/country/finland (12.08.2016) 84

Finnish Immigration Service, http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations (12.08.2016) 85

European Resettlement Network. Sweden. http://www.resettlement.eu/country/sweden (14.08.2016) 86

European Resettlement Network. Finland http://www.resettlement.eu/country/finland 87

Kaukvere, Tiina. Postimees 2016, 19. veebruar. //www.postimees.ee/v2/3589885/pevkur-selgitas-euroopa-

komisjonile-miks-pole-eesti-seni-pagulasi-vastu-votnud (12.08.2016)


http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations

http://www.resettlement.eu/country/sweden

72

kuni koju naasmine on turvaline. Eesti oleks kaitset vajavate inimeste jaoks igati turvaline ja

konfliktide vaba riik.

13.1.5 Kui rahvusvahelise kaitse saaja on 16-17-aastane laps, siis kes on tema seaduslik

esindaja ja kuhu ta paigutatakse?

Kui alaealine on ilma saatjata, siis määratakse menetlustoimingute sooritamiseks esindaja

niipea, kui on tuvastatud, et taotleja on alaealine. Saatjata alaealist võib esindada füüsiline kui

ka juriidiline isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata alaealise esindamiseks

vajalikud teadmised ja oskused88

. Siinkohal tuleb märkida, et kui saatjata alaealist on

määratud esindama organisatsioon, siis nimetab organisatsioon isiku, kes vastutab saatjata

alaealise ülesannete täitmise eest.

Rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal, kui alaealine majutatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, s.h eakohasteks

mängudeks ja huvitegevusteks ning tegevusteks vabas õhus.

Rahvusvahelise kaitse saajana, paigutatakse saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja

või saaja majutuskeskusesse, suunatakse asenduskoduteenusele, täisealise sugulase juurde või

perekonnas hooldamisele (VRKS § 17 lõige 12).

13.2 Elukoht

13.2.1 Mida peab tegema vallasekretär rahvusvahelise kaitse saaja sissekirjutamisel

kohalikku omavalitsusse?

Rahvusvahelise kaitse saajal tuleb esitada elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele

elukohateade. Elukohateatele tuleb lisada ruumi kasutamisõigust tõendav dokument või

ruumi omaniku nõusolek. Esitatud elukohateate alusel kontrollib kohaliku omavalitsuse

ametnik (nt vallasekretär) elukohateate saamisest alates kümne tööpäeva jooksul elukohateate

vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub

elukoha aadressi kandmisest RRS § 44 lõikes 1 sätestatud alustel.

13.2.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajalt küsitakse, kas ta tahab linna või maale?

Elukohaga seotud küsimustel peatutakse Eesti tutvustuse läbiviimisel. Kui inimesel on selge

eelistus elukoha asukoha osas, siis võimalusel sellega arvestatakse.

88

Alaealise seaduslik esindaja on perekonnaseaduse §97 eestkostja. Eestkostjaks isiku määramise ettepaneku

teeb eestkosteasutus. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks

ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkostet seatakse. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja

ülesandeid eestkosteasutus (§95).

73

13.2.3 Kuidas Eestis käib rahvusvahelise kaitse saaja kohalikku omavalitsusse

paigutamise otsustamine?

Senine kogemus on, et korraga võtab Eesti 2-3 perekonda, kellele leitakse eluruumid

erinevates kohalikes omavalitsustes. Omavalitsuse valikul võetakse arvesse töökohtade

leidmise võimalikkust, teenuste kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili.

13.2.4 Kas Sotsiaalministeeriumi “korteri küsitlus”, mis maakondades käis, võetakse

valmis listina või saab seisukohta muuta?

Valmisnimekirjana aasta tagasi antud tagasisidet ei võeta. Seisukohtade muutmiseks on

võimalus olemas.

13.3 Tervishoid

13.3.1 Kes maksab rahvusvahelise kaitse saaja tervishoiuteenuse eest, kui tal ei ole

haigekassakaarti, kas riik või KOV?

Esimesel kahel aastal maksab tervishoiuteenuste eest. Pärast kahte aastat, eeldatakse, et

rahvusvahelise kaitse saanud inimene on leidnud endale töö ning saab sellest ka Haigekassa.

Pagulastele laieneb ravikindlustus samadel alustel nagu teistele Eesti alalistele elanikele. Kui

pagulane ei tööta, ei õpi ega ole töötukassas töötuna arvel, talle ravikindlustus ei laiene.

Sellisel võimalusel peab pagulane tasuma ise oma tervishoiuteenused.

13.4 Siseturvalisus

13.4.1 Milline on riigi valmisolek massilise sisserände korral?

Kuigi massilise sisserände tõenäosus Eestisse on väike, on Eesti selliseks olukorraks

valmistunud. PPA on koostanud ametkonna sisest riskianalüüsi, kuid valdkonna ülese

riskianalüüsi koostamist on juhtinud Sotsiaalministeerium. Viimane riskianalüüs koostati

2016.a kevadel Sotsiaalministeeriumi juhtimisel kaasates Siseministeeriumi, Politsei- ja

Piirivalveametit ning teisi valdkonnaga seotud asutusi. Hädaolukorra toimumisele anti

hinnang 5 ehk väga suur ning tagajärgedele B ehk kerge. Riskianalüüsi kinnitamise järgselt

koostati hädaolukorra lahendamise plaan, mida enne kinnitamiseks esitamist testitakse

õppusel.

Oluline on välja tuua, et PPA on saanud vajalikke kogemusi erinevatel missioonidel

Vahemere piirkonnas ja ka nt Sloveenias, mis on andnud praktilisi kogemusi massilise

74

sisserände ohjamisel. Kaardistatud on võimalikud ajutised majutuskohad ja ka ajutised

kinnipidamiskohad (sinna paigutatakse need, kes ei soovi varjupaika või on pannud toime

süüteo).

Lisaks jälgitakse pidevalt sündmusi ja arenguid teistes Euroopa riikides ning vahetatakse

parimaid praktikaid, et veelgi paremini olla olukorra lahendamiseks valmis.

13.4.2 Kuidas hinnatakse potentsiaalset rahvusvahelise kaitse saajat?

Eesti peamiseks kriteeriumiks on, et vastuvõetav inimene ei ole ohuks Eesti avalikule korrale

ega julgeolekule (mille võimalikul esinemisel võib Eesti inimese vastuvõtmisest keelduda).

Eesti on loonud eelistatud isikute profiilid, et rahvusvahelise kaitse saanud inimene suudaks

Eesti ühiskonda kiiresti integreeruda, kuid kõige tähtsamaks kriteeriumiks on siiski isiku

rahvusvahelise kaitse vajadus ning ümberpaigutamise/-asustamise vajadus. Eesti eelistatud

isikute profiilid on täispered ja üksik vanematega pered, kellest vähemalt üks liige oskab

võõrkeelt (vene, inglise, prantsuse).

13.4.3 Kes jääb tegelema üle piiri tulnud ebaseadusliku isikuga ja kes vastutab tema

eest?

PPA ülesanneteks on muu hulgas:

- Eesti kodanike ja välismaalaste staatuse kindlaksmääramine ning kodakondsuse,

elamisloa, elamisõiguse, rahvusvahelise kaitse ja väljasaatmise menetluse läbiviimine;

- ebaseadusliku sisse- ja läbirände tõkestamine ning migratsioonireeglite täitmise

kontrollimine;

- liiklus- ja migratsioonireeglite rikkumisega seonduvate väärtegude menetlemine (PPA

põhimäärus § 16)89

13.4.4 Kuidas peab KOV käituma massilise sisserände kriisiolukorras?

KOV toimib igas hädaolukorras edasi ja täidab talle kohaliku omavalitsuse korralduse

seadusega pandud ülesandeid. Samas on võimalik, et hädaolukorra lahendamise vahetult

seotud PPA ja Sotsiaalministeerium kaasavad KOVe eesmärgiga leida põgenikele ajutisi

majutuskohti. Tegemist oleks KOViga sõlmitava kokkuleppega, kohustuslikus korras

KOVidelt ruume kasutusse ei võeta. Eeldatavalt võetakse esmaselt kasutusse tühjalt seisvad

majutuseks sobivad hooned nagu endised lasteaiad, koolid, spordihooned, majutatakse ka

89

Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus. https://www.politsei.ee/dotAsset/370181.pdf


75

erinevatesse majutusasutustesse aga vajadusel küsitakse KOVidelt juurde võimalusi leida veel

majutuskohti.

13.5 Lõimumine

13.5.1 Kuidas maakonda kohanemisprogrammi saada?

Kohanemisprogramm on suunatud kõigile vähem kui viis aastat seaduslikult Eestis elanud

välismaalastele, s.t mitte ainult kaitse saajatele. Kui maakonnas või kohalikus omavalitsuses

on koolituste läbiviimiseks vajalik hulk (koolitusgrupi suurus vähemalt 10-25 inimest)

uussisserändajaid ning on huvi kohanemisprogrammi koolituste pakkumiseks (tutvu enne

kohanemisprogrammi ja selle sisuga aadressil www.settleinestonia.ee), tuleb võtta ühendust

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnaga (Liana Roosmaa

([email protected]) või Martin Tulitiga ([email protected]),

kellega on võimalik täpsustada kohanemisprogrammi läbiviimise ajad, kohad jmt detailid.

13.6 Rahastus

13.6.1 kui suured on rahvusvahelise kaitse saajatele makstavad toetused – 6000€, 3000€,

10 000€?

Euroopa Liit toetab ümberpaigutatava vastuvõtvat riiki 6000€ inimese kohta.

Ümberasustatava inimesega tuleb kaasa ELilt 10 000€ toetus. Vastuvõetav ise seda toetust

kätte ei saa, vaid see läheb tema integreerimise ja eluolude kulude katmiseks.

13.6.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajaga kaasa tuleva 3000€ sees on ka eluruumi

remont?

Ei, 3000€ toetust kohalikule omavalitsusele/linnale võib KOV kasutada nii, nagu KOV peab

vajalikuks. Eluruumi remondikulud kaetakse ainult munitsipaaleluruumide puhul. Kulud

tasub riik KOV-ile. Eraomandis olevate eluruumide remondikulusid ei kaeta.

13.6.3 Kui rahvusvahelise kaitse saaja kolib teise valda, kuidas riigi ja kohaliku

omavalitsuse vahel kulud kantakse?




13.6.4 Kas rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppe puhul makstakse talle transport kinni

teise linna koolitusele minemise eest (nt Põlva-Tartu)?

76

Keeleõpe korraldatakse inimese elukohajärgses kohalikus omavalitsuses.

13.7 Muu

13.7.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajad kipuvad liikuma suurematesse keskustesse?

Kas nad omaalgatuslikult kipuvad liikuma suurematesse keskustesse pärast väiksematesse

linnadesse elama suunamist, on raske vastata. Lähteriigis (Kreekas, Türgis) toimuval

intervjuul ja lühikesel Eesti tutvustusel räägitakse ka elukohaga seotust. Inimestel ei ole

võimalik valida oma esimest elukohta vaid see valik tehakse nende eest. Senine praktika

rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel näitab, et pigem eelistatakse elukohana linnasid,

kuid selles on ka üksikuid erandeid. Samuti võetakse omavalitsuse valikul arvesse töökohtade

leidmise võimalikkust ja teenuste kättesaadavust. Eelnevate välja toodud eelistuste kohaselt

on suurem tõenäosus, et rahvusvahelise kaitse saajad suunatakse juba algselt suurematesse

keskustesse/linnadesse.

77

14 Võru maakond

14.1Menetlusprotsess

14.1.1 Kui kauaks ümberpaigutamise raames tulevad inimesed saavad õiguse Eestisse

jääda?

Eesti väljastab kahte liiki kaitseseisundit. Nimelt täiendava kaitse saanud inimesele antakse

elamisluba üheks aastaks. Pagulasstaatuse saanud inimene saab elamisloa kolmeks aastaks.

PPA saab elamisluba pikendada, kui asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära

langenud ega esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu.

Rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on õigus taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, kui ta

vastab järgmistele tingimustele (VMS § 232 lõige 1):

- on elanud Eestis elamisloa alusel püsivalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku

elamisloa taotluse esitamist;

- tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;

- tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;

- ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu

tähenduses;

- ta on täitnud integratsiooninõude;

- tema elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja

- tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks

olevaid asjaolusid.

14.2 Siseturvalisus

14.2.1 Kas kõik Vahemerelt tulevad inimesed on rahvusvahelise kaitse saajad või

ebaseaduslikud sisserändajad?

Vahemerelt tulevad inimesed on nii rahvusvahelise kaitse taotlejad kui ka mõningatel juhtudel

majanduslikult paremat elujärge otsivad majandusmigrandid. Nn laevadega tulnud inimesi

(boat people) ei peeta ebaseaduslikeks immigrantideks, vaid sõjapõgenikeks. Rahvusvahelise

kaitse taotlejate staatuse saavad nad sel juhul kui nad taotlevad rahvusvahelist kaitset. Sellisel

juhul omavad nad rahvusvahelise kaitse taotleja staatust kuni nende taotlus on vastuvõetud

või tagasilükatud. Siiski on nende seas ka inimesi, kes reisivad edasi, kuniks leiavad

majanduslikult parema riigi, kus ei taotlegi rahvusvahelist kaitset. Ilma rahvusvahelist kaitset

78

taotlemata või riigis ilma seadusliku aluseta (loa) viibides muutuvad saabujad oma staatuse

poolest ebaseaduslikeks sisserändajateks.

Kui PPA lükkab rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi , muutub nende staatus ebaseaduslikeks

sisserändajateks, kes saadetakse tagasi päritoluriiki. Kui PPA on rahvusvahelise kaitse

taotluse puhul teinud positiivse otsuse, saab inimene rahvusvahelise kaitse. Rahvusvahelise

kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise

kaitse saajana ning kellele on antud vastavas asukohariigi elamisluba.

Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitilise

veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast, viibib väljaspool päritoluriiki ning

vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on

asukohariik andnud pagulase staatuse.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine

täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on. On alust arvata, et tema riigist

tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh

surmanuhtluse, piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või

karistamisviiside kasutamise või tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumisse (VRKS

§ 4 lõige 3).

Ajutist kaitset vajav isik on välismaalane, kes ei vasta pagulasseisundile Genfi konventsioonis

märgitud pagulase mõistele, kuid kelle riiki lubamine on põhjendatud humaansetel

kaalutlustel. Ajutist kaitset antakse massilise sisserände korral välismaalasele, kes on sunnitud

rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist lahkuma või on

sealt evakueeritud. Seoses olukorraga riigis ei ole neil võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi

pöörduda, nad on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast või ähvardab neid

tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks (VRKS § 5). Ajutise kaitse andmist ei ole

Euroopa Liidu riikides veel kasutatud.

Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus

(välismaalaste seadus, edaspidi VMS § 43). Ebaseaduslikult riigis viibiv isik on inimene,

kellel puudub seaduslik alus riigis viibimiseks. Seaduslikud alused on sätestatud VMSi §-s

43: Eesti pädeva asutuse antud viisa; Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse

antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust; välislepingust vahetult

tulenev õigus Eestis viibida; Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta

tulenev õigus Eestis viibida; vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus

79

või kohustus Eestis viibida; Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud

elamisluba.

14.2.2 Mis saab nendest inimestest, kes ei saa õigust Eestisse jääda?

Isik, kelle osas on tehtud PPA poolt rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsus,

saadetakse tagasi riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki

või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki.

Kui rahvusvahelist kaitset taotletakse Eestis, teavitatakse taotluse tagasilükkamise otsuse

korral välismaalast viivitamatult. Juhul kui taotlejale on tehtud PPA poolt keelduv otsus

väljastatakse taotlejale ettekirjutis Eestist lahkumise kohustusega. Lahkumiskohustus võib

olla vabatahtliku lahkumise tähtajaga (7-30 päeva) või koheselt sundtäidetav. Vabatahtliku

lahkumise tähtajaga ettekirjutise saanud võib taotleda Rahvusvahelise

Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esinduselt toetust tagasipöördumisele. Selleks on

VARRE projekt, mille kohta on võimalik lugeda informatsiooni siit:

http://www.iom.ee/varre/.

Kui taotleja on aga saanud sundtäidetava ettekirjutise või ei ole lahkunud riigist vabatahtlikult

talle antud ajavahemikus, täidetakse isiku lahkumiskohustus kinnipidamise ja Eestist

väljasaatmise teel (VVS §73 lõige 2). Väljasaatmist korraldab PPA või KAPO. Väljasaatmist

reguleerib Väljasõidu ja sissesõidukeelu seadus.

Rahvusvahelise kaitse taotlejad, kelle taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik, ei

tehta isikule lahkumisettekirjutust, vaid talle pannakse taotluse tagasilükkamise otsuses

kohustus Eestist lahkuda taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki. Kui isik

lahkumiskohustust vabatahtlikult ei täida või kui teda peetakse kinni, võidakse

lahkumiskohustus sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (edaspidi VSS)

sätestatud korras (VRKS § 25 lõige 21).

14.2.3 Kui inimesed tagasi saadetakse – kas on juhtumeid, kus inimesed proovivad

uuesti tagasi tulla?

Eestis on esitatud ajavahemikul 1997-2016 aasta vahel 42 korduvat rahvusvahelise kaitse

taotlust90

. Korduv taotlus on täiendav rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse pärast

eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist ning milles taotleja esitab täiendavaid selgitusi


90

PPA statistika

http://www.iom.ee/varre/

80

14.3 Lõimumine

14.3.1 Kohanemisprogramm on praegu vabatahtlik. Miks ei saa kohustuslikuks

muuta? Kui anname kaitse, ei saa seda tingimuslikult anda.

Alates 1.05.2016 Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamoodul on

rahvusvahelise kaitse saajale kohustuslik, kui PPA on ta sinna suunanud (VRKS § 75 lõige

45).

Rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat

ja kellele on antud tähtajaline elamisluba pärast 2015. aasta 1.augustit, peab

kohanemisprogrammis osalema. Rahvusvahelise kaitse saanud isik, kes on saanud tähtajalise

elamisloa enne seda aega, suunatakse kohanemisprogrammi inimese enda soovil

(kohanemisprogammi määrus § 4 lõiked 1-3).

PPA ei suuna alla seitsmeaastast uussisserändajat osalema kohanemisprogrammis, kui tema

seaduslik esindaja esitab sellekohase sooviavalduse.

14.3.2 Kuidas sanktsioneerida neid, kes ei võta osa kohanemisprogrammist?

Elamisloa pikendamisel võetakse arvesse rahvusvahelise kaitse saaja osavõtmist

kohanemisprogrammis.

14.4 Rahastus

14.4.1 Kuidas toimub eluaseme leidmine ja kui kallis see olla võib?

Rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumist toetab ja

korraldab riigihankega leitav partner. Partneri ülesandeks on nii eluruumi leidmine ning

vajadusel korral ka eluruumi sisustamine kui ka eesti keele õppe ja tõlketeenuse korraldus,

rahvusvahelise kaitse saaja varustamine hooajaliste riiete ja muude tarbeesemetega; vajadusel

kohaliku omavalitsuse ja rahvusvahelise kaitse saaja nõustamine (sh elukoha registreerimine

rahvastikuregistris); rahvusvahelise kaitse saaja suunamine nt psühholoogilise nõustamise jms

teenustele.

Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest.

Kinni maksab need riik Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

Kaetavate kulude piirmäärad on seotud toimetulekupiiriga, mis on 130 eurot inimese kohta

kuus. Näiteks üürikulud kaetakse 18m2 inimese kohta valemiga, et üüri suurus ei saa olla

rohkem kui 0,3 toimetulekupiiri ruutmeetri kohta.

81

Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud,

nt vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt, see tähendab, et kui

rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega

kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda.

Kaetavatel kommunaalkuludel piirmäärasid pole.

Sätestatud on, et munitsipaalelamispind peab olema remonditud. Üüriturult üüritava korteri

puhul remondikulu ja sisustuse kulu ette nähtud ei ole.

Sisustuse puhul eeldatakse, et see kulu hõlmab rahvusvahelise kaitse saajale esmavajaliku

mööbli, kodumasinate ja tarbeesemete (magamis- ja söögikoht, kapp, vooditarbed ja –pesu,

külmkapp ja pliit, sööginõud jne) muretsemise kulusid.

14.5 Muu

14.5.1 Kas ja milline on rahvusvahelise kaitse saanute õigus vabalt liikuda Schengeni

piires?

Rahvusvahelise kaitse saanud inimesele on väljastatud Eesti elamisluba ja nii nagu igal teisel

Eesti elanikul, on ka rahvusvahelise kaitse saanud inimesel õigus Eestis ning Schengeni piires

vabalt liikuda ning endale elukohta valida. Meetmeid rahvusvahelise kaitse saanud inimeste

kinnistamiseks riigile sobivatesse piirkondadesse ei rakendata.

14.5.2 Kuidas selgitada olukorda kohalikele, vältida müütide teket?

Müüti ehk arvamust, millel puudub alus ning, mis on muutunud teadmiseks, on kõige kergem

ennetada inimesi informeerides ja nendega arutades. Inimestel peab olema võimalus küsida

küsimusi ning tegeleda teemadega, mis neile muret tekitavad või huvi pakuvad. Eestis on

väga populaarseks saanud arvamusfestivalid (2016 a, oli seal esindatud ka rändelava) ja muud

kodanikke kaasavad üritused, kus saab kuulata ja küsimusi esitada oma ala spetsialistidelt.

Samuti on võimalik kohalikke informeerida läbi kohalike ajalehtede, üle-Eestiliste lehtede

ning ministeeriumite kodulehtede. Kõike seda on tehtud ning tehakse ka tulevikus edasi.

82

15 Jõgeva maakond


15.1.1 Kas laagrites tehakse Eesti tutvustust? Selgitatakse, milline on olukord Eestis,

mida siin oodata, jms?

Ümberpaigutamise ja -asustamise puhul saadetakse kohapeale PPA ILO, kelle ülesanneteks

on luua tööks vajalik koostöövõrgustik, korraldada infovahetust ja koostööd kohalike

ametkondadega ning teha vajalikud ettevalmistused rahvusvahelise kaitse saanud inimeste

Eestisse toomiseks. Nii ümberpaigutamise kui –asustamise puhul tutvustatakse

intervjueeritavatele inimestele põhjalikumalt Eestit ning veendutakse, et antud inimesed

soovivad Eestisse elama asuda. Intervjuude käigus tutvustatakse muu hulgas Eestit,

rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis, kohalikke tavasid,

ühiskonnakorraldust, kliimat, jne. Samuti veendutakse intervjuude käigus rahvusvahelise

kaitse vajaduses, isiku psühholoogilises seisundis ning et konkreetne isik ei ole ohuks

julgeolekule ega avaliku korrale.91

15.1.2 Mis saab inimestest, kelle isikut ei õnnestu tuvastada? Kas ka selliseid inimesed

saavad Eestisse tulla või peavad jääma nt Itaaliasse/Kreekasse?

Eestisse ei võeta vastu isikuid, kelle isikut ei ole olnud võimalik tuvastada.

Nii ümberpaigutamise kui –asustamise raames viivad Eesti eksperdid läbi intervjuu

võimalike vastuvõetavatega. Intervjuude käigus mitte ainult ei tutvustata Eestit ja Eesti eluolu,

vaid veendutakse rahvusvahelise kaitse vajaduses, isiku psühholoogilises seisundis ning

võimaliku ohu julgeolekule ja avaliku korrale puudumises. 92

Juhul kui esineb võimalus, et

isik võib Eesti julgeolekule või avalikule korrale ohuks muutuda, võib Eesti konkreetse

inimese vastuvõtmisest keelduda.

15.1.3 Kes on pereliikmed, kes on ümberpaigutataval õigus Eestisse kaasa võtta?



91

Mägi, Janek. Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ja

tõrgeteta rakendamiseks.

https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf (14.08.2016) 92

Mägi, Janek. Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ja

tõrgeteta rakendamiseks.

https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf (14.08.2016)

https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf


83









tulema (VRKS § 7).






15.1.4 Miks paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad kokku koos kerge puudega

inimestega?

Küsimuses peetakse silmas tõenäoliselt Vägeval asuvat majutuskeskust, kus samas majas

elavad ka puudega inimesed. Tegemist on Hoolekandeteenused AS (kes pakub rahvusvahelise

kaitse taotlejate majutuskeskuse teenust) omandis oleva hoonega, kus lõpetatakse vaikselt

erihoolekandeteenuse osutamist.

15.1.5 Millal võiks esimesed taotlejad Vägevale saabuda?

Vägevale saabusid esimesed taotlejad 2016 aasta suvel (juuni-juuli) seoses Vao keskuses

alustatava remondiga. Vägeva rahvusvahelise kaitse taotlejate keskuses viibib praegu 21

inimest: kaks Armeenia, kaks Iraani ning üks Afganistani pere.

15.2 Tööturg

15.2.1 Kas kaitse saanud ja taotlejad (kellel on õigus töötada) on motiveeritud tööd

leidma? Mis tööd nad praegu teevad?

Jah, muidugi nad on motiveeritud tööd leidma. Rahvusvahelise kaitse saajad on sõja ja

tagakiusamise eest põgenevad inimesed, kes soovivad leida endale turvalist kohta elamiseks.

Töö leidmine ja selle tegemine on nende inimeste jaoks üks peamisi eesmärke.

84

Eestis on rahvusvahelise kaitse saajad eelkõige hõivatud tootvas ja teenuste sektoris. Näiteks

töötavad nad hetkel mh pesumajades, ehitusettevõtetes, pagaritööstustes, majutus- ja

toitlustusasutustes.

15.3 Haridus

15.3.1 Kuidas hinnatakse inimeste oskusi ja teadmisi, milline on nende haridustase?

Täiskasvanu professionaalset kvalifikatsiooni on võimalik hinnata kompetentside hindamise

põhjal. Meetodid on olemas, aga praktika uussisserändajate kvalifikatsioonide hindamisel on

Eestis minimaalne. Sama kehtib akadeemiliste kvalifikatsioonide hindamise kohta.

Kõik lapsed pannakse eakohasesse klassi, kus tal algab õpe individuaalsele õppekavale

toetudes. Enne õppetööd viiakse koolis läbi arenguvestlus, kus uuritakse üleüldistel alustel

õpilase varasemat koolikogemust, hobisid ja huvisid. Tehakse vähesel määral ülesandeid, mis

aitavad välja selgitada õpilase kognitiivset küpsust, lingvistilist tausta, sümbolite mõistmist.

Arenguvestluse juures on tõlk. Lapsi ei testita kindlasti standardiseeritud testide alusel, sest

need ei annaks adekvaatset tulemust.

15.3.2 Kuidas valmistatakse õpetajaid ette töötamiseks kultuuriliselt erineva või ka

traumeeritud lapsega?

Õpetajatel on võimalus oma teadmisi ja oskusi rikastada erinevate vabal turul saada olevate

temaatiliste täiendkoolituste kaudu. Koostöös Siseministeeriumiga käivituvad sel aastal

kultuuride vahelise dialoogi teemalised koolitused õpetajatele. Koostöös USA Suursaatkonna

ja MTÜ Eesti Pagulasabiga viiakse 2016. aastal läbi meeskonnakoolitusi nendes koolides, kus

hetkel rahvusvahelise kaitse saanud õpilasi õpib. Kindlasti ei hakata õpetajatele korraldama

temaatilisi sundkoolitusi. Kui õpilase posttraumaatiline stress häirib igapäevaelu, sh.

õppetööd, koordineeritakse psühholoogilist abi Rajaleidja regionaalsete keskuste vahendusel.

15.4 Siseturvalisus

15.4.1 Miks tullakse Euroopasse läbi Kreeka, aga mitte nt läbi Hispaania, kust on ka

lühike vahemaa üle mere?

UNHCRi kodulehekülje järgi on 2016. aastal mere kaudu jõudnud Itaaliasse 101 775 ja

Kreekasse 162 015 inimest. Hispaaniasse aga 2 476 inimest (seisuga 30. juuni 2016). Alates

85

1. jaanuarist 2016 aastast on 266 266 inimesest olnud 30% lapsed, 18% naised ja 51%

mehed.93

Lääne Vahemere teekonda ehk teekonda Marokost Hispaaniasse on kasutanud peamiselt

inimesed Põhja- ja Lääne-Aafrikast. 2011 aastal oli peamisteks rahvusvahelise kaitse

taotlejateks Hispaanias inimesed Côte d'Ivoire’ist (16%), Kuubalt (13%), Nigeeriast (8%),

Guineast (4%) ja Palestiinast (4%). Alates 2012. aastast on Aafrika riikide kodanikele

lisandunud rahvusvahelise kaitse taotlejad Süüria Araabia Vabariigist, keda 2012 ja 2014 oli

protsendiliselt kõige rohkem – 2012 aastal 10% (Nigeeriast ja Alžeeriast 8%) ning 2014 aastal

27% (Ukrainast 16%, Malist 11%).94

Siinkohal tuleb aga ära märkida, et need arvud

kajastavad ainult rahvusvahelise kaitse taotlejaid, mitte aga kõiki riiki saabujaid.

UNHCRi statistika kohaselt 2015. aastal saabus Hispaaniasse 15 849 inimest (nii mere-, õhu-

kui maa kaudu), kellest 8 534 oli Iraanist, 7 192 Süüria Araabia Vabariigist ning 70

Nigeeriast. Mere kaudu tulijatest, oli 42.8% Süüria Araabia Vabariigi kodanikud.95

Ka Hispaaniat kasutatakse transiitriigina ja seda aina rohkem ja rohkem pärast Balkani

teekonna sulgemist. Siiski on suurem osa inimesi, kes kasutab Hispaaniat transiitriigina,

Aafrika riikidest pärit sõjapõgenikud või majandusimmigrandid. Hispaaniasse saadakse läbi

Maroko, mis on süürlastele ja iraaklastele väga kaugel, sellest tulenevalt ei ole ka nii suurt

rännet läbi Maroko Hispaaniasse.

Enne Dublini regulatsiooni96

ei kasutatud Hispaaniat kui transiitriiki nii aktiivselt kui Kreekat

ja Itaaliat, kuna Hispaanias oli kohutavalt aeglane menetlusprotsess ning Hispaanias ei lastud

rahvusvahelise kaitse taotlejaid enne mandrile vabalt liikuma kui nende taotlus oli menetletud.

Nüüdseks on see muutunud, kuid Dublini resolutsiooni tõttu peavad rahvusvahelise kaitse

taotlejad taotlema kaitset esimeses Euroopa riigis, kus nad maabuvad/maanduvad. Süürlased

aga ei soovi Hispaaniasse jääda, vaid minna edasi Saksamaale või mõnda Põhjamaade riiki.97

93

UNHCR. Regional Overview. http://data.unhcr.org/mediterranean/regional.php (19.08.2018) 94

EMN. 2014. Spain EMN Country Factsheet.

ec.europa.eu/...factsheets/26.spain_emn_country_factsheet_2014.pdf (19.08.2016) 95

UNHCR. 2016. Europe Refugees & Migrants Emergency Response: Nationality of Arrivals to Greece, Italy

and Spain. https://data.unhcr.org/mediterranean/download.php?id=927 (19.08.2016) 96

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid

ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. ESTERM.

http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=86818&term=Dublini%20m%E4%E4rus (19.08.2016) 97

Why Spain is not an option for Syrian refugees seeking a new life. El Pais. 2015, 29. märts

http://elpais.com/elpais/2015/05/25/inenglish/1432547509_880363.html (19.08.2016)

http://data.unhcr.org/mediterranean/regional.php

https://data.unhcr.org/mediterranean/download.php?id=927

http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=86818&term=Dublini%20m%E4%E4rus

http://elpais.com/elpais/2015/05/25/inenglish/1432547509_880363.html

86

15.6 Lõimumine

15.6.1 Kas igas maakonnas on tugiisik olemas?

Rahvusvahelise kaitse saaja paigutamisel kohalikku omavalitsusse võetakse arvesse

töökohtade leidmise võimalikkust ning teenuste kättesaadavust, sh ka tugiisiku olemasolu.

Juhul kui maakonnas puudub tugiisik või piisav arv tugiisikuid, valitakse talle sobilikum

omavalitsus.

15.7 Rahastus

15.7.1 Millised on reaalsed kulutused rahvusvahelise kaitse taotleja majutamiseks ühes

kuus?

Rahvusvahelise kaitse saajate majutuskeskuse teenust pakub halduslepingu alusel AS

Hoolekandeteenused. Teenuse hind jaguneb kaheks: valmisolekutasu, mis sisaldab kulusid

hoonele, personalile jms ning mis ei sõltu teenusel viibivate inimeste arvust ning sellele

lisandub teenusemaksumus ühe inimese kohta. Ühele inimesele ühes kuus tehtavad kulud

2016. a on 225 eurot. See summa sisaldab kulusid riietele jm tarbeesemetele, tõlketeenusele,

tervishoiuteenustele, transpordile ja muudele esmavajalikele teenustele. Aastane

valmisolekutasu kogu majutuskeskusele on 101 353 eurot aastas.

15.8 Muu

15.8.1 Vägevale planeeritakse uut majutuskeskust. Mis saab praegustest elanikest?

Vägevas asuv majutuskeskus on Hoolekandekeskus AS omandis olev hoone, kus lõpetatakse

vaikselt erihoolekandeteenuse osutamist.

15.8.2 Kuidas viia teabepäeval arutatud teemade sõnum inimesteni, selgitada neile

olukorda?

Teabepäevad on mõeldud inimeste informeerimiseks, olukorra selgitamiseks. Selleks, et info

inimesteni jõuaks, on hea teabepäevadel osaleda. Kui osaleda ei saa, siis on võimalik leida

küsimustele vastuseid Siseministeeriumi kodulehelt (www.siseministeerium.ee) ning

valitsus.ee/pagulased. Samuti oleks hea kui omavalitsuse meedia kanalid (ajalehed,

veebilehed, jne) kajastaksid üritust ning annaks edasi informatsiooni, millest teabepäevadel

räägiti.

http://www.siseministeerium.ee/

87

Kokkuvõte

Teabepäevadest, mis toimusid 2015. aastal, võttis osa 15 maakonda ning kokku üle 600

inimese. Teabepäevadel tekkis palju küsimusi, mis varieerusid seinast seina. Alustades

religioossetest küsimustest ja lõpetades kindlate protsesside kirjeldustega. Küsimused olid

väga praktilised ning sellest tulenes ka vajadus vastata küsimustele kirjalikul viisil, et

kodanikele oleks vajaduse ja/või huvi korral vastused kiirelt ja kergesti leitavad.

Teabepäevadel tekkis palju küsimusi nii menetlusprotsessi, hariduse, siseturvalisuse, kultuuri,

rahastamise, elukoha kui ka tervishoiuga seotud teemade kohta, mille järgi ka raporti

kategooriad jagati. Raport ise on üles ehitatud maakondade kaupa. Sisekaitseakadeemia

raportis oli kokku üle kahesaja küsimuse, millest osad kattusid täielikult või osaliselt.

Kuigi küsimusi oli seinast seina, olid suurem osa neist koondunud kindlate teemade ümber.

Näiteks menetlusprotsessi küsimused koondusid kõige rohkem rahvusvahelise kaitse saaja

perekonna suurusele ning mitmenaisepidamise teema ümber. Tööturul oli kõige rohkem huvi

rahvusvahelise kaitse saajale töö leidmise ja nende inimeste töö tegemise motivatsiooni

valdkonnas. Tervishoiuga seotult uuriti kõige rohkem rahvusvahelise kaitse saaja esmase

tervishoiu rahastamise kohta. Hariduses aga muudatustest koolides ning lisatoe kohta, kui

kooli tuleb rahvusvahelise kaitse saanud laps.

Siseturvalisuse valdkonnas tunti huvi kõige rohkem isikute tuvastamise ning kaitset

mittevajavate isikute väljasaatmise kohta. Samuti küsiti politsei valmiduse kohta ning Eesti

eelistuste ja valikukriteeriumite kohta. Rahastuse valdkonnas tunti huvi elukoha leidmise ja

rahastamise kohta ning uuriti EL toetuste ning tugiisikuteenuste maksumuse kohta.

Teabepäevadel oli ka usuga seotud küsimusi ning tunti huvi, kuidas muuta rahva hoiakuid

ning ennetada müütide teket. Nagu varem välja toodud, oli küsimusi erinevatest

valdkondadest, kuid kõik olid asjalikud ja elanike vaatepunktist vajalikud vastamiseks.

Küsimused said vastused Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, HTMi ning PPA

koostööna.

88

Kasutatud kirjandus:

1. ‘Too sick to work migrant’ wants to bring 12 more chikdren and three wives to

Europe, Sunday Express 2016, 16.mai.

http://www.express.co.uk/news/world/674203/sick-work-migrant-bring-12-MORE-

children-2-MORE-wives-Europe-Denmark-Syria (14.08.2016)

2. Annual Report 2015: Migration and Asylum Policy. 2016. European Migration

Network, Tallinn University. http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-

do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-policy/annual-policy-

08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016)

3. Armstrong, Karen 2003. Islam. 2003. Tartu: Ilmamaa

4. CentrePiece. The integration of immigrants and their children in Europe. Winter

2009/10. cep.lse.ac.uk/pubs/download/cp304.pdf (25.08.2016)

5. Dixon, David 2006. The Second Generation in the United States. Migration

Information Source. http://www.migrationpolicy.org/article/second-generation-united-

states (25.08.2016)

6. ECHO Factsheet. Turkey: Refugee Crisis. 2016.


(12.08.2016)

7. Eesti kodulehekülg. Surma registreerimine ja matused.

https://www.eesti.ee/est/perekond/surma_registreerimine_ja_matused (24.08.2016)

8. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, 2005.

9. Eid al-Adha. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Adha

(11.08.2016)

10. Eid al-Fitr. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Fitr

(11.08.2016)

11. EMN. 2014. Spain EMN Country Factsheet.

ec.europa.eu/...factsheets/26.spain_emn_country_factsheet_2014.pdf (19.08.2016)







https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Adha

https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Fitr

89

12. ESTERM.

http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=86818&term=Dublini%20m%

E4%E4rus (19.08.2016)

13. ETV. 2015, 30.september. Eesti riigipiiri taastamine pikemaks ajaks maksaks 100

miljonit eurot.

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/riigikogu_infotund/videod/26f9341b-d0e3-4f88-

800e-1369aa0116f9/eesti-riigipiiri-taastamine-pikemaks-ajaks-maksaks-100-miljonit-

eurot

14. Euroopa Komisjon (2016). Syria Crisis.

http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/syria_en.pdf (12.08.2016)

15. Euroopa Komisjon. COM (2016) 85 final. http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-

we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-

package/docs/managing_the_refugee_crisis_state_of_play_20160210_annex_01_en.p

df (11.08.2016)

16. Euroopa Komisjon. EU Regional Trust Fund in Response to the Syrian Crisis.

http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm ,

(12.08.2016)

17. Euroopa Komisjon. Turkey – financial assistance Under IPA II.


(12.08.2016)

18. Euroopa Nõukogu. EU budget for 2016. 2016.

http://www.consilium.europa.eu/en/policies/eu-annual-budget/2016/ (12.08.2016)

19. Euroopa Resettlement Network. Finland. http://www.resettlement.eu/country/finland

(14.08.2016)

20. Euroopa Rändevõrgustik (EMN). Ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele

vabatahtliku tagasipöördumise alase info jagamine – Euroopa Liidu praktika. 2016.

http://emn.ee/wp-content/uploads/2016/03/nr2-2016.pdf (18.08.2016)

21. Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu 2016. Euroopa piirivalve: nõukogu on

valmis läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga.

http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/syria_en.pdf





http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm


http://www.consilium.europa.eu/en/policies/eu-annual-budget/2016/



90

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/04/06-negotiations-

european-border-guard/ (25.08.2016)

22. European Commission. Ec.europa.eu, European Agenda on Migration – Legislative

Documents. http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-

agenda-migration/proposal-implementation-package/index_en.htm (12.08.2016)

23. European Resettlement Network. Sweden.

http://www.resettlement.eu/country/sweden (14.08.2016)

24. Finnish Immigration Service. http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations

(12.08.2016)

25. Fleming, Louise. Excel Senior High School Studies of Religion. Pascal Press: 2001, lk

160

26. Germany reports doubling of deportation numbers in 2015. (2015) GW, 21.detsember.

http://www.dw.com/en/germany-reports-doubling-of-deportation-numbers-2015/a-

18931767 (15.08.2016)

27. Gorak-Sosnowska, K., Kubarek, M. 2007. Islamimaailmas. [Tallinn] : Jaan Tõnissoni

Instituut, lk 104

28. Huesmann, L. R., Guerra, N. G. „Children's normative beliefs about aggression and

aggressive behavior“. Journal Of Personality And Social Psychology, 72(2), 1997, lk

408-419

29. Innove. Kultuurišokk. Kättesaadav arvutivõrgus:

www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf (19.08.2016)

30. IOM. Migration Trends Across the Mediterranean Trends: Connecting the Dots, 2016.

Kättesaadav arvutivõrgus:

https://publications.iom.int/system/files/altai_migration_trends_accross_the_mediterra

nean.pdf (14.08.2016)

31. Islam Eestis. http://www.islam.pri.ee/index.php?id=66 (14.08.2016)

32. Islam.pri.ee. Islam Eestis. Kättesaadav arvutivõrgus:

http://www.islam.pri.ee/index.php?id=66 (14.08.2016)

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-package/index_en.htm

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-package/index_en.htm

http://www.resettlement.eu/country/sweden

http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations



https://publications.iom.int/system/files/altai_migration_trends_accross_the_mediterranean.pdf

https://publications.iom.int/system/files/altai_migration_trends_accross_the_mediterranean.pdf

http://www.islam.pri.ee/index.php?id=66

http://www.islam.pri.ee/index.php?id=66

91

33. Jackson, R., McKenna, U., O´Grady, K., Ipgrave, J., Everington, J. Religion in

Education. A contribution to dialogue or a factor of conflict in transforming societies

of European Contries. – Religion and Education 37 (2), 2009: 175-178.

34. Kaukvere, Tiina. Postimees 2016, 19.veebruar.

http://www.postimees.ee/v2/3589885/pevkur-selgitas-euroopa-komisjonile-miks-pole-

eesti-seni-pagulasi-vastu-votnud, (12.08.2016)

35. Kulmar, Tarmo. Üldine usundilugu. 2006.

36. Kultuuriministeeriumi kodulehekülg. http://www.kul.ee/et/loimumise-meede

(25.08.2016)

37. Martin, Richard C. [edit. of chief] 2004. Encyclopedia of Islam and the Muslim

World. Macmillan Reference USA, Thomson Gale: New York, Detroit, Sand Diego,

San Fransisco, Cleveland, New Haven,Conn., Waterville,Maine, London, Munich. Lk

175

38. Migrationsverket. The Swedish refugee quota.

http://www.migrationsverket.se/English/Private-individuals/Protection-and-asylum-in-

Sweden/The-refugee-quota.html (12.08.2016)

39. Mondo kodulehekülg. Kättesaadav arvutivõrgus: http://mondo.org.ee/

40. Mägi, Janek. Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise

skeemide käivitamiseks ja tõrgeteta rakendamiseks.

https://valitsus.ee/sites/default/files/content-

editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf (14.08.2016)

41. Pajupuu, Hille 2000. Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Eesti Keele Sihtasutus:

Tallinn. Lk 12

42. PewResearchCenter 2013. Second-Generation Americans. Kättesaadav arvutivõrgus:

http://www.pewsocialtrends.org/2013/02/07/second-generation-americans/

(25.08.2016)

43. Politsei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse statistika.

https://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf , (15.08.2016)

44. PPA, ALIS

http://www.postimees.ee/v2/3589885/pevkur-selgitas-euroopa-komisjonile-miks-pole-eesti-seni-pagulasi-vastu-votnud

http://www.postimees.ee/v2/3589885/pevkur-selgitas-euroopa-komisjonile-miks-pole-eesti-seni-pagulasi-vastu-votnud



http://mondo.org.ee/




92

45. Quran. www.tanzil.net (14.08.2016)

46. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon 2012. Pagulased ja Eesti Meedia.

Juhendmaterjal ajakirjanikele. http://www.iom.ee/ (18.08.2016)

47. Schihalejev, O. Neill, S. Influences on students' views on religions and education in

England and Estonia. – British Journal of Religious Education, vol 33, 2, 2011.

48. Siseministeerium. Facebooki postitus Arvamusfestivalile, 12.08.2016.

https://www.facebook.com/siseministeerium/photos/gm.1019464878173777/1094267

763988953/?type=3&theater (18.08.2016)

49. Siseministeerium. Teenused ja toetused pagulastele. https://www.sm.ee/et/teenused-ja-

toetused-pagulastele (14.08.2016)

50. Statistikaamet. 2011 rahvaloendus. http://www.stat.ee/sab-

uuendus?db_update_id=14122 (15.08.2016)

51. Strindberg, Anna. Five reasons why the majority of refugees reaching Europe are men.

Global Citizen 2015, 19.september. https://www.globalcitizen.org/en/content/five-

explanations-to-why-the-majority-of-refugees/ (19.08.2016)

52. Tourangeau, R., Rasinski, K. „Cognitive processes underlying context effects in

attitude measurement“. Psychological Bulletin, nr 103, 1988, lk 299-314.

53. UNHCR. 2016. Europe Refugees & Migrants Emergency Response: Nationality of

Arrivals to Greece, Italy and Spain.

https://data.unhcr.org/mediterranean/download.php?id=927 (19.08.2016)

54. UNHCR. 2016. Monthly Arrivals to Greece, Italy, Spain. January-June 2016. UNHCR

kodulehel: http://data..unhcr.org/mediterranean/regional.php (19.08.2016)

55. UNHCR. Regional Overview. http://data.unhcr.org/mediterranean/regional.php

(19.08.2018)

56. Why Spain is not an option for Syrian refugees seeking a new life. El Pais. 2015, 29.

märts. http://elpais.com/elpais/2015/05/25/inenglish/1432547509_880363.html

(19.08.2016)

Kasutatud normatiivaktid:

https://www.facebook.com/siseministeerium/photos/gm.1019464878173777/1094267763988953/?type=3&theater

https://www.facebook.com/siseministeerium/photos/gm.1019464878173777/1094267763988953/?type=3&theater



https://data.unhcr.org/mediterranean/download.php?id=927

http://data.unhcr.org/mediterranean/regional.php

http://elpais.com/elpais/2015/05/25/inenglish/1432547509_880363.html

93

1. Council of the European Union. Outcome of the Council Meeting. Brussels, 20. juuni

2015. Kättesaadav arvutivõrgus:

www.consilium.europa.eu/en/meetings/jha/2015/07/st11097_en15_pdf/ , 19. august

2016

2. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/633949 , 24. august 2016

3. Kalmistuseadus (RT I, 15.03.2011, 14). Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011014?tegevus=salvesta-link , 24. august 2016

4. Kohanemisprogrammi määrus (RT I, 22.08.2014, 5). Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122082014005 , 18.august 2016

5. Loomakaitseseadus (RT I, 01.09.2015, 19). Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/LoKS

6. Nõukogu otsus (EL) 2015/1523, 14. september 2015, millega kehtestatakse

rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks.

Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1523&qid=1445498717500&from=EN

(19.08.2016)

7. Nõukogu otsus (EL) 2015/1601, 22.september 2015, millega kehtestatakse

rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks.

Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1601&from=ET , 19. august 2016

8. Pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/78623

9. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.politsei.ee/dotAsset/370181.pdf , 12. august 2016

10. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 06.04.2016, 2).

Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072014019/ , 18. august

2016

11. Välismaalaste seadus (RT I, 06.04.2016, 20). Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042016020/ , 18. august 2016

12. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 06.04.2016, 22). Kättesaadav

arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062012048/ , 18. august 2016


https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011014?tegevus=salvesta-link




https://www.riigiteataja.ee/akt/104072014019/

