Arno Almann, Ph.D EBSi rektor, õiguse ja avaliku halduse professor Urmas Arumäe, LL.M, Ph.D

Rahvusvaheline konverents, 8. - 9. november 2012Tallinna Ülikool

“Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealjuures maksejõuetuse

valdkonnas Balti riikides”

"Eesti omavalitsusüksuste tulemuslik koostöö eeldab uut õiguslikku

korraldust"Arno Almann, Ph.D

EBSi rektor, õiguse ja avaliku halduse professorUrmas Arumäe, LL.M, Ph.D

EBSi õiguse ja avaliku halduse dotsent

Probleem

Õiguslik takistus omavalitsusüksuste

avalik-õigusliku koostöö tegemiseks (Märksõna:

määrusandlus)

21.4.2023 Estonian Business School 2

Mis oli maakond? Maakonnad eksisteerivad juba 9.-13.

sajandist kui tollased muinasriigid.700 orja-aastat on rahvusromantiline väljend – Eesti riiklus on 1000 aastat vana, millest enamus

ajast on elatud erinevate okupatsioonide all.Ka rahvusriigina oleme 95-st aastast üle poole

ajast olnud okupeeritud.Kuni KOKSini (1993) oli maakond

omavalitsusüksus.21.4.2023 Estonian Business School 3

Mis on maakond alates 1993. a. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse

§ 2 lg 1 ja 2 järgi jaotub Eesti territoorium maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. TERRITOORIUMIST JÄÄB PUUDU!

1937. a. vallaseaduse § 1 sätestas expressis verbis, et vald on maakonna halduslik alljaotis.

Kehtiv PS ei tunne mõistet ’maakond’. Sellist asustusüksuse liiki või omavalitsusüksust ei

tunnista kehtiv õiguskord tervikuna.


…

Võib väita, et maakonda pole olemas! Maakonnast on tänaseks alles jäänud vaid

sisutu formaalne mõiste, mille määratlustki seadusest ei leia.

Praktilistel kaalutlustel võiks maakonda defineerida :

siseministeeriumi osakondade (maavalitsuste) toimeterritooriumina

omavalitsusüksuste koostööpiirkonnana


HARTA

Harta art 10 lg 1: ,,Kohaliku omavalitsuse üksustel on õigus oma volituste täitmiseks

teha koostööd ning moodustada seadusega lubatud piires ühendusi teiste kohaliku

omavalitsuse üksustega ühiseid eesmärke kandvate ülesannete täitmiseks”.

Koosmõjus KOKSi § 6-ga annab Harta juhise, et tegemist on avalik-õiguslike volitustega.


HARTA ja KOKSi koosmõju järeldus:

riik ei tohi takistada kohaliku omavalitsuse üksuste:

siseriiklikku avalik-õiguslikku koostööd (Harta art 10 lg 1);

siseriiklikku eraõiguslikku koostööd (Harta art 10 lg 2 lause esimene pool);

kuulumist rahvusvahelisse kohaliku omavalitsuse üksuste ühendusse (Harta art 10 lg 2 lause teine

pool);õigust teha koostööd teiste riikide kohaliku

omavalitsuse üksustega (Harta art 10 lg 3).21.4.2023 Estonian Business School 7

HARTA ja Eesti - tegelikkus

Eestis toimub permanentne Harta riive ja riik ei võimalda kohaliku omavalitsuse üksuste

avalik-õiguslikku koostööd läbi avalik-õiguslike liitude.


Kehtiv põhiseadus

Kehtiv põhiseadus ei ole avalik-õiguslike omavalitsusüksuste liitude lubamisel

takistuseks. Samas on seadusandja erinevate seadustega

lubanud vaid oamavalitsusüksuste eraõigusliku koostöö liite.


Veel kehtiv KOKS

KOKS ei takista avalik-õiguslike regionaalsete (maakondlike) liitude lubamist eriseaduse

alusel.


Halduskoostöö seadus

HKTS võimaldab omavalitsusüksuste kui juriidiliste isikute omavahelist

halduskoostööd (nagu ka ametiabi osutamist), kuid seda mitte

omavalitsusüksuste liitude või muude ühenduste kaudu, vaid halduslepingu alusel.


KOV-ide liitude seadus (KOLS)

Mittetulundusühingutest maakondlikud liidud ei ole mõeldud liikmete avalik-õiguslikuks

koostööks vaid pigem kultuuri- ja spordialaseks klubiliseks ühistegevuseks

maakonna tasemel. MTÜ-dele ei saa delegeerida avalik-õiguslikke

ülesandeid, mis eeldavad maakonna territooriumil juriidiliselt siduvate otsuste

vastuvõtmist, ehk siis määrusandlust.


Arusaamatu doktriin KOLS-i § 9 lg 1 on sätestatud põhimõte, et liit võib täita kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid, mille

liidu kaudu ühiselt täitmise on otsustanud liidu üldkoosolek.

Pole teada sellist õiguslikku doktriin, mis võimaldaks eraõigusliku juriidilise isiku üldkoosoleku otsusega

võtta enesele avalik-õiguslike juriidiliste isikute ülesandeid.

PS § 154 sätestab imperatiivselt, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku

omavalitsuse üksused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. KOLS § 9 lg 1 on PS-ga vastuolus.


Ettepanek de lege ferenda (Alt. 1) Omavalitsusüksuste avalik-õiguslikule

koostööpiirkonnale (olgu selle nimetuseks näiteks maakond) juriidilise isiku staatuse

andmine. Selleks on seaduse tasandil vaja muuta TsÜS-i

§ 25 lg 2, laiendades senist avalik-õiguslike juriidiliste isikute nimekirja näiteks

maakonnaga. Liidust saaks sellisel juhul avalik-õigusliku

maakonna organ


Avalik-õiguslik liit (Alt. 1)


Ettepanek de lege ferenda (Alt. 2)

Jätta senine maakond kui sisutu üldse kõrvale ja mitte piirata omavalitsusüksuste

koostööpiirkondi territooriumiga. Anda omavalitsusüksuste regionaalsest

koostöövajadusest kujunenud liidule avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus, mis võiks

toimuda selliste liitude asutamisega seadusega või siis uue regionaalsete liitude

seaduse alusel.


Avalik-õiguslik liit (Alt. 2)


Arno Almann, Ph.D EBSi rektor, õiguse ja avaliku halduse professor Urmas Arumäe, LL.M, Ph.D

Documents