Arendustegevuse mõju Pirita jõe Natura-alale – Pirita jõe Natura-eelhindamine

Arendustegevuse mõju Pirita jõe Natura-alale –

Pirita jõe Natura-eelhindamine

Madis Kõrvits, Anu Kõnnusaar

Tallinna Keskkonnaamet

7. aprill 2008

sisu1. Pirita jõe Natura-ala

2. Natura eel-hindamise eesmärk

3. Olemasolev olukord ja arendustegevused Pirita jõe Natura-ala ümbruses

4. Natura eel-hindamise tulemused ja ettepanekud

Pirita jõe Natura-ala Pirita jõe Natura-ala (loodusala) koosneb

kahest erineva kaitserežiimiga kaitstavast alast: 1) Pirita jõe maastikukaitsealast ja 2) Pirita jõe hoiualast.

Pirita jõe maastikukaitseala

Pirita jõe hoiuala

Pirita jõe Natura-ala (2) Pirita loodusala on moodustatud

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks.

Kaitstavad elupaigatüübid on: metsastunud luited, jõed ja ojad, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, puisniidud.

Pirita jõe Natura-ala (3) Liigid, kelle elupaiku kaitstakse

on: tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar).

Pirita jõe Natura-eelhindamine (1) Töö teostas dets 2007-veebr 2008

Keskkonnaameti tellimusel SA Säästva Eesti Instituut

Eesmärk:1. kirjeldada Pirita jõe Natura-ala kaitse-eesmärke ja

kaitstavate liikide ökoloogilisi nõudlusi elupaigale2. analüüsida arendustegevuse iseloomu ja mahtusid

Pirita jõe Natura-ala naabruses, mis võiksid potentsiaalselt mõjutada Pirita jõe Natura-ala

3. anda hinnang arendustegevuse mõjust Pirita jõe Natura-alale

Pirita jõe Natura-eelhindamine (2) Pirita jõe hoiualal moodustab elupaik 3260 (jõed ja ojad)

100% kaitstavast alast. Pirita jõe Natura-alal elutsevate kalaliikide soodne

seisund sõltub eelkõige vee ökoloogilisest seisundist. Kaitstavaid kalaliike ohustavad jõe süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised ja veereostus.

Pirita jõe hoiualal puudub täielikult loodusväärtuste kaitseks puhverala. Seetõttu on oluline, et arendustegevuse ja Pirita jõe Natura-ala (eriti hoiuala) territooriumi vahele jääks piisava ulatusega puhverala ehk arendustegevuseta ala, et leevendada otsest inimmõju.

Olemasolevad tegevused ja nende mõjupiirkonnad (punane – õhureostus, veereostus ja müra; lilla – õhureostus ja müra; sinine – õhureostus; must – tegevuse 100 m mõjuala)

Arendustegevused Pirita jõe Natura-ala ümbruses Pirita jõe Natura-ala mõjutavad: üldplaneeringud,

detailplaneeringud ja tehnilised projektid. Pirita jõe Natura-ala ümbruses on seisuga 21.01.2008

menetluses viie üldplaneeringu (sh osa-üldplaneeringu ja teemaplaneeringu) koostamine ja nende keskkonnamõju strateegilised hindamised.

Pirita jõe ümbruses toimub mitmeid potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevusi projekti tasandil. Kaheksast töös vaadeldud tehnilise projekti keskkonnamõju hindamise aruandest 3 käsitlevad koostootmisjaama rajamist, 2 lubjakivi kaevandamist Väo karjäärist ning 2 tee-ehitust ja nende keskkonnamõjusid.

Piirkonna menetletavad detailplaneeringud

Pirita jõe vasakkaldal jõe alamjooksul planeeritakse detailplaneeringute tasandil erinevaid arendustegevusi ligikaudu 118 hektaril, mis on ära jagatud seitsme detailplaneeringu vahel. Eelhindamises käsitletud: Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneering Lagedi tee 3c, 5 ja 5a, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneering Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering Peterburi tee 202a ja 204 kinnistute detailplaneering Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala

detailplaneering Tooma 1, 2, 4, 6, 8, 10, 12, 12a ja Peterburi tee 98, 100, 102, 102a

kinnistute detailplaneering.

Kavandatavate tegevuste mõju Kavandatavate tegevuste kaugus Pirita jõest ja vastavast

Natura-alast on enamasti alla 1000 m. Pirita jõe Natura-ala vahetumalt mõjutavateks tegevusteks

on maanteede laiendustööd ja mitmetasandiliste ristmike ehitus, mis ühtlasi ka läbivad Natura-ala.

Tihenevast liiklussagedusest tingituna suureneb piirkonnas müra ja õhuheitmete hulk ning jõkke sattuva reovee hulk.

Elamuala laiendamine toob lisaks suurenevale mürale ja õhuheitmetele kaasa ka täiendava häiringu inimeste tegevuste tõttu, kes soovivad kasutada jõe kaldaala puhkamiseks.

Kavandatavad ja olemasolevad tegevused ning nende mõjupiirkonnad ehk kumuleeruv mõju (punasega – õhureostus, veereostus ja müra; lilla – õhureostus ja müra; sinine – õhureostus; must – tegevuste 100 m mõjuala)

Eelhindamise tulemused Kavandatavatest tegevustest Natura-ala

kaitsekorraldamisega seotud on kaks tegevust: Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering tehniline projekt “Pirita jõel paiknevatele Nehatu, Loo, Paritõkke ja

Vaskjala alumise paisudele kalapääsude rajamine”

Ülejäänud kavandatavad tegevused ei ole seotud ega vajalikud Pirita jõe Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Eelhindamise tulemusena tuvastati, et kavandatud tegevustega kaasneb oluline negatiivne mõju Pirita jõe Natura-alale. Mitmete tegevuste mõju vajab veel täpsustamist, kuna pole teada detailplaneeringutega kavandatud tootmistegevuste iseloom.

Eelhindamise tulemused (2) Olemasolevatel tegevustel (eelkõige Peterburi maantee

liiklus) on juba täna märkimisväärne negatiivne mõju Pirita jõe Natura-alale.

Kõikide kavandatavate tegevuste realiseerimisel suureneb mõju ja selle ulatus veelgi, hõlmates maastikukaitseala edela- ja lõunaosa ning täielikult hoiuala.

Lisaks mürale suureneb õhu- ja veereostus ning osa kaldaala looduslikust elupaigast hävineks.

Olemasolevate ja kavandavate tegevuste keskkonnamõjude kumulatiivne mõju kahjustaks Pirita jõe Natura-ala soodsat seisundit.

Eelhindamise tulemused (3) Otseselt tekitavad suurimaid keskkonnamõjusid:

Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneering, millega hävitatakse osa maastikukaitsealast ning suureneb koormus Natura-elupaigatüüpidele 6430 (niiskuslembesed kõrgrohustud) ja 3260 (jõed ja ojad);

Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneering, millega satub ohtu Pirita jõe hoiuala kalaliikide ja nende elupaiga soodne seisund, kuna oluliselt suureneb elanike arv (esialgselt planeeritud ligikaudu 2700 uut elanikku) ja autode arv (üle 1600 parkimiskoha).

Eelhindamise ettepanekud Pirita jõe Natura-ala soodsa seisundi säilitamiseks Selleks, et vähendada koormust elupaigatüüpidele 6430

(niiskuslembesed kõrgrohustud) ja 3260 (jõed ja ojad), tuleks muuta Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku detailplaneeringuala selliselt, et tee trass ei läbiks Pirita jõe Natura-ala Pirita jõeoru maastikukaitseala piires.

Selleks, et vähendada koormust jõele, tuleb loobuda 14-ne eramu ehitamise kavast Lasnamäel Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneeringualal, kuivõrd eramute rajamisega kaasneb oluline negatiivne mõju Pirita jõe Natura-alale.

Eelhindamise ettepanekud Pirita jõe Natura-ala soodsa seisundi säilitamiseks (2) Võttes arvesse eelhindamise tulemusi, tuleb teostada

kõigi kavandavate tegevuste ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus viiakse läbi ka Natura-hindamine. Ühine hindamine, sh Natura-hindamine on vajalik kumulatiivse

mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete kavandamiseks, et tagada Pirita jõe Natura-ala soodne seisund.

Detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine koos Natura-hindamisega on kavas läbi viia Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.

Tänan kuulamast!