Koostanud: Helena Semelson Anna Juurik Jaakob Juurik Merlyn Rist Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 2009 Anorgaanilised ained argielus This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License
Jun 13, 2015
Koostanud: Helena Semelson
Anna JuurikJaakob JuurikMerlyn Rist
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 2009
Anorgaanilised ained argielus
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License
Looduslikud ehitusmaterjalid
Mineraal Kivimid• Mineraale eristab
kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis.
• Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained.
• Mineraalid peavad olema tahked.
• Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest.
• Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum.
• Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul.
• Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist
• Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.
Paas• Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat
(CaCO3).
• On tekkinud u. 400 miljoni a. eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest.
• On tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena (lubi, tsement).
• Alates 4. maist 1992. a. on PAAS Eesti rahvuskivi. • Suur osa meie rahvast on elanud pae rüpes.
Sellest kivist olid põrandad, majad ja aiad. • Eestimaa paevarud on nii suured, et nende
lõppemist pole karta.
http://www.youtube.com/watch?v=K7tNTUAdPK0 http://www.youtube.com/watch?v=t8KmPqT5uKA
GraniitGraniit on hall, roosakas või punakas
jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja
päevakividest.Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena.Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on
graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonitäitena.
Ehtsa graniidi tunneb ära ühtlase teralisuse järgi ja vöödilisuse puudumise järgi.
Graniit on Soome rahvuskivim.
Liiv• Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad
ülijämedateks, jämedateks, keskmiseteralisteks ja peeneteralisteks.
• Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist.
• Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest.
• Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel.
• Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid tulvavete tõkestamiseks või sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest
http://www.youtube.com/watch?v=eXUndMF6TbI http://www.youtube.com/watch?v=gif7ohpb6Hc
Savi• Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.• Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide
murenemise tulemusena.• Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja
voolitavus.• Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte,
drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud.
• Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus.
http://www.youtube.com/watch?v=XSw5PKEJHiA http://www.youtube.com/watch?v=N_1mrxRj6b0
Tehislikud ehitusmaterjalid
TellisedTellis on päikese käes kuivatatud või ahjus
põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi.
Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised, mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus.
Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 900-1100 kraadi C juures.
http://www.youtube.com/watch?v=1B6o-fU_ZBg http://www.youtube.com/watch?v=-c8fgfd_uKk
Kustutatud ja kustutamata lubi
• Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist.
• Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega.
• Kustutatud lupja kasutatakse joogi- ja heitvee puhastamiseks, samuti metallurgia- ja ehitustööstuses.
• Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast.
http://www.youtube.com/watch?v=eSKX0gzESwI http://www.youtube.com/watch?v=UqdxBKrY-f
TsementSeda kasutatakse suure tugevuse ja
kõvaduse saavutamiseks, näiteks betooni tootmisel.
Tsement on veekindel, ta ei sisalda vees lahustuvaid aineid.
Valmistatakse savist ja paekivist.Tsemendist valmistatakse nt. paneele,
vaheseinu-valatakse vundamente, lagesid ja põrandaid.
http://www.youtube.com/watch?v=eqZiWswx9II http://www.youtube.com/watch?v=aDfRyFgPutk
KlaasKlaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti
kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi.
Klaasist valmistatakse: aknaklaase, optilisi elemente, mahuteid, dekoratiivseid rakendusi, konstruktsiooni(ehitus-) materjali (klaastellis).
Esimesed klaasnõud valmistati kallihinnaliste salvide ja parfüümide hoidmiseks.
http://www.youtube.com/watch?v=hUX_cpFWNso
Kasutatud KirjandusAnorgaanilised ained argielusViitedSlide nr. 2 Looduslikud ehitusmaterjalid – mineraalhttp://et.wikipedia.org/wiki/MineraalSlide nr. 2 Looduslikud ehitusmaterjalid – kivimidhttp://et.wikipedia.org/wiki/KivimSlide nr. 3 PaasL. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.60http://www.arhitektuurimuuseum.ee/eam/toim/seitse/paas/paas.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9706/paas.htmlSlide nr. 4 Paas pildidhttp://www.cameratim.com/photography/australia/images/kangaroo-island-kelly-hill-limestone-caves.jpeghttp://www.change.freeuk.com/learning/geog/limestone.jpghttp://fritids-udlejning.dk/images/upload_images/grube.jpgSlide nr. 5 Graniithttp://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit.htmlhttp://www.lossikivi.ee/index.php?a=graniithttp://et.wikipedia.org/wiki/Graniit Slide nr. 6 Graniit pildidhttp://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit6.jpghttp://www.ut.ee/BGGM/miner/graniit1.jpghttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rapakivigranite_ss.jpgSlide nr. 7 Liivhttp://et.wikipedia.org/wiki/LiivSlide nr. 8 Liiv pildidhttp://www.cs4fn.org/vlsi/images/sand.jpghttp://s3.amazonaws.com/readers/2008/11/10/beachpicturesandsculpturedavincisnowriderguy_1.jpghttp://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_108_0875.jpg Slide nr. 9 Savi http://wapedia.mobi/et/Savihttp://et.wikipedia.org/wiki/Savi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/savi.html
Slide nr. 10 Savi pildidhttp://www.historyforkids.org/learn/arts/pictures/clay.jpghttp://www.onmarkproductions.com/html/db_nara-era-711-clay-nehanzoudo-horyuuji1.jpgSlide nr. 12 Tellishttp://et.wikipedia.org/wiki/TellisL. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.62Slide nr. 13 Tellis pildidhttp://farm4.static.flickr.com/3116/3240478615_f98cf44d7f.jpg?v=0http://recoveringperfectionist.files.wordpress.com/2008/02/bricks.jpeghttp://www.oldredbrickco.com.au/images/Vent%20Bricks.JPG Slide nr. 14 Kustutatud ja kustutamata lubihttp://et.wikipedia.org/wiki/Lubi http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1558 http://www.muinas.ee/vvfiles/0/20%20Lubi%20I.pdf Slide nr. 15 Kustutatud ja kustutamata lubi pildidhttp://www.foodsubs.com/Photos/cal.jpghttp://www.adventureguidesaustralia.com.au:8020/sme/adventureguidesaustralia/content/images/other/image006.jpgSlide nr. 16 Tsementhttp://et.wikipedia.org/wiki/TsementL. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.63Slide nr. 17 Tsement pildidhttp://farm3.static.flickr.com/2651/3703249139_707dd09c01.jpg?v=0 http://www.canoe.skule.ca/drupal/files/u1/cement.JPG http://concreteornamentals.com/images/cement_birdbaths.jpgSlide nr. 18 Klaashttp://et.wikipedia.org/wiki/Klaashttp://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Klaasikunsti_ajalugu Slide nr. 19 Klaas pildidhttp://research.microsoft.com/en-us/um/people/dcr/art/architecture/glass_house/glass_house_05.jpghttp://www.glassclass.co.uk/images/evening/gail3.jpg http://www.quiverblog.com/wp-content/uploads/2009/09/bottles-main_Full-300x274.jpg