Andmebaasid MTAT.03.264 2013 kevad...Andmebaasid MTAT.03.264 2015 kevad Anne Villems (loengud, 5. rühm) Vambola Leping (1. ja 2. rühm) Merlin Saulep (3. ja 7. rühm) Ljubov Jaanuska

Andmebaasid MTAT.03.2642015 kevad

Anne Villems (loengud, 5. rühm)

Vambola Leping (1. ja 2. rühm)

Merlin Saulep (3. ja 7. rühm)

Ljubov Jaanuska (4. rühm)

Taavi Duvin (6. rühm)

Tiina Kuura (8.rühm)

Kes on registreerimata või ootelehel?

• Peale loengut, palun jääge kohale, koostame tabeli.

Kel on läbitud aine Andmebaasid MTAT.03.105 (3eap)?

• Saadan ringi paberi, kirjutage:

nimi, mis aastal läbisite.

Kursuse põhiandmed

• Aine: Andmebaasid MTAT.03.264, 6 eap

• Loengud: K, 10.15, Liivi 2-111 + vajadusel Adobe Connect

• Praktikumid: N 12.15: 1. rühm Liivi 2- 004; 3. rühm Liivi 2-207;

6.rühm Liivi2-206; 8.rühm Liivi2- 224

R 10.15: 2. rühm Liivi2-004; 4. rühm Liivi 2 – 207

5. rühm Liivi 2- 202; 7.rühm Liivi 2 - 206

• Loetakse kuuendat korda

Organisatoorsed küsimused

• 16 loengut;

• 16 praktikumi;– Läbivad andmebaaside Ope ja Edu (või XXX)

ehitamine;

– Mõned teooria toetuspraktikumid;

• Suurem kodutöö („Oma Suur Projekt“ e. OSP) 2-3 liikmelistes rühmades;

• Kolm testi Moodle keskkonnas;

• Kirjalik eksam juunis.

Hindamine – vt. õpijuhis Moodle’sJrk Max Min

1. Loengud 18 (16 + 2boonus) 6

2. Praktikumid 27 (1x5; 4 edu; 15 SQL (ope); 3 boonus

11

3. Testid 15 (5+5+5) 8

4. Oma Suur Projekt(rühmas)

15 (2 + 10 OSP +3 SQL (OSP)

6

5. Eksam (kohustuslik) 30 15

Eksamile pääseb, kui on semestri jooksul korjatud minimaalselt 36 punkti.

E: 51-60p, D: 61-70p, C: 71-80p, B: 81-90p, A: >90p

Kokku 105 min. 31 + 15 = 46

Riigipühad

• 24. veebruari ja 14.aprillil õppetööd ei toimu

• Nende päevade praktikumid on üle viidud kolmapäevale, 2 päeva varem.

Kas saite süsteemist aru?

• Pole vaja momendil vastata.

• Täpsemalt on kirjeldatud Moodle’s, õpijuhises

• Saate oma arusaamist testida Moodles, esimese loengu juures olevas testis.

• Testi eduka sooritamise eest saab ühe loengute lisapunkti .

Moodle ja courses.cs.ut.ee

• Kõik materjalid tekivad ka courses.cs.ut.ee lehele

• Kõik tegevused (kodutööde esitamised, testid, küsimused-vastused jne) toimuvad Moodle’s.

• Kõik materjalid lisatakse ka Moodle’sse, s.t. ei ole vaja kahes süsteemis elada.

• Lisaks on Moodle’s olemas terminite sõnastik, mille selgitusi järjest täiendatakse.

Reeglid MTAT.03.105 läbinuile• MTAT.03.105 katab ca 30% käesolevast

kursusest

• Osalege Ope trigerite praktikumis (9.nädal) ja kõigis mitte-SQL praktikumides.

• Ope ja edu asemele tuleb esimese 9 nädala jooksul teha uus ülesanne „Arvuti“.

Asume nüüd aine MTAT.03.264 „Andmebaasid“ juurde

Kuidas saab selle loengu punkti?

1. Auditooriumis: naabriga koos pange paberile kirja kümmekond terminit sellest loengust, mis teie arvates peaks olema antud aine sõnastikus koos lühiselgitusega (näiteks: andmebaasi juhtimissüsteem ) Nimed!

2. Vaadake, kas teie terminid on juba sõnastikus. Kui selgitused on segased – jätke kommentaar. Kui selged – tõmmake termin oma lehe peal maha.

1.Miks on vaja andmebaase?

• ÕIS-eelne seis meie teaduskonnas.– Informatsioon ainetest

– Registreerimine ainetele

– Lõpudiplomi hinnetelehed

• Pangandus ilma automaatide, internetipanga ja arvutiteta.

• Elu ilma Facebooki, Flicker’i ja Google’ta

• Ainult paberil ilmuvad ajalehed.

• Pileteid ei saa Interneti kaudu osta jne.

2. Mis on andmebaas

• Andmebaasi juhtimissüsteemi tarkvara

– Oracle, MySQL, Access, PostgreS, Sybase jne.

– Teevad suured firmad

• Andmetega täidetud andmebaasid

– ÕIS, kaupluste müügisüsteem kassadega jne.

Andmebaasi (AB) arhitektuur

….

Füüsiline andmebaas

Kontseptuaalne andmebaas e. mudel e. AB kirjeldus

Vaade kasutaja-grupile 1

Vaade kasutaja-grupile 2

Vaade kasutaja-grupile N

DB

MS

3 taset

• Meie kursus algab kontseptuaalse mudeli ehitamise oskuse omandamisest

• Vaadetega tegeleme praktikumis. Vaatesse saab võtta ainult neid andmeid, mis on andmebaasis olemas.

• Füüsilisel tasandil kasutatakse võtteid kursusest „Algoritmid ja andmestruktuurid“: B-puud, paisktabelid, ahelad, tasakaalustatud puud jne.

Lihtne näide

Matrikkel Eesnimi Perenimi

A034 Toomas Tubli

B187 Ulvi Usin

A729 Liisu Laisk

Kood Nimetus Punkte

MTAT.03.105 Andmebaasid 3

MTAT.03.100 Programmeerimine 6

Matrikli

_nr

Aine_kood Kuupäev

A034 MTAT.03.100 02.09.2016

B187 MTAT.03.105 05.09.2016

B187 MTAT.03.100 06.09.2016

A729 MTAT.03.100 07.09.2016

1

N

1 N

AB kirjeldus

Andmed (tabelid) andmebaasis

Andmebaasi juhtimissüsteem ABJS

Võimaldab :

• Efektiivset (s.t. ilma täisläbivaatuseta),

• usaldusväärset,

• mugavat,

• mitme kasutaja samaaegset

• suuremahuliste püsiandmete salvestamist ja kasutamist.

… andmebaasi juhtimissüteem (2)Andmed:

• Mahukad – terabaitides

• Püsivad – andmed pole otseselt seotud konkreetsete programmidega, elavad oma elu

• Turvaline (safe) – riistvara, tarkvara, kasutaja vead

• Mugav – iga kasutaja näeb andmeid sellisel kujul, nagu vaja, kasutajal pole vaja programmeerida

• Efektiivne – tuhandeid päringuid sekundis

• Usaldusväärsus – vastab reaalse elu seisundile

ABJS vahendid

• Andmekirjeldamise vahendid – DDL

• Andmete lisamine / eemaldamine / parandamine – DML

• Andmete kiire kättesaamine – DML

• Tihti mõlemad osad integreeritud üheks keeleks:

– näide – SQL e. Structured Query Language

ABJS omadused

Peab tagama:

• Andmete säilimine

• Mitu kasutajat

• Andmekaitse

• Katma kasutaja eest hajususe

• Efektiivne mäluhaldus

• Päringute optimeerimine

ABJS klassid

• Info omapära järgi – täisteksti dokumendid, piltide andmebaasid, struktuurse info (tabelid-tunnused), jne.

• Andmemudeli järgi – DDL vahendite abil (relatsioonilised, Objekt-orienteeritud, hierarhilised jne.).

• Tsentraalsed vs. hajusad

Inimesed

• ABJS’e arendavad inimesed vastavates firmades

• Andmebaasi koostaja (designer) - infosüsteemi loojad

• Andmebaasi administraator – teab, kuidas andmed tegelikult andmebaasis on

• Rakenduste loojad – rakendusprogrammeerijad

• Kasutajad – neid palju, erinevates gruppides, erinevate õigustega

Terminoloogia

• Olem – reaalselt eksisteeriv ja identifitseeritav asi või nähtus (tudeng, aine, eksam, jne.)

• Olemi klass v. tüüp – kogum sarnaseid olemite eksemplare

• Võti – tunnus(ed), mille abil saab identifitseerida olemi eksemplari

• Seosed olemitüüpide vahel

Seosed

Mitu eksemplari saavad seoses osaleda:

• 1:N seos – näide: tudeng – registreerimine

• N:M seos – näide: ostjad – tooted

• 1:1 seos – tudeng – bakalaureusetöö, kapten -laev

Andmebaaside loomise protsess

1. Probleem – ülesande püstitus

2. Nõuete analüüs (lisamaterjal)

3. Andmebaasi skeemi loomine

4. Vaadete loomine

5. Andmehõive

6. Rakenduste loomine

7. Andmebaasi kasutamine, administreerimine ja arendamine

Andmed vs. informatsioon

Andmed

• Kontekstita, organiseerimata faktid

• Näide: tudengi testitulemus arvuna.

• Sõna andmed tuleb ladina „datum“ – see, mis on antud

• Andmebaasis hoitakse andmeid

Informatsioon

• Kontekstiga, organiseeritud, töödeldud, andmetest saadud tulemused.

• Näide: Kursuse keskmine testitulemus.

• Informatsioon on interpreteeritud andmed.

• Heade päringutega saab andmetest informatsiooni

Metaandmed

• Andmed andmete kohta e. andmekirjeldused

• Andmebaasi aluseks on andmemudel e. andmete kirjeldus.

Andmebaaside teke

Muutused: palju seotud ülesandeid, samad andmed paljudele ülesannetele.

Oli: On:Andmed A jaoks Andmed B jaoks

Programm A Programm B

Andmed C jaoks

Programm C Arvuti Andmed

RakendusRakendus

Rakendus

Rakendus

Loengu lõpp