Amandus Adamson

Lapsepõlv

Ta elas aastatel 1855 -1929. Sündis meremehe perekonda Ta alustas Toom-Vaestekoolis ja jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis. Elas lastekodus, kuna kaotas 6

aastaselt vanemad 1870. aasta sügisel Bergi puutöökotta

Tallinnas ametit õppima

Peterburi Kunstide Akadeemia

1873. aastal üritas ta sinna sisse saada, kuid tulutult.

Peale ebaõnnestumist läks ta Liivimaa kuberneri otsima.

Ta alustas oma kooliteed 1875 ning lõpetas 1879 .

Ta sai hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile.

Tööaastad

Ta alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna.

Esimene näitus toimus 8. aprill 1887 Peterburis. Samal aastal läks ta ennast Pariisi täiendama.

1889. aastal esitas ta oma teoseid Pariisi maailmanäitusel.

Esimeseks tööks oli “ Niobe pea.”

Tuntumad tööd

“Laine” 1896

Tuntumad tööd

“Russalka” 1902a.

“Champion” 1904a.

Tuntumad tööd

“Kalewipoeg ja Sarwik” 1896a.

“Kalevipoeg Põrgu väravas”1922a.

“L. Koidula monument”1929

“Maadleja G. Lurich”20. sajandi algus

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument Võrus

“Laeva viimne ohe”1899

“Lembitu”24 juuni 1926

Edasine elu

Ta veetis enamus oma elust Peterburis (1891-1918), kuid külastas tihti Eestit.

Tema tervis halvenes ning ta naases kodumaale – Paldiskisse. Seal pöördus ta alguses tagasi skulptuuride juurde, kuid peagi sai tellimusi uute monumentide loomiseks.

1922. aastal töötas kunstnik pikemat aega Itaalias, kuid tuli Paldiskisse tagasi.

Viimased elupäevad

26. juunil 1929. aastal varises vanameister südameataki tagajärjel kokku ja suri.

Ta on maetud Pärnu Alevi kalmistule. Amandus Adamson töötas tarmukalt

viimase minutini, jättes endast maha hulgaliselt lõpetamata skulptuure.

Tänapäev

Amandus Adamsoni oli Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.

Suur osa Amandus Adamsoni loomingust on hoiul Eesti Kunstimuuseumis.