Aju verejooksud Nailja Idrissova Hambaarst, 3.kursus 2012
Jan 21, 2016
Aju verejooksud
Nailja IdrissovaHambaarst, 3.kursus
2012
Willise ring: eesmine tserebraalne arter,eesmine ühendav arter, sisemine karotiidarter,tagumine tserebraalne arter, tagumine ühendav arter Lisaks basilaarne arter ja keskmised tserebraalsed arterid Seega olemas eesmine ja tagumine tsirkulatsioon Tähtsus: kui üks Willise ringi osadest kahjustub
(blokaadvõi stenoos), verevool teistes veresoontes
kompenseerib seda ning aitab vältida isheemia tunnuseid
Paiknemine> subarahnoidaalses ruumis
Aju arteriaalne verevarustus
Aju verevarustuse eest vastutavad> 2 vertebraalset ja 2 sisemist karotiidarterit
Sisemised karotiidarterid pärinevad ühisest karotiidarterist, mis jaguneb sisemiseks ja välimiseks karotiidarteriks kaela piirkonnas (vasak ühine karotiidarter algab aordikaarest ning parem algab brachiocephaalsest tüvest)
Vere äravoolu eest vastutavad venae jugulares Venoossed siinused – kollektorid, mis saavad verd
sisemistest ja välimistest peaaju veenidest
Seda moodustavad 2 vertebraalset ning basilaarne arter
Varustavad hapnikurikka verega Willise ringi tagumist osa
Kahest vertebraalsest arterist moodustub basilaarne arter ponsi jamedulla oblongata liitumiskohas
Vertebro-basilaarne süsteem
Kreeka sõnast meninx ehk membraan
Kokku on 3 kihti: dura mater, arachnoid mater ja pia mater
Ajukelmete funktsioon: KNS kaitsmine
Ajukelmed
Dura mater (ld. kõva ema; meninx fibrosa) – tihke membraan, mis on kõige lähemal koljule
Koosneb kahest kihist:1)Periosti kiht2)Sisemine meningeaalne kihtViimane kiht sisaldab suuri veresooni, mis lähevad üle kapillaarideks pia ma-teris
Dura mater
Dura mater – kotike, mis ümbritseb arachnoid materit
Dura mater koosneb tihedast fibroossest koest Dura mater ümbritseb ja toetab suuri venoosseid
kanaleid (duraalseid siinuseid e. venoosseid siinuseid), mis viivad verd ajust südamesse
Falx cerebri: eraldab aju poolkerasid (os frontale frontaalsest harjast ja crista gallist ning jookseb kuni occipitaalse protuberantsiani
Tentorium cerebelli: separeerib occipitaalseid sagaraid cerebellumist
Falx cerebelli: separeerib tserebellaarseid poolkerasid
Diaphragma sellae: katab hüpofüüsi ja sella turcicat
Dura mater
Dura mater
1) Hematoom – lokaliseerunud verekogum väljaspool veresoont 2) Hemangioom – healoomuline endoteelirakkude tuumor (vaskulaarsed anomaaliad)3) Hemorraagia – verejooks ehk verekaotus tsirkulatoorsest süsteemist
Tee vahet!
Peatrauma (sagedaseim) Kõrge vererõhk (pika aja jooksul tekib
veresoonte seinte nõrgenemine) Vere või verejooksu häired (hemofiilia,
sirprakuline aneemia) Aneurüsm Veresoonte anormaalsused Amüloidne angiopaatia Ajutuumorid Maksahaigused
Miks verejooksud üldse tekkivad ?
Veri ärritab ajukudet ja põhjustab turset Hematoomi tekkega suureneb rõhk
ajukoele – toimub veresoonte kompressioon (väheneb verevool) ning toimub neuronite hävimine
Kuidas vältida verejooksu: ravida kõrget vererõhku, mitte suitsetada, mitte ülepingutada ravimitega, sõita autoga tähelepanelikult ja turvavöö olgu kinnitatud, jalgrattaga sõites – kiiver, ettevaatust warfariiniga, olemasolevate aneurüsmide kirurgiline ravi
Miks verejooksud ohtlikud on ja kuidas neid minimiseerida?
Epiduraalne hematoom
Ladina keeles „epi+duraalne“ = dura materi peal Verejooks kolju ja dura materi vahel, mitte ajukoes
Põhjustatud arterite seinte rebestusest Verejooks võib tekkida ka seljaajus
Hematoom tekib trauma tõttu ning intrakraniaalses ruumis kogunev veri suurendab rõhku ja surub ajule peale
Hematoom võib avaldada mõju intrakraniaalsetele struktuuridele (n.occulomotorius): fikseerunud ning dilateerunud pupill kahjustuse kohal
Epiduraalne e. extraduraalne hemorraagia
Tugev peavalu ( aju nihutamine, verevarustuse vähenemine, võib tekkida ajukoe purustamine vastu koljut)
Jäsemete nõrkus kahjustuse poolel, nägemisvälja häirumine (surve tagumisele tserebraalsele arterile)
Respiratoorne arrest aju herniatsiooni tõttu Võib tekkida ajutüve kompressioon: teadvuse kadu,
ebanormaalne pupillide reaksioon valgusele, ebanormaalne asend
Epiduraalne hemorraagia:sümptomid
Kehaosa või organi protrusioon defekti või naturaalse ava kaudu ümbritsevasse membraani, lihasesse, luusse
Herniad
Traumaatiline (kõige sagedasem) – löök pea
piirkonda Pterioni regioon väga nõrk (selle all
keskmine meningeaalne arter) Ainult 20%-30% hematoomidest tekkivad
väljaspool os temporalet Aju võib kahjustuda kolju teravate äärte
poolt, pidevalt liikudes mööda neid
Epiduraalne hemorraagia: põhjused
Kirurgiliselt eemaldada veremass (trepanatsiooni või kraniotoomia käigus) ning vähendada intrakraniaalset rõhku
Trepanatsioon - koljusse augu puurimine
Epiduraalne hemorraagia:ravi
Verejooks dura materi ja arachnoid materi vahel Põhjustatud veenide seinte rebestusest, mis läbivad
subduraalset ruumi Ägedad hematoomid eluohtlikud; kroonilised vähem
ohtlikud Kuna see on venoosne verejooks, on ta aeglasem kui
epiduraalne hemorraagia (veenides rõhk väiksem) Sümptomiteks: anamneesis peavigastus,
teadvusekadu, kõneraskused, ärritatavus, tuimus, ataksia, isiksusemuutused
Ataksia – koordinatsiooni puudus lihasliigutuste üle. Närvisüsteemi teatud osade (cerebellum) düsfunktsioon, mis reguleerivad liigutusi.
Subduraalne hemorraagia
Subduraalne hemorraagia: põhjused ja riskifaktorid
Klassikaline leid raputatud beebi sündroomiga patsientidel
Riskifaktorid: liiga vana või liiga noor vanus. Vanusega toimub ajukoe vähenemine, seega subduraalse ruumi suurenemine. Vastsündinud omavad samuti laiemat subduraalset ruumi, mis teeb neid väga vastuvõtlikeks peatraumadele.
Tavaliselt esineb vanematel patsientidel ning alkohoolikutel, kellel esineb tserebraalset atroofiat. Tserebraalne atroofia suurendab ruumi, mida ühendus-veenid peavad läbima kahe meningeaalse kihi vahel, seega suurendades tõenäosust, et suure jõu tõttu toimub veresoone rebestus.
Antikoagulandid, eriti aspiriin ja warfariin – CSF rõhu langus, mis tekitab madalat rõhku duras ja seega võivad veresooned rebeneda.
Mõnikord võib tekkida ka arachnoid materi rebestus ning toimub vere ja CSF levik intrakraniaalsesse ruumi. Tulemuseks: rõhu tõus kraniaalses ruumis
Ravi: väikse hematoomi korral sisestatakse kateeter ning läbi koljus tehtud ava imetakse hematoom välja
Suuremad hematoomid – kraniotoomia, kus kirurg avab dura, eemaldab verehüübet ja kontrollib üle veritsemiskohad
Postoperatiivsed tüsistused: korduvad verejooksud, infektsioon, intrakraniaalne rõhk suureneb
Subduraalne hemorraagia
Mõnikord loetakse arachnoid materit ja pia materit kui ühtset struktuuri: leptomeninx ehk õhuke kiht.
Dura mater on pachymeninx – paks kiht
Subarahnoidaalses ruumis tsirkuleerib CSF (modifitseeritud vereplasma), mida produtseeritakse choroid plexuste poolt
Arachnoid mater
Verejooks arachnoid materi ja pia materi vahel Põhjuseks tserebraalse aneurüsmi ruptuur
(Circle of Willis) või peatrauma. Kui veresoon rebeneb, veri täidab kiiresti aju ümbritsevat ruumi
Aneurüsm – arteri või veeni seina nõrkus, mille tõttu toimub selle seina lokaalne dilatatsioon
Hematoomi sümptomiteks on tugev peavalu (tunne justkui keegi lööks vastu pead), teadvuse kadu, oksendamine, tõmblused, kaela jäikus
Pupilli dilatatsioon ning pupillaarse valgusrefleksi kadu, mille põhjuseks on aju herniatsioon intrakraniaalse rõhu tõusu tõttu
Subarahnoidaalne hemorraagia
Vasospasm, mis võib omakorda põhjustada isheemilist ajukahjustust
Vererõhu kõikumised ehk fluktuatsioonid, elektrolüütide häired, pneumoonia, südame dekompensatsioon
Raviks Ca-blokaatorid (nimodipiin), bensodia-
sepiinid ärevuse raviks, antiemeetilised ravimid,
põie kateeter, veenide tromboosi vältiminekompressioonisukkadega
Komplikatsioonid pärast subarahnoidaalset
hemorraagiat
Intrakraniaalne ehk intra-aksiaalne hemorraagia, mis tekib ajukoes
Extra-aksiaalsed hemorraagiad: epiduraalne, subduraalne, subarachnoidaalne – mis kõik küll tekivad kolju sees, kuid väljaspool ajukudet
Võib olla põhjustatud ajutrauma poolt, võib tekkida spontaanne hemorraagiline rabandus
Hemorraagiaid on kahte tüüpi: intraparenhümaalne ja intraventrikulaarne
Intratserebraalne hemorraagia
Verejooks aju parenhüümis Sellega kaasub turse ning intrakraniaalse
rõhu tõus võib tuua kaasa herniatsiooni sündroomi
Mittetraumaatilise verejooksu etioloogia: hüpertensiivne veresoonte kahjustus, arteriovenoosne malformatsioon, reperfusioonikahjustus, sirprakuline aneemia
Intraparenhümaalne hemorraagia
Verejooks ventrikulaarsesse süsteemi, kus produtseeritakse CSF, mis tsirkuleerib subarahnoidaalses ruumis
Peamiselt imikutel (eriti enneagsetel ja väikese kaaluga): tsellulaarsete struktuuride perfusiooni muutused. Verevoolu vähesus resulteerub rakkude surmas ja veresoonte purunemises
Enamasti tekivad 72 tunni pärast, kui laps ilmale tuleb
Intraventrikulaarne hemorraagia
Aju verejookud
Tänan kuulamast!
http://www.strokecenter.org/patients/about-stroke/subarachnoid-hemorrhage/
http://usd316.k12.ks.us/projectfolder/valerie/frame.html
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BD%D1%81%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82
http://emedicine.medscape.com/article/1163977-overview
http://health.nytimes.com/health/guides/disease/intracerebral-hemorrhage/overview.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage http://www.webmd.com/brain/brain-hemorrhage-
bleeding-causes-symptoms-treatments
Kasutatud kirjandus