AHJA VALLA 2013. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Ahja Vallavalitsus Aadress Illimari 6, Ahja vald Põlvamaa 63710 Telefon 799 3970 E-posti aadress [email protected]Interneti kodulehekülje aadress www.ahja.ee Majandusaasta algus 01.01.2013 Majandusaasta lõpp 31.12.2013 Audiitor Lekra Audit OÜ
38
Embed
AHJA VALLA 2013. aasta konsolideerimisgrupi · PDF file2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 9 ... 2013 2012 2011 2010 2009 ... Statistikaameti andmetel kasvas Eesti
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
AHJA VALLA
2013. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
**Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt
KOFS § 33 null(st ei tohi olla negatiivne) ****Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel
arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega. Netovõlakoormuse summa 108 549 sisaldab ka toetusteks saadud ettemakset(hajaasustuse programm) 14 833 euro ulatuses.
Põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse väärtuse väljatoomisel on avaldatud ainult kahe viimase aasta andmed, kohustus avaldada eelpoolnimetatud andmed algas 2012.aastast alates,
seega eelnevad võrdlusandmed puuduvad.
Ülevaade Eesti majanduskeskkonnast
2013. aastat iseloomustab majanduskasvu aeglustumine. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti
sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus. 2013. aastal oli SKP jooksevhindades 18,4 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste hinnad tõusid 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 2,8%.
Aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli kodudesse jõudnud elektri 28,7%-line kallinemine, mis andis kogutõusust kaks kolmandikku. Suuremat mõju avaldasid veel toidu 4,9%-line kallinemine ja
transpordi 3,5%-line odavnemine. Mootorikütus oli 3,7% odavam kui 2012. aastal. 2013. aastal kallinesid 2012. aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kartul (39%) ja värske köögivili (16%) ning odavnesid kohv ja suhkur (11%).
Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud. Mullu oli töötute seas ülekaalus
lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud. Aastakeskmiselt oli neid 33 000, mis oli 2012. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra enam. Oluliselt (11 000 võrra) vähenes pikaajaliste töötute arv, neid oli 2013. aastal 26 000. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida,
oli 2013. aastal 6000 (1000 võrra vähem kui aasta varem). Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta IV kvartalis 986 eurot ja kuupalk tõusis 2012. aasta IV
kvartaliga võrreldes 7,6%.
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
5
Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest näitajatest
Rahvastik ja tööhõive
Ahja valla omavalitsuslik staatus kinnitati 19. detsembril 1991.aastal ja Ahja vald astus
omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Valla põhitegevusalaks on lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele.
Ahja vald asub Põlva maakonna põhjapoolses osas. Lähimad keskused on Tartu linn – 35 km, maakonnakeskus Põlva linn – 25 km ning Räpina linn 30 km. Tartu ja Tartumaa mõju Ahja vallale
on lisaks geograafilisele lähedusele suur ka seetõttu, et ajaloolise jaotuse kohaselt kuulus Ahja vald Tartumaa Võnnu kihelkonna koosseisu. Valla territooriumil on üks alevik ja kaheksa küla. Valla pindala on 72,23 km2 , elanike arv
31.12.2013.a. seisuga oli 1041 /31.12.2012.a. seisuga oli 1056 elanikku. Elanike arvult ning suuruselt on Ahja vald Põlva maakonna üks väiksemaid omavalitsusi.
Ahja valla elanike demograafiline struktuur aastatel 2011-2013
Seisuga 31. detsember 2013 2012 2011
Lapsed vanuses 0-6 61 59 56
Kooliealised vanuses 7-18 114 109 123
Tööealised elanikud 19-64 649 668 685
Vanemad kui 65 217 220 222
Kokku valla elanikkond 1041 1056 1086
Sünnid, surmad aastatel 2011-2013
Sünnid Surmad
2013 5 19
2012 13 18
2011 4 15
Arvestades adekvaatse töö, kutse- ning keskharidusevõimaluste puudumisega vallas, on prognoositav kohaliku elanikkonna jätkuv asumine suurematesse asulatesse ning ka välismaale ja
sellest tulenevalt valla elanikkonna arvukuse vähenemine. Eelkõige toimub elanikkonna vähenemine nooremate inimeste hulgas, kes soovivad mitmekülgsemaid õppimis- ja töötamisvõimalusi. Registreeritud töötute arv kuude lõikes 2011-2013
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
2013 35 38 37 34 28 29 32 32 36 30 29 35
2012 62 58 54 48 42 40 37 37 35 40 34 33
2011 80 84 83 72 66 54 54 55 55 60 60 64
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli maksumaksjate keskmine arv 2013. aastal 375 isikut ning keskmine sissetulek TSD-deklaratsioonide alusel 725 eurot kalendrikuus/2012. aastal 368 isikut
ning 683 eurot. Suurimad tööandjad: Ahja vallavalitsus koos allasutustega, Luha AV OÜ, Atria Eesti AS, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Volari Betoonitööd OÜ, Põlva Tarbijate Ühistu ja A. Le Coq AS.
Valitsemine
Ahja Vallavolikogu on 9-liikmeline. Vallavolikogu esimees on Uuno Siitoja. Volikogus on moodustatud järgmised alatised komisjonid: revisjonikomisjon ja arengukomisjon. Ahja Vallavalitsus on 4-liikmeline. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem Peeter Sibul,
sotsiaalnõunik Juta Otsa, pearaamatupidaja Eha Kamenik, Fr. Tuglase nim Ahja Kooli direktor Katrin Jõgeva. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
6
seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus
juhib valla ja valla allasutuste tegevust. Valla teabelehte antakse välja neli korda aastas, see on vallaelanikele tasuta. Lehe kõik numbrid on
olemas valla raamatukogus ning avaldatud valla kodulehel.
Haridus
Ahja Koolis õppivate laste arv klasside lõikes aastatel 2011-2013
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku
2013 7 5 5 5 4 12 7 11 11 - - - 67
2012 7 5 4 3 14 8 10 12 13 - - - 76
2011 5 4 3 14 10 11 13 15 10 - - 6 91
Õppeaastal 2013/2014 on II ja III klass ning IV ja V klass liitklassid.
Õpilaste arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ning vallavolikogu võttis 24. novembril 2010 vastu otsuse Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkooli töö ümberkorraldamise kohta. Õppeaastal 2012/2013 muutus kool põhikooliks. Materiaal-tehniline baas on hea: kaasaegne spordihoone
uuendatud infotehnoloogiavahendid, maitsev tasuta koolisöök. Õpilasliinid hoitakse käigus vallaeelarve vahenditega, bussiliine teenindab AS Harjumaa Liinid. Koolis tegutseb
õpilasomavalitsus, priimuste kogu ning koolipressi toimetus. Tegevust jätkasid tugiõppe süsteemid: lihtsustatud- ning individuaalne õppekava, pikapäevarühm, õpiabi ja logopeed. Aasta jooksul toimus 32 õpiabi ümarlauda, kus osales lisaks õpilasele koos vanemaga ka valla
sotsiaaltöötaja, õppenõustamiskeskuse töötaja ning politsei esindaja. Täienduskoolitustel osales 18 töötajat, peamised teemad: kujundav ja õppimist toetav hindamine koolikeskkonnas,
väärtusarendus koolis, õpetaja arengukeskkonna loojana. 2012/2013 õppeaastal pöörati tähelepanu vihikute korrale; edukate laste suuremale rakendamisele olümpiaadidel, võistlustel, kooli arendustegevuses; nõrgemate õpilaste motiveerimisele ning
mitmekülgse tugiõppe korraldamisele. Maakonna aineolümpiaadidel osaleti seitsmel korral. 2013/2014 õppeaasta suunad - pedagoogide kvalifikatsiooninõuded, õpilaste väärtused,
individuaalsed õppekavad, kujundav hindamine, uurimis- ning loovtööde täiustamine. Koolimajas avati 01. septembril 2012 üks koolieelikute rühm lastele vanuses 6-7 aastat ning lasteaiahoones jätkas liitrühm lastele vanuses 2-5 aastat. Õppe- ning hoiutingimused väga head,
toimuvad logopeedi tunnid ning korraldatakse lastele koos vanematega palju traditsioonilisi üritus i.
Kultuur, sport ja vaba aeg
Raamatukokku soetati uusi raamatuid 5 405 euro eest, remonditi laenutusruum. Lisaks kultuurimaja hoone välisremonditöödele remonditi ka lava. Kultuurimaja alluvuses
tegutsevad kaks tantsurühma, lauluansambel. Kultuurimaja keldrikorrusel tegutseb avatud noortekeskus. Noortekeskuse tegevust on rahastatud lisaks vallaeelarvele ka mitmetest
projektidest. Noortele on pakutud võimalust ellu viia omaalgatuslikke projekte, mis on kogu kogukonna poolt väga hästi vastu võetud, näiteks üritus Laulavad Ahja Tähed. Suviti töötavad 15 noort kohalikus õpilasmalevas.
Mõisapargis on laulu- ja tantsulava vabaõhuürituste korraldamiseks ning järverannas lisaks supluskohale ka rannavõrkpalli väljak.
Sportimistingimused on vallas head. Vallaelanike kasutada on spordihoone ning tänavakorvpalli väljak. Majandus
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli 2013. aasta alguse seisuga Ahja vallas registreeritud : 51 talu ning füüsilisest isikust ettevõtjat; 48 osaühingut; 20 mittetulundusühingut; 2
usaldusühingut; tootmisühistu; teenindusühistu ning täisühing.
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
7
Ahja vald osaleb AS-s Põlva Vesi aktsionärina ning läbi selle projektis ”Emajõe ja Võhandu
piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Eelpoolmainitud projekti eesmärgiks on viia koostöös aktsionäridest kohalike omavalitsustega ellu Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi, Eesti riigi ja omavalitsuste poolt rahastatav Emajõe-Võhandu veemajanduse arendamise projekt ja sellele järgnevad ehitustööd. Vald osaleb hajaasustuse toetusprogrammis, otsustati toetada kuue majapidamise puurkaevu
rajamist ning kahele majapidamisele kanalisatsiooni rajamist kogusummas 14 833 eurot. Ahja vallas on vallateid ning tänavaid kokku 46,3 km ning kergliiklustee pikkusega 420 meetrit.
Teede ja tänavate olukord rahuldav. Riik eraldab omavalitsustele teedehoiu toetuseks kokkuleppelise protsendi planeeritavast kütuseaktsiisi laekumisest, 2013. aastal eraldati 31 878 eurot, teedesse investeeriti 7412 eurot ning jääk suunati 2014. aasta eelarvesse teede
investeeringute teostamiseks.. Ehitustegevust iseloomustab väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade arv
Ehitusluba Kasutusluba
2013 11 6
2012 14 7
2011 16 8
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
Ahja vallal on olemas viie korteriga sotsiaalelamu.
Vallaeelarvest maksti vastavalt kinnitatud korrale järgnevaid toetusi: sünnitoetus, laste jõulupaki-toetus, jõulupakitoetus 3- ja enamalapselistele peredele, majanduslikult raskes olukorras oleva pere
toetus, laste prillide soetamise toetus, koolilõputoetus, Ahja kooli eduka õpilase ja teenistuja toetus, esmakordselt I klassi õppima asuva lapse toetus, küttepuutoetus või küttebriketi toetus, mittetöötavate pensionäride prillide soetamise toetus, tehniliste abivahendite soetamise toetus,
matusetoetus. Toimetulekutoetuse saajaid oli aastas keskmiselt 10 inimest(peret). Hooldust vajas 45 puudega
inimest. Hooldekodu pakub ööpäevaringset hoolitsust 15 hoolealusele. 2013. aastal oli kohamaksumuseks 510 eurot.
Kindlustamata isikute ravikulud kaetakse vallaeelarvest vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. Perearsti ruumide kommunaalkulud kaetakse vallaeelarvest, alates oktoobrist 2008 teenindab Ahja
valda Dr. Diana Kirss OÜ.
Suuremad koostööpartnerid ja ettevõtmised:
-osalemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidus (valdade ühistegevus) -osalemine Põlvamaa Partnerluskogu rahastamises(ettevõtluse arendamine)
-sõprussidemed Saksamaa Itzstedt´i vallaga -osalemine hajaasustuse programmis -koostöö valla mittetulundusühingutega
Olulisemad uurimis- ja arendustööd:
-osalemine Ühtekuuluvusfondi Emajõe-Võhandu Põlvamaa projektis Aruandeaastal jooksul toimunud investeeringud:
5 000 14 883 Teostamisel koostöös EAS-i kaasrahastamisega
Vallateede remont 1 000 8 895 Teostatud ning jätkatakse
järgnevatel aastatel
Ülevaade valitseva mõju all oleva äriühingu kohta (vt lisa 6)
Ahja Vallavalitsuse 2013.a. konsolideeritud majandusaasta aruanne kajastab osaühingu Ahja Soojus finantsseisundit ning majandustulemusi. Ahja Vallavalitsus omab 100%-list osalust äriühingus Ahja Soojus. Tütarettevõtte põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja müük.
Soojusenergiat müüakse Ahja valla korteriühistutele, valla allasutustele ja füüsilisele ning juriidilisele isikule. Ettevõte toodab soojusenergiat ühes kaugkütte piirkonnas ja viies
lokaalkatlamajas. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse eranditult maagaasi. Soojusettevõtte majandustulemused on rahuldavad, ebastabiilsust tingib gaasi hinna kõikumine ning gaasikatelde amortiseerumine (enamuse vanuseks 17 aastat). Osaühingus töötas üks juhatuse liige ja
raamatupidaja 0,5 ametikohaga.
OÜ Ahja Soojus tähtsamad finantsnäitajad (eurodes)
Vallateede ja tänavate korrashoid 52 215 51 915 24 805
Jäätmekäitlus 7 724 1 324 1 250
Haljastus 5 000 6 000 5 729
Veevarustus 0 4 052 4 052
Tänavavalgustus 4 000 4 300 4 309
Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 6 437 7 003 6 617
Ambulatoorsed teenused 4 835 4 835 1 909
Sporditegevus 33 355 33 355 26 733
Laste muusika- ja kunstikoolid 1 460 1 460 968
Noortekeskus 22 736 25 726 23 566
Raamatukogu 32 792 34 432 31 321
Kultuurimaja 47 852 187 573 184 009
Muuseum 15 175 10 345 8 975
Muu vaba aeg, religioon 350 350 350
Lasteaed 90 410 90 410 86 708
Põhikool 358 295 355 344 336 798
Gümnaasiumid 9 000 9 970 9 891
Täiskasvanute gümnaasium(osalemine) 1 500 1 000 914
Erivajadustega laste koolid 4 000 3 733 3 726
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
15
Koolitransport 2 800 3 075 3 093
Öömaja(õpilaskodu) 0 1 325 1 325
Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 19 100 19 100 15 509
Hooldekodu 97 800 102 150 101 940
Muu eakate sotsiaalne kaitse(s.h. käsitööring eakatele) 3 902 4 202 3 010
Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 9 000 9 000 8 449
Riiklik toimetulekutoetus 22 935 22 935 15 533
Riskirühmade kaitse 2 000 2 000 1 716
Muu sotsiaalne kaitse(s.h. matusetoetused) 2 000 2 700 2 442
KULUD KOKKU 997 243 1 132 795 1 042 474
Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koos-seisult konsolideerimata finantsaruannetele(vt lisa 19).
Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideeritud finantsaruannetega võrreldav (vt lisa 1).
Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud
arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid(RTJ) ning riigi
raamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01.01.2012 RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele.
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v. a. olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või
kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna.
Raha ja raha ekvivalendid
Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke.
Finantsinvesteeringud
Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalised finantsinvesteeringud on tehtud avalikku sektorisse kuuluvatesse äriühingutesse koostöös teiste kohalike omavalitsuse üksustega ning neid kajastatakse sarnaselt
olulise mõju all olevate osalustega.
Nõuded
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga
samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna
hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.
Varud
Varudena on kajastatud kooli ja hooldekodu sööklates olevad toiduained. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna)
ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Ebaolulised varud kantakse kuludesse nende soetamise momendil.
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
17
Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende
soetusmaksumusest.
Valitseva mõju all olevad üksused
Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis.
Osalused konsolideerimata aruannetes
Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Tuletatud
soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad).
Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus
kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist
aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud
soetusmaksumusest.
Konsolideerimine
Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.
Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse
ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses (v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende
raamatupidamisväärtuses).
Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud,
kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.
Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes
kapitaliosaluse meetodil.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised),
mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida Ahja Vallavalitsus ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid
kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi
jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Varade, mille kasulik eluiga on alla ühe aasta või üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla
põhivara arvele võtmise piirmäära, kohta peetakse arvestust bilansiväliselt.
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
18
Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse
materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi.
Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest
kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Hooned ja rajatised 10-50 aastat
Muud masinad ja seadmed 5 aastat Muu põhivara(s.h. infotehnoloogia) 3-5 aastat
Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Ümberhindlus
Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhinda pole teada. Turuhinna puudumise
korral on teistelt avaliku sektori üksuselt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka üleandja bilansilises jääkmaksumuses (vt riigi raamatupidamise üldeeskiri § 18). Aruandeaastal
võeti ümberhindlusena arvele maakatastrisse kandmata maad.
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset.
Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema
soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.
Kassareserv
Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see
tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada.
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
19
Tulude arvestus
Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Lõivutulu
kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse
osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.
Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse
soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud.
Seotud osapooled
Seotud osapoolteks loetakse Ahja valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud
tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva
vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid
mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
Eelarve täitmise aruanne
Eelarve täitmise aruanne on koostatud Ahja Vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes (vt lisa
19 ) kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:
müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;
2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud).
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
20
Lisa 2 Raha (eurodes)
31.12.2013 31.12.2012
Sularaha 129 86
Arvelduskontod pankades 69 736 65 605
Kokku raha 69 865 65 691
Rahalt teenitud intressitulu 6 57
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
21
Lisa 3 Maksud, lõivud (eurodes)
A. Maksunõuded ja maksukohustused
Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused
31.12.2013 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2012
Maksud brutosummas
Üksikisiku tulumaks 43 509 39 287 5 888 5 659
Maamaks 701 788
Käibemaks 110 332
Sotsiaalmaks 12 411 12 179
Töötuskindlustusmaksed 1 014 1 370
Kogumispensionimaksed 588 531
Erisoodustuse kohustus 12 0
Kokku maksud 44 210 40 075 20 023 20 071
Loodusressursside kasutamise
ja saastetasud
Vee-erikasutustasu 138 77
Jäätmesaastetasu 54
Kokku 44 348 40 206 20 023 20 071
B. Maksu- ja lõivutulud
Tulud
2013 2012
Maksud
Tulumaks 393 398 375 909
Maamaks 26 861 27 222
Lõivud(vt lisa 12) 1 166 1 672
Loodusressursside kasutamise
ja saastetasud
Vee-erikasutustasu 597 400
Jäätmesaastetasu 193 288
Kokku maksud ja lõivud 422 215 405 491
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
22
Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2013 31.12.2012
Nõuded ostjate vastu
Soojusenergia 3 174 5 528
Lasteaiamaksud 953 903
Hoonestusõiguse tasu 409 409
Ruumide kasutus ja rent 35 163
Kommunaalteenused 307 116
Spordisaali kasutamine 0 56
Muud 116 32
Kokku nõuded ostjate vastu 4 994 7 207
Intressinõuded(vt. lisa 2) 6 57
Muud nõuded
Makstud tagatisdeposiidid 0 2 449
Maksude ettemaksed 10 10
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 293 337
Muud nõuded ja ettemaksed kokku 5 303 10 060
Lisa 5 Varud (eurodes)
31.12.2013 31.12.2012
Toiduainete laoseis hooldekodus 320 274
Toiduainete laoseis keskkoolis 179 181
Varud kokku 499 455
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
23
Lisa 6 Osalused
A. Osalus tütarettevõttes (eurodes)
Käesolevas konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmine valitseva mõju all olev äriühing:
Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad
määr (%) aasta lõpus
Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Netovarad
tulud kulud
Ahja Soojus OÜ
2013 100 56 041 -57 877 -1 836 20 549 12 484
2012 100 66 719 -65 815 904 10 046 15 740
Osaluse bilansiline väärtus Ahja Vallavalitsuse bilansis
31.12.2013 4 883 31.12.2012 4 883
Lisa 7 Finantsinvesteeringud (eurodes)
Pikaajaliste finantsinvesteeringutena on bilansis kajastatud AS Põlva Vesi aktsiad. AS Põlva Vesi
omanikeks on Põlva linn, Põlva vald, Räpina vald ja Ahja vald. Konsolideerimisgrupile kuulus seisuga 31.12.2013 kui ka seisuga 31.12.2012 3,5% AS Põlva Vesi aktsiatest. Osalus on kajastatud
kapitaliosaluse meetodil, kuna see kuulub avalikku sektorisse.
-maade munitsipaliseerimine 308 Ümberhindlus -munitsipaalomandisse taotletava maa maksumus 30
Kokku 144 289
Aasta kulum -99 222
Allahindlus jääkväärtuses -1133 Kokku -100 355
Bilansiväline vara: seisuga 31.12.2013 koguväärtusega 234 397 €; teed kogupikkusega 10,581 km
seisuga 31.12.2012 koguväärtusega 229 626 €; teed kogupikkusega 16,685 km
Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 170 329 eurot, mis
tuleneb järgmistest summadest: 1) aruandeaasta soetuste summa 144 259 eurot,
2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 27 759 eurot (vt ka lisa 17), 3) lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara 1 689 eurot, mille eest tasusid
toetuse andjad otse tarnijale ja mis ülaltoodud tabelis on kajastatud soetusena
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
26
Lisa 10 Muud kohustused ja saadud ettemaksed (eurodes)
31.12.2013 31.12.2012
Pikaajalise laenu lühiajaline osa(vt lisa 11) 50 068 52 327
Maksukohustused(vt lisa 3) 20 023 20 071
Kohustused hankijatele toodete ja teenuste eest 14 102 18 692
Võlad töövõtjatele, sellest
Puhkusetasude kohustus 3 339 2 264
Muud võlad töövõtjatele 87 137
Kokku võlad töövõtjatele 3 426 2 401
Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed(hajaasustus) 14 833 0
Muud saadud ettemaksed(üksikisiku tulumaks) 150 0
Kokku kohustused ja saadud ettemaksed 102 602 93 491
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
27
Lisa 11 Laenukohustused (eurodes)
Järelejäänud tähtajaga Kokku
Jääk seisuga
31.12.2012 Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a
-rahaliselt laekunud arveldusarvele 32 293 eurot, -otse kantud tarnijatele sihtfinantseerija poolt 1 689 eurot,
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
29
Riigieelarvest saadud maksed tasandusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks: hariduskulude
katmiseks 183 475 eurot (2012. aastal 204 733 eurot), sotsiaalkuludeks 19 913 eurot (2012. aastal 20 733 eurot) ning üldisesse fondi kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste
tasandamisest tulenevalt 182 865 eurot (2012. aastal 191 052 eurot) ja muudeks kuludeks 818 eurot (2012. aastal 1439 eurot)
Spordi-, hariduse- ja vabaaja üritusteks -2 220 -1 930
Sotsiaalseks tegevuseks -613 -613
Aktsiaseltsile Põlva Vesi 0 -25 481
Hajaasustuse veeprogramm 0 -2 282
Kokku sihtfinantseerimine -2 833 -30 306
C. Sihtfinantseerimise vahendamine
Hajaasustuse veeprogramm 0 -7 859
D. Liikmemaksud
MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit -7 472 -6 832
Põlvamaa Partnerluskogu -547 -543
Kokku liikmemaksud -8 019 -7 375
Antud toetused kokku -54 388 -96 427
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
31
Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes)
Tegevusvaldkond 2013 2012
Töötajate arv Töötasukulud Töötajate arv Töötasukulud
Haridus 29,39 -232 155 30,64 -231 178
Sotsiaalne kaitse 7,47 -46 466 7,53 -44 606
Vaba aeg, kultuur 6,32 -37 442 6,6 -36 090
Vallavalitsus 6,08 -56 269 6,51 -56 310
Majandus 2,39 -8 948 2,6 -9 794
Volikogu -11 485 -13 454
Kokku töötajate
arv ja töötasukulud
51,65 -392 765 53,88 -391 432
Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid aruandeperioodil 20 810 eurot ja võrreldaval perioodil 18 463 eurot.
2013 2012
Töötasukulud -413 575 -409 895
Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed -141 269 -143 401
Erisoodustused
Töötajate õppelaenude kustutamine -1 470 -1 911
Kokku tööjõukulud -556 314 -555 207
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
32
Lisa 17 Tegevuskulud (eurodes)
2013 2012 A. Majandamiskulud
Tootmiskulud -49 255 -57 157
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -46 657 -43 147
Õppevahendite ja koolituse kulud -35 154 -29 411
Toiduained ja toitlustusteenused -26 554 -27 028
Rajatiste majandamiskulud -17 508 -14 411
Administreerimiskulud -14 520 -16 586
Vaba aja sisustamiskulud -13 414 -9 825
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -9 611 -8 167
Inventari majandamiskulud -8 761 -8 684
Sõidukite majandamiskulud -5 075 -7 157
Sotsiaalteenused -5 040 -368
Koolituskulud -4 074 -5 555
Mitmesugused majandamiskulud -3 895 -4 996
Meditsiinikulud -3 608 -3 239
Eri- ja vormiriietus -993 0
Teavikute ja kunstiesemete kulud -337 -1 065
Lähetuskulud -129 -73
Uurimis- ja arendustööd 0 -8 547
Kokku majandamiskulud -244 585 -245 416
B. Maksu- ja lõivukulud
Käibemaksukulu -34 345 -34 312
Käibemaksukulu põhivara soetuselt -27 759 -13 940
Maksuvõlalt arvestatud intressid -6 -10
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 0 -187
Riigilõivukulu -25
Kokku maksu- ja lõivukulud -62 110 -48 474
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
33
Lisa 18 Seotud osapooled
1. 2013. majandusaastal on Ahja Vallavalitsuses toimunud seotud osapooltega tehingud
normaalsetel turutingimustel ning vastavalt seaduses sätestatule, mis kehtivad ühtviisi nii seotud-, kui ka mitteseotud isikutele.
Tehingud seotud osapooltega Ahja Soojus OÜ, Ahja Tehno TÜ, Lauri OÜ, FIE Uuno Siitoja, FIE Ever Kihho, FIE Ülla
Narusbek, Ahja Nooruse 2 KÜ Kellegagi neist ei ole konsolideerimisgrupp aruandeaastal teinud turuhinnast erinevaid tehinguid.
2. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused
Konsolideerimisgrupi
tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv
(taandatuna täistööajale)
Tasude kogusumma
(eurodes)
2013 2012
Volikogu liikmed 9 -11 485 -13 454
Vallavalitsuse liikmed 2,08* -25 598 -27 069
Asutuse juhid 5,72 -45 178 -47 070
OÜ Ahja Soojus juhatuse liige 1 -2 688 -2 688
Kokku -84 949 -90 281
*vallavalitsuse liikmeid oli kuni 2013. aasta kohalike valimisteni viis, neist kaks olid vallavalitsuses ka palgalised teenistujad(vallavanem, pearaamatupidaja); alates detsembrist on
vallavalitsuse liikmeid neli, neist kolm palgalist teenistujat(vallavanem, pearaamatupidaja ja sotsiaalnõunik)
Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega
kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. Soodustusi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedastele pereliikmetele pole antud.
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
34
Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded
Konsolideerimata bilanss (eurodes)
31.12.2013 31.12.2012
VARAD
Käibevara
Raha 66 262 63 281
Maksu-, lõivu ja trahvinõuded 44 348 40 206
Muud nõuded ja ettemaksed 2 129 4 532
Varud 499 455
Käibevara kokku 113 238 108 474
Põhivara
Osalus tütarettevõtjas 4 883 4 883
Finantsinvesteeringud 140 241 140 241
Kinnisvarainvesteeringud 2 045 2 045
Materiaalne põhivara 2 083 324 2 037 830
Põhivara kokku 2 230 493 2 184 999
VARAD KOKKU 2 343 731 2 293 473
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele 11 610 15 537
Võlad töövõtjatele 3 426 2 401
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 34 720 19 561
Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatuid muid erinevaid arvestuspõhimõtteid ning ei ole tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruande osadega võrreldav(vt
lisa 1). Eelarve täitmise aruandes kajastatakse reservfond järgmiselt:
-esialgses eelarves kajastatakse reservfond ühel real eraldi vastava nimetusega põhitegevuse kuluna(KOFS § 5 lg 7); -lõplikus eelarves kajastatakse reservfondi real summa, mille võrra ei ole reservfondist tehtud
väljamakse otsuseid(kasutamata jääk), reservfondi kasutamiseks tehtud otsused kajastatakse samal ajal sellel eelarvekirjel, milleks summa eraldati;
-tegelik kasutamine kajastatakse vastavalt tegelikult tehtud kuludele. Vallavolikogu kinnitas Ahja valla 2013. aasta eelarve 13.03.2013. aasta määrusega nr 1. Suurimad
tululiigid on füüsilise isiku tulumaks 410 000 eurot(43,41 % põhitegevuse tuludest) ning eraldised riigieelarvest-tasandusfond ja toetusfond 384 762 eurot(40,74 % põhitegevuse tuludest). Suurim
kulude osakaal läheb haridusele 466 005 eurot(49,44% põhitegevuse kuludest) ning sotsiaalsele kaitsele 150 737 eurot(16% põhitegevuse kuludest). I lisaeelarve kinnitati 28.06.2013 määrusega nr 7 – eelarvesse lisati tegevuskuludeks laekunud
sihtfinantseerimised ning kultuurimaja renoveerimiskulud laenuvahenditest. II lisaeelarve kinnitati 25.09.2013 määrusega nr 9 – eelarvesse lisati tegevuskuludeks saadud
sihtfinantseerimised ja leiti lisavahendeid kultuurimaja renoveerimistöödele. Kassalise eelarvetäitmise põhitegevuse tulemiks kujunes 63 653 eurot.
Reservfondist eraldati vallavalitsuse korraldusega nr 124 30.12.2013. aastal 6 288,76 järgmiselt:
-4051 eurot paisjärve ülevoolu torustiku remondiks -1671 eurot kultuurimaja sadeveetrassi ja kaevude paigaldamine(osaline) -567 eurot sotsiaalmaja kanalisatsiooni- ja veetrassiga liitumine(osaline)
Reservfondi jääk aasta lõpuks 3711 eurot.
AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne
Vallavanem Peeter Sibul
38
Majandusaasta aruande allkiri
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Ahja vallavalitsus.
Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Ahja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.