Abja lehekülg Kirjanikud tuuritasid - HallisteBirk Rohelend, kes on õppinud geenitehnoloogiat, töötab kinnisvara maak-lerina, kirjutab seriaalide stsenaariume, oli kooliajal viieline

Nr 10 (240)

Hind 0,26 € November 2015

Abja lehekülg

vallavanema veerg

Abja gümnaasiumis käisid kirjanikud Sulev Oll, Birk Rohelend, Livia Viitol ja Wimberg alias Jaak Urmet, kes nimetasid end bändiks nr 2

4. novembril käisid Abja gümnaasiumis kirjanikud Sulev Oll, Birk Rohelend, Livia Viitol ja Wimberg alias Jaak Urmet, kes ni-metasid end bändiks nr 2. Kuigi nn bändi liikmed olid väga erinevad, kõlasid nad hästi kokku, üks haaras kinni teise mõttest, teine kolmandast.

Tuuritajad esitasid väga i lmekalt oma luulet ja kõnelesid oma elust ning hobidest.

Livia Viitol kõneles, et eesti kirjandus on noor – kiht vaid 150-aastane, see-tõttu meil raske võistelda maailma suurtega. Viitol on tõlkinud läti keelest, töö-tanud Vilde ja Tammsaare muuseumis, teinud Maale-hele raamatute tutvustusi, lugedes nädalas läbi 10 (loe: kümme) raamatut. Viitol kirjeldas, kuidas luuletus sünnib tervikuna; jutt või novell sünnib nagu laps, ta lihtsalt peab tulema. Luule-taja ja tõlk leidis, et piiriäär-setes koolides võiks õpetada läti keelt, siis ei kaoks järjepi-devus läti keelest tõlkimise osas.

Livia Viitol lisas: „Kirju-tamine teeb õnnelikuks.“

Sulev Olli kreedo oli: „Et midagi öelda, pole

enam vaja pikalt lobiseda.“ Ja seda ta ka tegi. Ta sõna-võtt oli lühike, lööv ja tabav. Suure keha sees hell hing, nagu luuletaja ise rõhutas. See võib küll huvitav olla, kuidas ta oma naisele õhtuti voodisambas „loenguid“ peab. Oll luges luulet oma lasteraamatust, mis kõnetas ka suuremaid inimesi.

Birk Rohelend, kes on õppinud geenitehnoloogiat, töötab kinnisvara maak-lerina, kirjutab seriaalide

stsenaariume, oli kooliajal viieline õpilane. Ometi ta-heti talle käskkiri anda ag-ressiivse silmavaate eest. Rohelennu hobideks on krimkad, graafiline disain ja kinnisvara.

Wimberg kõneles, et kir-janiku amet nõuab julgust. Nüüd, kui tal on vaja „kodu pidada“, ei saa ta enam nö ringi kooserdada. Aga selgelt oli näha, kuidas kir-janik nautis oma esinemist, noortega kohtumist, kirjel-

dades, et kusagil 12. klassis „maailm murdus raginaga“. Wimbergi sõnul on kirja-nikud julged inimesed. Ta kinkis kõikidele abiturien-tidele, kes koolis olid, neli raamatut.

Kohtumine kirjanikega andis teadmisi, ergastas, soojendas südant. Aitäh!

SiLViA MäLKSOO

Kirjanikud tuuritasid

Ruitlane käis külas27. oktoobri õhtupoo-

likul oli Abja raamatusõp-radel võimalus minna ja oma silmaga näha ning kõrvaga kuulda meest, kes on julgenud tunnistada midagi eestlase kohta täiesti ketserlikku, nimelt: „Enamik inimesi minu ümber tegid tööd ja virisesid, kui raske ja vastik see on – igal hom-mikul tõusta ja tööle minna, õhtul tulla. Mõtlesin, et jube küll – kool saab läbi ja ma pean ka hakkama virelema nagu kõik ümberringi, kuni surmani välja pean rabama tööd, kuna nii on lihtsalt kombeks. Proovisin väga eri-nevaid töökohti: olin treial, maaler, katlakütja. Tundsin õudusega, et ükski asi ei sobi mulle: kõik, mis ma ette võtan, on nädala pärast vastumeelne. Arvasin, et

autojuht on lahe elukutse – vaatad aknast välja ja näed ilma. Sain nädala sõita ja ei tahtnud enam ilma näha ega seda rappuvat ja haisvat asja enda all tunda. Mõtlesin, et olen vist natuke haige, ma ei ole nagu teised. Kui ma pean surmani nii tööd tegema, siis juhtub minuga midagi.

See läks üle alles aastaid hiljem, kui hakkasin kirju-tamisest ära elama. Praegu ma ei tunne oma töö suhtes vastikust.“

Oli sell ine igatepidi sümpaatne keskmist kasvu mees, nimega Olavi Ruit-lane, luges oma luuletusi, mille (mitte kogu aeg kõige siivsamast) sisust sai väl-ja lugeda ehtsat maailma-valu ja julges tunnistada muidki möödunud elu patte peale töösipelgakarjäärist

loobumise. Ta, ehkki praegu Tallinna elanik, on üks neist vingetest Lõuna-Eesti lauli-kutest (Aapo Ilves, Contra, Jan Rahman jne) tänu kel-lele Eestimaa tükkis oma kultuuriga ei kisu lõplikult pealinna suunas kreeni. Kui raamatud „Naine“, „Kroo-nu“ ja tänavu ilmunud ning lugejate hulgas eriti hea vastuvõtu leidnud „Vee peal“ olid publikule päris tuttavad teosed, siis mitme-legi üllatusena osutus kirja-mees tuntud laulusõnade ja teleseriaalide („Parim enne“ jt) autoriks. Nende viimaste kirjutamisest oli ta küll praeguseks loobunud, sest tähtajaline tellimus ja tõeline looming tükivad teineteist välistama.

Olavi Ruitlase üheks suurimaks kireks on kala-

püük. Sellest kõneleb palju ka seni populaarseim teos „Vee peal“, mis loodetavasti lähitulevikus ka filmilinale jõuab. Järgmise päeva lu-bas kirjanik Tamula järvel veeta. Oligi kena päike-seline päev – loodetavasti näkkas hästi. Lugejad soo-vivad talle igatahes head kalaõnne ja mõnusat kirju-tamist! Ja kuulake seda ka: https://www.youtube.com/watch?v=MeNAVSJ1ooY (või lööge otsingusse Ber-nard, Patu palk. Olevat olnud Ruitlase esimene luuletus, mida kirjastus avaldamist väärivaks pidas. Meloodial pole ka viga.)

MARJe KAAReMAA

Foto: Keijo Koort

Oli selline igatepidi sümpaatne keskmist kasvu mees, nimega Olavi Ruitlane, luges oma luuletusi. Foto: Abja raamatukogu

Valitsuse tuure koguv idee viia Eesti haldus-reform ellu nii, et tekiks vähemalt 5000 ela-nikuga vallad või linnad, ei saa võtta tõsiselt. Sellisel, ainult inimeste arvust lähtuval otsusel, puudub tegelikkuses põhjendus. Sama argumentatsiooni, nagu haldusreformi vajadust põhjendades Eestis kasutatakse, võiks ju arvata, et nii Island, Läti, Luksemburg kui ka Eesti riik on liialt väikesed, et iseseisvate riikidena toi-mida. Kas ÜRO-st, või Euroopa Liidust tuleb korraldus, et mõne aasta jooksul peavad need riigid leidma oma naabrite seast riigid, kellega ühinedes saadakse riigid, kelle rahvaarv on vähemalt 10 miljonit inimest? Kui va-batahtlikult ei leita, siis tehakse sundühendamine. Seega ainult 10 miljoni elanikuga riigid on jätkusuutlikud ja võivad eksisteerida?

Mina tahaks ekspertidelt küsida, et mis argument on 5000 elanikku? Mis on see võluvits, mis paneb 5000 elanikuga valla imeliselt elama? Mina ei näe seda võlu-vitsa, kust lahendused seepeale välja hüppaksid.

Kas tõesti on nii, et kui me lükkame neile väikest lauda kokku, istume siis kõik ühiselt selle taha ja ütleme: „Lauake, kata end!” ja siis lauake katabki end?

Lugesin Sakala ajalehe muret, et “Eestimaa lõunaser-vas kümne kilomeetrise vahega on kaks gümnaasiumi, kaks ujulat, kaks spordikeskust ja kaks kultuurikeskust. Suur osa Eesti omavalitsustest ajavad läbi nii, et neil pole eelnimetatutest midagi või siis üks rahvamaja, mis kultuurikeskuse funktsiooni täidab.” Kas õnn tuleb tõesti õuele kui likvideerime neist ühed? Mina nii ei arva.

Ka Eesti endine peaminister Andrus Ansip on varasemate haldusreformi ettepanekute peale öelnud, et see on tema jaoks asendustegevus ja ma olen sellega täiesti nõus. Ma ei näe põhjust, miks peaks endaga hästi toimetulev, naabritega koostööd tegev, jätkusuutlik Abja vald kellegagi ühinema.

PeeteR RAhneLAbja vallavanem

2 Abja lehekülg

ABJA VALLAVALitSUS 12.10.2015 toimunud istungil:1) võeti vastu korraldus vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks oktoobrikuu eest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele 27 taotlejale kokku 1845 eurot;2) anti ehitusluba ühele eraisikule puurkaevu rajamiseks;3) kahele eraisikule anti nõusolek korraldatud jäätmeveoga erand-korras mitteliitumiseks;4) valla eelarvelistest vahenditest eraldati Meelespea klubile tege-vustoetust kokku 210.40 eurot;5) valla eelarvelistest vahenditest eraldati Penuja Külaarendamise Seltsile ahju ehitamiseks 2000 eurot, Eesti Õpilasesindusele koolituse läbiviimiseks 100 eurot, Accordion Music Group MTÜle 200 eurot akordionistide kalendri väljaandmiseks;6) Viljandi spordikoolile anti nõusolek noorte treeninglaagri korral-damiseks Abja gümnaasiumis; 7) kinnitati Abja lasteaia hoolekogu koosseis 2015/2016 õppeaastaks;8) anti kasutusluba Abja vallavalitsusele Kadrimäe puhkekoha ehitiste kasutamiseks;9) kehtestati rendihind Abja kultuurimaja poolt laenutatavale püstiseisulauale.

ABJA VALLAVOLiKOGUS

22.10.2015 toimunud istungil:1) võeti vastu Abja lasteaia arengukava aastateks 2016–2019;2) võeti vastu otsus vallavara võõrandamiseks suulisel enampak-kumisel;3) anti vallavanemale volitus koostöölepingu sõlmiseks;4) muudeti Abja vallavolikogu määrust „Huvitegevuse rahastamine väljapoole Abja valda“

OMAVALitSUSKROOniKA

Abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAMEOLEV AASNA 03.09.1930 – 31.07.2015

Merle Paap ja Urmas Truu 24.09.2015 sündis poeg TOMI TRISTEN

Maret Paide ja Taivo Paide 04.11.2015 sündis poeg KASPAR

Õnnitleme pisipere sünni puhul!

(Foto: Robert Putnik - Shooter Paintballist

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!ELVINA PORILA 87

VAIKE-JOHANNA JÜRISE 87

ONA SAPOŽNIKOVA 85

MARTSELLA KALLAS 85

SALME KINNAS 85

ILME NUUMA 84

ÜLO PEHME 84

JAAN METTUS 83

ERNI USIN 81

HELJU-MARIE TALV 81

HEINU PAAP 81

TAMARA LEPPIK 80

LEHTI TIKO 80

MARE KUUSE 75

Meie sügisvaheaeg möödus kiirelt ja huvita-valt. Kohe vaheaja esimesel päeval läksime noortekes-kusega paintballi mängima. Selleks sõitsime koos Pärsti, kus meile anti kõigepealt selga sõjaväeriided. Mäng oli väga huvitav ning meile meeldis, et ilm oli soe ja päikesepaisteline. Peale väsitavat mängu sõime kõik koos suppi. Tagasiteel käisime kõigi soovil Viljan-di Hesburgeris.

23. oktoobril käisime Pärnus Apollo kinos vaa-tamas animafilmi „Hotell Transilvaania 2“. Pärast kino läksime McDonald-sisse sööma ja siis veel Kau-bamajakasse poodlema. Nii möödusid meie kaks põnevat vaheaja päeva Abja noortekeskusega.

eVA RAheL ViitAS ja SAndeR SAARMAn

Koolivaheaeg Abja noortekeskusega

Abja kultuurimaja tegemised

novembris-detsembris

Näitused: oktoobrist- detsembrini I korruse fuajees Eesti loo-dusmuuseumi rändnäitus „Teravmokk- ninasarvik Murray ja looduse aasta foto 2014“

19.11 kell 19.00 „Alustame algusest“ MTÜ Raaam etendus. Sooduspääse 12.-/tavapääse 14.-26.11 kell 17.00 Klubi Meelespea peoõhtu 27.11 reserveeritud 29.11 kell 15.00 I advendi kontsert “Pühad on saabumas…“. Pidu kogu majas. Meeleolu loovad Abja naiskoor Õbeäidsme, laste lauluring, vokaalansambel VOX ja noortekeskuse laulu-stuudio. 02.12 kell 9.00–11.00 doonoripäev05.12 kell 20.00 tantsuõhtu koos ans C-duur. Pääse eelmüügist 5.-/kohapeal 7.-06.12 kell 15.00 II advendi kontsert. Kontserdisari “Muusika Eestimaale“ Eesti Raadio Laste Laulustuudio Arvo Pärdi ja Veljo Tormise lastemuusika „ Mina olen juba SUUR“, Sten Lassmann (klaver). Kaasategev konkursi „Noor muusik“ laureaat Nikita Fatejev. Dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner10.12 kell 18.30 Abja mälumängu II voor11.12 kell Monoetendus „ Pervert juhuse tahtel.“ Pääse eel-müügist 9.-/ kohapeal 12.- 12.12 kell 9.00 jõululaat Abja kultuurimajas13.12 kell 15.00 III advendi kontsert kooliperelt Abja güm-naasiumis16.12 kell 11.00 Abja valla pensionäride jõulupidu17.12 kell 11.00 Abja-Paluoja linna pensionäride jõulupidu18.12 kell 15.00 Abja muusikakooli jõulupidu20.12 kell 11.00 koduste laste jõulupidu kell 15.00 IV advendi kontsert EKNK Abja koguduselt01.01 2016 uusaastapidu ans Hea Story. Pääse eelmüügist 22.detsembrini 7.-/ kohapeal 10.-

Jooksev info kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

17. oktoobril peeti Abja kultuurimajas Meelit Män-niste XII rahvusvahelised mälestusvõistlused kabes. Võistluse eesmärgiks on populariseerida ja hoogusta-da kabemängutraditsioone lõuna-mulgimaalaste hul-gas, jätkates ja meenutades Meelit Männiste tehtut tema 80. juubeliaastapäeval.

Võistluste käigus sel-gitati välja individuaalne

paremusjärjestus.Meestest võitis Algo

Laidvee Tartust. Talle järg-nesid Hendrik Tamm (Sindi) ja Ants Särgava (Viljandi). Naistest olid paremad Elle Luik (Kuigatsi), Juta Raud-sepp (Pärnu) ja Marina Iva-novitš (Haapsalu).

Nooremate poiste (1.–6. klass) parimad olid ja Riho Tapner (Haapsalu). Noormeestest (7.–12. klass)

võidutses Margus Zimmer (Puka) Jorm Rootsi (Puka) ees.

Nooremate tüdrukute esikolmikusse kuulusid Kar-men Kuusik (Läänemaa), Isabella Lepik (Läänemaa) ja Säde Einasto (Läänemaa), vanematest tüdrukutest võitis Gretemari Metsaveer (Sindi) ning talle järgne-sid Margit Viies (Pärnu) ja Marion Tõldsepp (Sindi).

Võistluse peakohtuni-kuks oli Hugo Hommik, teda abistas Helle Saega.

Suur tänu toetajatele, kel-leks olid Abja Vallavalitsus, Karksi Vallavalitsus, Mõisa-küla Linnavalitsus, Abja kul-tuurimaja, Abja Spordiklubi Ja Viljandi Kabeklubi.

MARtin LindeRmälestusvõistluse

korraldaja

Käesoleva aasta novembrikuus algavad projekti „Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise III etapi 1. osa“ ehitustööd. Projekti käigus rekonstrueeritakse ja raja-takse vee- ja kanalisatsioonitrassid kahte piirkonda: Kesku-se ja Sarja tee. Keskuse piirkonda on hõlmatud Põhja, Lina, Põllu, Oru, Järve, Kooli, Koidu, Pilve ja Aia tänavad. Sarja tee piirkonnas rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikud Sarja teele, Metsa tänavale ning osaliselt Pärnu maanteele.

Tööde Tellijaks on vee-ettevõtja OÜ Abja Elamu ning töövõtjaks Aktsiaselts Merko Infra ja Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, omanikujärelevalvet teostab AS Infragate Eesti. Projekti piirkonda jäävate kinnistute uued liitumispunktid on kinnistuomanikega kooskõlastatud projekteerimise pe-rioodil. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2016-nda aasta 30. ok-toober. Ehitusperioodil palume projekti piirkonda jäävatel kinnistuomanikel olla kannatlikud ja mõistvad. Küsimuste ja probleemide korral pöörduda OÜ Abja Elamu poole.

Projekti elluviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute keskus läbi Keskkonnaprogrammi.

LiiSi RääBUS

Meelit Männiste mälestusvõistlus kabes

Abja peatänaval kõnnib ringi Muusa.Ta piilub sisse igasse õue,kuulab uste ja akende taga,keerutab näppude vahel riimsõnu,otsib kohta, kus sünnib luule.Aga luule tuleb sealt, kus teda ei ole,läheb sinna, kus sõna otsib sõna,värss seob end värsiga,kus sünnib päeva- ja nädalaluule.Muusa poetab iga luulesõbrasõrmedele sõnatut luuleseemetja kutsub neid novembri viimasel neljapäevallugema 2015 aasta nädalaluulet.

26.11.2015 algusega kell 13 loeb Abja raamatukaup-luses nädalaluulet Jaak Kõdar. Luuletaja loodab, et ka kohaletulnud esitavad tema luuletusi. Tänutäheks on igale luulelugejale väike kingitus. Samas esitab Jaak Kõdar oma uut raamatut – Pupsik. Laste mõtlemise ja male raamat.

Nädalaluule ja raamatuesitlus Abja raamatukaupluses

Abja-Paluojal algavad taas vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd

Laigulistesse riietesse on pugenud Robin Sang.

Abja valla koduste laste jõulupidu toimub 20. detsembril kell 11.00 Abja kultuurimajas. Transpordisoovist teata

tel 435 4786 või 511 8695 (Maie Bratka).

3Abja lehekülg

Minu muusikapisik päri-neb isapoolsest suguvõsast. Nimelt mu vanaisa oli juba muusik. Ta laulis nagu üks mees muiste, osates veel mängida klaverit ja sakso-

foni. Nii sai muusikapisiku minu isa. Väiksena vana-isaga kaasas käies ja tema põlve otsas istudes õppis ta tundma muusikariistade hingeelu ning tänu sellele tärkas ka huvi ise mõnda pilli mängida. Muidugi otsustas ta valida mehise instrumen-di – trummid. Loomulikult muutis tema jaoks muusikat huvitavamaks ka see, et tal oli võimalus kohtuda olu-liste muusikutega, kellega vanaisa toona läbi käis – Ivo Linna ja Harry Kõrvitsaga.

Mind kaasati sellesse hul-lusesse vist juba algklassides. Mõni säravam etteaste muu-sikatunnis ja juba tuli kutse astuda poistekoori. Sealt see kõik alguse sai. Muusika on nagu ohatis. Kui sa korra sellega kokku puutud, jääb see sulle külge. Sama juhtus ka minul. Loendamatud koo-riproovid kooli algusaastatel on viinud mind tõenäoliselt sadadele esinemistele ning vähemalt neljale laulupeole.

Aga ma ei kurda, armastan laulmist ja kavatsen sellega ka edasi tegeleda.

Tõsiasi on aga see, et muusika ei seisne ainult laulmises. Samaväärne koht on ka instrumentidel. Ka need pole mulle võõrad. Ema sundimisel astusin ma muusikakooli. Algselt

Soovisin ma astuda or-kestri osakonda, et õppida mängima trumme, just nagu mu isagi. Kahjuks selgus, et tol aastal trummiõpilasi suure huvi tõttu juurde ei võetud. Olukorra lahendas aga ema visioon, et ma võiks mängida akordioni, nagu tema vanaisa kunagi. See oli üks hall päev kuna akordion ei kuulunud üldse mu enda plaanidesse. Aga nii see läks. Olin sunnitud 7 aastat mida-gi vastu oma tahtmist tege-ma. See oli tõepoolest väga raske, kuid hoolimata lõpu-tutest sõdadest õpetajate ja emaga, suutsin muusikakoli siiski lõpetada.

Tegutsen nüüd kooli noortekooris. Sealne selts-kond on super ning iga proov on ühtlasi ka naeru-teraapia. Koos oleme käinud paljudel esinemistel ning konkurssidel.

Säravaim pärl minu enda muusikamaailmas on aga ansambel Murdlaine, kus te-gutsen koos oma väga heade klassivendadega. Esinemisi on palju, nii sünnipäevadel, firmade suvepäevadel kui ka pulmades. Rahvale meeldib meie laul, meile meeldib laulda. Lisaks on ideaalne oma kirega kooli kõrvalt raha teenida. Kõik on täpselt nii, nagu see olema peabki.

Väidan südamerahuga, et ilma muusikata poleks mu elu pooltki nii hea. Tegelen laulmisega, mängin pilli ning viimane aeg kirjutan muusi-kat. Muusika on täitnud mu südame ja mis kõige parem, mina ei leidnud teed muusi-kani, ta ise tuli minu juurde.

Kuskil kauguses helisevad nukrad klaverihelid. Need on kaunid, lummavad. Lähenen helile. See tuleb suletud uksega klassiruumist. Mida lähemale uksele jõuan, seda selgemaks helid muutuvad. Jään neid võlutult kuulama. See oli esimene kord kollases majas ja esimene kord kuulata klassikalist muusikat. Sellest päevast teadsin, et ühel päeval mängin ka mina nii. Seitse aastat hiljem kõnnin mööda kruusateed juba tuttava kollase majani. Ühes käes mapp täis mustvalgeid noote, teine taskus, peidus külma eest. Peas keerlevad viisijupid, mis juba sõrmedesse harjutatud.

Avan krigiseva ukse ja hingan sisse sooja õhku. Avan järgmise. Tõmban seljast musta mantli ning riputan selle nagisse. Koridoris on kuulda laste kilkeid, kes enne tunni algust end jooksumängudega lõbustavad. Ka mina olin seda kunagi teinud. Suundun klassi poole, kus üksik klaver mind juba ootab. Asetanud noodid lauale, sean end istuma nelinurksele toolile ja tõstan külmad käed klaviatuurile. Sõrmed hakkavad vuristama heliredeleid. Ronisin esimesest pulgast viimaseni lausa mängleva kergusega ning laskusin vaevata tagasi alla. Kordasin tegevust üha uuesti ja uuesti, kuni klassiuks oiates avanes. Sisse astus õpetaja. Mul hakkas uksest kahju. Nii kurblikult kaebles ta iga kord, kui kellegi endast läbi lubas.

Vahetanud tervitussõnad, võisin asuda ette kand-ma ammu pähe õpitud teoseid. Näidata, kui palju olin neid nädalavahetusel kinnistanud. Kui ilmekalt suutsin mängida ridu, mille ette oli märgitud piano. Kui valjusid, võimsaid helisid tõin kuuldavale kohates märget fortissimo.

Hingasin sügavalt sisse ja tõstsin käed klaviatuu-rile. Lasin õhul kopsudest välja voolata. Uuesti sisse, ja alustasin rahuliku palaga. Iga uue taktiga elasin muusikasse üha rohkem sisse. Lubasin kehal kõikuda kaasa tõusude ja mõõnadega ning hingasin palaga ühes. Vahel tabasin end hinge kinni hoidmas ja parandasin vea. Kortsutasin kulme, kui sõrme alla eksis vale klahv. Nii kuni lõpuni välja.

Tõstsin käed klaviatuurilt ja asetasin pehmelt sülle. Pigin pingutama, et palast välja, tagasi heledasse klas-siruumi tulla. Õrnade klaverihelide asemel lõikasid mu kõrvu sõnad, mis ühte või teist takti teisiti mängida käskisid.

Jätsin kõik meelde ja alustasin uuesti.Nii möödusid kõik järgmised tunnid kollases ma-

jas. Ilmad läksid soojemaks ja õige pea vahetus sünge mantel õhema tagi vastu. Päike paitas mind oma hella-de kiirtega, mis tungisid läbi akna, kui mängisin. Ühel päeval avastasin end tuttavat rada kõndides kingade ja kleidiga, näpus lilled – viimased lilled – mind seitsme aasta jooksul koolitanud õpetajatele.

Olin kuus aastat istunud suures saalis ja vaadanud õnnelikke lõpetajaid, soovides, et nende hulgas oleks ka mina. Nüüd oli minu aasta. Esimest korda elus sain olla see, kes sirge seljaga saali sammub. Keda nähes kõik püsti tõusevad. Tundsin, kuidas käed värisesid ning naeratasin.

Lõputunnistuseni oli vaid üks pisike samm. Selleks oli viimane esinemine tillukesel laval. Mulle, lähedas-tele ning võhivõõrastele. Mu nimi oli kõlanud ning värisevad jalad kandsid mind juba lavale. Istusin. Must klaver oli mind oodanud. Nägin teda naeratamas ja naeratasin vastu.

Esimese hingetõmbega tõstsin käed ta õrnade klah-vide peale.

Hingasin välja.Teine hingetõmme sisse ning lasin sõrmedel libiseda

mööda tuttavaid klahve. Juba paari taktiga hingasin muusikaga ühes rütmis. Lasin kehal minna kaasa tõu-sude ja mõõnadega.

Klaver laulis rõõmust ja mina andsin laulule hoogu juurde. Meie koostöö oli ideaalne. Unustasin, kus ma viibisin ja miks. Mängisin kuni viimase akordini, mil-lel istusin kaua. Võtsin käed klaverit ja asetasin sülle. Naeratasin klaverile, tänades teda mõttes. Tulin tagasi rahvast täis saali.

Kostus aplaus...eLiiSA RAAL,

9. klass

nagu juba traditsioo-niks saanud, austame me Abjaga seotud kirjanikku Jaan Rannapit tema sünni-päeval jutuvõistluse välja-kuulutamisega, kus Abja vald paneb parimale kir-jutajale välja rahalise Agu Sihvka nimelise preemia.

Tänavuse jutuvõistluse teemaks sai valitud muusi-ka-aastast lähtuvalt „Mina

ja muusika“. Teema sobis ka seetõttu, et perekond Ran-nap on tugevalt muusikaga seotud. (Rein Rannap andis hiljuti koos keelpillikvartett Preziosoga Abjas imelise kontserdi!)

Žüriisse kuulusid: Sirje Renter, Silvia Mälksoo, Siiri Meidla, Tiiu Sommer, Lia Kuik, Laine Lindvest, Leida Lepland, Eve Raska, Mariliis Järvelt, Ingrit Porkanen ja

erikülalisena muusikakooli õpetaja Tiiu Jõgi. Esile ker-kisid tööd, kus oli tunda vahetut kogemust ja siirast rõõmu muusikast. Ilmsel-gelt oli nende seas siis ka kohaliku muusikakooli õpi-lasi. Ka auhind sai seekord muusika teemaline – tasuta sõit ja piletid Ott Leplandi ja Gertu Pabbo kontserdile „Hingesugulane“.

Auhinnatud tööd:4.–6. kl Maarja Peterson, Robin Sang, Johanna Järve7.–9. kl Eliisa Raal, Helari Tehver, Kirke Kask10.–12. kl Silver Kask, Merike Voss, Jüri Sepp Ž ü r i i e r g u t u s a u h i n d : Kristjan KrimmA g u S i h v k a p r e e m i a pälvis tänavu Kevin Kallas.

inGRit PORKAnenAbja raamatukogust

Jutuvõistlus „Mina ja muusika“

Omaloominguvõistlusel „Mina ja muusika“ kirju-tasid õpilased oma suhtest muusikaga nii:

Muusika on nagu tuul, keda ei saa sundida vai-kima, ja nagu päike, mis lõpetab tegevuse s i i s , kui on selleks paras aeg. (Maarja Peterson, 6. kl)

Muusika on nagu lib-l ikas, kes lendab hästi graatsiliselt. Muusika on nagu õrn tuul, mis mängib mu kõrvadele kontserti. (Helena Kook, 7. kl)

Muusika on igal pool olemas: nii linnulaulus, puude kohinas kui ka vee vulisemises; pillid ja inim-hääl on neile, kes looduse muusikat mõista ei suuda. (Helari Tehver, 8. kl)

Kogu lauljate mass hak-kas ühtäkki viimast lugu

uuesti laulma. Ilma diri-gendi ja ilma orkestrita. Kõik teadsid täpselt, millal, kuidas ja mida laulda. See oli minu jaoks midagi nii võimast ja erilist, et mul tulid pisarad silma. See oli otsekui hingamine. Me oli-me üks tervik, eesti rahvas. (Kirke Kask, 9. kl)

See tunne, mis tekib lau-lukaare all, kui päev on olnud pikk, kuid keegi ei taha veel lahkuda, õhtu on juba hämar, aga veel soe, laulupeotuli põleb kõrgel tornis, rahvas seisab „Ta lendab mesipuu poole“ ajal püsti ja kõik kohalolijad teevad kätega laineid – seda tunnet pole lihtsalt võimalik kirjeldada, seda peab ise tundma, et aru saada; tekib nirvaanalik tunne. (Merike Voss, 10. kl)

Ma olen tänulik oma vanematele, kes mulle bee-bieas kuulsate Eesti meeste laule unelauluks kuulata lasid. Ma olen neile tänulik selle eest, et nad panid mind muusikakooli flööti, mitte kitarri mängima, kuna nüüd on mul mõlemad selged. Nemad rajasidki minu tee muusika juurde. (Merili Kask, 10. kl)

Muusika annab mulle julgust, läbi selle suudan enda tundeid ja emotsioone kõige paremini väljendada. Muusika motiveerib mind, muudab positiivseks, samas lohutab, kui olen kurb. See teeb minust inimese, kes ma olen, ilma helideta ma isegi ei oskaks ette kujutada, millega ma tegeleks või mil-line ma oleks. Raske on olla pikemat aega muusikata.

(Meeliann Kosk, 11. kl)Muusika on nagu ohatis.

Kui sa korra sellega kokku puutud, jääb see sulle külge. (Kevin Kallas, 12. kl)

Muusika on nagu armas-tus. Seda ei ole näha, aga see on tohutult võimas. Instru-mendi mängimiseks ei ole vaja ainult kehaosi, vaid ka hinge. (Jüri Sepp, 12. kl)

Ma polnud kunagi nii uhke olnud oma laulmise üle. Hea meel oli ka see-pärast, et rahvale meel-dis mu esinemine. Tänasin kuulajaid ja läksin lavalt ära. Pärast seda tuli palju kiidusõnu ja taaskord olin ma väga uhke. (Silver Kask, 12. kl)

Õpilaste mõtted korjas kokku

SiiRi MeidLA

KeviN KAllAse võidutööMinu tee muusika juurde

Mina ja muusika

Muusika on pillide ja nootide laps

Abja valla pensionäride jõulupeod 16. ja 17. detsembril 201516. detsembril kell 11 toimub Abja kultuurimajas Abja valla külades elavate pensionäride ja Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühingu liikmete jõulupidu.

17. detsembril kell 11 toimub Abja kultuurimajas Abja-Paluoja linnas elavate pensionäride jõulupidu.

Peole tuli jatel palume end registreerida ja t ranspordi soovist teatada hi l jemalt 14. detsembriks vallamajas või telefonil 436 4195 Aino, 435 4785 Mari, 435 4786 Maie.

Agu Sihvka preemia pälvis täna-vu Kevin Kallas

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Viljandi maavanem erich Palm kinnitas oktoobrikuus kogukondliku turvalisuse 2015. aasta väikeprojektide toetuse saajad. Mõisakülast olid toetuse saajateks vabatahtlikud pääst-jad ja noortekeskus.

Viljandi maakonnale anti väikeprojektideks 12 000 eurot, millest ühe projekti maksimaal-ne summa võis olla 3000 eurot. Kokku esitati kümme taotlust, millest seitse rahuldati. Nende seas oli ka Mõisaküla Linna-valitsuse taotlus vabatahtlike päästekomandole järelhaagise soetamiseks summas 1555 eurot ja MTÜ Mõisaküla Noortekes-kuse H.E.L.A.R. taotlus turva-kaamerate muretsemiseks koos paigaldamisega summas 1495 eurot.

„Projekti kaudu soetasime Mõisaküla linna vabatahtlikule päästekomandole järelhaagise tuletõrje mootorpumba trans-portimiseks imi- ja tuletõrjevoo-likuga. Tänu sellele on nüüd

olemas abivahend turvaliseks ja operatiivseks päästetööks,“ selgitas Mõisaküla linnavalitsuse arendusspetsialist Mirjam Järve

MTÜ Mõisaküla Noorte-keskusele raha eraldamisel tur-vakaamerate soetamiseks tehti erand üldisest seisukohast, mille kohaselt 24/7 mittejälgitavad tur-vakaamerad ei taga turvalisust. Selle põhjuseks oli asjaolu, et nimetatud projekti esitas noor-tekeskus koostöös Mõisaküla kooliga, alaealised on riskigrupp ja lisaks asub Mõisaküla maakon-nakeskusest kaugel.

Mõisaküla noortejuhi Kaja Õiguse selgituse kohaselt tekkis vajadus turvakaamerate järele seetõttu, et noortekeskusse, mis asub kooli territooriumil, on üles pandud suitsetamise ja alkoholi tarbimise keelu silt, mida aeg-ajalt kahjuks eiratakse. Samas on noortekeskuse eesõue rajatud puhkeala koos kiikepinkidega ja suure lilleklumbiga ahvatluseks vandalismile. Noortekeskuse siseruumid ja spordisaal on huviliste päralt igal tööpäeval õhtuti kella 17-21-ni. Kuna noor-tekeskus ise asub teisel korrusel,

annavad turvakaamerad noorte-juhile võimaluse jälgida all toi-muvat, hoida olukorda kontrolli all ja tagada turvalisus.

„Kaameratel on salvestamise funktsioon, mis aitab tuvastada pahatahtlikke, vandaalitsevaid ja muul moel vaenulikult käituvaid inimesi ja võimaldab kutsuda neid korrale,“ märkis Kaja Õigus. „Kõige suurem soov on tagada noortele noortekeskuse terri-tooriumil turvatunne ja vältida halbu eeskujusid, kellelt õppida negatiivset käitumist,“ lisas Mõi-saküla noortejuht.

Kogukondliku turvalisuse loomisse panustavatele vaba-ühenduste ja asutuste väikepro-jektidele riigieelarvest toetuse andmise eesmärk on edendada kohalikku ja piirkondlikku alga-tust turvalise elukeskkonna loo-misel ja suurendada turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd.

MeeLiS SõeRd

Riigikogu Mulgimaa toe-tusrühma esimees riigikogu aseesimees helir-Valdor Seeder ja toetusrühma liige Meelis Mälberg külastasid 23. oktoob-ril Mulgimaad, otsimaks koos Mulgi kultuuri instituudiga ideid ja lahendusi Mulgi eluolu hoidmiseks ja edendamiseks.

Helir-Valdor Seedri arvates on Mulgimaa väljakutse eden-dada ettevõtlust, turismi ja kau-bandust, et luua uusi töökohti. „Peame olema praktilisemad ning lisaks kultuurile arendama Mulgi majandusruumi. Ilma ma-janduse edenemiseta pole Mulgi-maa arengut loota,“ rõhutas ta.

Mulgi kultuuri instituudi juhataja Kaja Allilenderi hin-nangul on viimase kümnendi jooksul Mulgimaal keele- ja kultuuripärandi ning traditsioo-nide hoidmisel ja edasikandmisel palju ära tehtud, ent vaja oleks uut arenguhüpet. Uueks välja-kutseks kogu Mulgimaale oleks Allilenderi ütluse kohaselt Mulgi külastus- ja kompetentsikeskuse kui keskse pärandi tutvustaja väljaehitamine.

Riigikogu Mulgimaa toetus-rühma liikmed tutvusidki esmalt väljasõidul kohapeale olukorraga tulevase külastuskeskuse asupai-gas Sooglemäe talus Helme vallas Ala külas. Neid saatsid Viljandi maavanem Erich Palm, Halliste vallavolikogu esimees Andres Rõigas, Halliste vallavanem Ene Maaten, Mõisaküla linnapea Er-vin Tamberg, Mulgimaa arendus-koja tegevjuht Anneli Roosalu, Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Eveli Jürgenson jt.

Külastuskeskuse väljaehi-tamisega seonduvast kõneles

järgnevalt Kivimäe turismitalus Taagepera külas Tõrva linnapea Maido Ruusmann. Küsimusi esi-tasid talle nii Helir-Valdor Seeder kui Meelis Mälberg, Valgamaa mulkide tegemiste vastu tundis huvi Valga maavanem Margus Lepik. Turismiettevõtluse või-malusi Mulgimaal tutvustas oma kogemuste põhjal Kivimäe turismitalu peremees Peeter Arro. Mulgimaa arenguprog-rammist andis üksikasjaliku ülevaate Andres Rõigas, kelle sõnul tuleks selles kavandatuga Mulgi kultuuri instituudi tasemel

edasi tegeleda ja ettevalmistavaid tegevusi ellu viia.

Külastati ka Hallistet ja Õisut Taagepera-mailt suundusid

mulgid koos toetajatega Polli kaudu Hallistesse, kus esmalt ko-halikus sööklas lõunatati. „Kiitus Halliste söökla naistele maitsva toidu ja suurepärase, ainult selle-le kohale omase aura eest,“ pani Ene Maaten tänulike lõunatanute üksmeelse hinnangu sõnadesse.

Järgnevalt tehti ringkäik Halliste kirikusse, Annatares-se ja leerimajja, mis üheskoos moodustavad taastatava Halliste kihelkonnakeskuse. Vallavanem rõhutas, et Halliste mulgid on oma kihelkonnakeskuse taasta-mise idee koos kirikuga põhja-likult läbi mõelnud ja alustanud töödega: Annatare on saanud uue katuse, Leerimaja katus pa-randatud veekindlaks ning hoo-ne ümbrus ja üle tee jääv vana koolipark võsast puhtaks tehtud. Vald hoiab korras ka surnuaia

kõrval asuvat teises maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite mälestusmärgi ümbrust. „Ideed kõikide objektide ja terviku aren-damiseks on olemas, projektid valmis, töökorraldus läbi mõel-dud, ootame ainult vahendeid,“ lausus Ene Maaten.

Õisu mõisa hetkesisust ja perspektiividest kõneles päeva-kava lõpuks häärberi kaminasaa-lis külalisi lahkelt vastu võtnud mõisakompleksi üks omanikke ettevõtja Paavo Lampinen. Tõlgi-na vahendas teda Olustvere ame-tikooli direktor Arnold Pastak.

Lõpuks ei saa jätta märki-mata, et Riigikogu Mulgimaa toetusrühma esimees Helir-Val-dor Seeder palus visiidi käigus mulkidelt vabandust põhjusel, et seekord olid mulkide tegemisi vaatamas ja muresid kuulamas vaid tema ja Meelis Mälberg, lubades järgmisel korral tulla arvukama esindusega. Lisaks neile kuuluvad toetusrühma veel aseesimees Helmen Kütt ja liikmed Liina Kersna, Siim Kiisler, Jaak Madison, Mailis Reps ning Priit Sibul.

MeeLiS SõeRd

Tulevase Mulgi külastuskeskuse kompleksi kuuluv taluhäärber Taagepera lähistel Sooglemäel ootab oma paremaid päevi uue laas-tukatuse all, mille paigaldas Halliste valla ettevõtja Maiker Reiman-ni juhitav Vana Maja Sõber OÜ. Õisu mõisa omanikeringi kuuluv ettevõtja Paavo Lampinen (vasa-

kult teine) näitas külalistele Riigikogust ja nende saatjatele lõigu-kest mõisa peahoone vestibüüli tulevasest marmor- ja graniitplaati-dest laotavast mustrilisest põrandakattest.

Projektipõhiselt soetatud neli turvakaamerat aitavad tagada korda ja turvatunnet nii Mõisaküla noortekeskuses sees kui selle esisel puhkealal.

Fotod: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Riigikogulased väisasid Mulgimaad

MõiSAKÜLA KULtUURi- MAJAS • 19. XI kl 15–15.30 altai palsa-mi müük ja tutvustus • 21. XI kl 19 Alen Veziko ja Pärt tarvase kontsert „Ikka veel teel“. Piletid saadaval Piletilevis ja kohapeal • 25. XI kl 17 eakate kadripäev „Laske kadrid sisse tulla“. Külas kadrid Mõisakülast ja Kilingi-Nõmmest. Tantsitab perekond Tuuling • 12. XII kl 18 stiilne jõulupidu „Mustlaslaager läheb taevasse“. Õhtu täis mustlasmuusikat ja -tantse. Pääse ettetellides 5 eurot • 16. XII kl 16 eakate ja puue-tega inimeste jõulupidu. Kont-sert ja tantsumuusika Ervin Lil-lepealt. Külalisesinejad Ruhja kultuurimajast. Toitlustamine. Osalemine eelregistreerimisel. Info tel 5256 049.

eeLK MõiSAKÜLA KiRiK-KOnteRdiSAALiS • 19. XII meeskoori Sakala ja kammerkoori Kungla jõulu-kontsert. Täpsem info tel 525 6049.

MõiSAKÜLA SPORdi- hOOneS • 9. I 2016 kl 20 uusaastapidu. Musitseerivad Ivo Linna ja Antti Kammiste. Lõbusad va-hepalad Margus Abelilt. Pääse nov-s 12, dets-s 14 ja jaanuaris 15 eurot. Info tel 5256 049.

hALLiSte RAhVAMAJAS • 28. XI kl 14 advendikontsert „Nüüd küünla me süütame taas“. Kauneid jõululaule esitab kammerkoor Kungla Kadi Kase juhatusel • 14. XII kl 18 Halliste valla mudilaste jõulupuu

• 18. XII kl 18 memmede tant-surühma Sõsare 20. aastapäeva tähistav kontsert • 18. XII kl 20 jõulupidu. Tantsuks ansambel Lektus. Pääse 5 eurot (kohapeal 10 eurot). Laudade ettetellimine ja info tel 5256 049.

KAARLi RAhVAMAJAS • 21. XI kl 19 rahvamaja 50. aastapäeva tähistamine. Esi-nevad kohalikud taidlejad ja eksootilised tantsijad. Jalakee-rutus ansambli saatel. Pääse 3 eurot. Avatud baar. Laudade broneerimine tel 5886 1997 või [email protected] • 29. XI advendiaja alguse tähistamine • 13. XII kl 12 jõululaat. Tulge kõik kauplema! Kohamaks 1 eurot. Registreerimine tel 5886 1997 või [email protected] • 15. XII kl 16 halliste valla eakate jõulupidu. Esineb Reet Linna. Osavõtuks registreerida hiljemalt 10. XII tel 5886 1997 (Liisa-Andra Lohu), 5256 049 (Laine Pedaja), 5167 340 (Olli Aren), 436 2131 (Koidu Saun) või 5348 2842 (Ivi Alp).

UUe-KARiSte RAhVAMAJAS • Kadriõhtu tähistamine. Eten-dub Viljandi Pensionäride Ühenduse teatristuudio lusti-mäng „Mats von Kartohvel“. Pääse 3 eurot• 28. XI kl 11 koduloopäev ja i advendi tähistamine • 9. XII kl. 18 Halliste valla lah-tised meistrivõistlused kabes • 21. XII kl. 15 IV advendi ja õues toomapäeva tähistamine (iga ilmaga) • 26. XII kl 20 aastalõpupidu ansambliga Mait & Margus. Üllatusesinejad. Pääse 10 eurot. Ürituste info tel 5348 2842.

Kuhu minnaMõisaküla tugevdas turvalisust

Raamatukogupäevad õisus20.–30. oktoobrini toimusid

XXV üleriigilised raamatuko-gupäevad. Kuna 2015. aasta on kuulutatud muusika-aastaks, siis oli sel aastal põhjust muusi-kat avastada ja märgata ka õisu raamatukogus.

Ettelugemispäeval lasteaias lugesime ja vaatasime muusika-raamatuid. Väikesed huvilised said sirvida erinevaid raamatuid ja nii avastada muusika saladusi. Ettelugemispäeva eesmärk ongi tõsta raamatu- ja lugemishuvi ning ühtlasi väärtustada ettelu-

gemist kui kuulajat arendavat lugemisvormi.

28. oktoobril olid lasteaias külas sõbrad Viljandist, kes see-kord etendasid sarjast Saja Rahva Lood Läti muinasjuttu „Siil“. Oli väga tore lugu. Kui algul vaadati etendust istudes, siis peagi said pealtvaatajatest ise näitlejad.

Päev varem olid külaliseks jutuvestja Piret Päär ja rahva-muusikatudeng Eva Väljaots. Piret Päär on jutuvestja, suulise pärimuse spetsialist, koolitaja. On lugusid jutustanud juba pea veerand sajandit. Tema juhtida

on Rahvakultuuri Keskuse Jutu-kool ja jutuvestmisfestival „Jutu-pühad“. Hetkel on tal loomisel omamoodi loomemaja Loodis, kuhu on hea tulla lugusid kuu-lama, jutustama ja lugema.

Kui õues oli vinge tuulega sügisilm, siis rahvatoas olla oli hubane ja südamlik. Kuulajad said hinge soojendada toreda-te lugude ja rahvamuusikaga. Kohtumine oli väga elamuslik.

Traditsiooniliselt üks kord kuus on külarahval Õisus koh-tumine valla sotsiaaltöötaja Mo-nika Errelisega. Tavaliselt tuleb

ta kellegagi koos. Seekordne kohtumine oli hingedepäeval 2. novembril. Siis oli rahvatoas õdus küünlavalguse pärastlõuna koos tavanditöötajast külalise Maire Salaga.

Õisu raamatukogus saab veel vaadata muusika-aastale pühen-datud näitust „Muusika-aasta 2015! Kõlab hästi!“

Tänan kõiki häid külalisi, kes meile toredaid elamusi ja hinge-soojust pakkusid! Kohtume ikka raamatukogus!

Anne JäRViS

5Halliste, Mõisaküla ja Abja ühislehekülg

9.-16. oktoobrini üle eesti toimunud traditsioo-nilise täiskasvanud õppija nädala raames toimus täis-ealiste õppimisvõimalusi tutvustav teabepäev ka Mõisaküla koolimajas.

Mida teha ja kuidas lei-da väljapääs, kui kunagi koolipõlves sel või teisel põhjusel pooleli jäänud ha-ridustee ei võimalda enam tööjõuturul konkurentsis püsida ja kiiresti muutuva maailma infotulvas orien-teeruda. Seda olid Mõi-saküla kooli arvutiklassi kogunenud täiskasvanud huvilistele linnavalitsuse sotsiaaltöötaja Marina Raidi koordineerimisel aset leidnud koolitusel 15. oktoobril selgitamas karjäärinõustajad Katrin Lõhmus võrgustiku Rajaleidja Viljandimaa keskusest ja Enna Tikas Töötukassa Viljandimaa osakonnast.

Karjäärinõustamine aitab inimesel spetsialistide abil end testida ja tundma õppida, et leida võimetele ning kalduvustele sobivat tööd. Vanus, haridus ja edukus ei ole karjäärinõustami-sel määravad – praktikas vajavad igapäevast nõu nii noored, parimas tööeas inimesed kui ka pensioniealised.

Nõustajad tutvustasid veebilehte minukarjäär.ee , millel jagavad oma kogemusi hiljuti edukalt karjääri uuendanud Eesti inimesed, et julgustada ka teisi seda sammu ette võtma. Karjää-rinõustamisteenust on võimalik saada ka kõigis Eesti Töötukassa büroodes kohapeal. Lähemat infot saab telefonil 15501 ning veebilehtedelt rajaleidja.ee , kutseharidus.ee , tootukassa.ee jt. Keegi ei pea jääma töötuks või tegema tööd, millega ta rahul pole. Oleme kõik väärt oma unistusi teostama.

Viljandi Kutseõppekeskuse (VIKK) täiskasvanute karjää-rikoordinaator-nõustaja Marge Soonets aitas murda müüti, et õppima minna tasub ainult gümnaasiumi. Tõsi küll, Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium pakub õppimiseks tänapäeval soovijaile suurepäraseid võimalusi nii statsionaarse, e-õppe kui ka skaibipõhise õppe vormis.

Kutseõppest huvitatuile on aga VIKK arvuti-, ehitus-, auto- ja metalli teenindusõppe ja täiendkoolituse osakondades õppimis-võimalusi igas vanuses ja haridusega, ka erivajadustega (lihtsus-tatud õppekava, vaegkuuljad, liikumispuudega inimesed jne.) inimestele. Õppida saab sõltuvalt erialast ja koolikorraldusest päevases taseme- või sessioonõppes, kooli- või töökohapõhises õppes. Õppetöö toimub tasemeõppes igal tööpäeval, sessioonõp-pes on koolitunnid kord või kaks kuus. Töökohapõhises õppes toimub õppetöö töökohas vastavalt kokkulepitud ajakavale. Täiskasvanute koolituses on õppetöö korraldatud vastavalt oma ajagraafikule. Saab omandada 2., 3., 4. ja 5. taseme kutseid.

Uue kutsealana saavad ka poolelijäänud põhiharidusega inimesed VIKK-s alates 2016. aasta märtsist õppida viie kuuga abikelneriks ja alates septembrist ühe aastaga puhastustee-nindajaks. Mõlemad ametid tagavad kindlasti töökoha. Ha-ridusnõudeta saab aasta või lühema ajaga omandada veel ka abikoka, veoautojuhi, sõiduauto pindade hooldaja-rehvitehniku, keevitaja, palkmajaehitaja või kodutekstiilide õmbleja kutse.

VIKK täiskasvanute koolitusosakond pakub ka tasulisi täien-duskoolitusi ja väljaõppekursusi, tänavu oktoobris-novembris näiteks veoautojuhtidele, sõitjateveo autojuhtidele, keevitajatele, plaatijatele jne.

Ammendavat teavet kõigest, mida pakub VIKK, leiab kooli kodulehelt vikk.ee .

MeeLiS SõeRd

halliste kiriku ja kalmistu naabruses tänavu suve hakul katuse alla saanud ajaloolises Annatares tähistati 2. novembri õhtul rahvarohkelt hingede-päeva.

Pimedas sügisõhtus paistsid juba eemalt suurte küünalde tulesilmade korrapärased read piki hoone kaht teedepoolset külge. Puutrepist ja laiast uksest sisenejad võtsid kohad sisse alt üles kõrguvatel istmeridadel. Avarale hingeõhust auravale ruumile heitsid hämarat valgust küünlatulede read lava ääres ja tulesilmad seinaorvas.

Inimesi oli saabunud Hallis-test, Kaarlist, Abjast ja Mõisakü-last. Mõnedki neist olid eelnevalt jõudnud üle tee asuval surnuaial käia, lahkunud lähedaste haua-platse kohendada ja kalmudele küünlad läita.

Hingedepäeva õhtu Anna-tares juhatas rahvast tervitades sobilikus meeleolus värsivormis sisse sündmuse initsiaator Hal-liste vallavanem Ene Maaten. Järgnevalt moodustas laval lau-lukaare segaansambel Pool Kuus

Karksi valla kultuurikeskusest. Noodilehti käepäraselt valgus-tades esitas ansambel hulga kauneid ja kuulajaile südamesse läinud laule, klahvpillil saatis juhendaja Anne Gomaa.

Lauljate kaheosalise etteaste poolitas tunnustatud tavandi-töötaja Maire Sala oma päevako-hase mõtisklusega. Sõnavõtja tõ-des, et seekordne hingedepäeva Annatares polnud esmakordne. Ta meenutas, et ka kümme aastat

tagasi, kui nad koos abikaasaga alustasid tööd Halliste kalmis-tu hooldajatena, tähistati seal hingedepäeva. Ja nagu nüüdki, laulis ka siis ansambel Pool Kuus, otsides toona vihma läbisadava katuse all sobivaid kohti, et kui-vaks jääda.

Maire Sala rõhutas oma mõ-tiskluses, et meenutada ja mäle-tada on vaja, sest oleme siia ilma sündinud tänu neile, kes olid enne meid. Ta pidas seejuures

oluliseks säilitada ka meie oma rahvuslikke tavasid ja kombeid, sealhulgas hingedepäeva tähis-tamist.

Ene Maaten ja Halliste rah-vamaja juhataja Laine Pedaja tänasid lõpetuseks soojalt esi-nejaid, pakkudes neile ka tassi kuuma teed, ning soovisid kõi-gile head koduteed.

MeeLiS SõeRd

Nii nagu kümme aastat tagasi, aitas tänavuselgi hingedepäeva tähistamisel ajaloolises Annatares oma kaunite lauludega sobivat meeleolu luua ansambel Pool Kuus Karksi-Nuiast Anne Gomaa (paremal) juhatusel.

Mõisaküla kooli VIII klassi õpilane Jana Boneva (vasakul) ja tema õde Valeria IV klassist õmblesid käsitööpäeval endi maalitud kan-gatükist valmis kunstsiidist salli.

Juta Jalakas (vasakul) näitab Mõisaküla käsitöötoas koos käivate naiste valmistatud käterätte, millise sai kingituseks iga Mõisaküla lasteaia laps.

uudised

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

ÕNNITLEME!

HELEN HULKKO ja KRISTO KÄSPRE – 11. X sündis perre tütar ELIISE MARIE.

MADLI ja SANDER LEPIKSON – 5. X sündis perre tütar MIIA.

Mõisaküla linnavalitsus

Halliste vallavalitsus

Soodsaid kaasaegseid kutseõp-pevõimalusi Viljandi Kutseõppe-keskuses tutvustas infopäeval Mõisakülas karjäärikoordinaator-nõustaja Marge Soonets.

Hingedepäeva õhtu Annatares

Käsitöötuba toetas lasteaeda Mõisaküla käsitöötoas val-

misid oktoobrikuu eelviimasel laupäeval heategevuse korras enam kui kakskümmend õm-meldud linast käterätti – üks igale Mõisaküla lasteaia lap-sele. nii suurtele kui väikes-tele käsitööhuvilistele jagus muudki põnevat tegemist.

„Käterätt on asi, mida läheb vaja igal lapsel,“ selgitas Mõi-saküla käsitöötoas tegutseva MTÜ Käetöö Koid eestvedaja Juta Jalakas, miks otsustasid käsitööd harrastavad naised õmmelda kõigile Mõisaküla lasteaia lastele omanäolise linase käteräti. Käterättidele õmmeldi serva pits ja peale teis-test erinev värviline litrikene, et iga laps oma räti kergemini ära tunneks.

„Kuna tubli kohalik käsitöö-meister Ilga Suurmets pakkus meile tasuta tal üle jäänud li-naseid laudlinu, siis mõtlesime, et kasutame võimaluse ära,“ ütles Jalakas. Tükkideks lõiga-tud linadest üleriigilise käsitöö tutvustamise ja populariseeri-mise nädala raames Mõisaküla käsitöötoas valmis õmmeldigi.

Eesti Rahvakunsti ja Käsi-töö Liidu algatusel olid käsi-töökojad üle Eesti ühisnädala raames avatud 23.-26. oktoobri-ni. MTÜ Käetöö Koid korraldas oma käsitööd tutvustava üritu-se 24. oktoobril.

Lisaks käterättide õmblemi-sele tehti Mõisaküla käsitöötoas sel päeval muudki. Juta Jalaka juhendamisel lõpetasid käsi-tööringis osalevad tütarlapsed kunstsiidist sallide valmista-mist.

„Rahulikult. Pane kand maha ja siis vajuta,“ õpetas

juhendaja elektrilise õmblus-masina taga püüdlikult te-gutsenud Mõisaküla kooli IV klassi õpilast Valeria Bonevat. Valmiva salli oli tüdruk ise kangatükist välja lõiganud ja kauniks värvinud. „Siidima-terjal on kallis ja ka kortsuv,“ selgitas juhendaja, miks kunst-siid on lastele õppimiseks so-bivam.

Kõrval asuvas puidutööko-jas näitas ka poistele tööõpetust andev käsitöötoa perenaine pappkarbis olevaid õpilaste poolt sisse põletatud kooli sümboli öökulliga ja muid huvitavate mustritega puitrat-takesi. Need sobivad paelaga kaela medaljonina või ka kau-nistuseks üles riputamiseks. Puidupõletamine pakkus lisaks lastele huvi ka täiskasvanuile.

Selleks aga, et tublidel käsitöötegijatel toredal ühisel tegevuspäeval aga jõudu jät-kuks, pakkus Juta Jalakas neile vaagnalt maitsvaks energia-laksuks oma tütre valmistatud iiri iiriseid.

MeeLiS SõeRd

täisealisi juhatati õpiradadele

6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla kultuurimaja taidlejad esinesid oktoobri lõpul sooja vastuvõtu osali-seks saades hooaja avaõhtul naaberlinna Ruhja kultuuri-maja Lätis.

Ruhja linna ilusas avaras kultuurimajas astusid vahel-dumisi üles Mõisaküla kultuu-rimaja bigbänd Iivo Hakkaja juhatusel, kammerkoor Kung-la abidirigent Kertu Kukka juhatusel, idamaatantsude rühm Bahira Laine Pedaja juhendamisel, tantsurühm Vaprakesed Ene Akkaja juhen-damisel ning naisrahvatantsu-rühm Ütenkuun Alli Laande juhendamisel.

„Koju jäid ainult lapsed ja näitering,“ teatas Mõisaküla kultuurimaja juhataja Laine

Pedaja tõlgiks kaasas olnud Ilga Suurmetsa vahendusel kontserdi eel. Tantsijad pidid küll mitut puhku esinemiskos-tüüme vahetama, kuid sellal tänasid võõrustajad laulu saa-tel hooaja alguse puhul oma piirkonna tublisid kultuuritöö-tajaid või esinesid meie lauljad ja pillimehed.

Lahkelt olid lätlased hoolt kandnud, et peolaudadesse palutud Mõisaküla taidlejate kõhud tühjaks ei läheks. Pitsat, kringlit, kohvi ja teed jätkus kõigile.

Ruhjalased tänasid mee-netega südamest kõiki meie taidluskollektiivide juhte, tõlk Ilgat, ega unustanud ka ühtki taidlejat: suurest korvist sai igaüks valida omale meelepä-rast värvi Ruhja kultuurimaja

kirjaga pastaka. Enne koju-sõiduks taas bussi istumist jäi aega paar tundi rõõmsaks ja-lakeerutuseks ansambli saatel.

Seekordne sõpruskontsert sai teoks Mõisaküla taidleja-te vastukülaskäiguna Ruhja

piirkonna taidlejate suvisele meeldejäävale esinemisele Mõisaküla kodukandipäe-vadel.

MeeLiS SõeRd

MõiSAKülA linnAvOliKOGU22. X 2015 toimunud istungil:• otsustati muuta Akemal OÜ-ga 22. I 2013 sõlmitud äriruumide üürilepingut ja vabastati üürnik üüri tasumisest alates 1. XI 2015 kuni 20. I 2016;• otsustati pikendada FIE Anneli Jürisega sõlmitud Pärnu tn 43 asuvate äriruumide üürilepingut kuni 10. IX 2020;• otsustati pikendada Ülle Hannokiga sõlmitud ruumide tasuta kasutamise lepingut kuni 30. IX 2020;• kehtestati määrusega nr 9 „Mõisaküla linna arengukava 2016-20126“;• kehtestati määrusega nr 10 „Mõisaküla linna eelarvestrateegia aastateks 2016-2019“;• kuulati ära linnapea ja linnavolikogu esimehe info.

MõiSAKülA linnAvAliTSUS13. X 2015 toimunud istungil:• otsustati määrata ja maksta välja oktoobrikuu vajaduspõhine peretoetus 7 abivajajale kokku 495 eurot;• lahendati hooldusega seotud taotlusi;• lahendati riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja teenindusmaa määramise küsimusi;• väljastati ehitise kasutusluba Elisa eesti AS-ile Mõisakülas Jaama tn 4 asuva antennimasti kasutusele võtmiseks;• otsustati tunnistada osalejate puudumise tõttu nurjunuks Pärnu tn 32-1 asuva korteriomandi võõrandamiseks toimunud avalik kirjalik enampakkumine;• kinnitati Mõisaküla lasteaia hoolekogu koosseisus: lapsevanemad Marju Lamber, Maiko Škurin ja Triin Teearu-Seli, lasteaia õpetajate esindaja Tiina Raba ja linna esindaja Juta Jalakas;• pikendati Mõisaküla linnavalitsuse ja EKNK Mõisaküla koguduse vahel 17. XI 2007 sõlmitud avaliku kasutuse lepingut kuni 31. XII 2025;• eraldati Mõisaküla linna 2015. aasta eelarvevahendite tege-vustoetuseks ettenähtud summadest 240 eurot FIE Perearst Ürjo Mälksoole küttepuude ostmiseks;• suunati resercfondist linna 2015. aasta eelarvesse majandusku-ludeks 600 eurot Mõisaküla kooli 110. aastapäevaks tellitud kooli mälestusplaadiga seotud kulude katteks;• eraldati reservfondist MTÜ Mulgimaa Arenduskojale 460 eurot 2013.-2014. aastal toimunud projektide „Mulgimaa noored maa-ilmas“ ja „Maailma noored Mulgimaal“ tegevuste elluviimise omaosaluse katteks;• otsustati esitada määruse eelnõud „Mõisaküla linna arengu-kava 2016-2026“ ja „Mõisaküla linna eelarvestrateegia aasta-teks2016-2019“ linnavolikogu istungile;• võeti teatavaks linnapea info muudatustest postiteenuste osu-tamises.

OMAVALitSUSKROOniKAt

IIVI KENG 11. VII 1939 – 4. IX 2015

HANS KÕVERJALG 28. XI 1931 – 17. X 2015

EINAR SUISLEPP 11. IV 1944 – 28. X 2015

SÜLVI MITROFANOVA 21. I 1929 – 7. XI 2015

HELBE LILLENIIT 22. XI 1932 – 8. XI 2015

AINO KOLLIST 16. IV 1936 – 7. XI 2015

Halliste vallavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

MÄLESTAME

Üheks esinejaks Mõisaküla kultuurimaja taidlejate kontserdil Ruhja kultuurimaja avaras saalis oli tugeva aplausi teeninud bigbänd Iivo Hakkaja (esimene vasakult) juhendamisel.

Veerandsada töökat EELK Mõisaküla koguduse liiget puhastasid sügistalgutel paari tunniga kiriku ümbruse mahalangenud puulehtedest.

Mõisaküla raamatukogu 110nagu selgub raamatuko-

gude ajaloo uurija Kaljo Olev Veskimäe uurimusest, oli esi-meseks raamatukoguks Mõi-sakülas 1905. aastal Liivimaa kubernerilt saadud loa alusel asutatud K. Kuuse laenuraa-matukogu.

Mõisaküla laenuraamatu-kogu omanik Hans Kuuse oli Kiikre talu väimees. Kiikre talu kuulus Abja mõisa renditalude hulka. Hans Kuuse sündis 6. oktoobril 1867. aastal. Ta oli aktiivne ja teotahteline mees ning võttis elavalt osa seltside ja asutuste tegevusest.

Üheks Hans Kuuse ettevõt-miseks oli raamatukaupluse ja selle juurde raamatukogu avamine. Nimetus K. Kuuse laenuraamatukogu tuleneb ilm-selt Kiikre talu nimest – Kiikre Kuuse. 1915. aasta 8. augusti nn. Pulleritsu tulekahjus hävis teiste tähtsamate hoonete seas ka kirjatarvete- ja raamatu-kauplus. Raamatukogu edasise tegutsemise kohta kahjuks andmed puuduvad.

1910. aasta oktoobris sai asutamisloa Pärnu Eesti Kooli Seltsi Mõisaküla Haruseltsi raamatukogu ning 1910. aas-tat võibki lugeda Mõisaküla rahvaraamatukogu asutamise aastaks.

1909. aastal avati Pärnu Eesti kooli Seltsi Mõisaküla Haruseltsi Kooli lasteraamatu-kogu, mis oli esimene kooliraa-matukogu Mõisakülas. 1909. aastat saabki pidada Mõisaküla kooliraamatukogu asutami-se aastaks. 1913. aastal, seltsi iseseisvumisel, sai raamatuko-gust Mõisaküla Haridusseltsi kooliraamatukogu ning 1940. aastal Mõisaküla Algkooli ja Täienduskooli raamatukogu.

Kooliraamatukogu jätkas pidevat tegutsemist kuni 1944. aasta sügiseni, mil raamatukogu hävis koos koolimajaga. Osa raamatuid suudeti tulest päästa, osa saadi kätte lugejatelt. Te-gutsemist jätkas raamatukogu taas koos kooliga juba 1944. aasta lõpus.

1919. aasta novembris jätkas raamatukogu tegevust iseseis-

va Mõisaküla Hariduse Seltsi Raamatukoguna. Riigistamise järel 1940. aasta 12. novembril nimetati raamatukogu ümber Mõisaküla Rahvaraamatuko-guks. Aasta hiljem, 13. märtsil 1941 sai raamatukogust Mõisa-küla keskraamatukogu. Saksa okupatsiooni ajal 1942. aasta jaanuaris anti nimeks Mõisakü-la Linna Avalik Raamatukogu ning sõja lõppedes 1944. aasta lõpus muudeti Mõisaküla Linna Keskraamatukoguks.

1912. aasta 1. novembril ava-ti Raudteelaste raamatukogu. Tegemist oli avaliku raamatuko-guga, kus oli kirjandust ka vene ja läti keeles.

Mõisaküla Läti Hariduse Selts ARS avas 1920. aastal raamatukogu, mis oli mõeldud vaid seltsi liikmetele.

Kooliraamatukogu oli veel ka 1925. aastal avatud Mõi-saküla Tööstusõpilastekoolil, mis oma olemuselt oli pigem erialaraamatukogu.

Kokku tegutses Mõisakülas enne 1944. aastat kuus erine-vat raamatukogu. Eeldusteks

raamatukogude asutamisel oli asula kiire areng, elanikkonna pidev kasv, soodsad majandus-likud tingimused. Elanikkonna kasvades tekkis ka nõudlus hariduse ja raamatute järele. Sa-muti lõi eeldused erinevate raa-matukogude tekkeks Mõisaküla paljurahvuseline elanikkond ning tööstusasula omapära tingis vajaduse ka kutsekooli ja vastava raamatukogu järele.

Sõjajärgselt jäid edasi te-gutsema kolm. Raudteelaste raamatukogu muudeti nõuko-gude ajal Poliithariduskabineti raamatukoguks. Peaaegu nullist alustasid füüsilise hävimise järel taas tegevust kooli- ja rah-varaamatukogu ja on avatud oma lugejatele tänaseni.

Põhjalikuma ülevaate raa-matukogude tegevusest Mõi-sakülas aastatel 1895-1944 saab uurimistööst „Raamatukogud Mõisakülas 1895–1944“.

CeSSy MänniK

taidlejad esinesid Ruhjas

Kogudus koristas kirikuümbrusteeLK Mõisaküla kogudus

jätkas tänavugi oma igasügi-sest kiiduväärt tava koristada kirikuümbrus mahavarisenud puulehtedest.

„Meie kirikupargi igasügi-sestel koristustalgutel, mis sel aastal toimusid 24. oktoobril, oli kohal veerandsada töökat kätepaari. Saime kahe tunniga platsi puhtaks,“ sõnas kogudu-se juhatuse esimees Kunnar Keres. Kokkuriisutud lehed pakiti suurtesse prügikottides-se, mis jäeti kokkukoondatuna pargiserva. Sealt vedas need ära Mõisaküla Linnahoolduse järelhaagisega traktor.

Üks töötegijaist Sirje Usin märkis, et puhtaks tehti ka kogudusemaja ümbrus Heki tänaval. Peale tööd kinnitati kiriku käärkambris naispere

poolt kaetud laualt keha või-leibade ja kohviga.

„Tore päev oli! Sügisene „Teeme ära!“ Mõisakülas,“

rõõmustas Kunnar Keres. „Ko-guduse juhatus tänab kõiki seekordseid talgulisi, töötege-miseks kohtume taas kevad-

talgutel,“ lisas juhatuse esi-mees.

MeeLiS SõeRd

RIIgIvARA võõRANdAMISE TEAdE

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku elektroonilise enam-pakkumise Mõisaküla linnas asuvate kinnistute müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 9. detsember 2015. Täpse-mat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee .

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Kunnar Keres.

7Halliste, Mõisaküla, Abja ühislehekülg

Mõisaküla kultuurimaja äsjauuendatud saali kogu-nes 21. oktoobri õhtul üle 80 kilvari, et teha algust Mulgi-maa mälumängu järjekordse hooajaga.

Võõrustajate poolse sooja vastuvõtu muutis meeldejää-vamaks osalejaile näidatud videoseeria selle 120 aastat kestnud asula, praeguseks paraku Eesti väikseima linna vaatamisväärsustest, ajaloost ja nüüdistegemistest. Seejärel hakati seitsmeteistkümne laua ümber nelja-viiekesi päid murdma, et leida vastu-sed Kai Kannistu juhitava žü-rii poolt Mulgi mälumängu neljanda hooaja esimeseks vooruks nuputatud topelt-tosinale küsimusele. Karksi kihelkonda esindas koguni viis võistkonda, Hallistest ja Helmest oli väljas kummastki neli ning Tarvastust seekord vaid kolm esindust.

Küsimused keskenduvad iga kord mängukoha kultuuri, ajaloo, looduse ja teistele küsi-mustele. Sestap oli seekord ede Mõisaküla võistkonnal ja nad suutsidki oma punktiskooriga püsida kolmveerandi mängust teisel kohal; alles lõpuvee-rand murdis nad viiendaks. Veelgi rohkem libisesid alla-mäge „Tuuletallajad“ (Kark-si-Nuiast), kes pool mängu liikusid esimesel-teisel kohal, rinnutsi Halliste, Helme, Mõi-saküla ja „Karksi mulkidega“, ent lõpuks jäid kuuendaks. Vä-hem edukalt alustanud „Karksi mulgid“ edenesid järjest ja 14. küsimuse järel juba juhtisid, kogudes lõpuks 42 punkti. Teisele kohale tuli Helme võist-kond 41 ja kolmandale Halliste 39 punktiga.

Uuendusena esitas žürii 4-astmelise „nupuküsimuse“, mille puhul tuli vastus anda „asja ennast“ järjest rohkem

avavate osaküsimuste järgi, millest iga järgmine tõi ühe võrra vähem punkte. Ena-mate punktide lootuses riski võttes ja poolhuupi vastates võis tabelisse muidugi „nulli“ saada. Nõnda läkski alt paar võistkonda, kes küsimuse esimese osa „on maa, aga pole riik?“ peale pakkusid vastuseks Gröönimaa ... õige Mulgimaa asemel.

Nagu ikka, lahkuti sõpra-dena ning oldi rikkamad uute tutvuste ja teabekildude poo-lest. Järgmine voor peetakse 18. novembril Tõrvas, värske kujunduse saanud kultuuri-hoones, kuhu oodatakse nii mõndki uut võistkonda kui ka kuulajaid ja „kiibitsejaid“.

OLAV RennO,

žürii liige

Uue-Kariste rahvamaja juures tegutsev halliste valla eakateklubi 60+ tähistas tä-navu mardipäeva läti moodi Ruhja lähistel Kööna rahva-majas koos kohaliku folkloo-rirühmaga dzine.

Peale väikest taastutvumist Ruhja linnaga ja põgusat siht-koha otsingut jõudis bussitäis Halliste valla rahvast õhtupi-meduses Köönasse. Seal võtsid tulijaid väikese rahvamaja tre-pil kahel pool spaleerina seistes vastu vastsetes rahvariietes kohaliku folkloorirühma Dzine liikmed.

Üleriietest vabanetud, seis-ti tervitusteks jällenägemise puhul saali vastakuti – ühele poole võõrustajad ja teisele poole külalised, kelle esindusse kuulus ka Halliste vallavanem Ene Maaten. Mulgimaa mees-tel oli kõigil peas must kaabu. Lilled, meened, soojad sõnad ja kallistused ning sõpruslaulud eesti ja läti keeles kuulusid rõõmsa taaskohtumise sisseju-hatuse juurde.

Eraldi tänasid Dzine liik-med hallistelastega kaasa sõit-nud perearst Ürjo Mälksood Abja-Paluojalt ja klubi 60+ ühte eestvedajat Martin Lin-derit. Nende vahendusel kahe ühenduse sõprussuhted sõlmi-tigi, misjärel sai teoks lätlaste aprillikuine tore külaskäik Uue-Karistesse. Nüüd siis olid uuekaristelased mardipäeva puhul Köönas vastukülaskäi-gul.

Põlled ette seotud ja käised kääritud, läks lahti peotoitude tegemiseks. Ühel laual val-mis läti rahvuslik mardiroog: puukulbiga sõtkuti ühtseks massiks keedetud kartulid ja hall hernes ning praeliha koos sibulaga, millele lisati maitse-aineid ja kanepiõli. Saadud segust vormiti lõpuks ümarad pätsikesed. Teisel laual tüh-jendati suurde nõusse hulk külaliste kaasatoodud kefiiri- ja

kamajahupakke, lisati suhkrut ja segati hoolega läbi mulgi rahvustoiduks kamaks. Lisaks olid võõrustajad katnud pika laua oma rahvuslike kilu-mu-navõileibade, lihapirukate, kringlitega jne. Isetehtud toi-dud maitsesid hästi ja tegijad teenisid ära kiituse ning tänu.

Toiduvalmistamisega sa-maaegselt olid keset ruumi kolmanda laua ääres mulgid ja lätlased, väikesed ja suured läbisegi ametis läti marditra-ditsiooni juurde lahutamatult kuuluva mardikuke valmis-tamisega. Pliiatsiga valgele plaadile joonistatud hiiglaslik

kukk sai omale värvilistest plastiliiniribadest punase harja, kuldse avali noka ja kannused ning erksavärvilised tiivad ja sulerüü. Lõpuks tõsteti uhke kukeisand aukohale keset seina.

Pärast korralikku kehakin-nitust läks lauluks-tantsuks. Lätlaste esituses kõlasid kenasti ka paar tuntud eestikeelset laulu, nende seas Vello Ainsalu „Kodukoht Karksi“. Püüdlikult ja tulemuslikult laulsid julge-mad mulgid Dzine rahvaga nende laulikuist omakorda kaasa lätikeelseid laule. Jala-keerutuse eest hoolitses vanu

populaarseid eestikeelseid lau-le esitades kohapeal sündinud kapell. Selles mängisid-laulsid taustajõudude kaasabil Eha Lihtne ja allakirjutanu kitarril ning Heiki Alp akordionil.

Ootamatult avanes keset peohoogu uks ja riburada tulid akordioni ja rahvapillide saatel laulu lüües sisse rahva-rõivais vahvate päevakohaste maskide-peakatetega mardid. Lätikeelsete mardilaulude saa-tel kaasati rahvas ühisesse folkloorsesse ringmängu. Tore sõpruspidu lõppes taas ühis-laulude ja jalakeerutusega ning mõlemapoolse sooviga peatselt taas kohtuda.

Suur tänu klubi 60+ eest-vedajatele Ivi ja Heiki Albile ning Leili Tsernõšovale, kes sai suurepäraselt hakkama ka tõlgi ülesannetega. Samuti klubi ettevõtmisi toetavale Hal-liste vallale eesotsas vallava-nem Ene Maateniga, bussijuht Valdur Öövelile ning kõigile klubi 60+ liikmetele, kes oma rõõmsa tuju ja aktiivse kaasa-löömisega mardiõhtu Lätimaal kordumatult meeldajäävaks muuta aitasid.

MeeLiS SõeRd

Mõisaküla kultuurimajas toimunud IV Mulgi kilva avavooru võitnud Karksi Mulkide võistkonna kaptenil Enn Sarvel oli teenitult põhjust rändauhinna-kaabu lehvitamiseks.

Leili Tšernõšova (vasakul) juhendamisel segasid läti naised valmis suure pajatäie mulgi kama.

Pillid käes, mardipere eesotsas tuppa tulnud mardiema ja mardiisa kaasasid nii võõrustajad kui külalised Mulgimaalt enda ümber ühisesse rõõmsasse ringmängu.

Algas mulkide neljas kilvahooaeg

abja uudised

Lasteaias toimus isadepäev reedel. Isad kogunesid kella poole viieks lasteaia ette. Algatuseks andsid lapsed väikese kontserdi, kus loeti luuletust, lauldi ja tantsiti. Peale seda moodustati võistkonnad ja läks lahti orienteerumismäng. Kuna väljas oli juba parajalt pime, tuli kasutada taskulampe. Start oli lasteaia eest, kus tuli rõngastes hüpata, II punktis lahendati vanasõnu, III lauldi, IV pidi läbi rõnga pugema ja V mängiti ringmängu. Igas punktis saadi üks täht, millest tuli finišis sõna kokku seada. Selleks oli „ISAKE.“ Kontroll-punktid pidi leidma üles fotode järgi. Osavõtjaid oli palju. Tänu vahvatele isadele, kes lustlikult koos lastega mängu kaasa tegid.

KeRSti KÜnnAPUU

õhtupoolik isadeleIsadel tuli koos lastega taskulambi valgel läbi rõngaste hüpata.

Foto: Pille Kandla

Rõõmus mardiõhtu lätimaal

HILDA ALLIK 91LISETE LOHU 88AINO TAMMISTE 84HELBE LILLENIIT 83ALIIDE-ENDLA TIIVEL 81MARIE RIIET 81LINDA JALLAI 80LEHTI TIKO 80AINO-SIRJE NOOP 75

Halliste vallavalitsus

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

ILSE LITVINENKO 90VALLIJA-HERMINE ŠMIDTE 90KALJU ILVES 86MAIMU JÕUDNE 84ANNA KUUSK 83LINDA TÄPP 83LEILI-ASTRID NÕMM 83EMILIE LUSIS 81SILVIA KREEVS 81LINDA LÄLL 81IJA VAGLAOTS 81JUHAN REBANE 81TÕNIS LEETUS 70

Mõisaküla linnavalitsus

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Kunnar Keres.

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2016. aastaks võtavad vastu kõik Eesti postkontorid.Ajaleht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), so. 11 numbrit aastas. Lõuna-Mulgimaa (indeks 00927) jooksva kuu lehte saab tellida kuni 10. kuupäevani.Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus maksab 2,86 eurot. Lõuna-Mulgimaa on pdf-failina programmi Adobe Reader abil loetav ka internetis kohalike ajalehtede hulgast, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Tellige ajaleht Lõuna-Mulgimaa ja kodukandi uudised tulevad koju kätte!

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post [email protected] ja [email protected]

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post [email protected]. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Tervise Tugi OÜ kutsub kõiki huvilisi veresooni kontrollima

• Kas Teil on kõrge vererõhk?• Kas Teil on kõrge kolesteroolitase?• Kas Teil on perekonnas esinenud südame-

veresoonkonna haigusi?• Kui jah, siis on Teil kõrgenenud risk haigestuda • jala arterite ateroskleroosi.

Jala arterite ja vererõhu kontrollimine toimub: 7. detsembril alates kella 10 Mõisaküla linnavalitsuses

(Jaan Sihveri 4, Mõisaküla)8. detsembril alates kella 10 Abja päevakeskuses

(Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja) Vastuvõtule tuleb end eelnevalt kirja panna. Registreerimine toimub tööpäevadel kella 9-12 tel 5698 5633.Eriti on oodatud inimesed, kellel esineb sageli säärelihastes valu ja krambihooge.

Protseduur maksab 8 eurot.Hooli endast ja tule kontrolli!

Tulge Leaderi infopäevale!Hea Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ettevõtja,

kohaliku omavalitsuse, MTÜde ja SAde esindaja, leia endale sobiv aeg ning tule Mulgimaa Arenduskoja Leaderi meetme infopäevale!

Infopäevad toimuvad igas Mulgimaa Arenduskoja tegevuspiirkonna omavalitsuses, sh:

• 17. XI kl 17.30 Abja päevakeskuses • 19. XI kl 17 Karksi valla kultuurikeskuses • 20. XI kl 15 Mõisaküla linnavalitsuse saalis • 10. XII kl 15 Uue-Kariste rahvamajas.

Eelnevalt registreerudes on võimalik peale infopäeva saada individuaalset konsultatsiooni taotlemise kohta. Registreerimine konsultatsioonile e-posti aadressil [email protected] ja tel 513 7241.

Jälgige infot meie kodulehel: www.mulgimaa.ee/mak/.

Mulgimaa Arenduskoda

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja strateegia 2014–2023 ning taotlemine Leaderi meetmest saab alata 2016. aastal. Mulgimaa Arenduskoja tegevuspiirkond hõlmab 10 omavalitsust, kindlasti leidub huvitavaid ideid ettevõtjatelt ja/või ühiseid teemasid kogukondades, millele oleks kergem lahendust leida üheskoos.

Planeerime kokkusaamisi, kus on võimalik oma mõtteid teistega jagada ning ühiseid pidepunkte leides neist üheskoos üle-mulgimaalised projekti-ideed vormida.

Ootame kaasa mõtlema ja arutlema: • 19. XI kl. 15 Karksi valla kultuurikeskuses • 24. XI kl. 15 Tõrva kultuurimajas • 8. XII kl. 15 Paistu rahvamajas.

Leia endale sobiv kokkusaamise aeg ja koht ning registreeri end e-posti aadressil: [email protected]

Kõikides eelnimetatud paikades järgneb arutelule kell 17 Leaderi meetme infopäev, antakse infot taotlejatele 2016. a. avanevate taotlusvoorude ajakava, toetatavate tegevuste ja taotlemise tingimuste kohta.

Mulgimaa Arenduskoda

Mulgimaa ootab mõttetalgulisi

MuhkInvestOÜ

Üldehitustööd+372 5554 4156

[email protected]

ABJA PESU-MAJAPAKUB KIIRET JA KVALITEETSET TEENUSTKui vajate, et teie voodipesu, padjad, tekid, rätikud, laudlinad, kardinad jm oleksid puhtad, värske ilmega ja korralikult triigitud, siis olete õiges kohas.

Uue teenusena pakumeVAIPADE KEEMILIST PUHASTUST.

Asume Posti tn 3A (Abja muuseumi taga) Avatud teisipäevast reedeni kl 10-17

Lisainfo: tel 5650 4470, [email protected] www.abjapesumaja.ee

Maakond tunnustab ettevõtjaid

Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Viljandimaa Arenduskeskus kuulutavad välja Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise konkursi, mille eesmärgiks on maa-konna ettevõtjate tegevuse väärtustamine.

Kandidaate saab esitada viies kategoorias: • Viljandimaa maaelu edendaja 2015 • Viljandimaa edukas alustanud ettevõte 2015 • Viljandimaa parim väikeettevõte 2015 • Viljandimaa parim suurettevõte 2015 • Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2015Viljandimaa Arenduskeskus ootab kandidaate hiljemalt

15. Xii 2015 kella 17.00, e-posti aadressil [email protected] või posti teel aadressil Vabaduse plats 6, 71020 Viljandi.

Lisainfo VAK kodulehelt ja ettevõtluskonsultant Tiina Pitsenkolt tel 5788 0445, e-post [email protected]

„Pisikese puu“ tulemine

Raamat „Pisike puu“ on riigi pool-ne kingitus kõikidele 2015. aastal Eestis sündinud ja ka järgnevatel aastatel sündivatele lastele ja nende vanema-tele, sooviga väärtustada meie oma-maist lastekirjandust ning raamatut ja lugemist, ja seda juba üsna varases eas. Seekordne kinkeraamatu tulemine on juba kolmas omalaadne.

Raamatusse „Pisike puu“ noppisi-me kimbukese luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele

põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka mõned mui-nasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht – nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat.

Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See on mäng nagu mis iganes muu mänguline tegevus, mis on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus ning raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on lastele seda võimaldada, tuua raa-matud nende ellu ja lasta lugemisest rõõmu tunda. Igaõhtune unejutu lugemine on tore peretraditsioon, mis paneb punkti tegusale päevale ja annab alguse ilusatele unenägudele. See on vahva ja sisukas koosolemine – väärt aeg, mida saab veeta juba koos beebieas lastega, mil ema-isa rahustav hääl loob turvatunde ning laps saab nautida vanemate tähelepanu. Just ettelugemisest saab alguse lapse side

raamatuga, tema lugemishuvi ning tee iselugemiseni. Koos lugemine ri-kastab sõnavara, õpetab kuulama ning arendab loovust. Usume, et see kin-keraamat on suurepäraseks alguseks raamatumaailmaga tutvumisel ja hea kaaslane raamatulapseks sirgumisel.

Alates oktoobri lõpust antakse raamatuid üle kohalikes omavalit-sustes toimuvatel pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse lapsevanemaid. Eestis on suurepärane raamatukogudevõrk ja seetõttu jõuavad kinkeraamatud pe-redeni läbi kohalike raamatukogude. Kellel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, soovitame pöörduda ko-haliku raamatukogu poole ja küsida, kuidas te oma kingituse kätte saate.

Rõõmsaid lugemishetki!

tRiin SOOneEesti Lastekirjanduse

Keskuse direktor

Uus raamat ootab tellijaidJõuludeks ilmub trükist õisulase Hilje Tamme suureformaadiline kõvakaaneline ja rohkesti illustreeritud raamat "Talutütre kodu- ja koolilood".Raamat räägib ühe suure eesti talu maadest, hoonetest, inimestest ja nende suhetest, talutöödest, tööriistadest, toidust ja talukultuurist perioodil XIX sajandi teisest poolest kuni XX sajandi esimese pooleni.

Raamatut saab tellida telefonil 5837 7205.