6. OMANIKE TAHE JA KOKKULEPE OMANIKE KOKKULEPPE SISUKS ON: - lihised arusaamad antud ari olemusest, perspektiividest ja juhtimisest ning omanike omavahelistest suhetest - koigi omanike valmisolek isikliku toopanusega voi/ja lildkoosolekul haaletamisega kaasa aidata ari onnestumisele IDEAAL: OMANIKE OHINE TAHE - KONSENSUS Kompromiss voib olla halvim variant Vastastikune huvide arvestamine Huvide konflikti valtimine OMANIKUD EI JOUA KOKKULEPPELE: - halvim iga arilihingu jaoks mitu oiguse alii kat - voim laheb palgalise juhtkonna kaUe OMANIKE OSALEMINE VALITSEMISES/JUHTIMISES Omanikul ei ole juriidiliselt kohustusi ja ta ei pea osalema vaIitse mises/j uhti mises. Omanikel on aktsiatest tulenevad oigused. Valitsemise seisukohalt on tahtsaim noukogu valimine. Omanik: - osaleb jouliselt tegevuses (noukogu voi juhatus) - ei osale tegevuses, v.a. lildkoosolek Kui osaleb, siis: - kas on voimeline osalema - kui vajalik on osalemine - kellena osaleb - milles seisneb isiklik panus Omanike osalemine juhatuses on potentsiaalne konfliktide allikas
13
Embed
6. OMANIKE TAHE JA KOKKULEPEcorpgov.crew.ee/Materjalid/%C4ri%FChingute%20valitsemine... · 2012-12-14 · Riik saab kehtestada ja on kehtestanud taiendavaid regulat~ioone ainult omanike
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
6. OMANIKE TAHE JA KOKKULEPE
OMANIKE KOKKULEPPE SISUKS ON:- lihised arusaamad antud ari olemusest, perspektiividest
ja juhtimisest ning omanike omavahelistest suhetest- koigi omanike valmisolek isikliku toopanusega voi/ja
lildkoosolekul haaletamisega kaasa aidata arionnestumisele
IDEAAL: OMANIKE OHINE TAHE - KONSENSUSKompromiss voib olla halvim variantVastastikune huvide arvestamineHuvide konflikti valtimine
OMANIKUD EI JOUA KOKKULEPPELE:- halvim iga arilihingu jaoks
mitu oiguse alii kat- voim laheb palgalise juhtkonna kaUe
OMANIKE OSALEMINE VALITSEMISES/JUHTIMISESOmanikul ei ole juriidiliselt kohustusi ja ta ei pea osalemavaIitsemises/j uhti mises.Omanikel on aktsiatest tulenevad oigused.Valitsemise seisukohalt on tahtsaim noukogu valimine.
Omanik:- osaleb jouliselt tegevuses (noukogu voi juhatus)- ei osale tegevuses, v.a. lildkoosolek
Kui osaleb, siis:- kas on voimeline osalema- kui vajalik on osalemine- kellena osaleb- milles seisneb isiklik panus
Omanike osalemine juhatuses on potentsiaalne konfliktideallikas
OMANDISUHTED, VQIM JA OMANIKE TAHE
120 fUusilistisikut ja
AS ABC""
12 fUusilistisikut
7 fUusilistisikut
Omanikud eiole teada
3 fUusilistisikut
10 fUusilistisikut
XYZ""OFF-SHORE
Ole 50% ha~iItest - juhtimisoigusVahemalt2/3 haaltest - pohikirja muutmise oigusVahemalt 10% haaltest - oigus nouda:
- uldkoosoleku kokkukutsumist;- teatud kusimuse votmist uldkoosoleku paevakorda;- uldkoosoleku protokolli notariaalset toestamist;- noukogu liikme tagasikutsumist;- noukogu koosoleku kokkukutsumist.
Voim tuleneb omandist.Realiseerub voimulolijate tahe.Tahe saab valjenduda ariseadustikugalubatud ja tagatud tegevuses.Valdav tendents:
- omandi konsolideerumine
7. ARIUHINGU NOUKOGU
Ariuhingu uldkoosolek/osanike koosolek valib noukogu
omanike usaldusisikudpanga esindajajuristfinantsekspertspetsialistid soltuvalt vajadusest (tehnika jatehnoloogia, turundus, personal jt)
Noukogu tegevuse reglementNoukogu tooplaanNoukogu otsusedNoukogu sekretar
Noukogude too efektiivsuse tostmiseks tuleks rohkemkasutada mitmesuguste erialade konsultantide uhekordsetvoi pidevat abi.
Noukogu liikmed ei saa kuuluda juhatusse. Parem on, kuiomanikud ei kuuluks juhatusse.
8. ARIUHINGU JUHATUS
Juhatus - ariuhingut esindav organ (Iepingutesolmimine, tehingute tegemine
- kollektiivne tippjuht- liikmed on tippjuhid- liikmed on vordsed- juhatuse esimees on tegevuse korraldaja- viib ellu omanike tahte organisatsiooni abil
Juhataja - ainujuhtAgendiprobleemJuhatuse tegevuse reglement - kuidas tehakse otsuseidTeenistusleping
NOUKOGUNOUKOGU ESIMEES
I JUHATUSE ESIMEES I
JUHATUSELIIGE
JUHATUSELIIGE
DIREKTORID, ALLOKSUSEDTOTARETTEVOTTED
TIPPJUHTIMISE STRUKTUUR(ebasoovitav naide) .
NOUKOGUSAAR, KASK, PALMNOUKOGU ESIMEES
TAMM
FINANTS-DIREKTOR
KARU
PERSONALI-DIREKTOR
JANES
JUHATUSKARU, JANES
JUHATUSE ESIMEES ,ELEVANT
PEADIREKTOR .ELEVANT
TOOTMIS-DIREKTOR
KIVI
TURUNDUS-DIREKTOR
L1IV
ARENDUS-DIREKTOR
SAAR
AUTOJUHTKASK
(~) Copyright Kastel Gerndorf
9. ARIUHINGU TEGEVUST REGULEERIVDOKUMENTATSIOON
• Aktsionaride (osanike) leping
• Asutamisleping. Pohikiri
• Noukogu tegevuse reglement
• Juhatuse tegevuse reglement
• Teenistuslepingud juhatuse liikmetega
• Noukogu otsused juhatuse soovitava tegevuse kohta(volitamine, kohustamine)
• Oldkoosoleku otsused (noukogu valimine)
10. ANGLO-AMEERIKA ARIUHINGUTEVALITSEMISE SUSTEEM
Direktorite noukogu:
• Liikmeid nimetatakse direktoriteks
• Siseliikmed - tippjuhtkond
• Valisliikmed - omanikud, omanike esindajad,spetsialistid, huvigruppide esindajad
• Tegevus toimub pohiliselt komiteedes
• Direktorite noukogu = noukogu + juhatus Eestis
• Direktorite noukogu esimehe ja CEO ameteid taidabsageli uks persoon - ainujuht, praktiliselt piiramatuvoimuga
• Direktorite noukogu esimehel on suur roll noukogukoosseisu maaramisel
• Direktorite noukogu valib CEO
CEO - On alati direktorite noukogu liige
- Eesti keeles ei ole vastet- Eestis ei saa juriidiliselt kellelgi olla sellist voimutaiust
Anglo-ameerika susteemis ei ole kollektiivset tippjuhti, s.ojuhatust.
TRUSTEESHIP
EXECUTIVECOMMITEE
BOARDOF DIRECTORS
SALARYCOMMITEE
CHAIR OF BOARDOF DIRECTORS
CORPORATE MANAGEMENT
CHIEF EXECUTIVEOFFICER
EXECUTIVE VICEPRESIDENTS
SENIOR VICEPRESIDENTS ANDVICE PRESIDENTS
DIVISIONAL MANAGEMENT
GENERAL MANAGERS ORDIVISIONAL MANAGERS
RIIGI OSALUSEGA ARIOHINGUTEVALITSEMINE
tl Eraoiguslikud juriidilised isikud, kehtivad koikeraaridele kehtestatud oigusaktid.
tl Infrastruktuuriettevotted, strateegilise tahendusega voispetsiifilisel tegevusalal tegutsevad ettevotted.Loomulikud monopolid, ei tegutse otseselt turul,konkurendid puuduvad. Seetottu eriregulatsioonhinnakujunduses, nn. "Soltumatud regulaatorid" -inspektsioonid.
tl Eestis riigi osalusega arvuliselt 41 arilihingut (2007).Kohalikel omavalitsustel voivad olla oma arilihingud(munitsipaalettevotted). Arilihingute loetelu ja noukoguning juhatuse koosseisud on' avaldatud ministeeriumidekoduleheklilgedel.
tl Valitsemise erisused tulenevad riigist kui omanikust.Oiguslikult on reguleeritud ainult riigi kui omanikutegevus.
Riik saab kehtestada ja on kehtestanud taiendavaidregulat~ioone ainult omanike tegevuse kohta. Ei saamuuta Ariseadustikku.
Analoogia omanike lepinguga.
tl Oiguslik alus: Riigi eraoiguslikes juriidilistes isikutesosalemise seadus (REOS).
tl Uldkoosolek - minister ainuisikuliselt kui riigivaravalitseja. Padevus vastavalt Ariseadustikule, juriidiliselt ei
saa sekkuda juhatuse tegevusse. Voib anda noukogulekirjalikke suuniseid, noukogu esimees peab edastamaministrile koosolekute paevakorrad ja protokollid.
tt Noukogu - pooled liikmed nimetabRahandusministeerium, pooled vastav minister, tavaliseltkuni 8 Iiiget