7/27/2019 413a Looded
1/13
413a Looded
7/27/2019 413a Looded
2/13
Rannikumere hdrodnaamika
Lained411 Lainete kirjeldus
412 Laineteooria
413 Looded
Tuuled
421 Atmosfri mju
422 Tormiaju
423 Lainekliima
Seted
431 Setete liigid
432 Setete transport
433 Rannaprofiil
Rajatised
441 Looduslikud rajatised
442 Ehitised
http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#7/27/2019 413a Looded
3/13
413a levaade
Loodete liikumapanev jud
Konstandid
Veetaseme prognoos
http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_11/#7/27/2019 413a Looded
4/13
413a pivljundid
Teadmised mis on loodete
liikumapanev jud
milleks on vaja
kasutada konstante kuidas prognoosida
veetasemet sadamas mis on
amfidroomiline punkt
Oskused arvutada veetusu kasutada diagrammi mrata loodete
tpi sadamas
7/27/2019 413a Looded
5/13
413a Kirjanduse loetelu
Dominic Reeve, Andrew Chadwick. Coastal engineering:processes, theory and design practice.
Waves, tides and shallow-water processes. Prepared
by an Open University Course Team. 2.
Robert G. Dean, Robert A. Dalrymple. Coastal processes:with engineering applications. 4.2
R. Carter. Coastal environments: an introduction tothe physical, ecological and cultural systems ofcoastlines. 4.
7/27/2019 413a Looded
6/13
Loodete liikumapanev jud
Kige tugevamaks tusu-mna komponendiks on nnKuu poolepevane laine. Sellest ligikaudu poolenrgema mjuga on Pikese poolepevane laineperioodiga tpselt 12 tundi, mis tuleneb Maa 24-
tunnisest prlemisperioodist. Tus esinebsamaaegselt mlemal pool maakera avaldub kogussteemi prlemisest tingitud tsentrifugaalju mju.Lisaks eristatakse harmoonilise analsi kigus veelsuur hulk loodete perioode, mis kujunevad Kuu jaPikese liikumise eriprade (orbiidi elliptilisus, teljekalle jt) ning judude omavahelise kombineerumisetulemusena.
7/27/2019 413a Looded
7/13Loodete skeem
7/27/2019 413a Looded
8/13
Konstandid
M2 - peamine Kuu poolepevane komponent(laine). Maa prlemine Kuu suhtes 28,9841*tunnis. Periood 12h 25 min.
S2 - philine Pikese poolepevane komponent(laine). Maa prlemine Pikese suhtes 30* tunnis.Periood 12h.
K1 - Kuu-Pikese pevane komponent. Kuudeklinatsioon. 15* tunnis.
O1 - Kuu pevane komponent. 13,943* tunnis.
7/27/2019 413a Looded
9/13
Loodete konstandid
Poolepevased
pevased
Pikaperioodilised
7/27/2019 413a Looded
10/13
Loodete tbid
pevased (1)Poolepevased (2)
(K1
+ O1)/(M
2+ S
2)
7/27/2019 413a Looded
11/13
Tusu mramine
M - Kuu (vi Pikese) mass,m - Maa mass teta - laiuskraad eeta - veetaseme tusr - Maa raadiuss - planeetidevahelinekaugus
7/27/2019 413a Looded
12/13
Nide
Mis tpi looded on Veneetsias?
AntudO1 = 5,2 cmK1 = 17,8 cmM2 = 24,8 cmS2 = 14,5 cm
Nende suhe (K1
+ O1)/(M
2+ S
2) = 0,5 ehk valdavalt
poolepevasedKui oleks vga vike number, siis poolepevased, kuioleks vga suur, siis pevased looded.
7/27/2019 413a Looded
13/13
Ksimused
Mis on loodete liikumapanev jud?Kas looded vivad olla avamerel?Kas looded on pikk vi lhike laine? Miks?Mis on amfidroomiline punkt?Millisel lihtsustel kehtib loodete teooria?
Millised tegurid mjutavad loodete tekkimist?