32-35 PILT+ Maire Sirelalade vastu. Statistika järgi on noorte, 12–18aas-taste soome poistel ülekaal 7%lt kas-vanud 17%ni perioodil 1977–1999 – ja see on toimunud ühiskonnas,

32-35 PILT+ Maire Sirel.qxd 28.03.2007 17:54 Page 2

33

TERVISEKASVATUS

HARIDUS 3–4/2007

Maire Sirel, Maailma Südameföderatsiooni programmi koordinaator Eestis:“Infotehnoloogiahüpe on pannud inimkonna istuma rohkem kui kunagi varem. On see regress või progress?”

Liikumis- ja toitumiskasvatus:eluhariduse elementaarosadM a i r e S i r e l , P h DEesti Südameliit

Ter v isekasvatus ei peaks pi i rduma üksnes kool ia jaga, vaid saatma in imest kogu elu , vrd elukestev õpe. Ter v is on igapäevaelu põhieesmärk – hoida elutegevus tasakaalus ja säi l i tada see jätkujõul isena, püsida füüsi l ise, h ingel is-vaimse ja sotsiaalse heaoluseisukorras.

Soome hariduspoliitika näitel on tervise-kasvatuse tuum inimese kasvamise,arengu ja omaväärtustunde toetaminening oskuste arendamine, mis aitavadühiskonnas hakkama saada. Õige kooli-korralduse ülim püüe on lõppkokkuvõt-tes samuti tervis – et õppija ei satuksmingisugustki tüüpi häiresse ning sihi-päraselt edendataks tema füüsilist,psüühilist ja sotsiaalset heaolu. Positiiv-se tervise kasvatamine on ühiskonnakogu elukorralduse küsimus, olles ees-kätt hariduse, kultuuri, majanduselu japõllumajanduspoliitika mõjuväljas.

Tervisest saab kõnelda kahes tähen-duses, nii negatiivses kui ka positiivses.Positiivne tervis tähendab tervise mää-ratlemist kui ressurssi, jõuvaru, tagava-ra või töökindlust. Tervis kui ressurss onelamiseks tarvilike omaduste kogum,mis võimaldab organismil häireteta talit-leda ja tulla tarvilikul määral toime elu-liste muutuvate koormustega, lähtuguneed siis organismist endast või väljast-

poolt. Haiguskesksetes kooslustes ontavaliselt kasutusel tervise negatiivnemääratlus ja kirjeldatakse peaasjalikultseda, mis ja mil määral on tervisest ka-duma läinud – mis viga, kus valutab.Tervis miinusmärgiga on puudujääkideüleslugemine ja „negatiivi” kombel sellenäitamine, mida oleks tarvis tasakaalutagasi viia, ravida, taastada, ennistada,asendada.

Li ikuda – tähendab luuafüüsi l ist heaoluLiikumiskasvatus isiku tasandil tähen-dab õpetust, kuidas olla liikuv / liikudatervist arendavate põhimõtete kohaselt.Argiheaolu loomiseks piisab kehalisesttavaaktiivsusest, füüsilisest tööst ja roh-kest jalgsikäimisest. Tervislikkuse mõõ-dupuu järgi puudub lineaarne seos, etmida kõvem sport, seda kasulikum (vtjoonis 1 pöördel). Sportimine teatud ast-mel on seotud traumatismi, agressiivsu-se jm tervisekaugete asjaoludega ning

kujutab endast hoopis midagi muud kuitervislik liikumine.

Küllaldast ja sobivat kehalist aktiiv-sust ühes tasakaalu viidud tervisliku toi-duga peetakse peamiseks abinõuks,kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu.Kehaline passiivsus on nüüdseks tun-nistatud eriliselt ohtlikuks teguriks, millelon otsene halb mõju vereringesüsteemitöövõimele ja üldisele tervisevormile.Kehaliselt passiivsetel läheb kaal kerge-mini korrast ära ja nõuab pidevat taltsu-tamist.

Lapsed löögi a l lKõige suurem rahvaterviseprobleemongi laste ja noorte rasvumine ning üle-kaal. Kurss on sama kogu maailmas.USAs on jõutud olukorrani, et viimanekui üks rasvumiseeldusega laps muutubülekaaluliseks ja seejärel rasvub. Root-sis on kutsealuste noormeeste rasvu-mine viimase 25 aastaga kasvanud nelikorda, iga neljas kümneaastane roots-

32-35 PILT+ Maire Sirel.qxd 28.03.2007 17:54 Page 3

34 HARIDUS 3–4/2007

lane on ülekaaluline. Soomes on üle-kaaluliste laste ja noorte arv 20 aastagakahekordistunud.

Rasva ladestumise protsess veresoo-nestikku vältab 20–30 aastat ja saabenergia dissonantsi korral alguse jubalapseeas, 10–15aastaselt. Veresoones-tikku rasvajuti tekke otsene põhjus onsamuti liikumise ja toiduenergia vahelisetasakaalu kestev puudumine.

Üleliigsest söömisest lapseeas eipruugi alati johtuda rasvumist juba lap-sena, sest kasvamine ja loomulik liiku-mistarve hoiavad energiakulu küllalda-sel tasemel. Liigsöömisega „ladustatak-se” aga ohtlik harjumus süüa tegeliku(energia)vajaduseta, mis jääb edaspidi-sele elule mõju avaldama. Kui lapsena

ei õpita vahet tegema isu ja näljatundevahel, luuakse sellega eeldus ülesöömi-seks järgmistel eluperioodidel. Toidukül-luslikes ühiskondades ei sööda sagelinäljatunde kui füsioloogilise vajadusetõttu, vaid arvukatel muudel põhjustel,sh psüühilistel või seltskondlikel asjaolu-del. Harjutakse sööma nii igavusest kuika väära toitumispropaganda mõjul.Süüakse „traditsiooniliselt” ja koha mõ-jul – teleka ees, kinos, autos, trennijärg-selt, tähtpäevadel, vastuvõttudel, kokku-saamistel.

Tõsine ohutuli lahvatas Küprosel. Kuiavalikustati kuus aastat kestnud uurimis-töö tulemused, mis puudutasid 45 000last vanuses 11–12 aastat, tuli välja, et li-gi pooled neist on ülekaalulised, 12%-l

olid verekolesterooli näidud kõrged ja10%-l ilmnes veresoonte kitsenemist.Vahemere äkkrikastunud rannikualadel,kus kohalik tervislik toiduvalik on asen-dunud läänelikuga, pole paljukiidetudVahemere-dieedist just palju järele jää-nud. Nii lapsed kui ka täiskasvanud onpandud vaimustuma ameerikalikust kiir-toidust, selle maaletulek võeti vastu na-gu ime. Küprose esimese McDonaldsiavamine Larnakas oli tõeline rahvapiduja meediasündmus, kuhu sõideti üle ko-gu maa peredega kokku. Tundide kaupaseisti järjekordades, et imetoitu kättesaada. Sealne koolikorraldus soosibsaiakeste ja rasvaste pirukate söömist.Jäätis, magusjoogid, ðokolaad ja krõp-sud kuuluvad ekraani taga istumise juur-de. Spordiklubisse viiakse laps autoga.Jalgrattaga sõitmist ja käimist ei soo-dusta teede seisukord ja liikluskorraldus.

Moraal i tu market ingLiikumisest saadav kasu on näiv, kuilaps harjub, et kehalist pingutust pre-meeritakse söögi ja joogiga, s.o kalori-rikka magusa ja rasvarohke toiduga.Suhkruga maitsestatud joogid ja toitaine-te sisalduselt vaesed nn süütud vahe-palad on sedakaudu eeskätt lastele suu-natud reklaamisurve, esmapilgul justkuiheade kavatsustega, näiteks spordiüri-tuste kaudu. Lastele jagatakse auhin-naks kommi- ja krõpsukotte, ðokolaadi,torte, saiakesi, magusaid jooke. Kiirtoi-duketid, kommi- ja karastusjoogitööstuson asunud aktiivselt toetama spordiüri-tusi ja kasvaval määral ka laste- janoorteliikumist. Bisnessi positsioonilt onsee võimalus pääseda ligi laste ja noorteharjumustele ja koguda endale headmainet „õigete asjade toetamisega”.

Kurioosne näide Inglismaalt: limonaa-ditootja viis läbi koolidele suunatud GetActive kampaania, mille raames anti ðo-kolaadipakkidest leitud kupongide vastuspordivahendeid. Ühe võrkpalli saami-seks oli tarvis 320 tahvlit, mis tähendasnende ärasööjale mitu kilo ülearust ras-va. Nende lisakalorite kulutamisekspeaks näiteks korvpalli mängima 90 tun-di. Põlastusväärseimad trikid on lastesahvatluse tekitamine mänguasjade jasarjategelastega, mis võimaldab klien-diks värvata isegi kahe-kolmeaastaseid.

Praegusaja arusaamade järgi ei peakssüdame- ja veresoonkonnahaigusi üld-se põdema, kui osata valitseda põhjusi,

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Pran

tsus

maa

Norra

Hisp

aani

aAu

stria

Mal

taIta

alia

Root

siHo

lland

Islan

dBe

lgia

Portu

gal

Luks

embu

rgTa

ani

Saks

amaa

Iirim

aaSu

urbr

itann

iaSl

ovee

nia

Kree

kaSo

ome

Horv

aatia

Pool

aSl

ovak

kiaUn

gari

Leed

uRu

mee

nia

Eest

iBu

lgaa

ria

Juht

umite

arv

Joonis 1. Füüsiline aktiivsus on sellega seotud koormuse hulga põhjal jagatavnelja klassi. Ei kehti arvamus – mida rohkem, seda parem. Koormuse lõputult kasvades tekib rohkem kahjustusi/ohtusid. (UKK-instituut)

Joonis 2. Südame- ja veresoonkonnahaigused on eestlaste kõige massilisem haigusterühm ja surmapõhjus. Selles suhtes oleme nii Euroopa Liidus kui kogumaailmas halvas esikolmikus. (Eurostat, 2006)

32-35 PILT+ Maire Sirel.qxd 28.03.2007 17:54 Page 4

35

TERVISEKASVATUS

HARIDUS 3–4/2007

orienteeruda ohumärkides ja õppidaoma elu algusest peale õiges suunasjuhtima. „Kui meie lapselapsed ja lapsedhakkavad elama tervete elupõhimõtetejärgi, kaob maailmast vajadus insuldi-ravi järele,” kirjutab professor Ain-ElmarKaasik. Sama arusaamine valitseb Eu-roopa südametervisealases kasvatus-töös – tõhustada liikumis- ja toitumiskas-vatust, et üksteise kõrval elavad põlvkon-nad, esmajoones lapsed õpiksid elamatervislikult ja haigusevabalt. See on kakooli, õpetajate/kasvatajate ülesanne.

Regress või progress?Tööstuslik toidutootmine on inimese vii-nud toiduenergia ületarvitamisele, midaei suudeta hoida enam kooskõlas tege-liku vajadusega, sest suurema jao inim-kehale kasulikust tööst teevad ära masi-nad. Tehnikat kasutades inimene enam-jagu istub või seisab, mis lihaste töösse-rakendatuse astme ja kaasuva energia-kulu mõttes erineb vähe lamamisest.

Eriti ohus on maad, kus mingil põhju-sel on tarbimisest erilisse hoogu satutud,näiteks pärast ajajärke, mil puudust onkannatatud. Soome teadlased seostavadsüdamehaiguse suurt puhangut 1960.–1970. aastatel sellega, et neil ülesehitus-aastatel jõuti toidupuudusest küllusse.Rahvas sattus toidukaupadega peale-pressimise armutu surve alla. Samaaeg-selt sai mugavusest hea elu märk, keha-line passiivsus kasvas ka urbaniseeru-mise mõjul. Söömine ja passiivne aja-veetmine hakkasid käima käsikäes.

Infotehnoloogiahüpe – arvutid, mobiil-side – on loonud viimase 30 aasta jook-sul uusi mugavusi, pannes inimkonnaistuma rohkem kui kunagi varem. Argi-aktiivsust ja füüsilist liikumist kas või ini-meste omavahelise kontakti hoidmiseksjääb aina vähemaks. On see regress võiprogress, küsivad teadlased. Kehalisevormi testid kirjeldavad allakäiku, eritivastupidavuse ja ülakeha lihasjõus. Mi-kael Fogelholm Soome UKK-instituudistkirjeldas kaitseteenistusse kutsutud soo-me noormeeste uuringut, mis näitas heavõi halva tulemuse muutumist Cooperitestis. Ligi neli korda on kasvanud halvatulemuse saajate hulk. Samas on heatulemuseni jõudnuid on selle aja jooksulnoormeeste hulgas neli korda vähemaksjäänud. Seletus – rasvumise kiire kasv jahuvi tunduv vähenemine vastupidavus-alade vastu.

Statistika järgi on noorte, 12–18aas-taste soome poistel ülekaal 7%lt kas-vanud 17%ni perioodil 1977–1999 – jasee on toimunud ühiskonnas, kus ju-hendatud treenimist ja organiseeritudliikumist näib olevat küllaga. Põhjust nä-hakse argielu kehaliselt passiivseksmuutumises – pole füüsilist tööd egajalgsi käimist. Loomuliku liikumise vähe-nemisega ei suuda sammu pidada har-rastuspaikade juurde loomine jms.

Tasakaalu küsimusTegemist on toiduenergia ja liikumis-energia omavahelise tasakaalu küsimu-sega. Inimkeha füüsilises korras hoid-mine nõuab kehafüüsika arvestamist.Energia jäävuse seadus ütleb, et ener-gia ei teki ega kao, vaid läheb ühest ole-kust teise. Keharasva varud on ümber-töötamata jäänud energiavarud, s.o ka-sutusele võtmata energia, kehalattu pai-gutatud tahke kütus – otsekui paremaidaegu ootama pandud kokkupakitud lii-kumispotentsiaal ja tegemata jäänudlihastöö. Samas aga suureneb kasvavakehamassi toiduenergiavajadus.

Üleliigsete kilode või energia ületarbi-miseni on lihtne jõuda. See toimub pisi-tasa, tihti tähelepandamatult. Üks kilo-gramm rasvkudet hoiab endas 7000kcal energiat. Kui aastaga tekib sega-matult üks liigne kilo, on kümne aastagavõimalik koguda kümme liigset kilo. Kuiaastas koguneb kaks rasvakilo juurde,tähendab see kümne aasta jooksul 20ülemäärast kilo. Kaalu suureneminekahe kilo võrra tähendab ladustatudenergiakogust: 2 x 7000 = 14 000 kcal.Ehkki number tundub esmapilgul suur,jagub sellest igale päevale üsna vähe:14 000 : 365 = 40 kcal päevas. See agaon väike ja tähelepandamatu ületarvita-mine – kas liigne pool klaasi lahjat piimavõi kümme viinamarja või pisike õun võikaheksa grammi ðokolaadi või kolman-dik limonaadipudelist või ära jäänud 15käimisminutit.

„Li ikumispirukas” Terviseliikumise rahvusvaheliste põhi-mõtete, nn liikumispiruka kohaselt (UKK-instituut) soovitatakse lastele ja noortelejärgmist.� Vähemalt 60 minutit liikumist igapäev! Parim, kui kõikidel nädalapäeva-del, kuid tingimata viiel päeval nädalas!� „Liikumisportsjon” võib koosneda ka

lühematest, kuid vähemalt kümneminu-tistest osadest.� Liikumine peaks pakkuma vaheldumi-si keskmist ja rasket koormust. Vastupi-davust säilitab ja arendab mõõdukakoormusega liikumine, näiteks jalgratta-sõit ja tempokas käimine.� Liikumine peaks olema mänguliseiseloomuga ja vaheldusrikas.� Murdeea eel ja ajal on eriti soovitavkaks korda nädalas seda tüüpi liikumi-ne, mis arendab luukudet ja lihaseid(pallimängud, hüppamine, võimlemine).

Soomes anti hiljuti välja täiendavsoovitus, mille kohaselt peaks lasteaia-ealine laps saama liikuda päevas vähe-malt 120 minutit, s.o kaks tundi, et tree-nida liikumise põhioskusi, mitmekülgseltja mitmekesises ümbruses. Täiskasva-nute ülesanne on luua selleks innustavkeskkond, milles pole ohte ega liikumistpidurdavaid tegureid.

KokkuvõteParim liikumiskasvatus on lapsele loo-dud vaba võimalus liikuda ning liikumi-ne, mis pakub mitmekülgset rõõmu ningloob positiivseid elamusi. Kuna liikumi-sel on lapse minapildi kujundajana eri-line tähendus, on kõige tähtsam, et lap-sed ammutaksid liikumisest häid koge-musi ja kogeksid liikumisrõõmu. MikaelFogelholmi sõnul on kõige tähtsam see,mis hakkab liikumise mõjul toimuma lap-se kõrvade vahel. Organiseeritud liiku-mise kõrval on oluline, kui soodne onkeskkond lastele omaalgatuslikuks liiku-miseks – vahetunnis, enne ja pärast tun-de. Soome koolis viibivad lapsed muidekõik vahetunnid õues.

Elatustaseme muutused tingivadteadlikke muudatusi nii laste kui ka täis-kasvanute liikumis- ja toitumiskorraldu-ses. Lapse kehaliseks kasvatamiseks eipiisa spetsiaalsest koolitunnist või tren-nist juhendaja käe all. Elamis- ja kooli-kultuur peavad liikumist igati soosima.Argiliikumise vähenemist saab korvataüksnes selle igapäevaellu tagasi toomi-sega. Lõpetuseks Küprose haridusmi-nistri Ouraniose sõnad: „Oleme tõmma-nud lapsed õuest ja mänguplatsidelt äratubadesse – anname lastele tagasi sel-le, mille oleme neilt ära võtnud!”

Vt www.sydameliit.ee.

32-35 PILT+ Maire Sirel.qxd 28.03.2007 17:54 Page 5