-
KURESSAARE PARGI LASTEAIA AJALEHT NR 31 MAI 2014. A.
SISUKORD
Meie lasteajal on traditsiooniks saanud igal kavedal
kia Jrvel prgi koristamas. Nii ka sel aastal koguenesid rhmasad
ja bussisit Jrvele vis alata. Vaatamist oli bussiaknast palju, sest
loodus
oli oma kahvatu r vahetanud rohlisema vastu. Jrvel vtsime
kilekotid ja kindad kaasa ja jaht prgile vis alata. Lisaks
prgikorjamisele oli pnev liivakallastest les-alla ronida. Ngime
mida loodus oli talvel puudega mere res teinud. Pnev oli nha puid
juurtest latvadeni. Prgi oli pris palju alustades pudelitest,
paberitest ja lpetades vanarauaga. Leidsime peale prgi veel metsa
alt karukelli ja otsisime les meile juba tuttava puu, mis meenutas
sajajalgset. Seal sai natukene jalga
puhatud ja nd juba puhast loodust nautida. Bussi juurde tagasi
judes jime morssi ja sime kpsist. Seal oli ka vimalus lastelt
ksida, mida nemad arvavad metsas kigust: Laste arvates oli sit
metsa kasulik ja eesmrk midagi looduse sstmise ja pstmise heaks sai
tdetud.Tname kiki rhmi kes prgikoristusest osa vtsid!
Ksimustele vastasid Lepatriinurhma lapsed. Mida sa mrkasid metsa
all? *teokarpe *karukelli *piipu *tikukarpi
*pabereid *lu asju *sinililli *puu-sajajalgset
Mis juhtub kui prgi maha visata? *Siis on kik nagu suur
prgihunnik ja loomad ei saa elada
*Loomad survad
*Siis linnast saab prgihunnik *Siis muutub kik mustaks
*Joogivesi lheb mustaks, et midagi pole juua *Inimesed ei saa
kndida *Metsloomad svad prgi sisse ja muutuvad luukereks
*Elame lpuks prgi sees *Ei ole hku mida hingata *Putukad
surevad
jutukese pani kirja
Lepatriinurhma petaja Marika Kuusk
TORE JA KASULIK...
LASTEVANEMATE
RAHULOLU...
TOITLUSTAMINE..
MIDA ARVAVAD
LAPSEVANEMAD...
KARUKOOSOLEKUTE
TEEMAD
RITUSED
TNUNURK
LASTELEHT
1
2
3
4
5
6
7
8
TOIMETAJA KLLI POOM
4533890
kylli.poom@
gmail.com
1
-
Kesoleva ppeaasta rahulolu ksitlus viidi lbi e- ksitlusena.
E-ksitlust on lbi viidud 3 aastat jrjest. Eelmine ksitlus toimus
2011-2012 ppeaastal. Vimalus oli ksimusteikku tita ka paberil, seda
varianti kasutas 1 vastaja. Ksitlused toimuvad meil le aasta.
Kasutusel on olnud sama ksimustik, vaid erinevatel aastatel on
lisatud uusi aktuaalseid ksimusi. Nii ka sel aastal, tulid mned
uued ksimused juurde ja mned ebaolulisemad jtsime vlja. Kesoleva
aasta ankeet koosnes 39-st ksimusest ning ksimustele vastamiseks
kulus keskmiselt 10 minutit. Vastatud ankeetide andmed koguti
veebiserveris asuvasse
andmebaasi, vastused olid anonmsed. Lastevanemate rahulolu
uuringu tulemused annavad meile vimaluse hinnata tehtud td ning
prata meie lasteaia arendamisel rohkem thelepanu. Saadud tulemusi
analsivad lasteaia juhtkond, petajad ja hoolekogu. Ksimustiku
tulemuste kokkuvttega on vimalik tutvuda lasteaia ajalehes.
Ksitluses osales 2014 a 90 perest, - 61 ( e. u. 68 % ).
Eelnevatel ppeaastatel on need arvud olnud jrgmised:
2008/2009-osales 90-st perest 61, seega 68% (paberikandjal);
2009/2010- osales 103-st nimestikulisest arvust 43, seega
vhem kui 50%; (toimus esimest korda e-ksitlus); 2011/2012-osales
106 nimestikulisest arvust 63, so 60 %;
2013/2014- 68% osalusega vime rahule jda, kuid alati viks
vastanuid rohkem olla. Kesoleva ppeaasta aktiivsemad vastajad olid
Lepatriinu ja Mmmi rhmast, neile jrgnesid Mesimumm ja Poku rhm.
Kige viksem aktiivsus oli Liblika rhmast. Positiivne on, et
aktiivne osavtt oli Mmmi koolieelikute rhma vanematelt, kellel on
kige pikem lasteaia kogemus ja hinnangud lasteaias tehtava kohta on
vga vrtuslikud. Hea, et simerhma Poku vanemad olid 85% aktiivsed.
Kuid tulemused nitavad, et kogemused ja teadmised lasteaiast on
veel vhesed, seetttu esines palju ei tea vastuseid. Vimalus on
jrgnevatel aastatel viia ennast lasteaia eluga rohkem kurssi.
Infovahetuse tulemused nitavad, et lasteaias toimuva kohta
saadakse infot jrgmistelt allikatelt (thtsuse jrjekorras):
95 % rhmapetajalt; 85 % rhma infostendilt; 74 % lasteaia
kodulehelt;
71 % oma lapselt;
69 % lasteaia ajalehelt;
53 % lastevanemate koosolekult;
24 % lasteaia hoolekogult;
13 % lasteaia juhtkonnalt;
2 % omavalitsuse kodulehelt;
2% mujalt.
Vrdluseks: 2011/2012- oli info kttesaadavuse jrjestus teine.
Infovahetus on paranenud lasteaia kodulehel (eelmine
kord oli 30% , nd 74 %), lapselt saadav info ( eelmine kord 45%,
nd 71% ), lasteaia ajalehest saadav info (eelmine kord 45%, nd
69%), paranenud on infovahetus lapsevanamete koosolekul ( eelmine
kord 35%, nd 53% ).
Lasteaia kodulehe klastamine: Lasteaial on alates kesolevast
ppeaastast uus koduleht. Tundsime huvi, kui tihti kodulehte
klastatakse : kord kuus 46%, kord ndalas 34%, kord kolme kuu
jooksul 10% , kord aastas 5% , iga pev 3 %, ei klasta 3% ( 2
vastajat). Uue kodulehe esilehele on paigutatud kesoleva kuu
uudised, mis hlbustab info kttesaamist ka kodus arvutis. Lisaks
uuendatakse sageli laste ritusi pilte. Peale ritusi on pildid
vimalikult kiiresti kodulehel. Lapsevanemal on hea vimalus olla
kursis lasteaia eluga kodulehe kaudu.
Mida soovitakse lugeda lasteaia ajalehes:
53% laste ritustest 51% lasteaia uudistest
45% laste tlemisest 39% kasvatusalastet nuannetest 31% koostst
huvigruppidega 23% laste nuputamislesannetest
Rahulolu lasteaiaga:
2013/2014- 66 % nustus tielikult ja 34 % pigem nustusid
(100%)
2011/2012- 98% vastanutest nustub, et on lasteaiaga rahul, 1
vastaja e. 2 %, ei tea.
Rahulolu rhmapetajatega: Rhmapetajaid usaldatatakse ja
hinnatakse nende td laste ettevalmistamisel kooliks ning petajad on
oma erialalt pdevad , nustus tielikult 75% ja pigem on nus 21%, 3%
ei tea ( 2 vastajat).
Laps tahab lasteaeda tulla: 49% nustus tielikult ja 51 % pigem
nustus
Lapsevanem saab infot oma lapse arengu kohta
rhmapetajalt:vitega nustus 93%, ei oska elda -5% (3)
Laps saab kooli minekuks hea ettevalmistuse: 74 % nustus
tielikult ja 25% pigem nustus., 1 vastaja ei oska elda.
Lasteaia koost koduga: Lasteaias on koost koduga vga oluline 89%
vastajatest nustusid selle vitega ja ei osanud elda 11 %. Lasteaia
poolt hindame vga oluliseks koostd lapsevanematega. Kahel viimasel
aastal on hoogustunud
koost rhmade vanematekogudega ja hea koost on lasteaia
juhtkonnal hoolekoguga. Rhmapetajad kiidavad lapsevanemaid, kes on
alati abi ja nuga abiks. Kige olulisem on koosts usaldus ja ksteise
mistmine.
Probleemide korral saadakse abi:
99% vastanustest saab lasteaiast abi, 2 % ehk 1 vastaja, ei
tea.
Lasteaias tekkinud probleemide lahendamiseks prdub lapsevanem
esmaselt oma rhma petaja poole. Kui ta neb, et antud probleemi ei
saa lahendada rhmapetajaga, siis saab ta prduda rhma hoolekogu
liikme vi lasteaia direktori poole. Probleemid ptakse lahendada
lasteaia siseselt kikide osapooltega vesteldes. Nii saab kige
kiirema lahenduse probleemile.
Jrg jrgmisel lehel....
2
-
...algus eelmisel lehel
Lasteaia vrtused: 39% teab lasteaia vrtusi, 51% on kuulnud, 8 %
ei tea (5 vastajat).
Lasteaia vrtustest teatakse aasta-aastalt rohkem. Teati lasteaia
vrtusi nimetada ja lisati ka omapoolsed arvamused lasteaia vrtuste
kohta. Vlja oli toodud niteks -lastesbralik, saaremaa kombeid
austav, looduslhedane, kiusamise vhendamine, kooliks
ettevalmistamine, lapse arengu toetamine, hea keskkond,
hea asukoht, hea koost, turvaline, toimub koost lapsevanema ja
petaja vahel jne. Lisatud oli lasteaia ttajate aadressil palju hid
snu, mille eest oleme vga tnulikud. 2008-2009 ppeaastal tegeles
lasteaia juhtkond koosts ttajate ja hoolekoguga aktiivselt vrtuste
vljaselgitamisega ja snastamisega. Siis said snastatud jrgmised
vrtused: lapsesbralikkus; usaldus, koost, professionaalsus;
kaasaegsus; looduslhedus. Soovisime teada, milliseid vrtusi peavad
lapsevanemad 2014.a oluliseks: 95% lapsesbralikkus
90%koost 85%usaldus ja profesionaalsus
75%looduslhedus 68%kaasaegsus
Vrtused muutuvad koos ajaga ja kindlasti vajavad lasteaia
vrtused taas lbiarutamist.
Lasteaia toitlustamine.
Lasteaia toitlustamisega on rahul 85% (eelmine kord 74%
vastanutest) 8 % ei oska elda (5), 7 % ei nustu (4). Vastajate
poolt tehti ettepanekuid paremaks toitlustamiseks.
Philiseks mrksnaks oli- tervislik toit saaremaa pllumeestelt.
Lastevanemate poolsetest ettepanekutest ja men koostamisest saate
lugeda artiklis Toitlustamine lasteaias. Erivajadusega laps
lasteaias. Lasteaias arvestatakse lapse eri-
vajadusetega (allergiad, tervise-probleemid jm), nustub 75 % ;
ei oska elda 25 % . Lasteaed pakub logopeedilist abi, sellest on
teadlikud 94%
vastanutest, 7% ei oska elda (4). Teadlikus eelmise ksitluse
perioodiga vrreldes on kasvanud. Lasteaial on kohustus lapse
erivajaduse vimalikult varane mrkamine ja koosts lapsevanemaga
vimaldada lapsele vajaliku tugiteenuse rakendamine.
Lasteaia ritused: ritusi koos peredega on lasteaias piisavalt-
selle vitega nustus 90 %, ei osanud elda 3 % (2) ja ei nustunud 5 %
(3).
Seoses lasteaia ritustega mned kommentaarid: -Minu meelest on
titsa piisavalt ritusi ja kui lapsevanem kib tl ei pruugi tal olla
vimalik osa saada kikidest ritustest, kuhu kaasatakse ka
lapsevanemaid.
-Arvan, et ritusi on pris piisavalt ja kikidele - emadele,
isadele, vanavanematele ja ka tervele perele!
-Ainult tunnustus, et lasteaia vrtused on leidnud reaalselt
kajastust hisrituste (lapsed, vanemad, vljaspool lasteaeda kigud)
nol. Mina enda lasteaia perioodist mletan just neid matku/
klastusi, mis tehti vljaspool oma rhma piire.
Lasteaia hoolekogu ja vanematekogud
Lasteaias on aktiivne hoolekogu, nustuvad 81 % (eelmine kord
79%) vastanutest, 16% ei oska elda, 3% ei ole nus (2). Aktiivne
vanematekogu on 84% arvates, 15% ei oska elda, 2% ei nustu ( 1 ).
Vastused nitavad, et hoogustunud on koost vanemate-kogudega
rhmades. Kuid kindlasti on veel
arenguruumi, kus koost omavahel oleks veelgi thusam. Lasteaia
hoolekogu on lbi aastate olnud aktiivne. Hoolekogu otsustest
saadakse teada rhma infostendilt. Heaks vimaluseks on hoolekogu t
tutvustamine lasteaia ajalehes.
Lasteaia kasvukeskkond
Lasteaia ueatraktsioonid pakuvad lastele piisavalt tegevust-
vitega on nus 69% , ei oska elda 23%, ei nustu 8% (5).
ueatraktsioonid on turvalised- vitega on nus 79%, ei oska elda 20%
(12); ei nustu 2 % (1). Lasteaia territooriumi hindas
turvaliseks-93% , ei oska
elda 5% , ei nustu 2 % (1) Eelmisel perioodil hinnati
territoorium turvaliseks 70%, ei
osanud elda 19% ja ei nustunud 8% (5). Turvalisuse teemal toon
ra he asjakohase kommentaari helt lapsevanemalt: Lastevanemad,
lasteaia ttajad ja teised klastajad viksid olla tunduvalt hoolsamad
lasteaia vravate sulgemisega. Olen pidevalt olnud olukorras kus
lapsele jrgi minnes on lasteaia vrav prani lahti ja kui mni viksem
rhmast juhtub hulkuma sattuma siis sidutee on ju kohe vrava krval.
Alati saab pigem ennetada probleemi kui prast tagajrgedega
tegeleda. Sama teemaga tegeles jaanuaris meie hoolekogu ja otsusti
paigaldada vravale meeldetuletus silt. Seega saame kik anda oma
panuse lasteaia turvalisusele, sulgedes omajrel lasteaia vrava.
Rhmas on olemas laste arengut toetavad mnguasjad- vitega on
tielikult nus 36%, pigem nustub 59%, ei oska elda 5% (3). Lasteaia
rhmaruumid on lastele turvalised- vitega nustub 91%, ei oska elda
7%, ei nustu 5% (2). Viimased neli ppeaastat oleme tegelnud
lasteaia keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamisega. Iga kahe
aasta tagant hinnatakse
lasteaia vlis- ja sisekeskkonda ja lasteaia mnguvljakut.
Hindamisel osalevad kikide rhmade meeskonnad, hoolekogu liikmed,
vanematekogud ja lasteaia juhtkond. Sel
ppeaastal ttati vlja tegevuskava kesolevaks ja jrgmiseks
ppeaastaks. Philine thelepanu on tegevuskavas mnguvljaku hooldusel
ja turvalisusel. Kuna tegemist on linnaruumis avaliku mnguvljakuga,
siis kaasnevad sellega teatavad probleemid, mida aitab lahendada
turvafirma.
Mnguvljaku audit toimus 2011 aastal. Kik auditi poolt tehtud
ettekirjutused on tidetud. Igal ppeaastal toimub majasisene audit
ning mais ja augustis mnguvljaku audit. Aja muutudes turvalisuse
nuded muutuvad. Lasteaed vajab hdasti remonti. Vastremonditud majas
on kahtlemata vajalike nuete titmine lihtsam. Turvalisus on
aktuaalne ja oluline ning lastele tuleb juba eelkoolieas selgitada
olemas-olevaid
ohtusid ja petada nende vltimist. See on ks kasvatuse osa nii
kodus kui lasteaias. Kige paremini saab lapsele ohtusid selgitada
koos lapsega tegutsedes.
Kokkuvttes tname kiki lapsevanemaid, kes osalesid ksimustiku
titmisel. Teie vastused on meile olulised ja aitavad edasises
lasteaia tegevuse planeerimisel, vimalike probleemide ja
kitsaskohtade lahendamisel ning koost thustamisel.
direktor
Riina Saar
3
-
Laste toitlustamist lasteaias reguleerib sotsiaalministri mrus
nr.8 Tervisekaitsenuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses
ja koolis. Huvilistel on vimalik seda lugeda
www.riigiteataja.ee
10-ks pevaks koostatud men on vljas lasteaia kodulehel. Ndala
men on igas rhmas nhtaval kohal. Trkithtedega on men seeprast, et
lapsed saaksid ise lugeda, mida sa pakutakse.
Pargi Lasteaias on mens kolmel peval ndalas supp ja magustoit,
kahel peval praad ja jook. Men koostamisel pame arvestada sellega,
et ndalas oleks erinevad supid kana-ja kalasupp ning kolmandaks
supiks pelmeeni, frikadelli,
hakkliha vi muu lihasupp. Supi juurde pakutavatest
magustoitudest eelistavad lapsed
kohupiimakreemi banaaniga, unaga, kaokaoga, punasesstra
kisseliga. Puuviljasalatis on mitu erinevat puuvilja ja marja
sorti. Porgandist ja krvitsast valmistatud pikesekissell sobib
hsti vahukoorega. Oleme vhendanud magusate kissellide hulka
(karamellkissell, kakaokissell).
Kui lunaks on supp ja magustoit, siis hommikusgiks on erinevad
pudrud. Kasutame Koplime mahe helbeid ning tavalisele helbepudrule
lisame mahe kliid. Pudru lisandiks on
Vlisonide unapree, Kipi-koovi unamoos. Kokad valmistavad ise
toormoosi erinevatest marjadest ning
vahelduseks ostame moosi ka Kaubaaidast.
Reedel on vileivahommik. Pakume leiba ja sepikut erinevate
katetega. Lastele maitseb juust, Sikassaare sink, keedetud
muna. Valget saia mens ei ole. Kokad kpsetavad porgandikeeksi
(Bruno keeks), kaerahelbe-ja tatrakpsiseid. Leiva ja sepikuga
varustavad meid Karja Pagariri ja Saare Leib.
Teisipeviti ja neljapeviti on lunaks praad, toorsalat ja jook.
Lastele maitsevad kige enam hakklihatoidud. Lisades hakklihale kas
una, porgandit, punapeeti, krvitsat, kapsast, saame mitut liiki
pikkapoissi ja lihapalli. Hsti maitseb ka nott ja gulja. Saaremaa
Lihatstusest saab osta jahutatud hakkliha ja guljailiha.
Kaubaaidast ostetud jahutatud kanafileest valmistatud kastmele
lisame porgandit, ube.
Lastevanemate rahulolu kstitluses tehti ettepanek: Vibolla viks
ka soolastoitudel kasutada lapsemeelsemaid nimesid. Arvan, et
niteks Lotte kreemi sakse meelsasti just selle nime prast. Vastus:
Loomulikult vib soolastele toitudele veel vahvaid nimesid panna.
Praeguseks on mens juba mitmed lbusad toidunimed. Lotte kreem on
kohupiimakreem banaaniga ja
kohupiima svad kik lapsed. Karlssoni pallid on
hakkliha-peedipallid.
Aga kas nimi paneb sma kalatoitusid? Ahjus valmistatud kalapraad
Phkla vikerforellist oli vga maitsev. Pproovime panna huvitava nime
ja vaatameme, kas siis sakse. Kalapulki meil mens ei ole.
Prae lsandiks on tavaliselt keedetud kartul. Kartulipudrule
lisame porgandit, kaalikat, mahe krvitsat. Kartulipuder ltsega
on titsa maitsev. Hakklihakastme juurde pakume ka makroni. Saare
Sahvrist ostetud kopastat ei ole lapsed harjunud sma, seda vib
pakkuda ainult koos tavalise makaroniga Peale kopasta ostame Saare
Sahvrist ka seemneid, teesid, kuivatatud una, krvitsat.
Toorsalatites kasutame mitut erinevat kgivilja ja seemneid.
Praepeva hommikul pakume piimasuppi ja vileiba. Vahelduseks ka
smuutit, lisades maitsestamata jogurtile
erinevaid puuvilju. Lapsed on juba harjunud, et igal
hommikul pakutakse toorest puu- ja kgivilja. htutoitudest
eelistavad lapsed sooja ahjuleiba, milllel katteks vorst, viiner,
muna, juust. Sooja sepiku katteks on
kodujuust, juust, kohupiim,muna. Pannkooki sad kik lapsed.
Tervislikku ja maitsvat kgivilja vormirooga svad ksikud. Kolmapeva
htuti on kpsetis tavaliselt prmitaignast, aga on ka karaskit,
tervisekuklit ja muid kpsetisi. Sooviksime osta kartulit ja
kgivilja otse talunikult. Kahjuks see toodang on mullane. Lasteaias
aga ei ole mullase
kgivilja pesemiseks ruumi. Guido Lindmelt ostetud pestud koorega
kartuli ja kgivilja koorivad meie tublid noore kokad Ene ja
Liisi.
Lapsevanemate rahuloluksitluses tehti ettepanek: Vltida tuleb n.
Sstutooteid, kus organismile vajalike ainete sisaldus madal.
Vastus: Lasteaed ei kasuta sstu tooteid.
Lapsevanemate rahuloluksitluses tehti ettepanek:Leian, et pole
mistlik pakkuda lastele lunasgiks heeringat. Vastus: Heeringat
pakutakse meil lunasgil, kuna tal on phitoidule vastav kaloraa.
Pakume heeringat vikeste tkkidena hapukoorekastme ja krvale
keedetud kartul. Lapsed svad heeringat valdavalt hsti.
Lapsevanemate rahuloluksitluses tehti ettepanek: Mend peaks
siiski lbi vaatama. See on ju kigile selge, et vanemad maksavad
lusika lutsimise eest Oleme hinnanud mensid kaks korda aastas,
arutanud teemat petajate abide ja kokkade infotunnis. Menst on vlja
jnud toidud, mida lapsed ldse ei s. Iga pev ei saa sa kohupiima ja
notti-kartulit. Selleks, et harjutada lapsi ka uute maitsetega on
vaja aeg-ajalt panna mensse ka uusi toite.
Men koostamine ei ole lihtne. Arvamusi ja maitseid on erinevaid.
Lasteaed soovib lastele pakkuda mitmekesist ja
tervislikku mend. Toitu valmistavad kokad hes katlas. Lapsi aga
on lasteaias 105 ja maitsed ning soovid erinevad.
Igas kodus on oma harjumused ja laps eelistab just seda
toitu,
mida ta on harjunud oma kodus sma.
Klli Pahapill majandusjuhataja
4
-
Lastevanemate ksitlusest selgub et: projektist Kiusamisest vaba
lasteaed on teadlikud 100 % vastanud vanematest. Kommentaarid ja
ettepanekud lasteaia ja kodu koostks seoses projektiga Kiusamisest
vaba lasteaed olid jrgmised:
Lapsevanemate tagasiside
Olen projekti kiguga rahul, ei oska midagi lisada. Ettepanekud
puuduvad, kuna projekt toimib. Vib-
olla vanemas rhmas tuleb ideid. Korrapraselt tuleks ka
lastevanemaid teavitada selle
projektiga seotud otsustest
Puuduvad probleemid (ehk kiusamise), esinemise korral avameelne
rkimine osapooltega.
Ettepanekud koostks lastevanematega: Vib-olla esineb rhmas
teemasid, millest lastega
kodus veel le rkida-nevad siis, et nudmised, tavad ja reeglid on
hesugused.
Lasteaias tehtud eelt peab jtkuma ka kodus, selleks vajavad
lapsevanemad lasteaias toimuva
kohta jrjepidevat infot. Kodus viia lbi sarnane karukoosolek
pereliikmete
abiga ja anda tagasiside lasteaiale probleemidest
Lilla karu ringi viks teha ka koos vanematega, siis oleks ka
vanemad teadlikumadet lapsed ei kiusaks
ksteist,ei mnitaks teisi. Nuannet meetodide kohta mida viks
kasutusse
vtta, et lastevahelist suhtumist kodus korrigeerida Vanemaid
kindlalt teavitada, kui laps kitub halvasti.
Ja vimalusel nustada, kuidas lapsele seletada, et nii ei
tohi.
Kasvatajatelt rohkem tagasisidet.
Lapsevanemad vib-olla viks rohkem kodus jutuks tulnud teemasid
ehk vlja pakkuda.
Ettepanekud teemade osas:
Mitme lapsega perest lastele rkida ka suhtumisest viksema
ega/vennaga
Lapsed, kellel on prillid, lapsed, kes on
liikumispuudega, teise nahavrviga jms. Et me kik oleme inimesed
ja erinevus ei ole phjus kiusamiseks. Niteks nukkude kaudu, filmide
kaudu. Rollimngud.
Kik probleemid tuleb omavahel ra klaarida. Midagi ei tohi hku
rippuma jda.
Kogu rhma teavitamine kui esineb probleem, isegi kui see osasid
lapsi ei puuduta..
Lastevanemate rahuloluksitlusest saime tagasisidet, et mitmed
vanemad sooviksid teada, millest on seoses
programmiga Kiusamisest vaba lasteaed lapse rhmas rgitud.
Jrgmisest artiklist Karukoosolekute teemad leiate levaate,
milliseid teemasid on erinevates vanuserhmades ppeaasta jooksul
ksitletud. Infot karukoosolekute arutelude kohta saate lugeda
igandalaselt rhma stendil olevast ndalaplaanist ja vanemates
rhmades karukoosolekul koostatud mistekaardilt (koosoleku
protokollist).
Mistekaardiks nimetame lesmrgitud laste arutelu mingil
sotsiaalset vi emotsionaalset laadi teemal. Paremaks koostks koduga
palub lasteaed, et kodudes viks samu teemasid arutada, mida nete
mistekaardil. Kui on lapsevanemaid, kes tahaksid rohkem infot ja
tagasisidet
ksitletud teemade kohta, siis petajad on avatud vastama, kui
prdute nende poole. Kutsume vanemaid tegema lapse rhmas omapoolseid
ettepanekuid karukoosolekute teemade valikuks. Hea on teada, mida
lapsed kodus arutlevad vi kurdavad.
Kui analsida aasta jooksul ksitletud teemasid, siis on nha, et
nooremates rhmades on need rohkem laste igapevaseid toimetusi ja
mngu puudutavad. Kik kib lbi mngu ja laulu. Palju on korduvaid
teemasid selleks, et kinnistada laste
oskusi ja teadmisi. Vanemates rhmades on teemad keerulisemad ja
sisutihedamad. Lapsed arutlevad mistete le ning otsivad
situatsioonidele ise lahendusi.
Tore on nha, et lapsed on karud omaks vtnud ja nendega on loodud
kiindumussuhe. See on eelduseks, et arutledes rhmas heskoos
erinevatest teemadest kasutavad lapsed tihti karu oma mtete
edastajana.
On vanemaid, kes kahtlevad, kas sellest kigest ikka on abi ning
kas selle metoodikaga ttamine lastele ka midagi annab. Nendele
kahtlejatele vastuseks - juba praegu mrkavad petajad laste
edasiminekut oskuses hinnata iseenda tundeid, oskuses enda krval
mrgata teise lapse tundeid, oskuses mrgata head ja halba, oskuses
situatsioone analsida ja leida neile lahendusi ning oskuses end
vljendada. Hoiakute ja kitumismustrite kujunemine ei ole
kiireloomuline protsess, see vtab aega. Kui meie lapsed teavad,
kuidas kituda ksteisega, siis ei ole kaugel ka see aeg, kui nad
seda oma suhetes prakiliselt kasutada suudavad. Seega olen
kindlal
arvamusel, et sotsiaalsete teemade ksitlemine on vajalik ja see
on meie, kui tiskasvanute kohustus petada lapsi mrkama ja hoolima
oma kaaslastest.
ppealajuhataja Klli Poom
petaja: Mida thendab vanasna VALEL ON LHIKESED JALAD? Laps
lepatriinurhmast: Kes valetab, see ei kasvagi suureks, sest ta
jalad jvad lhikeseks.
5
-
Mmmirhma teemad 6-7.a. -phapevasel vljasidul -kui sbrad lhevad
riidu -kiusamine puudutab meid kiki -oh, see oli minu ilus
joonistus!
-kellel peaks kest kinni hoidma -sa ei ole kutsutud mine
snnipevale -minu sber karu -sbrad lksid tlli, kuidas tli lpetada
-kas ma vajan kiki mnguasju, mis on spradel -minu ehitis lhuti ra!
-mind ei veta mngu -ma ei taha oma mnguasju jagada -sbral on mure
-ta astus tna vasaku jalaga voodist vlja (pahur, tusane)
-vanasna: uhkus ajab upakile -hbi ja piinlikkus -kaastunne
-sbralikkus, hoolimine, lahkus -armasatus ja armukadedus
-emotsioonid, mida tunnen
-igavus ja pnevus -kadedus
-emotsioonid muinasjutus
-rm, nn -sallivus, austus
-andestamine muinasjutus
-s, stunne, ausus -mobiiltelefon lasteaias
Liblikarhma teemad 5-6.a. -rhma ja uereeglid -mure
-ksindus -igavus
-mnguasja hoidmine -kadedus
-rahulolu, heaolu
-viha, elus -valetamine
-igavus,
-snnipevale-puhkus -hletoon ja kehakeel nali, narritamine
-hbi, piinlikkus -milles sa oled hea?
-hoolivus, osavtlikkus
Lepatriinurhma teemad 4-5.a. -tere sber -millal lhen rmsana
lasteaiast koju? -ra tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle
tehakse
-koosolek koos koduse sbraga -Bruno on helde kega -head snad,
kurjad snad rahu ja vaikuse aeg- kuidas siis kitun? -kes on hea
laps?
-mida sa kardad?
-kuidas on sinu tuju tna? -hoolivus
-kannatlikkus
-sbra luuletus -kuidas kitub hea sber, kuidas sbra tuju
parandada?
Mida minu karu on mrganud? Teistega arvestamine
- narrimine, teiste le naermine -kadedus
-rm -vanasna: valel on lhikesed jalad -hirm, kartus
-ebaviisakas kitumine
Pokurhma teemad 2-3.a. -tere, tere sber karukoosolek -mida teen
koos sbraga -minu tunded- rmus, kuri, kurb -erinevad noilmed: rmus,
kurb, kuri -unelaul karule, hellitusnimed-karuke,
mesikpp -missugune tuju mul tna on?
Mesimummirhma teemad 3-4.a. -kes on sinu sber -sber karu pib
lauakombeid -sber karu pib tundma puu- ja kgivilju -sber karu pib
mngima seene- ja marjalotot
-sber karu pib, milliseid riideid sgisel selga panna
-sber karu pib hoidma loodust -milline on sinu sber karukese
kodulehelt-sber karu petab kuidas spra aidata -sber karu on haige,
ravime ta terveks' -miks peab magama
-koduloomade eest peab inimene
hoolitsema
-sber karul kib klas pkapikk -sber karu julusoov -sber karu
tutvub kuuseehetega -spru linnukesi peab talvel aitama -karu-
mesikpp -talvised ohud
-teiste laste kapis ei tohi kia -kuidas kutsuda spra endaga
mngima -vahetame sbraga mnguasju -karu koduke- mida ta seal
teeb
-petame krule meie lipu vrve -karu Kusti petab sbrale mnguasja
loovutama
-kuidas koristada tuba?
-kuidas spra mngu kutsuda? -miks on hea toas vaikse hlega rkida?
-kuidas soovida head isu ja tnada?
-kui sber lb... -karu sber mesilane
Mis on vrtus? Anna-Loore: armastus
Artur: hoidmine
Mis on lapsesbralikkus? Lapsed:
Lahkus, viisakus, range,
teiste sber.
Mis on professionaalsus?
Artur:
See on see, et tead, mida teed.
Mis on usaldus?
Lapsed:
Mnguasjade jagamine, usaldamine sbrale
Mis on loodulhedus? Artur:
Ei me ei ole looduslhedane, sest meil on mets kaugel
6
-
6.05 Infotund- Kiusamisest vaba lasteaed tegevuste kokkuvte
5.05 Mesimummide emadepeva pidu kell 15.30
6.05 Pokude emadepeva pidu kell 15.15
7.05 Liblikate emadepeva pidu kell 16.30
8.05 Lepatriinude emadepeva pidu kell 16.00
12.05 Mmmide emadepeva pidu- etendus Tuhkatriinu
13,14.05 Etendus Tuhkatriinu- teistele linna lasteaedadele
14.05. Uute perede pev- lapsevanemate koosolek kell 17.00
15.05. Uute laste pev- lapsed saavad tulla mngima oma tulevasse
rhma kell 11-12.00
15.05. Perespordipev maastikumng pargis kell 17.00
20-21.05 le maakonnaline koolitus Kiusamisest vaba lasteaed
26.05. Hoolekogu koosolek kell 16.00
28.05. Pedagoogiline koosolek kell 13.00-15.30
29.05. Mmmirhma lpudisko kell 17.00
30.05. Mmmirhma kevadpeva proov kell10.00
30.05. Mmmirhma lpupidu kell 17.00
1.06 Kevadpeva rongkik ja konsert lossihoovis
20.06. Lasteaed avatud viimast peva enne suvepuhkust
LASTEAED TNAB: -Ktlin Poopuud ja Psetametit koost eest!
-Muusikapetajat Evelin Kaske laste ettevalmistamise eest
Laulinnule!
LIBLIKARHM TNAB:
-Sandra isa paberite eest! -Karl-Arturi isa kataloogide ja
paberite eest!
-Kristeli vanemaid paberite eest!
-Anna-Loore ema okolaadimunade eest! -Kristeli isa vrvipiltide
eest!
LEPATRIINURHM TNAB: -Oskari ema paelte eest!
-Janeli ema abi eest rhmas ja kella eest!
POKURHM TNAB: -Pokurhma emasid llatusesinemise eest! -tname kiki
Pokurhma vanemaid meeldiva igapevase koost eest!
LAULU- JA TANTSURINGI PETAJAD TNAVAD: -kiki lapsevanemaid, kes
laulu- ja tantsuringi esinemistele kaasa aidanud. Aith tublide
laste eest!
MESIMUMMIRHM TNAB: -Isabeli ema lauamng Lotte pildikas eest!
-Hanna Luisa ema joonistuspaberi eest!
-Marie Helene isa riietestange parandamise eest!
-Mrteni ema vrasemade ja ueharjade eest! -Olafi ema salvrtikute
eest!
MMMIRHM TNAB: -Luise ema laste valvamise eest lasteaia snnipeval
ja rhmaga lossis ppekigul kimise eest! -Liisabeti ema Barbi
ajakirjade ja Itaalia praktikantide
kingituste eest!
-Harry Rudolfi peret mnguasjade eest! -Markus Mareki peret
voolimisvahendite ja raamatute eest!
-Liisa ema raamatute eest!
MUUSIKAPETAJA TNAB: -Loore Birkenfelti ja Kadri-Ann Viherpuud
tubli laulmise eest
Kuressaare Laululinnul!
-Loore ja Alberti ema Lotte CD eest!
-petaja Kairet saali okste eest! -Vahvaid Lepatriinurhma isasid
llatusesinemise eest! -Vahvaid Pokurhma emasid llatusesinemise
eest!
7
-
LESANNE: ZUMM EI TUNNE KEVADLILLI, KAS SINA TUNNED?
VILILL
LANE
SINILILL
NURMENUKK
LUMIKELLUKE
TULP
NARTSISS
PIIBELEHT
Lastelehe koostas Klli Poom
8