26 09 Koit Keskkond 2-19 - polvakoit.ee nr7.pdf · kvaternaar neogeen paleogeen kriit juura triias perm karbon devon silur ordoviitsium kambrium ediacara krÜogeen ton sten ectas

Väljaandja: AS Põlva Koit Trükk: Võru Täht AS

JuhatajaJaanus Kala

Tel: 799 8190514 4510

E-mail: [email protected]

Põlvamaa KeskkonnateenistusKooli 1, 64504 Räpina

Kodanike vastuvõtt: T, N 10-15Tel: 799 8198Faks: 799 8191E-mail: [email protected]://www.polva.envir.ee/

Keskkonnakorralduse javee peaspetsialistMeelis Järvemägi

Tel: 799 8193506 1821


Looduskaitse peaspetsialistAita Neemre

Tel: 799 8199506 3335


Jäätmete ja õhu peaspetsialistRein Kalle

Tel: 799 7904506 3384

E-mail: [email protected] 20, Põlva

Räpina poldri Life-Natureprojekti koordinaatorRiho Kinks

Tel: 508 6690E-mail: [email protected]

Metsanduse peaspetsialistMarko Sahtel

Tel: 799 81955345 5695

E-mail: [email protected], N 10-15

Keskkonnateabe spetsialistMari Padari

Tel: 799 8194E-mail: [email protected]

Maavarade ja keskkonna-korralduse spetsialistSiret Punnisk

Tel: 799 8197512 8350


Metsanduse spetsialistValdo Rätsep

Tel: 799 8196514 4514

E-mail: [email protected], T 10-15

SA Keskkonnainvesteeringute KeskusRävala pst 8, 10143 Tallinn

Üldinfo: 627 4171Faks: 627 4170E-mail: [email protected]

Jahinduse ja kalandusespetsialistMikk Männiste

Tel: 799 8197526 1821


Jaanus Kala,Põlvamaa

Keskkonnateenistusejuhataja

Müürid, merioonid,taevaskojad ja põrgudDevoni ajastu algas 416ja lõppes 359 miljoniaasta eest, kestes kokku57 miljonit aastat.

Devoni ajastu keskel kuhjusidpraeguse Kagu-Eesti alal laiu-nud soojas madalmeres ja sinnasuubuvate jõgede deltades val-davalt liivased setted, mis hili-semate aastamiljonite jooksulon veidi oma olekut muutnud:liivalasundist on saanud nõrgalttsementeerunud liivakivi,aleuriidist (liivast peenem ja sa-vist jämedam purdsete - «Eestikeele sõnaraamat ÕS 2006» and-metel) pudedad aleuroliidikihidja savist tihenenud saviläätsed,mis vette sattudes muutuvadjälle kleepuvaks saviks. EestiDevon on kuni 500 meetritüsedune, mille läbilõikest eipaljandu üldse alumine 30-40 mpaksune osa, kuna Alam-Devonilademed ulatuvad õhukestekeelekestena ainult Eesti lõuna-

piirile ja on mattunud kauge-male põhja poole ulatuvateKesk-Devoni kihtide alla. Devo-ni kihtide avamus hõlmab Lõu-na-Eesti, väike avamuslaik Kir-de-Eesti (vt joonis 1).

Jõgede ja järvede kallastelning sälkorgudes paiknevaidpaljandeid kõrgusega kuni 30meetrit on üle 200. Rahvasuuskutsutakse neid müürideks,müürimägedeks, mägedeks,paasideks, aga ka merioonideks,taevaskodadeks ja põrguteks.Põhiliselt paljanduvad liivaki-vid. Liivakivi paljandites on roh-kesti vooluvete uuristava toimetulemusel tekkinud uurdeid jakoopaid. Neid loetakse kokku50 ja need on Eesti Devonigaseotud loodusmälestiste hulgaskõige varem ja kõige rohkem kä-sitlemist leidnud. Esimene tea-daolev kirjalik märge on 17. ja18. sajandi vahetusel ilmunudKelchi kroonikas, kus kirjeldati18 kambriga koobastesüsteemi

Ahja jõe ääres. Devoni paljandi-tes olevaid koopaid on rohkestikajastatud rahvapärimustes.Rahvajuttudel koobastest elu- japelgupaikadena sõdade ajal onilmselt ka tegelikku alust. Müü-tide hulka tuleb aga lugeda juttekoobastest Vanapagana ja temakäsilaste elukohtadena. Taolisimuistendeid on rohkesti Pärnu-maal paikneva Tori põrgu kohta,vähem seoses Ahja jõe äärsetekoobastega. Varanduse peidu-paikadena on kõige enam mai-nitud Ahja liivakiviseintes ole-vaid koopaid. Fantaasiarikastemüütide hulka kuulub koobastekui ühendusteede kirjeldaminekaugete kohtade vahel. Kelchikroonikas kajastamist leidnudAhja jõel asuva Oosemäe koopamaa-alustest käikudest pidi üh-te haru mööda jõudma Petserisse,teist kaudu Riiga ja pikimatkäiku pidi koguni Kiievisse.

(Järgneb 4. lk)

Joonis 1. Suuremate koobaste asukohaskeemDevoni lademete avamuskaardil.D2pr - Pärnu lade; D2nr - Narva lade;D2ar - Aruküla lade; D2br - Burtnieki lade;D2gj - Gauja lade; D2am - Amata lade;D3pl - Plavinase lade.

Hea lehelugeja

Läbi on kuum ja põuane suvi,

mis oli raske aeg päästeametni-

kele, samas sai nautida tõelist

puhkaja suve. Leevendust tõid

olukorrale sügisesed vihmad,

mis päädisid rikkaliku seene-

saagiga.

Suvi oli keskkonnateenistu-

sele töine, sest jätkuvalt ei saa

me mööda jäätme ja pakendi

teemast, millest on ka käesole-

vas lehes juttu. Lisaks tuli kesk-

konnateenistusel tegelda ka

uudse probleemiga - ebameeldiv

hais. Nimelt on keskkonnatee-

nistusel kohustus tuvastada

probleemi olemus ja tekitaja.

Lõhnakomisjon tegi oma tööd

hästi ja tuvastas Põlva vallas

Lutsu külas kohalikele elanike-

le ebameeldiva lõhna. Ettevõt-

teks osutus hetkel loata tegutsev

Põlvamaa Topi esimese koha

kandidaat. Kahju muidugi, et

edukuse hinnanguks on kasum

ja käive ning tagaplaanile jääb

keskkonnahoidlikkus ja ümbrit-

sevaga arvestamine.

Kuid lehest saab lugeda veel

palju huvitavat ning lõpetuseks

soovitaks: seeneraamat kätte ja

loodusesse meeldivaid hetki

nautima!

Head lugemist!

Müürid, merioonid, taevaskojad(Algus 3. lk)

Piusa klaasiliivehk kvartsliiv

Majanduslikult kõige olulise-maks maavaraks Devoni ajastuston klaasiliiv.

Piusa jõe keskjooksu oruvee-rust on aastatel 1922-1976 kae-vandatud maa-alusest 2-3 meet-ri laiustest ja 5-6 meetri kõrgus-test koobaskäikudest Kesk-De-voni Gauja lademe liivakivi klaa-si valmistamiseks Järvakandis.Maa-aluse kaevanduse ajast onsäilinud viis koobastikku, kuhuon moodustatud Piusa koobas-tiku looduskaitseala, eeskätthoidmaks Piusa liivakivikoo-paid kui Eesti, aga ka Balti-maade suurimat nahkhiirte tal-vitusala.

Järvakandi tehastes on 20. sa-jandil Piusa liiva baasil (sisaldabüle 95% ränidioksiidi) tehtudnii pudeli- kui ka aknaklaasi,kuid sellist liiva saab kasutada

ka mujal tööstuses, näiteks vor-miliivana: tulekindlate valu-vormide põhikomponendinametallurgias. Seetõttu on Piusamaardla liiv riiklikus maava-rade registris arvel tehnoloogi-lise liivana.

Piusa liivakarjäärist on aegadejooksul kaevandatud ja klaasiksvormitud mitmekümneid tu-handeid tonne liiva.

Suur ja Väike Taevaskoda,Devoni paljandid,mis meelitavad turiste

Ahja jõe paremal kaldal Sae-saare hüdroelektrijaama paisustallavoolu asuvad Eestis enim-külastatavad Devoni paljandid.Kesk-Devoni Burtnieki lademeHärma kihistiku kaunid liiva-kiviseinad on tõenäoliselt omanime saanud selle järgi, et vanadtaarausulised eestlased pidasidsiin oma kogunemisi.

Väikese Taevaskoja paljandisakilise ülaserva liivakiviseina

pikkus on 140 meetrit ja kõrguskuni 10 meetrit. Kollakasvalgeja roosakaskollane õhukestevioletjas- ja kollakaspruunidevahekihtidega liivakivi on selgepõimkihilisusega. Kihipindadelesineb vilgulehtede kogumikke.Paljandis on neli selget seinagaristi asetsevat lõhet, mis kohation hargnevate lõhepindade tõt-tu astmelisnurkliku kujuga.

Kahe lõikuva lõhepinna juurespaljandi keskosas on liivakivi-seinas teravatipuline A-kujuliseavaga Neitsikoopa nime kandevkoridoriaalne käik, mille põhjasvoolab kuni meetrilaiune külmallikaoja. Vette avaneva koopa-suu kõrgus on ligikaudu viismeetrit, laius allosas neli meet-rit. Neitsikoobas on säilinudpeaaegu muutumatul kujul vä-hemalt viimased 70 aastat.

Rahvajutu kohaselt kuduvatkoopasügavuses kuldtelgedelkangast linalakk neitsi. Tedapidid nägema ainult sõnajalaõieotsijad jaanilaupäeva öösel.

Teise jutu kohaselt viib see lõ-he pahareti ehk jõevaimu asu-kohani kaljukoobastes, kus up-punud neidude hinged peavadsunniviisil kuduma nõiatelgedelallmaailma rahvale riideid ja pe-sema allikavees kulda.

Koobast on seostatud ka Va-napagana elupaigaga, kelle kaa-sa pidavat seal oma pojale pul-maülikonda kuduma. On kahoiatatud, et koopasse sisenejavõib jääda pimedaks või minnahulluks.

Väikese Taevaskoja üles-voolupoolses, suurest kaljusei-nast isoleeritud madalamas osason teine selle paljandi tuntudvaatamisväärsus - Emaläte.Emalätte koobas koosneb ka-hest osast. Alt kaheksa meetrilaiune ja kolme meetri kõrguneümara ülaservaga koopaava viibkaheksa meetri pikkusesse jär-jest kitsenevasse ja madalduvas-se grotti, mille keskosas voolaballikas. Koopa esiosa moodustavagroti seintes on rohkesti väikesi

FOTO: AITA NEEMREPiusa liivakivi sisse on pesa teinud kaldapääsukesed.

KVATERNAAR NEOGEEN

PALEOGEEN

KRIIT

JUURA

TRIIAS

PERM

KARBON

DEVON

SILUR

ORDOVIITSIUM

KAMBRIUM

EDIACARA

KRÜOGEEN

TON

STEN

ECTAS

CALYMM

STATHER

OROSIR

RHYAC

SIDER

Fanerosoik

um

Pro

tero

soik

um

Agu

eoon

Arh

aiku

mÜrgeo

on

KainosoikumUusaegkond

MesosoikumKeskaegkond

PaleosoikumVanaaegkond

Neoproterosoikum

Mesoproterosoikum

Paleoproterosoikum

Neoarhaikum

Mesoarhaikum

Paleoarhaikum

Eoarhaikum

2,588

23,03

65,5

145,5

199,6

251,0

299,0

359,2

416,0

443,7

488,3

542,0

600

850

1000

1200

1400

1600

1800

2050

2300

2500

2800

3200

3600

Vanus mln. a.

EOON AEGKOND AJASTU

GEOLOOGILINE AJASKAALA 2006IUGS ICS Geological Time Scale 2006 (www.stratigraphy.org), mugandanud ja eestindanud Eesti Stratigraafia Komisjon 2006 (www.gi.ee/ESK) ja põrgud

FOTO: PÕLVAMAA KESKKONNATEENISTUSE ARHIIVEmalätte veel olevat tervistav toime.

uurdeid. Aastasadu on kohalikrahvas Emalätet hoidnud kuitähelepanuväärset loodusmä-lestist. Tema veel olevat tervis-tav toime.

Suure Taevaskoja liivakivi-sein on lõunast itta pöörduva jär-su jõekäänu edelaserval peaaegu150 meetri pikkune ja oma kõr-gemas osas ligi 20 meetri kõr-gune. Paljandite kihilised liivadon settinud alluviaalsetes (voo-luveelistes) tingimustes suurteürgjõgede sängides (või ka ma-dalmeres), millest tuleneb kasetendite põimkihiline teks-tuur.

Paljanduv põimkihiliste lii-vakivide kompleks on maali-liselt kirjuvärviline. Vahelduvadkollakad, hallikad, roosakasval-ged ja lillakaspruunid kihid. Se-tendite punakas värvus tulenebpurdosakesi katvast rauahüd-roksiidsest kilest. Selgete põim-kihiliste seeriate paksus onvaldavalt 20-40 sentimeetrit(kohati üks meeter) ja nende va-

hel on paiguti roostepruunidõhukesed kihid. Seeriatesisesedkihikesed on tihti omapäraseltkurrutatud ja koolutatud, muut-liku paksusega seeriad kiildu-vad tihti välja.

Litoloogiliselt on Ahja jõe ürg-oru setted nõrgalt tsementee-runud kvartsliivad. Tsemen-teerumine on harilikult tuge-vam paljandite alumistes osadesja nõrgem ülemistes osades.Seega on ülemistes osades liiva-kivi pudedam ja seega ka kerge-mini alluv vee ja tuule erosioo-nile. Liivakiviseinas on mitmeidpüstiseid ja laugema nurga allolevaid lõhesid. Piki kihipinduesineb korrapäratu kujuga uur-deid. Vee piiril tekkinud uurdedon allikate väljatuleku kohad.Rahvajutu järgi olevat kunagiselles liivaseinas olnud sügavkoobas, kust käik olla viinudVäiksesse Taevaskotta.

(Järgneb 6. lk)

Müürid, merioonid, taevaskojad ja põrgudKasutatud kirjandus1.Arnold, I., 2005. «Eesti Maastikud», Tartu Ülikooli Kir-jastus2.Hain, H.; Külvik, M., 2001. «Ahja jõe ürgoru maastiku-kaitseala kaitsekorralduskava projekt 2002-2011» EPMÜKeskkonnakaitse Instituut, Tartu3.Hurt, V., 1973. «Maastikulise kaitseala «Võhandu jõe ürg-org» kaitsereziimi otstarbekusest», Tartu4.Kleesment, A. 2005. «Devoni koopad ja nendega seotudmuistendid». Rmt: Vers, E. ja Nemliher, R. (toim) «Teadusgeoloogias. Schola Geologica» I. Eeati Loodusuurijate Selts,Tartu Ülikooli Geoloogia Insituut, Tartu, lk 64-69.5.Kleesment, A. jt 2006. «Devon Eestis GEOGuide Baltos-candia», Tallinn6.Kleesment, A. «Lõhest liivakivis saab koobas». Eesti Loo-dus, 54 (7/8), lk 50-537.Põldvere, A., 2003. «Kagu-Eesti rikas maapõu». EestiLoodus, 54 (7/8 ), lk 10-178.Uusi, H., 1970. «Võhandu», Eesti Raamat, Tallinn

FOTO: SIRET PUNNISKÜks paljudest Võhandu jõe ürgoru paljanditest.

(Algus 3. lk)

Suure Taevaskoja juures asunudkivi oli muinasajal ohvritoomisekoht. See paik olevat olnud rah-va kokkutuleku ja nõupidamisekoht. Taevaskojaga on seotud kamuistendid Vanapaganast, kesleidnud siin mõnusa elupaiga,kaevates liivakiviseina sisseoma kodu.

Võhandu jõe ürgorg -kaldakaljudegakaunistatud

Võhandu jõgi voolab oma kesk-jooksul liivakivises ürgorus, mison vaheldusrikkaim ja ürgseimLeevilt Reo sillani. Kujunenunatektooniliste lõhede kohtadesse,on org siksakiline, järskude loo-getega, 100-200 meetri laiune,terrassiline ja põrkeveerul palju-de kaldakaljudega, nn müüride-ga, kus avaneb arvukalt allikaid.Nimetatud lõigus asub 38 kal-dakaljut, kõrgemad nende hul-gas on Põdra müür ja Viira veski-müür (16 meetrit) ning Tsirgu

müür (17 meetrit). Devonipal-jandid asuvad mõlemal oru-veerul enam-vähem võrdselt -paremal 19 ja vasakpoolsel 18paljandit, mis koosnevad Burt-nieki lademe heledavärvilistestpõimjaskihilistest liivadest.

Paljandites esineb põhjavete toi-mel tekkinud koopaid, näiteksSõjatare ja Vokiniidu. Üks muis-tend räägib, et Põhjasõja ajalolevat kohalik elanikkond kasu-tanud eriti suurt koobast (Sõja-tare) pelgupaigana. Õnnetuseks

aga asus vaenlane laagrisse vas-taskaldal asuval lagendikul.Sealt nähtud kaljudel ronivatkassi, kes äkki kuhugi kadunud.Kassi otsimisel sattunud vaen-lased pelgupaiga peale, kus olivarjul mitusada inimest koosvaraga. Inimesed tapeti ja vararööviti. Kalmu ligidal asuvalKalmatu mäel olevat nende sõ-japõgenike viimne puhkepaik.Suur Sõjatare ise aga variseskokku. Vokiniidu koopast, mison 10 meetrit pikk, kaks meet-rit kõrge, 5,7 meetrit lai, väljubroosteveeline allikas. Ürgorusavanevatest allikatest tähelepa-nuväärsem on veel Märaläte. Võ-handu jõe pikim koobas onPunnküla koobas Leevaku jaJaanikeste küla vahelisel alal,mis on allikavee poolt aastasa-dade jooksul uuristatud, olles ca14 meetrit pikk, 1,5 meetritkõrge, 2,5 meetrit lai.

Koostas Siret Punnisk,maavarade ja keskkonna-

korralduse spetsialist

v

v

Rein Kalle,jäätmete ja õhupeaspetsialist

Jäätmete kogumine javedu pole midagi uut egaenneolematut, sellega ontegeletud meil jubaaastakümneid. Muutusi,tõsi, on toimunud.

Prügiveokid ja -konteinerid onnüüd kaasaegsemad ja ilusamad.Õnneks ei veeta enam kõiki jäät-meid prügilasse, vaid läbi jäät-mejaamade ja kogumispunktidehoopis taaskasutusse. Kogu jäät-memassi pole tänasel päevalveel võimalik ära kasutada. Niituleb need jäätmed koguda jajätkuvalt prügilasse vedada.

Iga korraliku majapidamisejuurde kuulub prügikonteiner,kuhu oma jäägid saab panna jamida piisava sagedusega tühjen-dada. Selline on olnud hea tava,aga ka seaduse nõue. Juba aas-tast 1992 on igaühel olnud ko-hustus oma jäätmete eest «hooltkanda». Vähim, mis selleks tehatuleb, ongi jäätmekonteinermuretseda ning jäätmevedajagaselle tühjendamiseks leping sõl-mida. Paberil kirjapandud ko-hustusi pahatihti ei täideta, eri-ti just siis, kui keegi otseselt eisunni. Kui korrusmajade juurespole elu ilma prügikonteineritamõeldav, siis eramajade kõrvalon prügikast pigem erand kuireegel. Seaduse mittetäitmisekson toodud igasugu põhjuseid.Paljudel ei tekigi väidetavaltjäätmed või on jäätmevedu liigakallis või ollakse harjunud jäät-meid esiisade kombel maassekaevama.

Patustajate jälile on raskejõuda. Kohalikel omavalitsustelpuudub isegi täpne ülevaade,kus ja palju jäätmeid tekib.Jäätmevedajaid on mitmeid,nendega sõlmitud lepingud onerineva tähtaja ja tingimustega,lepinguid võib suvalisel ajalsõlmida ja ka lõpetada. Seegaosutus jäätmeveolepingutekontrollimine senisel kujul vägakeeruliseks.

Koledad prügihunnikud met-sa all aga annavad tunnistust,et jäätmeid tekib endiselt. Lõp-matult neid koristada ei jõua, la-

Korraldatud jäätmevedu Põlvamaal

henduseks saab olla vaid kõigijäätmetekitajate haaramineühtsesse jäätmeveosüsteemi.

Korraldaja onkohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus peab ta-gama, et olmejäätmete kogu-mine ja vedu oleks eeskujulikultkorraldatud. Uue võimaluse an-dis selleks 2004. aastal vastuvõetud jäätmeseadus. Igas oma-valitsuses, kus elab üle 1500 ela-niku, tuleb korraldada jäätme-vedu seaduses ettenähtudkorras.

Kõigepealt peab omavalitsusmoodustama jäätmeveo piirkon-nad, mis ei tohi olla suuremadkui 10 000 elanikku. Põlvamaalnii suuri omavalitsusi pole, see-ga moodustab üks vald või linnreeglina ühe jäätmeveopiirkon-na. Piirkonnad võivad olla kasuuremad, nii on vedu opti-maalsem ja see võimaldab pak-kuda soodsamaid hindu. Pealepiirkondade moodustamist kan-takse elamud, talud, suvilad, et-tevõtted ja asutused jäätmeval-dajate registrisse. Siis on oma-valitsusel hea ülevaade, kellel jakus prügi tekib.

Kui eeltöö tehtud, tuleb läbiviia vähempakkumine. Selleeesmärk on leida jäätmevedaja,kes on nõus piirkonnas kõigeodavama hinnaga jäätmeid ve-dama. Kui võitja on valitud, sõl-mitakse jäätmekäitleja ja oma-valitsuse vahel vastav leping,keskkonnateenistusest väljasta-takse jäätmevedajale vastav jäät-meluba.

Muidugi ei jää kord valitudettevõte piirkonda teenindamaigaveseks, vaid omavalitsusepoolt määratud tähtajaks (reeg-lina kolmeks aastaks). Kui seeaeg otsa saab, viiakse läbi uusvähempakkumine.

Kõik jäätmetekitajadon liitunud

Kui konkurss võidetud, asubvõitja sõlmima majapidamis-tega ja asutustega lepinguid. Le-pinguga määratakse kindlaksjäätmeveo sagedus, kasutatavakonteineri suurus, veotingimu-sed ja muu asjasse puutuv. Kunakonkursi võitnud ettevõttel onainuõigus määratud ajal määra-tud piirkonnas tegutsemiseks,siis muutuvad teiste vedajategasõlmitud jäätmeveolepingudkehtetuks. Nende jaoks, keljäätmevedu senini toimunud, eimuutu suurt midagi. Ehk vaidjäätmevedaja nimi. Lepingutesõlmimiseks on üleminekuaeg,kuid omavalitsuse määratudtähtajaks peavad need olemasõlmitud.

Kindlasti on ka neid, kes le-pingut sõlmida ei soovi. Mõni-kord võib see olla ka põhjenda-tud. Näiteks on teie valdusesmaja, kus kedagi ei ela ja sealseega jäätmeid tõepoolest ei te-ki. Siis tuleb pöörduda kohalikuomavalitsuse poole, kes võib an-da vabastuse. Samas peab ütle-ma, et omavalitsusel ei ole ko-hustust erandeid teha, iga sel-list avaldust kaalutakse vägahoolikalt.

Üldjuhul on jäätmetekitaja

jäätmeveoga automaatselt liitu-nud ja lihtsalt väidet, et jäät-meid ei teki, ei loeta põhjenda-tuks. Jäätmevedaja esitab and-med mitteliitunud jäätmeval-dajate kohta omavalitsusele,misjärel omavalitsus asub ra-kendama sunnimeetmeid.

Konteinerrendi või osta

Konkursitingimused näevadtavaliselt ette, et jäätmekäitlejapeab pakkuma lisaks konteine-rite renditeenust. Tuleb meelespidada, et konteineri tühjenda-mise hind ei sisalda konteinerirendihinda. Kui jäätmeveo le-pingu peate sõlmima konkursivõitjaga, siis konteineri saaterentida kellelt iganes. Eramajaselavatele inimestele võiks soo-vitada konteinerite väljaostu,see tundub olevat soodsam. Kon-teineri võite osta nii jäätmekäit-lusfirmalt kui ka ehituspoest.Peaasi, et oleks tänapäevanekast, mida saaks pressautogatõsta.

Peljata ei maksa ka kasutatudkonteinereid. Üldjuhul peavadneed vastu aastakümneid ja hindon uue kasti hinnaga võrreldessoodsam. Vanade veneaegseteplekk-konteinerite aeg saab agaotsa. Nende tühjendamine onkeeruline ning samuti võib osu-tuda nii suure kasti pidaminekeskmise suurusega perele liigakulukaks. Nii võiks soovitadaplastikkonteinerit suurusega120-240 liitrit.

Jäätmekonteinerit tuleb kasobiva sagedusega tühjendada.Tühjendussagedus võib ollaüsnagi erinev: kord nädalas kor-rusmaja ja kord kvartalis talu-majapidamise juures. Mini-maalse tühjendussageduse jaminimaalse konteineri suurusemäärab kohalik omavalitsus.Tavaliselt on minimaalseks tüh-jendussageduseks tiheasustuseskord kuus, hajaasustuses kordkvartalis. Kui konteinerissepannakse biolagunevaid jäät-med, tuleb konteinerit tühjen-dada sagedamini.

(Järgneb 8. lk)

Korraldatud jäätmeveo hinnakiri

Konteineri maht Mooste vald Põlva linnKuni 140 liitrit 22.40240 liitrit 59.00 30.16370 liitrit 36.90600 liitrit 94.40 58.00800 liitrit 72.151500 liitrit 177.00 134.602500 liitrit 259.60 196.453500 liitrit 354.004500 liitrit 339.35

Allikas: Mooste Vallavalitsus, Põlva Linnavalitsus

(Algus 7. lk)

Põlvamaa pioneerid

Vastavalt jäätmeseadusele tulikorraldatud jäätmevedu käimalükata juba 2005. aastal. Prak-tikas see nii kahjuks ei läinud.Õigeaegselt said kohustuse täit-misega hakkama vähesed. Nüüdtundub, et lõpuks on asi hoo sissesaanud, vähemasti mõnelpoolmaakonnas.

Esimesena Põlvamaal raken-das korraldatud jäätmeveoMooste vald, kus konkursi tule-mused selgusid suve algul. Moos-tele võitis vähempakkumisePõlva Kommunaal I OÜ. Ainuõi-guse aeg on alates 1. septembrist2006 kuni 31. augustini 2009.

Lisainformatsiooni korral-datud jäätmeveo kohta saabMooste Vallavalitsusest (majan-dusspetsialist Ago Käis).

Põlva linnas selgusid vähem-pakkumise tulemused augustialgul. Konkursi võitis Ragn-SellsAS. Konkurss tõi kaasa olulisehinnalanguse, mis ka mõistetav- linnas on jäätmeid odavamvedada kui maapiirkondades.Praeguste kavade kohaselt min-nakse korraldatud jäätmeveoletäielikult üle 1. detsembrist.

Lisainformatsiooni saab lin-navalitsuse keskkonna peaspet-sialistilt Tiivi Partsilt.

Tublid on olnud ka Põlva jaRäpina vald, kus on ette valmis-tatud pakkumise kutse doku-mendid ja välja kuulutatud kon-kurss. Mõlemas omavalitsusesselguvad vähempakkumisetulemused 4. novembril.

Lisainfot saab Põlva vallakeskkonnaspetsialistilt VilmarLutsarilt ja Räpina valla majan-dusspetsialistilt Velmo Nar-ruskbergilt.

Kui polekorraldatud, koristabomavalitsus poole

Teistes valdades on jäätmeveokorraldamine läinud seni visalt.Üldjoontes on otsustatud, et tu-leks teha koostööd ja moodusta-da suuremad jäätmeveo piirkon-nad. Koostööd on alustanud ühi-

se piirkonna moodustamiseksOrava, Värska, Mikitamäe ja Ve-riora vald, samuti Vastse-Kuus-te, Valgjärve, Kõlleste, Kanepi jaLaheda vald.

Ühele jäätmeseaduse punkti-le tasuks aga maaomanikel, keshädas oma maale veetud prügi-hunnikutega, tähelepanu pöö-rata. Nimelt sätestab seadus, etkui kohalik omavalitsus ei olekorraldanud oma haldusterri-tooriumil jäätmevedu, kuigi taloli vastav kohustus, ja sellest tu-lenevalt on tekkinud keskkon-nasaastus, kannab jäätmete ningnendest põhjustatud saastelikvideerimise kuludest poolekohalik omavalitsus. Nii et kuisellised mured meelel, tuleksaga lahkesti omavalitsuse poolepöörduda, et vähemasti poolekuludest hüvitatud saada. Ehk

aitavad taolised nõuded erguta-da omavalitsusi kohalikku prü-gimajandust paremini korral-dama ja seadusest tulenevaidnõudeid täitma.

RohelisemaPõlvamaa nimel

On paratamatu, et iga uus asitoob endaga kaasa omajagu se-gadust. On ebamõistlik arvata,et korraldatud jäätmeveole üle-minek kulgeks probleemideta.Korraldatud jäätmevedu puu-dutab peaaegu igat inimest jasellest arusaamiseks on vajalikasjakohane teave. Elementaar-sema informatsiooni oleme ülesriputanud Põlvamaa Keskkon-nateenistuse veebilehele www.polva.envir.ee (valdkonnad-jäätmed-korraldatud jäätme-

· Mooste vald - Põlva Kommunaal I OÜ (ainuõigus kuni 16.07.2009)

· Põlva linn - Ragn-Sells AS (ainuõigus kuni 31.08.2009)

· Räpina vald - vähempakkumise tulemused selguvad 4. oktoobril

· Põlva vald - vähempakkumise tulemused selguvad 4. oktoobril

· Veriora, Orava, Mikitamäe ja Värska vald - tehtud on otsus moodustada ühineveopiirkond, konkurssi välja kuulutatud ei ole

· Laheda, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste ja Vastse-Kuuste vald - tehtud on otsusmoodustada ühine veopiirkond, konkurssi välja kuulutatud ei ole

vedu), kust leiate teavet veopiir-kondade ja piirkonnas ainuõi-gust omavate jäätmekäitlejatekohta. Kuna aga korraldatudjäätmevedu on kohaliku võimuküsimus, siis esmane koht, kustseda informatsiooni küsida, ongiteie koduvalla või -linna amet-nikud. Nii ei saa ka meie siin-kohal kõike informatsiooni äratuua, kuna ka tingimused võivaderinevates omavalitsustes ollaerinevad. Nii et küsige aga ko-halikelt ametnikelt täpselt üle,kui teile midagi arusaamatuksjääb.

Kindel on aga see, et korral-datud jäätmevedu pole mõel-dud kellegi «kiusamiseks», vaidikkagi selleks, et prügi jõuakssinna, kuhu vaja. Ilma hästikor-raldatud jäätmeveota Põlvamaaelu rohelisemaks ei saa.

Korraldatud jäätmeveo piirkonnad Põlvamaal

Korraldatud jäätmevedu Põlvamaaljäätmed


Sellel, et välisõhu sei-sund ning saasteainetetasemed inimeste tervi-sele ja keskkonnaleohutud oleksid, hoiabkeskkonnateenistus jubaammu silma peal.

Ettevõtetele antakse välja saas-telubasid, saasteainete levikutja sisaldust välisõhus kontrolli-takse läbi modelleerimiste ningpisteliste mõõtmiste.

Sageli on aga inimesed kae-vanud ebameeldiva haisu peale,mis mõnest põllumajanduset-tevõttest või ka muust saaste-allikast pärineb. Lõhnaainete si-saldust on keeruline määrata,lõhna tekitavate ainete sisalduson õhus väga väike ning reeglinakehtestatud piirväärtusi ei üle-tata. Küll aga võib ebameeldivlõhn inimesi oluliselt häirida.Viimastel aastatel on täienda-

Esimene lõhnaaine määramineviidi läbi Lutsu külas

tud keskkonnaala nii, et ka eba-meeldivat lõhnaainet saab tu-vastada ja ettevõtete tegevustselles osas reguleerida.

Lõhnaainemäärab ekspertrühm

Vastavalt välisõhu kaitse seadu-sele on lõhnaaine inimtegevu-sest põhjustatud välisõhku eral-duv aine või ainete segu, misvõib tekitada elanikkonnal soo-vimatut lõhnataju. Lõhnaaineesinemise määramiseks kasuta-takse ekspertrühma ehk siis hal-va lõhna peab ära tundma selleliikmete nina. Ekspertrühmannab hinnangu lõhnaaine esine-mise kohta välisõhus ning lõhnaesinemise korral nõuab sedapõhjustava saasteallika valdajaltlõhna vähendamise tegevuskavakoostamist, mille täitmist kont-rollib Keskkonnainspektsioon.Lähtudes lõhnaainete esinemi-sest välisõhus, rakendavad saas-

teallikate valdajad, kelle tööstus-või põllumajandustegevus võitegevus muul alal põhjustab võivõib põhjustada lõhna tekkimist,levimist või ärritavat lõhnatajuelanikkonnale, täiendavaidmeetmeid lõhnaainete heitko-guste vähendamiseks.

Esimene «nuusutamine»Lutsu külas

Keskkonnateenistusse laeku-nud avalduse kohaselt paluti abisealägast tulenevast haisust

vabanemiseks Põlva vallas Lut-su külas. Rõhutati, et hais leviberiti läänetuultega ja on eriti tu-gev madalrõhkkonna korral. Sa-muti viidati probleemile, et ku-na ebameeldiv hais esineb jubapraegu, võib see muutuda veelgihäirivamaks juhul, kui farmhakkab tööle täie võimsusega.Paluti võtta nimetatud küsimusmenetlusse ning võimaluse kor-ral arutada probleemi kohalikeelanikega.

(Järgneb 10. lk)

FOTO: REIN KALLELõhnaaine levik määrati vastavalt tuule suunale.

Lõhnaaine levikuga seonduvate probleemide arutamiseksviib keskkonnateenistus keskkonnakompleksloa taotlusemenetluse raames läbi täiendava

AVALIKU ARUTELU,mis toimub reedel, 29. septembril

Põlva maavalitsuse haridusosakonna saalis(J. Käisi 1a Põlva, II korrus) algusega kell 14.

Eriti oodatud on kõik Lutsu küla elanikud.

(Algus 9. lk)

Keskkonnateenistuse pooltkoostatud eelhinnangu kohaseltpeeti võimalikuks, et nimetatudsaasteallikas levitab asjaomastlõhnaainet, mis võib omada häiri-vat mõju ümbruskonna elani-kele. Põlva vallas Lutsu külas ontegevust alustanud seafarm,mille ülesseatav tootmisvõimsuson ligikaudu 25 000 nuumsigaaastas. Kasutusel on vedelsõn-niku tehnoloogia, lõhnaaineidlevitavateks saasteallikateks onfarmihoonete ventilatsiooni-korstnad ja sõnnikuhoidlad.

Farmi omanik on esitanudPõlvamaa Keskkonnateenis-tusele keskkonnakompleksloataotluse, mille menetlus on käi-mas. Taotlusmaterjalide koha-selt ei tohiks aga lõhna kont-sentratsioon olla liigselt häirivkohalike elanike jaoks.

Kohapeal pole eelnevalt lõh-naainete esinemist ja selle häi-rivat mõju määratud. Nii otsus-tatigi Põlvamaa Keskkonnatee-nistuse juhataja otsusega alga-tada lõhnaaine määramine sea-

Esimene lõhnaaine määramineviidi läbi Lutsu külas

farmi ümbruses, mis oli vajalikmodelleerimise tulemuste ja te-geliku olukorra võrdlemiseks.

Lõhnaaine määramine viidiläbi esmaspäeval, 7. augustil2006. aastal. Kõigepealt määratilõhnaleviku suund potentsiaal-ses mõjupiirkonnas tuule suunapõhjal. Seejärel määrati tuulekiirus, õhurõhk ja temperatuur.Seejärel määrati mõõteliinid jamõõtepunktid. Ühel mõõteliiniloli kolm mõõtepunkti ehk kolmekspertrühma liiget. Mõõteliinimõõtepunktide vahekaugusedpandi paika vastavalt lõhnaaineleviku suunale (tuule suunale)ja kaugusele saasteallikast.

Esimene mõõteliin seati saas-teallika vahetusse lähedusse,tootmisterritooriumi piiri vahe-tusse lähedusse (saasteallikakeskpunktist ligikaudu 150-200 meetri kaugusele).

Teine mõõteliin seati saasteal-lika keskmest ligikaudu 400 meet-ri kaugusele (saasteallika ligi-kaudne kaugus lähima elamuni).

Kolmas mõõteliin seati saas-teallika keskmest 700-800meetri kaugusele (ala, kuhu ar-

vutuste kohaselt lõhn ei tohikslevida; sellel kaugusel paikne-vad suuremad elamugrupid).

Seejärel liiguti esimeselemõõteliinile. Ekspertrühmaliikmete täpsed asukohad mää-rati GPS seadmega, selle abiltäpsustati mõõtepunktide asu-kohti arvutikaardil. Üksik-mõõtmise ajavahemik oli 10 mi-nutit, iga ekspertrühma liigeandis hinnangu lõhnaaine esi-nemise kohta iga 10 sekundi jä-rel, seega 60 lõhnahinnangut 10minuti jooksul.

Lõhn võib häiridalähimaid elanikke

Mõõtmistulemuste analüüsil sel-gus, et lõhnaaine oli häiriv mõõte-liinil A kõikides mõõtepunkti-des. Mõõteliin A oli paigutatudsaasteallika vahetusse lähedusse.Seal elamuid ei asu ning inime-sed pidevalt ei viibi, seega võiböelda, et otseselt see häiriv ei ole.

Mõõteliinil B oli lõhnaainehäiriv ühes mõõtepunktis. Mõõ-teliini B paigutamisel võeti alu-seks lähimate elamute kaugus

saasteallikast. Seega võib jä-reldada, et lähimate elumajadejuures võib saasteallikas põh-justada ebameeldivat lõhnataju.

Mõõteliinil C ei olnud lõhna-aine häiriv üheski punktis, seegavõib öelda, et kaugemalasu-vatele elamute juurde ebameel-div lõhnaaine ei levi.

Kokkuvõtteks võib öelda, etvastavalt mõõtmistulemustelevõib saasteallikas lähimate ela-mute juures põhjustada ebameel-divat lõhnataju. Kuna farm poletäielikult valminud ja töötabpraegu poole võimsusega, võibtulevikus lõhnaaine eralduminenii suureneda (sõnnikumahutitetäitmine, loomade arvu kasv) kuika väheneda (sõnniku jahutussüs-teemi käivitamine). Seega võibvajalikuks osutuda kordusmõõt-mine, kui kaebused jätkuvad.Praegu tuleb käitajal esitada agavähendamise tegevuskava ja asu-da seda täitma. Lõhnaaine mää-ramise aruanne on kõigile täiesmahus kättesaadav PõlvamaaKeskkonnateenistuse veebilehelwww.polva.envir.ee (valdkon-nad-välisõhk-lõhn).


Põlvamaa Keskkonnatee-nistuse eestvõttel viiakseseptembri lõpul Põlvasläbi nädalane saasteta-semete mõõtmine õhu-seirelaboriga MOBAIR.

Õhuseire eesmärk on jälgidaõhusaaste taset ning hinnataselle vastavust lubatavatele nor-midele ja ohtlikkust inimestetervisele. Õhuseire poolt mõõ-detavad saasteainete kontsent-ratsioonid loovad ka tausta ma-jandusprojektide keskkonna-mõjude hindamiseks, õhusaastepoolt materjalide degradee-rumise arvestamiseks ja öko-süsteemidele tekitatava mõjuhindamiseks.

Eesti Keskkonnauuringute

Keskusele kuuluva mobiilseõhuseirelaboriga MOBAIRmõõdetakse järgmisi saasteai-neid: vääveldioksiid (SO2), sü-sivesinikud (THC), lämmastik-oksiidid (NOx), lenduvad orgaa-nilised ühendid (VOC), süsinik-oksiid (CO), vesinikdisulfiid(H2S), osoon (O3), ammoniaak(NH3), peentolm (PM10), rask-metallid, polüaromaatsed süsi-vesinikud (PAH). Meteopara-meetritest määratakse tuulesuunda ja kiirust, õhuniiskustning temperatuuri.

Kogutud andmete alusel ar-vutatakse olulised statistilisednäitajad, saastetaseme piirväär-tuste ületamised, saasteainetepeamised levikusuunad ja joo-nistatakse välja nende kontsent-ratsiooniroosid.

Talvel 2002 viidi läbi esimene

Kavandatakse õhuseiret Põlva linnas

FOTO: KOIDU ARHIIVÕhuseirelabor MOBAIR.

taoline välisõhu kvaliteedi sei-re. Et saada ammendavamatülevaadet võimalikust saasteai-nete levikust, on vaja teostadamõõtmisi erinevates mõõtekoh-tades erinevatel aastaaegadel.

Suvisel perioodil pole Põlva lin-nas välisõhu kvaliteedi seirettehtud. Projekti maksumus on46 300 krooni, seda rahastabKeskkonnainvesteeringute Kes-kus.

Aita Neemre,looduskaitse peaspetsialist

Võhandu - selle allikadasuvad Otepää kõrgustikuidaservas, kus Saverna jaSirvaste vahelises künk-likus ja metsases maasti-kus saab alguse Eesti pi-kim jõgi oma 176-kilo-meetrise* voolusängiga.

Rajanud endale tee läbi metsa-de, niitude, ümber küngaste jamägede, põiganud ka mõnessekülla ja linna, jõuab ta lõpukssuure Peipsi rüppe. Miks jõgekutsutakse ka Pühajõeks, sedatuleb küsida meie esivanema-telt. Teame kindlalt, et nad vägaaustasid Võhandu loodust. Jõevoolu ei tohtinud takistada jakaldail kasvavaid puid raiuda.Kui 17. sajandil ehitati jõele Sõ-merpalu vesiveski (Võru maa-konnas), pidasid kohalikud talu-pojad 1642. aastal viljaikaldustkaristuseks jõe rüvetamise pä-rast. Nad põletasid veski ja tun-gisid mõisa. Ainult kohalesaa-detud soldatid suutsid murdatalupoegade vastupanu. See

sündmus on leidnud kajastuseAino Kalda jutustuses «Pühajõekättemaks». Täna võime Võhan-dul lugeda 57 vesiveskikohta(Haidak, 1978), mille kohta onsäilinud teateid. Enamik nen-dest on suuremal või vähemalmääral lagunenud, ka maha põ-lenud, paljudest on säilinud vaidvundamendikivid või isegi ai-nult nimi. Niisiis on inimene Võ-handu vett rohkesti vangista-nud ja pannud seda enda hüvekstööle. Praegu toimub see Leevil,Leevakul ja Räpinas, kus veski-tammi on taastatud, remondi-tud ja kasutusse võetud elektri-tootmiseks. Kahjuks on Leeviveskitammi taastamine nega-tiivseks näiteks sellest, kuidasrikuti sealne kärestik. Leevakupuhul ei saa märkimata jättaasjaolu, et elektrijaama taasta-mine 1947. aastal Võrumaa kom-noorte poolt on Juhan Smuulipoolt kirjutatud poeemiks «Jär-vesuu poiste brigaad». Loomuli-kult on kuulus ka Räpina omapaberiveskist alguse saanud pa-berivabrikuga; jõe teisel kaldal

olev jahuveski aga enam ei tööta.Inimene on muud moodigi

Võhandu vete kulgemist omakätega muutnud. Vanasti kan-natas Võru linn suurvete tujudeall, sest mööda aeglase langugakäärulist jõesängi ei jõudnudHaanja ja Otepää kõrgustikultallavalguvad sulaveed küllaltkiiresti ära voolata. Kevaditi sar-nanes Võru saarega, kuhu pääsesvaid paadiga (Uusi, 1970). Suur-vete mõju vähendamiseks kae-vati 1929. aastal hädaabitöödekorras jõele uus säng, mis viisVõhandu veed linnast pea kilo-meetri kauguselt mööda. Linnpääses kuivale, kuid loogelisestjõest sai pikal lõigul sirge kanal.

Hoolimata sellest, et inimeneon jõge aastasadu ekspluateeri-nud ja tema kallastel tegutse-nud, on jõgi pakkunud ikka sil-marõõmu ja hingelohutust omavulisevate vete, õitsvate niitude,vees peegelduvate liivakivi- jametsamüüride ning linnulaulu-ga. Neid loodusväärtusi on sealnõndapalju, et 2004. aastast onVõhandu oma teekonnalõikudel

Kas hoiame Võhandu jõge?

FOTO: KESKKONNATEENISTUSE ARHIIVVõhandu oma teekonnalõikudel Jõksi järvest Lajavanguni,Jõgeharast Koigerani ja Leevilt Reoni kuulub ka looduskaitsevõrgustikku Natura 2000.

Jõksi järvest Lajavanguni, Jõge-harast Koigerani ja Leevilt Reo-ni ka Euroopa tähtsusega vee-kogu, st kuulub looduskaitse-võrgustikku Natura 2000. Jõeliigirohke elustik (kalad, jõe-karp), kärestikud, langud, soo-did, aeglased voolukohad ja jõe-sopid, maastikulised detailid,nagu kõrged oruveerud, lisaorud,lamm jms on see, mis on vägaväärtuslik ja mida hindab ka Eu-roopa. On küll ahvatlev kujun-dada loodust ümber eesmärgigatagada inimese heaolu, näiteksehitada pais ja elektrijaam, kuidkindlasti ei saa seda teha ilmaeelnevalt hoolikalt kaalumata,kalade koelmualadel Kurvitsamaantesillast Sõmerpalu maan-teesillani ja Paidra paisust Ruu-sa raudteesillani ei saa neid te-gevusi aga üldse teha.

Lõpetuseks - jõgi on meid toit-nud ja hoidnud, kas ta pole siisväärt, et me samaga tasuksime- teda hoiaksime!

* - looduskaitseregistriandmetel

Pargid kui ajalugu

FOTO: AITA NEEMRERõhutamaks mõisa tähtsust ja erinevust ümbrusest, istutatisissesõiduteede äärde puude read ehk alleed. Tammeallee Rasina pargis.

Aita Neemre,looduskaitse peaspetsialist

Eesti kohta on öeldud kuituhande järve maa võituhande saare maa, kuidvõib öelda, et Eesti on katuhande pargi maa.Eestis on olnud 2200mõisat, igaühe juurderajati suurem või väik-sem park või haljastu,algselt siiski iluaiad -olenevalt mõisnikujõukusest ja ilumeelest.

Kui suuremad sõjad üle käisid,võis loendada 1000 parki. Needpõliste puude kogumid on maas-tikupildis muljetavaldavad.

Oleme kõik tähele pannud, etparkides kasvab palju laialehe-lisi puid. Neid puid kasvaks meilrohkem, kuid nad vajavad vilja-kat maad. Viljakad maad on agapõldude all ja sellepärast ei oleeriti palju looduslikke salu-metsi. Seepärast on pargid mei-le tähtsad ka kui lõunamaa taim-

Seoses vajadusega määrata täpsemalt parkidesenised piirid, kasutades selleks looduses selgelteristatavaid joonobjekte, samuti arvesse võttesmaareformiga kujunenud katastripiire, algatas

keskkonnateenistus looduskaitsealuste parkide piiridekorrigeerimise, millekohane väljapanek on

keskkonnateenistuses ja vallamajades.

Arvamusi ja ettepanekuid piiride kohtasaab esitada kirjalikult keskkonnateenistusele

veel kuni 30. septembrini.

katte esindajad siin Põhjamaal.Parkide liigirikkus on tohutu

- Eesti parkides arvatakse ole-vat 1000 taksonit (liiki ja vor-mi), kui looduslik puittaimestikkoosneb ca 100 taksonist.

Pargikujunduses kõige täht-sam roll on puudel ja põõsastel,mis pidevalt arenedes annavadpargile uue ilme. Silmapaistvaltpõlised ja «soliidsete» mõõdete-ga puud on pärit pargi vanimastperioodist. Rõhutamaks mõisatähtsust ja erinevust ümbrusest,istutati sissesõiduteede äärdepuude read ehk alleed. Meiemaastikuarhitektide arvates onalleed Eesti maastikus unikaal-ne nähtus.

Mõisa asukoha tähtsaim mää-rav tegur oli vee olemasolu, sedamuidugi ilu pärast, aga tervita-tav oli ka allika olemasolu, sestsellest olenes kvaliteetse piiri-tuse pruulimise võimalus. See-pärast on meie pargid kas vee-kogu ääres või on parki veesilm

rajatud.Pargiarhitektuur on sama-

moodi kunst nagu iga muugikunstiliik, mida me imetlemeja omaks võtame. Pargikunstilon oma ajalugugi. Esimesed and-med kunstipäraselt kujundatudiluaedadest pärinevad 17. sajan-di lõpust. Neis aedades ristusidsirged jalgrajad, muruväljakuidkaunistasid lillepeenrad, ilu-puud ja roosipõõsad. Alates 18.sajandist võib pargiarhitektuu-rist rääkida kui iseseisvast kuns-

tiharust, mis sündis tänu ba-rokkstiili tekkimisele. Selle pa-rimaks ja praegu ainsaks näiteksEestis on Kadrioru park - suu-rejooneline oma muruväljakute,alleede, esindusliku sissesõidujms tõttu. 18. sajandi lõpul tek-kis klassitsism, mis rõhutas loo-duslähedust, parke laiendatiloodusse, veekogude kaldad ku-jundati vaatamisväärseteks,kõnniteed tehti looklevateks.Veel sajand edasi hakati parkerekonstrueerima ehk ümber

ehitama. Selle tulemusena ku-junes segastiil, mis valitsebpraegu meie kõikides parkides.Peab mainima, et Eesti pargidon olnud lihtsad ja tagasihoid-likud, võrreldes vormi-, värvi-,liigi- ja stiilirohkete uhketeparkidega mujal Euroopas.

Suurt kahju tõi parkidelemõisate jagamine 1920. a maa-reformi põhjal. Pargid tükeldatiosadeks, hulgaliselt võeti mahapargipuid. Ka sõjakahjustused japarkide ning mõisahoonete hi-lisem mittesihipärane kasuta-mine on vajutanud negatiivsepitseri ajalooliste parkide ilme-le. Hooldamatuse tõttu on tek-kinud vaba voli looduslike javäheväärtuslike puuliikide ise-eneslikuks tulekuks, paljudesparkides vohavad põõsastud javõsa jms. Kaob pargi arhitek-tuur, mis tegelikult peaminesilmailu pakkuja ongi.

Kas Eesti rahvas ongi mõisa-parke ja mõisaansambleid pä-riselt omaks võtnud? On needju teise rahva poolt rajatud selleteise rahva valitsejate-rõhujatejaoks. Arusaadav, et pigem oneestlastele hingelähedasemadtalukoplitest kujunenud kaasi-kud, hiiesalud, küla- ja kiige-platse ümbritsevad põlisedpuud.

Ajaloolised pargid on siiskimeie kultuuripärandi lahuta-matu osa, mis väljendab kultuurija looduse vahelist sidet. Väär-tuslikumad neist on võetud ar-hitektuuriansamblite lahutama-tu osana ning nende maastiku-liste ja loodusväärtuste tõttulooduskaitse ja muinsuskaitsealla. Põlvamaal on looduskaitseall 13 parki: Ahja, Erastvere,Kiidjärve, Mooste, Peri, Põlgaste(endine Lahe), Rasina, Räpina,Tilsi ja Vastse-Kuuste park,Rahumäe parkmets, Valgjärvemetsapark ja Krüüdneri põlis-puud. Muinsuskaitse all on maa-konnas 16 parki.

See kultuuripärand parkidenäol vajab säilitamist ja re-gulaarset hooldamist, vajaduselka taastamist.

Tänavu kinnitas vabariigi va-litsus oma 3. märtsi määrusegakaitsealuste parkide, arboreetu-mite ja puistute kaitse-eeskirja.Puistutest on maakonnas kaitseall Intsikurmu parkmets ja Ilu-metsa kuusik.

11. augustil jõustus määrus,millega keskkonnaminister Vil-lu Reiljan kinnitas jahieeskirjamuudatused, millega muutusidmõningad küttimisajad, laienesjahipidamisviiside ja -vahenditeloetelu ning täpsustusid jahi-ohutuse nõuded.

Parte, kajakalisi, lauku, tiku-tajat ning laanepüüd lubatakseküttida 20. augustist 31. ok-toobrini. Merel, Narva veehoid-lal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkvajärvel lubatakse parte, kajakali-si, lauku ja tikutajat küttida 20.augustist kuni 30. novembrini.

Hallhane, rabahane, suur-laukhane, kanada-lagle ja valge-põsk-lagle küttimiseks kehtes-tatakse uus jahiaeg 10. sep-tembrist 30. novembrini. Uusaeg on senisest lühem, sest sei-reandmetel on nii kohalike kuika sügisrändel siin peatuvatehallhanede arvukus aasta-aas-talt vähenenud. Hanede ja lag-lede küttimisaega on ühtlusta-tud, sest põhja pool pesitsevad

Keskkonnaminister kehtestasuued jahipidamisajad

haned ning lagled jõuavad sep-tembri esimesel dekaadil kor-raga Eestisse. (Valgepõsk-lagletlubatakse küttida vaid põllu-kahjustuste asukohas Lääne-,Saare-, Hiiu- ja Pärnumaal.)

Seoses mägra arvukuse suu-renemisega on tema küttimi-seks lubatud jahiaeg kuu võrrapikem - 1. septembrist 28. veeb-ruarini.

Punahirve vasikate küttimi-seks lubatud jahiaega lühenda-takse kahe kuu võrra, sest asja-tundjate arvates on otstarbekasvasikate ja lehma küttimisaegühtlustada. Punahirve vasikaidlubatakse küttida 1. septemb-rist 30. novembrini.

Soodsad talveolud on soosinudmetssigade arvukuse suurene-mist. Kuna nende arvukust pii-rab kõige tõhusamalt emisteküttimine, on kuu võrra piken-datud põrsastega emiste kütti-misaega. Neid võib küttida 1.oktoobrist 28. veebruarini.

Arvestades metskitsede suurtarvukust ning sellest tingitud

ohtusid metsakasvatusele, võib1. oktoobrist 30. novembrinikitsedele ja talledele lisaks senilubatud jahipidamisviisidelepidada jahti ka taksi või ter-jeriga.

Jahipidamisel suurulukile ontäismantelkuuli kasutaminekeelatud.

Jahieeskirjas asendatakse ter-min «laika» terminiga «jahi-koer». See võimaldab koprajahil(ajavahemikul 1. oktoobrist ku-ni 28. veebruarini) kasutadakõiki jahikoeratõugusid.

Kütiliiniks on keelatud mää-rata intensiivselt kasutatavaidriigimaanteid, kus ei ole võima-lik ohutult jahti pidada.

Viimasel jahiaastal on jahirel-vadega toimunud mitu rasketõnnetust. Et ära hoida relvatransportimisel tekkivaid õnne-tusi, on lubatud vaid ühisjahillaskekohti vahetades hoidatranspordivahendis laadimatajahirelva kotist väljas.

Keskkonnaministeerium

· suuruluki laskekatse soori-tajal peab kaasas olema relva-luba· laskekatse viiakse läbi harju-tuses «jooksev metssiga»· laskekatse sooritatakse re-gistreerimise järjekorras ning re-gistreerunu kinnitab oma allkir-jaga registreerimislehel, et ontutvunud ohutusnõuetega las-ketiirus ning kohustatud neidtäitma· laskekatse sooritatakse jahi-mehe kasutuses olevast sileda-raudsest või kesktulepadrunigajahivintrelvast:· sileraudse jahirelvaga distant-silt 35 meetrit ning vintraudsejahirelvaga distantsilt 35 või 50meetrit.· kaks lasku seisvale märgile,aega 3 minutit· liikuvale märgile kaks jooksuparemalt vasakule ja kaks jooksuvasakult paremale

· laskekatse siledaraudsest ja-hirelvast on sooritatud, kuikuuest lasust on viis tabanudmärklehe tabamisala· kombineeritud jahirelva ka-sutamiseks suurulukijahil soo-ritab tunnistuse taotleja vint-raudse jahirelva harjutuse· laskekatse vintraudsest jahi-relvast on sooritatud, kui kuuestlasust vähemalt viis on tabanud

Suuruluki laskekatse läbiviimise kord

märklehe «kolme» tabamisala· laskekatse mittesooritamisekorral saab laskekatset korratateises voorus vastavalt nime-kirjale· laskekatse tunnistuse väljas-tab tunnistuse andja taotlejale10 päeva jooksul pärast laske-katse sooritamist

Eksamikomisjon

Suuruluki laskekatsedPõlva Jahiseltsi Kadaja lasketiirus

7. oktoobril kell 10-17,lõunapaus 13.15-13.45.

Lisainfo:Mikk Männiste,jahinduse ja kalanduse spetsialist,tel 799 8197, 526 1821

Räpina poldrit hooldavad veisedRiho Kinks,Life-Nature projektijuht

Alates augusti lõpustaitavad Räpina poldrilinnuhoiuala rohumaidloodussõbralikult majan-dada veised.

Hoiuala lõunaosas, 25 hektarisuurusel elektriaiaga piiratudalal võib näha toimetamas 19lihaveist. Limusiini tõugu ris-tandid toodi spetsiaalse veokigakohale Antsla lähistelt, kus nadoma elu esimesed aastad vaba-pidamisel on veetnud. Veisteuue hooldaja Aunis Rohelpuusõnul on loomad vastse kodugahästi kohanenud ja elutingimu-sed pole siin laita - lopsakas heintäidab kenasti kõhtu, juua saabsuurtest kraavidest ning varjupakub puudesalu. Kuigi sedatõugu loomad saaksid siin var-jualuse ja lisasööda abil hakka-ma ka talvel, on vähemalt esi-mesel aastal kavas nad siiskisoojemasse talvekorterisse sõi-dutada, et siis kevadel jälle pold-rile tuua.

Veised soetati Räpina poldriLIFE-projekti raames eesmär-giga aidata kaasa linnuhoiualaväärtuslike rohumaade säilimi-sele ja loodussõbralikule majan-damisele. Rohusööjate loomade,peamiselt lihaveiste, hobuste jalammaste kasutamine loodus-kaitseliselt oluliste rohumaademajandajatena on levinud võtenii Eesti kaitsealadel kui kamujal Euroopas. Nende poolthooldatud rohumaad on mitme-kesised nii maastikuliselt kuielustiku poolest, pakkudes toi-tumis- ja elupaiku paljudele loo-madele, putukatele ja lindudele.

FOTO: RIHO KINKSLihaveised on soetatud Euroopa Liidu rahalise toetuse abil ning kuuluvadRiiklikule Looduskaitsekeskusele.

Keskkonnaprogrammi 2007. a I vooru taotluste esi-

tamise tähtaeg on 15. november 2006.

KIK-ile esitatavad taotlused peavad vastama kesk-

konnatasude seadusele, keskkonnaministri 17. veeb-

ruari 2006. a määrusele nr 13, (muudetud määrusega

26. juuli 2006 nr 55) ning KIK-i finantseerimise korrale.

Kõik maakonnas teostatavate projektide rahasta-

misega seotud taotlused tuleb esitada KIK-i maa-

kondlikku esindusse nimetatud kuupäevaks. Üle-

riigiliste projektide rahastamisega seotud taotlused

tuleb esitada KIK-i Tallinna kontorisse samaks

kuupäevaks.

KIK Põlva maakondlik esindus

Piret Sepp, Kesk 20, IV korrus, 63308 Põlva.

Kutselise kalapüügiõigusetasu väheneb, püügiaeg lüheneb7. septembril kiitis vabariigi va-litsus heaks kutselise kalapüü-giõiguse tasu vähendamise nei-le, kes püüavad põhjanoodagaPeipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.Samas lüheneb ka püügiaeg, mistavalise kolme kuu asemel kes-tab tänavu 21 päeva.

«Vabariigi valitsuse poolt kinni-tatud määruse muudatus vä-hendab selleks aastaks Peipsi,Lämmi- ja Pihkva järvel põhja-nooda ehk mutnikuga püügiksmääratud püügiõiguse tasu25 000 kroonilt 20 001 krooni-le,» ütles keskkonnaministee-riumi kalavarude osakonna ju-hataja Ain Soome. «Ka rakenduseelnevalt Eesti-Vene kalapüügi-komisjoni istungil kokkulepi-tud säte, et kalavarude taastu-mise huvides lubatakse nendeljärvedel mutnikupüüki ainult21 kalendripäeva ehk 15. sep-tembrist 5. oktoobrini.»

Varem võis püük alata 1. sep-tembril ja kesta kuni järvedejäätumiseni või kvootide lõppe-miseni. Püügi algusaja nihuta-mine on vajalik, kuna teadlastehinnangul on suurem osa kahe-suvistest kohadest, mis sügiselhakkavad mutnikusaakidessetulema, selleks ajaks kasvanud24 cm pikkuseks ja noorkaladearvukuse kaod on väiksemad kuitavalise algusaja korral.

«Kalapüügieeskirjade järgi onkoha alammõõduks 46 cm, kuidvastavalt kokkuleppele Vene-maaga lubatakse sel aastal Peip-si, Lämmi- ja Pihkva järvestpüüda vähemalt 24 cm pikkustkoha, kuna vastasel juhul polekskalapüük seal võimalik, sestnende kalade sattumist kaluritepüünistesse pole võimalik ärahoida,» selgitas Soome.

21-päevasest mutnikupüügiajast peaks piisama ka selleks,et kalurid jõuaksid välja püüda

Hoidmaks ära kulupõlengutegakaasnevat varalist ja keskkon-nakahju, tuleb maavalduste kor-rastamisega alustada sügisel,kui on võimalik viimast kordaniita suuremad heinamaad jaõuealad.

Keskkonnainspektsioon onteinud ettepaneku metsa- jamuu taimestikuga kaetud ala-de tuleohutusnõudeid käsitlevaregulatsiooni muutmiseks ningselle kohaselt võib kulupõle-tamine olla alates järgmisestaastat täiesti keelatud.

Septembri algul toimunudPäästeameti ja Keskkonnains-pektsiooni juhtide ühisel nõupi-damisel analüüsiti koostööd ke-vadel-suvel aset leidnud metsa-ja maastikupõlengutel ning aru-tati, kuidas tõhustada loodustu-lekahjude ennetamist.

Keskkonnainspektsioon onalgatanud keskkonnaministrimääruse muutmise eelnõu, missätestab tuleohutusnõudedmetsa- ja muu taimestikugakaetud aladel ning mille kehtivaredaktsiooni kohaselt võib kulupõletada kevadel kahe nädalavältel peale lume sulamist.Muudatusettepaneku kohaseltkaob võimalus kevadel kulu põ-letada, mistõttu tuleb maaoma-nikel üha enam mõelda omamaavalduste korrastamiselesügisel.

Keskkonnainspektsiooni pea-direktori asetäitja Tarvo Roosesõnul looks uus regulatsioonolukorra, kus avalikkusele onvõimalik anda üks ja selge sõ-num: kulu põletamine on kee-latud. «Praktika on näidanud,et praegune olukord, kus kulu-

põletamine on lubatud kahe nä-dala vältel pärast lume sula-mist, annab inimestele võima-luse seda üsna meelevaldselt in-terpreteerida ning kulu põleta-da ka siis, kui tuleohtlik perioodlooduses juba alanud on,» tõdesRoose.

Vältimaks kulupõlengutesttekkivat keskkonnakahju ja oh-tu inimeste varale, kutsuvadPäästeamet ja Keskkonnains-pektsioon maaomanikke üleskorrastama oma maavaldusedjuba sügisel. «September on suu-repärane aeg, et suve jooksulkasvanud rohi oma maavaldus-tel ja majaümbrustes ära niita,»märkis Päästeameti peadirekto-ri asetäitja Alo Tammsalu. «Kui-dagi ei tahaks tänavuse aastakordumist, mil rekordarv metsa-ja maastikupõlenguid tõid kaasa

enneolematult palju inimohv-reid ja suuri varakahjusid. Nelihukkunut ja 76 hävinud hooneton lubamatult palju,» lisasTammsalu.

Tarvo Roose hinnangul peaksavalikkus hakkama mõistma, etinimese enda ja tema vara kõrvalpole vähemtähtsad ka keskkon-nakahjud, mida põhjustavadkümnete ja sadade hektarite kau-pa põlevad rohumaad ja metsad.

Selle aasta esimene kulutuliregistreeriti 4. aprillil ning kunimai lõpuni registreeriti kokku4774 metsa- ja maastikupõlen-gut. Kulutule tagajärjel hukkusneli inimest ning hävis 76 hoo-net. Tänaseks on metsa- ja maas-tikupõlenguid registreeritud6533.

PäästeametKeskkonnainspektsioon

Kevadiste kulupõlengute vältimisekstuleb maavaldused korrastada sügisel

suurema osa koha- ja ahvena-kvoodist (ülejäänu jääb võrgu- jamõrrapüügile). Selleks aastakson Eestile ette nähtud kohapüü-gikvoot Peipsi järvest 1000 ton-ni ja ahvenapüügikvoot 396 ton-ni. Mai lõpu seisuga oli Peipsijärvel koha ja ahvena ametlikväljapüük vastavalt 262 ja 307tonni. Arvestades juuni-augustivõimalikku püüki, jääks sügis-püügi alguseks kaluritele veelumbes 700 tonni kohakvooti,kuid Eesti ahvenakvoot on jubaammendatud. Tänu Vene poolevastutulekule on Eestil nendekvoodi arvelt siiski võimalikpüüda veel kuni 150 tonni ahve-

nat, kuna Venemaa ise oma ahve-nakvooti tõenäoliselt täis eipüüa.

Arvestades eelnevate aastatepüüke ja järves olevat kalavaru,võib eeldada, et 100 tonni ahve-nat püütakse põhjanoodaga ningülejäänu jääks teiste püünistegapüügiks. 700-tonnisest koha-kvoodist peaks põhjanoodapüükhinnanguliselt moodustama500 tonni ja ülejäänud 200 ton-ni kasutatakse võrgu- ja mõrra-püügil.

Lisainfo: Ain Soome, keskkon-naministeeriumi kalavarudeosakonna juhataja, tel 626 0711.

Mikk Männiste,jahinduse ja kalandusespetsialist

Keskkonnaministerkinnitab iga aasta vähi-püügiks püügiööpäevadearvu.

Tavaliselt on jõevähi püük lu-batud 25. juulist 24. septemb-rini, kuid viimastel aastatel onolnud püük lubatud 1. augustist31. augustini, sest keskkonna-minister võib sõltuvalt vähiva-rude olukorrast harrastuspüügikeeluaega pikendada.

Püügiööpäevade arvuks Põl-vamaal kinnitati 200 püügiöö-päeva. Vähipüük toimub kalas-tuskaardi alusel, mille väljastabkeskkonnateenistus kehtivuse-ga 24 tundi. Vähipüügivahendiööpäev on ööpäevades arvesta-tud kalastuskaardi kehtivusajaja kalastuskaardile kantud püü-givahendite arvu korrutis.

Ühele isikule väljastataksekalastuskaart üheks ööpäevakspüügiks kuni viie vähipüügiva-hendiga.

Ühe vähipüügivahendi (vähi-natt või vähimõrd) maksumuson 30 krooni ööpäeva kohta. Ai-nult Saare maakonnas oli vahen-ditele kehtestatud maksumuserinev. Seal pidi vähinata eestmaksma 30 ja vähimõrra eest 50krooni.

Paljudes maakondades oli vä-hivarude nappuse tõttu vähi-püük keelatud. Lubatud püügi-piirkonnad ja püügivahenditeööpäevade arv on ära toodudtabelis 1.

Põlvamaal osteti välja kõik püü-giööpäevad ning püügitulemu-sed olid küllaltki head. Kokkupüüti 876 vähki, neist mõõduli-si 666 ning alamõõdulisi 210.Kindlustamaks seda ka edaspi-di, peavad vähipüüdjad jälgimapüügil teatud reegleid.

Ei tohi püüda alamõõdulisivähke ehk siis alla 11 cm pikku-seid.

Peale püüki peab püüdjakindlustama selle, et ei kantaksvähipüügivahenditega haigu-seid edasi teistesse veekogudes-se. Selleks tuleb peale püüki

Vähipüük Põlva maakonnas aastal 2006

FOTOD: KESKKONNATEENISTUSE ARHIIVAlla 11 cm vähid on alamõõdulised.

Maakond Ööpäevadepiirarv

Harju 100

Jõgeva 130

Põlva 200

Saare 500

Tartu 200

Valga 200

Võru 200

Tabel 1.

püügivahendid desinfitseerida.Püügivahendite desinfitseeri-miseks võib kasutada järgmisimeetodeid:� keetmine � vähemalt 5 mi-nutit;� formaliintöötlemine � vähe-malt 20 minutit 4% formaliini-lahuses;� külmutamine � vähemalt 1ööpäev alla �10 kraadi;� täielik kuivatamine päikesekäes � kestvus 1 päev.

Meie oma ökomaja - koolitus ja konkurssTartu Keskkonnahariduse Kes-kus korraldab MEIE OMAÖKOMAJA (www.okomaja.edu.ee) üle-eestilise konkursikeskkonnasõbralikele te-gijatele 7.-12. klassini.

Järjest enam räägitakse põhu-pallimajadest ning päikese- jamaaküttest. Kas põhupallimajatuleb hundi eest kaitsta (juhulkui sa oled üks kolmest põrsa-kesest)? Miks savist majad vih-ma käes ei lagune? Kuidas tege-likult töötavad päikesepatarei jatuulegeneraator? Kas see oli ko-hupiim, mille naabrimees sei-nale pintseldas? Sellest ja muustpõnevast saad teada, kui osaledprojektis.

Peamine tegevus seisneb õpi-lasgruppide osalemises ökoma-jade kavandamise konkursil, stõppepäevi Tartus ja iseseisvattööd kodus oma maketiga. Selleõppeaasta viiel koolivabal päe-

7. septembril kiitis valitsusheaks saastuse kompleksse väl-timise ja kontrollimise seaduseja riigilõivuseaduse muutmiseseaduse, mille kohaselt vähenebsea-, veise- ja linnukasvatajatepoolt kompleksloa taotluse eestmakstav riigilõiv kümme kordaning lihtsustub kompleksloataotlemine.

«Seadusemuudatuse tingissoov muuta riigilõiv põllumajan-dustootjatele jõukohasemaksning tagada neile kindlustunne,et nad jõuavad kompleksloataotlused põhjalikumalt ettevalmistada ja õigeaegseltesitada,» ütles keskkonnami-nisteeriumi keskkonnakorral-duse ja -tehnoloogia osakonnapeaspetsialist Jüri Truusa.

«Seoses riigilõivu vähenemi-sega jääb põllumajandustoot-jatel rohkem raha parema teh-nika muretsemiseks, mis sellenormaalse ekspluatatsioonikorral omakorda vähendab saas-teheidet ja jäätmeteket ning pa-randab seega keskkonnaseisun-dit,» lisas Truusa.

Muudatusega kaasnevad sel-gemad ja täpsemad sõnastusedlihtsustavad komplekslubadetaotlemist ja võimaldavad loo-detavasti keskkonnateenistus-tel lube kiiremini väljastada.

Ettepaneku vähendada riigi-lõivu määra tegi keskkonnami-nisteerium, toetades selliseltEuroopa Liidu ühtse põlluma-janduspoliitika raames põllu-majandustootjaid ning põlluma-jandusliku suurtootmise aren-gueeldusi.

Edasi menetletakse seaduse-eelnõu Riigikogus. Lisainfo:Jüri Truusa,keskkonnaministeeriumikeskkonnakorralduse ja-tehnoloogia osakonnapeaspetsialist,tel 626 2981,e-post [email protected].

Keskkonnaministeeriumipressiteade

Põllumajandus-tootjatel võibriigilõiv vähenedakümme korda

val üks kord kuus toimub asjalikloeng ja kuuldu läbiprooviminetöötubades, kus valmistatakseise ehitusmaterjale, harjutatak-se konstruktsioonide püstita-mist ning erinevaid töövõtteid.Juhendavad oma ala tipptegijadEestist.

Uute teadmiste baasil teevadosalevad võistkonnad omakodupaika sobiva ökomaja pro-jekti ja ehitavad kodus oma öko-maja maketi, mis kevadel Tar-tusse hindamisele tuuakse. Kon-kursi lõpus toimub esitlus jasuur näitus. Parimaid ootavadväärilised auhinnad.

Kui minatahan ka osaleda?

· Moodusta huvilistest selts-kond, kuhu kuulub kuni viisliiget. Toetajaid ja abimehi võibolla rohkem, kuid peaauhinna

saavad viis kõige tragimat.· Mõelge üheskoos välja omavõistkonda kõige paremini ise-loomustav nimi.· Registreerige oma töökasseltskond aadressil www.oko-maja.edu.ee 18. septembrist2. oktoobrini 2006.

Täpsem info: Kersti SõgelTartu KeskkonnahariduseKeskus,[email protected] 736 6120 või5676 4005.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Keskkonnakomplekslubadetaotlemise tähtaeg lükkus edasiValitsus võttis vastu määruse,millega lükatakse nelja kuu võr-ra edasi kompleksloa taotluseesitamise lõpptähtaeg. Taotlustuleb esitada 1. septembri 2006asemel 1. jaanuariks 2007.

Muudatuse tingis see, et Rii-gikogu ei ole veel vastu võtnudsaastuse kompleksse vältimiseja kontrollimise (SKVKS) ningriigilõivuseaduse (RLS) muut-mise seadust.

«Kui kompleksluba esitatakseenne seadusemuudatuste vastu-

võtmist Riigikogus, siis tulebsea-, veise- ja linnukasvatajateltasuda 50 000 krooni suuruneriigilõiv. Eelnõu näeb aga ette5000 krooni suurust riigilõivu,»ütles keskkonnaministeeriumikeskkonnakorralduse ja -tehno-loogia osakonna peaspetsialistJüri Truusa.

SKVKS-i ja RLS-i eelnõus onküll ette nähtud võimalus taot-leda enammakstud riigilõiv ta-gasi, kuid tagasimaksmine onpikaajaline protsess.

Ettepaneku vähendada riigi-lõivu määra tegi keskkonnami-nisteerium, toetades selliseltEuroopa Liidu ühtse põlluma-janduspoliitika raames põllu-majandustootjaid.

Lisainfo: Jüri Truusa,keskkonnaministeeriumikeskkonnakorralduse ja-tehnoloogia osakonnapeaspetsialist,tel 626 2981,e-post [email protected].

Maaülikooli Limnoloogiakeskusja Võrtsjärve SA korraldavad2006. aastal Võrtsjärve Kesku-ses õpetajatele, õpilastele ja teis-tele loodushuvilistele kahepäe-vased järve elustiku teemalisedkursused.

Kursused toimuvad õpetaja-tele 18.-19. oktoober ja 20.-21.oktoober. Põhikooli- ja kesk-kooliõpilastele mõeldud kur-sused toimuvad 23.-24. oktoo-

Kursused veelindudeja mageveekalade tutvustamiseks

ber ja teistele vee-elustiku hu-vilistele 25.-26. oktoober.

Kursustel tutvutakse süven-datult Eesti sisevete kalaliiki-dega ja veelindudega.

Programm sisaldab loenguid(kuni 1/3 koguajast), praktilistliikide tundmaõppimist õues.Tutvutakse kalastiku seire me-toodikaga (mitmesektsioonili-sed seire võrgud ja katsetraali-mine). Kursusel osalejatel on

võimalus sõita Võrtsjärvel kale-purjekaga.

Kursustele saab registreeruda10. oktoobrini, kirjutades aad-ressil [email protected] toimuvad Keskkonna-investeeringute Keskuse rahali-sel toel, osavõtjate mureks jääbvaid kohale- ja ärasõit. Lisain-formatsiooni kursuse õppetöökorralduse kohta annab JaanEensaar telefonil 503 1774.

Loodusesse minnespane raamat taskusse

Monica Price,Kevin Walsh

«Kivimidja mineraalid»

Inglise keelest tõlkinudToivo Lodjak.

Järjekordne raamatsarjast «Looduse tasku-raamat» tutvustab maa-ilma peamisi kivimeid jamineraale. Kompaktne jalihtsalt kasutatav käsiraa-mat on illustreeritud kva-liteetsete lähifotodegaüle 300 kivimist. Tasku-raamat on ideaalnekaaslane igas vanuses jaeri kogemustepagasigageoloogiahuvilisele.

Küsimused lugejatele1. Põlvamaal on palju ajaloolisi parke. Väärtuslikumad neist onvõetud maastikuliste ja loodusväärtuste poolest looduskaitse jamuinsuskaitse alla. Mitu parki on Põlvamaal looduskaitse all?

2. Võhandu jõgi voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus,Leevilt Reo sillani võib imetleda 38 kaldakaljut. Millisest liivast needpaljandid koosnevad?

3. Milline omavalitsus Põlvamaal rakendas esimesena korraldatudjäätmeveo?

Õiged vastused saata 20. oktoob-rini meiliaadressil [email protected].

Õigesti vastanute vahel loositaksevälja keskkonnateemalised auhin-nad.

Õiged vastused ja võitjate nimedavaldatakse järgmises, 19. det-sembri keskkonnalehe numbris.

Jonathan Elphick,John Woodward

«Linnud»

Tõlkija Kai Vare.See taskuformaadis

teatmik tutvustab 320Euroopa linnuliiki. Kõigilindude kohta on olemasnii kvaliteetne lähifotokui ka joonistus, et neidoleks looduses kergemraamatu järgi kindlaksteha. Raamat on ko-handatud Eesti oludelening sobib nii nendele,kes linde veel väga hästiei tunne kui ka edasi-jõudnutele.

J u h e n d e i delektroonika-romu ja ro-musõidukitekohta käivateõ igusakt idenõuete täit-miseks.

K o o s t a j aHarri Moora, eessõna PeeterEek, 2006.

Elektrooniliselt kättesaadavkeskkonnaministeeriumi ko-dulehelt: Esileht >Tegevus-valdkonnad>Jäätmed> Prob-leemtooted.

«Pakenditeatmik»Lühiülevaadepakendi japakendijäät-mea l a s t e s tõigusaktidestning selgitusinende nõue-te täitmiseks.

K o o s t a j aHarri Moora, eessõna PeeterEek, Tallinn, 2005.

Raamat tutvustab 2004. aas-tal vastuvõetud ja 2005. aastaljõustunud pakendiseadust,ning on mõeldud ennekõikepakendiettevõtjatele, kes pea-vad arvestama pakendialasteõigusaktide nõudeid oma iga-päevategevuses. Teavet jajuhiseid pakutakse ka kohalikeomavalitsuste ja keskkonna-ametnikele, jäätmekäitlejatelening laiemale üldsusele.

Säästva Eesti Instituudi jakeskkonnaministeeriumi väl-jaanne, elektrooniliselt kätte-saadav keskkonnaministee-riumi kodulehelt: Esileht>Te-gevusvaldkonnad>Jäätmed>Pakend.

«Tootja vastustuselektroonikaromuja romusõidukitekäitlemisel»

Shelley Evans,Geoffrey Kibby

«Seened»

Inglise keelest tõlkinudKatrin Jürgens.

Kompaktne ja lihtsaltkasutatav seenemäära-ja sisaldab 440 seene-liiki. Raamat on mõnu-sas taskuformaadis, mi-da on mugav metsakaasa võtta. Asjalikudselgitused ja selged lä-hifotod teevad seentemääramise lihtsaks.Suurepärane kaaslaneigas eas ja iga koge-mustepagasiga seene-huvilisele.

George C. McGavin

«Putukad»

Inglise keelest tõlkinudMart Meriste.

Järjekordne raamatsarjast «Looduse tasku-raamat» tutvustabenam kui 700 kogumaailmas elavat putu-kaliiki. Informatiivset jaülevaatlikku teksti illust-reerivad kvaliteetsedlähifotod.

«Putukad» on heakaaslane igas vanusesja eri kogemustepa-gasiga putukasõbrale.

224 lk, pehme köide.

Piirkondlik metsanduse spetsialistKalmer PuusaarTel: 514 4511E-mail: [email protected]

(Räpina, Mooste, Veriora)E, K 9-12 Räpina linn, Kooli 1,

tel 799 8196T 9-10 Mooste vallamaja,

tel 792 5418N 9-10 Veriora vallamaja,

tel 795 8448

Piirkondlik metsanduse spetsialistKalle PetersonTel: 5346 5733E-mail: [email protected]

(Põlva, Laheda, Ahja, Vastse-Kuuste)Kuu II ja IV E, iga K, N 9-12 Põlva linn, Lao 5,

tel 799 2515Kuu I ja III E 9-10 Laheda vallamaja,

tel 792 9460T 9-10 Ahja vallamaja,

tel 792 1515T 11-12 Vastse-Kuuste vallamaja,

tel 792 0335

Piirkondlik metsanduse spetsialistVäino ReidlaTel: 514 4512E-mail: [email protected]

(Mikitamäe, Värska, Orava)E 9-10 Mikitamäe vallamaja,

tel 795 4433T 9-16 Räpina linn, Kooli 1,

tel 799 8196N 9-10 Värska vallamaja,

tel 796 4647N 14-15 Orava vallamaja,

tel 795 6454

Piirkondlik metsanduse spetsialistMargit AniTel: 5346 5726E-mail: [email protected]

(Kanepi, Valgjärve, Kõlleste)K, N 9-12 Metsaomanike teabetuba,

Lao 5, Põlva,tel 799 2515

E 10-12 Kanepi vald,tel 797 6319

E 13-14 Valgjärve vald,tel 797 4334

T 9-10 Kõlleste vald,tel 792 3448

Valmis kordustrükk voldikutekomplektist «Valik Põlvamaakaitsealasid». Viit erinevat Põl-vamaa kaitseala ja nendel paik-nevaid õppe-matkaradasid tut-vustavad voldikud on koondatudkomplektina kaante vahele:voldikud tutvustavad Tilleoru,Ahja jõe ürgoru, Valgesoo, Meeni-

Valmisid matka-radade voldikud

kunno maastikukaitseala ningPiusa looduskaitseala.

Voldikute väljaandmist toe-tas SA Keskkonnainvesteerin-gute Keskus. Voldikud on mõel-dud kõigile loodus- ja matkahu-vilistele ja on saadaval PõlvamaaKeskkonnateenistuses (Räpina,Kooli 1).

Ajakirja Eesti Loodus ja MTÜ Loodusajakiri poolt väljakuulutatud Eesti Looduse fotovõistlus 2006 fotode esitamiseviimane tähtaeg on 25. oktoober 2006.

Fotokonkursid

ning üldarvestus. Eraldi hinna-takse looma- ning taime- (see-ne-) pilte. Koduloomade ja -tai-mede fotosid hinnatakse põhi-konkursist eraldi. Iga pilt võist-leb vaid ühe vanuserühma üheskategoorias.

Peaauhind: 10 000 krooni eestCanoni fototarbeid, ohtralt eri-auhindu võistluse korraldaja-telt.

Lisainfo: [email protected], tel 742 1143. http://www.loodusajakiri.ee/.

Fotokonkursi eesmärk on saa-da huvitavaid ja loomingulisipilte, mis kajastavad looduslä-hedast elukeskkonda, samutinäiteid, mida mõeldakse mõiste«rohelisem elu» all.

Osalemiseks tuleb võistlus-tööd paberil fotona tuua või saa-ta Põlva Maavalitsusse aadres-

sil Kesk 20, 63308 Põlva. Fotodpeavad olema mõõtudega 15x20cm. Pildid võivad olla ka digi-taalselt töödeldud.

Fotokonkursi «Põlvamaa - ro-helisem elu» võitjad kuulutatak-se välja 14. oktoobril 2006 Põl-va Kultuuri- ja Huvikeskusestoimuval ökofestivalil.

Võistlusfotod saata CD-l aad-ressil pk 110, 50002 Tartu, Ees-ti Loodus, fotovõistlus. Võistlusetulemused kuulutatakse väljanovembri lõpul Tartus.

Pildistada võib kõiki Eestiselavad olendid, elagu nad siismetsas või kodus, puu otsas võimaa all. Pildistatav taim, loomvõi seen olgu äratuntav ning fotoautor peab fotole lisama objektinime nii täpselt, kui ta teab.

Võisteldakse kahes vanuse-klassis: kuni 16-aastased noored

4. oktoobrini 2006. saab fotosid esitada fotokonkursile«Põlvamaa - rohelisem elu».

·

·

26 09 Koit Keskkond 2-19 - polvakoit.ee nr7.pdf · kvaternaar neogeen paleogeen kriit juura triias perm karbon devon silur ordoviitsium kambrium ediacara krÜogeen ton sten ectas

Documents