-
LeigaridJUUNI 200910 KROONI
JUUNI 200910 KROONI
R A H VA K U N S T I S E LT S I L E I G A R I D AJ A K I R I
Leigaril on hea muusikaline kuulmine.Leigar saab kohe aru, kui
muusika mängib.Leigaril on hea muusikaline kuulmine.Leigar saab
kohe aru, kui muusika mängib.
1(37)
(Harjumaa)
Kuidas tantsupeolhea välja näha?
Rauno Zubkovahetas maalimise
tantsu vastu
Põhjalik ülevaademuuseumisuvest
Kuidas tantsupeolhea välja näha?
Rauno Zubkovahetas maalimise
tantsu vastu
Põhjalik ülevaademuuseumisuvest
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 2
SISUJUHTHead lugejad!Kas teil on ka vahel tunne, etmõtted lausa
tormavad peasringi? Kiiremini kui marupolka.Minu mõtetega juhtus
just nii,kui juhatuse poolt tuli ettepanekLeigarite väljaandega
tegelemahakata.
Osa mõtteid suutis nii kiirestispurtida, et neid polnud
võimalikjäädvustada. Osa – keskmisekiirusega – on siin kaante
vahel.Osa, no need aeglasemad, allesküpsevad.See tähendab, et
meieajakiri on alles arenev ajakiri jaideed selle kohta, mida
seeedaspidi sisaldama peaks, onteretulnud.
Seekord mahtusid siia kaantevahele nii põhjalik ülevaade
eesseisvast suvehooajast, persoonilugu meie „soojendajast”Raunost,
pilguheit Saksa sõpradetegemistesse kui ka nipid omarahvarõivaste
hooldamiseks.Natuke nalja ja natuke kollaseidteemasid samuti, nagu
TarmoTiisler siinsamas ajakirjas sooviavaldab.
Järgmiste heade vihjete (niiavalike kui ka
anonüümsete),küsimuste, teemade jakaastööpakkumiste jaoks onavatud
minu meiliaadress
.
lugemist!
Kristiina
-
Mõnusat
[email protected]
JUH
TKIR
I
Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel
Esikaane foto: Jarek Jõepera, modellidSolvi ja Allan. Teised
ajakirja fotod onLeigarite arhiivist ja internetist.
Leigarite ajakiri on väljaanne seltsiliikmete ja nende lähedaste
jaoks.
ärgmine ajakiri ilmub 2009. aastasügisel.
Tagasiside ja kaastööd on oodatudaadressile
[email protected]
J
MASU HOIAB OSA TURISTE KODUS... 3
......4
PERSOONILUGU: RAUNO ZUBKO ....6
TANTSUPEOKS ILUSAKS! ... 10
10 HARJUTUST TANTSUPEOLISELE ... 12
HEI, SIIN STUUDIORÜHM .... 14
MILLINE TULEB MUUSEUMISUVI ... 15
ÕPIME LAULMA .. 18
PORGANDITE ARVESTAMISE KORD .. 19
KOLLAST, PALUKS! ... 21
MEIE AJALUGU ... 22
LEIGARID VENEMAAL... 2
HÄRJA-AASTA SAABUS KORVPALLIPEOL...27
FOTOKROONIKA. ..29
NALI JA NAER... 31
.......
MEIE SÕBRAD..........................
.......
................ .
..... .
. ...............
. ........
...........................
. .......
ARVAMUS: . ...........
. ..........................
.................... 4
..........................
............................
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 3
MASU HOIAB OSATURISTE KODUSMASU HOIAB OSATURISTE KODUSMaailmas
võimutsev majandussurutis vähendab tänavuturistide tulekut Eestisse
ning seega Leigarite esinemiste arvu.Millist suvehooaega ennustavad
siinsed suuremadturismifirmad?
(masu)
Kaleva Traveli turundusjuht HiieAru: Algav suvehooaeg
näitabvälisklientide osas kahjukslangustrendi. Seda
eelkõigemaailmas valitseva majandusemadalseisu tõttu, aga ka
Tallinnalennujaama väheste otselennuühenduste päast.Välisturistide
arvu kasvu sellelsuvel me ei looda.Usutavasti külastavadEestit
jätkuvaltmeie lähinaabrid,eelkõige Soomeja Rootsielanikud, sedatänu
headeletranspordiühendustele TallinnastHelsingisse
jaStockholmi.Vähenemistendents on kindlastiUSA turistideosas.
-
Estravelikommunikatsiooni
juht Mari-LiisRüütsalu
-
:Olulist langust ei
ole märgata,meil läheb
hetkel üsnaeelmise
aastarütmis - niivälismaalt
meile saabuvatepuhkuseturistide,
kruiisituristide kuikonverentsituristide
osas.Mõningane vähenemine ontäheldatav korporatiivsete
gruppide osas.Me ei ole täheldanud, et just mõni
konkreetne välisturg oleks langenuderiti oluliselt. Kui, siis
vastavalt
ametlikule statistikale on Norra turglanguses ja seda kinnitab
ka meie
praktika.Hinnasurve on loomulikult tugevam
ja konkurents samuti, aga suvi tulebsiiski täis tööd ja
tegemisi.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 4
GESEKE-SALZKOTTENI RÜHMPÜHENDAB SUVE EESTILEGESEKE-SALZKOTTENI
RÜHMPÜHENDAB SUVE EESTILEM
EIE
SÕBRAD
MEI
ESÕ
BRAD
Saksa sõprusrühm Geseke-Salzkotten nimetab oma selle
suvepõhisündmustena reisi Eestisse ja Wewelsburgi noortepeonädalat,
millest ka Leigarid osa võtavad.
-
„Mõlemat sündmust ootame juba väga!“ kinnitab JenniferSpeicher,
üks tantsurühma juhtidest. „Nende kahe sündmusekõrvale sellel suvel
suuri esinemisi ei mahugi, mõnest peostGesekeses ja ümbruskonnas
võtame veel osa,“ lisab ta.
Jennifer räägib, et seekordne Wewelsburgi
rahvusvahelinenoortepeonädal kannab juba 28ndat järjekorranumbrit
ningtähistab meeleolukat festivali, mis leiab aset 7.-13 juunini.
Kohe
TEKST: KRISTIINA TAMBERG
Geseke- alzkotteni rühm tähistas eelmisel aastal
omakuuekümnendat juubelit.
S
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 5
juuli esimestel päevadel järgneb Gesekese rühma reis Eestisse,
mis mitmeteselle rühma liikmete jaoks on esimene kord siia
sõita
„Suvel on meil traditsiooniliselt alati treeninguvaba periood,
sel aastal algab seepärast Eesti-reisi. Siis korraldame näiteks
rattamatku, samuti saame kokku ningvõtame mõned õlled oma
lemmiklokaalis „Hugo“,“ räägib Jennifer Geseke-Salzkotteni rühma
muudest suvistest tegemistest.
Ida-Vestfaali (saksa keeles Ostwestfälisch) rahvatantsurühm
Geseke-Salzkottenon asutatud 1948. aastal Gregor Tomaschewski
poolt. Rühma kuulub ligi 200liiget, kellest 85 on aktiivsed
tantsijad. Tantsijad jagunevad laste, noorte jatäiskasvanute
rühmaks.Eelkõige esitatakse Vestfaali piirkonnast pärit tantse,mida
rühma repertuaaris on ligi100. Tantsijate riietuses elavad edasi
vanadVestfaali rahvarõivatraditsioonid. Igal tantsijal on õhem
suverõivas,millesarnaseid vanadel aegadel kanti taludes tööd tehes,
ja pidulik kostüüm, mispandi selga pühapäeviti ja tähtpäevadel.
Sarnaselt Leigaritele nimetab Geseke-Salzkotteni rühm vanade
rõivastus- jatantsutraditsioonide jätkamist oma tegevuse
vundamendiks.
.
Leigarite ja Geseke-Salzkotteni tantsurühma sõprus algas 1989.
aastal, kuikäisime külas samal Jugendfestwoche festivalil, mis
tänavu juuliski aset leiab.Leigarite eesseisev külaskäik Gesekesse
on leidnud juba eelinfona kajastamist kalinna veebilehel, kus
tuuakse esile seda, et rühmade vaheline sõprus on püsinudvaatamata
inimesi lahutavatele riigipiiridele ja 1500 kilomeetrile. "Kui
varemtuli see vahemaa läbida bussiga, siis nüüd saab kiiresti
lennukiga kohale lennata,"kirjutab veebileht. Samuti mainitakse
ära, et ka riigipiirid pole enam takistus,sest Eestist on vahepeal
saanud Euroopa Liidu liige.
Tänavusel, 7.-13. juunini kestval 28. Jugendfestwoche
Wewelsburgil osaleb 23rühma ja 11 rahvust. Pooled rühmad on pärit
Saksamaalt, väliskülalistest onpeale Leigarite esindatud veel
põhjamaised Soome ja Rootsi, aga ka näitekstemperamentsemad Ungari,
Tshehhi jt.
20-AASTANE SÕPRUS20-AASTANE SÕPRUS
-
PERS
OO
NIL
UG
URAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 6
Kuidas Sa Leigaritesse sattusid?
„Eesti tantsu inimestena” tähendabsiis seda, et oled sarnaselt
Krissulejuba pikalt rahvatantsu teinud?
Kas oled kindel, et tantsu maailmongi see, kus jätkad, või
lõpetad kooliära ning kavatsed hoopis alavahetada?
Mu kursaõde Kristiina Kapper, kellegahoidsime oma kursusel Eesti
tantsuinimestena kohe kokku, soovitas mindenda asemele Leigarite
trenni tegema,kuna ta ise ei saanud enam käia.
Jah, ma läksin juba 6-aastaselt Käinakaunite kunstide kooli,
alguses küllmaalimist õppima, aga see ei huvitanudüldse. Käisin
kolm kuud. Kõrvalruumisoli rahvatantsutund, mis tõmbas, jaläksin
sinna. Sellest peale olengijäänud, osalenud kõigil
tantsupidudelalates 1997. aastast, kaasa arvatudmeeste tantsupidu
Rakveres ja Soome-Eesti pidu Tartus.
Tants on minu jaoks, selles ma eikahtle! Olen peres nii öelda
mustlammas. Mul on neli venda ja üks õde,ema-isa, keegi neist ei
tegele tantsuga.Aga kõik on juba harjunud ja suhtuvadmu
tegemistesse hästi.
-
T
!
ants on minujaoks, sellesma ei kahtle
Koreograafiatudeng Rauno on terve sügis-talvise hooajaLeigarite
füüsilist vormi tõsta aidanud. Trennis juttu ajada eisaa, aga
allpool räägib ta nii sellest, mis teda tantsu juureshoiab, kui ka
sellest, kuidas ta ennast tantsu nimel kiilaks lasiajada.
RAUNOZUBKORAUNOZUBKOTEKST: KRISTIINATAMBERG
..
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 7
Järgmine aasta on Su viimaneõppeaasta, kes Sinust
pärastkoreograafiaõpingute lõppe mistsaab?
Sa oled väga noor – 20-aastane - jakindlasti saavutused alles
ees, aga kason juba praegu midagi, mida võidtantsu alal oma
saavutusena väljatuua?
On Sul mõni iidol tantsu maailmas?
Noortest ja rahvatantsust peame karääkima – mis Sinu tunnetus
ütleb, onrahva tantsuharrastus praegu pigemhääbuv või tõusev
suund?
-
-
-
Pole õrna aimugi. Tantsijaks on kõigeraskem pürgida, sest nõuab
suurtfüüsilist ettevalmistust. Tahaksin kõikeproovida ja siis
selgub, mis sobib. Eksmul on selline tüüpiline tantsuinimeste
eesmärk – oma stuudio võiteater, kellega töötada.
Eesti tantsu osas tegin uute tantsudekonkursile ühe valsi, mis
võib tulla2011. aasta noorte tantsupeorepertuaari. Veel on
otsustamisel, kastuleb repertuaari või mitte. Kui tuleb,siis see
oleks kindlasti saavutus.
Ei ole iidolit, austan häid oma alategijaid - René Nõmmik, Tiina
Ollesk,Kalev Järvela, Sille Kapper... Austaninimesi, kes on suutnud
omal alal hästiläbi lüüa ja leidnud oma suuna, kuidrespekteerivad
samas muidki suundi.Meeldivad avara silmaringiga
tegijadinimesed.
Tantsupeo aasta muudab ikka tantsupopulaarsemaks. Minu arust
neid noorion, kes tahaks rahvatantsu teha, agaEesti probleem on
piisavalt kvalifitseeritud õpetajatest. Tallinnas see eianna tunda,
aga mujal Eestis küll. Kõigirühmaliikide tase on alla
käinud,alustades A-rühmadest. Ka C-des onlangus.
-
-
Mis Sind motiveerib?
Kas Leigaritele trenni tege mise jaokson alati jaksu?
Väikseid asju, mis motiveerivad, onpalju. Näiteks kui
kutsutakseprojektidesse osalema või kui tellitakselavastusi.
Vahest on, vahest ei ole. Esmaspäevalalgab mul kõigepealt kell
10 etenduseproov, siis otsa kooli füüsilised tunnid,mis lõpevad
17.30 ning siis jooksenLeigaritesse. Teised päevad füüsiliseltnii
pingutavad pole, aga olen endaleväga palju projekte võtnud, seega
onaeg tihedalt täis ikka.
-
Räägime neist projektidest lähemalt.Mainisid etenduse proove,
aga misveel?Õiguskantselei rühmale käin tantsuõpetamas. Lapsi käin
õpetamas -Tallinna Tehnikagümnaasiumi 2.-3.klassi rühma. Nendega
oli näiteks jubaesimene tore saavutus, et saimeKoolitantsu finaali.
Ja etendused ontulemas
Lisaks käin Amarillo restoranis tööl,
.../Rauno loetleb ridamisimaikuu kuupäevi, millal toimuvad
külljaapan i müto loog ia s t kantudetendused, küll
tantsutudengitelõputööd, ja lõpetab enda 1. juunilette kantava
kompositsioonitöömainimisega- toim/
M
.
ul on tüüpilinetantsuinimeste eesmärk -oma stuudio võiteater
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 8
seal töötan ka suvel. Tantsupidu tulebsuvel muidugi ka. Juulis
sõidanRumeeniasse kuuks ajaks – ajaloolisetantsu festivalile - koos
teatriga TeeKuubis, mille juhatuses olen. Sel aastalpeame tegema
kaasaegse etenduseajaloolise taustaga.
Kaasaegne tants on kõige südamelähedasem. Eesti tants on muidugi
kaikka südames, aga hetkel tahan ennastarendada just kaasaegse
tantsu osas.
„Lee” all olin ülevaatusel, sinna kutsuti
Mis Sulle kõigist neist tuhan desttegemisest ja eri tantsu
stiilidestkõige südame lähedasem on?
Tantsupeo ülevaatusel oli Sind kanäha, mis rühmas tantsid?
--
--
omapära?Hästi suur katsumus oli mulle esialgusiia trenni tegema
tulemine, ma eiolnud kunagi varem endast vanemateleinimestele tundi
andnud. Aga sainsellest üle ja praegu entusiasm koguaeg tõuseb. Hea
on töötadainimestega, kes tahavad tööd teha.
Vahel vaidleme ju ikka vastu ka...
Nimeta üks eriti hea ja tõhusharjutus, mis nö keskmisele
Leigarilemarjaks ära kuluks.
Tõsi. Aga kui mingit vastuvaidlemistpoleks, muutuks ka igavaks
...
Ega sellist ühte harjutust ei oskagiöelda. Üldfüüsiline vorm
oleks heaparemaks saada, seda on iga tantsujaoks vaja. Selline
vorm, et suudaksennast üleval hoida.
paariliseks. Eraldi ma kuskil rühmastantsimas ei käi.
Kuna sel aastal jooksen nagu oravrattas, siis kuskilt pean
hakkama„lõikama”. Leigaritega tahaks jätkataküll, kui see on
võimalik. Esimesenailmselt loobun Amarillo-tööst, siisvaatan
edasi.
Kui rääkida Su edasistest plaanidest,siis milliste tege mistega
jätkad ja kasLeigarite vormis hoidmine kuulubnende sekka?
Sinu käest on hea küsida, mis onLeigarite puhul teisiti kui
teisterühmade puhul? Kas on mingi tuntav
-
Üldfüüsiline vorm tuleksparemaks saada, seda on igatantsu jaoks
vaja.
“Hetkel tahan ennast arendada justkaasaegse tantsu osas,” ütleb
Rauno.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 9
Trennide alguses oli eriti tunda, etjalad on inimestel maas
kinni. Viimaseltantsupeo ülevaatusel sain vaadata A-rühma
esinemist, siis see oli täiestiteine asi – jalad olid kõhu alt
väljas jatantsiti hästi. Töö tulemust oli näha.
Kord üllatasid meid sellega, et ilmusidtrenni kiilakana. Kuidas
see juhtus?Oksana Titova palus mind omaetendusse. Kui etendus
lavale jõudis,siis sisaldas see ka seda, et pooleetenduse pealt
aeti kiilaks. Ja ma olenpiisavalt vabameelne küll, et sedakaasa
teha – etenduse teise pooletantsisin kiilakana.
Rauno on ündinud 14.septembril 1988 Kärdlas
s.
Tallinnas alates 2007. aastast,kui a ustas koreograafiaõpinguid
Tallinna ülikoolis
l -.
Rahvatantsutrenni läks Raunojuba 6-aastaselt.
Väga värvikas detail! Kas esinedestuleb närv ka sisse ja kuidas
sellestjagu saad? Või on Sul mõni hea rituaalvõi talisman, mis
aitab?Ikka tekib närv, kui keegi vaatab.Hingan sügavalt sisse ja
lähen edasi,erilist nippi ei olegi. Hästi palju olenebsellest, mida
tantsin.Talismane ei ole, aga kogun pilte,fotosid. Minu jaoks on
tähtis, etolulised hetked jäädvustatud saaksid.
Tegin uute tantsudekonkursile ühe valsi, mis võibtulla 2011.
aasta noortetantsupeo repertuaari.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 10
Leigarite unikaalsed rõivad vajavadtopelttähelepanu ühelt poolt
omaainulaadsuse ja teiselt poolt sellepärast, et me esineme
enamasti õues.Päike, tuul, vihm ja pori on rõivastekõige kurjemad
vaenlased.
Pori ja tolmu eemalhoidmiseks onseelikute allääres tolmupael ja
toot(
). Seeliku eluigapikendab nii see, kui toote vahetada,k u i k a
r e g u l a a r n e t o l m uväljakloppimine ja põhjalik
puhastusvähemalt kord aastas.
Tasub meelespidada, et higised ja mustad villasedesemed on
koidele kõige magusamsuupoolis. Higi on ka see kurjajuur, missööb
ennast tikanditest, villast jalinasest läbi. Järelikult tuleb
rõivaidsageli puhastada. Kui eelnevatkogemust pole, siis on
soovitatav lastavillaseid detaile puhastada keemilisespuhastuses.
Sama kehtib ka vöödekohta. Kusjuures tuleb enne uurida, kavälja
valitud puhastusfirma on sellisttööd varem teinud, ja nõuda
õrnakuivpuhastust.
P r a k t i k a o n n ä i d a n u d , e tpealeõmmeldud litrid ja
nööbidkipuvad keemilise töötluse käigusesemelt lahkuma, seega
soovitan enne
linane riba, mis seeliku sisse alläärdeõmmeldud - toim
Villased esemed ja vööd.
TANTSUPEOKS ILUSAKS!SOOVITUSED JA NIPID
üle kontrollida, kas nööbid on ikkakõvasti ette õmmeldud.
Kaune id t i kande idsärgikraedel ja käistealasel peabkindlasti
käsitsi pesema. Loputusvettevõib lisada pisut äädikat, siis
polepärast probleemi laialivalguvate värvidega, ja loputusvesi peab
kindlastiolema külm. Tavaliselt toimib äädikasvärvikinnitajana
suurepäraselt, kuidkui värvid peaksid pesus siiski laialiminema,
siis hingake sügavalt sisse-
Tikand id .
-
MIS ON RAHVARÕIVAD?Teatmeteosed ütlevad, etrahvarõivasteks
loetakse 18.sajandi lõpu ja 19. sajandialguse tüüpilist
talupojarõivastust.
-
Rahvarõivastesse tuleb suhtuda tähelepanelikumalt kuiõhtukleiti
või smokingisse, kirjutab selle ala „spets” LEMBESIHVRE.
välja (peaks rahustama!) ja helistagerahvarõivaspetsile. Sel
juhul annaba s j a pää s t a vee l keem i l i s t evahenditega,
mida ei maksa kodus isetestima hakata.
Uhkete papile töödeldudpeakatete puhul on targem
püüdaPeakatted.
-
L õ p e t u s e k s : i g a e s e v a j a bindividuaalset
suhtumist. Eesti RahvaMuuseum korraldab suurepäraseidk u r s u s e
i d r a h v a r õ i v a s t erestaureerimisest ja
hooldamisest,soovitan neid soojalt! Samuti on
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 11
probleeme ennetada. Kõik naisedpruugivad puudrit-näo kreemi,
samutihigistame tantsides peakatte siseservasageli päris läbi.
Lavarühmadkasutavad paberteipi, kuid see vahendajab koledasti
higistama.
Olen ise läinud seda teed, et õmblenpaela peakatte siseservale –
kui vaja,saab selle ära võtta ja uue panna. Kuipeakate on siiski
juba kahjustunud, siiskõige radikaalsem lahendus on
sellelahtiharutamine, pesemine (ära unustaäädikat!) ja uuele papile
tagasi kokkupanemine. Kui olukord veel väga hull eiole, aitab
mööblipuhastusvahend -selline, mida saab peakattelepihustada.
Ettevaatust! Kui ese onmärjaks pritsitud, siis ei tohi seda
enneliigutada, kui peakate on täielikultkuivanud, soovitavalt terve
ööpäeva.Seejärel saab mustuse pehme harjagamaha pühkida.
-
Leigarite rahvarõivad vajavad erilist hoolt, kuna esineme
enamasti õues.
Leigarites palju priske kultuurikihigainimesi, kes on oma
rõivaid aastakümneid hooldanud. Igaühel on väljakujunenud oma
nõksud, mida kindlastihea meelega ka küsijaga jagatakse.Kõige
tähtsam reegel on aga see, etrõivastest tuleb lugu pidada.
Needesemed kannavad edasi meie maa jarahva ning Leigarite enda
ajalugu.
-
Päike, tuul, vihm ja pori onrõivaste kõige
kurjemadvaenlased.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 12
Trennihooaja jooksul tantsijatele tõsise mahvi peale
pannudtreener MALL JÄRVELA annab oma soovitused kaasa katantsupeoni
jäänud ajaks. Kui kohe harjutama asuda, ontantsupeonädalal märksa
kergem!
1.harjutus:
2. harjutus:
3. harjutus:
4. harjutus:
5. harjutus:
Hommikuti kohe pärast ärkamist tuleb harjutadaasjade
kokkupanemise ja kotti mahutamise oskust.Kotti peavad mahtuma
vihmakeep, kuivad sokid, soekampsun, päevitusriided ja -kreem,
termos,šokolaad, pudel konjakit või Jägermeistrit. Ükski asiei tohi
ununeda! Püüelda tasub selle poole, et kõikasjad mahuksid ära
kotti, mis on vihmakindel japole eriti suur. Harjutust tuleb
sooritada kiirusepeale!
Iga kord, kui satud muruplatsile kõndima, prooviteha paar
kõrghüpaksammu, et harjutada jalgapõranda asemel murult kõrgele
tõukama.Harjutust võib sooritada ka paaris.
Kui hommikune konjakijoomise harjumus onununema hakanud, tasub
see üles soojendada.Väljakul olles ei tea kunagi, millal vihma
tuleb võiniisama jahe hakkab. Tantsija peab oskama end
iseaidata!
Õpi ära kõikide tantsude nimed! Ka une pealt tuleberistada
„Meremehe laulu“ „Meremeeste valsist“,„Meremeeste valssi” omakorda
„Rannavalsist”,„Kalameest“ ja „Merimeest“ jne.
Autojuhtidel tuleb varakult minna Kalevi staadioni
10 HARJUTUSTTANTSUPEOLISELE10 HARJUTUSTTANTSUPEOLISELE
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 13
lähistele luurama ja valida endale väljaparkimiskoht. Võiks
püüda seda kas mõttejõuga võimuul moel teistest autodest vaba
hoida. Keskendu!Fokusseeri! Kui vaja, tegutse!Ühistranspordis
liiklejad peavad harjutamatipptunni ajal bussis sõitmist. Oluline
on hingata jamitte ärrituda, kui keegi turukoti ribidesse
lükkab,karvase kaenlaaluse näkku topib vmt. Hinga!
Rongkäiguks tuleb valmistuda igahommikustehääleharjutustega –
kilju nii kõvasti kui suudad.Kontrollimaks oma vormi, soorita
harjutust lahtiseakna juures; võid ennast pisut aknast
väljakallutada.
Paarisharjutus „sõbra tundmine”. Lase sõbral pannaselga punane
Leigarite t-särk ja minnarahvarohkesse kohta. Sule silmad ja loe
kümneni,lastes sõbral ennast inimmassi ära peita. Sinuülesanne on
saavutada sõbraga silmside nii kiirestikui võimalik ja siis
küünarnukkidega teed rajadestemani jõuda.
Vähemalt kolm nädalat enne väljakuproovide algusttuleb hakata
kõhtu harjutama supidieediga.Alustada võiks kahe supipäevaga
nädalas, jätkataneljaga, nädal enne pidu tuleks üle minna
jubavähemalt viiele supipäevale nädala kohta.
Enese leidmine. Tuleb sisendada endale, et ma eiole enam endine
mina, vaid üks „punaste särkidegatüüpidest“. Seega pean
silmapilkselt reageerimakarjatusele: „õuu, punased särgid, mis te
teete,kurat!“ Seda võib sooritada ka paarisharjutusena
Orienteerumine. Aseta kodus põrandale knopkad janumbrimärgid
ning asu pereliikmetega suhtlema,kasutades lauseid: „Palun mine
kahekümnendanumbrimärgi juurde ja too mulle õlut“, „Ole hea,pane
see 56. märgist paremal asuva punase knopkapeale, kallis“ jmt.
6. harjutus:
7. harjutus:
8. harjutus:
9. harjutus:
10. harjutus:
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 14
HEI, STUUDIORÜHM!SIINHEI, STUUDIORÜHM!SIINTEKST:MARLEEN JA
MARTINN
OO
RTE
VEERG
NO
ORTE
VEERG
Meie sügishooaeg möödus töiselt,nägime kõvasti vaeva, et
saaksimetantsupeole. Saimegi! Meievanusegrupiks on 7.-9.
klassideoma.Veel jõudsime osaleda kahes laagris- Märjamaal ja
Kuusalus. Ja suvelplaanime lisaks tantsupeole võttaosa ka kahest
festivalist – TanssivaTurku festivalist ja MärjamaaFolgist.Meie
rühmal on ka väljakujunenudtraditsioonid. Näiteks lähemepärast iga
tähtsat esinemist ühiseltHesburgerisse sööma.Meie rühmas on nii
uusi liikmeid kuika vanu olijaid. Leaanika on käinudLeigarites
niikaua kui ta ennastmäletab, Eliise 12 aastat, Marleenja Martin 11
aastat, Helena 6aastat, Anton ja Katrin 5 aastat.Loodetavasti saame
ka 50 aastapärast ikka igal esmaspäeval jakolmapäeval kokku.
Kas te teate, mis toimub igalesmaspäeval ja kolmapäeval
kell17.45 – 18.55? Ei tea? Vot sellelajal on stuudiorühma
trenn.Stuudiorühm, see on Eliise,Leaanika, Katrin, Kristiina,
Liis,Marena-Brigitt, Helena, Marleen,Melari, Nils Joonas
Kristian,Anton, Oliver, Janno, Martin,Silver ja meie treener
Helen.
Anton: „Siin on lahedad sõbrad,super seltskond. Ja noh, ema
kakäsib.”Eliise: „Ma võin ju ölda, et siin onülilahedad inimesed,
mis, muide,on täiesti tõsi, aga tegelik põhjuson see, et
Leigaritest on saanudosa minu elust, millest maloobuda ei
tahaks.”Marleen: „Leigarid korraldavadmaailma kõige
lahedamaidlaagreid!”
Mis toob meid esmaspäeviti jakolmapäeviti kokku?
Stuudiorühm plaanib koos käia ka 50 aasta pärast.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 15
Kuidas saab leigarina suvisest muuseumihooajast maksimumivõtta,
kirjutab SILLE KAPPER.
Tänavune suvine muuseumihooaegalgab 30. mail. Korralised
esinemisedtoimuvad igal laupäeval ja pühapäevalkell 11 Sassi-Jaani
talu õuel, ka vihmakorral – siis püüame mahtudalaudakatuse
alla.
Korraliseks esinemiseks on leigar kohalja tantsuvalmis alati
hiljemalt kell10.45, sest siis tehakse RIVI. See onkoht, kus igaüks
leiab endaletantsupartneri, räägitakse läbiesitamisele tulev kava
ja tehaksemuudatused, kus vaja. Rivis pannaksekirja ka esinemisest
osavõtjate nimed.Rivis ollakse täies rahvarõivas ja ei
aetaesinemisse mittepuutuvaid jutte.Pärast rivi ja enne esinemise
tegelikkualgust on jutustamiseks veel aega küll.
Leigarid ise panevad paika kaesinemisplatsi ümbritsevad pingid
ningviivad need pärast jälle ära. Aidasttuuakse välja pulgad, kui
neid kavastarvis läheb, ja pärast viiakse tagasi.Igaks juhuks on
leigaritüdrukul alatikaasas räditantsu rätik.
Selle suve tüüpkavad pannaks üleslaululehele( ). Hea on,kui
igaüks ise endale kava välja trükib,www.leigarid.ee/siseinfo
kuid tavaliselt jaotab hooaja alguseskavasid ka esinemise
juht.
Vahel on vaja varem kokkulepitud kavaesinemise käigus muuta.
Sellistelemuutustele reageerib leigar kiiresti japaindlikult nagu
heale esinejalekohane. Publiku tantsitamisel oleme„oma tur ist i
le” akt i ivseks jasõbralikuks õpetajaks. Esinemise ajalon leigar
keskendunud enda ja teistetegevusele, samas unustamata, et
tedajälgib publik.
Tuleb tähele panna, et esinejaksmuutume me kõik juba
kohemuuseumiväravast sisenedes, sest meilon seljas rahvarõivad ja
meid
KORRALISED
vaadatakse vähemalt sama uudistavaltkui teisi eksponaate, kui
isegi mittetähelepanelikumalt, sest elus asi on jualati huvitavam.
Sellepärast oleksideaalne, et me juba saabumemuuseumisse täies
rahvarõivas ning kakõik aksessuaarid (kotid jt tarvikud) onv a l i
t u d k o s t ü ü m i g a s o b i v a d .
Leigar on muuseumieksponaat muuseumiväravast sisenedes!
MILLINE TULEBMUUSEUMISUVI?MILLINE TULEBMUUSEUMISUVI?
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 16
Hädavajalikud, kuid rahvarõivagamittesobivad esemed
lähevadesinemise ajaks peitu (näiteks kellegikorvi või suurräti
alla).
Korraliste esinemiste hooaeg lõpebtänavu 6. septembril.
ootamatult olla muudetud liiklus- võiparkimiskorraldust.
Laulu- ja tantsupeo ajal (4.-5. juuli)täispikkuses Leigarite
korralisikontserte ei toimu, kuid päris ära nadka jääda ei saa.
Selle kohta panemesamuti täiendava info laululehele.
SUURÜRITUSEDM U U S E U M I SSeoses suurüritustega muuseumis
võibvahel tekkida väikseid erinevusikorraliste toimumises. Näiteks
on meil7. juunil kell 11 vaja kõigepealt ärakuulata Tele2 perepäeva
avakõned jaalles seejärel kontserti alustada. Riviaeg sellest ei
muutu. Samamoodi võibmuudatusi ette tulla näiteks memme-taadi
päevade (13.-14. juuni) puhul -ükskord tuli meil seetõttu
koguniesinemisplatsi vahetada.
Sellepärast tasub olla tähele panelik,jälgida internetist
laululehte,küsimuste korral julgesti kirjutada võihelistada kas
Sillele või selleks päevaksmääratud esinemise juhile (kirjassamuti
laululehel). Suurürituste
-
Suve suurim suurüritus on muidugijaanilaupäeva õhtune pidu
muuseumis.Leigar itel on seal ka tänavutraditsiooniline roll
lauljate jarahvarõivis liikujatena rong käigus jatulesüütamisel,
seejärel etendamekülaväljakul kahte kava – tantsulaule javanade
tantsude esitlust; õhtu lõpukson pilli meestel vaja pisut
abistadamuuseumiinimesi nende pulma mängujuures.
-
--
JAANILAUPÄEV
Iial ei tea, millal ja kus võibootamatult olla muudetudliiklus-
või parkimiskorraldust.
toimumise päevadel tasub alatikodust väljuda parem varem kui
liigahilja, sest iial ei tea, millal ja kus võib
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 17
DENEESTIon kruiisituriste teenindav firma, kesaegajalt tellib
Leigaritelt esinemisi.Reisifirma on saatnud meile suvealguses
graafiku, millal nendelaevadelt turiste on oodata, kuide s i n e m
i s e t o i m u m i n e v õ imittetoimumine kinnitatakse
allesesinemisele eelneval päeval. Sageliütleb tellija esinemisest
ära, kui ei saapiisavat hulka muuseumisse tullasoovijaid kokku. Ei
ole meie jaoks justkõige mugavam viis oma päevakavaplaneerida, aga
paraku sellisesüsteemiga kru i i s i teen indajadtöötavad.
Et DenEesti tellitud esinemised satuvadtavaliselt tööpäevade
hommikule jaosa võttev esinejate trupp on väike,teeme nende ja
teiste sarnasteesinemiste rivi 5 minutit enne kavaalgust. Kõik muu
jutt kehtib samutinagu korraliste esinemiste puhul.
Osavõtt Saksamaal toimuvast festivalist 28.
InternationalJugendfestwoche Wewelsburg 7.-15. juuni.
Ürgleigarite esinemine Otepääl 13. juunil.
A-, B-, D-, nais-, stuudio- ja TSG 3. kl rühmaosavõtt XVIII
tantsupeost „Meri“ 2.-5. juulil.
Osavõtt keskaja päevadest 9.-12. juulil.
Ürgleigarite esinemised Saaremaal 10.-11. juulil.
Osavõtt Turu noorte tantsufestivalist Tanssiva Turku 23.-27.
juuli.
Ürgleigarite esinemised Stockholmis 20.-24. augustil.
ESINEMISED VÄLJASPOOL MUUSEUMI
Arvatavasti suve jooksullisandub esinemisi veelgi–
jälgi laululehte!
“Kas see laev toob randa tantsuhuvilisituriste?”
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 18
KÜLL MEITEL LAULUKüll meitel laulu, kui meie lasõks,küll meitel
viisi, kui meie viisiks!Enne aga lõpõb vesi merest,vesi merest,
jada jarvõst,räemed virtsu väenä suusta,enne kui lõpvad meite
laolud.Kui mina hakkan laulõmaiõ,laulõmaiõ, laskõmaiõ -ma laolan
mua merese,mere sisse saarõkese,saarõ piäle latõrida,
L ud .aul , mille sõnu läheb tänavusel muuseumihooajal vaja
Oi mul oll väiku, oi mul oll väiku,mul oll väiku vellekene, mul
oll väiku vellekeneTibarikku… tillukeneSatte ta kaivu…satte kaivu
kaalani ja…Oie säält vällä…oie vällä olani ja…Maalt ta korjas…maalt
ta korjas maasikid ja…Liiva päälta…liiva päälta liinukid
ja…Maasikist sai… maasikist sai majakene…Liinukist sai…liinukist
sai liinakene…Müüdä sõidi…müüdä sõidi suure saksa…Müüdä reise…müüda
reise Riia härra…Küsütelli…küsütelli nõvvatelli…Kas see om
suuri…kas see om suuri soolaliina…Vai om iks rikas…vai om rikas
Riia liinaEi ole suuri…ei ole suuri soolaliina…Ei ole rikas…ei ole
rikas Riia liina…Seo om iks sante… seo om sante sannakeneVaeste
latsi…vaeste latsi varjokene…
(Karula)
latõrisse lauku t'ako,laogu t'akulõ sadula,sadulallõ
saksapoissi,saksapoesile kübärä,kübärälle kuldakarda,kullakarralõ
kuduja,kudujallõ kuldamõeka,mõegalõ mõnust tegijät.
kihnu. rkm ii 27, 534/5 (32).1948.
VÄIKU VELLEKENEVÄIKU VELLEKENE
ÕPIM
ELA
ULM
AÕ
PIM
ELA
ULM
A�
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 19
JUH
ATU
SEVE
ERG
JUH
ATU
SEVE
ERG Juhatus soovitab kõigil liikmetel läbi lugedaporgandite
jagamise korra, et olla kursis, kes ja kui
palju porgandeid ehk seltsisisest raha suvega endakontole koguda
saab.
PORGANDITEARVESTAMISE KORD
1. Porgand on Leigarite seltsisisene raha, mille väärtus
kroonidesarvutatakse iga esinemishooaja lõppedes.
2. Esinemishooaja lõppedes kantakse iga seltsi liikme poolt
väljateenitud porgandid tema kontole Leigarites
(nähtavkoduleheküljel liikmete nimekirjas).
3. Porgandeid jagatakse seltsi liikmetele.
4. Porgandi saamise eelduseks on edukalt läbitud luukamber;4.1.
lasterühmadele (beebid, lasteaed, koolilapsed, stuudio) eitehta
kohustuslikku luukambrit, kuid luukambri edukalt läbinu võibsaada
porgandeid;4.2. laulurühma porgandid otsustab laulurühma
õpetaja;4.3. pillimeestele porgandeid ei jagata.
5. Luukambris osalenud seltsi liikmed jagunevad
kunstinõukoguotsusega kahte gruppi ning vastavalt sellele antakse
seltsi liikmeleühe esinemise eest porgandeid järgmiselt:5.1. Ei
läbinud luukambrit - porgandeid ei anta;5.2. Läbis edukalt
luukambri - üks porgand;
6. Kunstinõukogul või kunstilise juhi poolt määratud isiku(te)l
(ntesinemise juht, rühmajuht) on õigus esinemishooajal,
vastavaltseltsi liikme esinemistasemele, muuta tema
esinemisstaatust(saab porgandeid / ei saa porgandeid);
7. Porgandite jagamise seisukohast ei eristata päevaseid
jaõhtuseid, argi- ja puhkepäeva esinemisi;
Porgandi saamise eelduseks on edukalt läbitudluukamber!
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 20
8. Etteteatamine kõikidele porganditega tasustatavatele
esinemistelevähemalt 24 h annab 1 lisaporgandi edukalt luukambri
läbinud seltsi liikmele;
9. Porgandeid jagatakse:9.1. kõikide tasuliste esinemiste eest,
välja arvatud kindlate kohtadegaesinemised;9.2. korraliste
esinemiste eest;9.3. tasuta esinemiste eest (esinemised
koostööpartneritele, haridusasutusteleja missiooniüritused);9.4.
porgandeid ei anta kindlate kohtadega esinemiste eest (kindlate
kohtadegaon esinemised, mis tehakse välisreisidel, tantsupidudel,
lavakontsertidel).
10. Porgandeid saab kasutada:10.1. seltsisiseste maksude
tasumisel (liikmemaks, trennimaks, laagrimaksjne);10.2. reiside
eest tasumisel;10.3. isiklike rahvarõivaste ja muude
tantsutarvikute (seltsi poolt tunnustatudtarnija poolt)
valmistamise eest tasumisel.
11. Porgand on seltsi siseselt vabalt võõrandatav (omanik saab
teenitudporgandid jagada seltsisiseseks kasutamiseks teisele seltsi
liikmele).
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 21
Leigarite ajaleht sai uue peatoimetaja.Kristiina Tamberg tunneb
meediat,teab, mida lugejad ootavad ja kuidasseda söödavalt välja
käia. Ei taha küllõpetada, aga lisan mõningaid soovitusi.
Lähtuma peab seltsi majandusklikustolukorrast. Lehe müüginumbrid
peavadtuntavalt kasvama ja selleks on ainultüks võimalus. Leigarite
ajaleht peabmuutuma oluliselt kollasemaks.
Alustame esikaanest. Paremini müübalati naine, seega Meelis ja
temanaeratus on välistatud. Sobiks ka mõninunnu perepilt ja
pereema, näiteksSille, kes räägib loos, kui tore mees talon.
Pealkirjad peavad olema “kõvad”.Näiteks: “Kristil taas 140 km/h
rauas”,“Seltsi eelarve ohus, juhatus üksteist eitereta”, “Järvela:
“Kupparimuoris makompromissidele ei lähe””.
Kindlasti peab olema lehes mõni tugevuurimuslugu. Näiteks võiks
küsida,kuidas on Tiit Paplist kui omaaegsestlihtsast autojuhist
saanud praegusekseduka firma juht.. Ma usun et Lemingubisnes pakuks
samuti huvi paljudele.
Pildid peavad muutuma seksikamaks.Solvi karusnahal, Helle-Mai
boaga,Margit vahuvannis. Esiteks, miks peaksseltsikaaslaste eest
midagi varjama.Teiseks, seda lehte saaks müüa kaväljaspool seltsi.
Näiteks Prismas võiSelveris.
ARVAM
US
KOLLAST, PALUKS!TEKST: TARMO TIISLER
Kindlasti peaks Lembes a a m a a j a l e h t epüsirubriigi, kuhu
ta saakskirjutada, kuidas asjadtegelikult käima peavad.
Suhterubriiki ootan ma ka.Et olen viimastel aastatelseltsi
tegevusest veidikaugenenud, ootaksinhuviga lehest jooksvatinfot,
kes kellega parajastisebib ja kes kellega hetkeltülis on.
Minusuguseidinfonäljas inimesi onkindlasti veelgi.
Ja veel. Meie netiküljelepeaks tekkima rubriikLeigarid24. Sinna
saab igaliige kirjutada jooksvatinfot sellest, keda ta
kellega mõnes imelikus olukorrasnäinud on, mis värvi aluspesu
keegikannab ja millisele murulapile kellegikoer sittus.
Just sellist lehte vajab meie seltshetkel. Ma loodan, et
peatoimetajaTamberg vähemalt mõnda musoovitustest arvestab.
Pildid peavad muutumaseksikamaks.
-
1969RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 22
MEI
EAJA
LUG
U6. märtsil ilmus Õhtulehes kuulutus: "Linna kultuuriosakond ja
PuhkeparkideDirektsioon organiseerivad rahvakunstiansambli, kes
suvekuudel hakkabVabaõhu-muuseumis turistidele esinema. Esinemised
on tasulised. Võtamevastu: rahva-tantsijaid, rahvapillimängijaid ja
lauljaid".
14. märtsil toimus ajalehes väljakuulutatud konkurss 32 soovija
vahel. Vastuvõeti 16 tüdrukut ja kõik kolm kohaletulnud poissi.
Sellest päevast tänaseni onansamblis olnud Silvia Kukepuu ja Jaan
Sommer. Esimene harjutustund peeti24. märtsil.
SILVIAKUKEPUU:
Oli sombune õhtupoolik 14. märtsil 1969. aastal, kui
mesõbrannaga tahtsime kinno minna. Sõpruse kinos olid aga
piletidotsas. Ostsime Õhtulehe ja vaatasime, kas kusagil
toimubmidagi põnevat.Avastasimegi, et Mängude Majas võetakse
vastuliikmeid uude loodavasse rahvatantsu rühma. Meie olime
külltegelenud peotantsuga, mitte rahvatantsuga, kuid
uudishimustläksime siiski kohale. Rahvast oli üpris palju tulnud
ningsoovijaid kutsuti kolmekaupa sisse. Isegi AK oli kohal, filmiti
niisaalisviibijaid kui ka koridoris ootajaid. Oli väga põnev.
Kuimind sisse kutsuti, nägin, et saal oli pika lauaga poolitatud
jaseal istus palju inimesi, kellest ma tundsin nägupidi ainult
UlloToomit. Meid kästi kolmekesi ringis muusika saatel liikuda.
JaanSommer oli laval ja mängis klaveril minu arust kolm lugu -
valsi,polka ja vengerka. Edasi kutsuti mind pika laua
äärdekoordinatsiooni proovile, mille tegi Ullo Toomi. Siis
teiseruumi, kus Ahto Nurk kontrollis lauluoskust. Tol ajal võtsin
sedatõesti naljana, aga kui mõne aja möödudes tuli kiri
kutsegavõtta trenniriided kaasa ja tulla esimesele proovile,
tuliotsustada. Tagantjärele tundub, nagu oleks see olnud alles
eile.
-
-
Jaaniõhtul esines Puhkeparkide Direktsiooni rahvakunstiansambel
Pirita kõlakojas. See oli Leigarite esimene esinemine.Esimene
kontsert vabaõhumuuseumis toimus 26. juulil.
-
40 AASTAT TAGASIAJALOO :KOGUNUD TIINA LEEMETS
-
199919891979
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 23
30 AASTAT TAGASILeigarid said 10-aastaseks. Aastapäevapuhul
peeti ansamblisisene pidu.Esineti tantsuansamblite
kokkutulekulPõlvas ja koos Leegajusega muuseumisüleliidulise
soome-ugri rahvamuusikakonverentsi osalistele. 20. aprilli Sirbisja
Vasaras ilmus teade: "ArvestadesTallinna Puhkeparkide
Direktsiooni
20 AASTAT TAGASI14. märtsil toimus Draamateatris 20.aastapäeva
kontsert (I osa "Siit tulevadneed leigarid" ehk "Kuningamäng",
IIosa "Harala elulood"). Järgnes piduHarkus. Juubeliks tulid külla
Soometantsujuhid. Kontserti korrati veel kakskorda - 21. ja 29.
märtsil Kolm kordakäidi Soomes - aprillis Nummi-Pusulas,mais
Helsingis ja Lohjas, juunisKlaukkalas. Soomlasi käis ka külas
-aprillis lasterühm Vunukat, oktoobrisHelsingi Maunula linnajao
koor. Veelsõideti mais Kaunasesse ning juunis
.
10 AASTAT TAGASILeigarid said 30-aastaseks. 14. märtsiltoimus
juhatuse pidulik vastuvõttVana l i nna Muus i kamajas , 11
.septembri l aastapäevakontsertDraamateatris ning pidu Pirgu
mõisas.Esimest korda tuli kokku LeigariteKUNSTINÕUKOGU (alarühmade
juhid).Pikim reis viis veebruaris-märtsiskaheks nädalaks Jaapanisse
(Tokyosseja Hokkaidole). Juuni algul käisidLeigarid kuuendat korda
Gesekes(neljandat korda Wewelsburgi
rahvakunst iansambli "Leigar id"märkimisväärset
kontserttegevustNõukogude Ees t i r ahvakuns t ipropageerimisel ja
tutvustamisel saidansambli "Leigarid" taidlejad MaieToimet ja Karl
Kullerkupp Eesti NSVAmetiühingute Nõukogu ja Eesti
NSVKultuuriministeeriumi ühise aukirja.”
esimest korda Gesekesse, 18.Wewelsburgi festivalile.
Sõnum29.07.1989 Rahva Häälest: "Kauaaegsee d u k a t ö ö j a t e e
n e t e e e s trahvamuusika arendamisel andis EestiNSV ülemnõukogu
presiidium 28. juulilG. Otsa nimelise Tallinna
Muusikakooliõppejõule, Tallinna PuhkeparkideDirektsiooni
rahvakunstiansambli"Leigarid" pillirühma juhile JaanSommerile Eesti
NSV teenelisekultuuritegelase aunimetuse.”
festivalil). Üheks õhtuks sõideti märtsisesinema Milanosse.5.
märtsi simmanikavas olid seekord Kristjan Toropisüidid.XVI
üldtantsupeol oli Leigaritest väljaskaks A-rühma (suur osa
tüdrukuidesines vaheldumisi), 1.-2. ja 5.-6. klassirühm. Esineti
neli korda (peaproov-kontserdil ning kolmel
ametlikultantsupeoetendusel) ja osaletirongkäigus.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 24
L E I G A R I D L A U L S I DKÜLALISED KOJUVENEMAAL
L E I G A R I D L A U L S I DKÜLALISED KOJUVENEMAAL
TEKST: HENRY SEMMEL
Vabar i i g i aas tapäevatähistamiseks kutsuti leigarveebruar i
s Pihkvas seesinema. Leigar alustass õ i t u v ä g a v a r a s e
lhommikutunnil ja sõitistunde. Vaatamata sellele,et piiril oli
leigar enamusesja deklareerimist vajavavarata, kulus üle
jooneastumiseks ikkagi tunnike-paar.
Reibas vastuvõtt vi issõiduväsimuse ja võis alatatihe päevakava
pisikesesmuuseumis pisikeses külas,mille nimi jäi piiri taha.Väike
ringkäik varemetevahel, väike kehakinnituskohalikus toidutares
(vägavinge oli seal,muide), ja juba asus leigarriiulite ja laudade
vahelriietuma. Muuseumis avatiEesti rahvarõivaste näitusja leigar
oli elav eksponaat.Leigar sai esimest korda”Vana Tallinnat”.
petška
p e a e s i n e m i s e s t õ h t u s e lvastuvõtu, kingituste
jagamine,ja punkt täidetud.
Järgmine päevakava-rida viisleigari imetlema
Peterburipeakonsulaadi Pihkva kantseleii g a p ä e v a e l u . K i
i r v i s i i t ,natukene taustajuttu, mõnedin fok i l l ud ee s oo
tava s t
Eestlane leidvat oma eestluse piiri taga. Selgikorral oli koju
jõudes tunne, et eestlane ollaon uhke ja hää.
TAG
ASI
VAAD
E
Leigar trotsis külma jaimetles varemeid.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 25
Tunnike vaba aega, mis oli igati abiks,et leigar saaks ennast
hotellitoas sisseseada ja baaris ühe kohaliku õllevõtta. Eelnev
teadmine, et leigarpeaks saama küllaltki viisakas kohasennast sisse
seada, sai põhimõtteliseltkinnituse, sest kraanist tuli sooja
vettja tagumise otsa jaoks varutudpaberirulli võis leigar kotti
jätta.Minipuhkus läbi, suundus leigarõhtusele tippsündmusele,
milleks taüldse Venemaale aeti. Vastuvõtt EestiVabariigi sünnipäeva
puhul toimusigati koduse ilmega kohas nimegaKreml. Saalis vaatas
leigarile vastutohutu tikuvõileivakuhjaga laudkodumaise hea ja
paremaga, soojadesuupistete laud ja igas kaliibrisklaasidega
joogilaud. Leigar nägi”Vana Tallinna” pudeleid.
koduselt. Leigar sööb ja joob nagu õigemees kunagi ning vihub
vahel tantsu.Leigaril on pitsis ”Vana Tallinn”.
Ei mäletagi enam täpselt, millal seejuhtus, aga ühel hetkel oli
leigar ringis
ja laulis. Laulis vahet pidamata. Tahoidis käes pitsi, milles
loksus ”VanaTallinn”, ja aina laulis. Laul kestisseni, kuni viimane
külaline sulgesenda järel väljastpoolt ukse. Leigar olioma töö
teinud ja suundus hotellipäevast välja puhkama. Leigaril oli”Vana
Tallinn” taskus.
No ega ei ole ju välismaal käinud, kuikohalikku head ja paremat
kohvrispole. Leigar viidi öösel poodi.Supermarketisse, mis avatud
24/7.
Venemaal joob VanaTallinnat.
Leigar
Leigar seadis end valmis, pidas vähenõu, ja tegi külaliste
saabudes reipan ä o . M u u s i k u d a l u s t a s i
dmusitseerimist ning avakõne andismärku leigari etteaste
alguselähenemisest. Leigar tantsib nagu eikunagi varem.
Palavus ja janu niidavad, tühi kõhttuletab meelde, et
tikuvõileibadegalaud on endiselt saali keskel. Leigarsulandub massi
ja tunneb ennast
Leigar tantsis nii uhkelt, ettikuleivakeste laud
kukkuskokku.
Leigar laulis hotellis seinadõhukeseks.
Väga rikkalik valik ja väga kiireltt ä i t u v a d k o r v i d .
M õ n e dpromillipudelid ja õnnetunne, et eilähegi tühjade kätega
koju.Hotellis ei tahtnud leigari vägi kuidagi
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 26
raugeda, sest häälepaelad veelhelisesid. Pill mängis ja laul
tegirinna rõõmsaks. Kahjuks olid agahotelli seinad väga õhukesed
jale igar p id i kogu aeg omahäälenuppu reguleerima, et
teisikülastajaid imekauni jorutamisegamitte segada. Leigar aga
arvab, ettegelikult ta turvapoisile ikkameeldis, sest miks too
muidu koguaeg ukse taga oli. ”Vana Tallinn” onimeline.
Hommik, õnneks mitte vägavarajane, tuli siiski ootamatult.Väike
hommikusöök, mis oli tõsiseltnigel, ei lasknud säral kustuda,
sesteelmise õhtu väge oli veel küllagaalles. Etteasteid
päevaplaanis ei olej a l e i g a r s a a b r a h u l i k u l
tturistimõnusid nautida. Leigar käibmuuseumis ja siis viidi ta
Petserissemunkade juurde. Leigar külastasveel ühte muuseumi ja
käisväidetavalt parimas kohalikuskõrtsis lõunat söömas. Toit oli
tõestimaitsev, ja see jäi ka viimaseksr e a k s j ä r g i m i s t n
õ u d n u dpäevakavas.
Edasi tuli pikk tagasitee ja mõttedsellest, mis eelneva
päeva-paarisisse mahtus. Leigar on rahul, sestbussis jätkus laul
koduni ja kestaksvast siianigi, kui leigar...polekssiiski vaid
inimene.
Leigar käis ööselsupermarketis kingitusiotsimas.
Vaadata oli igale poole. Küll läbikaamerasilma või üldse
kaugusesse.
Leigar kunstimuusemis on ikkaharuldus. Seda hetke tuli kohe
kauemnautida.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 27
HÄRJA-AASTA SAABUSKORVPALLIPEOLTEKST: TIINA LEEMETS
Ühe kevadtalvise töönädalalõpetuseks (27.märtsil)
kutsusidhärgleigarid kõiki sportlasi, toetajaidja
tugitoolisportlasi suurele ChicagoBullsi spordipeole.Loomapidu
väljaspool tantsulaagrittundus esimese hooga harjumatu,ehkki
vanasti enne laagreidvahetasime looma-aastaid ikka nii.Eriti
sportliku ja rohelise mõtte-viisigaleigar ei võtnud sel õhtul isegi
autot
istumise alla, vaid haaras pallikaenlasse ja seadis sammud
Baltijaama. Rong viis selts-konna Keilasseja sealt liiguti
Vanamõisa seltsimajja.Kohale jõudis igasuguses vormiskorvpallureid,
sealhulgas paarvõõrleegionäri, esindatud olid kajalgpallifännid
(mõne meelest seelihtsalt on parem kui koss),tantsutüdrukud ja
vilemehed.Pärast tervitusvõimlemist pakutisüsivesikurikast
spordimehe einet(loe: makarone lihapallidega).Härra juhatuse
esimehele (vasakul)
antakse kolm sõna.
Härjad on jätnud oma jälje.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 28
Seejärel oli meil õnn kuulda Eesti Raadio
tõeliseltprofessionaalset, parimas spordiajakirjanduse vaimus
tehtudintervjuud, mis valgustas meie juhatuse tänavuse hooaja
vormining saavutusi. Peagi alustas bänd, kes oli seltskonda
nähesväga üllatunud – nemad saanud tellimusest aru, et mängivadsel
õhtul vanainimestele. No kuulge, härjad?!
ergutushüüded oma loom-konnale. Igaüks andis oma parima,ka südid
üksik-võistlejad.Vahepeal lasti platsile tantsima ja laulma
rebased, kes saidhakkama päris tempoka kaerajaaniga. Imekombel
teadsid jatäitsid nad juba enne leigaritõotuse andmist ka üht
olulistpunkti: juhul, kui pean viisi, ei lase ennast sellest
segada.Lõpuvõimlemine pidi ühtlasi dopingu taset mõõtma. Tase
saivist üsna ühtlane, igatahes härjad jäid rahule ja
kuulutasidvälja esikolmiku: võidu saavutasid kitsed, tihedas
konkurentsisjäid teiseks ahvid, kelle sabaotsast hoidsid omakorda
kinni
Pallid said õhtu sümboliks.Fotol hoiab sümbolit Marko.
TAG
ASI
VAAD
E
Sekka tuli vaestelloomadel võisteldanagu ikka ja
alati.Majanduslikult raskelajal anti punkte jubasöögikraami
varumiseeest – vastavaltsellele, kesvaimukaima võimaitsvaima
palakohale tõi. Kohale olitassitud igasuguseidpalle (suuri,
pisikesi,juba võrgust läbipressituid,lahtikäivaid jaokkalisi),
delikatessikshärjapäid ja -keeli.Sportlikke
jakoreograafilisivõimeid sai näidatakolmepunktivisetes
japealt-panekus,arvesse läksid ka
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 29
FOTO
KRO
ON
IKA
TURUVARBLASED: 16.mail avati uuenenud Nõmme turuväravad ning sel
puhul lõid turuplatsil tantsuÜrgleigarid. Kaasa õnnestus tõmmata ka
linnaosavanem Rainer Vakra (keskel, ülikonnas).
TURUVARBLASED: 16.mail avati uuenenud Nõmme turuväravad ning sel
puhul lõid turuplatsil tantsuÜrgleigarid. Kaasa õnnestus tõmmata ka
linnaosavanem Rainer Vakra (keskel, ülikonnas).
INNOVATSIOONIAASTA: Kuigi see olikeegi teine, kes peedist
pesumasinaletrumli tegi, siis leigar teeb vähemagivaevata
sukapaltest traksid.
INNOVATSIOONIAASTA: Kuigi see olikeegi teine, kes peedist
pesumasinaletrumli tegi, siis leigar teeb vähemagivaevata
sukapaltest traksid.
KÜLM TUUL JA SOE SÜDA:Kristjani sünnikodu juuresKosoval rääkisid
omasoojendavaid meenutusiKristjanist temaga kokkupuutunud
inimesedlähedalt ja kaugelt. Sedategi külma tuult trotsideska
Kalev.
KÜLM TUUL JA SOE SÜDA:Kristjani sünnikodu juuresKosoval rääkisid
omasoojendavaid meenutusiKristjanist temaga kokkupuutunud
inimesedlähedalt ja kaugelt. Sedategi külma tuult trotsideska
Kalev.
SUU MATSUB: Kristjan Toropi õde Maiekutsus kõik märtsis
Kristjanisünniaastapäeva tähistama tulnud leigaridoma tallu ühise
laua taha suppi sööma.Selle kõrvale käis ka kodune vahtramahl
javäga-väga palju kodusoojust.
SUU MATSUB: Kristjan Toropi õde Maiekutsus kõik märtsis
Kristjanisünniaastapäeva tähistama tulnud leigaridoma tallu ühise
laua taha suppi sööma.Selle kõrvale käis ka kodune vahtramahl
javäga-väga palju kodusoojust.
-
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 30
TORMIKAITSE: Liiga palju tantsupeo kavas olevate meregaseotud
tantsude harjutamist on pannud Tiidu oma pead ja kõrvumerekohina
eest kaitsma. Tasub malli võtta, sest tantsupidu on allesees!
TORMIKAITSE: Liiga palju tantsupeo kavas olevate meregaseotud
tantsude harjutamist on pannud Tiidu oma pead ja kõrvumerekohina
eest kaitsma. Tasub malli võtta, sest tantsupidu on allesees!
ROHKEM TRENNI: Need leigarid jaksasid minna maialguses väntama
199 km pikkusele Roheliste rattaretkele ningkuuldavasti veel õhtul
ka Svjata Vatra saatel rokkida, seega jaksaksidkindlasti ka
tantsutunnis rohkem panustada.
ROHKEM TRENNI: Need leigarid jaksasid minna maialguses väntama
199 km pikkusele Roheliste rattaretkele ningkuuldavasti veel õhtul
ka Svjata Vatra saatel rokkida, seega jaksaksidkindlasti ka
tantsutunnis rohkem panustada.
-
Iga loll teab, et üks korda üks onüks. Leigar seda ei tea,
sestLeigar pole loll.
Ühel päeval oli mõnel Leigarilsüda paha. Muidu on Leigaritelhea
süda.
Iga loll teab, et üks korda üks onüks. Leigar seda ei tea,
sestLeigar pole loll.
Ühel päeval oli mõnel Leigarilsüda paha. Muidu on Leigaritelhea
süda.
RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID
LEHEKÜLG 31
JÄRGNEB
NAGU KAKS TILKA VETT
Ühel Ameerika miljonäril oli omapärane hobi – ta kogus kõigilt
mandriteltajaloolisi peldikuid. Tal oli neist terve vabaõhumuuseum
rajatud.Suvel saab ta Venemaalt kirja, mis teatab, et pakkuda oleks
Novgorodi peldik,12. sajandist.Miljonär on rõõmust segane, paneb
õhinal vastuse teele: saatke otsekohe peldiksiia, just see on mul
muuseumist puudu, ostan ära mistahes hinna eest!Mõne aja pärast
saabki miljonär paki. Sellise veidra, pikliku. Võtab lahti, sees
onkaks kaigast, üks lühike ja jäme, teine pikka ja peenike. Mees on
hämmingus jasaadab järelpärimise: rääkisime 12. sajandi peldikust,
kas saatsite seekord vaidmõned detailid?Varsti tuleb vastus: kõik
on õige, see ongi kogu komplekt – jämedam kaigaslüüakse maasse ja
sellest hoitakse kinni, pikemaga peletatakse hunte eemale.
Kaks turisti astuvad vabaõhumuuseumisse sõitva
kahekorruselisebussi peale. Üks neist ronib koheteisele korrusele,
teine aga jääbesimesele. Veidi aja pärast jooksebülemisele
korrusele läinud turist allatagasi. "Robert, ära sa
jumalapärastteisele korrusele roni, seal polebussijuhtigi!”
-
NAER
NALI
Allik
as:
inte
rnet
,m
ugan
dat
ud
Sajajalgne
-
Suvel esinevad Leigaridigal L ja P el
Eesti VSassi-Jaani talu õuel.Esinemised kestavad
6. septembrini.Tule tantsima ja laulma!
k l 11abaõhumuuseumis