-
1 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)
MAJANDUSAASTA ARUANNE
01.01.2010–31.12.2010
Aruandekohustuslase nimetus: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
Registrikood: 70000740 Aadress: Munga 18, Tartu Telefon: 735
0222 Faks: 735 0250 E-post: [email protected] Interneti kodulehekülg:
http://www.hm.ee Tegevjuht: kantsler Janar Holm Majandusaasta
aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja
siseauditi eest vastutava isiku arvamusest majandusaasta aruande
kohta. Dokument koosneb 102 leheküljest.
mailto:[email protected]://www.hm.ee/
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 2
SISUKORD KASUTATUD LÜHENDITE LOEND
......................................................................
3 TEGEVUSARUANNE
..........................................................................................
4 Tegevuskeskkonna üldine areng ja selle mõju tulemusele
..................................... 39 Ülevaade
riigiraamatupidamiskohustuslase tähtsamatest majandusnäitajatest
........ 42 Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised
sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad
või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi
..................................................................................
43 Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta
................................................. 44 Ülevaade
riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel
...... 44 Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas
või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike
juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta
................................................................................................................
46 Olulisemad aruandeaasta investeeringud
............................................................ 49
Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal
......................................... 50 Majandusaastal
toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus ......
53 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
............................................................ 54
BILANSS
..........................................................................................................
54 TULEMIARUANNE
............................................................................................
55 RAHAVOOGUDE ARUANNE
.............................................................................
56 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
..................................................................
57 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE
................................................................ 58
LISAD
..............................................................................................................
60 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud
arvestusmeetodid ja hindamisalused
.................................................................................................
60 Lisa 2. Konsolideeritud asutused
........................................................................
67 Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid
.......................................................................
68 Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega
................................................ 69 Lisa 5. Maksud,
lõivud, trahvid
............................................................................
70 Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused
....................................................................
72 Lisa 7.
Varud.....................................................................................................
74 Lisa 8. Osalused sihtasutustes
...........................................................................
75 Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud
.........................................................................
75 Lisa 10. Materiaalne põhivara
.............................................................................
77 Lisa 11. Immateriaalne põhivara
.........................................................................
81 Lisa 12. Bioloogilised varad
................................................................................
82 Lisa 13.
Laenukohustused..................................................................................
83 Lisa 14. Saadud ja antud toetused
......................................................................
85 Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük
....................................................................
91 Lisa 16. Muud tulud
...........................................................................................
91 Lisa 17. Tööjõukulud
..........................................................................................
92 Lisa 18. Majandamiskulud
..................................................................................
93 Lisa 19. Muud tegevuskulud
...............................................................................
94 Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
................................................ 94 Lisa 21.
Siirded
.................................................................................................
95 HINNANG MAJANDUSAASTA ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE
KOHTA
..............................................................................
100 ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE
.................................................. 102
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 3
KASUTATUD LÜHENDITE LOEND
ANK avatud noortekeskus
HTM Haridus- ja Teadusministeerium
EAFRD Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
EAGGF Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi
EENet Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk
EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem
EL Euroopa Liit
EMP Euroopa majanduspiirkond
EN Euroopa Nõukogu
ENTK Eesti Noorsootöö Keskus
ERF Euroopa Regionaalarengufond
ESF Euroopa Sotsiaalfond
ETIS Eesti Teaduse Infosüsteem
FIFG Kalanduse Arendusrahastu
HEV hariduslikud erivajadused
IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
LTT loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkond
OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
PGS „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”
REKK Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
RKT riiklik koolitustellimus
TNK teavitamis- ja nõustamiskeskus
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 4
TEGEVUSARUANNE
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on valitsusasutus, kes
täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse
alusel talle antud ülesandeid ning on aruandekohustuslane Vabariigi
Valitsuse ja peaministri ees.
HTMi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja
keelepoliitika kavandamine, sellega seotud alus-, põhi-, üldkesk-,
kutse(kesk)-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja
arendustegevuse, (eri)noorsootöö, rahvusvähemuste hariduse
korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluvad minister, kantsler ja kolm
asekantslerit. Ministeeriumis oli 2010. aasta lõpu seisuga kokku 15
osakonda, mille koosseisus oli 18 talitust. Organisatsioonis oli
228 töötajat, neist ametis 205, lapsehoolduspuhkusel 21 ja
välisteenistuses 2.
2010. aastal tehti ministeeriumi struktuuris mitu muudatust:
1. jaanuarist võeti Riiklikult Eksami- ja
Kvalifikatsioonikeskuselt (REKK) üle viie ametikohaga andmekogude
osakond, mis liideti analüüsiosakonna koosseisu andmekogude
talitusena;
seoses riigi 29 üldhariduskooli raamatupidamistoimingute
tsentraliseerimisega moodustati juulis rahandusosakonna koosseisu
raamatupidamiskeskus 15 ametikohaga.
2010. aasta lõpus oli HTMi struktuur järgmine:
ministrile allub vahetult siseauditi osakond;
kantslerile alluvad vahetult analüüsiosakond, rahandusosakond,
riigivaraosakond, õigusosakond ja üldosakond;
noorte ja välissuhete asekantslerile alluvad vahetult avalike ja
välissuhete osakond, noorteosakond ning tõukefondide osakond;
üld- ja kutsehariduse asekantslerile alluvad vahetult kutse- ja
täiskasvanuhariduse osakond, üldharidusosakond ning
välishindamisosakond;
kõrghariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult
keeleosakond, kõrghariduse osakond ja teadusosakond.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 5
Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuurikaart
Keeleinspektsioon
Keeleinspektsioon on HTMi valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab
riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.
Keeleinspektsiooni põhimäärus on kinnitatud haridus- ja
teadusministri 9. veebruari 2007. aasta määrusega nr 15.
Inspektsiooni juhib peadirektor. Inspektsiooni koosseisus on
järgmised piirkondlikud järelevalvetalitused:
1) Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus;
2) Ida-Viru järelevalvetalitus;
3) Lõuna-Eesti järelevalvetalitus.
Keeleinspektsioonis struktuurimuudatusi 2010. aastal ei tehtud
ja selle koosseisus oli 22 ametikohta.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 6
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) on HTMi
hallatav riigiasutus, mille põhiülesanne on riikliku
hariduspoliitika ja keelepoliitika elluviimine alus-, põhi-, kesk-,
täiskasvanu- ja kutsehariduse valdkonnas.
REKKi juhib direktor. Selle struktuuris oli 1. jaanuaril 2010
kuus osakonda: kutsehariduse osakond, eksamikorralduse osakond,
keeleosakond, üldhariduse õppekavade ja eksamite osakond,
üldosakond ning välisprojektide rakendamise osakond.
1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli REKKis täidetud 89
ametikohta, millest 29,45 ametikoha eest maksti vastavalt
töökoormusele töötasu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. 31.
detsembri 2010. aasta seisuga oli täidetud 87 ametikohta, millest
29,4 ametikoha eest maksti vastavalt töökoormusele töötasu ESFi
vahenditest. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) on HTMi hallatav
riigiasutus. EENeti eesmärgid on tagada:
haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste erivajadusi täitva
akadeemilise
andmesidevõrgu toimimine ning selle vastavus uuenduslikele
projektidele (e-
koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, Eesti
GRID);
osutatavate andmeside- ja sisuteenuste (infotehnoloogiapõhised
teenused, mis
pole vajalikud andmeside tagamiseks, vaid võrgus vahetatava
teabe
olemasoluks) vastavus klientide vajadustele;
Eesti maatunnusel põhineva DNSi tippdomeeni .ee korrektne
haldamine.
EENeti juhib direktor. Selle struktuuris on kolm osakonda:
võrguosakond, teenuste osakond ja klienditeeninduse osakond. 2010.
aastal EENetis struktuurimuudatusi ei toimunud ja koosseis oli
kinnitatud 23 ametikohaga. Eesti Noorsootöö Keskus
Eesti Noorsootöö Keskus on HTMi hallatav riigiasutus, kes täidab
seadusest tulenevaid ning HTMi antud ülesandeid noorsootöö
juhtimisel ja korraldamisel. Eesti Noorsootöö Keskust juhib
direktor, keskuse koosseisus on ka asedirektori ametikoht. Asutuse
struktuuris on kolm üksust: kaks osakonda ja üks noortelaager
(noorsootöö valdkondade arendusosakond, noorsootöö korralduse- ja
analüüsiosakond ning Kloogaranna noortelaager). 2010. aastal töötas
asutuses töölepingu alusel 24 inimest.
HTMi haldusalasse kuuluvad kutseõppeasutused,
rakenduskõrgkoolid, riigi põhikoolid, riigigümnaasiumid,
riigiinternaatkoolid ning teadus- ja arendusasutused.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 7
Riigi põhikoolid ja gümnaasiumid
1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku riigi
29 põhikooli ja gümnaasiumi. Riigi üldhariduskoolide hulka kuulub 4
gümnaasiumi ja 25 erivajadustega õpilaste kooli, millest kahes on
ka gümnaasiumiaste, ja kaks kasvatuse eritingimusi vajavate
õpilaste kooli.
2010. aasta septembris moodustas haridus- ja teadusminister
Viljandi Gümnaasiumi, mis alustab õppetööga 1. septembril 2012.
2010. aastal algasid HTMi ja Tartu Linnavalitsuse vahel
läbirääkimised, mis puudutasid Tartu Herbert Masingu kooli pidamise
üleandmist riigile 1. septembrist 2011.
Riigi üldhariduskoolides õppis 10. novembri 2010. aasta seisuga
3140 õpilast ja koolitöötajate ametikohti oli 1394.
Riigi üldhariduskoolide juhtimine on korraldatud demokraatlikel
alustel, järgides kooli autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes
ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli õppenõukogu ja
hoolekogu kaudu.
Üldhariduskooli ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa
just hoolekogud, mille liikmed esindavad lapsevanemaid, vilistlasi,
kooli pedagooge, õpilaste esindajaid, koole toetavaid
organisatsioone, sh mittetulundusühinguid, kutse- ja ametiliite,
riigiasutusi ning kohalikke omavalitsusi. Hoolekogu moodustab
haridus- ja teadusminister kooli ettepaneku põhjal.
2010. aastal jõustunud uues „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses”
(PGS) on suurendatud märgatavalt tähelepanu hariduslike
erivajadustega (HEV) õpilaste kvaliteetse hariduse tagamisele.
Sellega avardatakse HEV õpilaste toimetuleku, edasise õppimise ja
töötamise võimalusi.
2010. aastal korraldati riigi üldhariduskoolide juhtide
leidmiseks kaks konkurssi. Otsiti juhte Päinurme Internaatkoolile
ja loodavale Viljandi Gümnaasiumile.
Riigi üldhariduskoolide eelarve (allikas 00 – tulud
riigieelarvest) oli kokku 340 929 tuh kr krooni (sh
investeeringud). Riigieelarvelisi investeeringuid oli 2010. aastal
eelarvestatud kokku 952 tuh krooni eest.
2008.–2011. aastal investeeritakse Norra/EMP finantsmehhanismi
kaudu 17 597 tuh krooni Lahmuse Kooli ja 8 785 tuh krooni Kaagvere
Erikooli muinsuskaitseliste õppe- ja eluhoonete korrastamiseks.
Riigieelarvest eraldati 2010. aastal kaasfinantseeringuteks kahele
objektile kokku 1 970 tuh krooni.
Lisaks oli eelarvestatud finantseerimistehinguid
(kapitaliliisingumakseid) 2 618 tuh krooni ulatuses.
Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud „Elukeskkonna
arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse
infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega
õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringukava kohaselt
saavad aastatel 2008–2015 toetust riigi 18 üldhariduskooli.
2010. aastal valmisid järgmised objektid:
1) Lahmuse Kooli projekt „Taastuskeskus endise Lahmuse mõisa
viljaaida keldrikorrusele”, 3 519 tuh krooni;
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 8
2) Tartu Hiie Kooli projekt „Tartu Hiie Kooli õpilaskodu
renoveerimine”, 20 736 tuh krooni;
3) Kaelase Kooli projekt „Kaelase Kool”, 1 077 tuh krooni;
4) Päinurme Internaatkooli projekt „Päinurme Internaatkooli
pumbajaama renoveerimine ja sisustuse uuendamine”, 1 238 tuh
krooni;
5) Helme Sanatoorse Internaatkooli projekt „Automaatne
tulekahjusignalisatsioon ja evakuatsioonivalgustus”, 509 tuh
krooni;
6) Päinurme Internaatkooli projekt „Päinurme Internaatkooli
õpilaskodu „Tuulepesa” renoveerimine”, 3 913 tuh krooni;
7) Kõpu Internaatkooli projekt „Väljakud erivajadustega laste
rehabilitatsioonitegevusteks”, 1 110 tuh krooni.
Riigi Kinnisvara ASi kaudu valmis 2010. aastal Kammeri Kooli uus
hoone. Alustati Vaeküla, Porkuni ja Kallemäe koolihoonete ehitust –
need valmivad 2011. aastal.
2010. aastal algasid ettevalmistused saastekvootide müügist
saadud vahendite investeerimiseks. Riigi üldhariduskoolide 20
objekti energiasäästmise suurendamisse investeeritakse 18 101 056
eurot ehk 283 220 tuh krooni.
HTMi korraldada oli ka riiklik õpilaskodude programm. 2011.
aastal on riigieelarvest eraldatav õpilaskodude kohatoetus tõstetud
HTMi eelarvest tasandusfondi hariduskulude hulka.
Riigi kutseõppeasutused
1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku riigi
30 kutseõppeasutust. Tallinna Majanduskoolis ja Võrumaa
Kutsehariduskeskuses viiakse õpet läbi ka rakenduskõrghariduse
tasemel.
2010. aastal tehti riigi kutseõppeasutuste võrgus üks
ümberkorraldus, mille tulemusena lõpetas Tallinna
Tööstushariduskeskus kinnipeetavate koolitamise Harku ja Murru
vanglas ning kogu Tallinna ja Harjumaa vanglates pakutav kutseõpe
koondati Tallinna Ehituskooli.
Riigi kutseõppeasutuste juhtimine on korraldatud demokraatlikel
alustel, järgides kutseõppeasutuse autonoomiat õppekorralduslikes
küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli
õppenõukogu ja riigikooli nõukogu kaudu. Samal ajal on riigi
kutseõppeasutused oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse
hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest.
Kutseõppeasutuse ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa kooli
nõukogud, mille liikmed esindavad majandus- ja kultuuriringkondi,
kutse- ja ametiliite, tööandjate liite, riigiasutusi ning kohalikke
omavalitsusi. Nõukogude liikmed määrab haridus- ja teadusminister
kolmeks aastaks.
2010. aastal ajakohastati riigi viie kutseõppeasutuse
põhimäärused.
2010. aastal kinnitati riigi viie kutseõppeasutuse
arengukavad.
2010. aastal ei korraldatud kutseõppeasutustes koolijuhtide
konkursse.
Riigieelarvelistest vahenditest investeeriti kokku 5 301tuh
krooni kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamisse. Vastavad
vahendid tõsteti „2010. aasta riigieelarve
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 9
seaduse muutmise seadusega” kutseõppe riikliku koolitustellimuse
(RKT) vahenditest ehk tegevuskuludest investeeringute reale.
Suuremad investeeringute kasutajad olid Narva Kutseõppekeskus ja
Tallinna Polütehnikum.
Kutsehariduse maine jätkab paranemist. Seda kinnitab õppijate
arvu stabiilsus kutseõppes vaatamata langevatele demograafilistele
näitajatele. Kindlasti avaldab sellele mõju kutseõppeasutuste
järjest paranev taristu ja ajakohased seadmed õppetöö
korraldamiseks. Samuti pakuvad kutseõppeasutused järjest rohkem
paindlikke ja ühiskonna nõuetega arvestavaid koolitusi nii
tasemehariduses kui ka täiskasvanutele, kes saavad ümber- ja
täiendusõpet. Selle taga on ka ESFi programmi „Täiskasvanute
tööalane koolitus ja arendustegevused” rakendamine. Tööjõuturu
halvenenud olukord on süvendanud märgatavalt huvi täiskasvanule
mõeldud koolituste vastu. 2010. aasta alguses sai alguse ESFi
toetatav kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe programm
„KUTSE”, mille eesmärk on tuua kutseõpingud pooleli jätnud inimesed
tagasi õppima. Kahjuks ei ole kavandatud hulgal õppijaid koolidesse
naasnud.
2009. aastal koostatud „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava
2009–2013” visiooni kohaselt pööratakse nüüd suuremat tähelepanu
kutseõppe sisulisele arengule. Selle eelduseks on ajakohastatud
õppetöökojad, mis võimaldaksid kõrgel tasemel kutseõpet
pakkuda.
Ajakohastamise eesmärgil saavad kutseõppeasutused kasutada
Euroopa Liidu struktuuritoetuseid. Lõppenud aastal anti õpilaste
käsutusse kümme „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetme
„Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” raames valminud
projekti kogumaksumusega 145 689 339 krooni.
Kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostöös jätkus 2010.
aastal kutseõpe koolikohustuse eas olevatele raskesti
kasvatatavatele õpilastele Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis,
Põltsamaa Ametikoolis ja Sillamäe Kutsekoolis.
Riigi rakenduskõrgkoolid
31. detsembri 2010. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku
kaheksa rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Eesti
Mereakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Pedagoogiline
Seminar, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool,
Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
Riigi rakenduskõrgkoolide juhtimine on korraldatud
demokraatlikel alustel, järgides kõrgkooli autonoomiat
õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise
põhimõtteid otsustuskogude kaudu, milleks on kõrgkooli nõukogu ja
kõrgkooli nõunike kogu. Samal ajal on riigi rakenduskõrgkoolid oma
õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused,
mida rahastatakse riigieelarvest. Rakenduskõrgkooli ja ühiskonna
sidumisel etendavad tähtsat osa rakenduskõrgkooli nõunike kogud.
Kokku on neis 92 liiget, kes esindavad majandus- ja
kultuuriringkondi, kutse- ja ametiliite, tööandjate liite,
riigiasutusi ning kohalikke omavalitsusi. Nõunike kogude liikmed
määrab haridus- ja teadusminister tähtajatult.
2010. aastal korraldati edukad konkursid rektori ametikohale
Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Eesti Mereakadeemias.
Haridus- ja teadusminister kinnitas Eesti Lennuakadeemia
arengukava aastateks 2010–2014 ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
arengukava aastateks 2010–2015.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 10
Alates 2009/2010. õppeaastast kohaldatakse Eesti kõrghariduses
Euroopa ainepunktisüsteemi, millega minnakse üle
õpiväljundipõhistele õppekavadele. Nende õppekavade rakendamisega
seoses muudeti ka õpiväljundite saavutatuse hindamise süsteemi ning
kehtestati haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. aasta
määrus nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos
diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega”. Määrus jõustus
1. septembril 2010.
Vastavalt „Ülikooliseaduse”, „Erakooliseaduse” ja
„Rakenduskõrgkooli seaduse” 2008. aasta 1. septembril jõustunud
muudatustele minnakse aastatel 2009–2012 üle õppeasutuste
õppekavagruppide hindamisele. Haridus- ja teadusministri 6. mai
2009. aasta käskkirjaga nr 367 on kehtestatud kõrghariduse
omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele
ülemineku tingimused ja kord. Alates 1. jaanuarist 2012 saavad
Eestis kõrgharidust pakkuda ainult need kõrgkoolid, kes on selleks
ajaks saanud õppekavagruppide hindamisel positiivse tulemuse ja
kellele Eesti Vabariigi valitsus on andnud õiguse õpet läbi
viia.
1. detsembri 2010. aasta seisuga on üleminekuhindamise läbinud
HTMi hallatavatest rakenduskõrgkoolidest Lääne-Viru
Rakenduskõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Kõrgem
Kunstikool. Tähtajalise õppe läbiviimise õiguse on saanud Tallinna
Tehnikakõrgkool (arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupp) ja Eesti
Lennuakadeemia (magistriõppe õppekava). Alates 1. jaanuarist 2012
puudub füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupis õpetamisõigus
Eesti Mereakadeemial.
2011. aastal läbivad üleminekuhindamise Tallinna Pedagoogiline
Seminar ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
2010. aastal eraldati ministeeriumi haldusalas olevatesse
rakenduskõrgkoolidesse rakenduskõrgharidusõppe tasemel RKT alusel
1783 kohta (2009. aastal 1776).
Lisaks rakenduskõrgharidusõppele toimub Eesti Mereakadeemias,
Eesti Lennuakadeemias, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, Tallinna
Pedagoogilises Seminaris, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu
Tervishoiu Kõrgkoolis õpe kutseharidustasemel.
2010. aastal jätkusid ettevalmistused rakenduskõrgkoolidesse
investeeringute kavandamiseks kooskõlas „Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduses” sätestatuga.
Vabariigi Valitsuse 30. mai 2008. aasta korraldusega nr 247 on
kinnitatud meetme „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide
õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri investeeringute
kaasajastamine” investeeringute kava, mille kohaselt on perioodi
2007–2013 struktuuritoetustena määratud muu hulgas 64 400 tuh
krooni Eesti Lennuakadeemia õppekeskuse rajamiseks, 118 200 tuh
krooni Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone ehitamiseks ning 2 900
tuh krooni Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järvel asuva
õppehoone renoveerimiseks. Ülalnimetatud rakenduskõrgkoolides
korraldati toetussummade realiseerimiseks 2010. aastal hanked ja
alustati hoonete ehitusega.
Haridus- ja teadusministri 20. mai 2009. aasta määrusega nr 50
kehtestati meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse
õppeinfrastruktuuri kaasajastamine” tingimused ja kord. Meetme
üldeesmärk on tehnoloogiainvesteeringute toel
rakenduskõrgharidusõppes ja õpetajakoolituses praktiliste oskuste
omandamiseks eeldusi loova õppeinfrastruktuuri arendamine,
sealhulgas rakenduskõrgkoolides
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 11
õppekeskkonna tehnoloogilise kvaliteedi ja turvalisuse tagamine.
25. jaanuaril 2010. aastal algas alameetme „Rakenduskõrgharidusõppe
õppeinfrastruktuur” taotlusvoor, mille kohta laekus 29 eeltaotlust.
Toetus eraldati 16 taotlejale kogumahus 89 358 tuh krooni. HTMi
hallatavatest rakenduskõrgkoolidest olid toetuse saajate hulgas
Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Tallinna
Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem
Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Loetletud kõrgkoolidele
eraldati toetust kogusummas 78 839 tuh krooni. Järgmised meetme
taotlusvoorud algavad 2011. aastal.
-
12 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)
Ülevaade HTMi tegevusvaldkondadest ja tegevuskava täitmise
aruandest
Tegevusvaldkond: haridus
Demograafia ja haridussüsteem
Demograafiline prognoos näitab Eesti rahvastiku vananemist ja
noorte osakaalu jätkuvat langust. Hoolimata sündimuse suurenemisest
viimastel aastatel väheneb õpilaste koguarv endiselt – aastaks 2014
algklasside õpilaste arv küll kasvab, kuid 2008. aastaga võrreldes
üksnes 8% võrra (ning peamiselt vaid Tallinnas, Harjumaal ja
Tartus). Kokku on õpilaste arv viimase 10 aastaga vähenenud üle
kolmandiku. Kõige kriitilisem olukord on viie aasta pärast kutse-
ja kõrghariduses.
Objektiivne ja subjektiivne haridusnõudlus
Hoolimata põhikooli lõpetajate arvu vähenemisest on viimasel
kahel-kolmel aastal kasvanud märgatavalt vastuvõtt kutseõppesse.
Kuna paljud tööturul nõutud erialad on varasematel aastatel olnud
alatäidetud, ei ole õppeasutused soovinud motiveeritud noori ukse
taha jätta. Seetõttu õpib mitmes kutseõppeasutuses praegu rohkem
õpilasi, kui koolid algul planeerisid ja RKT ette näeb.
Riigieelarve piiratud võimaluste tõttu ei saanud kutseõppeasutusi
ka täiendavalt toetada – selle asemel oli ministeerium sunnitud
vähendama koolituskoha baasmaksumust 2009. aastal 21 560 kroonilt
20 960 kroonini ning 2010. aastal 19 745 kroonini.
Teadmistepõhise ühiskonna areng eeldab jätkuvalt senisest
suuremat tähelepanu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia
valdkonnale (LTT). Võrreldes 2002/03. õppeaastaga jõudis nende
valdkondade kõrgharidusega lõpetajate osakaal 2009/10. õppeaastaks
17,1%lt 20,5%le1. Ka enim doktoritöö kaitsjaid oli 2008.–2010.
aastal loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (2009/10. õa 68
kaitsjat ehk 39%). Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas kaitsti
14% doktoritöödest. Senine doktoriõppe lõpetanute arvu kasv pole
aga piisav.
Õpingute katkestamine
Viimastel aastatel on toimunud suur murrang üldhariduse
päevasest õppevormist väljalangejate hulgas. Eriti hästi on see
näha põhikooli III astmel (7.–9. kl), kus aastatel 2006–2009 oli
väljalangejaid vastavalt 1,6; 1,2; 0,9 ja 0,6%. Gümnaasiumi
esimesel õppeaastal on väljalangevus viimasel kahel aastal jäänud
püsima u 1% juures (2006.–2009. aastal vastavalt 1,4; 1,2; 0,9 ja
1%).
Põhihariduse tasemel vähenevad klassikursuse kordajate arv ja
osakaal pikkamisi. 2010/11. õppeaastal jäi klassikursust kordama
kokku 1,0% 1.–9. klassi õpilastest (aastatel 2005–2009 vastavalt
1,3; 1,5; 1,3; 1,1 ja 1,1%). Seega võib öelda, et põhiharidusest
väljalangevuse vähendamist toetavad meetmed (õppenõustamiskeskuste
loomine ja arendamine; kaasava hariduse põhimõtete
1 Euroopa Liidu (27) keskmine oli 2008. aastal 22%.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 13
rakendamine, õpetajate koolitus jms) on olnud edukad ning
vajavad kindlasti jätkamist ja arendamist.
Kutsehariduses on õpingute katkestamine tõsine probleem kõigis
õppeliikides, kuid eriti keskhariduse järgses kutseõppes. 2009/10.
õppeaastal ulatus keskmine väljalangevus kogu kutseõppes 18,1%ni ja
keskhariduse järgses õppes koguni 21,1%ni2. Varasematel aastatel
rakendatud meetmete (sh uute kutseõppeliikide rakendamine,
õppetoetuste süsteemi laiendamine, koolilõuna toetus) mõju on
jäänud loodetust väiksemaks. Tugiteenuste rakendamist on mõjutanud
koolituskoha maksumuse vähenemine ning RKT ebapiisavus kõigi
kutseharidusasutustesse vastuvõetute õppekulude rahastamisel.
Algust on tehtud kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe
programmiga3 „KUTSE”, mis on mõeldud viimase kümne õppeaasta
jooksul õpingud pooleli jätnud inimestele. Varasema õpi- ja
töökogemise arvestamise (VÕTA) abil võetakse õppekava täitmisel
peale seniste õpitulemuste arvesse ka töökogemust.
Kõrgharidusvaldkonnas oli 2009/10. õppeaastal katkestajate suhe
üliõpilaste arvu 15,3%. Katkestajaid oli kõige enam loodus- ja
täppisteaduste valdkonnas (18,8%) ning sotsiaalteaduste, ärinduse
ja õiguse vallas (18,5%). Samal ajal alustas 2009/10. õppeaasta
jooksul katkestanutest 33% (3491 katkestanut) järgmise õppeaasta
alguse seisuga taas õpinguid, 12% neist kutse- ja 88%
kõrghariduses.
Ka kõrghariduse tasemel algatas HTM 2010. aastal programmi
TULE4, mille eesmärk on tuua majandusbuumi aegadel õpingud
katkestanud tagasi haridussüsteemi. 2010/11. õppeaastal eraldati
selle raames 13 õppeasutuses 442 tasuta õppekohta inimestele, kes
soovivad jätkata katkestatud õpinguid. 10. novembriks 2010 oli
vastu võetud 454 üliõpilast, kellest kolm lõpetas juba 2010. aasta
kevadel.
Kättesaadavus ja võrdsed võimalused
ESFi õppenõustamissüsteemi arendamise programmi5 raames
pakutakse teenust kõigis 18 keskuses (15 maakonnakeskust, üks
Tallinna keskus ja kaks ülevabariigilist nõustamiskeskust nägemis-,
kuulmis- ja kõnepuudega lastele6). Lisaks tegutseb neli metoodilist
nõustamiskeskust vene õppekeelega koolide õpetajatele, kes õpetavad
oma ainet eesti keeles.
2007. aastal algas vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes
üleminek eestikeelsele aineõppele. 2010/11. õppeaastal on vene
õppekeelega gümnaasiumites kohustuslik õpetada eesti keeles
vähemalt nelja õppeainet (eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, Eesti
ajalugu ja muusika). Kohustuslikust enam õppeaineid õpetati
2010/11. õppeaastal 62st vene õppekeelega gümnaasiumist 49s (79%),
keskmiselt andis iga kool kolme õppeainet kohustuslikust rohkem.
Ministeerium on toetanud kõiki kohustuslikust enam aineid õpetavaid
koole 70 000 krooniga ühe aine kohta.
2 Kutsehariduses loetakse katkestajaks isikut, kes enne
katkestamist kuulus õppeasutuse õppurite
nimekirja vähemalt 31 päeva. Katkestajate hulka ei loeta
isikuid, kes 31 päeva jooksul pärast õpingute katkestamist
ennistati või kes jätkasid õpinguid sama õppeasutuse samas
õppekavagrupis. 3 Programmi kaasrahastab ESF 25 035 tuh krooniga,
programmi kogueelarve on 29 729 tuh krooni. 4 Programmi
kaasrahastab ESF 150 207 tuh krooniga. 5 Programm algas 2008.
aastal ja seda kaasrahastab ESF. 6 Kõiki õppenõustamisteenuseid, st
eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja
sotsiaalpedagoogilist nõustamist pakutakse 12 piirkondlikus ja
kahes ülevabariigilises keskuses; neljas keskuses pakutakse osalist
nõustamisteenust.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 14
2010/11. õppeaastal eraldati selleks otstarbeks 9 530 tuh krooni
(nelja aasta jooksul kokku 27 550 tuh krooni). Koolide tagasisidet
arvestades on selline toetus olnud oluline eestikeelse õpikeskkonna
toetamisel, õpetajate motiveerimisel ja õpilaste eesti keele oskuse
arendamisel.
Lisaks gümnaasiumiastmele õpetatakse 79st vene õppekeelega
põhikoolist 52s (66%) aineid eesti keeles, keelekümblusprogrammiga
on liitunud ligi 50% koolidest.
2005.–2007. aastal kasvas eesti keelest erineva emakeelega
õpilaste osalemine keelekümblusklassides ja eesti õppekeelega
klasside töös. Seejärel tõus kahel aastal pidurdus, kuid hoogustus
2010. aastal jälle. Kuigi kõigis programmi rakendavates koolides on
komplekteeritud igal aastal uued keelekümblusklassid (varast
keelekümblust alustatakse 1. ja hilist 6. klassis), siis õpilaste
arvu kasvu ei toimu, kui klass liigub edasi. Praeguseks on
keelekümblusprogramm juurutatud läbivalt kõigis põhikooli
klassides. Üheks õpilaste arvu kasvu pidurdumise põhjuseks võib
pidada keelekümblusmetoodikat valdavate õpetajate puudust – uusi
keelekümblusega tegelevaid õppeasutusi tuleb igal aastal juurde
vaid paar, sest koolidel on keeruline kvalifitseeritud õpetajaid
leida.
Õpetajad ja õppejõud
Õpetajate kutseoskus on 2010/11. õppeaastal üldhariduskoolides
paranenud – kvalifitseeritud õpetajate osakaal on kasvanud 90,9%ni
ja nad viivad läbi 91,3% õppetööst. Kutseõppeasutustes on
üldharidusainete kvalifitseeritud õpetajate osakaal tõusnud 86%ni
(2009/10. õa 84%), kutseainete puhul on see näitaja jäänud eelmise
õppeaasta 83% tasemele.
HTMi temaatiline järelevalve ligi 10%s koolieelsetest
lasteasutustest näitas, et 2009/10. õppeaastal vastas nende
õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele 88%7. 2010/11. õppeaasta Eesti
Hariduse Infosüsteemi (EHIS) koolieelsete lasteasutuste pedagoogide
andmete põhjal täidab kvalifikatsiooninõudeid aga 76%
õpetajatest.
Kõikidel õppetasemetel võib täheldada noorte (kuni 30aastaste
(k.a)) õpetajate vähesust. Kui üldhariduskoolides oli viimastel
aastatel märgata noorte õpetajate arvu stabiliseerumist või isegi
mõningast kasvu, siis käesoleval, 2010/11. õppeaastal on nende
osakaal langenud 10,5%ni. Kutseõppeasutustes oli noori
kutseõpetajaid 9,4%8. Noorte vähesuse probleem valitseb ka
ülikoolide õppejõudude hulgas ning kandub sealt teadus- ja
arendustegevusse.
Edukalt on käivitunud noore õpetaja lähtetoetuse programm, mille
eesmärk on tuua noori kooli erialasele tööle. Programmi kaudu
maksti 2008. aasta septembrist kuni 2011. aasta märtsini
lähtetoetust 158 noorele pedagoogile, kellest kaks alustasid
karjääri kutseõppeasutuses. Õpetajakoolituse stipendiumiprogrammi
raames on kolme aasta jooksul eraldatud 280 stipendiumi. Alates
2009/10. õppeaastast algatati veel õpetaja toetusmeede, mille abil
makstakse stipendiume 2011. aastani.
7 Õpetajate hulka loetakse õpetaja, liikumisõpetaja, eesti keele
õpetaja, ujumisõpetaja ja muusikaõpetaja
ametikohtadel töötavad inimesed. 8 2007/08. õa 4,8%, 2008/09, õa
4,3%, 2009/10. õa 5,1%.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 15
Rahvusvahelistumise mõjud
„Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks
2006–2015” elluviimine on üldjoontes kulgenud plaanipäraselt. Hästi
toimivad lühemaajalised mobiilsusmeetmed, mille raames viibib Eesti
kõrgkooli üliõpilane välisriigis kas 3–21 päeva, ühe semestri või
ühe aasta. HTM on õppeaastatel 2002/03–2009/10 toetanud ligi 7000
Eesti üliõpilase osalemist erinevates mobiilsusskeemides (sh
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm, DoRa doktoriõppeprogramm,
Erasmuse programm). 2009/10. õppeaasta statistika põhjal ollakse
siiski veel kaugel Euroopa haridusministrite heakskiidetud
kõrgelennulisest eesmärgist aastaks 2020, mille kohaselt 20%l
lõpetanutest peaks olema teises riigis õppimise kogemus. Eelmisel
õppeaastal eraldati eri mobiilsusskeemide raames 2985 stipendiumi,
mis võimaldas arvestuslikult vaid 4,3%l üliõpilastest mobiilne
olla. Riiklike strateegiate kaudu on suurenenud välisüliõpilaste
vastuvõtt magistriõppesse eeskätt LTT valdkonnas (sh IKT,
energeetika, keemia). Erasmuse programmi toel on Eesti kõrgkoolid
saavutanud hea tasakaalu Eestisse ja Eestist välja suunduvate
üliõpilaste arvus (2009/10. õa läks 939 tudengit Eestist välja ning
726 tuli Eestisse). Suurema rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks
on Eesti kõrgkoolid liitunud ühisplatvormiga „Study in Estonia”,
mida kaasrahastatakse ESFi DoRa programmi kaudu. Üheskoos
osaletakse messidel, koolitustel jm. Jätkuvalt on probleem Eestisse
asuvate välisüliõpilaste viisade ja elamislubadega – oktoobris 2010
jõustunud „Välismaalaste seaduse” muudatuste lahknev tõlgendamine
ei soodusta välisüliõpilaste taotluste kiiret ja tulemuslikku
menetlemist.
Mõnevõrra väiksema tempoga on käima läinud pikemat perioodi
katvad meetmed, mille siht on välisõppejõudude ja -doktorantide
kaasamine Eesti kõrgkoolidesse või Eesti doktorantide õpingute
toetamine välisülikoolis doktorikraadi omandamiseks. ESFi
kaasrahastatava DoRa programmi raames on tööle asunud 13
välisprofessorit (valitud täisperioodiks), 22 välisdoktoranti
riiklikult eelistatud võtmevaldkondades ja 48 külalisdoktoranti
(erialade vallas kitsendusi pole). EHISe andmetel oli 2010/11.
õppeaastal muu riigi kodakondsusega õppejõudude osakaal 5% ja
elukohamaa alusel leitud välisdoktorantide osakaal 5,8%. 2010.
aasta sügisel ilmunud OECD haridusstatistika kogumiku andmetel9
õpib OECD riikide ja OECD partnerriikide kõrgkoolides 4478 Eesti
kodakondsusega üliõpilast (2008. aasta andmed). Need on noored, kes
on jätkanud oma haridusteed väliskõrgkoolis sooviga saada ka vastav
diplom. Hinnanguliselt asub väliskõrgkoolidesse õppima igal aastal
umbes 800 Eestist pärit noort. Kui nad otsustavad mitte naasta,
võib tekkida probleem ajude äravooluga.
Õppekeskkond ja arendustegevus
Uutest põhikooli ja gümnaasiumi riiklikest õppekavadest tulenev
vajadus õpikeskkonda arendada ei ole sujunud oodatud kiirusega.
2010. aasta alguses kinnitatud õppekavades on terminit õpikeskkond
rohkem selgitatud ning õppekavas esitatakse kindlad nõuded, millest
kool peab sotsiaalse, vaimse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel
lähtuma. Ilmne on senisest suurem orientatsioon õpetamiselt
õppimisele ja õpetajalt õpilasele.
9 Education at a Glance 2010: OECD Indicators, Table C2.7.
Number of foreign students in tertiary
education, by country of origin and destination, 2008,
http://www.oecd.org/document/52/0,3746,en_2649_39263238_45897844_1_1_1_1,00.html.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 16
HEV õpilaste koolide infrastruktuuri tänapäevastamist toetatakse
Euroopa Regionaal-arengufondi (ERF) „Elukeskkonna arendamise
rakenduskava” meetmetest kuni aastani 2015. Meetme kogumaht on 400
553 tuh krooni, millest toetatakse 32 objekti. Samuti jätkub riigi
üldhariduskoolide õppekeskkonna ajakohastamine Riigi Kinnisvara ASi
kaudu 11 objektil.
Edukalt on toimunud kutse- ja kõrgharidusasutuste
õppekeskkondade ajakohastamine, mida rahastatakse ERFi
„Elukeskkonna arendamise rakenduskava” ja „Majanduskeskkonna
arendamise rakenduskava” kaudu. Kutsehariduses avanes meede juba
2007. aastal ning kokku antakse selle kaudu toetust 89 projektile
kogusummas 3 626 882 tuh krooni. 2011. aasta alguseks oli tehtud 63
haldusotsust, neist 24 on täidetud. Investeeringute kavas
sisalduvate objektide ehitus algas 2010. aastal.
Kutsesüsteem
ESFi kaasrahastatud programmi „Kutsete süsteemi arendamine”
raames on valminud kutsesüsteemi uus kontseptsioon, kutsestandardi
uus vorm ning metoodiline juhend kutsestandardi koostamiseks.
Alustatud on uute nõuete kohaste juhtstandardite koostamist. 2010.
aastal seostati 8tasemelise raamistikuga 100 kutsestandardit ning
nende alusel on väljastatud kutsetunnistused.
Ehkki viimastel aastatel on kutse tunnustamise võimalused
laienenud (kutse andja õigus oli 2010. aastal 87 institutsioonil),
puuduvad need veel paljudel kutsealadel. Samuti vajab parendamist
kutseteadmiste ja -oskuste hindamise kvaliteet. 2009/10. õppeaastal
tegid koolilõpetajad kutseeksameid 64 erialal, kutsetunnistusega
lõpetajaid oli 2883 ehk 38%. Kokku on 2011. aastani väljastatud
ligi 58 000 kutsetunnistust. 2010. aastal toimusid kutseeksamid
veel vana, 5astmelise kutseraamistiku nõuete kohaselt, kuid
arvestades uue „Kutseseadusega” õppeasutustele antud võimalust
saada alates 1. jaanuarist 2011 kutse andmise õigus (kui õppekava
vastab kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud) ning uut
kutsesüsteemi kontseptsiooni, alustati ettevalmistusi kutseeksamite
üldiste hindamis- ja kvaliteedikriteeriumite väljatöötamiseks.
Täiskasvanuharidus
Suurimaks probleemiks (mida nimetatakse ka 2009. aasta Eesti
inimarengu aruandes) on ikka veel asjaolu, et kõige vähem osalevad
elukestvas õppes madalama haridustasemega vanemaealised ja muust
rahvusest inimesed.10 Näiteks I taseme haridusega inimestest osales
2010. aastal tasemeõppes või koolitusel vaid 2% küsitletutest, II
ja III taseme puhul aga vastavalt 7,6% ja 18,6%.11 Töötute taust
näitab aga, et just nendel inimestel on suurim tõenäosus töö
kaotada.
Elukestvas õppes osalejate andmetest nähtub, et aastaga on
kasvanud eelkõige tööalastel koolitustel osalenute arv (2010.
aastal 52,6%, 2009. aastal 44%), kuid vähenenud on täiskasvanute
osakaal tasemehariduses. 2010. aasta neljandas kvartalis osales
kursustel ligi 7000 inimest (8,6%) rohkem kui aasta tagasi samal
ajal.
10 Ain Aaviksoo, Laura Kirss, Eve Mägi, Kas haridus kui Eesti
inimarengu senine vedur hakkab
väsima? – Eesti inimarengu aruanne 2009. Tallinn: Eesti Koostöö
Kogu, 2010, lk 21. 11 Statistikaameti 2010. aasta
tööjõu-uuring.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 17
Strateegiline eesmärk: õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on
võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks
Indikaator Selgitus Tegelik tase Oodatud tase
Koolieelsetes lasteasutustes osalemine
6aastaste lasteaias käivate laste arv suhtena 6aastaste laste
koguarvu
2007 90% 2010 90%
2008 90,3% 2011 92%
2009 90,2% 2012 95%
2010 90% 2013 98%
Õpingute katkestamine (väljalangevuse määr)
Väljalangevuse määr põhikooli III astmes (7.–9. kl)
2006 1,6% 2010 1,2%
2007 1,2% 2013
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 18
Kutseõppe-asutuste õppe-keskkonna kvaliteet
Kaasajastatud õppepraktikabaaside osakaal kõigi olemasolevate
õppepraktikabaaside arvus riigi- (HTM) ja
munitsipaalkutseõppe-asutustes
2006 11,8% 2010 30%
2008 12,0% 2012 40%
2009 27,1% 2013 40%
2010 50%
Selgitus: hoolimata ehitus- ja muudel hangetel üles kerkinud
probleemidest on õppepraktikabaaside kaasajastamise investeeringute
kava rakendamine sujunud edukalt. Seepärast on 2010. aastaks seatud
sihttaset tunduvalt ületatud
Kaasajastatud elamiskohad kutseõppe-asutuste õpilaskodudes
Kaasajastatud elamiskohtade arv kutseõppeasutuste õpilaskodudes
suhtena kõigi olemasolevate elamiskohtade arvu riigi- (HTM) ja
munitsipaalkutseõppeasutustes
2006 15% 2010 53%
2008 15% 2013 85%
2009 35%
2010 58%
Selgitus: hoolimata ehitus- ja muudel hangetel üles kerkinud
probleemidest on õpilaskodude kaasajastamise investeeringute kava
rakendamine sujunud edukalt. Seepärast on 2010. aastaks seatud
sihttaset tunduvalt ületatud
Kutseõppe lõpetajate jõudmine tööturule (uue metoodika
alusel)
Poole aasta jooksul pärast lõpetamist tööturul rakendust leidnud
kutseõppetaseme lõpetajate osakaal sama õppeaasta kõigi lõpetanute
arvus
2007 77,8% 2010 72%
2008 73,9% 2013 72%
2009 54,0%
2010 61,7%
Selgitus: indikaatori metoodika on muutunud ja seoses sellega on
ümber arvutatud eelmiste aastate osakaalud. 2009. aastal
korrigeeriti ka sihttaset vastavalt majanduse ja tööturu tegelikule
olukorrale – 2010. aasta uus sihttase on 52%, 2013. aasta sihttase
on 70%. 2010. aasta saavutustase jäi oodatule alla. Selle põhjuseks
on olukord tööturul, kus töö leidmine on eriti värskelt kooli
lõpetanutele väga keeruline. Üldise majandusolukorra taustal oli
2010. aasta hea saavutus – 61,7% lõpetajatest leidis edukalt
tööturul rakendust, lisaks peaaegu kahekordistus edasiõppijate
osakaal eelmise aastaga võrreldes, mis on hea üllatus.
Edasiõppijate osakaal oli kutseõppe lõpetajate seas 2009/10.
õppeaastal 23%. Kui lisada siia muud hõivatud
(lapsehoolduspuhkusel, kohustuslikus ajateenistuses jt), siis
jõudis kutseõppe lõpetajatest tööturule kokku 93%
Positiivselt akrediteeritud kõrghariduse õppekavad
Positiivselt akrediteeritud õppekavade osakaal kõikides
kõrghariduse taseme õppekavades, millele toimus vastaval õppeaastal
vastuvõtt
2007 83,7% 2010 93%
2008 84,7% 2013 100%
2009 88,7%
Selgitus: indikaator ei ole enam kasutusel, sest seoses
üleminekuhindamisega ei ole positiivselt akrediteeritud õppekavade
osakaalu jälgimine enam asjakohane
Lühiajalise õppe eesmärgil välis-riiki suunduvate
vahetusüliõpi-laste arv
Lühiajalise õppe eesmärgil välisriiki suunduvate
vahetusüliõpilaste arv
2006 798 2010 1250
2007 940 2011 1400
2008 1535 2012 1650
2009 1935 2013 1700
Selgitus: indikaatori metoodikat on muudetud ja eelmiste aastate
väärtused ümber arvutatud
LTT valdkonna lõpetajad
Kõrghariduse tasemel (ISCED 5-6) LTT valdkonnas lõpetajate suhe
lõpetajate koguarvu
2007 21,1% 2010 22%
2008 20,5% 2012 23%
2009 19,4% 2013 23%
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 19
2010 20,5%
Selgitus: kuna LLT stipendiumid ja populariseerimine on
eelarveliste vahendite puudumisel jäänud ellu viimata, pole ka
osakaal tõusnud
Doktorikraadi kaitsnute arv
Õppeaasta jooksul doktorikraadi kaitsnute arv
2008 161 2010 230
2009 160 2012 250
2010 175 2013 270
Selgitus: doktoriõppe mudeli idee elluviimine algas pika
rakendumisperioodiga ja ilma lisavahenditeta, mis olid planeeritud
doktoriõppe eesmärkide saavutamiseks, kuid mida ei eraldatud. 2009.
aastal eesmärke korrigeeriti, 2011. aasta uus eesmärk on 170, 2012.
aasta eesmärk 180, 2013. aasta eesmärk 190
Üldhariduskoolide õpetajate kvalifikatsioon
Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate täidetud
ametikohtade suhe õpetaja ametikohtade koguarvu
2007 90% 2010 91%
2008 91% 2013 95%
2009 90%
2010 91,3%
Selgitus: üldhariduskoolide õpetajate kvalifikatsioonitase on
2010/11. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes tõusnud.
Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate ametikohtade osakaalu
suurenemine on põhjendatav sellega, et kuigi nii õpetajate üldarv
kui ka õpetaja ametikohtade üldarv on vähenenud, on
kvalifikatsioonile vastavate õpetajate ametikohtade arv jäänud
peaaegu samaks mis 2009/10. õppeaastal (2009/10. õa oli
kvalifitseeritud õpetajate ametikohtade arv 10 984; 2010/11. õa on
vastav näitaja 10 926)
Kutseõpetajate kvalifikatsioonitase
Kvalifikatsiooninõuetele vastavate kutseõpetajate osakaal
kutseõpetajate koguarvus
2007 81% 2010 85%
2008 84% 2012 85%
2009 82%
2010 83%
Selgitus: kvalifikatsioonile vastavate kutseõpetajate
ametikohtade osakaal on võrreldes 2009/10. õppeaastaga tõusnud,
kuid mitte vastavalt seatud sihile. Võrreldes eelneva õppeaastaga
on kasvanud nii kutseõpetajate üldarv, ametikohtade arv kui ka
kvalifikatsioonile vastavate kutseõpetajate ametikohtade arv
Noorte õpetajate osakaal üldhariduses
Kuni 30aastaste (k.a) õpetajate osakaal õpetajate koguarvus
üldhariduskoolides
2007 12,2% 2010 12%
2008 11,4% 2013 12,5%
2009 11,2%
2010 10,5%
Selgitus: 2010/11. õppeaastal vähenes noorte õpetajate osakaal
üldhariduskoolides – kokku töötab 10. novembri 2010. aasta seisuga
üldhariduskoolides 1510 noort õpetajat. Võrreldes eelmise
õppeaastaga on noorte õpetajate arv vähenenud 137 võrra. Mingil
määral on seda langust mõjutanud koolide sulgemine (18
üldhariduskooli vähem kui 2009/10. õppeaastal), sest suletud
koolides töötas 34 noort õpetajat. Negatiivse tendentsina võib veel
nimetada, et üldhariduskoolide õpetajate üldarv on vähenenud
eelkõige nooremate õpetajate arvelt (kõige rohkem on vähenenud kuni
40aastaste õpetajate arv; 51–65aastaste õpetajate arv on pisut
suurenenud
Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes
Nelja viimase nädala jooksul (enne küsitlust) koolis või
koolitusel osalenud 25-64aastased suhtena 25-64aastaste
koguarvu
2007 7,0% 2010 12%
2008 9,8% 2013 13,5%
2009 10,6%
2010 10,9%
Selgitus: eesmärgiks seatud 12% saavutati aasta esimeses ja
viimases kvartalis, kus õppes
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 20
osales vastavalt 12,1 ja 12,6% täiskasvanutest, aasta keskmisena
oodatud taset siiski ei saavutatud. Majanduskriisi tingimustes on
nii tööandjad, töötajad kui ka töötud olnud ettevaatlikumad
koolituskulude planeerimisel, mistõttu õppes osalemine pole
suurenenud nii kiiresti, kui eeldatud
Standardiseeri-tud nõustamis-teenuste kättesaadavus
Kuni 26aastaste elanike seas nõustamist ning teavitamisteenust
pakkuvate spetsialistide (psühholoog, eripedagoog,
sotsiaalpedagoog, karjäärinõustaja, noorte infotöötaja) arv tuhande
7–26aastase elaniku kohta
2006 0,75 2010 0,84
2008 0,81 2013 1,1
2009 0,84
2010 0,98
Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: vaatamata piiratud
eelarvevõimalustele tehti 2010. aastal suuri edusamme, et luua
võrdseid võimalusi võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks.
Jõuti eesmärgiga seotud olulisemate saavutustasemeteni. Olulisemaks
tuleb pidada väljalangevuse oodatud vähenemist ja hoidmist kahel
järjestikusel aastal. ELi struktuurivahendite abil on ennaktempos
panustatud õppekeskkonna ja kutseõppeasutuste õpilaskodude
tingimuste ajakohastamisse, mis annab õpilastele sõltumata
elukohast parema juurdepääsu kvaliteetsele kutseharidusele. Vähesed
eelarvevõimalused on takistanud doktorikraadi kaitsnud üliõpilaste
ja LTT lõpetajate arvu suurenemist.
Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused; ellu viimata
jäänud olulised tegevused
Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused üldhariduses
1. Uue „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” (PGS) väljatöötamine
(võeti Riigikogus vastu aastal 2010).
2. Uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade
väljatöötamine: 2010. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus „Põhikooli
riikliku õppekava”, „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava” ja
„Gümnaasiumi riikliku õppekava”.
3. Üldharidust käsitlevate Vabariigi Valitsuse ning haridus- ja
teadusministri määruste muutmine: uuest PGSist tulenevalt muudeti
enamikku Vabariigi Valitsuse ning haridus- ja teadusministri
määrusi üldhariduse kohta.
4. Vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek
eestikeelsele aineõppele: koolidele tagati materiaalse toetuse,
koolituse ja õppevara kaudu tingimused, et alustada 2011. aasta
sügisest 10. klassi minejatele õpet 60% ulatuses eesti keeles.
Ellu viimata jäänud olulised tegevused üldhariduses
1. HEV õpilaste koolide infrastruktuuri tänapäevastamise
investeeringukava elluviimine ei sujunud plaanipäraselt.
2. Üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega
gümnaasiumites on sujunud küll üldjoontes ladusalt, kuid seoses
koolivõrgu korrastamise aeglustumisega on koolide tase selles
vallas ebavõrdne.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 21
Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused kutse- ja
täiskasvanuhariduses
1. Edukalt on kulgenud õppepraktikabaaside ja õpilaskodude
kaasajastamise investeeringute kava rakendamine. Seatud sihttasemed
ületati kaugelt, paljude koolide õpilaste õppe- ja olmetingimused
vastavad nüüd tänapäevastele nõuetele.
2. Väga hästi on edasi arenenud kutsemeistrivõistluste süsteem.
2010. aastal korraldati riigisiseseid võistlusi 27 kutsealal, koos
haridusmessiga „Teeviit” peeti 12 alal võistlus „Noor meister”.
Väga edukalt esinesid Eesti noored ka Lissabonis Euroopa
kutsemeistrivõistlustel „Euroskills”, kus osales 20-liikmeline
võistkond ning kus Eesti noored said kolm kuld-, ühe hõbe- ja kolm
pronksmedalit. Riikide arvestuses saavutati 10. koht.
3. Hästi toimivad ESFi toel korraldatav täiskasvanuõpe nii
tööalase täienduskoolituse kui ka vabaharidusliku koolituse
valdkonnas.
Ellu viimata jäänud olulised tegevused kutse- ja
täiskasvanuhariduses
1. Kutseharidussüsteemi arengukavas aastateks 2009–2013 oli
seatud eesmärgiks, et kutsehariduse ja üldhariduse koolituskohtade
maksumuste suhe peaks aastaks 2010 olema vähemalt 1,22. Tegelik
saavutustase oli 0,95-1,0.
2. Kutsehariduse tasemekoolituse RKT ei kata õppida soovijate
vajadusi. Kutseõppeasutustes on ligi poolteist tuhat õppijat, kelle
õppekulusid ei kaeta. 2009. ja 2010. aastal järjekindlalt vähenenud
koolituskoha baasmaksumuse tõttu paneb see koolidele suure surve ja
võib suurendada kutseõppe katkestajate hulka.
3. Kuigi vahepeal hakkas kutseharidusõpingute katkestamine
vähenema, tõusis katkestajate osakaal 2010. aastal 18,1%ni (2009.
aastal oli see 17,8%).
Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused
kõrghariduses
1. Algas kõikide kõrghariduse omandamist võimaldavate
õppeasutuste õppe kvaliteedi, ressursside ja jätkusuutlikkuse
hindamise üleminekuperiood (2009–2011) ehk kõrgkoolide
üleminekuhindamine. Sellega seoses on langetatud 133 positiivset,
27 tähtajalist ja 8 tähtajatut otsust.
2. RKT esitamist jätkati paindlikuma ja vajaduspõhisema mudeli
alusel, sealjuures mindi RKT esitamisel üle uuele kolmeaastasele
halduslepingu ja selle lisana sõlmitavale iga-aastasele
tulemuslepingu vormile. Riigieelarvelistele kohtadele asus õppima
7477 ja riigieelarvevälistele kohtadele 6259 üliõpilast.
3. Meetme „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine”
avatud taotlusvooru raames otsustati lisaks 2009. aasta ettevõtete
ja kõrgkoolide 17 koostööprojektile rahastada veel 19 projekti.
4. Meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse
õppeinfrastruktuuri kaasajastamine” alameetme
„Rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuur” I taotlusvooru raames
tehti rahastamisotsus 15 projekti kasuks.
5. Valmistati ette ja Riigikogus võeti vastu „Tartu Ülikooli
seaduse” muutmine, millega täpsustati rahvusülikooli rolli ja
nüüdisajastati juhtimismudelit.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 22
6. Riigieelarves nähti ette ja valitsuse määrusega kinnitati
muudatused, mille alusel suureneb õppekoha baasmaksumus 2011. aasta
uuest vastuvõtust alates 10%. Lisaks viidi rakenduskõrghariduse ja
bakalaureuseõppe baasmaksumus ühele tasemele.
7. 2010. aastal sai alguse toetusmeede majandusbuumi aegadel
õpingud katkestanute tagasitoomiseks haridussüsteemi (TULE
programm). Eraldatud õppekohtadele võeti 10. novembriks 2010 vastu
454 üliõpilast, kellest kolm lõpetas juba 2010. aasta kevadel.
8. „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” muutmisega
loodi doktorantidele võimalus töötada nooremteadurina, andes neile
paremad sotsiaalsed garantiid.
Ellu viimata jäänud olulised tegevused kõrghariduses
1. Riikliku koolitustellimuse aluseks olev õppekoha baasmaksumus
suureneb alates 2011. aasta uuest vastuvõtust, kuid jääb veel
kaugele maha kõrgharidusstrateegia rakendusplaanis ette nähtud
mahust.
2. Kõrghariduse nõukoja töö alustamine on olnud oodatust
aeglasem ja oluliste kõrghariduspoliitiliste otsuste, sh
kõrgharidusstrateegia uue perioodi rakendusplaani ettevalmistus on
viibinud.
3. Doktoriõppe RKT maht jäi püstitatud eesmärgist ja vajadusest
väiksemaks eelarveliste vahendite puudumise tõttu.
4. Struktuurivahenditest rahastatavate programmide elluviimist
on takistanud nii õigusaktide põhjendamatud muutused kui ka riigi
tasandil tehtavate muudatusotsuste ja lihtsustamise reeglite
ellurakendamata jätmine.
5. Lahenduse ja vajalike vahenditeta on jäänud suurema
sotsiaalse garantii pakkumine üliõpilastele ehk uus õppetoetuste
süsteem.
Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused
õpetajakoolituses
1. Valmis kutseõpetaja kohanemisaasta mudel ja viies koolis
alustati selle katsetamisega.
2. ESFi programmi Eduko raames alustati kõikide planeeritud
õpetajahariduse uuringutega12, rahastati ka mitut
analüüsigranti.
3. Õpetajakoolituse õppekavade arenduseks toimusid ESFi
programmi Eduko raames kõrgkoolide vahelised seminarid,
kogemusvahetusreis, koostati strateegilisi alusdokumente, valmisid
ühised õppekavaarenduse põhimõtted.
4. ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni
tõstmine 2008–2014” raames sai alguse õpetajate kutse ja erialaste
võrgustike tegevuse tõhus toetamine. Võrgustike tegevust
kajastatakse võrgustikutöö uudiskirjas.
12
http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-uuringud.
http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-uuringud
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 23
Ellu viimata jäänud olulised tegevused õpetajakoolituses
1. ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni
tõstmine 2008–2014” raames kogunes küll õpetajate täienduskoolituse
kvaliteedikriteeriumite väljatöötamise töörühm, kuid tulemuseni ei
jõutud.
2. Valdkondlike õpetajakoolituse õppekavade arendus ja ühiste
ainealaste miinimumpädevuste kokkuleppimine on läinud oodatust
aeglasemalt. Ülikoolidevaheliste töörühmade töö alustamine ESFi
programmi Eduko raames võtab enam aega ja töörühmi on juhitud
ebaühtlasel tasemel.
Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused
alushariduses
1. 2010. aastast alates eraldati toetust eesti keele õppeks
muukeelses lasteasutuses või rühmas (775 rühmale).
2. Kehtestati koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõuded ja
laste erirühmadesse vastuvõtmise kord.
3. Koolieelses lasteasutuses käivate laste osakaal on
tõusnud.
Ellu viimata jäänud olulised tegevused alushariduses
„Koolieelse lasteasutuse seaduse” muutmise eelnõu, milles
käsitleti lasteaiarühmade paindlikku komplekteerimist, lükkus
parlamendi kultuurikomisjoni menetluse käigus 2011. aastasse.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 24
Tegevusvaldkond: noored 1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli
Eestis 330 155 noort vanuses 7–26 aastat. Noorte osakaal
rahvastikus on viimase 10 aasta jooksul vähenenud ligi 4
protsendipunkti – absoluutarvudes 2000. aastaga võrreldes 66 394
noore võrra – ja see langus jätkub. Prognoosi kohaselt on Eestis
aastal 2016 ligi 47 000 noort vähem kui praegu.
Võrdsed võimalused noorsootöös osaleda
2008. aasta suvel kinnitati noorsootöö investeeringute kava
aastateks 2008–2015, mida rahastatakse peale riigieelarve ka
ERFist. Avatud noortekeskuste (ANK), huvikoolide ning teavitamis-
ja nõustamiskeskuste (TNK) ehitamise või renoveerimise kavva lisati
üle Eesti 47 objekti, millest 2010. aasta lõpuks oli valminud 30.
Aastal 2011 kuulutatakse välja täiendav taotlusvoor, sest kohalike
omavalitsuste vajadused ning huvi on jätkuvalt suured, samuti on
investeeringute kavas sisalduvate objektide osakaal asutuste
koguarvus väike (2010. aastal kokku 703 asutust13).
Noorsootöö, sh huvihariduse kättesaadavus on viimastel aastatel
palju paranenud ning noorsootööasutuste ja huvikoolide arv jätkab
kasvamist – 2010. aastal oli Eestis 410 huvikooli ja 210 ANKd.
Noorte osalus noorsootöös liigub samuti tõusujoones. TNKdel oli
2010. aastal kokkupuuteid umbes 3%ga noortest, ANKdes käis
aktiivselt (rohkem kui korra kuus) ligi 25% noortest14. Laagrites
osales 2010. aastal umbes 30 000 ja malevates üle 7000 noore (kokku
u 11% noortest). Huvikoolides õppis 2010/11. õppeaastal EHISe
andmetel 43 751 7–26aastast inimest (13% kõigist noortest).
Üleriigiliste noorteühingute tegevusse oli aktiivselt kaasatud
hinnanguliselt 7% noortest15.
Noorte kaasatust näitab ka projektide arv. Näiteks programmi
Euroopa Noored raames osales 2010. aastal erinevates projektides
vahetult 4989 noort16 ja taotluste koguarv on suurenenud alates
2007. aastast.
2010. aastal heakskiidetud „Noorsootöö seaduses” määratleti
esimest korda noortevolikogude staatus ja roll. See on kaasa toonud
noorte osaluskogude arvu suurenemise, kohalike omavalitsuse
tähelepanu osaluskogude loomisele ja nende tegevuse toetamisele.
Nii on suurenenud noorte võimalused osaleda ühiskonnaelu
otsustusprotsessides ning omandada kodanikuks olemise oskusi ja
sellealaseid teadmisi.
Kuigi noorsootöö teenuste kättesaadavus on paranenud ja noorte
osalus noorsootöös on samuti kasvamas, on 2008.–2009. aasta
majandusareng mõjutanud kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate
võimekust noortevaldkonda ja noorte osalust rahastada. Suurenenud
on nende noorte osakaal, kes elavad suhtelises vaesuses. Erilist
tähelepanu väärib see suundumus kuni 15-aastaste noorte hulgas.
Vanemliku
13 sh huvikoolid, ANKd, TNKd ja noortelaagrid. 14 Marti Taru,
Rene Mäe, Mart Laanpere, Epp Reiska, Avatud noortekeskuste olukorra
kordusuuring. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute
Instituut. Tallinn, 2010, lk 18–19. 15 Noorteühingute aastatoetuste
taotluste alusel, 2010. 16 Euroopa Noored Eesti büroo andmed.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 25
hoolitsuseta laste arv on kasvanud hüppeliselt, ulatudes 2008.
aasta 1984 lapsest 2009. aastal 2738 lapseni17.
Kohalike omavalitsuste võimekust noorsootööd rahastada ilmestab
noortekeskuste 2009. ja 2010. aasta eelarve võrdlus, mille põhjal
on näha, et paljudel juhtudel on see vähenenud.18 2010. aastal
moodustas KOV toetus noortekeskuste tuluallikatest keskmiselt
68%.
Tugi probleemidesse sattunud noortele
Õigust rikkunud alla 18aastaste noorte suunamine alaealiste
komisjoni on märkimisväärselt vähenenud. Selle põhjuseks võib
pidada ka PGSis olevaid koolikohustuse täitmise tagamise muudatusi,
sest koolikohustuse täitmatajätmine oli komisjonidesse suunamisel
üks olulisemaid põhjuseid.
Kui 2008. aastal suunati alaealiste komisjoni 4021 ja 2009.
aastal 3486 probleemset alaealist, siis 2010. aastal vähenes see
arv 2701ni. Suunatutest suurim rühm (16%) olid 13aastased poisid
(2010).
2009. aastal kinnitas haridus- ja teadusminister tegevuskava
noorte toimetuleku toetamiseks, sh alaealiste õigusrikkumiste
ennetamiseks ja vähendamiseks HTMi haldusalas aastatel 2009–2011.
Tegevuskava alusel on loodud eeldused noorte probleemide varajaseks
märkamiseks ja noorte vajadustele vastava toe pakkumiseks.
Noortevaldkonnas saab 2010. aasta tulemustest esile tõsta koostöös
UNICEFi ja justiitsministeeriumiga toimunud varase märkamise ja
sekkumise projekti, millega alustati kuues kohalikus omavalitsuses
(Jõhvis, Kosel, Lihulas, Raplas, Tapal ja Viljandis). Koostati ja
avaldati varase märkamise ja sekkumise võrgupõhine juhis19.
Alaealiste komisjonide töö ajakohastamiseks koostati
kurikalduvuslike noorte kohtlemise poliitika taustaanalüüs20, mille
lisades on mitu komisjonide tegevust puudutavat analüüsi. Koostöös
HTMi, Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) ja alaealiste komisjonide
sekretäridega hakati arendama EHISe alaealiste komisjonide
moodulit, millest peaks kujunema komisjonide sekretäride igapäevane
elektrooniline töökeskkond.
Noortevaldkonna võimalused toetada noorte ettevalmistust
tööturul toimetulekuks
Tööturul on noored jätkuvalt riskirühm. Keskmisest suurem
tööpuudus iseloomustab peaaegu kõiki ELi liikmesriike – kui 2010.
aasta lõpus oli noorte töötuse määr Euroopas 21%, sealjuures oli
Euroopa töötuse kogumäär 9,6%21. Eestis tõusis noorte töötuse määr
2010. aasta kolmandas kvartalis lausa 28,1%ni.
Algas ESFi vahenditest toetatav riiklik programm „Noorsootöö
kvaliteedi arendamine”, mille põhieesmärk on tõsta noorte valmidust
tööturule minekuks ja seal toimetulekuks. Programmi raames valmis
2010. aasta lõpus noorte elu-olu seiresüsteem, mis peaks tulevikus
võimaldama senisest lihtsamalt hinnata noorte olukorda, arvestada
noori
17 http://www.noorteseire.ee/indicators/144. 18 Marti Taru jt,
Avatud noortekeskuse olukorra kordusuuring, lk 77. 19
www.kuriteoennetus.ee/markajahooli. 20 Taustaanalüüs
kurikalduvuslike noorte kohtlemise poliitikale. HTM, Tartu, 2011,
www.hm.ee/index.php?popup=download&id=11009. 21 Eurostati 1.
veebruari 2011. aasta pressiteade nr 18/2011 „Euro area
unemployment rate at 10.0%”,
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/3-01022011-AP/EN/3-01022011-AP-EN.PDF.
http://www.noorteseire.ee/indicators/144http://www.kuriteoennetus.ee/markajahoolifile:///C:/Users/katrinj/AppData/Local/Microsoft/Windows/Temporary%20Internet%20Files/Content.Outlook/8VWDILLH/www.hm.ee/index.php%3fpopup=download&id=11009http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/3-01022011-AP/EN/3-01022011-AP-EN.PDF
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 26
puudutavaid küsimusi eri poliitikavaldkondade kujundamisel ning
arvestada poliitikamuudatuste võimalikku mõju. Et 2010. aastal
töötati Euroopa tasemel välja noorte olukorda horisontaalselt
kajastavate indikaatorite süsteem, siis saab edaspidi võrrelda
Eesti olukorda teiste liikmesriikidega kõikides sõlmküsimustes.
Vastavalt HTMi ja Sotsiaalministeeriumi koostöölepingule
(13.03.2008) jätkus 2010. aastal riikliku ühisprogrammi
„Karjääriteenuste süsteemi arendamine” rakendamine. Programmi kaudu
on üldhariduskoolides 2009/10. õppeaastal nõustatud suuremat osa
teatud klasside õppureid. 2010. aastal heaks kiidetud „Põhikooli
riiklik õppekava” ja „Gümnaasiumi riiklik õppekava” näevad ette
karjääriteenuste tagamise kooliprogrammi osana.
Strateegiline eesmärk: noorsootöö üldeesmärk on tagada noore
isiksuse mitmekülgse arengu võimalused noorsootöö mitmekesisuse,
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisega
Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: noorsootöö, sh
huvihariduse kättesaadavus on viimastel aastatel palju paranenud.
Noorsootööasutuste ja huvikoolide arv kasvab, samuti liigub
tõusujoones noorte osalus noorsootöös. Olulisemad tegevused ja
nende vahetud tulemused noorsootöös
1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse tagamisel mängis 2010.
aastal põhirolli kohalike omavalitsuste töö noorsootööasutuste
toimimise tagamisel ning kavandatud renoveerimis- ja
ehitusprojektide elluviimine ERFi vahendite toel. ANKde,
huvikoolide ja TNKde ehitamise või renoveerimise kavva lisati 47
objekti üle Eesti, 2010. aasta lõpuks valmis 30 objekti.
Indikaator Selgitus Tegelik tase Oodatud
tase
Noorte kaasatus noorsoo-töösse
Noorsootöösse kaasatud (huvikoolides õppijad, ANKde ja TNKde
kontaktisikute arv, noorteühingutes osalejate arv, laagrites
käinute arv) noorte (7–26 a) osakaal vanuserühmas
2005 42% 2010 38,7%
2008 37% 2013 42%
2009 35%
2010 37%
Selgitused 2010. aasta oodatud ja tegeliku indikaatori
saavutustaseme erinevuse kohta: noorte kaasatus noorsootöösse on
prognoositust väiksem seoses indikaatori metoodika
täpsustamisega
Noorte osalus noorsoo-ühingutes
Noorteühingutesse kuuluvate noorte osakaal 7–26aastaste
vanuserühmas
2007 4,1% 2010 6,5%
2008 6,3% 2013 7%
2009 7%
2010 7%
Renoveeritud noorsootöö-asutused
Renoveeritud/ehitatud ANKde, TNKde ja huvikoolide osakaal nende
koguarvus (472).
2007 3,0% 2010 5%
2008 3,0% 2013 10%
2009 4,5%
2010 6%
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 27
2. Alaealiste komisjonide ja mõjutusvahendite kohaldamise areng
jätkus vastavalt tegevuskavale. Koostöös UNICEFi ja
justiitsministeeriumiga toimus varase märkamise ja sekkumise
projekt, millega alustati kuues kohalikus omavalitsuses (Jõhvis,
Kosel, Lihulas, Raplas, Tapal ja Viljandis). Koostöös HTMi, ENTK ja
alaealiste komisjonide sekretäridega hakati arendama EHISe
alaealiste komisjonide moodulit, mis peaks muutuma komisjonide
sekretäride igapäevaseks töökeskkonnaks.
3. ESFi programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames anti
2010. aastal täienduskoolitust 1548 noorsootöötajale jt noortega
töötavatele spetsialistile, kokku on koolitatud 2589 inimest.
4. Vastavalt HTMi ja Sotsiaalministeeriumi koostöölepingule
(13.03.2008) jätkus riikliku ühisprogrammi „Karjääriteenuste
süsteemi arendamine” rakendamine SA Innove karjääriteenuste
arenduskeskuse juhtimisel. Programmi raames osutatakse noortele
karjääriteenuseid ning parandatakse ühiselt kahe ministeeriumi
haldusalas pakutavate karjääriteenuste kvaliteeti.
5. Vastavalt Vabariigi Valitsuse heakskiidetud rakendusplaanile
aastateks 2009–2010 jätkus „Noorsootöö strateegia 2006–2013”
elluviimine. Strateegia eesmärkide täitmise mõõdikud näitavad
jätkuvat tõusujoont – 2010. aasta sihttasemetest on kolm
saavutatud. Noorte kaasatus noorsootöösse on prognoositust madalam,
kuid selle taga on indikaatori metoodika täpsustamine.
Ellu viimata jäänud olulised tegevused noorsootöös
Noorte osaluskogude toetusskeemiga ei olnud võimalik algust
teha, mistõttu ei saanud piisavalt toetada 2010. aasta suvel vastu
võetud „Noorsootöö seaduse” rakendamist kohalikes omavalitsustes
alates 2010. aasta septembrist.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 28
Tegevusvaldkond: keel
Eesti keel ja keel Eestis
Keelevaldkond on universaalne ja seob kogu ühiskonda – kõiki
sektoreid ning huvirühmi. Keeletegevus lähtub „Eesti Vabariigi
põhiseadusest”, mille järgi riik peab tagama eesti rahvuse, keele
ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Eesti keele arendamine ja kasutamine ning üldkeelekorraldus
„Eesti keele arengukava 2011–2017” on valdkonna strateegiline
alusdokument, mis seab ühtsed eesmärgid kõikide eesti keele
valdkondade jätkusuutlikuks arendamiseks. Arengukavale tuginedes
viiakse ellu olulisi keelekeskseid riiklikke programme, sh eesti
keele keeletehnoloogilise toe, eestikeelsete kõrgkooliõpikute,
eestikeelse terminoloogia, väärtusarenduse ning eesti keele ja
kultuurimälu programmi.
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames oli 2010. aasta
lõpuks sõlmitud 33 kõiki valdkondi hõlmavat lepingut eestikeelsete
kõrgkooliõpikute koostamiseks. Riikliku terminoloogiaprogrammiga
arendatakse ühtset terminikeskkonda, toetatakse suurt osa ligi 30
terminikomisjonist, antakse välja terminoloogiaalaseid
sihtstipendiume ja viiakse ellu üksikprojekte. Riiklikus programmis
„Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” pööratakse tähelepanu
muu hulgas keeleliste väärtuste arendamisele. Jätkub riikliku
programmi „Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)” elluviimine.
Edukalt on kulgenud peamiste keelekogude täiendamine ning nende
kasutatavuse parandamine, tagatud on peamiste keelealaste
teabeallikate („Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”, „Eesti keele
seletav sõnaraamat” jt) elektrooniline vabakasutus. Toetatakse
eesti keele kui emakeele õpetamise taseme tõstmist. Eesti keele
maine tagamisel on oluline F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja aasta
keeleteo auhinna jätkuv väljaandmine, keeleajakirjade ilmumise ja
üleriigiliste keeleteemaliste õpilasürituste toetamine.
Üldise keelekeskkonna paremaks muutmisel on peale Eesti Keele
Instituudi keelenõu tähtis ka Tartu keelehooldekeskuse tegevus
ametliku keelekasutuse alal (täiendusõpe ja
keeleabiväljaanded).
Eesti keel emakeelena
Eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvas 1990. aasta 61%lt 2010.
aastal 69%ni. Samal ajal kahaneb aasta-aastalt eesti keelt
emakeelena rääkijate arv (sama perioodi jooksul on see vähenenud
5%).
Üldhariduskoolides tuleb tähtsustada eesti keele oskust kogu
õppekava ulatuses. Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise
tulemust mõõdetakse üleriigiliselt gümnaasiumi lõpetamisel.
Gümnaasiumi lõpueksami tulemused on viimastel aastatel stabiilselt
paranenud, ka põhikooli lõpueksamitel on saadud viimasel paaril
aastal üha paremaid tulemusi.
PISA 2009 tulemused näitavad, et kuigi vähesed Eesti
üldhariduskoolide õpilased ei saavuta funktsionaalse lugemisoskuse
baastaset, on vähe ka neid, kelle funktsionaalne lugemisoskus oleks
väga hea. Funktsionaalse lugemisoskuse tulemused on 2006. aasta
uuringuga võrreldes Eestis siiski paranenud.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 29
Aastatel 2008–2010 osales üldhariduskoolide emakeeleõpetajate
täienduskoolitusel üle 3000 emakeeleõpetaja (keskmiselt osalevad
õpetajad kolme aasta jooksul kahel koolitusel). Täiendusõppes
keskendutakse muu hulgas ettevalmistusele uuevormiliseks, teksti
mõistmist hõlmavaks eesti keele riigieksamiks, mis toimub
kavakohaselt esimest korda 2012. aastal.
Eesti keel väljaspool Eestit
Üleilmastumise ja Euroopa lõimumise kontekstis on üha suurema
tähendusega nn pehme diplomaatia – oma keele ja kultuuri
tutvustamine väljaspool kodumaad. „Eesti keele ja kultuuri
akadeemilise välisõppe programmi (2011–2017)” kohaselt toetatakse
eesti keele ja kultuuri õppe arendamist rohkem kui 30s maailma
kõrgkoolis, sh kümne Eestist saadetud lektoriga. 2010/11.
õppeaastal avati uus õpetuskoht Hiina Pekingi Välisõpingute
Ülikoolis, 2011. aasta sügisest avatakse eesti keele lektoraat
Lätis Riia Ülikoolis. Peale akadeemilise õppe toetatakse keeleõpet
eestlaste kogukondades mitme riigi22 üldharidus- ja
pühapäevakoolides, seltsides ning keelekursustel. HTM on koostöös
Eesti Instituudiga saatnud õppematerjale välismaal eesti keelt
ja/või eesti keeles õpetavatele koolidele ja ülikoolidele.
Jätkatakse rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide
konkurssi, et toetada väljaspool Eestit toimuvat keele- ja
kultuuriõpet. Välis-Eesti noorte jaoks on loodud ka
edasiõppimisvõimalused Eesti haridussüsteemi kõrgkoolides ja
kutseõppeasutustes. (2009. aastal oli 13, 2010. aastal 8 uut
stipendiaati).
Rahvuskaaslaste programmi kaudu toetatakse lisaks eesti keele
õpetusele ka Välis-Eesti arhiivimaterjalide säilitamist ja
kättesaadavaks tegemist.
Eesti keel Eestis teise keelena
Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetel on Eestis järjest enam
mitte-eestlasi, kes oskavad enda hinnangul eesti keelt (2010.
aastal 62,8%), ning nende keskmine keeleoskuse tase on aastate
jooksul järjest paranenud, jõudes 2010. aastal 1,84ni23.
Aktiivse keeleoskusega mitte-eestlaste hulk pole viimastel
aastatel eriti suurenenud. Eesti ühiskonna integratsiooni
monitooringu24 andmetel on pooled mitte-eestlased passiivsed
keeleoskajad ja kolmandik aktiivsed keeleoskajad. Paranenud on kuni
30aastaste mitte-eestlaste eesti keele oskus. Seda toetab fakt, et
eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osatähtsus põhikooli
eestikeelses õppes suureneb vähehaaval (2004. aastast alates on see
kasvanud 4% võrra).
Ka põhikooli eesti keele lõpueksami eesti keele tasemeeksamiga
ühildanud sooritajate määr on stabiilselt kõrge (viimase viie aasta
keskmine on 86%). End hästi õigustanud keelekümblusprogrammi on
kaasatud 24 lasteaeda ja 14 kooli, hilise keelekümbluse programmis
osaleb 18 kooli. Keelekümblusõppe tulemuslikkust võrreldes
tavaklassidega näitab see, et vähemalt 60% keelekümblejatest on
võimelised jätkama õpinguid osaliselt eesti keeles; samal tasemel
on vaid 26,5% tavaklassi õpilastest. Kui
22 Venemaal, Ukrainas, Lätis, Rootsis, Soomes, Saksamaal,
Hollandis, Belgias, Kanadas, Suurbritannias,
Iirimaal, Ameerika Ühendriikides jm riikides. 23 Keeleoskuse
tase: 1 – oskab rääkida ja kirjutada; 2 – oskab igapäevase
suhtlemise piires rääkida; 3 – saab igapäevase suhtlemise piires
aru. 24 Triin Vihalemm, Keeleoskus ja hoiakud. – Eesti ühiskonna
integratsiooni monitooring 2008. Integratsiooni Sihtasutus ja
Rahvastikuministri Büroo. Tallinn, 2008, lk 71–81).
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 30
keelekümbluses osalenud õpilastest ei sooritanud tasemeeksamit
6%, siis vene õppekeelega koolide tavaklassides oli see näitaja
15,6%25.
Alates 2008. aastast pööratakse riikliku programmi „Eesti
lõimumiskava 2008–2013” raames enam tähelepanu ka täiskasvanutele,
sh vene õppekeelega koolide õpetajatele. ESFi programmi raames
läbis eesti keele täienduskursused 252 õpetajat ning 160 vene
õppekeelega haridusasutuste õpetajat osales 80tunnisel eesti keele
kursusel.
2010. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas kokku 8426
inimest, kellest eksami sooritas 4466 ehk 53% (2009. aastal
vastavalt 3348 ja 49,2%).
Võõrkeeled Eestis
Eestis on koolides tähtsustatud peamiselt inglise keele õppimine
– seda õpib üle kahe korra enam õpilasi kui tähtsuselt järgmist
vene keelt (2009/10. õppeaasta andmetel). Kui ELi riikides õppis
inglise keelt ISCED 2. tasemel 86,4% ja ISCED 3. tasemel 84,1%
õppuritest (2005/06. õppeaasta andmetel), siis Eestis olid need
näitajad 93,2% ning 92,6%. Samal ajal on enamikus liikmesriikides
eraldi võttes inglise keele õppe osatähtsus suurem kui Eestis.26
Lisaks inglise keelele õpitakse A- ja B-võõrkeelena valdavalt vene,
saksa ja prantsuse keelt.
Õpitavate võõrkeelte valiku mitmekesistamiseks on valminud eesti
keele teise keelena, inglise, prantsuse, rootsi, soome, saksa ja
vene keele ainekavad. Ette valmistatakse läti ja hispaania keele
ainekava. Euroopa Nõukogu (EN) keeleoskustasemete kasutamine
riikliku õppekava rakendamisel eeldab keeleõpetajate
täienduskoolitust raamdokumendi põhjal ning õpikute ja muude
õppevahendite ajakohastamist.
2010. aastal valmis ENi ja HTMi koostöös Eesti
keelehariduspoliitika ülevaate (Language Education Policy Profile)
lõppversioon. Selles sisalduvate ettepanekute ja märkuste
täitmiseks koostatakse 2011. aastal ministrile esitatav
rakenduskava.
Strateegiline eesmärk: eesti keel on pidevalt arenev kultuurkeel
ja Eestis väärtustatakse mitmekeelsust
Indikaator Selgitus Tegelik tase Oodatud tase
Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal
Eesti keele tasemeeksami (alg-, kesk-, kõrgtase) sooritanute
osakaal eksamil käinute üldarvus
2007 49,2% 2010 53%
2008 39,6% 2013 55%
2009 49,2%
2010 53%
Keskhariduse omandanud noorte võõrkeeleoskus (gümnaasiumi
lõpueksami keskmine hinne)
Gümnaasiumi lõpueksamil osalenute neljas A- ja B-võõrkeeles
(inglise, vene, prantsuse ja saksa keel) saadud keskmise hinde
kaalutud keskmine
2007 69,2% 2010 69%
2008 68,3% 2013 71%
2009 70,6%
2010 69,7%
25 REKKi andmed 2009. aasta kohta. 26 Key Data on Teaching
Languages at School in Europe – 2008 Edition, Eurydice, Euroopa
Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.
Brüssel, 2008, lk 69.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 31
Keskhariduse omandanud noorte emakeele (eesti keele) oskus
(gümnaasiumi lõpueksami keskmine hinne)
Gümnaasiumi eesti keele emakeelena (kirjand) lõpueksamil
osalenute keskmine tulemus punktides
2007 56,5 2010 >58
2008 57,7 2013 >58
2009 58,7
2010 58,6
Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: kõikide indikaatorite
vallas on olnud plaanipärane edasiminek. Olulisemad tegevused ja
nende vahetud tulemused keelevaldkonnas
1. Kõrgkooliõpikute toetusprogrammi raames on ilmunud esimesed
eestikeelsed kõrgkooliõpikud.
2. 2010. aastal valmistati ette ja kinnitati uued strateegilised
alusdokumendid – „Eesti keele arengukava 2011–2017” ja „Eesti keele
ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm (2011–2017)”.
3. Edukate katseeksamite tulemusel otsustati alates 2012.
aastast täiendada emakeele riigieksamit funktsionaalse
tekstimõistmise oskust mõõtva osaga.
4. ESFi programmis „Keeleõppe arendamine 2007–2010” kavandatud
tegevused viidi eranditult ellu, sealjuures üldiselt ületati
oodatud indikaatoreid.
Ellu viimata jäänud olulised tegevused keelevaldkonnas
1. Koostöös ENi keeleosakonnaga valminud Eesti keelepoliitika
aruandest tulenevate soovituste ellurakendamise kava
ettevalmistamine lükkus 2011. aastasse ENi vastutava ametniku
pikaajalise haiguse tõttu.
2. „Keeleseaduse” uue versiooni vastuvõtmine lükkus parlamendi
kultuurikomisjoni menetluse käigus 2011. aastasse.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 32
Tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus
Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning mitme
ELi uuringu ja ülevaate põhjal silmapaistval positsioonil. Eesti
osalus Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja
tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) on olnud
jätkuvalt edukas. 2010. aastal ilmunud aruannete põhjal27 ületab
teiste liikmesriikidega kvaliteedinäitajate alusel konkureerivate
Eesti partnerite rahuldatud taotluste edukus EL 27 keskmist. Eesti
on kolme edukama uue liikmesriigi hulgas ning asub Euroopa
Komisjoni poolt ühe SKP ühiku kohta edukatele projektidele
eraldatud kogusumma poolest absoluutsel juhtpositsioonil. 15.
novembri 2010. aasta seisuga osaleb raamprogrammi erinevates
projektides 286 Eesti organisatsiooni, keda Euroopa Komisjon
rahastab kokku 727 567 tuh krooniga. Kokku toodi Eestisse aastatel
2007–2009 välismaiseid teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 1
170 000 tuh krooni ulatuses, mis moodustas 11–16% teadus- ja
arendustegevuse koguinvesteeringutest aastas.
Teaduskorralduse vallas valmistati ette ja võeti 23. veebruaril
2011 kolme paketina vastu „Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse” muudatused, mille olulisemad sätted puudutavad teaduse
riiklikku rahastamist ja doktorantide staatuse muutmist.
Rahastamisest valdkonnas korraldatakse siht- ja
grantfinantseerimine ümber. Uute vahenditena luuakse
institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, mis on mõeldud
teadusteema uurimise terviklikuks rahastamiseks. Kõiki
uurimistoetuste taotlusi menetletakse sarnastel alustel ja ühes
institutsioonis – loodavas Eesti teadusagentuuris. Alates 2012.
aastast plaanitakse finantseerida institutsionaalsete
uurimistoetuste kaudu ka kaudseid kulusid (haldus- või
raamatupidamiskulud), mis on siiani iga teadusteema uurimisega
kaasnenud, aga millega rahastamisel siiani ei arvestatud. Alates
2014. aastast on plaanis teadusasutuse taristu ülalpidamise kõrval
rahastada ka selle ajakohastamist ja täiendamist. Muudatuste
eesmärk on liikuda järk-järgult teadusteemade kogukulusid arvestava
rahastamismudeli poole.
Alates 1. jaanuarist 2012 doktoriõppesse immatrikuleeritud
doktorantidega hakatakse sõlmima töölepinguid nooremteaduri
ametikohale. See suurendab doktorantide motiveeritust, määrab
ülikooli kohustused näiteks doktoritööde juhendamisel, tagab
doktorandile materiaalse kindlustunde ning muudab doktoriõppe
atraktiivsemaks ja tulemuslikumaks.
27 Interim Evaluation of the Seventh Framework Programme. Report
of the Expert Group. Final Report, 12 November 2010,
http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/other_reports_studies_and_documents/fp7_interim_evaluation_expert_group_report.pdf);
Third FP7 Monitoring Report „Monitoring Report 2009”, 13 July
2010.
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 33
Peale loetletud muudatuste reguleeriti nõudeid riiklike
programmide kohta, luues riiklikele teadus- ja arendustegevuse
programmidele õigusliku baasi vastavalt teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni strateegias kirjeldatud vormile, ning sätestati
tippkeskuse kui olulise koostöövormi mõiste Eesti teaduses ka
struktuurivahendite eraldamise lõppedes. Samuti täpsustati
teadus-ja arendusasutuste töökorraldust ja liikmeskonda ning
kohandati seaduse tasandil järeldoktori terminit.
2010. aastal korraldas Sihtasutus Archimedes Eesti teadus- ja
arendusasutuste korralise evalveerimise, mille käigus hindas
16-liikmeline välisekspertide evalveerimiskomisjon asutuste teadus-
ja arendustegevuse taset, mis toimib teadus- ja arendusasutuse
kvaliteedifiltrina. Kokku osales korralisel evalveerimisel 27
asutust 42 taotlusega, millest positiivse hinde pälvis 31.
Strateegiline eesmärk: teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne
ning jätkusuutlik
Indikaator Selgitus Tegelik tase Oodatud tase
Teadus- ja arendus-tegevuse intensiivsus (kogu-kulutused)
Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused protsendina
SKPst,
2007 1,11% 2010 1,9%
2008 1,29% 2013 2,7%
2009 1,42%
sealhulgas ettevõtlussektori intensiivsus protsendina SKPst 2007
0,5% 2010 0,9%
2008 0,56% 2013 1,4%
2009 0,64%
Selgitused 2010. aastal oodatud ja tegeliku indikaatori
saavutustaseme erinevuse kohta: oodatud taseme saavutamiseks oleks
teadus- ja arendustegevuse kogukulutused pidanud 2009. aastal
kasvama 1,7%ni ja erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused
0,8%ni SKPst. Vaatamata investeeringute jõudsale kasvule on
riigitulude vähenemise ja struktuuritoetuste viibimise tõttu
tekkinud teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise
mahajäämus, mis nihutab teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni strateegias kavandatud 2010. ja 2014. aasta
eesmärkideni jõudmist paari aasta võrra edasi. Valitsus võttis
Euroopa 2020. aasta strateegia raames konkurentsikava „Eesti 2020”
väljatöötamisel eesmärgiks teha avaliku sektori investeeringuid
planeeritust rohkem (2011. aastal 1,2% SKPst), et luua head alused
erasektori investeeringute kasvuks tulevikus. Seejärel on
strateegia järgi kavas stabiliseerida kahe aasta jooksul avaliku
sektori investeeringud tasemel 1,05% SKPst ja hoida seda 2020.
aastani
Teadlaste ja inseneride arv
Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 hõivatu kohta
2007 5,6 2010 6,5
2008 6,06 2013 8
2009 7,24
Selgitus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia eesmärk oli jõuda suhtarvuni 8 täistööajaga teadlast
1000 hõivatu kohta. Üllatuslikult saavutati näitaja 7,24 oodatust
tunduvalt varem. Üheks põhjuseks oli teadlaste arvu tavapärasest
mõnevõrra suurem kasv (8,4%), teiseks ja olulisemaks põhjuseks oli
tööhõive vähenemine u 10% võrra. Kuigi tegelik tase on juba
kavandatud lõpptaseme lähedal, on mõistlik jätta
-
Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 34
Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: 2010. aastal jätkus
järjekindel liikumine seatud sihtide suunas, kuid majanduskriisi
tõttu on tekkinud viivitused sihttasemete saavutamisel. Olulisemad
tegevused ja nende vahetud tulemused teadus- ja
arendustegevuses
1. ELi struktuurivahendite rakendamine: alustatud on kõiki
teadus- ja arendustegevuse (ehitusliku ja aparatuurse) taristu ja
inimressursi arendamise meetmeid.
eesmärk samaks, sest lähiaastatel on oodata tööhõive
taastumist
Doktorikraadi kaitsnute arv
Õppeaasta jooksul doktorikraadi kaitsnute arv
2008 161 2010 230
2009 160 2013 270
2010 175
Selgitus: uus doktoriõppe mudel algas pika rakendumisperioodiga
ja ilma lisavahenditeta, mis olid planeeritud doktoriõppe
eesmärkide saavutamiseks, kuid mida ei eraldatud. 2009. aastal
eesmärke korrigeeriti, 2011. aasta uus eesmärk on 170, 2012. aasta
eesmärk 180, 2013. aasta eesmärk 190
Teadus-publikatsioonide arv
Eesti teadlaste t