peterburi tesli i\ulluurisellsi. Jaani koguduse ja Jaani Kiriku fondi uäljaannc 1908 dllslmb tr • 100 j Jh. 2s • 8"'CIII",;o1 ",JeHtile,","" 8 l'oecllucKoit IIH II Il olla.'1 bllUIl 6I1filmun..:l' R nrnpfiyprr. 15.02.2005 Lipu niilus \"('nema:. R:ah\ U'inlmltu- kogus Peterburis. 15.02.1005 dr rudiuad)_ Wit ... •• . • • • '00' .lHH l··l.'H"HO • "!_,...r •. p'f'. CtH·u.6p .. f. TaUinna päc\ ad Peterburi ..... ept('mllt'r _ ::0. ... • "'1"',' • • , " ' 1_ _ T_ F.J. \\ iedl'II1:lUn i 200. a:hl apal'\:' Üril lIIliin n3'. I'elcrhu rh j:l , ii il..e- '1 aarja\. \ Ilrlll.\tph'f11ln·r 200S \1{'pOllplun 11M 1.1 'ICi.' II. 200-.IC Illl'l (I H)(jIl,H'H (ll.ft. BII.H'\lllllllll " I ;J"l.lllllll{'. r1"1 ,Ul' I' IhH"e- \hap ..... Allpe:ll. - eCII ul6pl. 2005 I. - KAUNEID JOULE JA HEAD UUT AASTAT! 2005. AASTA FOTOKROONIKA <t>OToxpOHlma 2005 ro,n:a Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR (S)
4
Embed
2005. AASTA FOTOKROONIKA - eesti.spb.rueesti.spb.ru/images/PeterburiTeataja.25.pdf · 1927. aasml sai Strandmanisl diplo 01:1:11.1927-1929 oli ta EestI V3hariigi saadikuks Poolas.
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
peterburi tesli i\ulluurisellsi. Jaani koguduse ja Jaani Kiriku fondi uäljaannc
1l!5utatu~ 1908 dllslmb tr
•100 j Jh. 2s
•
8"'CIII",;o1 ",JeHtile,",""~.Illl~' 8 l'oecllucKoitIIH II Il olla.'1 bllUIl
6I1filmun..:l' Rnrnpfiyprr. 15.02.2005
E~sll Lipu niilus\"('nema:. R:ah\ U'inlmltu
kogus Peterburis.15.02.1005
dr rudiuad)_ Wit...••
.• •
• '00' .lHH l··l.'H"HO • "!_,...r•. p'f'. CtH·u.6p.. 200~ f.TaUinna päc\ ad Peterburi .....ept('mllt'r _ ::0. ... • "'1"','
• •, " '1_ _ T_
F.J. \\ iedl'II1:lUn i 200. a:hl apal'\:' Üril u~l'd lIIliin n3'. I'elcrhu rh j:l , ii il..e- '1 aarja\. \ Ilrlll.\tph'f11ln·r 200S\1{'pOllplun 11M 1.1 'ICi.' II. 200-.IC Illl'l (I H)(jIl,H'H (ll.ft. BII.H'\lllllllll " I ;J"l.lllllll{'. r1"1 ("J(j~ ,Ul' I' IhH"e- \hap.....
Allpe:ll. - eCII ul6pl. 2005 I.
-KAUNEID JOULEJA HEAD UUT AASTAT!
2005. AASTA FOTOKROONIKA<t>OToxpOHlma 2005 ro,n:a
rr-~----
Eest
i Rah
vusr
aam
atukogu d
igit
aala
rhiiv
DIG
AR (
S)
2 fmrburi Wutaja dtlstmbtt 2005
OTTOAUGUSTSTRANDMAN 130
Uudised14-15. oktoobrillOimusid Eesti p5e\'3d
PmrlIuris. OriIUSe eesmirgib oli tu1\1lSla·
dI Eestit kui onktiivsct rrisisihlkohtD ning~ anda sõnum. c'l \'mt nrtslid on EestisI~nud. Et1e"o'ÖlIUSC' Armdam;se SihtllSUlIUe (EAS) kom.ldallW.1 sündmuseloIiEesti esindatud 39 hlrismip tq;eIe\"lI orpniuuioonig•.
SpcuiaIiqjdclelUlllDlUd 1*" oli 14.ok·loobtt. Komlebl; seminar. kus UsitletlEesti poolt C'dkiu madalhooajal pakutIvaMllllmmhWtulusi. LõõpJta,-a1 puhL't$ja eli regioonide võima1115J nm~ 5eTT\1
nalil PaaOO1:rnrnrnd EestI tunSmlspt:\SI3Jis
li. 15. oktoobnl korraldall Pe1CTbun kes·klinN ~Iiscs kaubanduskesl.'use$V\adimiBki !'usu EeslTl kui mSlsihu tuI\15ta\' \'iilj.panek IõpplartlljlllCk ehk '"ÕImalitel.. turislldele.. lapu Eestl·lemuhsl
tnfom3tCfJ'lk)ll Su\'.:nllf"(, !:Smesid EÖtJ M
1!S1ld. toimusIIl !ooslffilscd JO m.ingud. d..•gus.emll eeslI sööki ja Jooki.
VO'IO'l'llU tunstidclc paku\'ad Eestis hu,',osll,J\"ÕimaluscU. "....keskused. arhitektuun· Jm. l"Ulruurhtinused ning kli "erK" OJII'
Ioop SC'OIud "lIIgad. Arvestades mSldc pik.Icust}ll küllalt suun lln"IJ oo V01crnaah pärltldllastiljlll1 0lTlD kogukulutillle poolest Ees·tis teisel kohal Soomesl saabunule jifel
•••8. novembril k.a. toimus Rmlskl-Kor
sakovi nim. Riikliku Konservatooriumikammersanl[s liiSI SuuSleri. kes hukkusIO.augwlil Ttlsikopttn pardal koos planistlCarolina Krctnmt1~iga, mlilesluskonlsen.KontStTdi kOJT1lldnsld KonSel"\'aloonumrOpptjõud ning LIIsa 6pmgukPasla..'\td. Eestist oli kohale SÕllnud kll LlliJI ema Ain!Wilm. Tl'1LIgilis.eh hukkunud Liisa Jll caro-
Ono .'\ugust Strandman sündis 1875.a. Vandu külas Undla vallas Kadrina kihelkonnas Virumaal kUlakooli õp"laJaHans Strandmani poJana. Hans Ja Ann3Stmndmanil oli peale Otto \'ccl kolm last.poeg Andn.-s ja tütred Maah-Knslline ningAnna-''''larie.
Otto Slrandman ÕppiS RaJ."Yere LIIlnakoolis, hiljem Tallinna AleksandnGümnaaslwnl!> ja Pelerburi VJa VII b'Ümnaasiumis nmg ~nms 1896. :lastal küp,suseksam, ekSlernma Tallinnas 1899aastal asus 111 õppIma Tanu Ülikooli ÕIgusteaduskonnas. 1900. aastaiJätkasJUUraõpmgUld Petcrbun ""oohs vancma\"mna Andresc. ke.:> oh lõusnud kuulsaKn'SIÕ \ angla Ulerna kohale. maJanduslikul toctu.:>c1 J3 IÕpct3~ selle 1903 3asml.
Peale ühlooh IÕf'C13ml~t asu'" 0110
Strandman löök ad\ okaadm3l\.an':l). agaSIIrdU!> õIge' pe3 loole J3 elama TallmmtSIr.and1ll31l oh ad\ okaad,"a li)rg.dl hmn::nudJa tuntud oma l>1rgJOOlk."INI~ mngloogika poobl. Ad\ oJ.aadl kuubu)l;' lÕIlalle lohtuprobe:.:. ...,;o'es ühe Raõ!'lluJ.andl mõbm ;uga_ le:. J.3e'OOS oma 'In-Ik1\ ale tooli:.l': peale p :.allu~ I,e sama~
llK'i.':> IOlllletu$C'$ mng \ õlii'" ak!ll \ '«"It os:'a\':lllkuSI dusl_ kuu1udl'~ Kon ... lanlln PiitSl ümoc-r koondunud l'õhp-h..,,1l r.tdlkaalidc rühma. 19().I 03:.1:11 p:la",,~ Strandman Tallinna 11lllL.1\ ollJ.oklu. 1905 a:b-
tal esindas ta EeSliautonoomiataotk·jaid esimesel ülevenemaalisel aulonomistide kongressilPelerburis. 1905. are\'olulSiooni järelelas ta olude sunnilmõnda aega S\"citsisjm p3gcnduscs. Tallinna tagasi ÕOl1CSlUS
Strandmanil tulla alles 1909. aastal jasiisjätkas ta tõõd advokaadina. I maail111&L'õÕja cd ~iscc-ris mkoos Jüri Vilmsiga Tallinnas nn autonomlstide klubi_kus arutleli pealeEesti aUlOnoomiateoslamiS\'õimalusle ka muudel aktuaalsetd poliililistelleemadel. Ta oli ak1livne ka seItskondlikus elus olles Estonia Seltsijuhatuses. Tallinnu Vastaslikuse Krcdiilühisuses jl seltskondlikeühinJ:,'11tc juhlorgani-
te liige.1908. aaslal ablellu~ 0110 Strandman
Lydm HlIIJriksomga Ja Järgmisel aaSlalsündI!> nellliitar Hella nmg 1910. aaslalpoeg Han~. Mõlemud lapsed aga surid1913. aasm.l ra!>ke haiguse I3gajfu)el. 1914.aa~1al sum,hs Strandmamddtülar. kellelepandi l'TllaJiirgllluneks lydia.
1917. a sündmu!>1 Venemaal kasulasid ära ka Et'Sl1 rah\·uslascd. nende hulgas Slrandman. kes a~us aktl1\ sell Eestipolullltses elus Icglltsema.K~ Jüri ,·jlmSl ning ICiSie mõltekaaslastega mooduslavad nad radlkaal-!>QISlahsthku erakonna.. mllleSI hiljem saab Töõcrakond mngmIlle Juht Str.mdman pIkka acgll oli.Strandmam'I ....1 Eesu IAJullsc ValitsusekohlUlllilll!>tn J.ohuselauJa Ja Saksa oku·pablooJll ajal oh l:l mõnda lJe'gll ka \·angl!>t3lud Peale SllJ.:.a okupalsloom lõppu 191 a 00\ e'mbm oh Slr.mdman 1:l,:lS
Ialud AJuII,e \'ahbuse \ähMmmsler Jaluljeln J.um kC\:ldcm 1919 põllutroml111'.Il:r ScJ UlIll'tlflO'1l1 alustas ta ka elle\'alnu...lus' maarerOIlm lahl\ mm"cJ.s. sedatoöd jalla... laJUoo EcslI \ :lb:'",gl ~':>llne
M' JXIrl:ullcnt.i3f"(' \ ohbU~' PClll111Jllstnn31919 alc~adcJJõl0kloobm 1919 il
H)cll Man~eadu!> la \3SIU See oh Tõel-rAonnu Ja Slrandmall1 ...uur õnnestumlllc \ alltsu" liik ... kull nC)\ embn!> CTTU_agu ... l·da pariliinendI poobe'le tanu1l\<11du.slcga.. Strandman mÕIsll).l1 suwdeO"ak l"C:.Il:blC!>1 oh \'nbadu'i.:>Õda l"Clkõlge \ ÕltlU~ oma llla.1tull t"C'oL Kümme ll3Slal hIljem J.1lJula!> la '-Vi"llsll el oleksUbJ.llOud suul!lud saaLa l....~1l mees! VOLI·
lema iseseisvuse eest, kui ta poleksleadnud e~ usInmud. el võidu puhul rah\'a maanälg leiab rahuldamist \'35la\'allrahva so(widele ja tahtmistele."
1919. OI delsembrist töölas OnoStrandman Asutava Kogu põhiseadusekomisjonis ning 1920. aasta lõpuloli laAuguSI Piibu valitsuses \'älisministriks.192 I. aastal sai tClTlast esimese Riigikoguesimees. Ta oli asutava Kogu. I-V Riigikogu liige' ja mitmete komisjonide esimees. Teda on peetud Eesli parlamendiüheks paremaks kõnemeheks oma kaineloogilisuse ja mõtteselguse lõttU. 1924.aastal saI Strandmanisl taas valitsuse lii-ge. SC'Ckord Fr. Akeli valitsuses \'älis-. hil-jem r.thaminiSlrina. Tema edukas legutsemine sel lõõkohal :liias Eesti üle 1924. VaaSia majandusknisist.
1927. aasml sai Strandmanisl diplo01:1:11.1927-1929 oli ta EestI V3hariigisaadikuks Poolas. TSehhoslovakkias jaRumC'CTlias.
1928. :laSlai nimetati la leenele eestEeSli riigi rajamisel Tanu ülikooli õigusleaduse audokloriks.
IV riigikogu valimislel ei olnud Tööcr.tkond edukas. kuid riigivam.ma kandidaadiks peeli siiski sobivaimuks jusI 0110
Slrandmalli. 1930. Il jaanuaris külastasStrandman riigiVMemana Poolalja Poolapresident Ignae}' Moscicki tegi sama ansla suvel vastuvisiidi Eestissc. Sügisel külastas Strandmlln ka TSehhoslo\·akkial.Rilgh'anem3 kohaloli la kuni 1931. a ke"adenl ning seejärel jätkas lööd Riigiko-
""'. 1933-1939 oli Strandman laas saa- '-"dikuks, seekord Pranlsusmaa!. ühtlasioli la ka saadikuks Belgias. Hlsp33niasja Püha Tooli juures. 1939. aasta no\'(."Il1bris. enne saadIku kohalt lahkumisl.kllJulas la oma õele' "Medeolu on mul100muhku1l väg3 halb. mUidugI minesellepärast. el ma ametlsl \ ahanen, \'aidellen C' elu lÖÖ on lämud nurj3 Ja niitull'b surra. See on !>aaIUS'-' 1939. aastano\embns tuh la Pamslsllagasl EesIlsse. el \ cela \ anadu~puhku~ omaKadnna Illlus.
PC3g1 osulus,d lõeb lema endaaaslalelagu~ed ,õnad "KÕIkIde tlusale sõnade peak \33t3mala anna\ 3drõhuJ3d rah\ ad rõhututd~ ent-semiiar,l.lnl",õlguse :unult olude ~unnll. hambatd llrl~lades. Scllepara~t pell\adrah\ad. le:. praeguse, poIUlila lcerus oma he~l·l:.\ U~l' ,aa\ ulanud. \·al\ el olema. el mll!l' :.ell(.' ... 1}lille IhnaJääda VÕib 0113 kmde!. l·llellaJ.se \ 3b,lndu!> Iga ...ugu~cJ.~ pe'all'lunglmlsek!. Ja kUI et peal, !eitamu, lalitalakse la Ilma ~dll'ta -,
1941 li \Ce'bruarl algul saI OnoSlr.mdman kutse Ilmuda ~KVJhse. IlulIl' peale la ObU~lll:. Ono Str.mJ1llan 5.\ l'ebroanl oma KaJnna lOOu!> \lIhusurma minna.
Jüri Trt!;
Eest
i Rah
vusr
aam
atukogu d
igit
aala
rhiiv
DIG
AR (
S)
d,lsrmbrr 200S lltlnburi ~talaia 3
OTPAJKEHlUI CY,Il,hlihI HOBOCTlI
•••~
JIEH,ll;A IOprEH
•••
•••10 HU.Gp•• \h-'JC"C" ,Mlll'L'Iollonl I'
NI \101" •.1101«/1 (I Mn ~ ('(TU e..e. I lI(u'1'Ci>rn, oonnllJIC" .OJOUltt!I. nOCUWIIlMloI1l
l:..csu käsiloo Ja folkloon päC\' algasVene Etnograofiamuuseul1Il dlfCklOflV.Grusmaruu. EV Prokonsuh LBamblb('Jt. sOOa\õuudcga. lm:lluks sai kOO" \ ;ill..~folkloorsett' laulude Ja Illnlsude ktnuga
19.novcmbril oli suur c1~VllS Eesli konsulandi saalis. Me ei mälelagleelmisteSI aastalest selhsl lahket kül·lakulset_ el kõik eesti seltSI inimesedon teretulnud kohtuma konsulaadilöötaJalega.
Kõigepealt eSines uus peakonsulLaun Hambus. kes IUI\'UStaS oma eelnevat leenistuskiidrn. Kuna paljU kokkululnulcst el \'alda ecstl keelt, Siis tulttal riiiikida o'ia1iselt ka vene keeles. Seetuli Bambusel elavah ja si~ukah välja.Konsul Jaanus Rootsi IUI\'ust:I~ viisasaamise reegleid. !\:õlama jäI immliksuhtumine \'lisa taotleJ3te probleemldC'SSC. Ja neId \ Ilmaseld [lÕluhseh arulallgi "äilck~ Helga \'Iilberg eSitaskiisimusc puna"C nstl tÕl:rtdl osas. mis:utaks ehk kurt'minl \ IIsai saad.1. Ta SUlklnmtuse. el nII ongI. ElevuSI tekitasuuest aa~tast JõuS1m 5 \li~a\ab<l pii
(~\a selldus. See ehk :1l\ak~ k("rgendada Eesli ...~c "õldu loa laOllellllsl. 1I11S
on le3t3\3S11 e("~11 p.aS~1 miilI: oma\"3tele 1Il1l11e...tele olnud paljU kannatustnõude\ prOl~<:~s \teeld" olt kuulda
konsul Riina Aasmai" ('t konsulaal onrohkem hakanud konkreel~el huvilundma PeterbUriS <:Iavate eestlilste\astu. ~Ii ong.I koo~tatud e("tr kodamku ankeedid. KUIgI võiks \eel el'3ldiuunda eestI Juunega inimesI. kellel poleõiguSI eesti pasSI saada. ~eld on seltSIS uJe poole.
Eesti seltsI e~in}(:'Cs VilU Fjodoravakmkls konsulalldl töölajatele TamaraSmirnova raamaIu Pelerburis elavate erirnh\"usriihmade kohla. Ehk ongi meickõigi ühisnimctuscks '(piiterlascd~,.
Peale ametlikku osa oli kõigil\õimalik Jätk31a küsimuste e~ita·
mIS! IIldi\"iduaalses korras. Tekki-SId ka oma\'ahcltsed \ estlUSringidkoh\ I ja maIUstuste Juures. mida ohlauale lahkelt pandud. Meie kÕigIühine soo\ on. el ka edaspidi \ õiks \...-.oma kÜSimustele, mis konsul311ditegevusnngl kuuluvad, ikkn ja jiil-le lahcndust klda. Ja seda nli sõb·raltkus \ormlS nagu se<:kord tOI-mu ..