200 2 . a. tööaruanne

2002. a. tööaruanne

1.        Tähepõld P, Ruusalepp A, Li G, Vaage J, Starkopf J, Valen G. Cardioprotection by breathing hyperoxic gas – relation to oxygen concentration and exposure time in rats and mice. European Journal of Cardiothoracic Surgery,21:987-994, 2002. 2.        Tähepõld P, Elfström P, Eha I, Kals J, Taal G, Talonpoika A, Valen G, Vaage J, Starkopf J. Exposure of rats to hyperoxia enhances relaxation of isolated aortic rings and reduces infarct size of isolated hearts. Acta Physiologica Scandinavica,175 (4):271-277, 2002. 3.        Angdin M, Settergren G, Starkopf J, Zilmer M, Zilmer K, Vaage J. Protective effect of antioxidants on pulmonary endothelial function after cardiopulmonary bypass. Journal of Cardiothoracic and Vascular Anesthesia , in press 2002. 4.        I.Dobrydnjov, K.Axelsson, J.Samarütel, B.Holmström. Postoperative pain relief following intrathecal bupivacaine combined with intrathecal or oral clonidine. Acta Anaesthesiologica Scandinavica, Vol. 46 (7), August 2002, p. 806-814. 5.        Valen G, Tähepõld P. Starkopf J, Ruusalepp A, Vaage J. Adaptation to ischemia by in vivo exposure to hyperoxia – signalling through mitogen activated protein kinases and nuclear factor kappa B. In: Signal transduction and cardiac hypertrophy. Eds: NS Dhalla, LV Hryshko, E Kardami, PK Singal.Kluwer Academic Publishers, Boston 2002 (in press). 6.        P. Ilves, M. Lintrop, T. Metsvaht, U. Vaher, T. Talvik. Cerebral blood flow velocities in predicting outcome of asphyxiated newborn infants. Acta Paediatrica 2002 (submitted) 

• Teadustöö

• Pulmonoloogilise intensiivravi osakonna remont

• Palgaläbirääkimised

• Finantsdistsipliin

2002. a.

Struktuur, personal

• 29 operatsioonituba• 50 intensiivravi voodikohta (2001. a. 51)

– 32 III astme– 15 II astme– 3 I astme voodikohta

2002.a.• AIPU L. Puusepa 8• Õpperuum C225 L. Puusepa 8

2002. a.

Erakorraline meditsiin

Õigeaegse arstiabi kättesaadavus?

158107652

8158

Kokku haigeidAmbulat.

Hospitaliseeriti

187689072

9696

Päeva keskmine

Kuu keskmine

43 52

1318 1564

2000. a. 2001. a.

2189111149

10742

60

1842

2002. a.

Jaanuar, veebruar 2003 – 64 haiget päevas

• 64 haiget x 4 tundi = 256 tundi ööpäevas

11 voodit katab 264 tundi

• Haigete voog 08.00 – 16.00

• Ruumipuudus!

Plaaniliselt hospitaliseeritud haiged 9 423 6 478

2000.a. 2001.a.

15 810 18 768Erakorralised haiged

25 233 25 246

(8 158) (9 696)(Neist hospitaliseeriti)

Kokku ravitud haigeid

(17 581) (16 174)(Neist hospitaliseeriti)

5 225

2002.a.

21 891

27 116

(10 742)

(15 967)

Erakorraliselt hospitaliseeritud haiged

• Kirurgiakliinik 26.6 %

• Kardioloogiakliinik 17.9 %

• Närvikliinik 15.0 %

• KVTK 10.3 %

• Traumatol. – ortop. 9.3 %

• Sisekliinik 9.2 %

– Elustamisi võeti ette 13 korral

• Ühendlabor

• Radioloogia

1 828 480

1 374 835

2001. a.

2 326 041

2 326 041

2002. a.

Uuringud EMOs (EEK)

+ 27%

+ 72 %

– Ravijuhised– Konsensus erakorralise meditsiini ja eriarstide vahel

Erakorraline meditsiin – kokkuvõte

• Aasta aastast kasvav töömaht• Ruumid • Personal• Statsionaar (01.12.2002 – 3 kohta)

2002. a.

Valukliinik

• Vastuvõtt kahel päeval nädalas a 3 tundi

• Külastuste arv– 1999.a. 335– 2000.a. 397 (+ 16%)– 2001.a. 458 (+ 14 %)– 2002.a. 482 (+ 5 %)

• Ursula Koorits: 4 artiklit, 1 patsiendi infoleht

2002. a.

Anestesioloogiline teenistus

Anesteesiate üldarv 18 128 19 150

2000.a. 2001.a.

20.6 % vabariigis teostatud anesteesiatest

19 596

2002.a.

11 963

3 224

2001. a. 2002. a.

AIÜA

AIÜI

AINA

AION

AILA

AINE

10 097

3 023

2000. a.

1 300

953 1 024

1 376

697

642

13 030

3 108

1 020

1 253

672

513

• Töömahu kasv üldanestesioloogias (+ 1067 anesteesiat) – Ortopeedia– Kõrvakliinik– Regionaalblokaadid silmakirurgias

• Erakorraline töö– Plaanilisi anesteesiaid 15 603 (+ 4 %)– Erakorralisi anesteesiaid 3 534 (+ 9 %)

10537

3267

804

3359

10787

942

37593291

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

20012002

I/v Mask Endotr. Region.kõrimask

171 357

SSE, CSE

695 820

23341612

357

9394

1658

31633

14821077

452

19372556

9986

1468

3501278

33

1278

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

20012002

...1k. 1...12k. 1..3a. 4..7a. 8..14a. 15..60a. 61..70a. 71..80a. > 80a.

2

5653

7198

111

2639

41

1195

201

1317780

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

I II III IV V

PlaanilisedErakorralised

Anesteesia riisiko (ASA)

Anesteesia aegsed probleemid

• Raske intubatsioon 65 40• Fiiberoptiline intubatsioon 23 15

Operatsioonilaual suri 11, operatsioonijärgse 24 tunni jooksul 12 haiget – 2001.a. samad näitajad. Ravimatu põhihaigus või eluga sobimatu trauma

Tüsistused60 a. meespatsiendil tekkis narkoosi induktsiooni ja trahhea intubatsiooni järgselt hüpoksia ning seejärel südameseiskus. Trahhea intubatsioonil oli häälepaelete tagumine osa nähtav, intubatsiooniraskusi ei olnud. Kapnograaf lülitati sisse peale narkoosi induktsiooni, hilisemat CO2 puudumist interpreteeriti ebaadekvaatselt.

Intubatsioonitoru asendit kontrolliti auskulteerimisega. Reanimatsioon oli efektita. Kopsuarteri trombemboolia kahtlusel rakendati ka kunstlikku vereringet. Lahatud. Kliinilist pilti, analüüside andmeid, postmortaalset bronhoskoopiat (intubatsioontoru asend söögitorus) ja rö-graafiat arvesse võttes oli tegemist intubatsiooniga söögitorusse. Sellele järgnenud hüpoksia põhjustas südameseiskuse.

Anesteesia – uute meetodite juurutamine

• Madala pealevoolu anesteesia (prof. Lin, USA)• Bronhoskoopia• Spinaalanesteesia imikutel

• Anestesioloogi ambulatoorne vastuvõtt• Aparatuuri remondikulud• Kaasaegsed ravimid (tänane standard!) vs.

haigekassa hinnakiri• Operatsiooniblokk L. Puusepa 8

– Sanitaarolukord– Ärkamisruumi kohad

Probleemid

• Kasvanud töömaht, sama personal

• Edukas uute ravimeetodite kasutamine

• Edasine areng – investeeringud!

Anestesioloogiline teenistus - kokkuvõte

2002. a.

Intensiivravi - täiskasvanud

AIÜI AINE AIONAIPU

Voodite arvRavitud haigeidVoodipäevi, sh:

I asteII asteIII aste

Keskmine ravikestvus (päevi) Voodihõive (%)Voodi kasutamine aastas (päevi)SuriLetaalsus (%)

2000

3817139609

5,869,0244220

12,8

2001

37,6717299257582

27155893

5,667,924820511,8

2002

3616099281533

26286120

5,870,625723414,5

Ravitud haigeidVoodipäeviKeskmine ravikestvus (päevi) Voodihõive (%)

AIÜI

2001

4872170

5,360,7

2002

4892634

5,269,9

AINE

2001

4292306

5,476,8

2002

4122180

5,374,6

AIPU

2001

2882235

7,861,6

2002

206224911,173,0

AION

2001

5252132

4,173,0

2002

5022218

4,476

AIÜI

AINE

AION

AIPU

KOKKU

116

61

34

9

220 205

116

48

35

6

2000.a. 2001.aSuri

28,0

15,2

9,7

1,6

23,8

11,1

12,1

1,1

2000.a. 2001.a.Letaalsus

12,8 11,8234

135

59

28

12

2002.a

27,6

14,2

13,8

2,4

2002.a.

14,5

• Milline on kriitiline haigete rühm, kes potentsiaalselt päästetavad?

• Võimalikult varane, võimalikult agressiivne ravi. Erialade koostöö.

• Prognoos. Ravi lõpetamine. Konsiiliumid.

Analüüs

Haigete kontingent

• Aastate lõikes sarnane. 57 % kirurgiline ja traumatol. profiil, 71 haiget (15%) eelnevalt elustatud

• Traumade hulk. 85 patsienti• 18 haiget kaelapiirkonna abstsessi või flegmooniga

AIÜI

AINE

AION

AIPU

• Aastate lõikes sarnane. 187 traumahaiget, 101 vaskulaarset patoloogiat

• Pneumoonia, bronhiaalastma, empüeem

• Üldkirurgiline profiil. Tüsistused: sepsis 20 haigel, kordusoperatsioon 30 haigel.

• Võeti ette kokku 71 korral (2001 aastal 58), neist 20 haigla palatiosakondades.

• Läbi viidud elustamiskatsetest oli jääva efektiga 15, ajutise efektiga 35 ja efektita 21.

• Ettevõetud elustamiskatsete arv on mõnevõrra tõusnud; efektiivsus püsib möödunud aastate tasemel.

Taaselustamisi

Protseduurid

• 839 tsentraalveeni kanüleerimist

• 188 trahheostoomiat, neist 115 punktsioonmeetodiga

• 680 arteri kanüleerimist

• 158 päeva – pikim kopsude juhitav ventilatsioon

• 129 bronhoskoopiat

• 19 kopsuarteri kateetrit

• Hemodialüüs 52 haiget 273 seanssi (+95 seanssi)

• CVVHD 24 haiget 56 päeva (+ 9 haiget) 9 aastane laps; flolaan

• Terapeutiline plasmavahetus 6 haigel

AIÜI: 2001.a. 2002.a.Veenide kanüleerimisest 14 21 Trahhea intubatsioonist, trahheostoomiast 1 2  AINE: Pneumotooraks 3-l haigel ja arteri punktsioon hematoomiga 1-l haigel. Trahheostoomial kolmel haigel õhkemfüseem, ühel haigel perifeerse bronhi topistumine trahhea rõnga fragmendist ja atelektaas. AIPU: Tsentraalveenide kanüleerimisel arteri punktsioon 4 korral ja õhkrind 2 haigel. AION: 5 haigel õhkrind peale tsentraalveeni kanüleerimist.

Tüsistused

Varajased tüsistused tsentraalveeni kanüleerimisel – 4,3 %

Haige maksumus

2000.a. 2001.a.

AIÜI

AINE

AION

AIPU

45 640 39 296

27 934 28 784

20 869 25 643

12 849 13 410

26 823Keskmine 26 783

2002.a.

41 260

36 287

38 836

14 006

32 597

Voodipäeva maksumus

2000.a. 2001.a.

7056 7406

5286 4277

2985 3304

3004 3302

4583 4572

2001.a.

7660

6874

3556

3170

5315

Üldintensiivravi osakonna saal

Baroteraapia

Hemafereesi kabinet

489 haiget

1332 seanssi

• 3 intensiivravi voodikohta (üks I astme ja kaks II astme voodit) ning 3 ärkamisruumi kohta.

• 2002. aastal raviti 3 intensiivravi voodil kokku 785 patsienti. Intensiivravi voodipäevi kodeeriti kokku 738, neist enamus II astme voodipäevad.

• Voodihõive 67.4 % ja voodikoormus 246 päeva.

• Enamus haigetest on operatsioonijärgsed patsiendid. Kõiki kuut voodit teenindab üks õde ja üks hooldaja, seetõttu päevane töö on äärmiselt intensiivne.

AINA

• Haigete arv, voodipäevade arv oluliste muutusteta

• Pulmonoloogilise intensiivravi kolimine L. Puusepa 8 avab uued perspektiivid osakonna potentsiaali rakendamiseks kaasaegse intensiivravi läbiviimiseks

• Uute ravimetoodikate (hemodialüüsi metoodikad, muutused antibakteriaalse ravi kasutamises, mitteinvasiivse ventilatsiooni rakendamine, juhitava ventilatsiooni režiimid, jt) laialdasem kasutuselevõtt, nende mõju ravitulemustele

• Kirurgilised tüsistused onkoloogilise anestesioloogia osakonnas

• Eelmisel aastal aset leidnud letaalsuse langus 2002. aastal ei jätkunud

Täiskasvanute intensiivravi - kokkuvõte

2002. a.

Lasteintensiivravi

Voodite arv Ravitud haigeidVoodipäeviKeskm. ravi kestvus (päeva)Voodihõive (%)SuriLetaalsus (%)

2000.a. 2001.a.

9231

241411,380,4

208,6

9254

263610,883,6

2810,9

2002.a.

9236

21439,1

65,218

7,6

Analüüs

• Haigete üldarv on vähenenud, seda peamiselt ajaliste vastsündinute arvel. Lühenenud on ka keskmine raviaeg, mille tulemusena on voodihõive, mis eelnevatel aastatel oli liiga suur, normaliseerumas.

• Kõige probleemsemaks haigete kontingendiks on enneaegsed vastsündinud. Vastsündinuid gestatsioonivanuses 27 ja enam nädalat (12 haiget) õnnestus ravida ilma letaalsuseta, mida tuleb pidada heaks saavutuseks. 2001. aastal suri selles vanusegrupis 22-st haigest kuus, 2000. aastal 11-st 2 haiget. Just selles vanusegrupis oli 2001. aastal oluliseks surmapõhjuseks nosokomiaalne sepsis. Tänu aktiivsele koostööle infektsioonikontrolli komitee ning osakonna töötajate ühistele jõupingutustele on hospitaalinfektsiooni vallas olukord paranenud.

• Enneaegsed vastsündinud vanuses 25...26 nädalat. Meil suri 3 haiget viiest. Viimaste aastate lõikes on letaalsus 33 %. Võrreldes muu maailmaga on see kõrge, ehk see on haigetegrupp, kus oleks võimalik lapsi päästa. Paremate tulemuste saavutamine olemasolevates tingimustes on aga tõsiselt kaheldav. Tulemused saavutatavad vaid tõsiste investeeringute (ruumidesse, aparatuuri ja koolitusse) olemasolul.

• Aktiivse ravi otstarbekusest gestatsioonivanuses kuni 24 rasedusnädalat k.a. Viimasel neljal aastal suri 16 haiget 20-st.

 • Tunduvalt on lühenenud sügavalt enneaegsete vastsündinute ravil

viibimise ja juhitava ventilatsiooni kestvus. Kindlasti mängib siin olulist rolli personali paranenud kvalifikatsioon, uued teadmised.

Haige maksumus

2000.a. 2001.a.

42 535 44 034

Voodipäeva maksumus 3 757 4 243

2002.a.

39 007

4 296

• Haigete arvu mõningane vähenemine

• Positiivsed nihked ravitulemustes (letaalsus, hospitaalinfektsioon, kopsude juhitav ventilatsioon)

• Vajadus olulisteks investeeringuteks

Laste intensiivravi - kokkuvõte

2002. a.

Raha

Tööjõukulud

Ravimid

Meditsiinilised materjalid

Põhivara remont

2000.a. 2001.a.

27,7

10,6

7,2

1,33

2002.a.

TULUDKULUD

82,282,1

88,390,4

97,895,8

31,1

10,9

8,8

1,25

35,6

11,2

9,4

1,52

(milj. EEK)

Investeeringud

Et olla jätkusuutlik, peaks kliinik pidevalt välja vahetama amortiseerunud põhivara. Raamatupidamise andmetel on kliinikul arvel põhivara soetusmaksumusega 23 602 902 krooni, jääkmaksumusega 11 362 861 krooni. Kuna põhivara amortiseerub u. 5 aastaga, oleks selleks, et tagada sujuv ja probleemideta aparatuuri uuendamine, vajalik investeerida umbes 5 ... 6 miljonit krooni aastas.

Investeeringud

• MRI narkoosiaparaat 1,6 milj. EEK (tsentr. invest.)

• 3 hingamisaparaati 1,2 milj. EEK

• 15 patsiendivoodit

• Bronhoskoop

• AIPU remont 1,2 milj, EEK (tsentr. invest.)

2002. a.

Õppe- ja teadustöö

• 6 teaduslikku artiklit CC

• 14 konverentside teesi, 8 esinemist teaduslikel konverentsidel

• Arstid 33 korral välisriikides täiendustel, Eestis osalenud 78 korral

• Korraldatud 18 täienduskursust

• Doktoritöö juhendamine

2002. a.

Kokkuvõte

• Töötajate pühendumus

• Kasvav töömaht ja –intensiivsus

• Läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate esindajate vahel

• Teadustöö

• Täienduskoolitus

• Investeeringud, hea töö riigihanke korraldamisel

• Osakonnajuhatajate ja vanemõdede tubli finantsdistsipliin

Ravitulemused

• Käivitada preoperatiivne anestesioloogi ambulatoorne vastuvõtt

• Ühtse antibakteriaalse ravi kontseptsiooni rakendamine kogu kliinikus

• Hügieenistandardite jälgimise ja kontrollsüsteemi tõhustamine osakondades

• Kaks CC artiklit

• Alustada lasteintensiivravi osakonna remondiga

• Palgasüsteem

2003.a.