Äriregistri kood 10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel.664 6730, faks 664 6767 E - post: [email protected]Töö nr. E1141 Tellija: AS Viimsi Vesi Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ keskkonnamõju hindamine Aruanne Juhatuse esimees Lembit Linnupõld Tallinn 2008
70
Embed
1141 KMH aruanne avalikustamisele - Viimsi vald · Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 8 1. SISSEJUHATUS
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Äriregistri kood 10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel.664 6730, faks 664 6767 E - post: [email protected] Töö nr. E1141 Tellija: AS Viimsi Vesi
Ühtekuuluvusfondi projekti
„Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“
keskkonnamõju hindamine
Aruanne Juhatuse esimees Lembit Linnupõld
Tallinn 2008
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk ........................................................ 8 1.2. Menetlusosalised ............................................................................................................. 8
2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus........................................................................... 10 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus...................... 13
4.3. Taimestik, loomastik ja ökosüsteemide funktsioneerimine .......................................... 19 4.4. Maastik ja pinnas........................................................................................................... 20 4.5. Välisõhu kvaliteet ja kliima........................................................................................... 20 4.6. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................. 22
5. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle ulatus........................................................... 23 5.1. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant.................................................. 23 5.2. Jäätmetekkega kaasnev mõju veepuhastusjaamas......................................................... 31 5.3. Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 37
5.3.1. Müra teke ja selle levik .......................................................................................... 37 5.3.2. Vibratsioon ............................................................................................................. 39
5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele............................................................................ 39 5.4.1. Metsasihi veehaare ................................................................................................. 39 5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ........................................................................... 40
5.5. Mõju merekeskkonnale ................................................................................................. 42 5.5.1. Heitvee juhtimine merekeskkonda ......................................................................... 42 5.5.2. Hajareostuse mõju merekeskkonnale ..................................................................... 44 5.5.3. Kavandatava tegevuse mõju sademe - ja pinnavete ärajuhtimissüsteemidele ....... 44
5.6. Loodusressursside kasutamine ...................................................................................... 45 5.6.1. Põhjaveeressursi kasutamine.................................................................................. 45 5.6.2. Maaressursi kasutamine ......................................................................................... 45
5.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale................................................................... 47 5.7.1. Joogivee kvaliteedinõuded ..................................................................................... 47 5.7.2. Joogivee kvaliteet ................................................................................................... 48 5.7.3. Kavandatava veepuhastusjaama poolt põhjustatud võimalikud töötajate ja .......... 49 piirkonna elanikkonna efektiivdoosid .............................................................................. 49
5.8. Kumuleeruvad mõjud.................................................................................................... 54 6. Negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise võimalused.................................................. 55 7. Alternatiivsed arengustsenaariumid ..................................................................................... 56 8. Keskkonnaseire .................................................................................................................... 58 9. Avalikkuse kaasamine, esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine ................................ 60
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
3
10. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus........................................................................... 61 11. Järeldused ........................................................................................................................... 63 12. Kasutatud materjalid .......................................................................................................... 67 Lisad ......................................................................................................................................... 69
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
4
ARUANDE SISU LÜHIKOKKUVÕTE Viimsi valla ainuke joogiveeallikas on Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi.
Veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele mitmete elementide
sisalduse tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu
vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Seoses elanike arvu kasvu,
veetarbimise eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on
Viimsi valla territooriumile vaja rajada uus veehaare. Joogiveevarustuse ning heitvee
ärajuhtimise tagamiseks on vaja ehitada ja renoveerida ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km
kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26
reoveepumplat.
Eeltoodud tööde finantseerimiseks esitas Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi (arendaja)
rahastamistaotluse Ühtekuuluvusfondile. Rahastamistaotlus on mahukas dokumentidepakett
mille koondnimetus on Ühtekuuluvusfondi projekt „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste
ehitus“. Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega nimetatud
projektile keskkonnamõju hindamise arvestades Keskkonnaministeeriumi ja
Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta hinnata projekti realiseerimisega kaasneda
võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju
kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimaluste ning
keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike abinõude kohta.
Olemasolevate andmete põhjal ületavad Viimsi poolsaare põhjavee looduslikud
radioloogilised näitajad joogiveele kehtestatud efektiivdoosi määra. Efektiivdoosi normiks
kehtestamise aluseks olevad meditsiiniteaduslikke uuringute tulemusi tuleks elanikele
tutvustada. Põhjavesi on kavas normile vastavaks puhastada ehitatavas veepuhastusjaamas.
Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused ületavad
Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda
kiirgustegevusluba. Samas on oluline rõhutada, et veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna
efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud piirmäärade ja loodusliku fooni ka
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
5
puhastusjaama vahetus läheduses ning veepuhastusjaam ei kujuta endast mingisugust
radioloogilist ohtu piirkonna elanikele ega ettevõtte töötajatele. Tegemist on väga nõrkade
kiirgusallikatega ja arvestades kiirgusallika vormi puudub suurendatud risk õnnetusjuhtumite
korral.
Paralleelselt arendaja kavandatud töödega joogiveevarustuse ja heitvee ärajuhtimise
tagamiseks kavandab Viimsi Vallavalitsus mitmete uute maastikukaitsealade loomist ja
kohaliku tasandi rohevõrgustiku arendamist valla haldusterritooriumil. Igasugune
arendustegevus mõjutab paratamatult looduskeskkonda ning otsustaja peab leidma vajaliku
tasakaalu looduskeskkonna kaitsmise vajaduse ning valla arenguks ja selle elanike õigustatud
ootuste tagamiseks vajalike tööde tegemise vahel. Sellise otsuse tegemiseks on KMH
aruandes välja pakutud ekspertide arvates keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav lahendus koos
vajalike leevendavate meetmetega.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
6
SUMMARY The single source of drinking water is groundwater from Cambrian- Wend aquifer system in
territory of Viimsi Parish, Estonia. The quality of water does not correspond to water quality
standard. Exceeds are with concentration of chlorous, ferrous, manquanum, ammonium and
radiological indicators as well. Because of that the water must be treated.
The populace of Viimsi Parish is been enlarged, water demand per person as well and the
Parish has perspective to continue its population enlarging. These aspects increase general
water consumption in area and therefore additional drinking water source system is needed to
be building up.
83,5 km pipelines for drinking water and 79 km for domestic wastewater is necessary to
construct or renovate, fire-protection pumping stations, compression preserve pumping plant
and 26 wastewater pumping plants as well.
To finance mentioned necessary instauration works AS Viimsi Vesi, as local water supplier, is
preparing the financial application to Cohesion Found. The Govt of Viimsi Parish initiated
environmental impact assessment (EIA) for that application in order to get necessary
information about environmental impacts and alternatives of objective, the methods to prevent
arising impacts and carry out monitoring system.
The concentration of radiological indicators in Cambrian- Wend aquifer system groundwater
exceeds a number of effective rates in Estonian water quality standard. That is a local natural
idiomaticalness; the water has never been polluted. Specialists from Estonian Ministry of
Social Affairs should account about health risks what can be caused for consumption of local
groundwater as these were base for validate Estonian water quality standard.
The groundwater is been planned to treat up to quality norms in water treatment plant. AS
Viimsi Vesi must apply activity license for treatment process because of year 226Ra and 228Ra
waste quantity according to Radiation Act. Is important to accent that water treatment plant
does not cause any radiation danger to local people and employees of plant. The level of
radiation will stay natural beside the plant.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
7
Three new landscape preservation areas are planned to create in the area of instauration
works. Works for development of water source system, pipelines and other necessary parts of
whole system affects the natural environment but building up water supply system in the area
is ineluctable. Therefore the decider, Govt of Viimsi Parish, must find an appropriate solution
between needs of quality drinking water in the area and nature preserve. Environmentally
acceptable solution with methods to prevent arising impacts is carried out in result of EIA.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
8
1. SISSEJUHATUS
1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA EESMÄRK
Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega keskkonnamõju hindamise
AS Viimsi Vesi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ kohta vastavalt
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 18, lg 2 p 10
ning arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta
hinnata projekti realiseerimisega kaasneda võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid.
KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju
vältimise või leevendamise võimaluste ning keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike
abinõude kohta.
KMH aruanne on koostatud mahus, mis vastab Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 nõuetele. Aruandes on käsitletud kõiki KMH
programmi avalikustamise käigus saadud ettepanekuid ja märkusi.
1.2. MENETLUSOSALISED
Arendaja: AS Viimsi Vesi
kontaktisik: Lauri Lagle, tel. 606 6848
Nelgi tee 1, Viimsi vald
Harjumaa 74001
Otsustaja: Viimsi Vallavalitsus
Tel. 606 6805, 606 6860
Nelgi tee 1, Viimsi vald
Harjumaa 74001
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu vajab
põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Tabelis 2.1 on toodud Viimsi valla
puurkaevude põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid (Eesti
Geoloogiakeskus 2008).
Tabel 2.1: Põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
11
Viimsi valla elanike arvu kasvuga arvestab kehtiv valla üldplaneering ja arengukava. Viimsi
valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava prognoosib veetarbimise kasvu ühe
elaniku kohta seniselt 105 liitrilt 120 liitrini päevas. Seoses elanike arvu kasvu, veetarbimise
eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on Viimsi valla
territooriumile vaja rajada uus veehaare.
Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi kavandab valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni
väljaehitamist Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“
(edaspidi Projekt) alusel. Projekt näeb ette rajada uus veehaare planeeritud tootlikkusega
1 277500 m3 vett aastas ehk 3500 m3 ööpäevas, veetöötlusjaam ning ehitada välja
ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem Viimsi poolsaarel Viimsi valla haldusalal.
Projekti eesmärk on kindlustada Viimsi valla elanikele kvaliteetne joogivesi ning tagada
reovee kogumine ja selle ohutu ärajuhtimine. Sellega vähendatakse joogivee kadu ca 20%-ni
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
12
ning vähendatakse majapidamiste poolt kanalisatsiooni juhitud reostuskoormust. Ca 8500
elanikku ühendatakse kanalisatsioonivõrku, tõstes ühendusmäära 52%-lt 95%-ni. Ca 7100
elanikku ühendatakse veevarustusvõrku, mis vähendab elanike terviseriske. Projekti
realiseerimine parandab seeläbi valla elanike elukvaliteeti ja vähendab keskkonna
saastekoormust. Seetõttu on kavandatud tegevuse elluviimine Viimsi valla elanikkonna jaoks
olulise tähtsusega.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
13
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
3.1. KAVANDATAV TEGEVUS
Projekt hõlmab Viimsi valla territooriumi, välja arvatud Laiaküla, Äigrumäe, Muuga sadama
ja Viimsi valla haldusalas olevate saarte territooriumid. Projekti veehaarde asendiplaan ja
veetorustike perspektiivskeem on KMH aruande lisas 3.
3.1.1. Veehaare
Projekti kohaselt plaanitakse rajada valla keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa RMK
Anija metskonna riigimetsamaa kinnistule (89001:003:0292) Lubja külast põhja pool
Metsasihi tee ääres. RMK on oma 20.04.2006 kirjaga nr. 9-25/7081 kooskõlastanud veehaarde
asukoha valiku tingimustel:
- rajatavad puurkaevud ja nende juurde rajatavad teed koos torustike ja elektrikaablitega
ei tohi seada piiranguid metsade majandamisele;
- metsa raadamise teostab RMK Anija metskond vastavalt kooskõlastatud ja kinnitatud
projektile.
Veehaare koosneb 8 puurkaevude rühmast, mis avavad eraldi Voronka ja Gdovi veekihi.
Veehaarde kogutootlikkuseks on kavandatud 3500m3 vett ööpäevas. Veehaarde rajamine on
planeeritud kahe etapilisena. Esimeses etapis rajatakse 4 puurkaevude rühma koos
veetrassidega.
3.1.2. Veetöötlusjaam
Vee eeltöötluseks rajatakse veepuhastusjaam kavandatavast ridaveehaardest 1,1 km kaugusel
lõuna suunas.
AS-i Sweco Projekt koostatud eelprojekti „Viimsi veetöötlusjaam. Ehitusprojekti
lähteandmete täpsustamine“ (Töö nr. 07210-0091-1) kohaselt pumbatakse vesi läbi 1 Dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruandes, sellega saab vajadusel tutvuda arendaja vahendusel
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
14
spetsiaalsete aeratsiooniseadmete kontakt-kambritesse. Aeratsiooniga eraldatakse vees
leiduvad gaasid ja antakse vette õhuhapnikku. Kontaktkambrites toimub vees oleva
kahevalentse raua ja mangaani edasine oksüdeerumine kolmevalentseks hüdroksiidiks.
1-astme filtrites eraldatakse veest raud, mangaan ja teised vee hägusust põhjustavad ühendid.
2-astme filtrites eraldatakse veest radioaktiivset kiirgust tekitavad radionukleiidid.
Edasi suunatakse filtraat isevoolselt puhta vee reservuaaridesse (3 x 2000 m3) ja sealt
tarbijatele.
3.1.3. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Projekti mahus ehitatakse ja renoveeritakse ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km
kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26
reoveepumplat.
Planeeritava ühiskanalisatsiooni reoveed juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi ja
Muuga sadama reoveepuhastisse. Selleks sõlmiti 26.07.2006.a. vastav kokkulepe nr. 4198
AS-iga Tallinna Vesi2. Kokkuleppe kohaselt juhitakse Viimsi valla ühisreoveetorustikega
kogutav reovesi AS Tallinna Vesi reoveesüsteemi Miiduranna sadama ja Muuga vahelise
raudtee äärses piiritluspunktis nr. 2 Lääne teel ja piiritluspunktis nr. 3 Kõivu teel, kust see
suunatakse edasi Paljassaare reoveepuhastisse. Kokkuleppe alusel kohustub AS Tallinna Vesi
tagama alates piiritluspunktidest kogutud reovee ärajuhtimise ja puhastamise. Kehtiv Tallinna
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava arvestab kõigi lähiümbruse valdadest
tulevate võimalike reoveekoormustega.
3.2. ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
KMH programmi kohaselt on kavandatava tegevuse alternatiivid:
1. Rajatakse keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa, mille tootlikkus on 2000 m3 vett
ööpäevas säilitades Haabneeme aleviku 4 puurkaevu, mille tootlikkus on 1500
m3/ööpäevas. 1000 m3/ööpäevas arvestatakse tarbijatele Viimsi valla lõunaosas, keda
veemajanduse arendamise algetapis ei ühendata ühisveevarustusega. Uue keskse
2 ja 4 dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruande koosseisus, vajadusel saab sellega tutvuda arendaja vahendusel
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
15
veehaarde ja Haabneeme veehaarde vesi töödeldakse rajatavas veepuhastusjaamas, valla
lõunaosa väiketarbijate vett esialgu ei töödelda.
2. Joogiveeallikana võetakse kasutusele Ülemiste järve vesi, mis puhastatakse Tallinna
veepuhastusjaamas.
Igasugused kokkulepped Tallinna linna joogivee ressursi kasutamise kohta puuduvad.
Alternatiiv eeldab Keskkonnaministri 06.04.2006.a käskkirja nr 396 Harju maakonna
põhjaveevarude kinnitamine tühistamist ning uue põhjaveevarude jaotamist käsitleva akti
koostamist, millele peaksid eelnema mahukad eeltööd (vt p. 4.2.1.). Puuduvad
majanduslikud analüüsid, projektid ja rahastamisskeemid trasside, pumbajaamade jms
projekteerimiseks ja rajamiseks.
Vastavalt Viimsi Vallavolikogu otsusele ei soovi Viimsi vald kaaluda Tallinna linna
pinnavee kasutamist Viimsi valla mandriosa veevarustuse allikana (vt. AS Viimsi Vesi 15.
03.2007 kirja nr. 131 koopia KMH aruande lisas 1). Volikogu sellise otsuse põhjustas
muuhulgas asjaolu, et Tallinna linnal puuduvad senini konkreetsed tegevuskavad joogivee
kvaliteedi tagamiseks eriolukorras ja suurreostuse puhul ning adekvaatne riskianalüüs.
Eeltoodust lähtuvalt ei saa Ülemiste järve vee kasutamist Viimsi valla peamise
joogiveeallikana pidada reaalseks alternatiiviks ja KMH-s loobutakse selle võimaluse
edasisest käsitlemisest.
3. Valla territooriumilt kogutav reovesi juhitakse Muuga sadama reoveepuhastisse.
Eelprojekt reovee juhtimiseks Viimsi vallast Muuga reoveepuhastisse koostati 2005.
aastal Halcrow Grup Ltd ja Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt3. AS Tallinna Sadam,
Viimsi vald ja Maardu linn koostasid 25.01.2007.a. ühiste kavatsuste protokolli4 Muuga
sadama reoveepuhasti baasil reovee töötlemisega tegeleva ühisettevõtte asutamiseks.
Lisaks käsitletakse 0- alternatiivi ehk kavandatavast tegevusest loobumist.
3 Technical Assistance for East Harju and Keila Vasalemma Water Protection Project. EuropeAid /117812/D/SV/EE
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
16
4. MÕJUALA ISELOOMUSTUS JA KESKKONNASEISUND
Viimsi vald asub samanimelisel Tallinnast kirdes asuval Soome lahte ulatuval 12.5 km
pikkusel ja 5 km laiusel poolsaarel, piirnedes 2/3 ulatuses merega. Poolsaarest läände jääb
Tallinna laht ja itta Muuga laht. Valla lõunaosa piirneb Tallinna ja Maardu linnaga ning ca’ 1
km ulatuses Jõelähtme vallaga. Valla maismaa osa on 47 km², üldsuurus 71,4 km² Valla
koosseisu kuuluvast 9 saarest suuremad on Naissaar (18,9 km²) ja Prangli (6,5 km²).
4.1. ASUSTUS
Viimsi poolsaare asulad asuvad traditsiooniliselt mere ääres. Suur osa asustusest oli aiandus-
ja suvilakooperatiivid. Poolsaare siseosa on valdavalt olnud metsamaa kuhu viimaste aastate
hoogsa kinnisvara arendamise käigus on kohati tekkinud elamualad.
Viimsi valla mandriosas paikneb 14 küla - Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Metskasti,
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
18
4.2.2. Kanalisatsioon ja sadevee ärajuhtimine
Üldkanalisatsiooniga on haaratud ca 55% valla tiheasustusalade püsielanikkonnast. Viimsi
poolsaare läänekaldalt ning osaliselt keskosast juhitakse reovesi Tallinna ühiskanalisatsiooni
alates 1970- datest aastatest. Reovee eelvooluks on Meriväljal asuv Kõivu tee d 500 kollektor,
Pirita reoveepumplad ning tunnelkollektor nr. 1 (d 1000 - 1800 mm). Reovesi puhastatakse
Paljassaare veoveepuhastis. Praegu juhitakse Viimsi vallast AS-i Tallinna Vesi
ühiskanalisatsiooni ca 1000 m3 reovett ööpäevas. AS-i Tallinna Vesi hinnangul võib kogu
poolsaare kanaliseerimisel ning ehitustegevuse jätkamisel ööpäevane reovee vooluhulk
kasvada kuni 10 000 m3 ööpäevas. Olemasolevate eelvoolusüsteemide ja Paljassaare
reoveepuhasti arendamisel on AS Tallinna Vesi arvestanud nende reovee vooluhulkadega.
Paljassaare puhastusseadmetes puhastatakse keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas.
Tallinna linna lähivaldadest kanaliseeritav reoveekogus moodustab sellest ca 2 - 3%. Kõigi
lähivaldade arenguperspektiivide realiseerumisel ei ületa see kogus AS-i Tallinna Vesi
hinnangul 10 - 15% töödeldava reovee üldhulgast.
Sademevesi juhitakse merre. AS Viimsi Vesi korraldab pinnavee kvaliteedi seiret merre
suubuva 3 kraavi 5 punktis, et jälgida pinnavee reostust. Eesti Geoloogiakeskuse
hüdrogeoloogia osakonna poolt läbi viidud seire8 andmetel on merre suubuva sadevee
reostustase madal ja keskkonnaprobleeme ei ole ilmnenud.
Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kohaselt oli aastatel
1990-2000 Tallinna Keskkonnaameti poolt võetud sademevee proovides suurim määratud
BHT7 kontsentratsioon kraavivees Viimsi põigu väljalasust 41 mg/l , mis vastab lahjale
reoveele. Arvestades pinnavee voolusuunda võib eeldada, et oma osa reostuse tekkele andisid
ka Viimsi valla territooriumi väikeelamupiirkonnad. Hilisemad andmed reostuse kohta
puuduvad9.
8 Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2006. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2007. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond. 9 Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1106
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
19
4.3. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA ÖKOSÜSTEEMIDE FUNKTSIONEERIMINE
Viimsi maastik on vaheldusrikas, rannamadal on kivine ja liigestatud rohkete luidete ja
rannavallidega. Poolsaare keskosa on kaetud metsaga, on laane- ja salumetsi, rabastuvaid
männikuid ja soometsi. Paekalda allikarohkel rusukaldal kasvab meie oludes haruldane
kooslus, laialeheline ürgne salumets. Põhiosa Viimsi metskonna metsast on kaitsemets.
Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku tuumalade taimekooslused on loodusilmelised ja
suhteliselt hästi säilinud, pakkudes väärtuslikke elupaiku suurematele looduslikele aladele
iseloomulikele ja avalikkuse jaoks tähelepanuväärsete liikidele nagu põder, metskits jt (MTÜ
Keskkonnakorraldus 2008).
Viimsi rohealadel on registreeritud järgmised imetajaliigid: põder, metskits, metssiga,
Tabelis 5.2 toodud mahuti lähteandmetena on kasutatud AS Viimsi Vesi poolt viidatud
mahutite ja Filtrite koostematerjalide tarnijaid. Mahuti arvutustel võeti eeskujuks Vesmaco
OÜ poolt pakutav 50 m3 klaasplastist mahuti. Arvestades, et tootja hinnangul jaguneb
mahutite klaasmaterjali ja polüestervaigu peamine koostisaine kaaluliselt pooleks, eeldati
mahuti elementkoostisena puuduliku informatsiooni tõttu järgmist: 37% SiO2, 7% Na2O,
5,3% CaO, 0,7% Al2O3, 50% C10H8O4. Täpse materjali koostise puudumine ei muuda siiski
saadud tulemusi arvestataval määral.
Tabelites 5.3 ja 5.4 toodud arvväärtused on arvutatud eeldusel, et filtermaterjal ei akumuleeri 226,228Ra ning kogu radioaktiivne jääde pestakse filtritest välja uhteveega. Puudub
informatsioon selle kohta kas ja millisel määral võib filtermaterjalis või süsteemi erinevates
osades toimuda 226, 228Ra sadenemine ja kontsentreerumine.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
34
Tabelites toodud aktiivsused ja efektiivdoosid on arvutatud kolme eri juhu jaoks:
m3) MBq/a 226Ra min 154 226Ra max 854 228Ra min 179 228Ra max 1 550
rad. heitmed (max. tootlikkus – 6000 m3) 226Ra min 231 226Ra max 1 280 228Ra min 269 228Ra max 2 330
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
35
Tabel 5.4: Puhastussüsteemi 226Ra ja 228Ra aktiivsus puhastussüsteemis
uhtevee
mahutid (2tk) filtrid (5 tk) 226Ra MBq MBq
min 1,69 2,11 keskm 4,84 5,17
max 9,17 9,79 228Ra
min 1,97 3,35 keskm 5,91 6,31
max 16,6 14,0
Kiirgusseadus sätestab § 17 lõikega 2 ja 7 tegevuses kasutatavate radionukliide aktiivsuste või
eriaktiivsuste vabastustasemed, mille piirmääradest väiksemate koguste puhul
kiirgustegevusluba taotlema ei pea. Joonistel 5.1 ja 5.2 on esitatud uhtevees sisalduva 226Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed piirväärtused ning aastased 226Ra ja 228Ra
minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete
toodang planeeritavas veetöötlusjaamas.
Saadud tulemused näitavad, et tekitatud radionukliidide kogused ületavad Vabariigi Valitsuse
30. aprilli 2003. a määrusega nr 163 kehtestatud vabastamistasemeid nii 226Ra kui ka 228Ra
radionukliidi osas. Samuti ületatakse Keskkonnaministri 15. veebruari 2005. a määrusega nr
10 kehtestatud, aastas keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid aineid sisaldavate heitmete
aktiivsuse piirmäära (1,0E+6) vedelikele 226Ra radionukliidi jaoks.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
36
Joonis 5.1: Uhtevee mahutites sisalduv 26Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed
piirväärtused
Joonis 5.2: Aastane 226Ra ja 228Ra minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning
keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete toodang planeeritavas veetöötlusjaamas
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
37
Kokkuvõte:
Aasta jooksul tekitatud 226Ra ja 228Ra heitmete koguste suurused ja käideldavate heitmete
suured süsteemikogused (hetksisaldused) ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära
ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa
taotluse menetlemise käigus võib olla vajalik täiendava keskkonnamõju hindamise
läbiviimine või eksperthinnangu koostamine kuna käesoleva KMH tegemise ajal ei ole
Projekt valmis staadiumini, mis võimaldaks lõplikult hinnata kõiki kiirgustegevusega
kaasnevaid aspekte (üheks olulise aspektina võib eeldada Ra poolt rikastatud filtrite pesuvee
hilisemat keskkonnalevi, puhastusfiltrite uhetevee 226Ra ja 228Ra võimalikku väljasadenemist
ja kontsentreerumist kanalisatsioonitorudes, filtermaterjalide saastumise määra, jne).
Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat
kiirgustegevusluba omavale ettevõttele, et need keskkonnaohutult ladestada.
5.3. MÜRA JA VIBRATSIOON
5.3.1. Müra teke ja selle levik
Müra on heli, mis inimest häirib ja koormab, tema tervist ohustab või kahjustab. Müra mõju
inimesele seisneb peamiselt häirimises. Müra tõttu kannatab suhtluskeskkond, võivad tekkida
une- ja keskendumishäired, mis omakorda tekitavad stressi. Seetõttu võib kõrge müratase olla
kaudseks põhjuseks krooniliste haiguste sagenemisele.
Eesti ja muu maailma senise praktika kohaselt ei ole kavandatav veepuhastusjaam oluline
müraallikas. Müra tugevust veepuhastusjaama piirkonnas ei ole võimalik prognoosida, sest
KMH tegemise ajaks ei ole veel valminud jaama lõplik ehituslik- ja tehnoloogiline projekt.
Ehitusprojekti realiseerimisel on vaja teostada mürataseme kontrollmõõtmised, et hinnata kas
müratase vastab kehtestatud normidele. Kui müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi
peab ettevõte koostama tegevuskava mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside ning veepuhastusjaama hoone ehitustööd põhjustavad ajutist
mürataseme tõusu ehitustööde piirkonnas. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada
kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada ehitustööd viisil, et mis tagaks nõuetest
kinnipidamise. Peale ehitustööde lõppu probleem taandub.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
38
Lubatud müratasemed sõltuvalt maakasutuse iseloomust sätestab sotsiaalministri 04.03.2002.a
määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõuetega tuleb arvestada ka ehitusprojektide
koostamisel ning ehitustööde korraldamisel. Maakasutuse iseloom müra normeerimiseks on
määratud üldplaneeringu alusel.
Kavandata veehaarde piirkonnas rakendub määruse kohane müra piirtase I kategooriale
(looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad), mis on
päevasel ajal 45 dBA ja öisel ajal 35 dBA.
Kavandatava veepuhastusjaama alal rakendub määruse kohane müra piirtase III kategooriale
(segaala - elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted), mis
on olemasolevatel aladel päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA.
Vee - ja kanalisatsioonitrassid rajatakse peamiselt III ja II kategooria (laste- ja õppeasutused,
tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates)
aladele. II kategooria alade müra piirtase on olemasolevatel aladel päevasel ajal 55 dBA ja
öisel ajal 40 dBA.
Kokkuvõte:
Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas. Ehitustööde
korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada ehitustööd
viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale ehitustööde lõppu
probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud mürataseme tõusu pidada
oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.
Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui
müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava
mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
39
5.3.2. Vibratsioon
Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine paesesse pinnasesse võib põhjustada vibratsiooni,
mille levimine sõltub maapinna ja pinnakatte omadustest. Vibratsioon võib lähedalasuvates
ehitistes põhjustada konstruktsiooni vibreerimisest tingitud helisid. Vibratsioonitaset pole
võimalik hinnata. Seda saab määrata. Lähtudes sellest saab siis tarvitusele võtta asjakohased
abinõud.
Sotsiaalministri 17.05.2002.a määrusega nr 78 on kehtestatud Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Määrusega
kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks
üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või
kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti
ehitusprojektide koostamisel.
Kokkuvõte:
Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni
põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik
kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi
olemasolevatele ehitistele ega rajatistele.
5.4. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
5.4.1. Metsasihi veehaare
Metsasihi veehaare on kavandatud riigimetsa (maatükk nr 79, kat nr 89001:003:0292).
Torustikud rajatakse piki metsasihte või olemasolevatesse kraavidesse. Metsaalal on erineva
liituvuse ja struktuuriga metsakooslused, millede tervislik seisund on keskmine. Paiguti
esineb puude surevust üle keskmise määra, puuvõrade keskmine liituvus on erinev ka seoses
raietega. Puurkaevu gruppide ja nende ühendustorustike ehitamine võib põhjustada ajutist
veerežiimi muutumist. Veerežiimi muutus mistahes majandustegevuse tagajärjel võib
suurendada võrade surevust millele järgneb mõne aasta pärast puude kuivamine. Uuringute
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
40
kohaselt võib ladva kuivamisest puu suremiseni kuluda kuni 7 aastat. Puuliikidest on
veerežiimi muutuste suhtes tundlikumad kuused.
Ehitustegevus (ja rajatiste hilisem teenindamine) põhjustavad metsakoosluste füüsilist
kahjustamist taimede ja pinnakatte lõhkumise ja tallamise näol. Mõju ulatus ja kestvus
olenevad ehitustöödeks kasutatavast tehnikast, ehitustööde korraldamisest ja kasutatavast
tehnoloogiast. Metsa alustaimestik taastub üldjuhul kuni viie aasta jooksul, raadamisel
langetatud puude asendamise võimalikkuse ja vajalikkuse otsustab metsa valdaja (RMK)
vastavalt ala kaitse eeskirjale, Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse sätetele.
Metsasihi veehaarde esimese ehitusetapi ja selle ühendustorustike rajamisel on oluline mõju
ehitustööde lähemasse piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta veehaarde
rajamine piirkonna metsakooslusi ja -maastikku määral, mis ohustaks loodava Krillimäe
maastikukaitseala looduskaitselist väärtust.
Põhjavee keemilise koostise olulise varieerumise tõttu (vt. Lisa 2.1) tõttu on arendajal
soovitav kaaluda puurkaevude koondamist Anija metskonna maatüki nr 72 lõunapoolsesse
otsa (vt. plaan lisas 3). Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevate
metsasihtidega. Selline lahendus vähendaks oluliselt torustike rajamiseks vajalike kaevetööde
mahtu loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ning väldib uute infrastruktuuri
objektide rajamist rohevõrgustiku tuumalale, sest kõik puurkaevude grupid (va. olemasolev 1.
grupp) asuksid rohevõrgustiku tugialal. Sellist lahendust käsitletakse KMH käigus tekkinud
täiendava alternatiivina (alternatiiv 4).
5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Projektiga kavandatakse Metsasihi veehaarde ühendamist Viimsi paltoole ehitatava
veepuhastusjaamaga. Kavandatav trass läbib loodavat Haabneeme klindiastangu
maastikukaitseala, mis ühtlasi on olemasoleva kõrghaljastusega rohevõrgustiku koridor.
Vastavalt kaitse-eeskirja projektile moodustatakse maastikukaitseala Põhja - Eesti klindi,
väärtuslike pangaaluste metsakoosluste ning pärandmaastiku kaitseks.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
41
Arendaja kava kohaselt (vt lisa 2.4.) rajatakse torutrass kinnise diagonaalse suundpuurimise
(Directional Drills) meetodil läbi klindi. Selline lahendus väldib klindile tehnokoridori
rajamise vajaduse. Sama meetodit kasutades rajatakse torujuhe väärtusliku pangaaluse metsa
alal, et vältida trassi kraavide kaevamiseks väärtusliku metsa raadamise vajadust.
Olemasolevate ehitusgeoloogilise materjalide kohaselt11 ei põhjusta torustiku rajamine läbi
klindi pinnavee valgumist mööda torustiku välispinda alla, mis võiks muuta veereziimi
pangaaluses metsas niiskemaks. Kui liigvesi sademeterikkal perioodil lokaalselt siiski
koguneb, tuleb see maaparanduslike võtetega ära juhtida.
Vaatamata valitud tehnoloogiatele võib torujuhtme rajamisel läbi kavandatava Haabneeme
klindiastangu maastikukaitseala olla lokaalne negatiivne mõju ehitustööde lähemasse
piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta see klindi terviklikkust ja metsakooslust
määral, mis ohustaks loodava maastikukaitseala looduskaitselist väärtust.
Rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamiseks on oluline, et kavandatavate infrastruktuuri
objektidega ei lõigataks läbi rohevõrgustiku elemente ning ehitiste ja rajatiste näol ei loodaks
loomadele liikumistakistusi ka mitte rohevõrgustiku äärealadele. Projektiga kavandatud
torustikud järgivad olemasolevaid teid, tänavaid, metsaihte ja raudteekoridori. Mitmed uued
Tabel 5.6: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel
Tabel 5.7: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel
efektiivdoos (proovide max. aktiivsus) Kaugus mahuti välisseinast (cm) 10 cm 125 1000nSv/h 42,2 36,2 1,81mSv/a 0,370 0,317 0,016
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
51
Tabel 5.8: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1. 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist
Tabel 5.9: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist
Tabelites 5.6-5.9 toodud efektiivdooside väärtused on arvutatud eeldusel, et kiirgusdoosi neeldumine on isotroopne antud doosipunktis. Joonisel 5.3 on märgitud punaste ringidega uhtevee mahutite ja filtrite poolt põhjustatud efektiivdooside arvutamiseks kasutatud doosipunktide ligikaudsed asukohad.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
52
Joonis 5.3: Filtrite hoone ning uhetvee mahutite asendiplaan. Punasega tähistatud kohad viitavad doosipunktide asupaikadele Lisas 2.2 on toodud kõikide hinnangus kasutatud doosipunktide jaoks arvutatud
efektiivdoosid formaadis, millisena väljastab Microshield doosiarvutuste aruanded koos
lähteandmetega.
Tulemustest järeldub, et veepuhastusjaama töötajate efektiivdoosid jäävad oluliselt alla
Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud piirmääradele (kiirgustöötaja viie järjestikuse aasta
piirmäär 100 mSv tingimusel, et ühe aasta jooksul mitte üle 50 mSv/a). Tabelites 5.6-5.9
toodud efektiivdooside suurused on arvutatud eeldusel, et töötaja on eksponeeritud
kiirgusallikale ööpäeva- ja aastaringselt. Selleks, et määrata töötajate reaalseid efektiivdoosi
suurusi, oleks vaja hinnata töötajate poolt aasta jooksul viibitud aega kiirgusallikate lähedal.
Elanikkonna efektiivdoosid jäävad samuti oluliselt alla Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud
piirmäärale (1 mSv/a). Teoreetiline ülemine piir jääb ka kiirgusallika vahetus läheduses
allapoole elanikkonna piirmäära (0,37 mSv/a mahutite läheduses ja 0,18 mSv/a filtrite
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
53
vahetus läheduses) Siiski võib eeldada, et elanikkond ei pääse väga lähedale puhastusjaamale,
millisel juhul kiirgusallikate poolt tekitatud efektiivdoos on väiksem käesolevas hinnangus
saadud maksimaalsetest väärtustest mitme suurusjärgu võrra. Seda illustreerib efektiivdoosi
arvutus doosipunktis, mis asub 10 m kaugusel uhetvee mahutitest (0.016 mSv/a).
Võrdluseks tabeli 5.6-5.9 toodud efektiivdoosi väärtustele – UNSCEARi (United Nations
Scientific Committee on the effects of Atomic Radiation) andmetel on maailma keskmine
üksikisiku efektiivdoosi suuruseks 2,8 mSv/a, millest peamise osa moodustab mitmesugune
looduslik kiirgus. TÜ FI poolt tehtud mõõtmistulemuste põhjal tehtud hinnangud Põhja-Eesti
rannikualade keskmise välise loodusliku (keskkonna gamma-kiirgus ja kosmiline kiirgus)
doosikiiruse jaoks on andnud tulemuseks 138 nSv/h (võrdle tabelite 5.6 - 5.9 ülemiste
ridadega). Seega, võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee
puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad
oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses.
Kokkuvõte:
Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa
Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks
Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama
kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati
Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks
kehtestamise vajadus.
Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla elanikele nõuetekohase kvaliteediga
joogiveevarustuse ning liitumisvõimaluse kanalisatsioonisüsteemiga. Nendest aspektidest
lähtudes on kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale positiivne.
Joogivee puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest
puhastussüsteemis tingitud efektiivdoosi väärtused jäävad oluliselt alla Kiirgusseaduse alusel
elanikkonnale ja veepuhastusjaama töötajatele kehtestatud piirmäärale. Efektiivdoosid jäävad
oluliselt alla looduslikule foonile isegi puhastusjaama vahetus läheduses.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
54
5.8. KUMULEERUVAD MÕJUD
Kumulatiivse mõju 12 termini alla koondatakse enamasti kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja
koosmõju. Nimetatud kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või
vähemal määral. Keskkonnamõju hindamise praktikas käsitletakse kõiki kolme tüüpi mõjusid
koondnimetusega kumulatiivsed mõjud, mis sisulises mõttes on õigustatud, sest
kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. 13
Koosmõjude hulka kuuluvaid olulisi mõjude kombinatsioone, mis tekiksid Projekti eelistatud
alternatiivi ellurakendamise tagajärjel kui võetakse arvesse KMH käigus antud soovitusi ja
leevendavaid meetmeid, ei esine.
12 Kumulatiivne mõju (liitmõju) – üksikute, eraldi toimivate mõjude summaarne mõju, näiteks eri kavade ja projektide ellurakendamisel samaaegselt tekkiv mõju. Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja mõju hindamisel Natura 2000 alale. – Allikas: Säästva arengu sõnaseletusi (sõnastik); vt http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=540 13 Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions. Autorid: L. J. Walker, J. Johnston. EC DG XI Environment, Nuclear Safety & Civil Protection, NE80328/D1/3, May 1999; vt http://ec.europa.eu/environment/eia/eia-studies-and-reports/guidel.pdf
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Metsasihi veehaarde teise etapi väljaehitamine katsepuurkaevude rühmast põhja poole võib
põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise
alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu.
3. Projektiga kavandataval tegevusel on oluline mõju ehitustegevuse piirkonna
metsakooslustele, kuid see ei vähenda loodava Krillimäe ja Haabneeme klindiastangu
maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Seetõttu tuleks otsustajal (Viimsi Vallavalitsus)
kaaluda kavandatava tegevuse koos selle leevendavate meetmetega elluviimise toetamist, sest
nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse tagamine on Viimsi valla elanike jaoks
esmatähtis.
Kaitsealade valitseja otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta on vaja kujundada enne
AS-i Viimsi Vesi taotluse Ühtekuuluvusfondile esitamist sellekohase rahastamisotsuse
tegemiseks. Viimsi Vallavalitsus on nii KMH otsustaja kui loodavate kaitsealade valitseja.
Kui vallavalitsus otsustajana aktsepteerib KMH aruannet, siis on ta kaitseala valitsejana
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
64
sisuliselt andnud põhimõttelise nõusoleku Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise
projektiga kaasnevate tegevuste lubatavuse kohta kavandatavate maastikukaitsealade piirides.
4. Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused (hetksisaldused)
ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja
taotleda kiirgustegevusluba.
Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat
kiirgustegevusluba omavale ettevõttele et need keskkonnaohutult ladestada.
5. Veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud
piirmääradele. Võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee
puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad
oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses.
6. Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas.
Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada
ehitustööd viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale
ehitustööde lõppu probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud
mürataseme tõusu pidada oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.
Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui
müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava
mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.
7. Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni
põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik
kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi
olemasolevatele ehitistele ega rajatistele.
8. Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla territooriumil kogutava reovee nõuetekohase
puhastamise ja juhtimise suublasse ning aitab vähendada heitvee kontrollimatut immutamist
pinnasesse või juhtimist pinnaveekogudesse seni ühiskanalisatsiooniga liitumata
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
65
piirkondades. Seeläbi väheneb ka merre sattuva nõuetekohaselt puhastamata reovee hulk.
Seetõttu on kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale positiivne.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojektid tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei
rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme.
9. Projekti realiseerimine ei põhjusta vallale kinnitatud varusid ületavad veetarbimist või
tarbimise põhjendamatut kasvu kinnitatud varude piires. Seetõttu ei avalda Projekti
realiseerimine negatiivset mõju joogivee, kui loodusressursi kasutamisele.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside paigutus teede- ja tänavavõrgu alla on maaressurssi
kasutamisel otstarbekas ning tavapärast praktikat jälgiv.
Põhjavee kaitseks moodustatakse ümber veehaarde sanitaarkaitseala, mille ulatus on 50 m
puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude
reas puurkaevude vaheline maa. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud lageraie,
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga
sõitmine välja arvatud metsamajandustöödeks. Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need
inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise,
metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid. Rajatavate
puurkaevude sanitaarkaitseala nõuetest tulenevad kitsendused kattuvad loodava Krillimäe
maastikukaitseala kaitse eeskirja projektiga kavandatavate piirangutega v.a. piirang inimeste
viibimisele sanitaarkaitsealal. Seetõttu ei pea ekspertgrupp vajalikuks rakendada
Veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le
meetrile. Arendaja kohustus on tähistada veehaarde sanitaarkaitseala piirid selliselt, inimestele
oleks üheselt arusaadav sanitaarkaitseala ulatus ja seal viibimise keeld.
10. Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa
Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks
Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama
kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati
Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks
kehtestamise vajadus. Vajadusel peaks Sotsiaalministeerium koordineerima
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
66
kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, et tagada Viimsi valla elanikele vastuvõetava
hinnaga joogivee tarnimine.
11. Alternatiivide võrdlemisel osutus nii keskkonnakaitseliselt kui majanduslikult kõige
otstarbekamaks lahendusvariant, mille kohasaelt Metsasihi veehaare ehitatakse välja Anija
metskonna riigimetsamaa kinnistu lõunapoolsesse otsa kaasates puurkaevugruppide täpse
asukoha määramise otsustusprotsessi Anija metskonna esindaja, rajatakse veepuhastusjaam
Viimsi platoole Lubja külla ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse välja vee- ja
kanalisatsioonitorustikud vastavalt arendaja kavale.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
67
12. KASUTATUD MATERJALID
1. Environmental planning for site development. Beer, A., Higgins, C. 2000;
2. Euroopa Liidu Nõukogu Direktiivi 98/83/EÜ 3. november 1998, olmevee kvaliteedi
kohta;
3. Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö
nr E1106;
4. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus
Hüdrogeoloogia osakond;
5. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2006. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus
Hüdrogeoloogia osakond;
6. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2007. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus
Hüdrogeoloogia osakond;
7. Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves 2004;
8. Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015. Kinnitatud
Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrusega nr 14;
9. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik. AS
Pöyry Entec töö nr.609;
10. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik KSH
aruanne. MTÜ Keskkonnakorraldus 2008;
11. Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. AS Entec 2002;
12. Viimsi valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeem. Projekteerimisbüroo
AS Maa ja Vesi;
13. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. Eesti Geoloogiakeskuse
Hüdroloogia osakond Tallinn 2008;
14. Veepuhastusjaama ehitusgeoloogiliste tingimuste hindamine Viimsi platool. Eesti
Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond 2006.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
68
Internetimaterjalid:
1. Elektrooniline Riigi Teataja http://www. riigiteataja. ee/;