1 глава - Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiummreal.tln.edu.ee/et/images/gumnaasiumi oppekava2.doc · Web viewTehakse kokkuvõtte tööst, sõnastatakse tulemused ja järeldused,

Kinnitatud TMRG

direktori käskkirjaga

01.09.2011 nr. 1/227

Korrigeeritud

TMRG direktor

03.09.2012

Kinnitatud TMRG

õppenõukogu protokoll nr 12

29.08.2013.a.

TALLINNA MUSTAMÄE

REAALGÜMNAASIUM

GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

TALLINN

2012

1

SISUKORD

Sisukord......................................................................................................................................21.TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMIASTME ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED.......................................................................5

1.1 Üldsätted...............................................................................................................................51.2 Gümnaasiumihariduse alusväärtused tallinna mustamäe reaalgümnaasiumis............51.3 Õppe- ja kasvatuseesmärgid...............................................................................................5

2. ÕPPESUUNAD GÜMNAASIUMIS..................................................................82.1 Õppeplaan 2011-2014 õ.a....................................................................................................9

2.1.1 Loodusainete suund......................................................................................................92.1.2 Reaal-tehniliste ainete suund....................................................................................11

2.2 Õppeplaan 2012-2015 õ.a..................................................................................................122.2.1 Loodusainete suund....................................................................................................122.2.2 Reaal-tehniliste ainete suund.....................................................................................142.2.3 Sotsiaal- humanitaarainete suund.............................................................................152.2.4 Kutsesuund..................................................................................................................16

2.3 Õppeplaan 2013-2016 õ.a.................................................................................................172.3.1 Loodusainete suund....................................................................................................172.3.2 Reaal-tehniliste ainete suund.....................................................................................192.3.3 Sotsiaal- humanitaarainete suund.............................................................................20

3. LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED..............213.1 Läbivad teemad ja nende aspektid:.................................................................................213.2 Läbivate teemade õpe toimub läbi:..................................................................................23

4. ÕPPEPROTSESSI LÕIMINGUT...................................................................235. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED.....................................................................236.ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDAMINE JA AJALINE PLANEERIMINE.................................................................................................247. GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORD......................................................26

7.1 31.augustini 2013. a kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused...........................267.2 Praktilise või uurimistöö juhendamise kord...................................................................277.3 Praktilise töö koostamise/täitmise kord...........................................................................28

7.3.1 Üldsätted.....................................................................................................................287.3.2 Töö koostamine/täitmine............................................................................................28

7.4 Uurimistöö koostamise kord.............................................................................................297.4.1 Üldsätted......................................................................................................................297.4.2 Töö koostamine...........................................................................................................297.4.2.1 Teema valik ja eesmärgi püstitamine....................................................................297.4.2.2 Töö ülesehitus...........................................................................................................297.4.2.2.1 Sissejuhatus...........................................................................................................297.4.2.2.2 Põhiosa...................................................................................................................297.4.2.2.3 Lõppsõna...............................................................................................................307.4.2.2.4 Infoallikad ( kasutatud kirjandus)......................................................................307.4.2.2.5 Lisad.......................................................................................................................307.4.2.3 Töö loogiline ülesehitus:..........................................................................................307.4.2.4 Töö stiil ja keel.........................................................................................................31

7.5 Uurimistöö vormistamise kord.........................................................................................317.5.1 Üldsätted......................................................................................................................317.5.2 Тiitelleht.......................................................................................................................31

2

7.5.3 Sisukord (sisu).............................................................................................................317.5.4 Viited............................................................................................................................32

7.6 Õpilastöö retsenseerimise kaitsmise/esitlemise ja hindamise kord..............................328. ÕPILASTE KONSULTEERIMINE JA INFORMEERIMINE................339. KARJÄÄRIVALIKU TEENUSTE OSUTAMISE ORGANISEERIMINE

3410. GÜMNAASIUMI ÕPETAJA TÖÖPLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED.....................................................................................................34

10.1 Soovitusi tiitellehe vormistamiseks................................................................................3510.2 Soovitusi õpetaja temaatilise kalenderplaani vormistamiseks....................................35

11. GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD.....................................................................................................................3612. TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI HINDAMISE KORD.....................................................................................................................37

12.1.Üldsätted...........................................................................................................................3712.1.1Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise eesmärgid:.............................................3712.1.2 Informatsioon hindamisest ja hinnetest.................................................................3812.1.3 Teadmiste ja oskuste hindamise kord.....................................................................3812.1.4 Koondhinne ja hindamise üldjuhud......................................................................3912.1.5. Hinnete ning sõnaliste hinnangute vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine.........................................................................................................................40

12.2. Kasutatav hindamissüsteem..........................................................................................4112. 3. Kujundav hindamine.....................................................................................................4112.4. Suuliste ning kirjalike sõnaliste hinnangute kasutamine 1.-2. klassi õpilaste oskuste ja teadmiste hindamisel...........................................................................................................4212.5. Järelvastamise ning järelvastamistööde läbiviimise kord..........................................4212.7. Käitumise ja hoolsuse hindamise kord.........................................................................43

12.7.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk:..........................................................4312.7.2 Käitumise hindamine...............................................................................................4312.7.3. Hoolsuse hindamine.................................................................................................43

12.8. Õpilaste järgmisesse klassi üleviimise ning täiendava õppetöö määramise kord.....4412.8.1. Õpilase järgmisesse klassi üleviimine...................................................................4412.8.2. Õpilase jätmine täiendavale õppetööle..................................................................4412.8.3. Klassikursuse kordamine........................................................................................45

13. TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI VASTUVÕTMISE JA LAHKUMISE KORD.....................................................................................46

13.1. Kooli vastuvõtmine.........................................................................................................4613.1.1.Üldsätted:..................................................................................................................4613.1.2. Vastuvõtmine 1.klassi..............................................................................................4613.1.2.1. Üldsätted:..............................................................................................................4613.1.2.2. 1.klassi vastuvõtu tingimused ja korraldus:.....................................................4713.1.3. Vastuvõtmine üleminekuklassidesse......................................................................4713.1.4. Vastuvõtmine 10. klassi...........................................................................................4813.1.4.2. 10.klassi vastuvõtu tingimused ja korraldus:...................................................48

13.2. Koolist lahkumine...........................................................................................................4813.2.1. Üldsätted...................................................................................................................4813.2.2. Põhikooli või gümnaasiumi lõpetamine.................................................................4813.2.3. Koolist lahkumine avalduse alusel.........................................................................49

14.TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI KODUKORD........5014.1. Üldsätted..........................................................................................................................50

3

14.2. Gümnaasiumi töökorraldus...........................................................................................5214.3.Ühtsed nõudmised õpilastele...........................................................................................53

14.3.1.Koolivorm:................................................................................................................5314.3.2.Õpilase õigused:........................................................................................................5314.3.3.Õpilase kohustused:..................................................................................................5314.3.4.Tunnis:.......................................................................................................................5414.3.5.Vahetunnis:...............................................................................................................5514.3.6.Sööklas:......................................................................................................................5614.3.7.Garderoobis:.............................................................................................................5614.3.8.Üritusel:.....................................................................................................................5714.3.9. Vabastamine õppetööst osalemiseks olümpiaadidel ja võistlustel:.....................5714.3.10. Kodukorra rikkumisel tarvitusele võetavad mõjutusmeetmed:.......................5714.3.11. Gümnaasiumi poolt tehtav profülaktiline töö õpilaste karistamise ennetamiseks:.......................................................................................................................58

14.4. Lapsevanemad................................................................................................................5814.4.1. Vanemate õigused ja kohustused:..........................................................................5814.4.2. Arenguvestlustel osalemine:...................................................................................59

14.5. Kooli õpilaste tunnustamise kord..................................................................................5914.6. Õpilase tugi- ja mõjutusmeetme rakendamine ja rakendamisest teavitamise kord 6014.7. Koolikohustuse täitmise tagamine................................................................................60

14.7.1. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel:.....................................6014.7.2. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks:..................6114.7.3.Vanema vastutus koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest:......................61

14.8. Õppest puudumisest teavitamise kord..........................................................................6114.8.1.Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine:............................6114.8.2. Koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine:..............................62

14.9. Õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamise kord hindamise korraldusest koolis ning õpilaste pandud hinnetest ja antud hinnagutest...........................................................6214.10. Õpilase koolist väljaarvamise kord.............................................................................6314.11. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord...........................................................................................................................6414.12. Äravõetud esemete hoiustamine ja nende tagastamise kord....................................6414.13. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning nende koolile tagastamise tingimused ja kord..............................................................................................6514.14. Õppekavavälises tegevuses kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi, tehniliste ja muude vahendite õpilaste poolt kasutamise kord............................................6614.15. Õpilaspileti kasutamise kord.......................................................................................6614.16. Jälgimisseadmestiku kasutamise kord........................................................................67

14.17.1. Valvetöötaja Kohustused:.....................................................................................6714.17.2. Õpetaja kohustused:..............................................................................................6814.17.3. Meditsiinilise personali (SA Tallinna Koolitervishoid: arst, medõde) kohustused:...........................................................................................................................6814.17.4. Turvalisuse tagamiseks ja koolikiusamist ning igasugust vägivalda vältimaks õpilastel on keelatud:...........................................................................................................6814.17.5. Sotsiaal-psühholoogilise teenistuse töötajad:......................................................6914.17.6. Korrapidamise korraldamine:..................................................................................69

4

1.TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI

GÜMNAASIUMIASTME ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA

PÕHIMÕTTED

1.1 ÜLDSÄTTED

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava tugineb riiklikule õppestandardile, mis on

formuleeritud riiklikus õppekavas.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse

ainetsüklite kaupa jagatud ainekavad ning läbivate teemade kavad.

1.2 GÜMNAASIUMIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED TALLINNA MUSTAMÄE

REAALGÜMNAASIUMIS

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete

maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise

maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium toetab väärtuskasvatust, mis on isikliku õnneliku elu ja

ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

Gümnaasiumiharidus Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis lõpetab õpilaste

sotsialiseerumisprotsessi, mida alustati põhikoolis.

1.3 ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID

Tallinnna Mustamäe Reaalgümnaasium peab oluliseks, et põhikool täidab nii hariduslikke kui ka

kasvatuslikke ülesandeid. Sotsiaalseks eesmärgiks on loomingulise ja mitmekülgselt arenenud

isiksuse kasvatamine, kes realiseerib end peres, tööl, ühiskonnaelus.

Õppe- ja kasvatuseesmärkideks Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis on õpilase

ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma

eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades.

5

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus selliste võimete

kujundamine, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis keskendutakse:

õpilaste iseseisvumisele, nende maailmapildi kujunemisele;

adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;

iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;

edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;

kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium peab üheks tähtsamaks eesmärgiks venekeelsete õpilaste

lõimumist kaasaegsesse Eesti multikultuursesse keskkonda, sellepärast pööratakse gümnaasiumi

õppe- ja kasvatustegevuses erilist tähelepanu eesti keele õppimisele.

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja

kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja

koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja

kodu ühistöös.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi eesmärk gümnaasiumiastmes on üldpädevuste

kujundamine:

1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate

moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,

loodusega, ühiskonnaga ja kultuuriga.

2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, teada ning järgida ühiskonnas

kehtivaid norme, teha koostööd teiste inimestega, aktsepteerides nende erinevusi.

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja

tugevaid külgi; järgida terveid eluviise.

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks

vajaminevat teavet; planeerida õppimist; analüüsida enda teadmisi ja oskusi

edasiõppimiseks.

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, oma seisukohti

esitada ja põhjendada; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja

sobivat stiili.

6

6) matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning

meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus näidata initsiatiivi, reageerida paindlikult

muutustele, võtta arukaid riske ning vastutada tulemuste eest.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis moodustavad eesmärgi ja sisu poolt lähedased

õppeained ainetsüklid (ainevaldkonnad). Ainetsükli eesmärgiks on kujundada pädevus vastavas

valdkonnas. Pädevuse kujundamist ainevaldkonnas soodustavad ka teiste ainetsüklite õppeained,

tunni- ja kooliväline tegevus.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis moodustavad õppesisu järgmised ainetsüklid:

1) keel ja kirjandus;

2) võõrkeeled;

3) matemaatika;

4) loodusteaduslikud ained;

5) sotsiaalained;

6) kunstiained;

7) kehaline kasvatus.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium peab tähtsaks, et õpilased

1) käituvad eetiliselt, järgivad üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid;

2) vastutavad oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austavad teiste

inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänsed isiksused;

3) kasutavad erinevaid õpistrateegiaid:

koostavad uurimistöid,

esitlevad nende tulemusi,

oskavad olla meeskonna liikmed,

panustavad ühiste eesmärkide saavutamisse;

4) mõistavad, väärtustavad ja austavad oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone;

7

5) suudavad hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi, kavandavad

oma karjääri;

6) kasutavad korrektset ja väljendusrikast keelt, oskavad argumenteeritult väidelda;

7) mõtlevad kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma

valikuid ning seisukohti;

8) valdavad vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel;

9) kasutavad matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades;

10) omavad väljakujunenud maailmapilti ning teavad globaalprobleeme;

11) kasutavad nüüdisaegset tehnoloogiat, omavad seisukohti tehnoloogia arengu ja selle

kasutamisega seotud küsimustes;

12) on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetavad end dialoogivõimelise

ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskavad konflikte vältida ja

lahendada, käituvad tolerantselt;

13) hindavad heatasemelist kunsti, oskavad oma loomingus käsitseda töövahendeid ning

kasutada tehnikaid ja materjale;

14) elavad tervislikult, oskavad hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist

vormi.

2. ÕPPESUUNAD GÜMNAASIUMIS

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis on järgmised õppesuunad:

reaal-tehniline õppesuund

loodusteaduslik õppesuund

sotsiaalne õppesuund

kutse õppesuund

8

Reaal-tehniline õppesuund: 3 õppeaasta jooksul õpivad õpilased lisaks kohustuslikele kursustele

(sh lai matemaatika kursus) ka selliseid valikaineid nagu: Planimeetria I. Kolmnurkade ja ringide

geomeetria, Planimeetria II. Hulknurkade ja ringide geomeetria, Majandusmatemaatika

elemendid, Arvuteooria elemendid I, Uurimistöö alused, Arvuti kasutamine uurimistöös.

Loodusteaduslik õppesuund: 3 õppeaasta jooksul õpivad õpilased lisaks kohustuslikele

kursustele (sh lai matemaatika kursus) ka selliseid valikaineid nagu: Elu keemia,

Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond, Uurimistöö alused, Arvuti kasutamine uurimistöös,

Majandusmatemaatika elemendid.

Sotsiaalne õppesuund: 3 õppeaasta jooksul õpivad õpilased lisaks kohustuslikele kursustele (sh

kitsas matemaatika kursus) ka selliseid valikaineid nagu: Üldajalugu – maailma ajalugu:

tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat, Inimene ja õigus, Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse,

Tänapäeva filosoofilised küsimused, Ärialane inglise keel, Uurimistöö alused, Arvuti

kasutamine uurimistöös.

Kutse õppesuund: 3 õppeaasta jooksul õpivad õpilased lisaks kohustuslikele kursustele (sh lai

matemaatika kursus) ka selliseid valikaineid nagu: Uurimistöö alused ja Riigikaitse. Ülejäänud

valikainete süsteem toimib Tallinna Lasnamäe Mahaanikakooli poolt korraldatavate loengute ja

praktikumide näol.

Eelnimetatud valikainete valimine on tingitud nii õpilaste huvidest ja võimetest ning ajanõuetest

kui ka meie gümnaasiumi võimalustest.

2.1 ÕPPEPLAAN 2011-2014 Õ.A.

2.1.1 Loodusainete suund

õppeaine 2011/2012

10.klass

2012/2013

11.klass

2013/2014

12.klass

kokku õppekeel

Vene keel 2 2 2 6 vene

Kirjandus 1 2 2 5 vene

Eesti keel 3 3+2 3+2 13 eesti

9

Eesti kirjandus 1 1 2 eesti

Inglise keel 3 4 4 11 inglise

Matemaatika (v.k.) 3 4 5 12 vene

Matemaatika (ee.k.) 1 1 2 eesti

Bioloogia 2 (v.k.) 2(e.k.) - 4 2 kursust – vene

2 kursust - eesti

Keemia 1 (v.k.) 2(e.k.) - 3 1 kursus – vene

2 kursust - eesti

Füüsika 1 2 2 5 vene

Ajalugu 2 2 2 6 eesti

Ühiskonnaõpetus - - 2 2 eesti

Inimeseõpetus 1 - - 1 eesti

Muusika 1 1 1 3 eesti

Kunst 1 1 - 2 eesti

Kehaline kasvatus 2 2 1 5 eesti

Elukeemia 1 - - 1 eesti

Majandusmatemaatika

elemendid

1 - - 1 eesti

Arvutite kasutamine teaduslikus

töös

1 - - 1 eesti

Eesti religiooni maastik 1 - - 1 eesti

Füüsilised oskused ja oskus

liikuda

1 - - 1 eesti

Riigikaitse 2 2 4 eesti

Toiduainete tehnoloogia alused

Saksa keel 1 2 2 5 saksa

Füüsiline geograafia - 1 1 2 eesti

Humanitaarne geograafia - 1 - 1 eesti

Loodusteadused, tehnoloogia ja

ühiskond

- 1 - 1 eesti

Uurimistöö alused - 1 - 1 eesti

Liikumine värskes õhus - 1 1 eesti

Kodulinn Tallinn - 1 - 1 eesti

10

Elementide keemia - 1 1 eesti

Keemiliste protsesside

seaduspärasused

- 1 1 eesti

kokku 33

e.k. 19

40

e.k. 24

32

e.k. 15

105

e.k. 58

2.1.2 Reaal-tehniliste ainete suund

õppeaine 2011/2012

10.klass

2012/2013

11.klass

2013/2014

12.klass

kokku õppekeel



Eesti keel 3 3+2 3+2 13 eesti

Eesti kirjandus 1 1 - 2 eesti



Matemaatika (ee.k.) 1 1 - 2 eesti

Bioloogia 2 (v.k.) 2(e.k.) - 4 2 kursust – vene

2 kursust - eesti

Keemia 1 (v.k.) 2(e.k.) - 3 1 kursus – vene

2 kursust - eesti






Kunst 1 1 - 2 eesti


Majandusmatemaatika

elemendid

1 - - 1 eesti

Planimeetria I 1 - - 1 eesti

Planimeetria II 1 - - 1 eesti

Arvutite kasutamine 1 - - 1 eesti11

teaduslikus töös



liikuda

1 - - 1 eesti

Riigikaitse 2 2 - 4 eesti





Uurimistöö alused - 1 - 1 eesti

Liikumine värskes õhus - - 1 1 eesti

Kodulinn Tallinn - 1 - 1 eesti

Elementide keemia - - 1 1 eesti

Keemiliste protsesside

seaduspärasused

- - 1 1 eesti

kokku 34

e.k. 20

39

e.k. 23

32

e.k. 15

105

e.k. 58

2.2 ÕPPEPLAAN 2012-2015 Õ.A.


õppeaine 2012/2013

10.klass

2013/2014

11.klass

2014/201

5 12.klass

kokku õppekeel



Eesti keel 3+1 3+2 3+2 14 eesti

Eesti kirjandus 1 - 1 2 eesti



Matemaatika (ee.k.) 1 - - 1 eesti

Bioloogia 2(v.k.) 2 (e.k.) 4 2 kursust – eesti

2 kursust - vene

Keemia 2 (v.k.) 1(v.k.) - 5 3 kursust – vene

12

1(ee.k) 1(e.k.) 2 kursust - eesti






Kunst 1 1 - 2 eesti


Elukeemia 1 - - 1 eesti

Majandusmatemaatika

elemendid

1 - - 1 eesti

Arvutite kasutamine

teaduslikus töös

- 1 - 1 eesti



liikuda

1 - - 1 eesti






Loodusteadused, tehnoloogia

ja ühiskond

- 1 - 1 eesti

Uurimistöö alused 1 - - 1 eesti


Kodulinn Tallinn 1 - - 1 eesti

Draama ja teater 1 - - 1 eesti

Inimene ja religioon - - 1 1 eesti


kokku 37

ee.k. 23

38

ee.k. 18

35

ee.k. 18

110

ee.k. 59

13


õppeaine 2012/2013

10.klass

2013/2014

11.klass

2014/2015

12.klass

kokku õppekeel








Bioloogia 2(v.k.) 2 (ee.k.) 4 2 kursust – eesti

2 kursust - vene

Keemia 2 1(v.k.)

1(e.k.)

- 4 3-vene

1-eesti






Kunst 1 1 - 2 eesti


Majandusmatemaatika

elemendid

1 - - 1 eesti



Arvutite kasutamine

teaduslikus töös

- 1 - 1 eesti



liikuda

1 - - 1 eesti

Riigikaitse 2 2 - 4 eestiToiduainete tehnoloogia alusedSaksa keel 2 2 2 6 saksa

Füüsiline geograafia - 1 1 2 eesti14








kokku 37

ee.k. 23

37

ee.k. 17

35

ee.k. 18

109

ee.k. 58

2.2.3 Sotsiaal- humanitaarainete suund

õppeaine 2012/2013

10.klass

2013/2014

11.klass

2014/201

5 12.klass

kokku õppekeel









2 kursust - vene

Keemia 2 1 - 3 vene






Kunst 1 1 - 2 eesti


15

Ülgajalugu – maailmaajalugu:

Euroopa välised

tsivilisatsioonid

1 - - 1 eesti

Sissejuhatus filosoofia

mõistesse

1 - - 1 eesti

Ärialane inglise keel 1 1 1 3 inglise

Arvutite kasutamine

teaduslikus töös

- 1 - 1 eesti



liikuda

1 - - 1 eesti






Tänapäeva filosoofia mõistesse - 1 - 1 eesti

Inimene ja õigus - - 1 1 eesti




Üldajalugu – Euroopa maade

ja Ameerika Ühendriikide

ajalugu

- - 1 1 eesti



kokku 35

ee.k. 22

36

ee.k. 17

36

ee.k. 19

107

ee.k. 58

2.2.4 Kutsesuund

õppeaine 2012/2013

10.klass

2013/2014

11.klass

2014/201

5 12.klass

kokku õppekeel


Kirjandus 1 2 2 5 vene16







2 kursust - vene

Keemia 2 1 - 3 vene






Kunst 1 1 - 2 eesti


Riigikaitse 2 - - 2 eesti


AUTOTEHNIKA 5 5 5 15 eesti




Arvutite kasutamine

teaduslikus töös

- 1 - 1 eesti

kokku 35

ee.k. 21

39

ee.k. 19

37

ee.k. 20

111

ee.k. 60

2.3 ÕPPEPLAAN 2013-2016 Õ.A.


õppeaine 2013/2014

10.klass

2014/2015

11.klass

2015/2016

12.klass

kokku õppekeel


17





Matemaatika 4 5 5 14 vene

Bioloogia 2(ee.k.) 2 (ee.k.) 4 eesti

Keemia 2(v.k.)

1(e.k.)

1(v.k.)

1(e.k.)

- 5 3-vene

2-eesti






Kunst 1 1 - 2 eesti


Elukeemia - - 1 1 eesti

Majandusmatemaatika

elemendid

1 - - 1 eesti

Arvutite kasutamine

teaduslikus töös

- 1 - 1 eesti



liikuda

1 - - 1 eesti




Loodusteadused, tehnoloogia

ja ühiskond

1 - - 1 eesti





Inimene ja religioon - - 1 1 eesti18

Elementide keemia - 1 - 1 eesti

kokku 37

e.k. 22

39

e.k. 21

34

e.k. 17

110

e.k. 60


õppeaine 2013/2014

10.klass

2014/2015

11.klass

2015/2016

12.klass

kokku õppekeel







Bioloogia 2(ee.k.) 2 (ee.k.) 4 4 kursust - eesti

Keemia 2 1 - 3 vene






Kunst 1 1 - 2 eesti


Majandusmatemaatika

elemendid

1 - - 1 eesti



Arvutite kasutamine

teaduslikus töös

- 1 - 1 eesti


19


liikuda

1 - - 1 eesti










kokku 37

e.k. 22

37

e.k. 19

35

e.k. 18

109

e.k. 59

2.3.3 Sotsiaal- humanitaarainete suund

õppeaine 2013/2014

10.klass

2014/2015

11.klass

2015/2016

12.klass

kokku õppekeel







Bioloogia 2(ee.k.) 2 (ee.k.) 4 4 kursust - eesti

Keemia 2 1 - 3 vene






Kunst 1 1 - 2 eesti

20


Ülgajalugu – maailmaajalugu:

Euroopa välised tsivilisatsioonid

1 - - 1 eesti

Sissejuhatus filosoofia mõistesse 1 - - 1 eesti

Ärialane inglise keel 1 1 1 3 inglise

Arvutite kasutamine teaduslikus

töös

- 1 - 1 eesti



liikuda

1 - - 1 eesti




Tänapäeva filosoofia mõistesse - 1 - 1 eesti

Inimene ja õigus - - 1 1 eesti




Üldajalugu – Euroopa maade ja

Ameerika Ühendriikide ajalugu

- - 1 1 eesti



kokku 35

e.k. 21

37

e.k. 20

35

e.k. 18

107

e.k. 59

3. LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED

3.1 LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE ASPEKTID:

Läbiv teema Aspektid

21

Elukestev õpe ja karjääri

planeerimine

1. Õpioskused ja nende seos tulevase elukutse valikuga.

2.Elustiil ja adekvaatne enesehinnang kui karjääri kujundamise alus.

3.Mitmekeelsus kui elu üks tingimusi edukaks karjääriks.

4.Õigusalane orienteeritus ja kaitstus.

5.Muutused tööturul. Hariduse, õppimise ja töörakendus.

Keskkkond ja ühiskonna

jätkusuutlik areng

1.Loodus kui terviksüsteem.

2. Looduse ja inimese hingemaailma vastastikune seos.

3.Ümbritsev keskkond ja teadusliku mõtte areng.

4.Ümbritseva keskkonna mitmekesisus.

5.Ökoloogiline kasvatus.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus

1.Ühiselu demokraatlik korraldamine.

2.Ettevõtluse roll ühiskonnas.

3.Kodanikualgatus ja -vastutus.

4.Indiviidi õigused ja kohustused.

5.Koostöö ja konfliktolukordade rahulik lahendamine

Kultuuriline identiteet 1.Indiviid kui teatud kultuuri kandja ja esindaja.

2.Kultuuriline mitmekesisus ja tolerantsus.

3.Vastastikku rikastav kultuuride mõju.

4.Kultuuridevaheline suhtlemine kui ühiskonna stabiilsuse alus.

Teabekeskkond 1.Vajaliku teabe otsimine ja rakendamine.

2.Teabe kriitiline analüüs.

3.Meedia ja nende roll kaasaegses ühiskonnas.

Tehnoloogia ja innovatsioon 1.Tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste eluviisile.

2.Tehnoloogilise arengu kriitiline hindamine ja uute tehnoloogiate kasutamise

eetika.

3.Infotehnoloogiate kasutamine töö ja õppimise tõhustamiseks.

4.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine eluliste probleemide

lahendamiseks.

Tervis ja ohutus 1.Tervislik eluviis kui käitumise alus.

2.Ümbritseva keskkonna ja ühiskonna mõju inimeste tervisele ja ohutusele.

3.Liiklus.

4.Õiguskasvatus.

5.Ohutu keskkonna kujundamine.

Väärtused ja kõlblus 1.Kõlbelised normid ja käitumisreeglid.

22

2.Käitumiskultuur. Etikett.

3.Aktiivse eluhoiaku kujundamine.

4.Maailmavaadete ja erinevuste mitmekesisus kui ühiskonna arengu tingimus.

3.2 LÄBIVATE TEEMADE ÕPE TOIMUB LÄBI:

Kohustuslike õppeainete

Valikainete

Ainetevahelise lõimingu

Individuaalse töö õpilase võimete ja huvide arendamisel

Ringitöö

Projektitegevuse (koolisisese, partnerkoolidega, linnatasemeliste, üleriigiliste ja

rahvusvaheliste projektide)

Klassivälise ainetöö, k.a ainealaste ekskursioonide ja muuseumitundide

Klassivälise tegevuse (koostöös haridus-, kultuuri-, riigi- ja

ühiskonnaorganisatsioonidega)

Koostöö õpilaste vanematega

Koostöö gümnaasiumi vilistlastega

Koostöö gümnaasiumi hoolekoguga

4. ÕPPEPROTSESSI LÕIMINGUT

Saavutatakse järgmiste tegevuste kaudu:

erinevate ainetsüklite õppeainete üldosa kasutamine;

üldiste temaatiliste aktsentide määramine õppeainetes;

koolisiseste projektide teostamine;

läbivate teemade õppimine;

vastavate õppeülesannete ja –meetodite rakendamine.

5. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE

KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

Läbivad teemad on võtme- ja aineliste üldpädevuste, õppeainete ja ainetsüklite lõimingu

vahendiks ning neid on vaja võtta arvesse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on

23

sotsiaalselt tähtsad ainepealsed teemad, mis soodustavad õpilastel ettekujutuse kujundamist

ühiskonnast tervikuna, arendavad oskust rakendada saadud teadmisi erinevates olukordades.

Läbivate teemade omandamise eripäraks Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis on selline

klassivälise töö osa nagu kõikidel tasanditel eesti ühiskonnaga lõimumisele suunatud

projektitegevus. Klassivälise töö prioriteetseks suunaks Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis

on lõiminguline projektitegevus, mis sisaldab koolisiseste lõimingprojektide korraldamist ja

läbiviimist, koostööd eesti koolidega, osavõttu muuseumi- ja kontsertprojektidest, mida pakuvad

erinevad organisatsioonid ja riigiasutused. Projektitegevus on suunatud nii Eesti looduse kui ka

kõikide eesti ühiskonna tegevussfääride uurimisele, mille eesmärgiks on selle ühiskonna

aktiivsete ja lojaalsete kodanike kasvatamine. Tähtsaimaks selles valdkonnas peetakse kahe

ühiskonna osa (eestikeelse ja venekeelse) lähendamise tööd. See töö koosneb eesti kultuuri ja

ajaloo ning eesti rahva kommete ja tavade uurimist, suhtlemist eesti eakaaslastega, mille

eesmärgiks on lähenemine ja koostöö nende vahel.

Üheks projektitegevuse eesmärgiks on osavõtt rahvusvahelistest ühiskondlik-integratiivsetest

projektidest, et kujundada õpilastel täieõigusliku euroopa ühiskonna liikme pädevusi.

6.ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDAMINE JA AJALINE

PLANEERIMINE

Õppe- ja kasvatusprotsessi korraldamise Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis määratakse

kindlaks vastavalt riiklikus õppekavas esitatud nõudmistele ja ülesannetele.

Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel; kasutatakse üldõpetusliku tööviisi, mille puhul

keskendatakse tähelepanu kindlatele teemadele, ilma traditsiooniliste ainetundide läbiviimiseta.

Õppeaasta kestab 1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini ning koosneb õppeperioodidest

ja koolivaheaegadest.

Õppeaastas on vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeaastas vähemalt 185 õppepäeva.

Lõpueksamite päevadel ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksamite

toimumise päevad ja nendele eelnevad kas päeva arvatakse õppepäevade hulka. Lõpueksamiteks

ettevalmistamiseks ja nende sooritamiseks määrab EV haridus- ja teadusminister

eksamiperioodi.

24

Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel

kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud

õppeks ettenähtud ajavahemik. Õppetöö on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng,

individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe või õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste

omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.

Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.

Õppetunnid vahelduvad vahetundidega. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks

õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga

õppetunni kohta.

Koolivaheajad määrab Eesti Vabariigi haridus-ja teadusminister määrusega.

Gümnaasiumis peab õppeaasta jooksul olema neli koolivaheaega üldkestusega vähemalt 12

nädalat, kusjuures suvine vaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Gümnaasiumi õpilaste minimaalne õppekoormus on 96 kursust. Kõikidele õpilastele on ühtse

kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis 67 kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames

toimuvale õppetunnile.

Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Kursuse jooksul läbitavad peamised

teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse

gümnaasiumi õpilastele teatavaks kursuse algul.

Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste

tegevuste, nagu ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli

päevakava kehtestab direktor.

Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab Eesti Vabariigi

sotsiaalminister.

25

7. GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORD

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele:

1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või

arvestatud;

2) kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele teise keelena, matemaatika ja

võõrkeele riigieksamid;

3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast

tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmava

gümnaasiumi koolieksami;

4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö.

Hariduslike erivajadustega õpilastele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel

individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise

aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

7.1 31.AUGUSTINI 2013. A KEHTIVAD GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE

TINGIMUSED

Kuni 31. augustini 2013. a kehtivad riigieksamiste suhtes järgmised tingimused.

1. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest

vähemalt kolm on riigieksamid. Ühes ja samas õppeaines võib sooritada kas riigieksami või

koolieksami.

2. Kõigile õpilastele on kohustuslik eesti keele kui teise keele riigieksam ,välja arvatud järgmisel

juhul:

Õpilane, kellele on vastavalt „Keeleseadusele” väljastatud eesti keele oskuse

kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile hiljemalt

jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele teise keelena riigieksamit.

3. Õpilasel on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena.

26

4. Riigieksameid võib õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene

keel, inglise keel, bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu,

ühiskonnaõpetus.

5. Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla üks võõrkeeleeksam (võõrkeeleks ei loeta

eesti keele eksamit). Õpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele ja prantsuse keele

riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda keelt koolis õppinud.

6. Koolieksameid võib sooritada kõigis kohustuslikes õppeainetes ja lisaks nendes valikainetes,

mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.

7. Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada praktilise tööna või ainealase

uurimusena.

8. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel:

1) gümnaasiumiõpilasele, kelle gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud

kooliõppekava õppeainete gümnaasiumiastmehinded on vähemalt rahuldavad ning kes on

kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud vähemalt rahuldavalt;

2) isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmistel

õppeaastatel ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või

ta sooritas riigieksami mitterahuldavalt, ja kes on järgmistel õppeaastatel sooritanud

vähemalt 20 hindepallile kõik valitud riigieksamid.

9. Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraafia) ning kes sooritas

eesti keele teise keelena riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida uue

riigieksami mõnes teises riigieksamiaines.

10. Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines riigieksami mitterahuldavalt, saab selle

eksami asemel valida uue riigieksami mõnes teises riigieksamiaines.

7.2 PRAKTILISE VÕI UURIMISTÖÖ JUHENDAMISE KORD

Kõik 8. Ja 11.klasside õpilased on kohustatud koostada/läbi viia praktiline/uurimistöö. Töö

täitmises võib osaleda grupp õpilasi(ka terve klass). Teemad töö kirjutamiseks/ täitmiseks pakub

kool. Samuti iga õpilane võib pakkuda ka oma teema.

27

Gümnaasiumi direktori käskkirjaga määratakse üldkoordinaator(õppealajuhataja),koordinaatorid

klassiti ( klassijuhatajad), samuti ka tööde juhendajad ja retsensendid. Töö juhendajaks võib olla

iga koolitöötaja.

Õppeaasta esimesel ainesektsiooni koosolekul kõik õpetajad esitavad arutluseks oma praktiliste

ja uurimistööde teemad (8.ja 11.klasside õpilastele). Ainesektsiooni juhatajad esitavad tööde

temaatikat gümnaasiumi arengugrupile, mille koosolekul teemad valitakse. Teemade loetelu

pakutakse 8. ja 11.klasside klassijuhatajatele, kes annavad õpilastele edasi pakutud tööde

loetelu.

Teema lõpliku valiku (kooli poolt pakutud teemadest või iseseisvalt valitud) teeb õpilane

1.veerandi viimase nädala jooksul.

Töö juhendamine toimub õpilase( õpilaste) ja õpetaja poolt kokkulepitud ajal. See aeg kantakse

tunniplaani sisse

Õpilastöö juhendaja esitab kirjalikult oma arvamust õpilastööst kooli eksamikomisjonile.

7.3 PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE/TÄITMISE KORD

7.3.1 Üldsätted

Praktilise töö eesmärkideks on õpilaste iseseisva, kriitilise ja loogilise mõtlemise

arendamine; teoreetiliste teadmiste kasutamine praktilise tegevuse täitmisel, oskus töötada

õppe-, teadus- ja teatmekirjandusega; saadud teadmiste, oskuste ja vilumuste kindlam

omandamine.

Praktiliste tööde liigid:

Töö muusikas - muusikapala (loomine ja/või esitamine)

Töö kunstis –maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, film,animatsioon jne

Töö tehnoloogias ja käsitöös- toode ,mis on õpilase/õpilaste kätega loodud

Klassivälised üritused sh ka õppeaines

7.3.2 Töö koostamine/täitmine

Töö teema pakutakse õpilasele kooli poolt klassijuhataja kaudu, samuti võib õpilane ise ka

teema pakkuda. Töö teema peab olema selgelt ja konkreetselt sõnastatud. Pärast teema

valikut määratletakse töö eesmärk.

Peale praktilist osa peab olema esitatud ka kirjalik osa.

Kirjalikus osas peab olema esitatud:

Sissejuhatus (miks valitud teema on õpilasele huvitav, mis on töö eesmärk)

28

Praktilise töö läbiviimine (esitlus, esitamine, valmistoode jne). Võivad olla näidatud

fotod, video jne

Lõppsõna (kas eesmärk oli saavutatud, mida andis õpilasele antud praktilise töö

täitmine jne)

7.4 UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE KORD

7.4.1 Üldsätted

Uurimistöö eesmärgiks õpilaste iseseisva, kriitilise ja loogilise mõtlemise arendamine,

analüüsi ja sünteesivilumuste arendamine, oskuse töötada õppe-,teadus- ja

teatmekirjandusega arendamine.

Uurimistöös võib kasutada teiste autorite arvamust ja kokkuvõtteid(kindlasti peab viitama

informatsiooni algallikale), kuid tuleb võrrelda ja analüüsida neid kokkuvõtteid, peab tegema

oma järeldusi (pakkumisi, üldistusi jne ).

7.4.2 Töö koostamine

7.4.2.1 Teema valik ja eesmärgi püstitamine

Töö teema pakub kool õpilasele klassijuhataja kaudu, ka õpilane ise võib oma teema

klassijuhatajale pakkuda. Töö teema peab olema täpselt ja konkreetselt sõnastatud.Pärast

teema valikut määratakse töö eesmärk. Töö eesmärgiga võib siduda töö hipoteesi,m st teesid,

mida eeldatakse tõestada. Töö ülesanded tulenevad töö hüpoteesist ning näitavad , mida tuleb

probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks teha.

7.4.2.2 Töö ülesehitus

7.4.2.2.1 Sissejuhatus

Selles osas antakse probleemi kaasaegse seisundi lühike iseloomustus, põhjendatakse tehtud

töö aktuaalsust, selle teaduslik ja praktiline tähendus, sõnastatakse eesmärgid,loetletakse

uurimistöö meetodid.

Võib samuti näidata ka töö ülesehituse skeemi.sissejuhatuse maht ei tohi ületada 1/10 osa töö

põhimahust.

7.4.2.2.2 Põhiosa

See töö osa koosneb tavaliselt kolmest alaosast.

29

Esimeses alaosas (teoreetiline osa) antakse kirjanduse ülevaade uuriva probleemi kohta

mitme algallikate analüüsi alusel ( mis on teada antud momendiks uuritud nähtusest, mis

suunas see varem on uuritud).

Teises alaosas ( praktiline osa) kirjeldatakse, mida ja kuidas autor tegi tõstatatud hüpoteesi

tõendamiseks(probleemi analüüs). Kirjeldatakse uurimise metoodikat

(jälgimine,eksperiment, küsitlus, protsesside kirjeldus nende tekkimise käigus, statistiline

analüüs, sotsioloogilised uuringud, leksika analüüs jne).

Kolmandas alaosas (tulemuste analüüs) kirjeldatakse uurimuse tulemusi(joonistused,

skeemid, diagrammid, statistilised andmed, võrdlev analüüs) ning nende põhjendust, kus

peab kajastust leidma autori isiklik arvamus ning tema suhtumine uurimuse tulemustesse.

7.4.2.2.3 Lõppsõna

Tehakse kokkuvõtte tööst, sõnastatakse tulemused ja järeldused, antakse praktilisi soovitusi

ning määratakse tulevaste uurimiste perspektiivid.

7.4.2.2.4 Infoallikad ( kasutatud kirjandus)

Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali mahu , millega töötas õpilane uurimistöö

käigus( mainitakse ainult need materjalid,millele autor viidab). Infoallikateks võivad olla

monograafiad, artiklite kogumikud,teaduslikud ajakirjad, andmebaasid Internetis jne).

Allikate nimekirja vormistamises kõigepealt loetletakse kirjandus( autor, raamatu nimetus,

linn, kirjastus , aasta), seejärel teised allikad. Nimekiri loendatakse ja nummerdatakse

tähestikulises järjekorras autorite perekonnanime järgi. Kui allikas ei ole autor nimetatud, siis

nimekirjas see allikas saab koha vastavalt oma pealkirjale.

7.4.2.2.5 Lisad

Lisad- illustratiivne lisamaterjal, mis on töö põhiosaga seotud (tabelid, graafikud,

joonistused, pildid, ankeetide vormid jne). Antud osa ei ole kohustuslik ( soovitatakse

uurimistöö suure mahu puhul).

7.4.2.3 Töö loogiline ülesehitus:

1. Tiitelleht

2. sisukord

3. sissejuhatus

4. Sisu alaosade kaupa (teoreetiline osa, praktiline osa, tulemuste analüüs)

5. Lõppsõna

6. Infoallikad (kirjanduse loetelu)

30

7. lisad (vajadusel)

8. resümee (riigikeeles)

7.4.2.4 Töö stiil ja keel

Töö tuleb vormistada vastavalt ortograafia ja ortoeepia eeskirjadele. On tähtis järgida teatud

stiili ning olla korrektne sõnade valikul. Jutustuse maneer peab olema ühesugune kogu töö

jooksul, peab vältima igapäevakõne stiili.

7.5 UURIMISTÖÖ VORMISTAMISE KORD

7.5.1 Üldsätted

Uurimistöö peab olema esitatud trükitult (arvutis) A4 formaadis, kasutatakse ainult üks lehe

pool, trükise suurus on 12, Times New Roman, Normal, teksti ühtlustamine lehe laiuse pidi,

vahe ridade vahel on 1,5. Äärte suuruseks on ülevalt ja alt-2sm, vasakult-3-4 sm, paremalt-1-

2 sm.

Kõik leheküljed alates tiitellehest nummerdatakse. Lehekülje number pannakse alla.

Tiitellehel lehekülje numbrit ei panda. Iga uus osa(sissjuhatus,töö osad, allikate loetelu, lisad)

alustatakse uuest leheküljest. Pealkiri trükitakse rasvaselt,paigaldatakse rea algusele,punkti

pealkirja lõpus ei panda. Vahe pealkirja ja teksti vahel peab olema vähemalt üks vahe.

7.5.2 Тiitelleht

Tiitellehel peavad olema järgmised andmed:

1. Õppeasutuse nimetus

2. Autori ees- ja perekonnanimi

3. Klass

4. Töö nimetus sõnata „teema” ja juttumärkideta

5. Töö liik (uurimistöö jne ) ja õppeaine

6. Juhendaja ees- ja perekonnanimi

7. Linna nimetus ja töö kirjutamise aasta

Tiitellehe kirja suurus ei oma erilist tähtsust.

7.5.3 Sisukord (sisu)

Sisukord (sisu) paigaldatakse pärast tiitellehte. Sisukorras tuuakse välja kõik töös

olemasolevad pealkirjad ning näidatakse leheküljed, millest töö osad algavad. Sisukorra

pealkirjad peavad täpselt kordama pealkirju töö tekstis. Sissejuhatus, lõppsõna, lisad ja

resümee sisukorras( sisu) ei nummerdata.

31

7.5.4 Viited

Kui töö sisaldab tsitaate või viiteid ütlustele, on vaja näidata allika number nimekirjas ja

lehekülje number Ruut-või ümmargustes märkides tsitaadi või viite lõpus. Nt:

(Исследования Томсена показали, что большинство одноосновных кислот ...3, с. 12

или « Дракон в крови. Герой в луче. – Так надо.» Марина Цветаева 5, с. 134 или

Древняя мудрость гласит: «Скажи мне — и я забуду, покажи мне — и я запомню, дай

мне действовать самому— и я научусь» [1, с. 65] )

7.6 ÕPILASTÖÖ RETSENSEERIMISE KAITSMISE/ESITLEMISE JA HINDAMISE

KORD

Praktilise/uurimistöö kaitsmiseks/esitlemiseks lubatakse õpilane, kes ettenähtud ajaks esitas

juhendajale ja retsensendile oma praktilise/uurimistöö.

Õpilastöö juhendaja esitab oma arvamuse töö kohta kooli eksamikomisjonile kirjalikus vormis.

Retsendent esitab kirjaliku retsensiooni õpilasele ja kooli eksamikomisjonile. Retsendent hindab

lähtudes uurimistöö sisust järgmist: töö sisu vastavus teemale, ülesehituse loogilisus, autori

arvamus, vastava temaatikaga kirjanduse kasutamine, töö originaalsus, keele kasutuse ja töö

vormistamise korrektsus. Ta märgib töö tugevaid ja nõrku külgi, esitab küsimusi ja annab

soovitusi edaspidisteks uuringuteks.

Kaasautorluse korras õpilastöö kaitsmisel/esitlemisel osalevad kõik grupi liikmed.

Õpilane esitleb oma praktilist/uurimistööd suulise ettekanena ning selleks antakse talle aega(u 10

min).

Praktilise/uurimistöö kaitsmiseks võib õpilane kasutada ette valmistatud slaidesitlust.

Kirjalik/teoreetiline osa ning suuline kaitsmise osa peavad andma piisava pildi nii töö loomise

protsessist kui ka selle lõpptulemusest.

Lõpuhinne kajastab:

õpilase tegevust praktilise/uurimistöö ettevalmistust

Praktilise/uurimistöö hinnangut ( koos kirjaliku osaga)

õpilase esinemist töö kaitsmisel/esitamisel

Hinnang antakse:

Töö sisule: töö vastavus teemale, püstitatud eesmärkide saavutamine jne

Praktilise/uurimistöö protsessile: õpilase algatus teema valikul, ajagraafiku järgimine,

kokkilepete täitmine, ideede rohkus, suhtlemisoskus

32

Praktilise/uurimistöö vormistamisele: teksti, jooniste,graafikute ja tabelite, allikate ja

viidete korrektne vormistamine

Praktilise/uurimistöö kaitsmisele/esitlemisele: kaitsmise ülesehitus, esitlus,kõne

tempo, näitlikkus, illustratiivsus, kontakt kuulajatega.

8. ÕPILASTE KONSULTEERIMINE JA INFORMEERIMINE

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium näeb ette andekate õpilaste pedagoogilist juhendamist.

Andekate või ajutiselt õppematerjali omandamisega mittetoimetulevate õpilate toetamiseks

korraldab Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium konsultatsioonitunde tunnivälisel ajal.

Vastavalt õpilase hariduslikele erivajadustele võib Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium teha

muudatusi või korrigeerida õppeaega, -sisu, -protsessi, tunnetuskeskkonda või tunnetusliku

tegevuse sihteesmärke.

Kui muudatused või parandused suurendavad tunduvalt nädala õppekoormust, tõstavad või

vähendavad õppimise intensiivsust võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, siis töötatakse nende

realiseerimiseks välja individuaalne õppekava.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium tagab õpilastele juurdepääsu infole, mis on seotud õppe-

kasvatusliku protsessi ja konsultatsioonidega. Vajalikku infot õpiedukuse kohta võivad õpilased

saada e-koolist, aineõpetajate konsultatsioonide kohta – kooli veebileheküljelt ja gümnaasiumi

infotahvlitelt. Vajadusel saavad õpilased ja nende vanemad pöörduda õpetajate poole

individuaalselt või elektronposti teel e-päevikus.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium korraldab õpilaste informeerimise edasiõppimise

võimalustest ja üldtendentsidest tööturul, tagab juurdepääsu karjääriplaneerimise teenustele

(karjääriõpe, karjääriplaneerimise info ja konsultatsioonid).

33

9. KARJÄÄRIVALIKU TEENUSTE OSUTAMISE

ORGANISEERIMINE

Põhineb järgmistel põhimõtetel:

Kujundamine õpilastel õppimise kui elukestva protsessi arusaama;

Õpilaste teadlik vastutusevõtmine oma valiku eest karjääri sfääris;

Enesetunnetus ja adekvaatse enesehinnangu kujundamine õpilastel;

Õpilaste tutvumine erinevate tegevussfääridega, tööde/elukutsetega, tööseadusega,

võimalustega hariduse ja õppimise sfääris, üldiste tööturu suunadega ja kohaliku

majanduskeskkonnaga;

Kooli koostöö erinevate õppeasutustega nii Eestis kui ka välismaal;

10. GÜMNAASIUMI ÕPETAJA TÖÖPLAANI KOOSTAMISE

PÕHIMÕTTED

1. Temaatiline kalenderplan on dokument, mis korraldab õpetaja tegevust ainekava täitmisel ning

on koostatud projekteerimise põhimõttel.

2. Temaatilise kalenderplaani töötab õpetaja välja iga õppeaasta jaoks vastavalt riikliku

õppekava nõudmistele.

3. Õpetaja välja töötatud temaatiline kalenderplaan kooskõlastatakse direktori asetäitjaga õppe-

ja kasvatustöö alal ning kinnitatakse direktori poolt. Igaastase temaatilise kalenderplaani

läbivaatamise tähtajad: enne 1. septembrit.

4.Temaatilise kalenderplaani koostamise ülesanded on:

gümnasisti hingelisele, füüsilisele, õiguslikule, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule

orienteeritud haridusprotsessi tulemuste saavutamiseks vajalike optimaalsete vormide,

meetodite ja vahendite kindlakstegemine läbi läbivate teemade ja ainetsüklite

õppematerjali sisu lõimingu;

õppematerjali osade ja teemade õppimise järjekorra määramine;

üksikute tundide ning kursuse teemade vahelise seose määramine;

34

õppeprotsessi korraldamise vormide järjestikkuse määramine õppeaines

5. Temaatiline kalenderplaan peab olema vormistatud elektrooniliselt A4 lehtedele.

6. Gümnaasiumi astmes peab tundide arv vastama kursuste arvule õppeplaanis korrutatuna 35

tunniga (1 kursus - 35 tundi).

Aineõpetaja temaatilise kalenderplaani ülesehitus:

tiitelleht;

õppeaine temaatiline planeerimine.

10.1 SOOVITUSI TIITELLEHE VORMISTAMISEKS

1) haridusasutuse täielik nimi;

2) dokumendi nimetus (temaatiline kalenderplaan);

3) aine ja kursuse nimetus (peab vastama nimetusele õppeplaanis), õppeaasta;

4) klass/paralleel;

5) tundide arv aastas, planeeritud kontrollvormide arv kursuse jooksul;

6) tundide arv nädalas vastavalt õppeplaanile

7) õpetaja ees- ja perekonnanimi

10.2 SOOVITUSI ÕPETAJA TEMAATILISE KALENDERPLAANI

VORMISTAMISEKS

Temaatilist kalenderplaani täidetakse tabeli vormis, mis võiks sisaldada järgmiseid osi::

1) nr – tunni number;

Kasutatakse läbivat numeratsiooni, et näidata vastavust õppekava ja õppeplaani

tunniarvu vastavust;

planeeritud läbiviimise kuupäev:

temaatilise kalenderplaani koostamisel planeeritakse tunni läbiviimise kuupäeva, aga

tunni läbiviimisel ja e-päeviku täitmisel kantakse sisse tegelik tunni läbiviimise kuupäev. Tundide

ploki planeerimisel määratakse iga tunni läbiviimise kuupäev. Vajalik nõudmine: plaanijärgse,

läbiviidud ja e-päevikusse siise kantud tunni kuupäeva kokkulangemine.

Õpetajast sõltumatute asjaolude tõttu (haigus, koolitused jms) võivad tundide läbiviimise

kuupäevad olla muudetud, mis peab kajastuma temaatilises kalenderplaanis, nagu ka tundide

35

ühendamine. Õppeaasta lõpuks peab õppekava olema täidetud täies mahus, kasutades vajadusel

tihendamist.

2) õpitava õppematerjali osa nimetus; tunni teema

ühe teema omandamine võib olla planeeritud mitmeks tunniks. Vastavalt sellele lahtris

„Tundide arv” märgitakse nende arvu;

3) läbivate teemade aspektid

4) teematiliste tundide arv

5) kasutatav eestikeelne terminoloogia/ põhimõisted

6) positiivse õpikeskkonna korraldamise meetodite ja vormide märgistamine (tund,

muuseumi- ja ekskursiooniõpe, konverents, seminar, vestlus, multimeediavahendid, didaktiline

või rollimäng, harjutused, iseseisev töö, uurimuslik ja loominguline töö, õppeprojektid, e-õpe ja

internet keskkonna kasutamine jms)

7) oodatavad õpitulemused

8) kodune ülesanne kirjalikus või numbrilises vormis (nr ___, lk ____). Õppematerjali

omandamise käigus on õpetajal õigus ümberjaotada kodused ülesanded tundide vahel, aga on

kohustatud täitma kogu mahu;

9) hindamine vastavalt Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi Hindamiskorrale

10) märkus:

Märkus võib sisaldada:

kuupäevade erinevuste põhjus jms ;

-nõrga õpiedukusega õpilaste jaoks mõeldud individuaalsete ülesannete sisu;

planeeritud individuaalne töö andekate õpilastega;

planeeritud innovatiivne tegevus.

11. GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE

KORD

1. Kool töötab muutuvates välistingimustes, seetõttu peab kooli õppekava olema pidevalt

arenev, täienev.

2. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate;

õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate, Mustamäe Linnaosa Valitsuse,

36

teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja

ainekavade koostamisel.

3. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse

erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.

4. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku

korralduse eest vastutab kooli director.

5. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise korra

kinnitab kooli director.

6. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava uuendamine ja korrigeerimine viiakse

igaaastatelt läbi vastavalt:

Uute riiklike normatiivdokumentide vastuvõtmisele;

Tallinna Haridusameti materjalidele;

Mustamäe Linnaosa Valitsuse ettepanekutele;

Lastevanemate ja kooli hoolekogu ettepanekutele;

Õppenõukogude otsusele;

Projektitegevuse tulemustele;

Muutmistele kooli finantseerimises, õpilaste arvus, töötajate kooseisus, materiaal-

tehnilises baasis;

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi aastatöö tulemustele.

7. Muudatused gümnaasiumi õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks

kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

12. TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI HINDAMISE KORD

12.1.ÜLDSÄTTED

12.1.1Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise eesmärgid:

1. Toetada õpilase arengut - anda tagasisidet õpilase arengust.

2. Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut.

3. Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

4. Anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.

37

12.1.2 Informatsioon hindamisest ja hinnetest.

1. Teadmiste ja oskuste printsiibid ja kord on sätestatud kooli õppekavas ning on

kättesaadavad lapsevanemale, hooldajale, kasuvanemale (edaspidi lapsevanem), õpilasele,

õpetajale ning on avalikustatud kooli veebilehel „Õppetöö” lingi all.

2. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise printsiipe ja korda tutvustab õpilastele

klassijuhataja ning aineõpetajad.

3. Õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise printsiipe ja korda tutvustab õpilastele

klassijuhataja.

4. Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt ja e-kooli päeviku kaudu teavet

oma hinnete kohta.

5. Lapsevanemal on õigus saada informatsiooni oma lapse teadmiste ja oskuste ning hoolsuse

ja käitumise hindamise printsiipide ja korra kohta, samuti teada saada oma lapse hinnetest

või sellest, kuidas hinnatakse tema lapse teadmisi ja oskusi elektroonilise päeviku kaudu,

klassijuhatajalt või aineõpetajalt.

6. Õpetaja on kohustatud panema hinded elektroonilisesse päevikusse hiljemalt 5 päeva

jooksul pärast kirjalikku tööd ning samal päeval pärast suulise vastuse toimumist vastavalt

töökavas toodud hindamisele.

12.1.3 Teadmiste ja oskuste hindamise kord

1. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste

(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel, arvestades õpilase

teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

2. Õppeveerandi, poolaasta või kursuse alguses teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele

teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

3. Õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse

kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja fikseeritakse elektroonilises päevikus

kontrolltööde graafikus.

4. Individuaalõppekava järgi õppiva õpilase teadmised ja oskused hinnatakse

individuaalõppekavas ettenähtud korras.

5. Õpetaja poolt hinnatavate ülesannete täitmine (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö)

on õpilasele kohustuslikud. Hinnatava töö täitmisest keeldumine võrdub materjali

mitteomandamisega ning seda hinnatakse hindega „nõrk”, mis võrdub ”1”.

38

6. Kui õpilane puudub teemat kokkuvõtva töö tegemise ajal, kooskõlastatakse selle ülesande

täitmise aeg ja vorm õpetajaga. Õpilasel on õigus sooritada hinnatav töö 10 õppepäeva

jooksul pärast kooli naasmist. Kui ettemääratud ajaks pole ülesanne õpilase poolt

täidetud, siis see võrdub materjali mitteomandamisega ning seda hinnatakse hindega

„nõrk”, mis võrdub ”1”.

7. Kui töö hindamisel avastatakse kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise fakte, siis

suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, õpilase praktilist tegevust

hinnatakse hindega „nõrk” mis võrdub ”1”.

8. Hinnates õpilaste oskusi ja teadmisi kehalises kasvatuses muusikas, kunstis, tööõpetuses

peab arvestama õpilase individuaalseid iseärasusi.

9. Kui õpilane on kehalise kasvatuse tundidest vabastatud, siis õpetaja määrab talle ülesande

(referaadi, loomingulise või uurimistöö), mida hinnatakse vastavalt seda tüüpi tööde

kohta käivate kriteeriumite järgi.

12.1.4 Koondhinne ja hindamise üldjuhud

1. Põhikoolis on koondhindeks hinne teadmiste ja oskuste eest veerandi, poolaasta,

õppeaasta või kooliastme kokkuvõttes (10-12 klass).

2. Hinded poolaasta eest pannakse välja nendes ainetes, milles terve õppeaasta vältel toimus

1 õppetund nädalas.

3. Veerandi-, poolaasta-, kursusehinne pannakse välja vähemalt kolme hinde alusel, mida

õpilane sai vastava perioodi jooksul.

4. Veerandi-, poolaasta-, kursusehinne pannakse välja lähtudes kõikide hinnete keskmisest,

mida õpilane sai vastava perioodi jooksul.

5. Põhikoolis pannakse õppeaine aastahinne välja veerandi- või poolaastahinnete alusel.

6. Koondhinne kooliastme eest (10-12 klass) pannakse välja lähtudes kõikidest

kursusehinnetest, mida õpilane sai vastava perioodi jooksul.

7. Kui hinnete keskmine on 2,5 või 3,5 või 4,5, siis pannakse koondhinne vastavalt õpetaja

äranägemisele.

8. Kui õpilasel puudub või on mitterahuldav veerandi/poolaasta/kursusehinne, siis antakse

talle võimalus likvideerida võlgnevus järgneva veerandi/kursuse 10 päeva jooksul õpetaja

poolt määratud korras.

9. Kui põhikooli õpilasel on 2 õppeveerandis või I poolaastas mitterahuldavad hinded, siis

töötab aineõpetaja koostöös gümnaasiumi psühholoogiga tema jaoks antud aines välja

39

individuaalse õppekava. Individuaalne õppekava peab soodustama vajalike teadmiste ja

oskuste omandamist.

10. Kui veerandi/poolaasta/kursusehinne jäi panemata seoses õpilase puudumistega üle 50%

tundidest ning õpilane ei kasutanud ka võimalust materjali järelvastamiseks, siis

koondhinde panemisel arvestatakse, et õpilase teadmised ja oskused antud kursuse

läbimisel vastavad hindele „1“ (nõrk).

11. Lisaõppetööle jäänud õpilase aasta- või kooliastmehinne pannakse lisaõppetöö lõpus

ning selle tulemusi arvestades.

12. Gümnaasiumiastme hinded pannakse 12. klassi õpilasele välja enne riigieksami

läbiviimist. Gümnaasiumiastme hinded teistes ainetes pannakse välja enne õppeperioodi

lõppu. Gümnaasiumiastme hinded ainetes, milles õpilane pidi tegema lisatööd, pannakse

välja pärast lisaõppetöö lõpetamist.

13. Direktori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel, mis on esitatud septembri lõpuks, on

gümnaasiumi osa õpilastel lubatud parandada eelmiste õppeaastate üks kursusehinne

mitte hiljemalt kui jooksva õppeaasta I poolaasta lõpuks.

Septembri lõpuni direktori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel 9.klassi

õpilasel on lubatud parandada eelmistel õpiaastatel saadud 1 aastahinne mitte

hiljem kui jooksva õppeaasta I.poolaasta jooksul

14. Erandkorras moodustatakse õppenõukogu otsusel ja aineõpetaja nõusolekul, direktori

käskkirja alusel ainekomisjon ning 12.klassi õpilasel lubatakse lisaks parandada mitte

rohkem kui 3 kursusehinnet 2 eelmise aasta eest.

12.1.5. Hinnete ning sõnaliste hinnangute vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine

1. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hinde või suulise hinnanguga rahulolematuse korral

pöörduda aineõpetaja poole selgituste saamiseks kümne päeva jooksul pärast hinde teada

saamist.

2. Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema

põhjendatud taotluse alusel. Otsusest informeerib kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult 5 päeva

jooksul peale otsuse vastuvõtmist.

12.2. KASUTATAV HINDAMISSÜSTEEM

40

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium oma õppeasutuse keskel piirdub viiepallise

hindamissüsteemiga.

1. Hinde „5” (väga hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline

tegevus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90-100%).

2. Hinde „4” (hea) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus

on peamiselt õppekava nõuetele vastav, kuid on olemas väiksemaid vigu või vastus ei ole

täielik (75-89%).

3. Hinde „3” (rahuldav) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline

tegevus on peamiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb vigu ning puudusi (50-74%).

4. Hinde „2” (puudulik) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline

tegevus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20-49%).

5. Hinde „1” (nõrk) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus

ei vasta õppekava nõuetele (0-19%).

Hinne Vastavus õppekava nõuetele

„5”

«väga hea»90 – 100%

„4”

«hea»75 - 89%

„3”

«rahuldav»50 – 74%

„2”

«puudulik»20 – 49%

„1”

«nõrk»0 – 19%

12. 3. KUJUNDAV HINDAMINE

Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate

saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab

ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Üks koord poolaastas iga õpetaja peab andma õpilasele kujundava hinnangu ning vormistama

selle e-päevikus.

41

Kujundava hindamise hinnangut nendes õppeainetes, mida õpitakse üks kord nädalas, võib e-

päevikusse sisse kanda üks kord aastas.

12.4. SUULISTE NING KIRJALIKE SÕNALISTE HINNANGUTE KASUTAMINE 1.-2.

KLASSI ÕPILASTE OSKUSTE JA TEADMISTE HINDAMISEL.

1. Õppeprotsessi käigus antakse õpilasele tema teadmiste ja oskuste suulised ja kirjalikud

sõnalised hinnangud. Õppeveerandi, poolaasta ning õppeperioodi lõpus antakse

kirjalikult kokkuvõtvad sõnalised hinnangud, millel ei ole numbrilist ekvivalenti.

2. Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates

õppeainetes ning tema üldkompetentsi lähtudes õppekava nõuetest.

3. Pärast 2. klassi lõpetamist ning pärast „Hea Alguse” programmi järgi töötava 3. ja 4.

klassi lõpetamist on vaja konverteerida jooksva õppeaasta suulised hinded, mis on

aluseks õpilase üleviimisele järgmisesse klassi, hindeskaalale, mis on kehtestatud

käesoleva Hindamiskorra 2. osas.

4. 1. ja 2. klassi ning „Hea Alguse” programmi järgi töötava 3. ja 4. klassi õpilaste

väljalangemisel on vaja konverteerida jooksva õppeaasta suulised hinded hindeskaalale,

mis on kehtestatud käesoleva Hindamiskorra 2. osas.

12.5. JÄRELVASTAMISE NING JÄRELVASTAMISTÖÖDE LÄBIVIIMISE KORD

1. Veerandi/kursuse/poolaasta lõpus viiakse läbi kokkuvõttev kontrolltöö, mis õpetaja

äranägemisel on kohustuslik nendele õpilastele, kes puudusid antud perioodi jooksul

ühest või rohkemast kontrolltöödest. Vajadusel kaitseb õpilane tööd vestluses õpetajaga.

2. Õpilasi, kes on jooksva perioodi kontrolltöödega õigeaegselt ning edukalt hakkama

saanud, võib vabastada kokkuvõtva kontrolltöö kirjutamisest.

12.6. HINDELISTE ARVESTUSTE LÄBIVIIMISE KORD, NÕUDMISED,

TINGIMUSED 8. NING 11. KLASSIS.

1. 8. ja 11.klasside õpilased on kohustatud koostama/täitma uurimistööd/praktilised tööd,

mis on põhikooli/gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Tööde täitmise/ koostamise

tingimused ja kord on esitatud kooli õppekavas.

12.7. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMISE KORD.

Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumi astmes ainult hindamist.

42

12.7.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk:

1. Suunata õpilane täitma koolikorra eeskirju ning järgima ühiskonna käitumisreegleid ning

eetikanorme.

2. Motiveerida õpilasi õppeülesandeid hoolikalt täitma.

12.7.2 Käitumise hindamine

1. Käitumise hindamise aluseks on koolikorra eeskirja täismine, k.a. üldine koolikohustus,

ning ühiskonna käitumisreeglite ning eetikanormide täitmine.

2. Hindega „eeskujulik” hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui tema jaoks on kooli

sisekorraeeskirjade täitmine ja ühiskonna käitumisreeglite ja eetikanormide järgimine

tavaline igas olukorras ja kes täidab koolikorra eeskirju eeskujulikult ja pidevalt.

3. Hindega „hea” hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta järgib ühiskonna

käitumisreegleid ja eetikanorme ning täidab kooli sisekorra-eeskirju ja ei puudu tundidest

ilma mõjuva põhjuseta.

4. Hindega „rahuldav ” hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta üldjuhul järgib ühiskonna

käitumisreegleid ning eetikanorme ja täidab kooli sisekorraeeskirju, kuid esines ka

üksikuid väikseid korrarikkumisi.

5. Hindega „mitterahuldav ” hinnatakse õpilase käitumist juhul, kui ta ei täida kooli

sisekorra-eeskirju, ei allu õpetajate nõudmistele ning ei järgi ühiskonna käitumisreegleid

ja eetikanorme. Õpilase käitumist võib hinnata kui „mitterahuldav” ka üksiku ebaeetilise

käitumise ning korrarikkumise eest.

12.7.3. Hoolsuse hindamine

1. Põhikooli õpilase hoolsuse hinde aluseks on tema suhtumine õppetöösse: tema töökus,

kohusetundlikkus ning õppeülesannete regulaarne täitmine.

2. Hindega „eeskujulik” hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta alati suhtub

õppeülesannetesse kohusetundlikult ning töökusega, õpib vastavalt oma võimetele, täidab

ülesandeid korralikult ja regulaarselt, on initsiatiivne ja viib oma töö lõpuni.

3. Hindega „hea” hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta suhtub õppeülesannetesse

kohusetunde ning töökusega, täidab neid regulaarselt ning õigeaegselt, on hoolas ning

õpib vastavalt oma võimetele.

4. Hindega „rahuldav” hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta põhiliselt täidab

õppeülesandeid, kuid ebaregulaarselt, ei ole piisavalt töökas ning ei õpi vastavalt oma

tegelikele võimetele.

43

5. Hindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilase hoolsust siis, kui ta ei täida õppeülesandeid,

ei õpi vastavalt oma tegelikele võimetele, suhtub õppeülesannetesse vastutustundetult

ning lohakalt.

12.8. ÕPILASTE JÄRGMISESSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING TÄIENDAVA

ÕPPETÖÖ MÄÄRAMISE KORD.

12.8.1. Õpilase järgmisesse klassi üleviimine

1. Õpilase järgmisesse klassi üleviimise, lisaõppetöö ning klassikursuse kordamise otsustab

õpenõukogu koondhinnete või sõnaliste koondhinnete alusel.

2. Põhikooli õpilased viiakse üle järgmisesse klassi juhul, kui neile pole täiendavat

õppetööd määratud. Otsuse nende õpilaste kohta, kes on jäetud täiendavale õppetööle,

kuid ei ole jäetud klassikursut kordama, võib vastu võtta jooksva õppeaasta 31. augustini.

3. Need gümnaasiumiastme õpilased, kellel aasta jooksul oli rohkem kui 50%

mitterahuldavaid kursusehindeid kolmes või rohkem õppeainetes, kustutatakse

õppenõukogu otsusel kooli õpilaste nimekirjast.

12.8.2. Õpilase jätmine täiendavale õppetööle

1. Põhikooli õpilane jäetakse täiendavale õppetööle selleks, et ta omandaks teadmised ja

oskused, mida nõuab tema suhtes rakendatav õppekava nendes ainetes, kus tema

teadmised olid hinnatud kui „puudulikud” või „nõrgad” või milles ta sai identse

kokkuvõtva sõnalise hinnangu või juhul, kui õpilane jäeti hindamata.

2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeperioodi lõppedes õppenõukogu poolt

määratud ajaks ajavahemikul kuni jooksva õppeaasta 31. augustini.

3. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja otsesel juhendamisel spetsiaalsed

õppeülesanded, mis toetavad antud aines nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist.

4. Täiendava õppetöö tulemused kontrollitakse ja hinnatakse.

12.8.3. Klassikursuse kordamine

1. Põhikooli õpilase võib õppenõukogu põhjendatud otsusel jätta klassikursust kordama, kui

õpilasel on kolmes või enamas õppeaines välja pandud aastahinne „puudulik” või „nõrk”,

täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekava nõutavad õpitulemused ei ole

saavutatud ka individuaalse õppekava või muude koolis rakendatavate tugisüsteeme

44

rakendamisel. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisse õpilase või tema seadusliku

esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

2. Klassikursust ei jäeta kordama:

lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja individuaalse õppekava järgi

õppivaid põhikooli õpilasi;

gümnaasiumiastmes õppivaid õpilasi.

3. Kui põhikooli või gümnaasiumiastme õppija alustas õppeaastat ning katkestas selle

erinevate asjaolude sunnil, mis on seotud pikaajaliste sõitudega välismaale, siis naasmise

korral on õpilasel võimalik vajalikul moel esitatud ning tõlgetega varustatud

õppedokumentide alusel ja õppenõukogu otsusel kas jätkata õpinguid järgmises klassis

või korrata alustatud kursust.

protokoll nr.1 03.09.2012

45

13. TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI VASTUVÕTMISE JA

LAHKUMISE KORD

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi vastuvõtmise ja koolist lahkumise kord kehtestatakse

lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja Tallinna Linnavolikogu 21. detsembri

2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ alusel.

13.1. KOOLI VASTUVÕTMINE

13.1.1.Üldsätted:

13.1.2.1. Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) või piiratud teovõimega

sisseastuja puhul vanem kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse;

13.1.2.2. Kooli direktor kinnitab õpilaste nimekirja käskkirjaga õppeaasta alguses, hiljemalt

10.septembriks;

13.1.2.3. Kool avalikustab õpilaste vastuvõtu korra kooli veebilehel hiljemalt jooksva aasta

1.veebruariks;

13.1.2.4. Juhul, kui sisseastuja või piiratud teovõimega sisseastuja puhul tema lapsevanem soovib

kooli vahetada, teatab ta oma soovist koolile kirjalikult;

13.1.2.5. Kooli vastuvõtmiseks esitatakse:

Vormikohane avaldus

Sisseastuja sünnitunnistus ja/või isikut tõendav dokument

Avaldaja isikut tõendav dokument

Õpilase tervisekaart (selle olemasolul)

Väljavõte õpilasraamatust (2.-9. ja 11.-12.klass)

Hinneteleht (õppeperioodi jooksul saabumisel)

Klassitunnistus või haridust tõendav dokument

Foto õpilaspileti vormistamiseks

13.1.2.6. Õpilane saab olla ainult ühe kooli nimekirjas.

13.1.2. Vastuvõtmine 1.klassi

13.1.2.1. Üldsätted:

1.kassi võetakse lapsi, kes on jooksva aasta 1.oktoobriks saanud 7-aastaseks. Vanema 46

avaldusel võib kooli astuda ka koolikohustuslikust east noorem laps lähtudes PGS §7 lg 5.

13.1.2.2. 1.klassi vastuvõtu tingimused ja korraldus:

1. Isik või tema vanem või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) esitab 1. märtsist

15. märtsini Tallinna Haridusametisse taotluse kirjalikult (sh elektroonselt digitaalset

allkirjastatuna) või elektrooniliselt ühtses veebikeskkonnas (e-koolis).

2. Koolikohustuslikust east noorema lapse seaduslik esindaja esitab lisaks taotlusele ka

lasteasutuse hinnangu lapse koolivalmiduse kohta või nõustamiskomisjoni soovituse.

3. Tallinna Haridusameti juhataja määrab isikutele oma käskkirjaga elukohajärgse kooli

hiljemalt 20. maiks.

4. Tallinna Haridusamet edastab kahe tööpäeva jooksul peale käskkirja andmist koolidele

elektrooniliselt isikute nimed, kellele see kool on määratud elukohajärgseks kooliks.

5. Tallinna Haridusamet teavitab elukohajärgse kooli määramisest kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis isiku rahvastikuregistrijärgsele aadressile või ühtses

veebikeskkonnas elektrooniliselt (eKoolis) hiljemalt viie tööpäeva jooksul nimetatud

käskkirja andmisest.

6. Lapsevanem teavitab elukohajärgset kooli hiljemalt 10. juuniks tema lapsele määratud

õppekoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest kirjalikult või veebikeskkonas (eKoolis).

7. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium teeb veebikeskkonnas (eKool) hiljemalt

15. juuniks märke isikute kohta, kes teavitasid kooli õppekoha vastuvõtmisest või kes ei

ole teavitanud kooli õppekoha vastuvõtmisest või õppekohast loobumisest.

8. Alates 15. juunist toimub vabaks jäänud õppekohtade komplekteerimine avalduste alusel

ajalises järjekorras.

13.1.3. Vastuvõtmine üleminekuklassidesse

1. Õpilaste vastuvõtt ühest koolist teise üleminekul toimub üldjuhul õppeaasta lõpul.

2. Erandjuhul võib õpilast vastu võtta ka õppeaasta jooksul, kui selleks näidatakse taotluse

esitaja poolt ära vältimatu vajadus.

3. Kooli vastuvõtmiseks esitatakse p.1 loetletud dokumendid.

4. Õpilase kooli vastuvõtmisel saadetakse eelmisele koolile sellekohane kirjalik teatis.

5. Haridust tõendava dokumendi puudumisel või õppekavade erinevuse puhul (välismaal

õppinud, lihtsustatud õppekava alusel õppinud vm.) määratakse õpilasele sobiv klass

47

õppenõukogu otsusega.

6. 2.-9.klassi võetakse õpilasi vabade kohtade olemasolul ja õppekava sobivusel.

Õpilaskoha puudumisel tehakse koostööd Tallinna Haridusametiga õpilasele sobiva

lähima kooli leidmiseks.

7. 11.-12.klassi võetakse õpilasi vabade kohtade olemasolul, õppekava sobivusel

eelnevate õpitulemuste ja vestluse alusel.

13.1.4. Vastuvõtmine 10. klassi

13.1.4.2. 10.klassi vastuvõtu tingimused ja korraldus:

1. Kirjalikke taotlusi 10.klassi astumiseks võetakse vastu 15.-25.juunini;

2. 10.klassis õppida soovivate õpilastega viiakse läbi suulised vestlused välja selgitamaks

õpilste poolt valitavad valikkursused. Suulised vestlused viivad läbi direktori asetäitjad

õppe- ja kasvatustöö alal, 9.klasside klassijuhatajad ja valikkursuste aineõpetajad;

3. Kui kirjalikke avaldusi on laekunud enam, kui on 10.klassis õppekohti, on koolil õigus

koostada hiljemalt 25.juuniks kirjaliku taotluse esitanud õpilaste pingerida. Vastuvõtu

otsuse aluseks oleva lõpliku pingerea koostamisel võetakse arvesse nii põhikooli

lõpetamise tulemusi kui ka suuliste vestluste tulemusi;

4. Otsusest vastuvõtmise/mittevastuvõtmise kohta teavitab kool õpilast ja vanemaid

kirjalikult (e-kirjaga või paberkandjal) hiljemalt 1.juuliks;

5. Kirjaliku taotluse ja nõutavate dokumentide alusel registreerib kool õpilase e-koolis

esialgsesse õpilaste nimekirja;

6. Kool arvab õpilase esialgsest nimekirjast välja lapsevanema kirjaliku taotluse alusel.

13.2. KOOLIST LAHKUMINE

13.2.1. Üldsätted

13.2.1.1. Õpilane lahkub koolist põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel, teise kooli

üleminemisel või koolist väljaheitmisel.

13.2.2. Põhikooli või gümnaasiumi lõpetamine

1. Edukalt lõpetanud õpilane kustutatakse kooli õpilaste nimekirjast lõputunnistuse

saamisel. Õpilaste väljaarvamine toimub õppenõukogu otsusest lähtuva direktori

käskkirja alusel;

2. Kui põhikooli lõpetanu jätkab õpinguid gümnaasiumis, toimub tema gümnaasiumi

48

http://1.4.2.5/

http://1.4.2.4/

http://1.4.2.2/

http://1.4.2.1/

vastuvõtmine p.1.4. kehtestatud korra alusel.

3. Enne eksamiperioodi lõppu 9. ja 12.klassi õpilast koolist välja ei arvata;

4. Kooli lõpetajatele väljastatakse vajalikud dokumendid: lõputunnistus(ed),

klassitunnistus, tervisekaart;

5. Koolist lahkumisel tagastab õpilane tema kasutuses olnud kooli vara.

13.2.3. Koolist lahkumine avalduse alusel

1. Koolist lahkumine omal soovil võib olla seotud ühest koolist teise üleminekuga,

haridustee katkestamise, õpilase haiguse või välismaale elama asumisega;

2. Õpilane tagastab koolile õpilaspileti ja tema kasutuses olnud kooli vara (õpikud,

raamatud vms.). Tõendi võlgnevuste likvideerimise kohta väljastab kooli raamatukogu

töötaja.

3. Õpilasele antakse koolist kaasa direktori poolt kinnitatud klassitunnistus või selle

koopia, väljavõte õpilasraamatust, veerandi või kursuse kestel lahkunule ka direktori poolt

kinnitatud väljavõte saadud hinnetest, gümnaasiumi astme õpilasele põhikooli

lõputunnistus;

4. Õpilase dokumendid valmistab ette klassijuhataja, tema puudumisel õppealajuhataja

või kantseleijuhataja.

5. Koolist lahkumine teise kooli üleminekul

1. Koolikohustusliku õpilase koolist lahkumine on võimalik vaid teise kooli

üleminekul ja toimub lapsevanema või õpilase seadusliku esindaja avalduse alusel.

Avalduses näidatakse, millises koolis õpilane õpinguid jätkab;

2. Koolist lahkunud koolikohustusliku õpilase staatuseks EHIS-is märgitakse

„ootel”. Õpilane kustutatakse direktori käskkirjaga õpilaste nimekirjast, kui nime

järelt on märge kadunud. Kui 5 päeva jooksul ei ole EHIS-is märget teise kooli

vastuvõtmise kohta, teavitab kool sellest 3 päeva jooksul õpilase elukohajärgset

valla- või linnavalitsust;

3. 18-aastaseks saanud põhikooli õpilane võib enne õppeperioodi lõppu koolist

lahkuda lapsevanema või tema poolt volitatud isiku avalduse alusel;

4. Gümnaasiumi astme õpilane võib koolist lahkuda vanema poolt kinnitatud

avalduse alusel;

5. Koolist lahkumiseks vajalikud dokumendid vormistatakse p.2.2.

kirjeldatud korras. Õpilane kustutatakse kooli nimekirjast direktori käskkirja

alusel.

49

http://2.3.5.5/

http://2.3.5.4/

http://2.3.5.3/

http://2.3.5.2/

http://2.3.5.1/

6. Koolist väljaheitmine

7. Koolikohustuslikku põhikooliõpilast koolist välja ei heideta.

8. 18-aastaseks saanud õpilast või gümnaasiumi astme õpilast võib koolist välja heita

järgmistel juhtudel:

Kui õpilane oma käitumise või tegevusega ohustab teiste õpilaste turvalisust

Kui 18-aastasele põhikooliõpilasele on põhjuseta puudumise tõttu jäänud välja

panemata kahe järjestikuse õppeveerandi kokkuvõtvad hinded

Kui gümnaasiumi astme õpilasel on õppeperioodi lõpuks kolmes või enamas

õppekursuses võlgnevused

Kui 12.klassi õpilane ei ole eksamiperioodi lõpuks täitnud kooli lõpetamiseks

vajalikke tingimusi

Kui 18-aastaseks saanud 9.klassi õpilane ei lõpeta põhikooli (enam kui 2

puudulikku).

Kui gümnaasiumiõpilane eirab korduvalt kooli kodukorda.

9. Koolist väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi kooli vastuvõtmise ja koolist lahkumise kord on

kooskõlastatud kooli hoolekoguga 10.01.2012 pr nr 3.

14.TALLINNA MUSTAMÄE REAALGÜMNAASIUMI KODUKORD

Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §68 lg 1 alusel. Käesolev

kodukorra redaktsioon on heaks kiidetud Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hoolekogu

koosolekul (12.06.2013.a protokoll nr 7), õppenõukogu koosolekul (31.05.2013.a protokoll nr 7)

ja õpilasesinduse koosolekul 03.06.2013.a, protokoll nr 6.)

Käesolev kodukorra redaktsioon on kehtestatud Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktori

04.09.2013.a käskkirjaga nr 5.1-2/1 ja on kehtiv 1. septembrist 2013. aastast.

14.1. Üldsätted

1.1. Kodukorra reeglid on koostatud kooskõlas Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

1.2. Kodukorra reeglite täitmine on kohustuslik kõigile kooli õpilastele ja töötavale

personalile.

1.3. Gümnaasiumi kodukorda tutvustab õpilastele ja lapsevanematele klassijuhataja.

50

1.4. Õpilased on kohustatud järgima kooli kodukorra eeskirju. Nende rikkumise eest

karistatakse vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning kooli kodukorrale.

1.5. Kooli kodukord on avalik dokument, millega õpilane, vanem ja koolitöötaja saavad

tutvuda kooli veebilehel ja paberkandjal kooli raamatukogus.

1.6. Lähtuvalt erinevatest koolielu reguleerivatest õigusaktidest sätestatakse kooli kodukorras

järgmised korrad:

1.6.1. õpilaste tunnustamise kord (PGS § 57);

1.6.2. tugi- ja mõjutusmeetmete rakendaminе ja rakendamisest teavitamise kord (PGS § 58

lg 9);

1.6.3. õppest puudumisest teavitamise kord (PGS § 35 lg 3);

1.6.4. õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamise kord hindamise korraldusest koolis

ning õpilastele pandud hinnetest ja antud hinnangutest (PGS §29 lg 4, Õpilase

hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust

kordama jätmise alused, tingimused ja kord §4 lg 1);

1.6.5. keskharidust omandava õpilase väljaarvamise tingimused ja kord (PGS § 28 lg 2);

1.6.6. kord, kuidas teavitatakse õpilast ja vanemat päevakavast ja tunniplaanist ning nendes

tehtavatest muudatustest (PGS § 55 lg 4);

1.6.7. äravõetud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord (PGS § 58 lg 5);

1.6.8. õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning nende koolile

tagastamise tingimused ja kord (PGS §20 lg 2);

1.6.9. õpilaspileti kasutamise kord koolis (Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2008. a

määrus nr 44 Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm § 2 lg 4;

1.6.10. õppekavavälises tegevuses kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-,

tehniliste ja muude vahendite õpilaste poolt kasutamise kord (PGS §40 lg 2);

1.6.11. jälgimisseadmestiku kasutamise kord (PGS § 44 lg 6);

1.6.12. õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest olukordade

ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite

lahendamise kord (PGS § 44 lg 2).

14.2. Gümnaasiumi töökorraldus

1. Tööpäevadel koolimaja uks avatakse kell 7.00 ja suletakse kell 19.00. Puhkepäevadel

kool on suletud.

2. Õpilased tulevad kooli mitte hiljem kui 10 minutit enne tunni algust.51

http://www.mhum.tln.edu.ee/?sec=kodukord#top%23top

3. Õppetunnid koolis toimuvad kooli direktori poolt kinnitatud tunniplaani alusel. Tunnid

algavad kell 8.00.

4. Tundide asendusi ja muudatusi tunniplaanis on õigus teha ainult õppealajuhatajal.

5. Õpilaste ja õpetajate viibimine koolis õppe- ja tööajast muudel aegadel on võimalik

eelneva kokkuleppe alusel juhtkonnaga.

6. Põhikooli õpilast võib tunnist kõrvaldada ainult õppealajuhataja või direktori nõusolekul

ning vastav teade edastatakse vanemale e-kooli kaudu.

7. Koolipäeva jooksul võib õpilast mõjuvatel põhjustel koolist lubada lahkuda

klassijuhataja, tema puudumisel direktor või õppealajuhataja. Kooliõde fikseerib lapse

terviserikke, teavitab vanemat, kuid koolist lahkumiseks tuleb pöörduda klassijuhataja

või juhtkonna poole.

8. Klassijuhataja või kooli juhtkonna kirjaliku teate alusel päevikus avab garderoobi töötaja

õpilasele garderoobi.

9. Õppepäeva sees ilma loata tundidest lahkumist loetakse põhjendamata puudumiseks.

10. Kantselei, psühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, raamatukoguhoidja, meditsiiniline

personal, tehniline teenindus, ringid ja pikapäevarühmad töötavad vastavalt kinnitatud

graafikule.

11. Konsultatsioonide ajad määratakse õpilaste jaoks kindlaks eraldi graafikuna, mis

koostatakse iga poolaasta alguseks.

12. Kõik klassivälised üritused kavandatakse klassijuhataja tööplaanis. Klassivälised üritused

toimuvad väljaspool õppetööd, peamiselt õppeveerandi lõpus peale lõpuhinnete

väljapanemist. Tööplaanis mittekajastatud ürituste läbiviimise võimalust vaadeldakse

individuaalses korras.

13. Õppekava toetavad klassivälised üritused kavandatakse aineõpetaja tööplaanis. Need

võivad toimuda nii koolis kui ka väljaspool kooli õppekäigu või ekskursioonina jms

vastavalt tunniplaanile. Tööplaanis mittekajastatud ürituste läbiviimise võimalust

vaadeldakse individuaalses korras. Õppekäikudele, ekskursioonidele lubatakse õpilased

koos õpetajatega direktori käskkirja alusel kooskõlas Tallinna Mustamäe

Reaalgümnaasiumi kooliväliste ürituste läbiviimise korraga.

14.3.Ühtsed nõudmised õpilastele

14.3.1.Koolivorm:

Kool i õp i l a s t e l e on m ää ra t ud koo l i s kandm is eks hoo le kogu j a

õp i l a se s i nduse ga kooskõ l a s t a t ud koo l ivo rm i e s eme d .52

14.3.2.Õpilase õigused:

saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet koolikorralduse, õppimisvõimaluste,

hindamise korra jne kohta

saada juurdepääs enda hinnetele, kontrolltööde graafikutele, koduülesannetele ning

õpetajate märkustele e–koolis;

saada selgitusi enda kirjalike ja suuliste vastuste hindamise kohta ning samuti enda

hoolsuse ja käitumise kohta;

vajaduse korral õppida individuaalse õpekava järgi;

saada tasuta ainealaseid lisakonsultatsioone vastavalt konsultatsioonide graafikule;

esindada gümnaasiumi olümpiaadidel, konkurssidel, viktoriinidel, võistlustel;

õpetaja, logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja raamatukogu lisaabile nende

tööpäeva jooksul;

tunnustusele kohusetundliku õppimise ja eeskujuliku käitumise eest, aktiivse

osalemise eest kooli ja klassi ühiskondlikus elus, gümnaasiumi esindamise eest

aineolümpiaadidel, konkurssidel, viktoriinidel, võistlustel;

võtta osa õpilasesinduse tööst, näidata üles initsiatiivi;

osaleda õpilasesinduse esindajate kaudu õppenõukogude ja hoolekogu töös vastavalt

päevakorrale;

teha ettepanekuid gümnaasiumi tööd puudutavate probleemide lahendamiseks ning

aktiivselt selles töös osaleda solvamata seejuures teisi;

pöörduda klassijuhataja, õpetaja, juhtkonna poole küsimustega ja saada abi nende

lahendamisel;

viibida enda õppe- ja kasvatusprotsessis tekkinud probleemide arutamise juures;

pöörduda õppealajuhataja poole veerandi-, kursuse– või aastahinde vaidlustamiseks,

sel juhul toimub arvestuse sooritamine õppeainekomisjoni juuresolekul.

14.3.3.Õpilase kohustused:

omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;

täitma kodukorra eeskirju;

omama õpilaspiletit ja esitama seda gümnaasiumi töötajate nõudmisel;

mitte hilinema tundidesse ega üritustele;

suhtuma õppetöösse kohusetundlikult;

mitte puuduma koolist põhjuseta;

käituma nii gümnaasiumis kui ka väljaspool kooli väärikalt ja tagama oma

käitumisega töörahu kaasõpilastele ja personalile;53

hoolitsema gümnaasiumi au eest ning toetama traditsioone, kooli mainet;

hoolitsema nooremate õpilaste eest, olla nende jaoks eeskujuks;

suhtuma lugupidamisega õpilastesse, õpetajatesse, gümnaasiumi töötajatesse;

järgima tervislikku eluviisi (mitte suitsetama, mitte tarvitama alkohoolseid jooke ega

narkootilisi aineid);

jälgima ohutustehnika ja tuleohutuse ja tervisekaitse nõudeid, õppima ning täitma

liikluseeskirju;

hoidma korda ja puhtust gümnaasiumis ja selle territooriumil, täitma

kohusetundlikult klassi ja kooli korrapidaja kohustusi;

säilitama ja hoidma kooli vara;

hoidma korras õpikuid ja õppevahendeid, raamatukogu raamatuid;

suvekoolivaheajale minnes või gümnaasiumist lahkudes on õpilane kohustatud

tagastama talle kasutusse antud õpikud ja õppevahendid; õpikute või õppevahendite

rikkumise korral või kaotamise puhul vastutab õpilane selle eest EV seaduste alusel;

andma õppeaasta lõpus õpikud raamatukokku, ilukirjandus tuleb tagastada

raamatukogule määratud ajaks;

omama ja korralikult täitma põhikooli õpilasele kidlaksmääratud õpilaspäevikut,

esitama seda õpetaja nõudmisel, iga nädal esitama lapsevanemale allakirjutamiseks;

jälgima isiklikku hügieeni, tulema kooli puhtas ja korrektses riietuses;

omama vahetusjalatseid, mida võib hoida garderoobis kilekoti sees;

vahetusjalatsiteks ei sobi saapad, spordijalatsid, põrandakatet määrivad jalanõud;

tundide toimumise ajal mitte kutsuma kooli ruumidesse või territooriumile oma

sõpru ja tuttavaid;

viibima gümnaasiumi ametiruumides ainult juhtkonna loal või õpetaja kutsel.

14.3.4.Tunnis:

õpilane tuleb klassiruumi pärast esimest koolikella, valmistub tunniks ette;

tunni algust fikseerib teine koolikell;

õpilane kannab vajalikke õppevahendeid iga tund kaasas;

1.-3. klasside õpilased tulevad keelte-, arvuti- ja muusikaõpetuse tundi koos

õpetajaga;

1.-5.klasside õpilased tulevad kehalise kasvatuse tundi koos õpetajaga;

kui õpetaja puudub 5 minutit pärast tunni algust, teatatakse sellest korrapidaja-

administraatorile;

õpilased teretavad õpetajat tunni alguses püsti tõustes ja istuvad õpetaja loal;

54

tundi on keelatud hilineda ilma mõjuva põhjuseta; tundi hilinemist fikseeritakse nii

õpilas- kui ka e-päevikus;

õpilasel on keelatud tunnis hoida laual või käes elektroon- ja sideseadmeid, va

aineõpetaja loal;

õpilane tervitab püsti tõusmisega kõiki täiskasvanuid, kes tulevad klassi;

õpilane jälgib tähelepanelikult õpetaja seletusi ja kaasõpilase vastuseid, ei juhi enda

ega kaasõpilaste tähelepanu kõrvale;

õpilane täidab õpetaja nõudmisi, tõstab kätt, kui soovib vastata või pöörduda õpetaja

poole küsimusega;

enne tunni algust õpilane hoiatab õpetajat, kui ta pole tunniks valmistunud, ütleb

põhjuse;

igas tunnis õpilane kirjutab õpilaspäevikusse üles koduseid ülesandeid ja täidab neid

süstemaatiliselt;

õpilane hoiab oma töökohta puhtuses ja korras;

tunni lõpetab õpetaja vastavalt kella helinale;

õpilane korrastab oma töökoha pärast tunni lõpetamist;

tunni lõppedes kustutatakse klassivalgustus, tuulutatakse õpperuum ja pannakse see

kinni;

õpilase tunnist puudumine ei vabasta teda õppematerjali omandamisest.

14.3.5.Vahetunnis:

vahetundide ajal viibivad õpilased gümnaasiumi koridorides, hea ilmaga korrapidaja-

administraatori loal õues;

gümnaasiumiastme õpilased võivad väljuda gümnaasiumist peale 2., 3., ja 4. tundi

klassijuhataja nõusolekul, jättes õpilaspilet valvelauda;

õpilane viibib seal, kus tal algab vastavalt tunniplaanile uus tund;

õpilane käitub viisakalt, järgib ohutu käitumise reegleid, ei jookse mööda treppe ja

ruume, ei karju;

õpilane ei pane koolikotti aknalauale, vaid kabineti seina äärde põrandale;

14.3.6.Sööklas:

2.tunni algul annavad klassid korrapidaja-administraatorile andmeid puuduvate

õpilaste arvust;

1.-9.klassi õpilased söövad koolisööklas tasuta (PGSi §42), 10.-12.klassi õpilased

maksavad koolieine eest;

55

igale klassile on ette nähtud teatud söögivahetund ja söögilauad;

kõikidele õpilastele pakutakse tasuta piima (1 klaas õpilase kohta päevas), õpilane

kasutab hoolikalt piimaaparaati ja valab endale nii palju piima kui palju suudab ära

juua;

õpilane järgib isikliku hügieeni reegleid (peseb käsi), hoiab korda laua taga, ei söö

püsti seistes, suhtub hoolikalt toiduainetesse, koristab enda järel kasutatud nõud, ei

vii toitu koolisööklast välja;

söökla korda jälgib klassijuhataja, viimase äraolekul aineõpetaja vastavalt kinnitatud

graafikule.

14.3.7.Garderoobis:

õpilane jätab välisriideid ja vahetusjalatseid garderoobi; varguste vältimiseks õpilane

ei jäta garderoobi ja spordisaali riidehoidu võtmeid, raha ega teisi hinnalisi asju;

hoolduseta jäetud hinnaliste asjade eest gümnaasium ei vastuta;

õpilane tuleb garderoobi ainult koos õpetajaga, kes viis läbi viimase tunni või

klassijuhataja saatel;

kui õpilane lahkub koolist enne tundide lõppu, siis garderoob avatakse talle ainult sel

juhul, kui päevikus on klassijuhataja või juhtkonna liikme luba koos allkirjaga;

iga klass hoiab korda oma garderoobis, mida iga päev kontrollib klassikorrapidaja;

õpilastel on keelatud viibida riidehoius v.a. riietumise ajal;

isiklikke riidekappe jagatakse gümnaasiumi astme õpilastele tasuta; õppeaasta lõpus

isiklike riidekappide võtmed tagastatakse majandusalajuhatajale;

mitmekordsete isiklike riidekappide kasutamise korra rikkumiste eest on juhtkonnal

õigus jätta korrarikkuja ilma isikliku riidekapita;

kõik korrarikkumised fikseerib korrapidaja-administraator.

14.3.8.Üritusel:

loengutele, kontserditele ja muudele kooli üritustele, mis toimuvad kooli ruumides,

saadab õpilasi õpetaja, kelle tund parajasti antud klassis toimub;

õpilase välimus peab vastama ürituse iseloomule (varakult kokku lepitud);

spordiriietus ja spordijalatsid on sobilikud ainult spordiüritusel;

pidulikel üritustel on nõutav pidulik riietus koolivormi elementidega;

õpilane kõrvaldatakse ürituselt, kui õpilane käitub ebakorrektselt;

ürituse lõppedes saadab õpilasi saalist välja õpetaja, kellega koos õpilased üritusele

tulid;

56

14.3.9. Vabastamine õppetööst osalemiseks olümpiaadidel ja võistlustel:

olümpiaadi koolivoorus osalevad õpilased on samal päeval õppetööst vabastatud,

piirkonnavooruks ja vabariiklikuks olümpiaadiks valmistavatel õpilastel on õigus

kolmele vabale päevale;

spordivõistluste osalemiseks vabastatakse õpilased samal päeval kolm tundi enne

võistlust;

õppetööst vabastatud õpilaste nimekiri peab olema korralduste päevikus mitte hiljem

kui üks päev enne üritust;

14.3.10. Kodukorra rikkumisel tarvitusele võetavad mõjutusmeetmed:

õpetaja, klassijuhataja suuline laitus;

kirjalik laitus päevikus või e–koolis;

käitumishinde alandamine;

tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes vastavalt PGSi §58

direktori käskkiri noomituse määramiseks;

õppenõukogu otsusega käitumishinde alandamine mitterahuldavaks;

taotluse esitamine politseile karistuse määramiseks EV seaduste rikkumiste puhul;

gümnaasiumist väljaheitmine PGSi §28 alusel;

Mõjutusmeetme rakendamisest ja karistamisest teavitatakse vanemat suulises või vajaduse korral

kirjalikus vormis.

14.3.11. Gümnaasiumi poolt tehtav profülaktiline töö õpilaste karistamise ennetamiseks:

ennetustöö kooli psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja politsei poolt (vestlused, loengud

vm);

õpetaja, klassijuhataja poolt arenguvestluse läbiviimine;

õpilase kutsumine koos vanematega õpetaja, klassijuhataja juurde vestlusele;

tugivõrgustiku nõupidamised õpilase ja ta vanemate kutsumisega;

pöördumine taotlusega kohaliku omavalitsuse poole.

14.4. Lapsevanemad

14.4.1. Vanemate õigused ja kohustused:

vanemad või õpilase seaduslikud esindajad nõuavad lastelt kooli kodukorra eeskirjade

ja Põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse täitmist;

jälgivad oma lapse õpitulemusi;57

vanematel on õigus:

- saada teavet, mis puudutab õpingute hindamist, õpilase käitumist koolis;

- saada õpetajatelt ja juhtkonnalt teavet õppetöö korraldamisest;

- saada juurdepääs oma lapse hinnetele, kontrolltööde graafikutele,

koduülesannetele ning märkustele ja infole lapse puudumistest tundidest e-

päeviku kaudu või muul viisil vanema taotluse alusel;

- osaleda oma last puudutava küsimuste arutluses;

- osaleda lastevanemate esinduse kaudu õppenõukogude ja hoolekogu töös;

õppeajal külastavad lapsevanemad kooli ainult eelneval kokkuleppel õpetajaga;

algklasside õpilaste vanemad saadavad lapse kooli ukseni, vajadusel kuni

garderoobini ja ootavad pärast tunde fuajees;

õppeajal vanemad võivad tulla klassi ainult koos õpetajaga;

lapse haigestumise puhul samal päeval informeerib lapsevanem sellest klassijuhatajat

ja teeb vastava märke lapse õpilaspäevikusse (PGSi §36);

õpilase arengu toetamiseks vähemalt üks kord õppeaasta jooksul osaleb vanem kooli

poolt korraldatud arenguvetlusel;

lapse tasulises huviringis käimise korral tasub lapsevanem arved kinni õigeaegselt

vastavalt esitatud arvele.

14.4.2. Arenguvestlustel osalemine:

Vastavalt PGSi §37 õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis

vähemalt üks kord õppeasta jooksul arenguvestlus, kus osalevad õpilane,

klassijuhataja, piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ja vajaduse korral teised

koolitöötajad, tugispetsialistid ning õpilase elukohajärgse linnavalitsuse esindajad

poolte vastastikusel kokkuleppel.

Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida

kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele

kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset linnavalitsust, kes

korraldab vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise.

14.5. KOOLI ÕPILASTE TUNNUSTAMISE KORD

1. Eduka õppimise, eeskujuliku või hea käitumise eest, saavutuste eest olümpiaadidel,

ainevõistlustel, konkurssidel, spordivõistlustel linna, maakondlikul ja/või üleriigilisel ning

rahvusvahelisel tasandil, isikliku eeskuju, ühiskondliku ja koolivälise aktiivsuse ning koolielu 58

väärika edendamise eest võib põhikooli ja gümnaasiumi õpilast õppeperioodi jooksul ning lõpul

ja kooli lõpetamisel tunnustada järgmiselt:

1.1. Suulise kiitusega,

1.2. Kiitusega e-päevikus,

1.3. Direktori käskkirjaga,

1.4. Ainesektsioonide kiituskirjaga,

1.5. Kiitusega õppeaasta lõpus klassitunnistusel,

1.6. Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest»,

1.7. Kooli kiituskirjaga õppeaasta lõpus,

1.8. Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines»,

1.9.Kiitusega põhikooli lõputunnistusel,

1.10. Kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumi lõpus,

1.11. Kooli tänukirjaga õpilase perekonnale põhikooli ja gümnaasiumi lõpus,

1.12. Kooli tänukirjaga koolielu edendamise või kooli esindamise eest,

1.13. Direktori kutsega kooli tänuvastuvõtule õppeaasta lõpus,

1.14.Tunnustamine kooli kodulehel või stendil,

1.15.Tunnustamine õpilasesinduse tänukirjaga õppeaasta lõpus.

1. Suulise kiitusega võivad õpilast tunnustada kõik õpetajad.

2. Käesoleva lõike punktis 1.2.-1.5., 1.7., 1.11.-1.14. õpilaste tunnustamiseks ettepaneku teevad

aineõpetajad, klassijuhatajad, huvijuht, õppealajuhatajad.

3. Käesoleva lõike punktis 1.15. õpilaste tunnustamise otsustab õpilasesinduse liikmete

ettepanekul õpilasesinduse esimees.

4. Käesoleva lõike punktis 1.6., 1.8.-1.10. õpilaste tunnustamise otsustab õppenõukogu.

14.6. ÕPILASE TUGI- JA MÕJUTUSMEETME RAKENDAMINE JA

RAKENDAMISEST TEAVITAMISE KORD

1. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamisel lähtub kool Haldusmenetluse seaduses

§ 25 -§ 32 sätestatust, arvestades Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatut.

2. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse sõltuvalt rakendatavast meetmest õpilast

ja tema vanemat direktori käskkirja ärakirja või õppenõukogu otsuse ärakirja kättetoimetamise

kaudu.

14.7. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE59

14.7.1. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel:

Vastavalt PGSi §11 vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist,

sealhulgas:

looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise

eeldused;

esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

tingimustel ja korras;

kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;

pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides

sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

Kui vanem ei täida neid kohustusi, pöördub kool elukohajärgse linnavalitsuse poole taotlusega

lapse õiguste kaitsmiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks.

14.7.2. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks:

1) Vastavalt PGSi §12 koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva

põhjuseta puudunud õpilase suhtes tulenevalt puudumise põhjustest ühte või mitut PGSi § 58

lõikes 3 sätestatud meetmetest.

2) Kui kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel,

et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele

pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks linnavalitsuse poole.

14.7.3.Vanema vastutus koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest:

PGSi §14 alusel vanemat karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema

koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul

põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest.

60

14.8. ÕPPEST PUUDUMISEST TEAVITAMISE KORD

14.8.1.Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine:

1) Vastavalt PGSi §35 õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli

päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.

2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest

puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks.

Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:

õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse § 8

lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused,

mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;

olulised perekondlikud põhjused;

muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.

3) Õpilane on teadlik, et õppest puudumine (mistahes põhjustel) ei vabasta teda õppematrejali

omandamise kohustusest.

4) Õpilase puudumine seoses reisimisega on lubatud juhul, kui tal ei ole puudulikke hindeid.

Vanem kirjutab avalduse kooli direktori nimele, kus teatab puudumise põhjusest ja ajast.

Vanema vastutus, et õpilane iseseisvalt õpib, vältimaks õppeprogrammidest mahajäämist.

14.8.2. Koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine:

PGSi §36 alusel

1. Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest

puudumisest ja selle põhjustest. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud,

teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval. Hiljemalt ülejärgmisel

õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise

kestusest.

2. Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on

esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või

61

pöörduda õpilase elukohajärgse linnavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise

puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

3. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise

põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest

õpilase elukohajärgset linnavalitsust, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise

põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

4. Andmed mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste kohta kantakse hariduse infosüsteemi

õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse (EHIS).

14.9. ÕPILASE JA TEMA SEADUSLIKU ESINDAJA TEAVITAMISE KORD

HINDAMISE KORRALDUSEST KOOLIS NING ÕPILASTE PANDUD HINNETEST JA

ANTUD HINNAGUTEST

1. Kooli õppekavaga sätestatud hindamise korraldus on avalikustatud Tallinna Mustamäe

Reaalgümnaasiumi tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

2. Veerandi või kursuse algul teeb õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks vastava õppeaine

nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi ning hindamise kriteeriumid.

Õpetaja lähtub õpilaste teavitamisel õpetaja töökavast, mille ta on koostanud kooliõppekava

üldosa ja ainekava alusel kõikidele klassidele, kus ta õpetab ning milles on täpsustatud kooli

ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning

õpetajatevahelist koostööd. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppekava üldosaga ja

ainekavadega saab tutvuda kooli veebilehel.

3. Klassijuhataja teeb õppeaasta algul õpilastele teatavaks õpilaste käitumise ja hoolsuse

hindamise põhimõtted ja kriteeriumid põhikoolis ning käitumise hindamise põhimõtted ja

kriteeriumid gümnaasiumis. Täiendav informatsioon käitumise ja hoolsuse hindamise

korraldusest on avalikustatud kooli veebilehel.

4. Õpilast ja tema seaduslikku esindajat teavitab kool veerandi või kursuse jooksul saadud

hinnetest elektroonilise õppeinfosüsteemi vahendusel, kui õpilase seaduslik esindaja on teinud

vastava avalduse informatsiooni elektrooniliseks vastuvõtmiseks.

5. Veerandi või kursuse jooksul saadud hinnetest teavitatakse kõiki õpilasi ja nende seaduslikke

esindajaid kolm nädalat enne veerandi või kursuse lõppu vanemaga kokkulepitud sidekanali

kaudu. 62

6. I kuni III kooliastme õpilast ja tema seaduslikku esindajat teavitab kool kokkuvõtvatest

veerandihinnetest, käitumise- ja hoolsuse hinnetest elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu;

kokkuvõtvatest aastahinnetest, käitumise- ja hoolsuse hinnetest aga elektroonilise

õppeinfosüsteemi ja klassitunnistuse kaudu.

7. Gümnaasiumiastme õpilast ja tema seaduslikku esindajat teavitab kool kursuse- ja

kooliastmehinnetest ning käitumise hinnetest elektroonilise õppeinfosüsteemi ja klassitunnistuse

kaudu õppeaasta lõpus.

8. Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.

9. Õpilase seaduslikul esindajal on õigus saada täiendavat teavet hindamise korralduse kohta

kooli veebilehelt ja vastavalt avaliku teabe seadusele.

14.10. ÕPILASE KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD

1. Õpilase koolist väljaarvamisel lähtub kool PGS-ses §28 sätestatust.

2. Õpilane arvatakse koolist välja, kui ta oma käitumisega ohustab enda ja teiste turvalisust ning

kasutab korduvalt esemeid viisil, mis toovad kaasa esemete hoiule võtmise, välja arvatud

koolikohustuslik õpilane.

3. Õpilane arvatakse koolist välja, kui ta on puudutud õppeperioodi jooksul 30% või rohkem

tunde ilma mõjuva põhjuseta, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.

4. Koolikohustuslik 2.-9. klassi õpilane arvatakse koolist välja, kui ta on vanem kui 17 aastat ja

ei käi koolis, temal ei ole perioodihindeid kahe veerandi eest või tema käitumine seab ohtu teiste

inimeste julgeoleku.

14.11. KOOLI PÄEVAKAVAST ÕPILASELE KOHALDUVA OSA ÕPILASELE JA

TEMA VANEMALE TEATAVAKS TEGEMISE KORD

1. Kooli päevakava on avalik dokument, millega saab tutvuda kooli veebilehel, õpilase päevikus

ja kooli infostendil.

2. Klassijuhataja kohustus on tutvustada kehtivat päevakava vanematele ja õpilastele ning uutele

õpilastele ja nende vanematele.

14.12. ÄRAVÕETUD ESEMETE HOIUSTAMINE JA NENDE TAGASTAMISE KORD

63

1. Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada

isikut ennast või teist isikut, mis võiks kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra asja

kahjustamise.

2. Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool Võlaõigusseaduses

§ 883 - § 986 sätestatust.

3. Kooli hoiule antud eset hoiab direktor. Direktor, kellele ese on hoiule antud, peab hoidma eset

selle säilimist tagaval viisil.

4. Mõjutusmeetme, milleks on eseme kooli hoiulevõtmine, rakendamise protokollimine on

kohustuslik. Õpilasele, kellelt ese hoiule võetakse, väljastab direktor viivitamata eseme

hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse kooli nimetus, isiku andmed, kelle ese hoiule

võetakse, hoiulevõtmise aeg ja põhjus, õiguslik alus, mõjutusmeetme rakendamise otsust

sisaldava käskkirja number ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui õpilane, kellelt ese hoiule

võetakse, ei ole eseme omanik ega selle seaduslik valdaja või kui eset ei võetud hoiule isikult

ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab direktor omanikku või seaduslikku

esindajat eseme hoiulevõtmisest viivitamata.

5. Hoiulevõetud eseme omanikule või seaduslikule valdajale tagastatakse asi viivitamata pärast

hoiulevõtmise aluse äralangemist.

6. Eseme hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

14.13. ÕPIKUTE, TÖÖRAAMATUTE, TÖÖVIHIKUTE JA TÖÖLEHTEDE

KASUTAMISE NING NENDE KOOLILE TAGASTAMISE TINGIMUSED JA KORD

1. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool

Võlaõigusseaduses § 389 - § 395 sätestatust, arvestades Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

§ 20 sätestatut ja haridus- ja teadusministri 18. märtsi 2011.a määruses nr

Kooliraamatukogude töökorralduse alused sätestatud erisusi.

2. Õpilane või tema vanem ja koolitöötaja peab kandma tasuta kasutamiseks antud õpikute,

tööraamatute, töövihikute ja töölehtede säilitamiseks vajalikud kulud. Õpilasel ja

koolitöötajal on õigus võtta ära õpikute tagastamisel enda poolt õpikutele tehtud

parendused, kui see on õpikut kahjustamata võimalik.

3. Õpilane ja koolitöötaja ei vastuta kasutusse antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja

töölehtede otstarbelisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.

4. Õpilane ja koolitöötaja peab tema kasutusse antud õpikud kasutustähtaja lõppemisel

tagastama. Kooli raamatukogu võib õppevahendi tagastamist nõuda ka varem, kui on

64

möödunud aeg, mille jooksul õpilane ja koolitöötaja oleks saanud kasutuseesmärgi

saavutada.

5. Õpikute tagastamine kasutustähtaja lõpul toimub raamatukogu poolt määratud tähtaja

jooksul, mis on sätestatud raamatukogu kasutuseeskirjas.

6. Raamatukogu võib õpiku tagasi nõuda, kui:

- ta vajab õpikut ettenägematute asjaolude tõttu;

- õpilane või kooltöötaja annab õpiku kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või

kui õppevahend on tõsiselt ohustatud õpilase või koolitöötaja kohustuste rikkumise tõttu;

- õpilane arvatakse koolist välja või koolitöötajaga lõpetatakse tööleping.

7. Kui õpikud laenutati individuaalselt õpilasele, siis vastutab õpikute tagastamise eest õpilane.

Kui õpikud anti ainekomplektina aineõpetajale või klassikomplektina klassijuhatajale, siis

vastutab õpikute raamatukogule tagastamise eest vastavalt aineõpetaja või klassijuhataja.

8. Õppe- või ainekabinetti koolitöötajale antud õpikud tagastatakse raamatukokku või

pikendatakse nende laenutust iga õppetsükli lõpus.

9. Õpilase tekitatud ainelise kahju hüvitab vastavalt õpilane või tema vanem vastavalt

raamatukogu kasutamiseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale. Koolitöötaja tekitatud ainelise

kahju hüvitab koolitöötaja vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjas ette nähtud

hüvituskorrale.

10. Raamatukogule tekitatud kahju hüvitamise nõuded tasuta kasutusse antud õpiku muutusest

või rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks aeguvad kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest.

Õpilase või koolitöötaja nõuded kulude hüvitamiseks või parenduse äravõtmiseks aeguvad

kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest.

14.14. ÕPPEKAVAVÄLISES TEGEVUSES KOOLI RAJATISTE, RUUMIDE,

RAAMATUKOGU, ÕPPE-, SPORDI, TEHNILISTE JA MUUDE VAHENDITE

ÕPILASTE POOLT KASUTAMISE KORD

kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite

tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool Võlaõigusseaduses § 389-§395 sätestatust.

kool annab õpilasele tasuta rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja

muid vahendeid kasutamisse väljaspool õppeaega juhtkonna loal ning ürituse eest

vastutava õpetaja, vanema ringijuhi, huvijuhi kohalolekul.

õpilane kasutab kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid

vahendeid vastavalt ruumide kasutuskorrale neid tahtlikult lõhkumata või rikkumata

õpilane täidab ruumide kasutamisel nendes kehtestatud ohutus- ja korranõudeid,

mida õpetaja tutvustab õpilasele iga õppeaasta koolivälise tegevuse algul.65

14.15. ÕPILASPILETI KASUTAMISE KORD

1. Õpilaspilet on õpilase õppimist tõendav dokument, mille annab õpilasele välja kool pärast

õpilase arvamist kooli õpilaste nimekirja.

2. Õpilaspilet on alla 15 aasta vanuse õpilase isikut tõendav dokument.

3. Õpilaspilet väljastatakse õpilasele tasuta.

4. Õpilane või tema seaduslik esindaja on kohustatud peale õpilase väljaarvamist kooli õpilaste

nimekirjast õpilaspileti koolile tagastama. Kool hävitab tagastatud õpilaspiletid.

5. Õpilapileti kaotamisel esitab õpilane kooli direktori nimele kirjaliku avalduse õpilaspileti

dublikaadi väljastamiseks.

6. Kool vormistab õpilaspileti dublikaadi õpilasele sarnaselt õpilaspileti väljaandmisega, sh

tasuta. Kool registreerib õpilaspileti dublikaadi väljaandmise sarnaselt õpilaspileti

registreerimisega.

7. Lugejateenindus raamatukogus toimub õpilaspileti alusel.

14.16. JÄLGIMISSEADMESTIKU KASUTAMISE KORD

1. Jälgimisseadmestik on tehniliste abivahendite süsteem, mis edastab pildi ja heli, mille abil on

võimalik jälgida isikute tegevust avalikus kohas reaalajas võimalik jälgida, salvestab pildi ja heli,

võimaldab pilti ja heli säilitada ning neid taasesitada. Salvestis on pildi, heli ja muude andmete

elektrooniline kogum.

2. Jälgimisseadmestiku andmete kasutamise eesmärk on:

Ohuolukordade (vara kaitse, füüsilise ja vaimse tervise kaitse) faktiliste

tõendusmaterjalide saamine. Jälgimine on rangelt juhtumipõhine.

Õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine.

3. Jälgimisseadmestikku võib kasutada Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hoonetesse ja

territooriumile paigaldatud vara kaitseks ning isikute ja vara kasutajate turvalisust ohustava olukorra

66

ennetamiseks, olukorrale reageerimiseks ning korrarikkumise menetlemisel asitõendite

väljaselgitamiseks.

4. Info säilib 2 nädalat piiratud juurdepääsuga valvatavas ruumis. Töötaja, kellel on ameti- või

tööülesannetest lähtuvalt õigus ja kohustus salvestist kasutada, töödelda ja hävitada, määrab kooli

direktor.

14.17. ÕPILASTELE JA PERSONALILE OHUTU VIIBIMISE TAGAMINE

GÜMNAASIUMIS

`

Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 3 ja 4 kool peab tagama õpilastele ja

personalile ohutu viibimise gümnaasiumis. Selleks on koolis korraldatud vastavate teenistuste

töö: füüsiline turvamine, meditsiiniline, õppeprotsessi sotsiaal-psühholoogiline tugi, õpetajate ja

vajadusel õpilaste korrapidamine koolis.

14.17.1. Valvetöötaja Kohustused:

registreerima kõiki kooli külastajaid (dokumendi alusel), teavitades seda töötajat,

kelle juurde tuli külaline;

hoidma korda õppepäeva jooksul ja klassiväliste ürituste ajal (mitte lubada kooli

alkohooljoobes külalisi, õpilaste sõpru, ennetama õpilaste lahkumist tundidest);

ennetama koolivara vargust;

ennetama narkodiilerite kooli sattumist.

14.17.2. Õpetaja kohustused:

pidama korda vahetunnis (vastavalt graafikule), nõudes õpilastelt kodukorrareeglite

täitmist, ennetama füüsilise vägivalla juhtumeid õpilaste suhtes;

mitte jätma õpilasi ilma järelvalveta kabinetti, sööklasse, garderoobi, klassivälistele

üritustele, pikapäevarühma, samuti jalutuskäigule;

tegema selgitustööd käitumisreeglitest koolis, tänaval, seletama tuleohutuseeskirju (sh

kuidas evakueeruda), rääkima ohutustehnikast tundides ja vahetundides, aga samuti

ka laboratoorsete ja praktiliste tööde läbiviimisest füüsika, keemia, tööõpetuse

kabinettides ja ohutusest kehalise kasvatuse tunnis;

õpetaja vastutab õpilase ohutuse eest tunnis;

informeerima vanemaid, kui õpilane lahkub koolist õppeprotsessi ajal tervislikel

põhjustel.67

14.17.3. Meditsiinilise personali (SA Tallinna Koolitervishoid: arst, medõde) kohustused:

informeerima klassijuhatajat ja õpilase vanemaid (1.-5.klass) juhul, kui õpilane jäi

haigeks või sai trauma; vajaduse korral jätma õpilase medkabinetti nii kauaks, kuni

talle tulevad vanemad järele;

kui pole võimalik saada ühendust vanematega, siis koos klassijuhatajaga lahendada

küsimus, kuidas transportida õpilane koju;

saama vanematelt nõusolekut lapse vaktsineerimiseks;

aegsasti teavitama aineõpetajaid kavandatud meditsiinilisest ülevaatusest või

plaanipärasest vaktsineerimisest;

14.17.4. Turvalisuse tagamiseks ja koolikiusamist ning igasugust vägivalda vältimaks

õpilastel on keelatud:

lahkuda gümnaasiumi ruumidest enne õppepäeva lõppu ilma klassijuhataja, juhtkonna

liikme või tervishoiutöötaja kirjaliku loata (PGSi § 44 p 7);

viibida üksinda gümnaasiumi teenistusruumides ilma juhtkonna loata;

läbi viia igasuguseid tegevusi, mis tooksid kaasa ohtliku olukorra;

kasutada füüsilist jõudu suhete klaarimisel, ehmatada ja šantažeerida teisi õpilasi ning

kooli töötajaid;

suitsetada gümnaasiumi ruumides ja selle territooriumil;

tarvitada ja levitada alkohoolseid jooke, narkootilisi ja toksilisi aineid;

pildistada ja filmida (lubatud on ainult kooli juhtkonna loal);

õppetundide ja ürituste ajal kasutada mobiiltelefone ja helitekitavaid seadmeid;

kaasa tuua ja levitada pornograafilisi trükiseid;

kaasa tuua endale ja teistele ohtlikke esemeid ja ebaseaduslikke aineid (nt terariistad,

tulirelvad või nendega sarnased seemed, pürotehnika, välgumihklid, tikud, suitsud,

alkohool, narkootikumid või mud mürgised ained);

mängida hasartmänge.

14.17.5. Sotsiaal-psühholoogilise teenistuse töötajad:

viivad läbi profülaktilist tööd õpilaste ja lastevanematega õpilaste koolis ohutu

viibimise loomiseks.

14.17.6. Korrapidamise korraldamine:

Klassikorrapidamine:

68

Klassis on igaks päevaks määratud korrapidajad, kes

teatab korrapidaja-administraatorile hiljemalt kl 9-00 puudujad;

teeb klassitahvli korda;

jagab ja korjab abimaterjalid kokku;

jälgib korda kabinetis ja on abiline klassis asuvale õpetajale;

jälgib korda riietusruumis.

Koolikorrapidamine:

kooli korrapidamist teostavad graafiku järgi juhtkonna liikmed ja õpetajad;

korrapidaja-õpetaja on kohustatud jälgima talle määratud korrapidamiskohas õpilaste

käitumist vahetundide ajal ning märkustele mitteadekvaatse reageerimise puhul

teatama korrarikkumistest korrapidaja-administraatorile, vahetunni lõpus kustutama

tuli treppidel ja koridorides;

korrapidaja-õpetajal on õigus lahkuda oma korrapidamiskohast söögivahetunni ajal

hoiatades sellest ette korrapidaja-asendajat;

korrapidaja-administraator teeb kokkuvõtte päevast ja paneb märkused

korrapidamispäevikusse.

69

1 глава - Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiummreal.tln.edu.ee/et/images/gumnaasiumi oppekava2.doc · Web viewTehakse kokkuvõtte tööst, sõnastatakse tulemused ja järeldused,

Documents