016 ABJA VALLA ARENGUKAVA 2009-2018 Lisa … · 2012. 10. 2. · Abja valla arengukava 2009-2018 Kinnitatud lisa: Eelarvestrateegia 2012-2016 Abja Vallavolikogu määrusega nr 71,

Abja valla arengukava 2009-2018 Kinnitatud lisa: Eelarvestrateegia 2012-2016 Abja Vallavolikogu määrusega nr 71, 27.09.2012

1

016ABJA VALLA

ARENGUKAVA 2009-2018 Lisa

EELARVESTRATEEGIA 2012-2016

SISUKORD

1. Eelarvestrateegia 2

1.1. Sissejuhatus 2

2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 2

2.1. Riigi tasand 2

2.2. KOV tasand 4

3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos 5

3.1. Tulumaks 5

3.2. Maamaks ja muud põhitegevuse tulud 8

3.3. Tasandusfond ja toetusfond 8

4. Põhitegevuse kulude prognoos 9

5. Investeeringute kavandamine 12

6. Kohustuste planeerimine 15

7. Likviidsed varad 18

8. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos 19

9. Finantsdistsipliin 20

10. Tundlikkusanalüüs 22

11. Eelarvestrateegia 2013-2016 rahastuskava 25

12. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG) 33

13. Reservnimekirja tegevused 34


2

1. Eelarvestrateegia 1.1. Sissejuhatus Abja valla eelarvestrateegia tugineb kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, riigieelarve seadusele, raamatupidamisseadusele, samuti valla arengukavale. Abja valla eelarvestrateegia käsitleb Abja valla ja sõltuvate üksuste 2012-2016. aasta tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, temast sõltuvate üksuste finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Tegemist on töövahendiga,mis kirjeldab omavalitsuse ja sõltuvate üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevasterahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse jasõltuvate üksuste tegevust. Abja valla eelarve on kassapõhine, eelarvestrateegias on majandustehingud planeeritud sellesse perioodi, millises toimub raha laekumine või väljamaksmine. Eelarvestrateegias kajastatakse:

1. kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

2. eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos hinnangulise kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatavad finantseerimistegevuse mahud ning likviidsete varade muutus;

3. ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

4. kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;

5. kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;

6. muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. 2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 2.1. Riigi tasand 2012. aasta kevadise Rahandusministeeriumi prognoosi järgi näitab Euroopa majandusstabiliseerumise märke, mis lubab prognoosida Eesti majandusele järgnevateks aastateks püsivat majanduskasvu. Eesti majandus kasvas 2011. aasta esimese kolme kvartali jooksul kiires tempos, keskmiselt aastases võrdluses 8,8%. Peamiseks kasvumootoriks oli eksport, mille osatähtsus ulatus 93%ni jooksevhindades arvutatud SKPst. 2012. aastaks ootame 1,7% majanduskasvu, 2013. aastal ootame kasvu kiirenemist 3%ni, ning kasvu peaks toetama taas ka eksportsektor väliskeskkonna tugevnemise kaudu. Majanduskasv ulatus 2011. aasta kokkuvõttes 7,6%ni. Valdav osa sellest kujunes ettevõtlussektoris, mis andis ligi 90% kogu lisandväärtuse juurdekasvust. Tegevusaladest oli 2011. aastal kõige suurema mõjuga töötlev tööstus,


3

mille lisandväärtus kasvas viiendiku võrra, panustades SKP kasvu 3,2 protsendipunkti. Kasvu vedas endiselt eksportiv tööstus, kus toodangu müük suurenes 34%. Kõige rohkem mõjutas kasvu elektroonikaseadmete tootmine, mille panus töötleva tööstuse toodangu kasvust oli esimesel poolaastal üle 75%. Tööstustoodangu kasvuks ootame sel aastal 5% ning tuleval aastal 8%. Kasvu toetab ka tänavu eelkõige eksportiv tööstus, kuid kasv peaks muutma varasemast laiapõhjalisemaks. Järgnevate aastate tööstuse kasv sõltub peamiselt meie eksportturgudest, kuid kasvule peaks kaasa aitama ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmine ning uutele turgudele sisenemine. Majanduse üldolukorra halvenemine mõjutab ka ehitussektorit, kus kasv tuleb sel aastal mullusest oluliselt tagasihoidlikum. Kui 2011. aastal kasvas Eesti ehitusturg 27%, siis tänavu võib oodata 7%st kasvu. Teenindussektori lisandväärtus kasvas mullu 3%, seda suuresti eksportivate teenindusharude toel. Ärikonjunktuur teenindussektoris selle aasta alguses pisut halvenes, kuid oli aastatagusest siiski parem, viidates tõusutrendi jätkumisele. Samas eksportivas teeninduses ja eelkõige logistikas ja laomajanduses on sel aastal oodata kasvu olulist pidurdumist nõudluse vähenemise tõttu. Siseturule suunatud valdkondade, kaubanduse, infotehnoloogia, tehnika rentimise, projekteerimise ja teiste ehitusega seotud teenindusharude kasv peaks tänavu jätkuma veidi aeglasemalt kui mullu. Järgnevatel aastatel hakkab teenindussektori kasv taas kiirenema kooskõlas välisnõudluse kasvuga ning investeerimis- ja tarbimisaktiivsuse suurenemisega siseturul. Tabel 1. Olulisemad majandusnäitajad 2011-2016

prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos

2011 2012 2013 2014 2015 2016 SKP jooksevhindades (mln €) 15 973 16 672 17 701 18 796 19 995 21 245 SKP reaalkasv 7,6% 1,7% 3,0% 3,4% 3,5% 3,5% SKP nominaalkasv 11,7% 4,4% 6,2% 6,2% 6,4% 6,3% Tarbijahinnaindeks 5,0% 3,3% 3,0% 2,7% 2,7% 2,7% Hõive (tuh inimest) 609,1 613,1 619,5 623,2 625,7 628,2 Kasv 6,7% 0,7% 1,0% 0,6% 0,4% 0,4% Keskmine kuupalk (€) 835,0 867,0 909,9 958,1 1 010,8 1 071,5 Kasv 5,4% 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0% Allikas RM2012a.kevadprognoos

Olulisemad suunad, millest aastatel 2013–2016 valdkonnapoliitikaid planeerides ja iga-aastaseid riigieelarveid koostades lähtutakse on:

1. Majanduslanguse aastate järgselt on oluline taastada valitsussektori eelarve ülejääk ning reservide maht, et olla valmis tulevasteks võimalikeks langustsükliteks ning tagada eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus.

2. Vaatamata majandusolukorra paranemisele oleks olemasolevate poliitikate mitte muutmisel eelarve jätkuvalt puudujäägis. Selleks, et eelarve puudujäägist välja tuua ning mitmetele Euroopa riikidele sarnasesse võlakriisi sattumist vältida, tuleb maksusoodustuste vähendamise, võlgade sissenõudmise, toetuste vajaduspõhisemaks muutmise ja otsetoetusmeetmetelt finantsinstrumentidele järk-järgulise ülemineku, samuti ka riigisektori efektiivsuse ja vajadusel ka seniste või kavandatud teenuste ja toetuste lõpetamise või vähendamise kaudu eelkõige kulusid vähendada, kuid ka tulusid suurendada.

3. Esmane ning ainus arvestatav eelarveline kate uutele tegevustele on sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates.


4

4. Riigieelarvet mõjutavate otsuste tegemine valitsuses toimub kaks korda aastas – eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel. Kehtib ühe eelarvelise otsustusmomendi reegel, eelarveprotsessi väliselt rahajagamist ei toimu. Euroopa Liidu 2014+ vahendid ning 2013+ kvoodimüügist tekkiva tulu planeerimine toimub eelarvestrateegiaprotsessis.

Majanduse olukorra paranemise tõttu, maksubaasi laiendamise ja maksude kogumise tõhustamise abil suureneb maksutulude osakaal eelarves. Eelolevatel aastatel viiakse eelarve ülejääki ja maksukoormust alandatakse. Eelarvekulude tase suhtena SKP-sse väheneb 2016. aastaks võrreldes 2011. aastaga 5,5 protsendipunkti võrra (32,2%ni) ning riigiasutuste ülalpidamiskulude103 osakaal SKP-sse väheneb 1,3 protsendipunkti võrra (4,3%ni). Tõhustatakse riigiadministratsiooni toimimist viies läbi kinnisvarareformi ja tugiteenuste tsentraliseerimise (finants-, personali ja palgaarvestus, riigihanked) ning võetakse kasutusele e-arved. Läbi strateegilise planeerimise ja tulemusjuhtimise arenduste parandatakse juhtimisotsuste kvaliteeti avalikus sektoris.

Vabariigi Valitsuse prioriteedid eelolevateks aastateks on: 1. Valitsussektori eelarve nominaalse ja struktuurse ülejäägi saavutamine. 2. Positiivne iive (Eesti rahvast peab saama kasvav rahvas). 3. Tootlikkuse kasv 73%ni Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2015. 4. Aastaks 2020 kriisieelse tööhõive taseme saavutamine. Selleks kavandatakse 2015. aastal

jõuda 72% tööhõive määrani, vanusegrupis 20.-64. aastat. 5. Põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine 18-

24 aastaste vanusegrupis 11%ni aastaks 2015. 6. Tervena elatud eluea kasv (meestel 57,1 ja naistel 62 eluaastat). 7. Kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni

aastas). Muuhulgas nendest sihtidest lähtuvalt koostatakse riigi eelarvestrateegia iga-aastased rakenduskavad ehk riigieelarved. 2.2. KOV tasand Abja vald hõlmab praeguse Viljandimaa kõige edelapoolsema osa, haarates enda alla ligikaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja valla pindala on 290,21 km². Keskus/tõmbekeskus: Abja-Paluoja linn. 01.01.12 seisuga elasAbja valla territooriumil 2429 inimest. Abja valla arenguväljakutsed:

Tugevused 1. Abja-Paluoja linn kui ajalooliselt väljakujunenud mulgimaa pealinn 2. Rahulik, turvaline ja meeldiv elukeskkond 3. Miljööväärtuslik ja unikaalne looduskeskkond 4. Geograafiline asukoht (samaväärne kaugus Riiast ja Tallinnast) 5. Rikas ajaloopärand 6. Väljakujunenud kultuuritraditsioonid

Nõrkused 1. Töökohtade nappus (registreeritud töötuid 31.01.2012 52 tööealist inimest; registreeritud

majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 2010 aasta seisuga 36) ja selletõttu inimeste lahkumine piirkonnast (rändesaldo 2011 aastal -43)

2. Vananev ja vähenev elanikkond (2011 aastal registreeriti sünde 22, surmasid aga 51; demograafiline tööturusurveindeks 2012 01.jaanuari seisuga 0,66). Elanike arv on vähenenud


5

peale Abja valla ja Abja-Paluoja linna ühinemist 1998 aastal 3190 elanikult 2429 elanikuni 01.01.2012.

3. Amortiseerunud ja räämas objektid linnas ja vallas 4. Abja Gümnaasiumi õpilaste arvu vähenemine (2000 aastal õpilasi 485, 2011 aastal 252) 5. Halb teede olukord 6. Turismipotentsiaali vähene rakendamine 7. Finantsressursi piiratus vallaeelarves 8. Vähene elamuehitus 9. Spordipaikade ja puhkealade ning mänguväljakute vähesus külades

Võimalused 1. Ümbritsev looduskeskkond. 2. Abja Gümnaasiumis pakutavad erinevad õppesuunad ja eelkutseõpeAbja vallas pakutavad

puhkamis- ja rekreatsioonilised tegevused.Soodsad eluasemed. 3. Kasutamata maareserv. 4. Omavalitsussõbralikum riigipoliitika.

Ohud 1. Ääremaastumine 2. Transpordi arengukoridoridest eemal asumine

Tulenevalt Abja valla SWOT-analüüsist, looduskeskkonna, sotsiaalsete ja majanduslike olude analüüsist ning lähtudes Abja valla arengust tulevikus, seisavad Abja ees mitmed väljakutsed, mis vajavad lahendusi lähiaastate jooksul: Piirkonna majandusliku elujõu ja konkurentsivõime suurendamine –Abja valla arenguseisukohalt on oluline soodsa ettevõtluskeskkonna tagamine, kohapealse tootmise ja tööstuse areng, maaturismi areng ja sellega seonduvalt uute teenust pakkuvate ettevõtjate tekkimine. Abja-Paluoja eesmärgiks on välja kujundada edukalt toimiv tööstusala. Prioriteediks on elanike jäämine Abja valda. Ääremaa elanike usku piirkonna elujõulisusse on vaja oluliselt tõsta, ainuke tee selleks on piirkonna ettevõtluse areng, kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse säilitamine,Abja Gümnaasiumi maine tugevdamine, valikainete ja eelkutseõppe võimaluste laiendamine gümnaasiumis. Abja-Paluoja linna ja külade eesmärgiks on pakkuda oma elanikele ja külalistele rahulikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda,Abja-Paluoja kui mulgimaa pealinna maine tõhustamine ja kinnistamine, rahvakultuuri ja kultuuripärandi säilitamine, arendamine ning kogukonna ühtse identiteedi loomine.

3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos 3.1. Tulumaks Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuste olulisimaks tuluallikaks. Üksikisiku tulumaks on jagatud riiklik maks. Füüsilise isiku deklareeritud brutotulust laekus rahvastikuregistri andmete alusel elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele alates 2009. aasta 01.aprillist 11,4% endise 11,93% asemel. Aastatel 2003-2008 suurenesid valla elanike sissetulekud kiiresti, mis koos maksumaksjate arvu kasvuga põhjustasid tulumaksu laekumise olulise tõusu. Majanduskriisi mõjud avaldusid alates 2009 aastast. Maksumaksjate arv vähenes 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga11,5% ja 2010 võrreldes 2009 aastaga veel 3,6%; samas isiku keskmine brutotulu langes samadel perioodidel vastavalt 3,9% ja 3,7%, mis koosmõjus põhjustasid üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemise eelpoolnimetatud võrreldavatel perioodidel 17,9% ja 9,5%. 2011 aastal maksumaksjate arvu langus pidurdus, vähenedes siiski 2010 aastaga võrreldes veel 0,6%; keskmine brutotulu pöördus aga tõusule (kasv võrreldes 2010 aastaga 7,2%), mis võimaldas ka tulumaksu laekumisel suureneda võrreldes 2010 aastaga 7,2%. Aastatel 2013-2016 on keskmiste sissetulekute kasv võrdsustatud Eesti keskmise palga kasvuga 2013 aastal 5%-st kuni 6%-ni 2016 aastal, maksumaksjate arv jääb aastatel 2013-2016 praktiliselt


6

muutumatuks, tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhteks on 2013 aastal arvestatud 11,57%, 2013-2016 11,6%.

Joonis 1 Tulumaksu laekumine Abja vallas 2003-2016 eurodes (alates 2012 prognoos)

Joonis 2 Muutused tulumaksu laekumises, sissetulekute kasvus ja maksumaksjate arvu muutuses aastatel 2006-2016

353 921

438 817484 550

614 158

792 928

933 125

766 485

693 703

753 099

780 700840 264

892 415945 264

1 005 988

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

750

800

850

900

950

1 000

-30,00%

-20,00%

-10,00%

0,00%

10,00%

20,00%

30,00%

40,00%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Tulumaks

Maksumaksjate arv (parem skaala)

Sissetuleku kasv (vasak skaala)

Tulumaksu laekumise kasv (vasak skaala)


7

Tabel 2 Tulumaksu laekumise prognoos

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Maksumaksjate arv 972 860 829 824 829 838 843 846 850

Maksumaksjate arvu muutus 0,8% -11,5% -3,6% -0,6% 0,7% 1,0% 0,6% 0,4% 0,4%

Väljamaksed füüsilistele isikutele 7 641 704 6 500 647 6 031 813 6 428 634 6 848 243 7 262 439 7 693 233 8 148 826 8 672 307

Sissetulek inimese kohta kuus 655 630 606 650 688 722 760 802 850

Sissetuleku kasv 12,3% -3,9% -3,7% 7,2% 5,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0%

Sissetuleku kasv Eestis kokku 20,5% -5,0% 1,1% 5,4% 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0%

Tulumaksu laekumine 933 125 766 485 693 703 753 099 780 700 840 264 892 415 945 264 1 005 988

Tulumaksu laekumise kasv 17,7% -17,9% -9,5% 8,6% 3,7% 7,6% 6,2% 5,9% 6,4%

Tulumaksu laekumise ja

sissetulekute suhe

12,21% 11,79% 11,50% 11,71% 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60%

Allikas: Rahandusministeerium


8

3.2. Maamaks ja muud põhitegevuse tulud Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv omandimaks, mida maksavad maa omanik ja maa kasutaja lähtudes maamaksuseadusest. Maamaksumääradeks põllumaal ja looduslikul rohumaal on 0,1 -2% ja muul maal 0,1-2,5 % maa maksustamishinnast aastas. Konkreetne maksumäär kehtestatakse volikogu poolt. Abja valla territooriumil kehtib 2012. aastal maamaksumäär 2,2 % maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleval haritaval maal ja looduslikul rohumaal, mille maamaksumääraks 1,0 % maa maksustamishinnast aastas. Vallavolikogu määrusega on „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“ alusel pensioni saavad pensionärid nende omanduses olevalt elamumaalt 0,1 ha ulatuses Abja-Paluoja linnas ja 1,0 ha ulatuses ülejäänud valla territooriumil vabastatud maamaksust tingimusel. Et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritule. Samuti on vabastatud maamaksust „Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse“ mõistes represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Perioodil 2012-2016 muutusi maa maksustamishinnas ega maamaksumääras muutusi ei planeerita. Kohalikke makse Abja vallas kehtestatud ei ole. Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad 2012 aastal 12,7% valla põhitegevust tuludest. Perioodil 2013-2016 moodustavad eespoolnimetatud tulud ligikaudu 12% põhitegevuse tuludest. Keskkonnatasude (kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutustasu ja saastetasu) osakaal eelarve põhitegevuse tuludes on väga väike jäädes alla 1%. 3.3. Tasandusfond ja toetusfond

Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on on tasandada omavalitsuste laekumise erinevusi jaühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Lisaks eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusi ka konkreetsete tegevuste katteks- hariduskulude toetuseks (õpetajate palgad, koolilõuna jms), toimetulekutoetuste väljamaksmiseks, väikesaarte

toetuseks ning sotsiaaltoetuste – ja teenuste osutamise toetuseks. Riigieelarves ette nähtud tasandusfondi suuruse aluseks on arvestuslike kulude ja tulude vahe, mis on läbi korrutatud eelarvete tasandusfondi koefitsiendiga (arvestatud koefitsiendiga 0,9). Keskmise tegevuskulu arvestuse aluseks on parameetrite hinded (ühiku maksumus) ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, arvestusliku teepikkuse ja hooldatava või hooldajateenust saava puudega isiku kohta. Arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse statistiliste näitajate ning ühiku maksumuse korrutiste summeerimisega. Arvestuslike tulude leidmisel võetakse aluseks kolmel eelneval aastal laekunud tulumaksude ja loodusvarade kasutamisõiguse tasude kaalutud keskmine ning eelneva aasta arvestusliku maamaksu suurus.


9

Tabel 3. Eelarvete tasandusfondi eraldised 2012-2016

EELARVETE TASANDUSFOND

AT AK AK-AT Arvestuslikud tulud

KOKKU Arvestuslikud

kulud KOKKU

Tulu- ja kuluvajaduse

vahe

Eelarvete tasandusfond

2012 801 372 1208985 407 613 366 852

2013 821 303 1 208985 387 682 348 914

2014 871 276 1 208985 337 709 303 938

2015 920 755 1 208985 288 230 259 407

2016 974 737 1 208985 234 248 210 823

Tabel 4 Riigieelarvelise toetusfondi eraldised 2010-2016

2012 2013 2014 2015 2016 Hariduskuludeks 365 507 365 507 365 507 365 507 365 507

sh investeeringuteks 6 008 6 008 6 008 6 008 6 008

Toimetulekutoetus 19 781 19 781 19 781 19 781 19 781

Sotsiaalteenuste osutamise toetus

10 539 10 539 10 539 10 539 10 539

Sündide ja surmade registreerimine

101 101 101 101 101

KOKKU 395 928 395 928 395 928 395 928 395 928 Joonis 3 Peamiste tululiikide osatähtsus 2010-2016

4. Põhitegevuse kulude prognoosimine

Põhitegevuse kulud prognoositakse järgmistel eeldustel:

1. Antavad toetused ja personalikulud jäävad prognoositavatel aastatel samaks järgnevaks

aastaks planeerituga võrreldes

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Peamiste tululiikide osatähtsuste dünaamika

Muud põhitegevuse tulud

Loodusvarade kasutamise

tasud ja saastetasud

Toetusfond

Tasandusfond

Tulumaks


10

2. Majapidamiskulud ja muud kulud muutuvad prognoositavatel aastatel tarbijahinna indeksi

võrra

3. Põhitegevuse kulude koosseis on eelarvestrateegia perioodil ligikaudselt järgmine:

personalikulud moodustavad põhitegevuse kuludest ligikaudu 53%, majandamiskulud

ligikaudu 39%, antavad toetused ligikaudu 7%, muud kulud ligikaudu 1%

4. Meetmete lõikes moodustavad kõige suurema osa põhitegevuse kuludest (2013 aasta

eelarvekava kohaselt) sotsiaalkeskkonna kulud- kokku 79,7%- sellest kultuuri, noorsootöö ja

spordikulud 17,6%, hariduskulud 52,8% ja sotsiaalse kaitse kulud 9,3%; üldvalitsemiskulud

moodustavad põhitegevuse kuludest 10,5% (sealhulgas vallavalitsuse kulud 7,8%); teedele-

tänavatele kulub 5,1%, elu- ja looduskeskkonnale 4,2% põhitegevuse kuludest

Joonis 4 Põhitegevuse tulude ja kulude muutused 2007-2016

Tabel 5 Abja valla koondeelarve 2011-2016

Abja Vallavalitsus 2011 tegelik

2012 oodatav

2013 kava

2014 kava

2015 kava

2016 kava

Põhitegevuse tulud kokku 1 889 448 1 994 341 2 021 608 2 021 110 2 036 029 2 054 948

11%

4%

0%

5%

18%

53%

9%

Kulude osatähtsused 2013 aastal

Üldvalitsemine

Elu- ja looduskeskkond

Ettevõtlus ja tööhõive

Tehniline infrastruktuur

Kultuur, noorsootöö, sport

Haridus

Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

-40,00%

-20,00%

0,00%

20,00%

40,00%

60,00%

80,00%

100,00%Põhitegevuse tulude ja kulude muutused

Põhitegevuse tulude muutus,

KOV

Põhitegevuse kulude muutus,

KOV

Põhitegevuse tulude muutus,

arvestusüksus

Põhitegevuse kulude muutus,

arvestusüksus


11

Maksutulud 753 099 888 130 947 829 999 980 1 052 829 1 113 553 sh tulumaks 753 099 780 700 840 264 892 415 945 264 1 005 988 sh maamaks 105 365 107 430 107 565 107 565 107 565 107 565 Tulud kaupade ja teenuste müügist

218 364 252 910 254 245 246 572 253 173 259 952

Saadavad toetused tegevuskuludeks

806 830 847 401 812 334 767 358 722 827 674 243

sh tasandusfond ( lg 1) 392 031 366 852 348 914 303 938 259 407 210 823 sh toetusfond ( lg 2) 395 950 389 920 389 920 389 920 389 920 389 920 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks

18 849 90 629 73 500 73 500 73 500 73 500

Muud tegevustulud 5 790 5 900 7 200 7 200 7 200 7 200 Põhitegevuse kulud kokku 1 717 105 1 820 375 1 784 832 1 802 031 1 821 255 1 840 998 Antavad toetused tegevuskuludeks

109 254 123 596 121 603 121 603 121 603 121 603

Muud tegevuskulud 1 607 851 1 696 779 1 663 229 1 680 428 1 699 652 1 719 395 sh personalikulud 910 980 957 823 962 429 962 429 962 429 962 429 sh majandamiskulud 695 750 718 756 694 600 711 794 731 012 750 749 sh muud kulud 0 20 200 6 200 6 205 6 211 6 217 Põhitegevuse tulem 172 343 173 966 236 776 219 079 214 774 213 950 Investeerimistegevus kokku 562 -409 728 -349 851 -95 964 -45 211 -64 864 Põhivara müük (+) 58 147 57 600 55 000 45 000 45 000 45 000 Põhivara soetus (-) -105 955 -447 472 -1 188 990 -166 500 -60 000 -83 000 sh projektide omaosalus -447 472 -1 188 990 -166 500 -60 000 -83 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+)

98 540 33 335 921 028 66 008 6 008 6 008

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)

-9 735 -14 861 -8 000 -8 000 -8 000 -8 000

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-)

0 0 -93 413 0 0 0

Finantstulud (+) 70 70 20 20 20 20 Finantskulud (-) -40 505 -38 400 -35 496 -32 492 -28 239 -24 892 Eelarve tulem 172 905 -235 762 -113 075 123 115 169 563 149 086 Finantseerimistegevus -159 560 207 020 115 706 -70 129 -114 479 -75 821 Kohustuste võtmine (+) 1 794 419 000 264 950 96 000 45 000 70 000 Kohustuste tasumine (-) -161 354 -211 980 -149 244 -166 129 -159 479 -145 821 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

13 346 -28 742 2 631 52 986 55 084 73 265

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

28 777 35 2 666 55 652 110 736 184 001

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

705 308 919 933 1 027 566 957 437 842 958 767 137

Netovõlakoormus (eurodes) 676 531 919 898 1 024 900 901 785 732 221 583 136 Netovõlakoormus (%) 35,8% 46,1% 50,7% 44,6% 36,0% 28,4% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

1 133 669 1 196 604 1 420 658 1 314 477 1 288 644 1 283 698

Netovõlakoormuse ülemmäär (%)

60,0% 60,0% 70,3% 65,0% 63,3% 62,5%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

457 138 276 706 395 758 412 692 556 423 700 563


12

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse tulude muutus - 10% 1% 0% 1% 1% Põhitegevuse kulude muutus - -1% -2% 1% 1% 1% Omafinantseerimise võimekuse näitaja

1,10 1,10 1,13 1,12 1,12 1,12

5. Investeeringute kavandamine

Investeeringute rahastusallikad jagunevad aastatel 2011-2016 järgmiselt

Joonis 5 Investeeringute maht rahastusallikate lõikes


13

Tabel 6 Investeeringuprojektid

Investeeringuprojektid

2011 2012 2013 2014 2015 2016 INVESTEERINGUD KOKKU 105 955 447 472 1 188 990 166 500 60 000 83 000 Finantseerimine kokku 105 955 459 472 1 188 990 166 500 60 000 83 000 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 0 7 327 0 60 000 0 0 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isiku telt 53 835 26 008 921 028 6 008 6 008 6 008 Võlakohustuste võtmine 0 419 000 246 950 96 000 45 000 70 000 Omavahendid 52 120 7 137 3 012 4 492 8 992 6 992 Teistelt isikutelt 0 0 0 0 0 0 Investeeringud haridusvaldkonda 24 303 349 308 246 720 70 500 54 000 77 000 Investeering 1:Lasteaia ruumide renoveerimine 6 516 9 230 Investeering 2:Gümnaasiumi uue spordihooneehitus 17 787 340 078 4 500 Investeering 3:Gümnaasiumi I jaII korruse remont 54 000 54 000 54 000 Investeering 4:Staadioni uuendamine, staadionimaja rajamine

6 000 6 000

Investeering 5:Mängudeväljaku rekonstrueerimine 2 000 6 000 Investeering 6: Spordikompleksi riietehoiu ja duširuumide ehitus

184 720

Investeering 7:Lasteaihoone soojustamine ja fassaadi remont

77 000

Finantseerimine kokku 24 303 349 308 246 720 70 500 54 000 77 000 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 5 828 6 008 6 008 6 008 6 008 6 008 Riigi toetus : Haridusministeerium 20 000 Võlakohustuste võtmine 0 318 200 240 700 60 000 45 000 70 000 Omavahendid 18 475 5 100 12 4 492 2 992 992 Investeeringud kultuurivaldkonda 0 24 627 527 300 15 000 0 0 Investeering 1:Kultuurimaja ekspositsioonisaali valgustus, kontsertklaveri renoveerimine, rahvuslike lavakardinate soetus, välitrepi renoveerimine

24 627


14

Investeering 2:Kultuurimaja lava remont, lava valgustus 11 000 11 000 Investeering 3:Kultuurimaja välisfassaad, ventilatsioon 511 300 Investeering 4:Loomekeskuse rajamise ettevalmistustööd (eelprojekt)

4 000

Investeering 5:Postimaja renoveerimise eelprojekti koostamine

5 000

Finantseerimine kokku 0 24 627 527 300 15 000 0 0 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 0 7 327 0 0 0 0 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 0 516 300 0 0 0 Võlakohustuste võtmine 0 17 300 11 000 15 000 0 0 Investeeringud sotsiaalvaldkonda 0 0 0 70 000 0 0 Investeering 1:Sa Abja Haiglale lifti ja trepikoja ehitus 70 000 Finantseerimine kokku 0 12 000 0 70 000 0 0 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 0 0 0 60 000 0 0 Võlakohustuste võtmine 0 12 000 0 10 000 0 0 Investeeringud teedesse ja tänavatesse 3 079 3 700 6 000 11 000 6 000 6 000 Objekt 1: Tänavavalgustuse renoveerimine 3 079 3 700 5 000 Objekt 2: Teede tolmuvabaks muutmine 6 000 6 000 6 000 6 000 Finantseerimine kokku 3 079 3 700 6 000 11 000 6 000 6 000 Võlakohustuste võtmine 0 3 200 3 000 11 000 0 0 Omavahendid 3 079 500 3 000 0 6 000 6 000 Investeeringud ühisveevärki ja -kanalisatsiooni 60 010 0 0 0 0 0 Objekt 1: Kamara puurkaev 60 010 Finantseerimine kokku 60 010 0 0 0 0 0 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 48 007 0 0 0 0 0 Riigi toetus 1:Keskkonnainvesteeringute Keskus 48 007 Võlakohustuste võtmine 0 0 0 0 0 0 Omavahendid 12 003 0 0 0 0 0 Investeeringud elu- ja looduskeskkonda 18 563 69 837 408 970 0 0 0 Investeering 1:Korterite renoveerimine 12 736 13 500 Investeering 2:Soetused (Postimaja osamaksed) 5 827 12 034 5 250


15

Investeering 3:Prügilate sulgemine 44 303 398 720 Finantseerimine kokku 18 563 69 837 408 970 0 0 0 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 0 398 720 0 0 Võlakohustuste võtmine 0 68 300 10 250 0 0 0 Omavahendid 18 563 1 537 0 0 0 0

6. Kohustuste planeerimine

Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks. Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valla- või linnavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.Lisaks võib kohaliku omavalitsuse üksus võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.

Joonis 6 Laenukohustuste planeerimine

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

2010 2012 2014 2016 2018 2020

Laenukohustused

Laenukohustuste jääk aasta lõpuks

(EUR, parem skaala)

Finantskulud laenukohustustelt

(EUR, vasak skaala)


16

Tabel 7 Laenukohustuste planeerimine

Laenukohustused

Võetava kohustuse sihtotstarve

Aasta Kohustuse maht

Intressi- määr

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Kohustus 1:investeerimislaen

2005 255 657 4,35% Põhisumma 51 129 Intress 1 220 Kohustuse jääk

51 129 0 0 0 0 0 0 0


2006 120 229 4,23% Põhisumma 25 764 17 173 Intress 1 334 275 Kohustuse jääk

42 937 17 173 0 0 0 0 0 0


2006 71 709 4,25% Põhisumma 14 585 13 369 Intress 916 287 Kohustuse jääk

27 954 13 369 0 0 0 0 0 0


2007 351 514 5,10% Põhisumma 75 970 0 75 971 31 654 Intress 7 684 5 566 3 871 404 Kohustuse jääk

183 595 107 625 107 625 31 654 0 0 0 0


2008 215 510 5,75% Põhisumma 38 069 40 349 42 754 29 964 Intress 7 803 5 523 3 118 658 Kohustuse jääk

151 136 113 067 72 718 29 964 0 0 0 0


2009 453 261 5,53% Põhisumma 44 324 46 623 48 990 0 51 581 54 257 57 070 Intress 21 943 21 693 18 703 16 000 11 801 9 034 6 125


17

Kohustuse jääk

453 261 408 937 362 314 313 324 313 324 261 743 207 486

150 416


2010 204 696 5,53% Põhisumma 42 513 44 265 46 276 47 367 24 275 Intress 7 030 5 171 3 193 1 654 234 Kohustuse jääk

204 696 162 183 117 918

71 642 24 275 0 0


2012 419 000 2,65% Põhisumma 41 350 42 459 43 598 44 767 Intress 7 537 10 604 9 494 8 356 7 186 Kohustuse jääk

0 0 419 000

377 650 335 191 291 593

246 826


2013 264 950 3,00% Põhisumma 24 722 25 474 26 249 Intress 4 637 7 610 6 859 6 084 Kohustuse jääk

0 0 0 264 950 240 228 214 754

188 505


2014 96 000 3,20% Põhisumma 11 875 12 238 Intress 1 933 2 736 2 372 Kohustuse jääk

0 0 0 0 96 000 84 125 71 887


2015 45 000 3,40% Põhisumma 5 497 Intress 1 020 1 445 Kohustuse jääk

0 0 0 0 0 45 000 39 503


2016 70 000 3,60% Põhisumma Intress 1 680 Kohustuse jääk

0 0 0 0 0 0 70 000

Kohustuste teenindamine

290 741 200 401 250 380 184 740 198 621 187718 170713

sh põhisumma

249 841 160 027 211 980 149 244 166 129 159479 145821

intress 40 900 40 374 38 400 35 496 32 492 28 239 24892 Kohustuste jääk kokku 910 012 864 867 704 840 911 860 1 027

566 957 437 842

958 767137


18

7. Likviidsed varad

Likviidseteks varadeks loetakse raha ja pangakontodel olevaid vahendeid, rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning soetatud võlakirju. Kohaliku omavalitsuse üksus võib likviidsete varadena omada: 1) hoiuseid krediidiasutustes, kui krediidiasutuse või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on mitte rohkem kui kaks reitingu kategooriat madalam rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitingust; 2) võlakirju, mille emitendi krediidireiting on vähemalt võrdne rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitinguga; 3) rahaturu- ja intressifondi aktsiaid ja osakuid, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele; 4) sularaha, kuid mitte enam kui valla- või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmääras. Joonis 7 Likviidsed varad

Tabel 8 Likviidsed varad

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 191

208 -222 720

13 346

-28 742

2 631

52 986

55 084

73 265

LIKVIIDSETE VARADE JÄÄK AASTA LÕPUKS

238 151

15 431

28 777

35 2 666

55 652

110 736

184 001

Sularaha ja hoiused 238 151

15 431

28 777

35 2 666

55 652

110 736

184 001

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 LIKVIIDSETE VARADELT TEENITAVAD FINANTSTULUD

1 735

1 566

70 70 20 20 20 20

Hoiuseintressitulu 1 735

1 566

70 70 20 20 20 20

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Likviidsed varad

Likviidsete varade jääk aasta lõpuks (EUR,

parem skaala)

Finantstulud likviidsetelt varadelt (EUR,

vasak skaala)


19

8. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos

Tabel 8 SA Abja Haigla finantstegevuse prognoos

Sõltuv üksus SA Abja Haigla 2011 tegelik

2012 oodatav

2013 kava

2014 kava

2015 kava

2016 kava

Põhitegevuse tulud kokku (+) 327 699 320 200 329 806 338 711 347 856 357 248 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt

25 547 33 535 34 541 35 474 36 431 37 415

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt

0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud kokku (+) 316484 319 000 328 570 337 441 346 552 355 909 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

0 0 0 0 0 0

sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega

0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 11 215 1 200 1 236 1 269 1 304 1 339 Investeerimistegevus kokku (+/-) -9 794 -182 -15 0 0 0 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

0 0 0 0 0 0


0 0 0 0 0 0

Eelarve tulem 1 421 1 018 1 221 1 269 1 304 1 339 Finantseerimistegevus (-/+) -1 069 -1 507 -993 -162 0 0 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

0 0 0 0 0 0


0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

352 -489 228 1 107 1 304 1 339

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

772 283 511 1 618 2 922 4 261

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

2 662 1 155 162 0 0 0

sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline)

0 0 0 0 0 0

sh võlad kohaliku omavalitsuse üksusele

0 0 0 0 0 0

sh võlad muudele arvestusüksusesse kuuluvatele üksustele

0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 1 890 872 0 0 0 0 Netovõlakoormus (%) 0,6% 0,3% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%


20

9. Finantsdistsipliin

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse: 1) põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest 2) netovõlakoormuse ülemmäärast Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel kohaliku omavalitsuse üksuse kohta aruandeaasta lõpu seisuga ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta konsolideerituna aruandeaasta lõpu seisuga. Põhitegevuse tulem leitakse põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse kulude kogusumma vahena. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Netovõlakoormus leitakse võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma vahena.Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused: 1) võetud laenud; 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused; 3) emiteeritud võlakirjad; 7) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus võib ületada kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. Netovõlakoormus võib ületada netovõlakoormuse mahu ülemmäära perioodil 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide omaosaluse katmiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata.

Joonis 8 Netovõlakoormus


21

Tabel 9 Finantsdistsipliini näitajad

KOV ARVESTUSÜKSUS 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Põhitegevuse tulud 2 254

200 2 281 006

2 316 873

2 324 347

2 347 453

2 374 781

Põhitegevuse kulud -2 060 832

-2 105 840

-2 078 861

-2 103 999

-2 131 376

-2 159 492

Põhitegevustulem 193 368 175 166 238 012 220 349 216 078 215 289 Investeerimistegevus -59 886 -409 910 -349 866 -95 964 -45 211 -64 864 Eelarvetulem 133 482 -234 744 -111 854 124 385 170 867 150 425 Finantseerimistegevus 0 205 513 114 713 -70 291 -114 479 -75 821 Muutus likviidsetes varades 13 698 -29 231 2 859 54 094 56 388 74 604 Muutus nõuetes ja muudes kohustustes

-119 784 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus 696 526 920 770 1 024 551

900 166 729 299 578 875

Võlakohustused 726 075 921 088 1 027 728

957 437 842 958 767 137

laenukohustused 707 502 pikaajalised võlad tarnijatele 18 573 Likviidne vara 29 549 318 3 177 57 271 113 658 188 262 Netovõlakoormuse määr 30,9% 40,4% 44,2% 38,7% 31,1% 24,4% Netovõlakoormuse ülemmäär 1 352

520 1 368 603

1 428 074

1 394 608

1 408 472

1 424 868

Netovõlakoormuse ülemmäär 60% 60% 62% 60% 60% 60% Muud näitajad Omafinantseerimisvõimekus 1,09 1,08 1,11 1,10 1,10 1,10 Põhitegevuse tulude muutus -4,7% 1,2% 1,6% 0,3% 1,0% 1,2% Põhitegevuse kulude muutus 4,5% 2,2% -1,3% 1,2% 1,3% 1,3% KOV KONSOLIDEERIMATA

2011 2012 2013 2014 2015 2016

0,00%

20,00%

40,00%

60,00%

80,00%

100,00%

120,00%

Netovõlakoormuse määr ja ülemmäär

Netovõlakoormuse määr,

KOV

Netovõlakoormuse

ülemmäär, KOV

Netovõlakoormuse määr,

arvestusüksus

Netovõlakoormuse

ülemmäär, arvestusüksus


22

Põhitegevuse tulud 1 942 271

1 994 341

2 021 608

2 021 110

2 036 029

2 054 948

* Kaupade ja teenuste müük 227 549 252 910 254 245 246 572 253 173 259 952 * Maksutulud 847 810 888 130 947 829 999 980 1 052

829 1 113 553

* Saadud toetused 861 139 847 401 812 334 767 358 722 827 674 243 * Muud tegevustulud 5 773 5 900 7 200 7 200 7 200 7 200 Põhitegevuse kulud -1 738

056 -1 820 375

-1 784 832

-1 802 031

-1 821 255

-1 840 998

* Tööjõu- ja majandamiskulud -1 628 166

-1 676 579

-1 657 029

-1 674 223

-1 693 441

-1 713 178

* Antud toetused -109 890 -123 596 -121 603 -121 603 -121 603 -121 603 * Muud tegevuskulud -20 200 -6 200 -6 205 -6 211 -6 217 Põhitegevustulem 204 215 173 966 236 776 219 079 214 774 213 950 Investeerimistegevus -51 015 -409 728 -349 851 -95 964 -45 211 -64 864 * Põhivara soetus -136 936 -447 472 -1 188

990 -166 500 -60 000 -83 000

* Põhivara müük 86 251 57 600 55 000 45 000 45 000 45 000 * Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

57 862 33 335 921 028 66 008 6 008 6 008

* Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

-24 673 -14 861 -8 000 -8 000 -8 000 -8 000

* Muude aktsiate ja osade soetus

0 -93 413 0 0 0

* Finantstulud ja finantskulud -33 519 -38 330 -35 476 -32 472 -28 219 -24 872 sh intressikulud -38 400 -35 496 -32 492 -28 239 -24 892 Eelarvetulem 153 200 -235 762 -113 075 123 115 169 563 149 086 Finantseerimistegevus -161 354 207 020 115 706 -70 129 -114 479 -75 821 Võetud laenud 0 419 000 264 950 96 000 45 000 70 000 Laenude tagasimaksed -161 354 -211 980 -149 244 -166 129 -159 479 -145 821 Muutus likviidsetes varades 13 346 -28 742 2 631 52 986 55 084 73 265 Muutus nõuetes ja muudes kohustustes

21 500 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus 694 636 919 898 1 024 900

901 785 732 221 583 136

Võlakohustused 723 413 919 933 1 027 566

957 437 842 958 767 137

laenukohustused 704 840 911 860 1 027 566

957 437 842 958 767 137

pikaajalised võlad tarnijatele 18 573 8 073 Likviidne vara 28 777 35 2 666 55 652 110 736 184 001 raha ja pangakontod 28 777 35 2 666 55 652 110 736 184 001 Netovõlakoormuse määr 35,8% 46,1% 50,7% 44,6% 36,0% 28,4% Netovõlakoormuse ülemmäär 1 225

291 1 196 604

1 420 658

1 314 477

1 288 644

1 283 698

Netovõlakoormuse ülemmäär 63% 60% 70% 65% 63% 62% Muud näitajad Omafinantseerimisvõimekus 1,12 1,10 1,13 1,12 1,12 1,12 Põhitegevuse tulude muutus -6,6% 2,7% 1,4% 0,0% 0,7% 0,9% Põhitegevuse kulude muutus 3,0% 4,7% -2,0% 1,0% 1,1% 1,1%


23

10. Tundlikkusanalüüs

BAASSTSENAARIUM 2012 2013 2014 2015 2016 Arvestusüksuse põhitegevuse tulud

2 281 006 2 316 873 2 324 347 2 347 453

2 374 781

sh KOV põhitegevuse tulud 1 994 341 2 021 608 2 021 110 2 036 029

2 054 948

Arvestusüksuse põhitegevuse kulud

-2 105 840

-2 078 861

-2 103 999

-2 131 376

-2 159 492

sh KOV põhitegevuse kulud -1 820 375

-1 784 832

-1 802 031

-1 821 255

-1 840 998

Arvestusüksuse investeerimistegevus

-409 910 -349 866 -95 964 -45 211 -64 864

sh KOV investeerimistegevus -409 728 -349 851 -95 964 -45 211 -64 864 Arvestusüksuse põhitegevuse tulem

175 166 238 012 220 349 216 078 215 289

KOV põhitegevuse tulem 173 966 236 776 219 079 214 774 213 950 Arvestusüksuse eelarvetulem -234 744 -111 854 124 385 170 867 150 425 KOV eelarvetulem -235 762 -113 075 123 115 169 563 149 086 Arvestusüksuse võlakohustused 921 088 1 027 728 957 437 842 958 767 137 sh KOV võlakohustused 919 933 1 027 566 957 437 842 958 767 137 Arvestusüksuse likviidne vara 318 3 177 57 271 113 658 188 262 sh KOV likviidne vara 35 2 666 55 652 110 736 184 001 Arvestusüksuse netovõlakoormuse määr

40,4% 44,2% 38,7% 31,1% 24,4%

Arvestusüksuse netovõlakoormuse ülemmäär

60,0% 61,6% 60,0% 60,0% 60,0%

KOV netovõlakoormuse määr 46,1% 50,7% 44,6% 36,0% 28,4% KOV netovõlakoormuse ülemmäär

60,0% 70,3% 65,0% 63,3% 62,5%

RISKISTSENAARIUM A – Elanikkonna vähenemine 2,5% aastas võrreldes eelnevaga 2012 2013 2014 2015 2016 Arvestusüksuse põhitegevuse tulud 2 281 006 2 290 463 2 272 186

2 270 185 2 297 513

sh KOV põhitegevuse tulud 1 994 341 1 995 198 1 968 949

1 958 761 1 977 680

Arvestusüksuse põhitegevuse kulud

-2 105 840

-2 047 400

-2 096 944

-2 125 725

-2 153 743

sh KOV põhitegevuse kulud -1 820 375

-1 753 371

-1 794 976

-1 815 604

-1 835 249

Arvestusüksuse investeerimistegevus -409 910 -341 866 -95 964 -45 211 -64 864 sh KOV investeerimistegevus -409 728 -341 851 -95 964 -45 211 -64 864 Arvestusüksuse põhitegevuse tulem 175 166 243 063 175 242 144 460 143 770 KOV põhitegevuse tulem 173 966 241 827 173 973 143 156 142 431 Arvestusüksuse eelarvetulem -234 744 -98 803 79 278 99 249 78 906 KOV eelarvetulem -235 762 -100 024 78 009 97 945 77 567


24

Arvestusüksuse võlakohustused 921 088 1 027 728 957 437 842 958 767 137 sh KOV võlakohustused 919 933 1 027 566 957 437 842 958 767 137 Arvestusüksuse likviidne vara 318 16 228 25 215 9 985 13 070 sh KOV likviidne vara 35 15 717 23 597 7 063 8 809 Arvestusüksuse netovõlakoormuse määr 40,4% 44,2% 41,0% 36,7% 32,8% Arvestusüksuse netovõlakoormuse ülemmäär 60,0% 63,7% 60,0% 60,0% 60,0% KOV netovõlakoormuse määr 46,1% 50,7% 47,4% 42,7% 38,3% KOV netovõlakoormuse ülemmäär 60,0% 72,7% 60,0% 60,0% 60,0% RISKISTSENAARIUM B – Sissetulekute kasv võrreldes Eesti keskmisega 5 korda väiksem 2012 2013 2014 2015 2016 Arvestusüksuse põhitegevuse tulud 2 281 006 2 285 169 2 270 366

2 278 027 2 291 832

sh KOV põhitegevuse tulud 1 994 341 1 989 904 1 967 128 1 966

603 1 971 999 Arvestusüksuse põhitegevuse kulud

-2 105 840

-2 047 400

-2 096 944

-2 125 725

-2 153 743

sh KOV põhitegevuse kulud -1 820

375 -1 753

371 -1 794

976 -1 815

604 -1 835

249 Arvestusüksuse investeerimistegevus -409 910 -341 866 -95 964 -45 211 -64 864

sh KOV investeerimistegevus -409 728 -341 851 -95 964 -45 211 -64 864 Arvestusüksuse põhitegevuse tulem 175 166 237 769 173 421 152 302 138 089 KOV põhitegevuse tulem 173 966 236 533 172 152 150 999 136 750 Arvestusüksuse eelarvetulem -234 744 -104 097 77 457 107 091 73 225 KOV eelarvetulem -235 762 -105 318 76 188 105 788 71 886 Arvestusüksuse võlakohustused 921 088 1 027 728 957 437 842 958 767 137

sh KOV võlakohustused 919 933 1 027 566 957 437 842 958 767 137 Arvestusüksuse likviidne vara 318 10 934 18 100 10 712 8 116

sh KOV likviidne vara 35 10 423 16 482 7 790 3 856 Arvestusüksuse netovõlakoormuse määr 40,4% 44,5% 41,4% 36,5% 33,1% Arvestusüksuse netovõlakoormuse ülemmäär 60,0% 62,4% 60,0% 60,0% 60,0% KOV netovõlakoormuse määr 46,1% 51,1% 47,8% 42,5% 38,7% KOV netovõlakoormuse ülemmäär 60,0% 71,3% 60,0% 60,0% 60,0%


25

11. Eelarvestrateegia 2012-2016 rahastuskava

2012 2013 2014 2015 2016

PÕHITEGEVUSE TULUD 1 994 341 2 021 608 2 021 110 2 036 029 2 054 948

Maksutulud 888 130 947 829 999 980 1 052 829 1 113 553 Tulud kaupade ja teenuste müügist 252 910 254 245 246 572 253 173 259 952 Saadavad toetused 847 401 812 334 767 358 722 827 674 243 Muud tegevustulud 5 900 7 200 7 200 7 200 7 200 PÕHITEGEVUSE KULUD 1 820 375 1 784 832 1 802 031 1 821 255 1 840 998 Antavad toetused 123 596 121 603 121 603 121 603 121 603 Muud tegevuskulud 1 696 779 1 663 229 1 680 428 1 699 652 1 719 395

Personalikulud 957 823 962 429 962 429 962 429 962 429 Majandamiskulud 718 756 694 600 711 794 731 012 750 749 Muud kulud 20 200 6 200 6 205 6 211 6 217

INVESTEERIMISTEGEVUS -409 728 -349 851 -95 964 -45 211 -64 864 Põhivara soetus 447 472 1 188 990 166 500 60 000 83 000 Põhivara müük 57 600 55 000 45 000 45 000 45 000 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 33 335 921 028 66 008 6 008 6 008 Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14 861 8 000 8 000 8 000 8 000 Muude aktsiate ja osade soetus 0 93 413 0 0 0 Finantstulud ja -kulud -38 330 -35 476 -32 472 -28 219 -24 872 EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus)

-235 762 -113 075 123 115 169 563 149 086

FINANTSEERIMISTEGEVUS 207 020 115 706 -70 129 -114 479 -75 821 Võlakohustuste võtmine investeeringuteks 419 000 264 950 96 000 45 000 70 000 Võlakohustuste täitmine 211 980 149 244 166 129 159 479 145 821 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -28 742 2 631 52 986 55 084 73 265 EELARVETULEMI FINANTSEERIMINE (likviidsete varade muutus - finantseerimistegevus – muu finantseerimine)

-235 762 -113 075 123 115 169 563 149 086


26

2012 oodatav

2013 kava

2014 kava

2015 kava

2016 kava

Üldvalitsemine PÕHITEGEVUSE TULUD 1 342 420 1 353 843 1 348 022 1 357 474 1 370 779 Maksutulud 888 130 947 829 999 980 1 052 829 1 113 553

Tulumaks 780 700 840 264 892 415 945 264 1 005 988 Maamaks 107 430 107 565 107 565 107 565 107 565

Tulud kaupade ja teenuste müügist 69 900 57 100 44 104 45 239 46 403 Riigilõivud 2 100 2 100 2 100 2 100 2 100 Üldvalitsemisasutuste majandustegevusest 200 200 205 211 217 Üüri- ja renditulud mitteeluruumidelt 30 200 40 000 41 080 42 189 43 328 Laekumised õiguste müügist 0 0 0 Muu kaupade ja teenuste müük 37 400 14 800 719 738 758

Saadavad toetused 384 390 348 914 303 938 259 407 210 823 Tasandusfond 366 852 348 914 303 938 259 407 210 823 Mitmesugused toetused 17 538 0 0 0 0

PÕHITEGEVUSE KULUD 200 688 188 290 189 411 190 561 191 743 Valla- või linnavolikogu 24 694 25 840 25 935 26 032 26 131 Valla- või linnavalitsus 158 744 139 200 140 226 141 280 142 362 Reservfond 0 6 000 6 000 6 000 6 000 Muud üldised valitsussektori teenused 17 250 17 250 17 250 17 250 17 250 INVESTEERIMISTEGEVUS 4 409 -81 889 4 528 8 781 12 128 Põhivara müük 57 600 55 000 45 000 45 000 45 000 Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14 861 8 000 8 000 8 000 8 000 Muude aktsiate ja osade soetus 93 413 Finantstulud ja -kulud -38 330 -35 476 -32 472 -28 219 -24 872

Intressi- ja viivisetulud 70 20 20 20 20 Intressikulud 38 400 35 496 32 492 28 239 24 892

EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus)

1 146 141 1 083 664 1 163 140 1 175 694 1 191 164

1.Elu- ja looduskeskkond


27

PÕHITEGEVUSE TULUD 5 900 7 200 7 200 7 200 7 200 PÕHITEGEVUSE KULUD 69 816 75 402 76 619 78 178 79 778 INVESTEERIMISTEGEVUS -69 837 -10 250 0 0 0 EELARVETULEM -133 753 -78 452 -69 419 -70 978 -72 578 Meede 1.1 Elu- ja looduskeskkond PÕHITEGEVUSE TULUD 5 900 7 200 7 200 7 200 7 200 PÕHITEGEVUSE KULUD 69 816 75 402 76 619 78 178 79 778 Jäätmekäitlus (prügivedu) 45 154 50 100 51 315 52 563 53 844 Kalmistud 13 740 13 800 13 967 14 139 14 316 Hulkuvate loomadega seotud tegevus 920 1 000 1 000 1 000 1 000 Saunad 4 902 4 902 4 602 4 602 4 602 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 4 500 5 000 5 135 5 274 5 416 Politsei 600 600 600 600 600 INVESTEERIMISTEGEVUS -69 837 -10 250 0 0 0 Põhivara soetus 69 837 408 970 0 0 0

Investeering 1:Korterite renoveerimine 13 500 0 0 0 0 Investeering 2:Soetused 12 034 5 250 0 0 0 Investeering 3:Prügilte sulgemine 44 303 398 720 0 0 0 Investeering 4:Sauna renoveerimise projekti koostamine 0 5 000 0 0 0

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 398 720 0 0 0 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 398 720 0 0 0


-133 753 -78 452 -69 419 -70 978 -72 578

2. Ettevõtlus ja tööhõive PÕHITEGEVUSE TULUD 0 0 0 0 0 PÕHITEGEVUSE KULUD 6 770 6 200 5 200 5 227 5 255 INVESTEERIMISTEGEVUS 0 0 0 0 0 EELARVETULEM -6 770 -6 200 -5 200 -5 227 -5 255 Meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive


28

PÕHITEGEVUSE TULUD 0 0 0 0 0 PÕHITEGEVUSE KULUD 6 770 6 200 5 200 5 227 5 255 Maakorraldus 1 300 2 000 1 000 1 027 1 055 Kaubandus ja laondus 4 200 4 200 4 200 4 200 4 200 Muu majandus (sh.majanduse haldamine) 1 270 0 0 0 0 INVESTEERIMISTEGEVUS 0 0 0 0 0 EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus)

-6 770 -6 200 -5 200 -5 227 -5 255

3. Tehniline infrastruktuur

PÕHITEGEVUSE TULUD 70 071 70 265 70 272 70 280 70 287 PÕHITEGEVUSE KULUD 92 935 92 500 94 998 97 562 100 197 INVESTEERIMISTEGEVUS -3 700 -6 000 -11 000 -6 000 -6 000 EELARVETULEM -26 564 -28 235 -35 725 -33 283 -35 910 Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon PÕHITEGEVUSE TULUD 0 0 0 0 0 PÕHITEGEVUSE KULUD 1 750 1 000 1 027 1 055 1 083 Veevarustus 1 750 1 000 1 027 1 055 1 083 INVESTEERIMISTEGEVUS 0 0 0 0 0 EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus)

-1 750 -1 000 -1 027 -1 055 -1 083

Meede 3.2 Teed ja transport PÕHITEGEVUSE TULUD 70 071 70 265 70 272 70 280 70 287 Tulud kaupade ja teenuste müügist 130 265 272 280 287 Saadavad toetused 69 941 70 000 70 000 70 000 70 000 PÕHITEGEVUSE KULUD 91 185 91 500 93 971 96 508 99 113 Maanteetransport (teede ja tänavate korrashoid) 77 941 78 000 80 106 82 269 84 490 Tänavavalgustus 13 244 13 500 13 865 14 239 14 623 INVESTEERIMISTEGEVUS -3 700 -6 000 -11 000 -6 000 -6 000


29

Põhivara soetus 3 700 6 000 11 000 6 000 6 000 Objekt 1:tänavavalgustus 3 700 0 5 000 0 0 Objekt 2: Teede tolmuvabaks muutmine 0 6 000 6 000 6 000 6 000


-24 814 -27 235 -34 698 -32 228 -34 826

4. Sotsiaalkeskkond

PÕHITEGEVUSE TULUD 575 950 590 300 595 616 601 075 606 682 PÕHITEGEVUSE KULUD 1 450 166 1 422 440 1 435 804 1 449 726 1 464 025 INVESTEERIMISTEGEVUS -340 600 -251 712 -89 492 -47 992 -70 992 EELARVETULEM -431 269 -403 035 -420 333 -398 920 -402 602 Meede 4.1 Kultuur, noorsootöö ja sport PÕHITEGEVUSE TULUD 42 000 54 000 55 458 56 955 58 493 Tulud kaupade ja teenuste müügist 42 000 54 000 55 458 56 955 58 493

Kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest 42 000 42 000 43 134 44 299 45 495 Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 12 000 12 324 12 657 12 998

PÕHITEGEVUSE KULUD 325 257 314 015 317 097 320 461 323 915 Sporditegevus (v.a. spordikoolid) 23 473 27 500 27 824 28 157 28 498 Laste muusika- ja kunstikoolid 100 894 100 150 100 434 100 725 101 024 Noorsootöö ja noortekeskused 34 804 26 930 27 276 27 631 27 995 Täiskasvanute huvialaasutused 8 636 9 700 9 835 9 974 10 116 Vaba aja üritused 3 700 3 500 3 595 3 692 3 791 Raamatukogud 35 477 36 000 36 429 36 870 37 323 Rahva- ja kultuurimajad 84 339 76 000 77 134 78 299 79 495 Muuseumid 4 860 7 340 7 475 7 614 7 756 Seltsitegevus 24 734 22 365 22 716 23 076 23 447 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 4 340 4 530 4 380 4 425 4 470 INVESTEERIMISTEGEVUS -17 300 -11 000 -15 000 0 0 Põhivara soetus 24 627 527 300 15 000 0 0

Investeering 1:Kultuurimaja 24 627 0 0 0 0


30

Investeering 2:Kultuurimaja lava remont 0 11 000 11 000 0 0 Investeering 3:Kultuurimaja välisfassaad, ventilatsioon 0 511 300 0 0 0 Investeering 4:Loomekeskuse rajamise ettevalmistustööd

(eelprojekt) 0 0 4 000 0 0

Investeering 5:Postimaja renoveerimise eelprojekti koostamine 0 5 000 0 0 0 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 7 327 516 300 0 0 0

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 7 327 0 0 0 0 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 516 300 0 0 0


-300 557 -271 015 -276 639 -263 505 -265 422

Meede 4.2 Haridus PÕHITEGEVUSE TULUD 500 649 502 999 506 779 510 661 514 648 Tulud kaupade ja teenuste müügist 138 000 140 000 143 780 147 662 151 649

Haridusasutuste majandustegevusest 138 000 140 000 143 780 147 662 151 649 Saadavad toetused 362 649 362 999 362 999 362 999 362 999

Eraldised hariduskuludeks (toetusfond) 359 499 359 499 359 499 359 499 359 499 Põllumajandusministeeriumilt (koolipiim, puuvili) 3 150 3 500 3 500 3 500 3 500

PÕHITEGEVUSE KULUD 960 896 943 104 951 633 960 393 969 389 Eelharidus (lasteaiad) 174 250 176 000 177 377 178 791 180 244 Gümnaasiumid 735 592 711 100 717 205 723 474 729 913 Õpilasveo eriliinid 19 850 24 650 25 104 25 569 26 048 Muud hariduse abiteenused 31 204 31 354 31 948 32 558 33 185 INVESTEERIMISTEGEVUS -323 300 -240 712 -64 492 -47 992 -70 992 Põhivara soetus 349 308 246 720 70 500 54 000 77 000

Investeering 1:Lasteaed 9 230 0 0 0 0 Investeering 2:Gümnaasium 340 078 0 4 500 0 0 Investeering 3:Gümnaasiumi I jaII korruse remont 0 54 000 54 000 54 000 0 Investeering 4:Staadioni uuendamine, staadionimaja rajamine 0 6 000 6 000 0 0 Investeering 5:Mängudeväljaku rekonstrueerimine 0 2 000 6 000 0 0 Investeering 6: Spordikompleksi riietehoiu ja duširuumide ehitus 0 184 720 0 0 0


31

Investeering 7:Lasteaihoone soojustamine ja fassaadi remont 0 0 0 0 77 000 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 26 008 6 008 6 008 6 008 6 008

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 26 008 6 008 6 008 6 008 6 008 Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks EELARVETULEM (tulud - kulud + investeerimistegevus)

-783 547 -680 817 -509 346 -497 724 -525 733

Meede 4.3 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid PÕHITEGEVUSE TULUD 33 301 33 301 33 379 33 459 33 541 Tulud kaupade ja teenuste müügist 2 880 2 880 2 958 3 038 3 120

Tervishoiuasutuste majandustegevusest 2 880 2 880 2 958 3 038 3 120 Saadavad toetused 30 421 30 421 30 421 30 421 30 421

Toimetulekutoetuseks (toetusfond) 19 781 19 781 19 781 19 781 19 781 Toetus sotsiaalteenuste korraldamiseks (toetusfond) 10 539 10 539 10 539 10 539 10 539 Sündide ja surmade registreerimise toetus (toetusfond) 101 101 101 101 101

PÕHITEGEVUSE KULUD 164 013 165 321 167 073 168 873 170 721 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused 4 210 4 200 4 313 4 430 4 549 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 24 954 29 500 29 500 29 500 29 500 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 38 950 40 000 41 080 42 189 43 328 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 21 363 21 400 21 400 21 400 21 400 Riiklik toimetulekutoetus 21 917 19 781 19 781 19 781 19 781 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 5 182 5 000 5 000 5 000 5 000 Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus 36 115 36 240 36 551 36 869 37 197 Ülalnimetamata sotsiaalse kaitse kulud 1 261 0 0 0 0 Ambulatoorsed teenused (kiirabi) 9 861 9 000 9 243 9 493 9 749 Muu tervishoid, sh. tervishoiu haldamine 200 200 205 211 217 INVESTEERIMISTEGEVUS 0 0 -10 000 0 0 Põhivara soetus 0 0 70 000 0 0

Investeering 1:SA Abja Haiglale lifti ja trepikoja ehitus 0 0 70 000 0 0 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 0 60 000 0 0

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 0 0 60 000 0 0


32


-130 712 -132 020 -143 695 -135 414 -137 180


33

13. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)

2012 oodatav

2013 kava

2014 kava

2015 kava

2016 kava

01 Üldised valitsussektori teenused

253 949 325 199 229 903 226 800 224 635

Põhitegevuse kulud 200 688 188 290 189 411 190 561 191 743 sh saadud toetuste arvelt 17 538 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 183 150 188 290 189 411 190 561 191 743 Investeerimistegevuse kulud 53 261 136 909 40 492 36 239 32 892 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 53 261 136 909 40 492 36 239 32 892 03 Avalik kord ja julgeolek 600 600 600 600 600 Põhitegevuse kulud 600 600 600 600 600 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 600 600 600 600 600 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 04 Majandus 84 711 90 200 91 306 93 496 95 745 Põhitegevuse kulud 84 711 84 200 85 306 87 496 89 745 sh saadud toetuste arvelt 69 941 70 000 70 000 70 000 70 000 sh muude vahendite arvelt 14 770 14 200 15 306 17 496 19 745 Investeerimistegevuse kulud 0 6 000 6 000 6 000 6 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 6 000 6 000 6 000 6 000 05 Keskkonnakaitse 89 457 448 820 51 315 52 563 53 844 Põhitegevuse kulud 45 154 50 100 51 315 52 563 53 844 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 45 154 50 100 51 315 52 563 53 844 Investeerimistegevuse kulud 44 303 398 720 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 398 720 sh muude vahendite arvelt 44 303 0 0 0 0 06 Elamu- ja kommunaalmajandus

68 290 49 452 44 596 40 309 41 040

Põhitegevuse kulud 39 056 39 202 39 596 40 309 41 040 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 39 056 39 202 39 596 40 309 41 040 Investeerimistegevuse kulud 29 234 10 250 5 000 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 29 234 10 250 5 000 0 0 07 Tervishoid 10 061 9 200 79 448 9 704 9 966 Põhitegevuse kulud 10 061 9 200 9 448 9 704 9 966 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 10 061 9 200 9 448 9 704 9 966 Investeerimistegevuse kulud 0 0 70 000 0 0 sh saadud toetuste arvelt 60 000 sh muude vahendite arvelt 0 0 10 000 0 0 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon

349 884 841 315 332 097 320 461 323 915


34

Põhitegevuse kulud 325 257 314 015 317 097 320 461 323 915 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 325 257 314 015 317 097 320 461 323 915 Investeerimistegevuse kulud 24 627 527 300 15 000 0 0 sh saadud toetuste arvelt 7 327 516 300 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 17 300 11 000 15 000 0 0 09 Haridus 1 310 204 1 189 824 1 022 133 1 014 393 1 046 389 Põhitegevuse kulud 960 896 943 104 951 633 960 393 969 389 sh saadud toetuste arvelt 362 649 362 999 362 999 362 999 362 999 sh muude vahendite arvelt 598 247 580 105 588 634 597 394 606 390 Investeerimistegevuse kulud 349 308 246 720 70 500 54 000 77 000 sh saadud toetuste arvelt 26 008 6 008 6 008 6 008 6 008 sh muude vahendite arvelt 323 300 240 712 64 492 47 992 70 992 10 Sotsiaalne kaitse 153 952 156 121 157 625 159 169 160 756 Põhitegevuse kulud 153 952 156 121 157 625 159 169 160 756 sh saadud toetuste arvelt 30 421 30 421 30 421 30 421 30 421 sh muude vahendite arvelt 123 531 125 700 127 204 128 748 130 335 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 KOKKU 2 321 108 3 110 731 2 009 023 1 917 494 1 956 890 Põhitegevuse kulud 1 820 375 1 784 832 1 802 031 1 821 255 1 840 998 sh saadud toetuste arvelt 480 549 463 420 463 420 463 420 463 420 sh muude vahendite arvelt 1 339 826 1 321 412 1 338 611 1 357 835 1 377 578 Investeerimistegevuse kulud 500 733 1 325 899 206 992 96 239 115 892 sh saadud toetuste arvelt 33 335 921 028 66 008 6 008 6 008 sh muude vahendite arvelt 467 398 404 871 140 984 90 231 109 884

13. Reservnimekirja tegevused (ei kajastu eelarvestrateegias, teostatakse ainult täiendavate tulude laekumisel)

2013 2014 2015 2016 1. Loomemaja väljaehitamine 0 268 500 toetuste arvelt 0 228 235 omavahendite, sh laenude arvelt 0 40 265 0 0 2. Abja Postimaja renoveerimine 0 0 190 000 toetuste arvelt 0 0 161 500 omavahendite, sh laenude arvelt 0 0 28 500 0 3. Aednikumaja renoveerimine 13 000 25 000 25 000 0 toetuste arvelt 11 050 22 500 22 500 0 omavahendite, sh laenude arvelt 1 950 2 500 2 500 0 4. Abja vallamajahoone renoveerimine 0 25 000 25 000 25 000 toetuste arvelt 0 25 000 25 000 0 omavahendite, sh laenude arvelt 0 0 0 25 000 5. SA Abja Haigla juurdeehitus 511300 toetuste arvelt 460 170 omavahendite, sh laenude arvelt 0 51 130 0 0 6. Biolagunevate jäätmete ümbertöötlemisplats 160 000 toetuste arvelt 136 000 omavahendite, sh laenude arvelt 24 000


35

7. Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise omaosalus

46 707 46 707

toetuste arvelt omavahendite, sh laenude arvelt 46 707 46 707 8. Abja-Paluoja linna ühtse soojavõrgu rajamine 64 000 64 000 toetuste arvelt 54 400 54 400 omavahendite, sh laenude arvelt 9 600 9 600 9. Abja Gümnaasiumi staadioni ja harjutusväljakute renoveerimine

192 500 192 500

toetuste arvelt 163 625 163 625 omavahendite, sh laenude arvelt 28 875 28 875 10. Kamara külasiseste tänavate katete uuendamine 10 000 10 000 toetuste arvelt omavahendite, sh laenude arvelt 10 000 10 000 11.Abja-Paluoja paisjärve jalgtee ja valgustuse rajamine

32 000

toetuste arvelt 27 200 omavahendite, sh laenude arvelt 4 800 12. Abja-Paluoja tänavate mustkattega katmine 20 000 20 000 20 000 toetuste arvelt omavahendite, sh laenude arvelt 20 000 20 000 20 000

016 ABJA VALLA ARENGUKAVA 2009-2018 Lisa … · 2012. 10. 2. · Abja valla arengukava 2009-2018 Kinnitatud lisa: Eelarvestrateegia 2012-2016 Abja Vallavolikogu määrusega nr 71,

Documents