Tervise arendamine kogukonda kaasates ja omavalitsuste koostöös

1

Tervise arendamine kogukonda kaasates

ja omavalitsuste koostöös

Ingrid Tilts, MA riigiteadustesKuressaare Linnavalitsus

Eesti Tervislike Linnade VõrgustikLinnade ja Valdade Päevad

27.02.2008

2

Kogukonna kaasamine“Kogukonna osalus kohalikus tervise- ja jätkusuutlikus arengus”, WHO Euroopa jätkusuutliku arengu ja tervise sari: 4kogukond, hea valitsemine, sotsiaalne kapital, kaasamine, kaasamistehnikad

Omavalitsuste koostöö Heolu tõstmine terviseliikumise kauduINTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programm7 linna Eestist, 7 linna ja valda Soomest

3

HEA VALITSEMINEValitsemine: protsessid, mis juhivad ja

arvestavad seoseid huvigruppide, võimuorganite ja kodanike vahel

Tunnused:• aruandlus• läbipaistvus• ootustele vastamine• avaliku ja ersektori partnerlus• valitsuse ja kodanike koostegutsemine• võrgustikusuhted

4

KOGUKOND• Geograafilise asupaiga ja/või ühiste huvide,

identiteedi või vastastikuste suhete, sarnaste tingimuste alusel rühma moodustavad inimesed.

• Kogukondi iseloomustab suhtlemise korraldus. IKT areng muudab arusaamu kogukonnast, loob uusi suhtlemise ja seotuse vorme.

• Inimesed võivad, aga ei tarvitse tunnetada kuuluvust kindlasse kogukonda.

• Kogukond ei ole staatiline ega tarvitse olla homogeenne.

• Üks inimene võib kuuluda mitmesse kogukonda.• Kogukonna osana võib vaadelda ka inimesi, kes

töötavad kindla kogukonnaga.• Suurem kogukond jaguneb väiksemateks.

5

KOGUKONNA TAJUMINEKogukond on mitmemõõteline kontseptsioon, mis hõlmab inimeste ja organisatsioonide horisontaalsete ja vertikaalsete suhete kompleksi.

• poliitik: valimisringkond• linnaplaneerija: geograafilised piirid• tervisetöötaja: riskirühm• linna/valla elanik: sama probleemi või huviga

inimeste rühm

6

SOTSIAALNE KAPITAL• ühiskond toimib hästi või halvasti

inimestevahelistest suhetest sõltuvalt• sotsiaalsed võrgustikud, väärtused, normid,

arusaamad, suhted, usaldus, ressursid• vajadus arendada sotsiaalset kapitali, et

kaasata kodanikke valitsemisse – inimeste pettumus valitsuses, võõrandumine

• Sotsiaalse kapitali arendamine ja kogukondade kaasamine tihedalt seotud

• Oluline roll sotsiaalse kapitali arendamisel on KOV-l

7

KOV institutsionaalse ülesehituse neli dimensiooni

• suhted vabatahtliku sektoriga• võimalused avalikkuse kaasamiseks• otsusetegemise vastavus elanike

ootustele• demokraatlik juhtimine ja sotsiaalne

kaasatus

8

Suhted vabatahtliku sektoriga

• tegevuste suunamine• ühenduste tunnustamine• üldine mõjutamine• juurdepääsu määramine infole või

rahale

9

Võimalused avalikkuse kaasamiseksMilleks?• teadlikkuse tõstmine• huvi ja kompetentsuse tõstmine• osalemise ja vastutuse suurendamine (meie

vs nemad)• demokraatlik legitiimsus valitsusele• kohalike teenuste

kvaliteedi,kohasuse,efektiivsuse parandamineMeetodid:• traditsioonilised• konsumeristlikud• uued lähenemised

10

Võimalused avalikkuse kaasamiseks (2)

Kohaliku võimu eesmärgid võivad olla:• manageristlikud• instrumentalistlikud• sümboolsed• küünilised

Kodanike eesmärgid võivad olla:• isiklike huvide kaitsmine• rühma huvi kaitsmine

11

Otsusetegemise vastavus elanike ootustele ehk

kogukonna kaasamise tasandidkontroll kõrge

• omab kontrolli• on delegeerinud võimu• osaleb planeerimises• annab nõu• temaga konsulteeritakse• saab informatsiooni• tegevus puudub

kontroll madal

12

Demokraatlik juhtimine ja sotsiaalne kaasatus

Kõik nõudmised ei tarvitse olla demokraatlikud

(esindades kitsa kildkonna huve)

Demokraatlikud institutsioonid peavad suutma:

• mobiliseerida kodanikualgatuse• vahendada konkureerivaid huve• formuleerida kollektiivse vaatenurga

13

KOGUKONNA OSALUSprotsess, mille kaudu inimestel tekib võimalus olla aktiivselt ja tõeliselt kaasatud neid puudutavate küsimuste määratlemisel, nende elu mõjutavate

tegurite üle otsustamisel, poliitikate kujundamisel ja elluviimisel, teenuste planeerimisel ja osutamisel ning muutuste saavutamiseks vajalikes tegevustes

• Eesmärgid: mida tahetakse muuta, mida saavutada

• Sihtrühmad• Sidusrühmad• Sobiv lähenemisviis lähtuvalt kogukonna

koosseisust• Võrdsete võimaluste tagamine osalemiseks• Tagasiside kogukondadele

14

MUUTUSTE SAAVUTAMISE PROTSESSA. Vajaduste ja vahendite määratlemineB. Visiooni loomine ja kokkuleppimineC. Ideede genereerimine ja

tegevusplaanidD. TegevusedE. Seire ja hindamine

15

KAASAMISTEHNIKAD (vajadused, vahendid)

A.1 Kogukonna profiil ja hinnangu andmineEesmärk: uurida ja analüüsida kindla kogukonna

vajadusi ja ressursse, saadava info kasutamine otsusetegijate teavitamiseks ning asjakohaste lahenduste väljatöötamiseks

A.2 Paikkonna kaardistamineEesmärk: kogukond määratleb kohalikule

piirkonnale iseloomulikud omadused ja kogukonnaliikmete väärtused

A.3 Kiirhinnang osaluse abilEesmärk: selgitada kogukonna aktiivsel

osalemisel kiiresti välja kogukonna vajadused, probleemid ja eelistused

16

KAASAMISTEHNIKAD (visioon)

B.1 Tuleviku õpikojadEesmärk: kogukonnad sõnastavad oma probleemid,

vajadused, soovid ja ettepanekud elukeskkonna parandamiseks. Oluline on osata sõnastada seda, mille eest seistakse, mitte üksnes seda, mille vastu seistakse.

B.2 Juhendatud visualiseerimineEesmärk: luua üldine visioon tervest ja/või

jätkusuutlikust kogukonnastB.3 Euroopa teadlikkuse stsenaariumi õpikodaEesmärk: teha sidusgruppide vahelise toetatud

dialoogi abil kindlaks tulevikustsenaariumid jätkusuutliku elu arendamiseks linnakeskkonnas

B.4 Tuleviku-uuringEesmärk: luua erinevate sidusgruppide ühine

tulevikuvisioon ja algatada muutusteks vajalikud tegevused

17

KAASAMISTEHNIKAD (ideed, tegevuskavad)

C.1 Mudeldamine ja simulatsioonEesmärk: kaasata kogukonnad oma elupiirkondade

planeerimisse ja kujundamisseC.2 TöövihikumeetodEesmärk: kogukondade dialoog planeerijatega,

võimaldades osaleda kodukoha arendamise otsuste tegemisel

C.3 KodanikekomisjonidEesmärk: tõsta kohalike võimuorganite ja

ametiasutuste aruandluse kohustust; kaasata kogukondi ideede genereerimisse, teatud küsimuste, ettepanekute ja plaanide arutamisse ja hindamisse.

18

KAASAMISTEHNIKAD (tegevused)

D.1 KogukonnavõrgustikudEesmärk: võimaldada kogukondadel jagada ideid ja

kogemusi, õppides üksteiselt ja toetades üksteist kogukonnategevuse tulemuslikkuse tõstmisel

D.2 Kogukonna osaluse nõustamisgrupid ja kogukonnanõukogud

Eesmärk: võimaldada kogukonna laiaulatuslik kaasatus ja tegevus, nõustada ametiasutusi, koostöö kogukondade ja võimuesindajatega, olla vahendaja erinevate huvide vahel

D.3 Rõhutute teaterEesmärk: võimaldada näidendi abil inimestel

paremini aru saada nende elu mõjutavatest teguritest, nende muutmise võimalustest ning julgustada reaalsetele tegudele

19

KAASAMISTEHNIKAD (seire, hindamine)

E.1 Jutustav dialoogEesmärk: jutustava ja struktureeritud dialoogi

kasutamisel saada tehtu kohta tagasisidet, sellest õppida ja seda hinnata, kasutades nii praktikute kui kogukonna liikmete kogemusi

E.2 Kogukonna indikaatoridEesmärk: lihtsustada, mõõta ja anda edasi infot

oluliste küsimuste kohta terve ja jätkusuutliku kogukonna arendamise seire ja stimuleerimise vahendina

20

MIDA KOGUKONNA OSALUS ANNAB• suurenev demokraatia• tõrjutuse ärahoidmine• inimeste võimestumine• ressursside ja energia mobiliseerimine• tervikliku ja integreeritud lähenemise

arendamine• paremad otsused ja tõhusamad tulemused• omanikutunde suurenemine, jätkusuutlikkuse

kasv

21

Raamatu saamiseks pöörduge:

www.referents.ee

madis.sassiad@referents.ee

22

Heolu tõstmine terviseliikumise kaudu

INTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programmjuuli 2005 – detsember 2007

Juhtpartner: Turu Ülikooli TäiendkoolituskeskusKoordineeriv partner Eestis: Eesti Tervislike

Linnade VõrgustikPartnerid: Kuressaare, Elva, Keila, Paide, Põlva,

Rakvere, ViljandiKemiö, Masku, Perniö vallad, Raisio, Tammisaari, Paimio, Turu linnad, Itämeren Alueen Terveet Kaupungit ry

23

TERVISELIIKUMINE

TEGEVUSED:• Elanikkonna küsitlus olukorra kaardistamiseks• Koolitus- ja koostööseminarid, õppekäigud

Soome ja Eesti partneritele• Terviseliikumise strateegiate koostamine ja

vormistamine• Kogemuse tutvustamine omavalitsustele Eestis

ja Soomes• Terviseliikumise kampaaniüritus(ed)

24

TERVISELIIKUMINEElanikkonna küsitlus:• Üldine rahulolu erinevate eluvaldkondadega linnades

(töö leidmine, vaba aja veetmine, laste koolitamine, koolieelsed lasteasutused, sideteenused, sportimisvõimalused, kultuurielu, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, arstiabi kättesaadavus, avalik kord, teed ja tänavad)

• Terviseliikumise plokkteema aktuaalsus, kes peaks propageerima, mida oodatakse omavalitsuselt; milline on tervislik eluviis, kas vastajad seda järgivad; terviseliikumise võimalused linnas, milliseid üritusi soovitakse; kas ja kui tihti tegeldakse liikumisega, mis seda takistab, millele kulutatakse raha tervise tugevdamise eesmärgil

• Hinnang oma tervislikule seisundilekui terveks end hinnatakse, kui tihti võetakse ravimeid, käiakse arsti juures

25

TERVISELIIKUMINE

Terviseliikumise üritused• Üksiküritused• Sarjad

Terviseliikumise strateegiate koostamine:

• Oma vajadustest lähtuvalt• Sarnane struktuur• Koostöö strateegiate koostamise käigus

26

TERVISELIIKUMINE

7 linna terviseliikumise strateegiad• Koondatud ühte väljaandesse• Ühine sissejuhatus (mõisted, visioon, füüsilise

tegevuse määrajad, liikumisvajadused erinevates vanuserühmades, kokkuvõte elanikkonna küsitlusest)

• Linnade strateegiad• www.kuressaare.ee