RÕNGU VALLA INFOLEHT Veebruar 2016 2 (191) … · MARGUS MARKOV 5.03. AIN KOSKORA 26.03. TÕNIS TATAR 29.03. Veebruaris on Eesti ... me ei taha sõdida Saksamaaga, me oleme iseseisev
Post on 02-Oct-2018
237 Views
Preview:
Transcript
Veebruar 2016
2 (191)
Tiraaž 1300
RÕNGULANE
RÕNGU VALLA INFOLEHT
ÕNNESOOVID MÄRTSIS
88 BERNHARD ILVES 3.03. 87 HELJU REHA 6.03. HELGA PETERSON 19.03. FERDINAND LOOG 25.03. 85 LAINE KÜLV 4.03. 84 VEERA PÕDER 6.03. ÜLO TÄPSI 18.03. 83 HELVE ROOTS 7.03. ELVIINE JAAGUMANN 26.03. 81 VALVE NÕMMSALU 14.03. VIRVE LAINESTE 17.03. 80 EHA VISSE 21.03. ELVI HÄMÄLÄINEN 25.03. MARE PRANS 25.03. KALJU-JUHANNES KOTKAS 31.03. 75 TIIU HINDRIKSON 14.03. 70 URVE NUIA 3.03. ENE LOIMU 4.03. LEMBIT MARTINSON 9.03. REIN PROST 14.03. 65 MAIRE DOBOZI 8.03. VIIVE KOLLIST 12.03. MARET SOE 18.03. ELLEN LEIVOKENE 26.03. 60 SIRJE HAAV 8.03. LUDMILLA SILD 12.03. ÜLLE LIIVA 26.03. TIINA KALLAS 31.03. 55 VIRVE LUTS 6.03. ANNE OSTRAK 7.03. 50 TIIT PUNGAS 2.03. MARGUS MARKOV 5.03. AIN KOSKORA 26.03. TÕNIS TATAR 29.03.
Veebruaris on Eesti riigile kaks väga olulist sündmust.
Esiteks 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev (loe selle
päeva tähtsusest täpsemalt lk 4) ning teiseks 24. veebruar Eesti Vabariigi
aastapäev. Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontsert-aktus toimub 23. veebruaril
kell 17.00 Rõngu rahvamajas. Kontserdil astub üles tuntud tšellokvartett
C-Jam, mis koosneb neljast mehest (Pärt Tarvas, Tõnu Jõesaar, Margus Uus ja
Levi-Danel Mägila), kes ei karda avardada piire ning püstitada endale
enneolematuid väljakutseid. Nad on välja andnud viis CD plaati ja teinud
koostööd Eesti tuntud lauljatega nagu Anne Veski, Ivo Linna, Koit Toome,
Maarja-Liis Ilus jne. Tšellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpilli-
kvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika,
tundlik ning emotsionaalne tšellokõla. Et nautida fantastilist muusikat, mille
iga sõõm on ülimalt väärtuslik, peab seda oma silmaga nägema ja oma
kõrvaga kuulama. Lisaks esinevad veel Rõngu Pasunakoor ning Erle Mägi
laululapsed. Toimub ka tublimate tunnustamine. Head vabariigi aastapäeva!
Merike Jäär
Toimetajalt:
07.01.2016 otsustati:
- jagada maaomanike soovil:
- Oja katastriüksus kaheks eraldi katastriüksuseks;
- Olde katastriüksuse kaheks eraldi katastriüksuseks;
- väljastada Korteriühistule Aia 2 projekteerimistingimused
elamu rekonstrueerimiseks;
- väljastada järgmised ehitusload:
- OÜle N.R.Energy kaugküttetorustiku rajamiseks Rõngu
vallas Rõngu alevikus Nooruse tn 2 ja Tartu mnt 2 vahel;
- OÜle Keskkonnaekspert puurkaevu rajamiseks Rõngu
vallas Kõduküla külas Ala-Urbja maaüksusel;
- sõlmida isikuga üürileping eluruumi üürimiseks sotsiaal-
korteris;
- sõlmida Tartu Linnavalitsusega lemmikloomade varjupaiga
kasutamise koostööleping 2016. aastaks summas 872 eurot;
- sõlmida OilTerm OÜga lepingu muudatus ning kehtestada
alates 04.01.2016 kütteõli hinnaks 0,45 eurot, millele lisandub
käibemaks;
21.01.2016 otsustati:
- suunata Maastikuarhitektuuribüroo Terav Kera OÜ koostatud
Lepaurva kinnistu detailplaneering avalikule väljapanekule;
- algatada detailplaneering Rõngu vallas Käärdi alevikus
Lohuaru maaüksusele;
- algatada detailplaneering Rõngu vallas Käärdi alevikus
Mesika tn 10 maaüksusele;
- tasuda Võrtsjärve Sihtasutuse liikmemaks summas 3833,34
eurot ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu liikmemaks 2016. a I
kvartali eest summas 1477,50 eurot;
- eraldada MTÜle Käärdi Pensionäride Päevakeskus 2016.
aasta jaanuari- ja veebruarikuu tegevusteks (ruumide üürimine)
tegevustoetust summas 280 eurot.
- maksta MTÜle Rõngu Vabatahtlik Päästeselts tegevustoetust
2016. a I poolaasta eest 3750 eurot.
- tagastada pakkumise tagatis summas 1400 eurot EFTA
Accounting OÜle riigihangete seaduse § 34 lg 6 punkti 1
alusel;
- määrata toimetulekutoetus viiele isikule, vajaduspõhine pere-
toetust kahele isikule ning ühekordne toetus neljale isikule.
Jätta vajaduspõhine peretoetus ühele isikule määramata;
- tasuda MTÜ Sotsiaalkoolitus arve sotsiaalteenistuse juhataja
koolitusest osavõtu eest;
02.02.2016 otsustati:
- määrata Rõngu vallas munitsipaalomandisse taotletavate
maaüksuste aadressid ja sihtotstarbed;
- kinnitada maa maksustamishinna aktid;
RÕNGULANE Võimu veerud Võimu veerud 2 - anda nõusolek erastada Koruste külas Kallastetuka maaüksus
suurusega 662 m² liitmiseks Kallaste kinnisasjaga;
- pikendada sotsiaalkorterites elavate isikutega sõlmitud üüri-
lepingute kehtivust kuni 31.12.2017.
Vallavalitsuses otsustati
Vallavolikogus otsustati
21. jaanuari 2016 istungil oli kohal 13 volikogu liiget.
Puudusid Peeter Kroonberg ja Eve Pehter.
Otsustati:
- võtta laenu aastatel 2016–2017 kokku kuni 1 000 000 eurot
alljärgnevate projektide elluviimiseks:
- kergliiklusteede rajamine Käärdi ja Rõngu alevikes,
- Lossimäe ja Tilga külas piirkondade konkurentsivõime
tugevdamise programmi raames;
- Rõngu Lasteaia Pihlakobar rekonstrueerimine;
- Teedla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike re-
konstrueerimine;
- Käärdi lasteaia detailplaneeringu koostamine ja detail-
planeeringu elluviimine;
- Rõngu Rahvamaja renoveerimisprojekt ja renoveerimine
(sh rahvamaja liitumine kaugküttega);
- Käärdi miniarena rajamine;
- Rõngu aleviku Puiestee tänava kõnnitee rajamine;
- Valguta Lasteaed-Algkooli katlamaja üleviimine tahke-
kütusele;
- Rõngu Hooldusravikeskuse ehitusprojekti koostamine;
- nõustuda Elva Linnavolikogu ettepanekuga alustada läbi-
rääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ees-
märgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus
omavalitsusüksus;
- moodustada haldusreformi ettevalmistamiseks komisjon
järgmises koosseisus:
esimees: Sulev Kuus, aseesimees: Kristina Ruder, liikmed:
Aivar Kuuskvere, Vahur Vuks, Kalev Jago, Marina Lehismets
ja Ene Joosing.
Haldusreformi komisjoni tegevuse eesmärgiks on haldus-
territoriaalse korralduse muutmisega seotud ühinemis-
läbirääkimistel osalemine ning ülesannete täitmine, mis
tulenevad läbirääkimisteks ettevalmistamisest;
Kuulati ära:
- ülevaade MTÜ Jalgpalliklubi FC Elva tegevusest, ettekandja
juhatuse liige Marek Naaris;
- ettekanne pagulaste probleemist, ettekandja volikogu liige
Evald Mihkra;
- vallavanema Aivar Kuuskvere informatsioon.
Territoriaalne haldusreform (valdade ühinemine)
Vastavalt Eesti Vabariigi haldusreformi seaduseelnõule võivad
vallad ühineda vabatahtlikult 31. detsembrini 2016. aastal. 1.
jaanuarist 2017 algab sundliitmine.
14. detsembril 2015. aastal otsustas Elva linna volikogu teha
Rõngu, Konguta, Nõo, Palupera, Puhja, Rannu ning Puka
vallavolikogudele ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi uue
omavalitsuse (valla) moodustamiseks.
7. jaanuaril 2016. aastal otsustas Puka valla volikogu alustada
ühinemisläbirääkimisi Elva linna volikoguga. 8. jaanuaril 2016.
aastal otsustas Palupera valla volikogu alustada ühinemis-
läbirääkimisi Elva linna volikoguga. 21. jaanuaril 2016. aastal
otsustas Rõngu valla volikogu alustada ühinemisläbirääkimisi
Elva linna volikoguga. Elvaga ühinemisest on huvitatud ka
Konguta vald. Uue valla keskuse leidmiseks peaks vaatama, kus
on lähipiirkonna tõmbekeskus, kus on rohkem töökohti, haridus-
ja tervishoiuasutusi, huviringe, kauplusi ning kust on võimalik
saada muid teenuseid. Kõige tähtsam, kus inimesed liiguvad.
Kalev Jago
RÕNGULANE 3 Võimu veerud
Jaanuarist kehtib uus abivahendite teenuse korraldus
Koos uue aasta algusega hakkas Eestis kehtima uus abivahendite
korraldus, mis lubab abivahendi osta või rentida inimese enda
valitud ettevõttest ja sobivaima hinnaga. Riik kompenseerib
abivahendi vastavalt piirhinnale. Kallimate abivahendite puhul on
võimalik taotleda erimenetlust.
Kui inimesel on kehtiv isikliku abivahendi kaart olemas, võib
abivahendi saamiseks pöörduda otse abivahendeid pakkuva
ettevõtte poole. Seejuures soovitame hinnapakkumisi nüüdsest
küsida ettevõtetest üle Eesti, et leida endale sobivaima
funktsionaalsuse ning maksumusega abivahend (ettevõtete
nimekirja leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://
www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendid-3/). Abivahendi soe-
tamisel ei ole inimene seega enam seotud elukohajärgsete
ettevõtete ja maakonnaga – raha liigub koos inimesega. Infot
abivahendi hindade kohta võib küsida ettevõtetelt ka telefoni teel.
Abivahendi soodustused jäävad
Kui varasemalt kompenseeris riik teatud protsendi abivahendi
hinnast, siis nüüd on abivahenditele kehtestatud lisaks piirhinnad,
mille siseselt on kättesaadavad kaks kolmandiku enam kasutusel
olevatest abivahenditest. Piirhinna sees kehtib ka abivahendi
soodustus.
Kui vajalik abivahend on keerukam ning kallim, inimene vajab
mitut abivahendit või on raskusi omaosaluse tasumisega, tuleb
esitada taotlus erimenetluseks Sotsiaalkindlustusametile.
Võrreldes vana süsteemiga, kus kallima ja keerulisema
abivahendi taotlemine võis kesta ka 8–9 kuud, on nüüd taotluse
läbivaatamise maksimaalne aeg 30 päeva ning vajaduse korral
kaasab Sotsiaalkindlustusamet eksperte. Taotluse vorm on leitav
ameti kodulehelt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee ->
blanketid -> abivahendi blanketid). Posti või e-posti teel taotlust
esitades tuleb lisada koopia kehtivast arstitõendist või
rehabilitatsiooniplaani sellest lehest, kus on kirjas isikuandmed
ning lehest, kus on abivahendi vajadus kas nimetuse või
kirjeldusena välja toodud. Taotlust saab esitada ka
klienditeeninduses. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressile
abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee. Vastus saadetakse
taotlejale posti teel ja see tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa
võtta koos isikut tõendava dokumendi ning arstitõendi või
rehabilitatsiooniplaaniga. Kui taotleja on avaldanud soovi saada
otsus e-posti teel, peab ta selle välja printima koos kinnitus-
lehega ja ettevõttesse kaasa võtma.
Uue isikliku abivahendi kaardi ja duplikaadi saab Sotsiaal-
kindlustusametist.
Kui inimesel on esmakordselt vaja abivahendit, tuleb esmalt
saada tõend pere- või eriarstilt. Abivahendi(te) vajadus võib olla
tõendile märgitud nii nimetuse või kirjeldusena kui ka ISO
koodina. Abivahendi vajadus võib olla välja toodud ka
rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud rehabilitatsiooni-
plaanis.
Arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani olemasolul tuleb pöörduda
Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või saata taotlus
isikliku abivahendi kaardi saamiseks posti või e-posti teel. Posti
või e-posti teel taotlust esitades tuleb lisada koopia kehtivast
arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani sellest lehest, kus on
kirjas isikuandmed ning lehest, kus on abivahendi vajadus kas
nimetuse või kirjeldusena välja toodud. Posti või e-posti teel
kaarti taotlejale saadetakse isikliku abivahendi kaart posti teel.
Väljastatud kaardiga saate juba otse ettevõtete poole pöörduda.
Ka kaardi duplikaadi saamiseks tuleb pöörduda Sotsiaal-
kindlustusametisse.
Abivahendite soetamisel võib esineda olukordi, kus teatud
abivahendite grupi eelarve on mõnel hetkel suletud. Sellisel juhul
tekib Sotsiaalkindlustusameti juurde üleriigiline järjekord, kuhu
inimese suulise sooviavalduse alusel lisab teda abivahendeid
pakkuv ettevõte. Järjekorra saabumisel saadab Sotsiaal-
kindlustusamet abivahendi soovijale sellekohase teate, millega
tuleb 60 päeva jooksul pöörduda või võtta ühendust endale
sobiva abivahendit pakkuva ettevõttega. Kaasa tuleb võtta:
järjekorra saabumise teade, isikut tõendav dokument, kehtiv
isikliku abivahendi kaart ja arstitõend või rehabilitatsiooniplaan.
Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorrateate ette-
näitamisel.
Abivahendite süsteemi muutustest on teavitatud ka kohalike
omavalitsuste sotsiaaltöötajaid. Nende käest saab küsida nõu ning
abi taotluste vormistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
ettevõtte leidmiseks või muul viisil abivahendi kättesaamiseks,
näiteks hinnapakkumiste küsimiseks ning vajadusel transpordi
organiseerimiseks.
Abivahendite loetelu leiab Astangu Puudealase Teabe ja
Abivahendite Keskuse leheküljelt
http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/abivahendi-teatmik/
abivahendi-teatmiku-allalaadimine/.
Küsimuste tekkimisel tasub võtta ühendust Sotsiaalkindlustus-
ametiga kas e-posti teel abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee,
infotelefonil 16 106 või minna enda jaoks sobivaimasse kliendi-
teenindusse, mille asukohad leiab ameti kodulehelt
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/klienditeenindused/.
Merlin Veinberg
Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste üksuse
abivahendite nõunik
Maamaksust
Maa maksustamishinna arvutamise aluseks on keskkonna-
ministri 30.11.2001 määrus nr 50 “Maa korralise hindamise
tulemuste kehtestamine”. Rõngu vallas kehtivad 2016. aasta
maamaksu arvestamisel Rõngu vallavolikogu 10.12.2015
määrusega nr 17 “Maamaksumäära kehtestamine” kehtestatud
järgmised maksumäärad:
üldine maksumäär 2,5% maksustamishinnast aastas;
haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul maksumäär 1,4%
maksustamishinnast aastas.
Siiani arvutati maamaksu 2007. aastal kehtestatud maamaksu-
määrade 2,0% ning 1,0% järgi, kodaniku jaoks tähendab uus
maksumäär maamaksutõusu metsamaalt ~ 1,3 eurot ja haritavalt
maalt ~ 1,0 eurot. Kodualuse maa maamaksust vabastust raken-
datakse Rõngu ja Käärdi alevikes elamumaal kuni 1500 m²
ulatuses. Külades on elamumaa sihtotstarbega maal vabastus kuni
kahe hektari ulatuses ning maatulundusmaa sihtotstarbe puhul
kohaldub maksuvabastus ainult õuemaa kõlvikule.
Ene Joosing
RÕNGULANE 4 Külaelu
Lugupeetud rõngulased
Teekond tänasesse vabaduse hetkesse oli eesti rahvale ja riigile
pikk ning keeruline. Selle teekonna alguseks said 28. november
1917 kui Maapäev kuulutas ennast kõrgemaks võimuks Eesti-
maal.
Sellele järgnesid vahetud ettevõtmised, mil otsisime ja
saavutasime sõbralike riikide poolt Eesti riigi tunnustuse. Et
seejärel iseseisvuse manifestiga teavitasime maailmale: me ei ole
Nõukogude Venemaa osa, me ei ole sõdinud Saksa keisririigiga,
me ei ole osalenud Bresti rahukõnelustel, me ei taha sõdida
Saksamaaga, me oleme iseseisev riik.
Need kaks hingevaakuvat suurriiki ei tahtnud kuuldagi meie
vabaduspüüdest ja iseolemisest. Saksa keisririik koos balti-
sakslastega tahtsid meid siduda Balti uniooni kaudu endaga.
Siinkohal tuleb võtta müts maha Rõngu tollase vallavanema
Johan Huige ees, kes oli üks vähestest julgetest Eesti meestest.
Riias toimunud foorumil teatas ta avalikult oma vastuseisust
Balti-Saksa personaalunioonile. Peagi järgnes Saksa keisririigi
krahh. Maailma rahvad tegid lõpu I maailmasõjale.
Kuid meile ei saabunud rahu. 28. novembril 1918 alustasid Eesti
kommunistid Nõukogu Venemaa toel oma räpast võimutaotlust.
Algas meie võitlus vabaduse eest, võitlus elu ja surma peale.
Vaadates tagasi Vabadussõja algusele ning selle käigule, siis
meie lähiminevikus eelmistel aastatel toimunud sündmused
Krimmis ja Ida-Ukrainas on üllatavalt sarnased sellega, mis
toimus meil juba 1918. aastal, kui relvastatud tunnusmärkideta
mehed tulid üle Narva jõe. Kas see oli juba tollal selline sõda,
mida täna Venemaa toetab Ukrainas ning täna räägitakse sellest
kui uuest sõja liigist - hübriidsõjast?
Lubage peatuda linnulennult veel mõne sõnaga 1919. aasta
sündmustel, milledel oli pöördeline tähtsus, tolle päeva
tähistamiseks, mida me täna siin Vabadussõja samba jalamil
meenutame.
Tartu oli 1919. aasta novembripäevade väga tagasihoidliku
sündmuse tunnistaja, mis pani alguse meie ajaloo ühele
pöördelisele momendile. 17.-20. novembrini toimus Vanemuise
tänaval kongress Nõukogude Venemaaga pantvangide
vabastamise küsimuses. Eesti riigil Vabadussõja päevil selle
kongressi läbiviimise eesmärgiks oli veenda meie idanaabrit
selles, et sõja lõpetamine on ratsionaalne ja kasuks mõlemale
riigile. Juba kongressi algul Litvinov deklareeris, et Nõukogude
valitsusel on tõsine tahe sõlmida rahu kõigi kolme Balti riigiga
ning tunnistada nende iseseisvust.
Samal ajal, 19. novembril võttis Jaan Tõnissoni valitsus vastu
otsuse astuda Nõukogude Venemaaga läbirääkimistesse. Need
algasid detsembri esimesel nädalal Tartus. Aasta viimasel päeval,
31. detsembril 1919 kell 12.00 kirjutati alla vaherahu leppele.
Allakirjutatud kokkuleppe järgi algas vaherahu 3. jaanuaril 1920
kell 10.30. Vaherahu pidi kestma kuni 10. jaanuarini 1920 ja
jätkuma seejärel automaatselt kuni kumbki pool seda ei lõpeta 24
tunnise ülesütlemisega tähtajaga. Eesti rahva õnneks selline
ülesütlemine jäi ära.
3. jaanuaril kell 10.30 (Moskva aja järgi kell 12.00) kõlasid
ajaloolised sõnad üheaegselt mõlemal pool rindejoont: “Mitte
tulistada!“ “Ne streljat!“. See oli Vabadussõjas saavutatud võidu
eelviimaseks verstapostiks.
Sellele järgnesid mõlema osapoole diplomaatide pingeline töö
Tartus. Algas jaanuaris sõlmitud vaherahu viimane etapp. Rahu
sõlmimiseks alustati läbirääkimisi, see ei olnud kerge.
Ühelt poolt endise suurriigi ambitsioon säilitada oma suurriiklik
olemine ning teiselt poolt väikerahva püüd Vabadussõjas kaitstud
iseseisvuse kinnistumine.
Seda me saavutasime tänu delegatsiooni juhi Jaan Poska
tarkusele ja meelekindlusele võitluses Nõukogude Vene diplo-
maatidega.
Alles 24. jaanuaril 2016 püstitati esmakordselt sellele legen-
daarsele poliitikule tema 150. sünniaastapäeva puhul mälestus-
märk Tallinnas.
Täna seisame meie oma Vabadussõja mälestusmärgi jalamil,
meenutamas tänutundega neid rõngulasi, kes oma eluhinnaga
tegid võimalikuks selle, et me vaba rahvana võime harida oma
viljapõlde ja niite.
Nende Vabadussõjas langenud rõngulaste hingekellad helisevad
tuuleiilis päeval ning ööl meenutamaks vabaduse kallist hinda.
Tartu rahu pani paika meie poolt sõjalise jõuga saavutatud piiri.
Üks poliitik on öelnud ajaloolised sõnad, et ükski riigipiir ei ole
igavene. Riikide piirid pannakse paika jõuga. Kelle käes on jõud,
see paneb piiri paika.
Täna on piiriküsimus erakordselt aktuaalne. Sellist rahvus-
vahelisele õigusele tuginevat kahepoolset kokkulepet täna meil
Venemaaga ei ole. Selle vajadust rõhutab Eesti kaitse-
politseiniku Eston Kohvri lugu.
Unustada ei tohi seda, et ainult meie piir on osa Euroopa
välispiirist, mis on tänaseni rahvusvahelise õiguse alusel
õiguslikult reguleerimata. Piir on osa meie vabaduse sümbolist.
Hoiame seda vabadust, mis on raskelt kätte võideldud.
Palun asetame Vabadussõja sangarite mälestuseks samba jalamile
oma lilled ja pärjad.
Jüri Orupõld
Rõngu Keskkooli uuendused
Alates 2016. aastast on Rõngu Keskkoolis individuaalsed kapid
õpilastele kooliasjade tarbeks. Lisaks on jaanuari lõpust õpilaste
kasutada uhiuus pinksilaud koos reketitega.
Kappe on kokku 64 ning praeguseks on peaaegu kõik kasutuses.
Eelise said bussilapsed ehk need, kes tulevad kooli bussiga ja
üleüldse kaugema kandi õpilased. Muidugi said kappe ka
kohalikud, sest kappe oli piisavalt. Kapi saamiseks pidi täitma
avalduse ning tutvuma kapi kasutamise eeskirjadega. Vaja oli ka
lapsevanema allkirja. Meil endal (Liisal ja Eglel) on samuti kapid.
Need tunduvad väljast väiksed, kuid seest on ruumikad. Hoiu-
kapid teevad elu lihtsamaks, sest koolikott on tunduvalt kergem.
Kappidesse saab panna õpikud ja muud töövahendid, et ei peaks
neid päev otsa kaasas kandma. Ainsaks negatiivseks küljeks on
see, et mõnikord ununevad vajalikud asjad kappi. Paar õpilast
arvas, et koolikapid teevad Rõngu koolist nagu Ameerika kooli
kohe. Jaanuari lõpust on söökla kõrval avaramas koridoris
õpilaste kasutada ka moodne lauatennise laud. Esimeste kasutus-
päevadega on huvi olnud igatahes suur, pidevalt on järjekord.
Vahest näeme tulevikus Rõngu koolis ka lauatennise võistlusi?!
Liisa Tatar ja Egle Tohver
RÕNGULANE 5 Külaelu
Meie küla memm saab 106-aastaseks
Juba pikemat aega olen
tahtnud kirjutada ühest
südamlikust ning jutukast
Lossimäe küla endisest
elanikust. Lähenev tähtpäev
tuletas meelde, et nüüd on
õige aeg.
Amalie-Vilhelmine Saia ehk
Vilma-tädi tähistab Eesti
Vabariigi sünnipäeval ehk
24. veebruaril 106. sünni-
päeva. Kui algas I maailma-
sõda, oli Vilma-tädi nelja ja
poole aastane. Seda algust
mäletab ta väga selgesti, sest
ka tema vend viidi sõja esi-
Vilma-tädi 2010. aastal. mestel päevadel rindele.
Foto: Celia Arras Vilma-tädi sünnikuupäev
ülendati riiklikuks tähtpäevaks kui ta oli üheksa aastane. 93-
aastasena kolis Vilma-tädi Viljandisse oma õetütre juurde, kus
ta toimetab tasapisi tänaseni.
Vilma-tädi ise ütleb, et tema elu on väga seiklusrikas olnud.
Nende perre sündis seitse last, viiest õest oli Vilma noorim.
Vilma-tädi sai koolis käia vähem kui kolm aaastat. Ajad olid
keerulised ja varakult orvuks jäänuna ning kasuperre sattununa
pidi ta kõvasti tööd rügama hakkama.
Eisma rannakülast jõudis ta Sangastesse, kus õppis õe käest
õmblemist, laulis kooris ja käis näiteringis. Järgnes töö teistes
taludes, turbarabas ning õdede perekondades.
Esimest korda tuli Vilma-tädi Rõngu 16-aastase tütarlapsena, et
sugulasi külastada. Sellest käigust mäletab ta ka praegust
ausambaplatsi, mis tol ajal olnud üsna sopane koht seal asunud
pumbakaevu tõttu. Väga hästi mäletab ta ka Rõngu mõisa
karjalauta, vasikalauta ja kaalukoda. Üle Rõngu jõe viinud
praeguse kitsa betoonsillakese asemel korralik maakividest
alusel sild, nii et ka vankritega saanud sealt üle.
Vilma-tädile meeldib väga lugusid jutustada ning vanu aegu
meenutada. Nii on ta pajatanud sellest, et praeguse bussijaama
asukohas peetud kolm korda aastas laata: märtsis, mais ja
septembris. Laatasid korraldati isegi sõja ajal. Leningradi
blokaadi järel olnud seal saksa sõjaväelaager. Põnevaid jutte on
Vilmal ka meie kodu ning vana magasiaida kohta.
Pidevalt Rõngu elama jäi Vilma-tädi 1944. aasta talvest.
Pikkadeks aastateks sai tema koduks Lossimäe külas asuv
Telmu talu. Sõjajärgsel ajal tegi Vilma-tädi metsamajandis
lepingu alusel töid. Seejärel kutsuti teda karjalauta, kus ta käis
15 aastat usinasti tööl. 1962. aastal sai aga Vilma-tädi oma
rajooni parima lüpsja tiitli.
Väga palju huvitavaid lugusid on Vilmal ka oma tööelust.
Põllutöödel rassis ta 70-ndate keskpaigani. Selgelt on meeles ka
kolhooside tegemise aeg. Esimesed aastad olnud väga rasked,
isegi ilmastik ei soosinud ettevõtmist: olnud mitu vihmast suve
ning see pärssis töötahet.
Nii meenutab Vilma-tädi üht Kirepi kolhoosi esimehe räägitud
nalja: kord hakatud 3-aastast siga tapma, pandud siga juba
lauale, aga mehed läinud veel tuppa sooja ja ootama, et vesi
kuumaks läheks. Tulevad välja, siga kadunud. Otsivad ning
otsivad, aga siga oli end luua taha ära peitnud.
Tänaseni tunneb Vilma-tädi suurt huvi poliitika vastu. Hoolega
jälgis ta viimaseid valimisi. Eakas naine on mures ka praeguse
pingelise olukorra pärast. “Maailm on isegi tuld täis!“, kurdab ta
mõne poliitiku ettevaatamatuid sõnu kommenteerides. Raadio
kuulamine sisustabki suure osa tema päevast.
Enda sõnul viidab Vilma-tädi palju aega ka mõttetööga. Kui
uneaeg kipub öösel lühikeseks jääma, meenutab ta talude kaupa
naabruskonnas elanud inimesi ning mõtiskleb nende elusaatuse
üle.
Vilma-tädi imestab isegi, kuidas talle nooruspõlves vene ja
saksa keel külge jäid, aga omal ajal sai ta mõlemas keeles vabalt
suheldud. Keele ning kirjanduse vastu on ta alati suurt huvi
tundnud. Ta kirjutas raadiosse ühe kuuldemängu, mis ka ette
kanti. 1936. aastal saatis Vilma-tädi ühele ajalehele ilu-
kirjandusliku loo. Seegi ilmus trükituna.
Magusasõber Vilma-tädi pole, aga külaliste üle on tal alati väga
hea meel. Mõnikord võtab ta põnevate juttude kõrvale laulu-
viisigi üles.
Pärast sünnipäeva peaks Vilmast saama Eesti eakaim naine.
Soovime vitaalsele memmele jaksu ja tervist.
Perekond Arras
Lossimäe külast
Rõngu naisrühm osaleb II Eesti Naiste Tantsupeol
Rõngu naisrühm Ringen osaleb 12. juunil Jõgeval toimuval II
Eesti Naiste Tantsupeol MeheLugu.
Naisrühma koosseisus on peole registreerunud 12 tantsijat.
Rühma juhendab Vaike Podar.
II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu on lugu mehest ja naisest:
sellest, kuidas mehed näevad naisi ning naised mehi.
Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma: avatud ja elurõõmus
ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ning
armastust, aga ka viha ja põlgust. Lugu aitavad jutustada Ivo
Linna ning Tiit Sukk.
Tantsupidu tõotab kujuneda 2016. aasta Eesti suurimaks rahva-
kultuuripeoks. Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude
lavastaja ja liigijuht Ülo Luht ning selles lööb kaasa üle 5000
tantsija enam kui 400 rühmast.
Peo muusikajuht on Toomas
Lunge ja tekstide autor Heiki
Vilep.
II Eesti Naiste Tantsupidu
MeheLugu toimub Jõgeva linna
staadionil 12. juunil. Kavas on
peaproov ning kaks kontsert-
etendust. Raivo Suni
II Eesti Naiste Tantsupeo
teabejuht
RÕNGULANE 6 Külaelu
EELK RÕNGU MIHKLI KOGUDUSE TEATED
21.02. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga
28.02. kl 11.00 jumalateenistus
06.03. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga
13.03. kl 11.00 jumalateenistus
20.03. kl 11.00 palmipuudepüha jumalateenistus
Talvekuudel toimuvad jumalateenistused kogudusemajas, Tehase 1.
Leerikool alustab 6. märtsil kl 13.00 kogudusemajas. Sinna on oodatud kõik huvilised, olenemata vanusest. Vanuse alampiiriks on
15 eluaastat. Leerikool on võimalus vestlusringi vormis tutvuda kiriku õpetusega ja otsida vastuseid usuteemalistele küsimustele.
Tunnid hakkavad toimuma üle nädala pühapäeviti. Leeripüha on traditsiooniliselt suvel jaanipäeva paiku.
Koguduse liikmeannetust on võimalik maksta pühapäeviti enne ja pärast jumalateenistust, Rõngu apteegis ja koguduse
pangaarvele: Swedbank a/a EE152200001120195111
Matuste, ristimiste või teiste kiriklike talituste osas on võimalik pöörduda:
Lea Kärson, õpetaja, tel 5663 3760, lea.karson@eelk.ee
Helve-Sirle Päid, organist, tel 5621 0736
Terje Djukov, kirikuteenija, tel 5676 5751
Sirje Purga, sekretär, tel 5621 3450
Koguduse koduleht www.rongukirik.ee
Täpsustus
Jaanuarikuu ajalehes Rõngulane
ilmunud loo “Otepää Winterplace -
põnev koht, mida talvel külastada”
autorid olid Rõngu Keskkooli ajalehe
Teritaja reporterid Eneli, Liisi,
Egle ja Liisa.
Hiljuti tähistas Uderna hooldekodu kauaaegne juhataja Anne-
Aime Soeson oma 60-ndat juubelit. Siinkohal oleks asjakohane
küsida, milliseid mõtteid mõlgutas juubilar tähtsa verstapostini
jõudes.
Oled öelnud, et oled õnnelik inimene. Mis teeb Sinust
õnneliku inimese?
Olen positiivse mõtlemisega ja rõõmsa ellusuhtumisega, naudin
igat hetke oma elus. Õnnelikuks olemiseks mulle piisab, kui
mul on armastav perekond ja lähedased, kui olen terve ning kui
mul on südamelähedane töö. Õnnelik olemine on minu jaoks
rahulolu.
Mida pead oma senisest elust kõige tähtsamaks?
Pean oma elus tähtsaks kõike, mis mul on olemas. Pean tähtsaks
neid inimesi, kes on mu kõrval.
Keegi nimetas Sind mõisaprouaks. Ilus tiitel. Kui pikalt oled
Sa Uderna mõisaga seotud?
Udernasse tulin tööle 1977. aastal. Tol ajal töötas mõisas
Uderna Kopsuhaigla. Uderna mõis oma ilus ja uhkuses võlus
mind esimesest silmapilgust. Järgmisel aastal täitub mul
Udernas elatud ning töötatud 40 aastat.
Sa oled peale hooldekodu juhtimise tegelenud ka muuga,
räägi sellest? Asutuse juhina töötan 11. aastat. Varasematel aegadel olen
püüdnud aktiivselt osaleda Rõngu vallavolikogu ja sotsiaal-
komisjoni töös ning Uderna külavanemana. Tantsuõhtuid
ümbruskonna inimestele olen korraldanud 26 korral. Uderna
mõis on väga paljudele tantsuhuvilistele saanud meelispaigaks.
Tööst vabadel hetkedel tegelen fotograafiaga, meeldib viibida
looduses.
Oled osanud kujundada väga tööka ja ühtehoidva
kollektiivi. Kuidas see on õnnestunud?
Mulle pole kunagi meeldinud rändavad ja rahutud inimesed.
Kui minu juurde tuleb inimene tööd küsima, oskan temas
koheselt näha, kas ta sobib meie kollektiivi või mitte. Olen
Juubilar Anne-Aime Soeson
püüdnud luua ühte-
hoidva kollektiivi.
Olen range ning samas
hea, nõuan korralikku,
mõistvat ja hoolivat
suhtumist töösse.
M i d a h i n d a d
inimeste juures?
Hindan inimestes
eelkõige töökust,
ausust , ükste ise -
mõistmist ning otsekohesust.
Sa oled pälvinud oma hea ja südamega tehtud töö eest
palju tunnustust. Mida pead enda jaoks kõige
olulisemateks, nimeta mõned.
Jah, tunnustusi on üsna mitmeid. Väga südamelähedaseks olen
pidanud Sotsiaalministeeriumi poolset tunnustust 2009. aastal.
Suurt heameelt valmistasid Muinsuskaitseametilt tunnustused
2009. ja 2014. aastal. Olen tänulik kõikide tunnustuste ning
tänukirjade eest.
Mis plaanid on Sul edaspidiseks?
Jätkan ikka rõõmsalt edasi. Töid jätkub kuhjaga. Uderna mõis
ootab uut katust - sellest unistan. Unistan, et mõisa ümbrus
saaks välisvalgustuse, et mõisale saaks taastatud tornikiiver
jne. Unistada ju ikka võib lootuses, et see ükskord saab teoks.
Mulle meeldib ütlus:
Mõtelda, mis on õige,
tunda, mis on ilus,
tahta, mis on hea-
selles tunneb vaim mõistliku elu eesmärgi! / Platon /
Aitäh! Soovime sulle rõngulaste poolt head tervist ja
unistuste täitumist. Palju õnne!
Marina Lehismets
RÕNGULANE 7 Info
Põlenud hotelli omanik tänab Rõngu vabatahtlikke
Soovin teid siiralt tänada asjatundliku ja efektiivse abi eest
Bernhard SPA Hotelli põlengu kustutamisel.
Eelmise nädala neljapäeval oli mul võimalus paari tunni jooksul
vestelda kõigi tollel õhtul Otepääl tegutsenud Lõuna-Eesti
Päästekeskuse juhtivtöötajatega ning nad nõustusid minu
väitega, et alahindamata teisi vapraid kustutajaid tõid Rõngu
vabatahtlikud kustutustöödesse otsustava pöörde. Tuli oli
lõõmanud umbes poolteist tundi ja teie olite need, kes panid
SUITSUANDUR – VÄIKE ELUPÄÄSTJA
Alates 2009. aastast on suitsuandur kohustuslik igas eluruumis.
Tuleohutuse seadus § 32 lg 3. Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama
autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.
Toa lakke paigaldatud suitsuandur avastab tulekahju juba esimesel minutil, mil inimeste pääsemine ja tule summutamine on
esmaste tulekustutusvahenditega jõukohane.
Tulekahju suits sisaldab vingugaasi ja on väga mürgine. Kahjutule puhkedes muutub ruumis viibimine eluohtlikuks juba
mõne minutiga.
PÄÄSTJAD SOOVITAVAD:
Kontrolli suitsuanduri töökorras olekut regulaarselt!
Puhasta suitsuandur tolmust, et vältida valehäireid!
Vaheta suitsuanduri patarei tootja poolt ette nähtud regulaarsusega!
Võimalusel paigalda suitsuandur igasse tuppa!
Lisaks töökorras suitsuanduri(te) olemasolule on tingimata vajalik pöörata tähelepanu õnnetuste ärahoidmisele juba eos,
potentsiaalse tekkeallika juures. Nii tuleb küttekolded hooldada õigeaegselt, põletada koldes sobilikku küttematerjali korraga
mõistlikus koguses ning hoida süttimisohtlikud esemed ja materjalid ahjust-pliidist kaugemal. Toas küünlaid põletades tuleb
veenduda, et ka küünla ümber vajudes jääks see täielikult tulekindlale alusele. Lisaks kehtib reegel: lahtine tuli ei tohi jääda
järelvalveta.
Lõuna päästekeskuse Tartumaa päästepiirkonna juhataja Jüri Hrabrov: Kui soovite nõuandeid kodu tuleohutuks muutmisel, on teil
võimalus helistada päästeala infotelefoni numbril 1524 ning registreerida kodune nõustamine. Päästjad võtavad teiega ühendust ja
lepime kokku sobiva aja. Nõustamisel vaatame eluruumid tuleohutuse seisukohalt üle ning anname nõu tuleohutuse
parandamiseks. Vajadusel aitame paigaldada suitsuanduri. Nõustajal on nõudmisel ette näidata Päästeameti töötõend või
vabatahtliku päästja tunnistus.
Nõo vallas oleme nõustamisprogrammi raames seni külastanud ligi 50 majapidamist, kuid kõigi abivajajate kohta ei jõua meieni
infot. Turvalisust saame aga kasvatada ainult üheskoos. Aidake oma vanemaealisi naabreid ja lähedasi või kui endal teadmistest
puudu jääb, andke murest päästjatele teada.
Riivo Mölter
Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist
riivo.molter@rescue.ee
Info metsaomanikele
2016. aasta algusest ei käi enam Keskkonnaameti metsaspetsialistid valdades metsaomanikke teenendamas. Metsakonsulentidena
üritame seda võimalust jätkata, oodates metsaomanikke Rõngu vallavalitsuses iga kuu 3-ndal teisipäeval kell 9.00-11.00 ja
Kambja vallavalitsuses iga kuu 4-ndal kolmapäeval kell 9.00-11.00.
Aitame eelpool mainitud ja teiste valdade metsaomanikke ka muudel päevadel ja kellaaegadel, selleks eelnevalt aja ning koha
omavahel kokku leppides (Tartus saaksime seda teha Tartu Jahiklubis, Võtu tn. 80). Meie poole saab pöörduda kõigi metsandust
puudutavate küsimuste korral: metsateatiste koostamine, metsanduslike toetuste taotlemine, metsakavade tellimine,
metsauuendamise küsimused (taimede hankimine), noore metsa hooldamine, raied keskealistes ja küpsetes metsades,
metsamaterjali ning kasvava metsa turustamine, lepingute sõlmimine, metsa väärtuse hindamine, metsaseadusandlus,
maksuküsimused, metsakahjustused jne.
Meie kontaktid: Väino Suigusaar, tel 505 0939, vaino.suigusaar@mail.ee ja Ülo Kuusik, tel 516 9682, ylo.kuusik@gmail.com.
Metsakonsulent Ülo Kuusik
edasisele levikule piiri.
Suur tänu teile, tublid mehed ning õnne ja tervist teie peredele.
Jään teile võlgu ühe korraliku peo Bernhardis, aga luban seda
teha pärast taasavamist.
Madis Mutso
Bernhard SPA Hotelli omanik ja juhataja
Päästeameti meeldetuletus
RÕNGULANE 8 Info
Järgmine ajaleht RÕNGULANE ilmub märtsi eelviimasel nädalal.
Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 3. märtsiks, oodatud on ka ettepanekud ja
arvamused ajalehe mitmekesisemaks muutmiseks!
Toimetaja: Merike Jäär Trükk: Garisson Trükikoda
tel 5330 2559 toomas@trykised.ee
e-post: rongulane@rongu.ee tel 501 1567, faks 736 2303
www.trykised.ee
DOLJA JAHTMAA 13.06.1954–08.01.2016
Kalme küla
GALINA TREU 08.11.1949–19.01.2016
Lossimäe küla
ARNIS JAKUBOVSKI 30.04.1939–20.01.2016
Lapetukme küla
LEILI RÄST 08.02.1931–27.01.2016
Lapetukme küla
LÜÜDI LUIK 20.02.1938–30.01.2016
Käärdi alevik
MÄLESTAME!
RT Mets OÜ ostab metsakinnistuid
Kontakt: Tarvo Kruuse
Tel +372 508 2339
e-post: rtmets@gmail.com
Sealiha müük rümpadena
1,80 EUR/KG
Tellimine tel 508 8748
Andrus
Müüa saematerjali, voodri-,
põranda- ja terrassilauda.
Transport tasuta.
Tel 525 8911
Müüa Saksa Lambakoera
isased 2-kuused kutsikad.
Puhtatõulised, 350 eurot.
E-post: reethills@gmail.com
H.Prosti Põllutöömasinate Muuseum Elva - Peedumäel korraldab 21. mail
2016. aastal kila-kola laada. Vana tehnika näitus ja mootorite käivitamine.
Rehepeksumasina töötamine kell 12.00 ja 15.00.
Oodatud on käsitöötooted ning toidukaup. Töötoad. Esinevad isetegevuslased.
Info tel 5662 5302 või prost.muuseum@gmail.com
Toon kodugaasi (vana balloon).
Tel 526 1621 (Ülo)
Müüa lõhutud küttepuid koos
kohaletoomisega. Tel 509 3453
top related