Miks loodusturism Eestis ei arene - Marika Mann

Miks loodusturism Eestis ei arene?Miks loodusturism Eestis ei arene?Marika MannEstonian Nature Tours (2003)Asutaja ja omanik14.09.2017, Suure-Kõpu mõis

Loodusturism kui majandusvaldkond

Loodus- ja linnuretked (wildlife watching)

Aktiivne puhkus (active holidays)

Kõige olulisem Eesti loodusturismi „toode“ on liigirohke ja puhas

looduskeskkond

Veel on vaja

matkaradu, vaatetorne ja vaatlusvarjeid, puhkekohti, juurdepääsu

Loodusturist tarbib teenuseid ja kaupu

MajutusTransportToitlustus

GiiditeenusReisikorraldusteenus

Muuseumid ja keskusedKäsitööesemed ja muud kaubad

Ülemaailmse Turismiorganisatsiooni andmed

seisuga jaanuar 2017

välisturism kasvas kogu maailmas 2016 jaanuar-september 3,7%

reisimine Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse kasvas samal perioodil 5-6%

inimesed kulutavad välisreisidel 10% rohkem raha

Eesti Statistikaameti andmed

2016.a. Külastas Eestit kokku 2 056 526 välisturistish ööbimiste arv 4 miljonit

Suvekuudel (juuni, juuli, august) ööbis nii sise- kui välisturist peamiselt linnades asuvates majutusasutustes (Tallinn, Pärnu, Tartu,

Kuressaare)sh vaid veidi üle kolmandiku väljaspool

Tallinna

10 aastaga on siseturistide arv kahekordistunud

Mida nad tarbivad?

Välisturistide osas on märgatavalt kasvanud külastajate arv Lätist, Leedust, Venemaalt ja Aasia

riikidest

Kas sellest piisab?

* Läti ja Leedu turistid veedavad ühes majutuskohas keskmiselt 1,5 ööd. See arv on

püsinud viimase 10 aasta jooksul muutumatuna

* Nendest riikidest ei saabu meile loodusturiste

Minu enda kogemus ütleb

1500-2500 binokliga välituristi aastasInglismaa, Saksamaa, Holland, Soome jt.

Külastusperiood keskmiselt 5-10 päeva

Ööbib ühes majutuskohas järjestikku 2-3 ööd

Külastab mitmeid piirkondi

Kulutab siinviibimise ajal keskmiselt 1500 €

2014.a. küsitluse järgi vastas 86% 31-st majutuskohast, et soovitakse binokliga

külastatajate arvu suurendada

Kasumlikkuse poolest teisel kohal on grupp 12 in. tubade arvuga 9-10 (palju singleid!), 3 ööd

Wildlife tourism´i osatähtsus maailmas, sh Euroopas kasvab jõudsalt. Aastas reisib

välismaale linde ja loomi vaatlema ligemalt 5 miljonit inimest. Suureneb huvi fotoreiside vastu.

Eestist on kujunemas Euroopa üks ihaldusväärsemaid loodusturismi sihtkohti, sest

meie metsades ja rannikualadel elavad looma- ja linnuliigid (aga ka lilled ja putukad), mis paljudes

riikides on hävinud

Miks me paigal tammume?

Maaturismi andmed

Liikmete arv 285, sh- loodusturismikorraldajad 15 (5%)

- majutuskohad 238 (83,5%)

Keskmine töötajate arv 4 (2012)Keskmine palk – info puudub

Keskmine müügitulu aastas 44 481, kasum 3 078Teenuse tarbijate arv – Statistikaamet

85% tarbijaist on eestlasedPeamine teenus tähtpäevad ja firmaüritused

Välisturistid peamiselt naaberriikidest

Millest see kõneleb?

Firmapeod ja muud tähtpäevadLühike hooaeg

Turundamine lähiriikidesseTahtmatus investeerida

Lakkamatu tootearendus ja vastastikused visiididOÜ-tamine ja MTÜ-tamine

Loodusturism kui hobiPaigalseis ja/või loobumine

Investeeringud turismi ja loodushoidu

*Turismi tootearendusse ja turundusse investeeritakse aastas nii ettevõtjate kui

arendusorganisatsioonide poolt (k.a. TAK) ligemale 50 milj.eurot

*Maaturismi panus viimase 10 aasta jooksul ligemale 1 milj.eurot

*RMK investeerib taristusse ja loodusharidusse 6 milj.eurot (2015)

*KKM, sh KKA, KIK – pakun, et mitmed (kümned) miljonid

Tasakaal?

EAS on viimased 15 aastat kasutanud Eesti riigi kuvandi loomisel argumenti, et meil on puhas ja

hästisäilinud loodus. Kuid külastajate arv kasvab linnades ja turundust tehakse riikides, kus

leidub loodust küllaga.Turismiarenduskeskus, Keskkonnaministeerium ja kümned MTÜ-d kasutavad säästvat turismi veenva argumendiga EL toetusrahade saamisel. Kuid ei arvesta loodusturismiettevõtjate vajadustega

või ei taheta teha koostööd.

Tasakaal?

Maakondlike ja piirkondlike turismiarendusorganisatsioonide, aga ka kohalike

OV arengukavades on loodusturism kuulutatud prioriteetseks valdkonnaks, mida tuleb arendada.

Kas arendatakse piisavalt? RMK investeerib miljoneid eurosid

matkaradadesse, vaatetornidesse, kuid need on enamasti külastajatest tühjad (mõnikord ei

vasta ka ootustele). Korralduskavadega viivitatakse.

Tasakaal?

Riik investeerib miljoneid eurosid maksumaksja raha looduskaitsesse ja -haridusse, soovimata

seda tagasi teenida? Viimasel kümnendil on riik hakanud hävitama ka loodusturismi arenguks üliolulist keskkonda,

tehes lageraiet üha suuremas mahus ja vähendades raieküpse metsa vanusepiirangut.

Arvutame!

Võtame aluseks Statistikaameti ööbimiste arvu väljaspool Tallinna aastas (594 589) ja korrutame

selle 2-ga (keskmine majutuskohas veedetud ööde arv) ja võtame keskmiseks voodikoha hinnaks 35

eurot. Saame müügituluks üle 40 miljoni (tõenäolisem on ligemale 50 miljonit). Sellest

Maaturismi ettevõtjate panus 10,5 miljonit. 

Analüüsime!

Statistikaameti andmetel ööbib välisturist väljaspool Tallinna peamisel suvekuudel. Wildlife

tourism pikendab hooaega oluliselt (jaanuar-oktoober). Loodusturist tarbib peale

majutusteenuse ka toitlustus-, transpordi-, giiditeenust, sageli korraldusteenust. Keskmiselt kulutab välisturist Eesti looduses viibides 1500

eurot (lennupiletid väljaarvatud).

Analüüsime ja arvutame!

Kui suudaksime tõsta välismaalasest loodusturistide arvu 2000-lt aastas 20 000-ni, siis

20 000 x 1500 = 30 milj.eurot müügitulu

Loodusturism pikendab hooaega ja elavdab majutus- ning toitlustussektorit

Kas me suudaksime?

*Saavutada poliitiline kokkulepe (koostöö ministeeriumite vahel)

*Käsitleda valdkonda eripärast lähtuvalt (näiteks sarnaselt põllumajandusega)

*Analüüsida uuringuid ja koostada riiklik tegevusplaan

*Muuta vajadusel seadusandlust *Muuta hoiakuid, kaasates meediat

*Kehtestada Eesti kui piirkonna eripärale sobivad toetusmeetmed

Selgitus: Eestis elab vaid 1,3 miljonit elanikku.Eesti on piisavalt väike, et õhtuks koju tagasi

jõuda. Eestlane tarbib looduses viibides tasulisi teenuseid liiga vähe.

Me ei saa loodusturismi arendamisel kopeerida suure territooriumi või suure rahvaarvuga riike.

Islandi või mõne Aafrika riigi kogemus?

RMK 2015.a. puidumüügist saadav tulu oli 152,8 miljonit eurot. Riigieelarvesse laekus 14,6 miljonit eurot. Aasta-aastalt suurendatakse riigieelarvesse

laekuva summa suurust.

Loodusturism tervikuna saaks panustada riigieelarvesse vähemalt sama suure

summaga. Palju tänu abi eest: Piret Kallas (EAS), Raili

Mengel (Maaturim)

Palju tänu abi eest:

Piret Kallas (EAS), Raili Mengel (Maaturim)

Tänan tähelepanu eest! www.naturetours.ee

Marika MannEstonian Nature Tours