Kohalikud omavalitsused ja kriisireguleerimine

1

Kohalikud omavalitsused

ja kriisireguleerimine

Priit Saar Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakondSiseministeerium

2

Kriisireguleerimine

Ennetamine

Valmistumine

Lahendamine

Taastamine

Kriisireguleerimine

Elutähtsate teenuste toimepidevus

Eesti kriisireguleerimise korralduse suurim erinevus ja sarnasus võrreldes välisriikidega

Asjassepuutuvate riigiasutuste juhtiv roll nii väiksemate, kui ka suuremate sündmuste lahendamisel, kui ka nende ennetamisel ja nendeks valmistumisel – omavalitsustel valdavalt toetav roll, samas oluline roll tagajärgede leevendamisel ja KOV teenuste häirete lahendamisel

Kriitilise infrastruktuuri kaitse ehk elutähtsate teenuste toimepidevuse süsteemi reguleerimine ja arendamine

3

KOV ülesanded HOVS alusel

Juhtis HO linnas ja vallas – millist HO?

Riskianalüüsi ja kriisireguleerimisplaani koostamise kohustus – samas oli sätestatud SIM kohustus tasuda koostamise kulud

KOV kriisikomisjoni moodustamise kohustus suuremates, kui 50 000 elanikuga KOVides

4

HO mõiste HOSis

sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist (kümned vigastatud) või põhjustab suure varalise kahju (kahju ulatus kümnetes miljonites kroonides) või suure keskkonnakahju (vajalik inimese sekkumine looduskeskkonna eelneva seisundi taastamiseks) või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende poolt kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.

Päästesündmus, Kõrgendatud oht

Päästesündmus käesoleva seaduse tähenduses on ootamatu sündmus, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu ohu korral ning mille tagajärjeks on füüsikalistest või keemilistest protsessidest vahetult lähtuv kõrgendatud oht.

Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele või suure keskkonnakahju tekkimise oht.

7

Tavasündmus, hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord

PÄÄSTESÜNDMUS, AVALIKU KORRA RIKKUMINE, NAKKUSHAIGUSE JUHTUM JNE - lahendamisega tegelevad selleks seadustega määratud asutused oma igapäevaste ülesannete raames

HÄDAOLUKORD – suurem sündmus, ei kuulutata välja

ERIOLUKORD – kuulutatakse välja Valitsuse poolt loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks

ERAKORRALINE SEISUKORD – kuulutatakse välja Riigikogu poolt põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul

Hädaolukordade lahendamise süsteem

Tugineb eriseadustes ja nende alamaktides sätestatud regulatsioonidele – pädevused peavad toimima ka hädaolukorras

Tõenäolisemate ja/või olulisemate hädaolukordade kohta koostatakse VV otsusega kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanid (HOLP)

Hädaolukordade lahendamise süsteem

Hädaolukordade nimekirja, mille kohta tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan, kehtestab VV korraldusega

Nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanide koostamise korraldus loob meile kindluse, et kõige tõenäolisemate hädaolukordade kohta on riigis olemas asutusteülesed olukorrapõhised hädaolukorra lahendamise plaanid

Lahendamise tasandid R

iikR

egioonS

ündmuskoht

Millest kõige olulisemast peavad omavalitsusüksused hädaolukorra seaduse rakendamisel arvestama?

Hädaolukorra seaduse § 5 (kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon)

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus)

11

Omavalitsuse kriisikomisjon

omavalitsusüksus peab moodustama kriisikomisjoni, s.h. väiksem, kui 40 000 elanikuga omavalitsusüksus võib moodustada ühiskomisjoni teise või teiste omavalitsustega

suuremad, kui 40 000 elanikuga omavalitsusüksused on kaasatud regionaalsete kriisikomisjonide koosseisu

12

Omavalitsuse kriisikomisjon

kriisikomisjoni moodustamisel peab arvestama sellega, et kriisikomisjon peab olema valmis reageerima operatiivselt ehk tegutsema ideaalis 24h põhimõttel, kuid tema peamine fookus on olla koostööfoorum ning seda eelkõige ennetamise ja valmistumise faasis

13

Omavalitsuse kriisikomisjon

KOV kriisikomisjoni kuuluksid kindlasti olulisemad omavalitsusüksuse ametnikud, suuremates omavalitsustes võib kaasata kriisikomisjoni ka olulisemate funktsionaalsete asutuste esindajaid: pääste, politsei, Kaitseliit, kaitsevägi, keskkonnaasutused, tervishoiuasutused.

14

Omavalitsuse kriisikomisjoni võimalik koosseis vallavanem/linnapea - esimees abivallavanem(ad)/abilinnapea(ad) –

aseesimees; Vallavalitsuse/linnavalitsuse liikmed ja

ametnikud/ametite ja asutuste esindajad; võimalusel politsei ja pääste kohalike

struktuuride juhid, suuremates omavalitsustes ka teiste riigiasutuste esindajad

15

Tallinna kriisikomisjon

linnapea - esimees abilinnapea ja päästekeskuse esindaja –

aseesimehed abilinnapead, linnasekretär, avalike suhete

juht, Kommunaalameti ja Munitsipaalpolitsei Ameti juhid, politseiprefekt, kaitseringkonna ülem, Harju maavalitsuse esindaja, linnavalitsuse nõunik, Kommunaalameti peaspetsialist - liikmed

16

Muud olulisemad elanikkonnakaitse ‘’koostööfoorumid’’ Tallinnas

Tallinna kriisireguleerimismeeskond

Tallinna linna raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupp

Linnavolikogu ja linnaosa valitsuste komisjonid

17

Omavalitsuse kriisikomisjon

Peamine fookus KOKS § 6 ülesannete ja pädevuste toimepidevuse tagamine:

1) kuidas ennetada,

2) kuidas valmistuda,

3) kuidas lahendada osalised või täielikud katkestused.

18

Omavalitsuse kriisikomisjon

Kohaliku elanikkonna turvalisust mõjutavate muude sündmuste (erinevad õnnetused, avaliku korra rikkumised, elutähtsa teenuse osalised või täielikud katkemised, hädaolukorrad) ennetamise, valmistumise ja lahendamise toetamine

19

Omavalitsuse kriisikomisjon

Omavalitsus vastutab KOKS § 6 ülesannete ja pädevuste toimepidevuse osaliste või täielike katkestuse lahendamise eest

Muude sündmuste korral abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel

Omavalitsuse kanda jääb palju ka sündmustest põhjustatud tagajärgede leevendamine

20

KOKS § 6 lg 1

Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas:

1. elamu- ja kommunaalmajandust,

2. veevarustust ja kanalisatsiooni,

3. valla teede ja linnatänavate korrashoidu,

4. valla- või linnasisest ühistransporti ,

5. sotsiaalabi ja –teenuseid.

21

KOKS § 6 lg 1

Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas:

1. vanurite hoolekannet,

2. noorsootööd,

3. heakorda,

4. jäätmehooldust,

5. ruumilist planeerimist.

22

KOKS § 6 lg 2

Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas:

1. koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide;

2. raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside;

3. turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste;

4. ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

23

KOKS VI1 peatükk (korrakaitseüksus):

Kohalik omavalitsus võib moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas.

24

Kehtiv päästeseadus

Kohalik omavalitsus võib korraldada ja teha päästeala töid enda territooriumil, kui ta on moodustanud nende tööde tegemiseks päästeasutuse ja sõlminud Päästeametiga halduslepingu päästeala tööde tegemiseks

Reaalsuses omavalitsused päästeüksusi loonud ei ole, kuid on toetanud ressurssidega elukutselisi ja vabatahtlikke päästeüksusi

25

Uus päästeseaduse eelnõu

Omavalitsusüksuse päästeüksuse loomise initsiatiiv antud rohkem päästeasutusele, et sõlmida sellealane haldusleping omavalitsusüksusega

Päästekeskusel on õigus kooskõlastatult Päästeametiga sõlmida kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtjaga tsiviilõiguslik leping (edaspidi leping) päästetööl või ennetustööl osalemiseks

26

Muud initsiatiivid kohaliku tasandi elanikkonnakaitses PAUH (Pärnu Autonoomne Hoiatussüsteem)

– väga hea initsiatiiv, suundub eeldatavalt päästekeskuse haldusesse

Vabatahtlikud mere- ja järvepäästeüksused MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse Omavalitsuste riskianalüüside ja

kriisiplaanide koostamine: Tallinn, Viimsi, Jõhvi, Saue jne jne

27

28

Tänan tähelepanu eest!