Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini
Post on 11-Feb-2018
257 Views
Preview:
Transcript
1
Liina Randmann MScTTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut
HHP 3540 Juhtimispsühhloogia
Juhtimispsühholoogia olemus
Juhtimiskeskkond ja juhi positsioon
Juhtimismõtte kujunemine
1.1.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut2
Õppejõud Õppejõud Liina Randmann MSc
Tallinna Tehnikaülikool,
Sotsiaalteaduskond
Tööstuspsühholoogia instituut
Psühholoogia õppetool
liina.randmann@ttu.ee
X-332
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut3
Kirjandus Kirjandus Alas, Ruth 2004 Juhtimise alused 4.tr., Tallinn, Külim (1:7-33; 2:34-52; 5:109-142) Brooks, Ian 2008 Organisatsioonikäitumine: Üksikisik, rühm ja organisatsioon,
Äripäeva raamat, Tallinn,Tänapäev Davis, Martha, Fanning, Patrick, McKey, Matthew 2004 Suhtlemisoskused, Tallinn,
Väike Vanker De Vries, Manfred Kets, 2001 Juhtimise müstika: käsiraamat inimestega
töötamiseks, Kirjastus Pegasus Hayes, Nicky 2002 Sotsiaalpsühholoogia alused, Tallinn, Külim Jürisoo, Mart 2004 Burn-out – läbipõlemine, Tallinn, Fontes Siimon, Aino 2004 Ajajuhtimine I: Teoreetilised aspektid, Tartu, Tartu Ülikooli
Kirjastus Siimon, Aino, Türk, Kulno 2003 Juhtimine: Põhimõisted ja seosed, Tartu, Tartu
Ülikooli Kirjastus (5:101-118; 10:203-232) Siimon, Aino, Vadi, Maaja 1999 Organisatsioon ja organisatsioonikultuur, Tartu,
Tartu Ülikooli Kirjastus Türk, Kulno 2005 Inimressursside juhtimine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Türk, Kulno 2001 Eestvedamine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus (1:9-50; 3:96-185) Vadi, Maaja 2004 Organisatsioonikäitumine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Vadi, Maaja 2001 Grupid organisatsioonis, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Wheatly, Margaret J. 2002 Juhtimine ja loodusteadus, Tallinn, Fontes
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut4
ArvestusArvestus Arvestuse saamiseks:
Iseseisev töö - juhtimiskaasuse analüüs
Grupitöö – uurimuse läbiviimine
Aktiivne osalus loengutes ja seminarides
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut5
1. loengu sisu1. loengu sisuA Juhtimispsühholoogia olemus, koht teiste
organisatsiooniteaduste seas
Psühholoogia koht juhtimises
Juhtimiskeskkond ja keskkonna muutused Juhi muutunud rollid
B Juhtimismõtte kujunemine
Juhtimisteooriate psühholoogilised aspektid
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut6
Juhtimine ja juhtimisteadusJuhtimine ja juhtimisteadus Juhtimine (ingl.k. management,) on
lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine.
Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud : planeerimist organiseerimist mehitamist kontrollimist
2
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut7
Juhtimisteooriad Juhtimisteooriad Juhtimisteooria keskendub juhtimise olemuse
seaduspärasuste selgitamisele. Ta püüab kindlaks teha asjaolud ja tegurid, mis on juhtimisel põhjapaneva tähtsusega ning mida on juhil heaks juhtimiseks tarvis silmas
Juhtimisteooria tugineb juhtimispraktikas kinnitust leidnud asjaoludele, järeldustele, üldistustele ja seaduspärasustele.
Kuna juhtimist saab käsitseda ja tõlgitseda mitmeti, siis kohtab ka erinevaid juhtimisteooriaid.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut8
Psühholoogia Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade)
psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas..
Mõiste psühholoogia pärineb kreeka keelset. psyche – hing logos - õpetus.
Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus,
mis ühelt poolt piirneb bioloogiaga ja teiselt poolt sotsiaalsete teaduste nagu antropoloogia ja sotsioloogiaga.
mis uurib nii loomade kui inimeste käitumist mis uurib teadvustatud kogemusi ja selle kõrval käitumist, mis
ei vasta inimese tunnetele ja mõtetele mis uurib nii indiviidi tegevust kui grupi ja massi käitumist.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut9
Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks.
Aga ka vastupidist, kuidas vaimuelu nähtused kujundavad objektiivset maailma ja kuidas manipuleerivad selle objektidega. Kuigi psühholoogia uurib üksik indiviidi või grupi
käitumist ning analüüsib konkreetseid situatsioone on uurimisküsimus alati laiem. Ei otsita vastust indiviidi käitumispõhjustele vaid püütakse leida põhjuseid ja seletusi, mis kirjeldaksid üldiseid käitumispõhjuseid ja tingimusi, mis on omased võimalikult suurele hulgale inimestele.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut10
Juhtimispsühholoogia Juhtimispsühholoogia Juhtimispsühholoogia tegeleb sellega,
kuidas organisatsioone juhitakse ja millised on selle tegevuse tagajärjed nii organisatsioonile tervikuna, kui tema kõigile liikmeile ja huvirühmadele.
Juhtimispsühholoogia aineks on ka: juhtimisoskused, eestvedamine ja järgijate
käitumine; kollektiivne käitumine ja selle suunamine ühiste
eesmärkide saavutamiseks; produktiivsus ja rahulolu. (Furnham, Adrian, 2007)
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut11
ENOPENOP--i referentsmudeli referentsmudelOrganisatsiooni- ja tööpsühholoogia
Work and I/O psychology
Tööpsühholoogia
Organisatsiooni-psühholoogia
Personali-psühholoogia
Juhtimis-psühholoogia
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut12
Juhtimispsühholoogia kuulub rakenduspsühholoogia valdkonda.
Ta tugineb viiele klassikalisele psühholoogia harule – kognitiivne, sotsiaal-, isiksuse-, neuroloogiline- ja arengupsühholoogia - , et võimalikult mitmekülgsemalt mõista ja seletada inimese käitumist organisatsioonis.
Lisa teadmisi ammutatakse sotsioloogiast, inseneriteadustest, antropoloogiast jne.
3
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut13
Juhtimispsühholoogia eesmärgiks on:Juhtimispsühholoogia eesmärgiks on: Tuginedes psühholoogilistele teadmistele
suurendada inimese teadmisi organisatsioonis inimestega seotud seikadest, suurendada oskust ära tunda probleeme, nendega toime tulla ja neid edukamalt lahendada
Toetada juhtide psühholoogilist arengut
Anda teadmised ja oskused psühholoogiliselt terve töökeskkonna loomiseks
Luua tingimused isiksuslikuks ja professionaalseks arenguks ja muutusteks
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut14
Inimese sotsiaalsusInimese sotsiaalsus Inimesed on sotsiaalsed olendid Me kõik otsime kontakti teiste inimestega
teadmises, et see rikastab meie elu väga mitmel moel
Enamus meie suhtest on struktureeritud –suhted on reguleeritud, koordineeritud ja juhitud.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut15
Inimesed on psühholoogiliste gruppide liikmed, kes tegutsevad jagatud/ühiste sotsiaalsete identiteetide alusel, aga samavõrd on nad ka indiviidid, kes tegutsevad individuaalsete erisuste ja identiteetide alusel.
Sotsiaalne identiteeti protsess leiab alati aset mingis sotsiaalses kontekstis ja on kujundatud sotsiaalse reaalsuse poolt.
Organisatsioonid on sotsiaalsed struktuurid ning see, kuidas inimesed orienteeruvad ja määratlevad end psühhologiliselt neis struktuurides ja suhtes nende struktuuridega on määravad mõistmaks seda, kuidas inimesed tunnevad, mõtlevad ja toimivad.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut16
Organisatsioonid ei ole pelgalt stiimulite kogumid, mis piiravad või soodustavad inimese tegevust, seda selliselt muutes, vaid nad vormivad ka inimese kognitiivset ettekujutust endast, muutes meie subjektiivseid kogemusi enda olemusest ja keskkonna psühholoogilist tähendust. Organisatsioonid muudavad inimese tundeid,
eesmärke, väärtusi, motiive, hoiakuid ja veendumusi, ka kognitiivseid tõlgendusi ja ressursse, mis määratlevad inimest kui psühholoogilist ja sotsiaalset tegelast.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut17
Organisatsiooni tunnusedOrganisatsiooni tunnused Organisatsiooni erinevatele definitsioonidele on
omased kolm joont: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav
grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele.
Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud.
Org-i tegevus on eesmärgistatud , on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. (Statt, 1994)
Organisatsioon on sisemiselt diferentseeritud eesmärki omav grupp, millel on psühholoogiline mõju oma liikmetele. (Haslam, 2005)
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut18
OrganisatsioonOrganisatsioon kui sotsiaalne kui sotsiaalne süsteemsüsteem Organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis
koordineerib inimeste käitumist rollide normide ja väärtuste kaudu (Katz and Kahn, 1966).
Rollid on seotud inimese koha ja funktsiooniga. Rollid määratletakse süsteemi siseselt ja vastavad süsteemi operatsioonidele.
Normid on hoiakulised või käitumuslikud ettekirjutused, mis seotud rollidega. Nad loovad ootused selle kohta, kuidas inimesed organisatsioonis peaksid mõtlema, tundma ja tegutsema.
Väärtused on kõrgema taseme põhimõtted, mille eesmärgiks on juhtida inimese käitumist ja organisatsiooni tegevust tervikuna.
4
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut19
Liider Liider Liider on sotsiaalne fenomen ning vahetult
seotud grupi protsessidega. M.Weber (1921) eristas kolm mõjuvõimu
allikat: Mõistlik võim – mis tõused uskumusest, et liider
esindab seaduslikke norme ja reegleid Traditsioonivõim – mis tõuseb uskumusest
traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse Karismaatiline võim – mis tuleneb konkreetse
liidri isikupärastest omadustest
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut20
Sotsiaalse vahetuse teooriaSotsiaalse vahetuse teooria Juhtimise edukuse aluseks on vastastikuste
potentsiaalsete hüvede/kasude, mida ollakse võimelised teisele jagama, maksimeerimine (Thibaut, Kelley, 1959). Grupi osa juhi kujunemise protsessis on oluline
ja vältimatu.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut21
Juhi efektiivsus on olulisel määral määratletud teiste tajukuvanditest temast, mis omakorda kujunevad varasemalt kujunenud juhi prototüüpide alusel. Liidriks olemise aluseks on teiste taju temast kui liidrist,
edukuse tagab aga tema võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi.
Järgijate ootused on konteksti spetsiifilised (valdkonnapõhised), mis aga piirab juhi tegevust, juhti tajutakse konteksti-spetsiifilisena.
Selleks, et grupp saaks toimida tulemuslikult peab tema liider toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega (Hollander, 1995).
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut22
Juht Juht -- sisegrupi prototüüpsisegrupi prototüüp Selleks, et grupp saaks toimida grupina, peab
tema liider suutma esindada ühiseid huve ja eesmärke, mitte aga ainult enda või juhtiva eliidi huve.
Liider peab esindama ühist sotsiaalset identiteeti ning omama konsensuslikku grupi hoiakut. Sisegrupi prototüüp - grupi liige, kes omab enim mõju
igas osas ja momendis Esindab sotsiaalset kategooriat, mille liikmeks ta on
ning tema järgi saab määratleda neid sotsiaalseid kategooriaid.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut23
Isiksuse omaduste rollIsiksuse omaduste roll Juhi efektiivsuse juures ei oma olulist rolli
inimese individuaalsus, temale omased jooned, stiil (isiksus), vaid individuaalsed omadused, mis esindavad kontekstipõhiseid sotsiaalseid kategooriaid.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut24
Karismaatiline liiderKarismaatiline liider Esmakordselt kasutas terminit Weber (1921) ning see
tähistas midagi, mida alluvad omistasid oma juhile, mida on raske defineerida. See miski asub väljaspool igapäevast rutiini ja ei allu reeglitele.
Kaasaegsem lähenemine (Burns, 1978) omistab karismaatilisele juhile teatud omadused, mis muudavad nad efektiivsemateks võimaldades neil luua (suurele) grupile mõistetavaid ja järgitavaid visioone. Suur osa juhi karismast tuleneb tema võimest pakkuda teistele
järgitavaid käitumismudeleid, võimaldades neil panustada visioonide realiseerimisse ja grupi missiooni kujundamises.
Karismaatilise juhi edu seisneb juhi võimes muuta oma järgijate mina-kontseptsiooni ja enesehinnangut ning sedakaudu muuta grupi norme ja eesmärke.
5
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut25
Juhid saavutavad oma eesmärke mitte ainult tuues inimeses esile tema tugevamad küljed, vaid aktiivselt muutes oma järgijate hoiakuid ja käitumist.
Juhiks olemise edukus ei sõltu mitte niivõrd juhi omadustest kuivõrd nendest suhete kvaliteedist oma alluvatega, mida ta on võimeline looma oma omadustest lähtuvalt.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut26
Liider on aktiivne grupi liige, kes samaaegselt on määratletav grupi kaudu ja kes määratleb grupi. Potentsiaalsel liidril on võimalus
restruktureerida sotsiaalset keskkonda selliselt, mis hakkab defineerima gruppi viisil, mis tugevdab nende endi prototüübiks olemist.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut27
Liidri efektiivsusLiidri efektiivsus Liidri efektiivsus sõltub kolmest tegurist
(Fiedler, 1978) –
Liidri suhetest alluvatega
Formaalsest positsioonist võimu ja
ressursside mõttes
Ülesande olemusest
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut
B. Juhtimismõtte kujunemine
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut29
Juhtimisteooriate arengJuhtimisteooriate areng
18901890 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000
Klassikaline koolkondKlassikaline koolkond
Humanistlik koolkondHumanistlik koolkond
Teaduslik perspektiivTeaduslik perspektiiv
Süsteemi teooriaSüsteemi teooria
Juhuslikkuse teooriaJuhuslikkuse teooria
Kvaliteedi juhtimineKvaliteedi juhtimine
Õppiv organisatsioonÕppiv organisatsioon
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut30
Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad 1800 aastatel tekkis suurtootmine –
tehased – tõhusalt ja tulemuslikult töötavad masinad Tööriistad, sisustus
Juhtimisstruktuuri loomine
Tööliste väljaõpe
Tootmisoperatsioonide koordineerimine
Tööga rahulolematus ja streigid
6
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut31
Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad Teaduslik juhtimine – keskendub tootlikkusele
Frederick Winslow TaylorFrederick Winslow Taylor (1856 – 1915) töö teaduslik uurimismeetod
Henry GanttHenry Gantt (1861-1919) – gantti kaart, mis võimaldab mõõta planeeritud ja tegelikke tulemusi tootmise erinevates lõikudes
Frank B GilbrethFrank B Gilbreth (1868-1924) – aeg – liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini sfääris)
Lillian M. GilbrethLillian M. Gilbreth (1878-1972) – esimene naine juhtimissfääris, esimene tööstuspsühholoogia alal, andis olulise panuse inimressursside juhtimise arendamisse, Purdue Ülikooli professor
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut32
Teaduslik juhtimineTeaduslik juhtimine Põhimõtted Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada
standardid Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja
võimed vastaksid töö nõuetele Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused
vastaksid standarditele Töötajate töö tuleb hoolikalt planeerida ja
kõrvaldada kõik võimalikud segajad Töötajaid tuleb premeerida plaani ületamise
eest, boonussüsteem
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut33
Teaduslik juhtimineTeaduslik juhtimine Panus Näitasid tasu ja preemiate olulisust
Näitasid ülesannete ja tegevuste täpse uurimise olulisust
Tõestasid personali valiku ja koolitamise vajalikkuse
Kriitika Ei pidanud oluliseks töö sotsiaalset konteksti ja tööliste
kõrgemaid vajadusi
Ei tähtsustanud inimeste vahelisi erinevusi
Pidasid töölisi vaid käsutäitjateks ning ignoreerisid nende ideid ja ettepanekuid
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut34
Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad
Bürokraatia koolkond – vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset “masinavärki”
Max Weber (1864-1920) – organisatsiooni peab juhtima impersonaalsel, ratsionaalsel tasandil
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut35
Bürokraatia koolkondBürokraatia koolkond Bürokraatliku organisatsiooni tunnused: Selge tööjaotus – võimu ja vastutuse piirid on
määratletud Selge hierarhia – selged alluvussuhted Personali valitakse ja edutatakse tehnilise
kvalifikatsiooni alusel – seda on võimalik kontrollida ja mõõta
Juhtimine on lahutatud omandist Käitumist juhivad formaalsed reeglid ja normid, mis
rakenduvad kõigile töötajatele Reeglite sõltumatus isikust,kes antud ametikohal
töötab Protseduurid ja otsused pannakse kirja, mis tagab
järjepidevuse ja organisatsiooni mälu
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut36
Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad
Administratiivne juhtimine – keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele. Henry FayolHenry Fayol (1841-1925) – prantsuse
kaevandus insener Mary Parker FolettMary Parker Folett (1868-1933) – rõhutas
inimese osa organisatsioonis Chester I.BarnardChester I.Barnard (1886-1961) –
mitteformaalne organisatsioon, sotsiaalsed grupid, võimu aktsepteerimise teooria
7
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut37
Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine H.Fayoli juhtimispõhimõtted: Tööjaotusprintsiip Võimuprintsiip Distsipliin Käskude ühtsus Suundade ühtsus Isiklike huvide allutatus firma huvidele Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Ahela printsiip Kord ja koordineeritus Õiglus Stabiilsus Initsiatiiv Kooskõlastatus
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut38
Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine Juhi peamised ülesanded:
Planeerimine
Organiseerimine
Valitsemine
Koordineerimine
Kontrollimine
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut39
Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine M.P.FollettM.P.Follett
Juhtimiseetika
Inimeste julgustamine ja motiveerimine
Jõustamine, mitte kontrollimine Osalemine otsustusprotsessis ja ühised
eesmärgid
Koostöö
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut40
Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine Chester I.BarnardChester I.Barnard Mitteformaalne organisatsioon – klikid ja
loomulikul teel kujunevad sotsiaalsed grupid. Mitteformaalsed suhted on jõud, mis aitavad organisatsiooni juhtimist.
Võimu aktsepteerimise teooria – inimestel on vaba tahe ning valiku võimalus aktsepteerida võimu. Inimesed alluvad võimule ja täidavad käskusid, kuna see on neile kasulik.
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut41
Humanistlikud juhtimisteooriadHumanistlikud juhtimisteooriad Inimsuhete koolkond – kõige tulemuslikum
kontroll on inimese sisekontroll ja mitte range võimul põhinev kontroll.
Hawthorne uuringud – töö tulemuslikkus suurenes kui ülemused kohtlesid töölisi heatahtlikult
Elton Mayo (1880-1949)
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut42
Humanistlikud juhtimisteooriadHumanistlikud juhtimisteooriad Inimressursside juhtimine – ühendas töö
kujundamise ja arendamise ning motivatsiooni teooriad. Töö peab olema kujundatud selliselt, et inimene saaks seal rakendada ja täiendada oma potesntsiaali. Abraham Maslow (1908-1970) – inimeste
probleemid tekivad rahuldamata vajadustest
Douglas McGregor (1906-1964) – X ja YU teooria
8
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut43
Inimressursside juhtimineInimressursside juhtimine X teooriaX teooria Inimesed on laisad ja
väldivad töö tegemist Inimesi tuleb vahetult
suunata, töötavad karistuse kartuses
Inimesed väldivad vastutust ja neil puuduvad ambitsioonid. Peamine on turvalisus.
Inimesed on kui robotid, nad ei ole võimelised loominguliseks ja loovaks tööks
Y teooriaY teooria Töö on inimese jaoks
loomulik tegevus Inimene on võimeline ennast
ise kontrollima ja juhendama
Inimesele on võimalik õpetada vastutuse võtmist
Inimesed on võimelised loominguliseks ja loovaks tööks
Inimese intellektuaalne potentsiaal on alles osaliselt kasutatud
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut44
Süsteemi koolkondSüsteemi koolkond Küberneetikute loodud koolkond püüab
tasandada teiste koolkondade puudusi Süsteemne mõtlemine võimaldab arvesse võtta teiste
koolkondade kogemusi ja seisukohti Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks Suletud süsteemi talitlus ei sõltu väliskeskkonnast Avatud süsteemi talitlus on seotud keskkonnaga Entroopia Sünergia
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut45
Organisatsioon kui süsteemOrganisatsioon kui süsteem
SisendidInfo, personal, finantsid, toore
Protsessid
Juhtimine, tootmine,
suhtlemine
Väljund Toode, teenus,
kasum, rahulolu
Tagasiside
Organisatsioon
Keskkond
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut46
Juhuslikkuse koolkondJuhuslikkuse koolkond Juhuslikkuse koolkond peab oluliseks
olemasoleva ühendamist ja mitte uue loomist. Puudub üks õige viis teha mingit tööd
Parima tegutsemise suuna määrab keskkond
Juhi tegevuse aluseks on situatsiooni – sise- ja välismõjude - analüüs
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut47
Juhuslikkuse koolkondJuhuslikkuse koolkond
On olemas üks parim tee
Iga olukord on unikaalne
Universaalne lähenemine
Juhtumist lähtuv lähenemine
• Eksisteerivad erinevad, kuid organisatsiooni-teooria seisukohalt loogilised olukorrad
•Juhid käituvad teatud tüüpi probleeme lahendades sarnaselt
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut48
Õppiv organisatsioonÕppiv organisatsioon Peter Senge Õppivas organisatsioonis on töötajad
toimuvaga kursis, otsivad probleemidele loovaid lahendusi ning võimalusi uute oskuste ja teadmiste omandamiseks Avatus uutele ideedele
Uute teadmiste genereerimine
9
Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut49
Õppiv organisatsioonÕppiv organisatsioon
Juhtimine Juhtimine
Avatud Avatud informatsiooninformatsioon
OsalusOsalus--strateegiastrateegia
TöölisteTöölistejõustaminejõustamine
MeeskonnapõhineMeeskonnapõhinestruktuurstruktuur
Tugev, kohanevTugev, kohanevkultuurkultuur
top related