JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM...õpik), T. Rumberg-Torga (gümnaasiumi sotsiaalainete valdkonnaraamatu psühhopatoloogia ... VILKO, Excel). Tähtsal kohal olid uue õppekava rakendamisega
Post on 06-Mar-2020
4 Views
Preview:
Transcript
KINNITATUD
Tallinna Haridusameti juhataja
27.04.2015 käskkirjaga nr 1.-2/199
Lisa 1
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
ARENGUKAVA 2015 - 2017
TALLINN 2014
2
Sisukord
1. Lühiülevaade ....................................................................................................................... 3
2. Missioon, visioon, põhiväärtused ....................................................................................... 4
3. Eelneva arenguperioodi 2011 – 2014 analüüs ................................................................... 5
3.1. Arengukava täitmine .................................................................................................... 5
3.2. Töö personaliga ........................................................................................................... 6
3.3. Õppeprotsessi parendamine ......................................................................................... 8
3.4. Töö lastevanematega ................................................................................................. 13
3.5. Infotehnoloogilised vahendid õppetöös ..................................................................... 13
3.6. Raamatukogu ............................................................................................................. 14
3.7. Huvitegevus ............................................................................................................... 15
3.8. Partnerlus ................................................................................................................... 16
3.9. Kooli materiaalse baasi arendamine .......................................................................... 17
3.10. Tegevusvaldkond. Eestvedamine ja juhtimine .......................................................... 18
3.11. Tegevusvaldkond. Personalijuhtimine ....................................................................... 19
3.12. Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatustegevus ............................................................. 20
3.13. Tegevusvaldkond Koostöö huvigruppidega .............................................................. 21
3.14. Tegevusvaldkond Ressursside juhtimine ................................................................... 22
Riskid, mis võivad takistada arengukava edukat rakendamist. ................................................ 24
Arengukava uuendamise kord .................................................................................................. 25
3
Üks kool on kõikide koolide seas,
mis lahti ei taha meid lasta.
Ta tõeksvõtt liidab meid halvas ja heas:
Per aspera ad astra
1. Lühiülevaade
Jakob Westholmi Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse
põhisuunad aastateks 2014 - 2017. Antud arengukava koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi
haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikust õppekavast, Tallinna
arengukavast, kooli põhimäärusest. Arengukava põhivaldkonnad lähtuvad eelmise perioodi
kokkuvõttest, sisehindamise nõuniku tagasisidearuandest ning huvigruppide küsitlustest
saadud infost, mille põhjal töörühmad tõid välja parendust vajavad valdkonnad.
Jakob Westholmi Gümnaasium alustas oma tegevust 1898. aastal. Koolil on ajaloo jooksul
kujunenud sümboolika – koolivorm, lipp, rinnamärk, sõrmus, õpilaspäevik, firmagraafika,
moto “Per aspera ad astra”.
Jakob Westholmi Gümnaasium töötab kahes koolihoones – Kevade 8 (V-XII klass) ja Luise
38 (I-IV klass). Kooli ainus võimla ja arvutiklass asuvad Kevade 8 hoones. Koolil puuduvad
nõuetekohased tööõpetuse ja käsitööklassid. Kehalise kasvatuse välitunnid toimuvad Snelli
staadionil ja pargis. 2013/2014. õppeaastast toimub esimeste klasside õppetöö teises
vahetuses.
1964 pandi alus muusika, 1997 inglise keele ja 2008 majanduse süvendatud õppele, mis
hetkel toimub põhikooli ulatuses. 2011/2012 rakendusid gümnaasiumis humanitaar-, reaal- ja
riigikaitse õppesuunad. Süvendatud muusika, inglise keel ja majandusõpe jätkub
gümnaasiumis valikkursustena.
4
2. Missioon, visioon, põhiväärtused
Kooli moto – Per aspera ad astra
Kooli missioon – traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina aidata kaasa isiksuse
väljakujunemisele kiiresti globaliseeruvas maailmas.
Visioon – säilitada Jakob Westholmi Gümnaasiumi struktuur (1.-12. klass) ning kooli
positsioon väärika ja head haridust pakkuva gümnaasiumina, mis asub kinnistul Kevade 8.
Säilitatakse kooli omanäolisus – muusika-, inglise keele ja majandusõppeklassid põhikoolis ja
õppesuunad gümnaasiumis.
Kooli põhiväärtused
turvaline ja õpilasesõbralik tugisüsteemidega tagatud koolikeskkond
pikaajalised traditsioonid
õppesuundades ja õppetööd toetavas huvitegevuses avalduv kooli omanäolisus
huvigruppide kaasatus
5
3. Eelneva arenguperioodi 2011 – 2014 analüüs
3.1. Arengukava täitmine
Kool lähtus oma tegevuses Tallinna Haridusameti poolt kinnitatud arengukavast (kinnitatud
27.12.2010).
Arengukavas 2011-2013 püstitatud põhiülesanded ja sihiseaded on enamasti ellu rakendunud.
Arengukava analüüsi ja hindamise vahekokkuvõtete tulemusena on mõned tegevused
teisenenud-asendunud, mida on kajastatud ka õppeaastate üldtööplaanides.
Sisehindamise perioodi (2009/2010 – 2011/2012 õa) põhjal valmis 2013. a sügisel
sisehindamise aruanne. Kool sai nõunik Marika Pettai tagasisidearuande 10.09.2013.
Meie prioriteedid eelmise arengukava täitmisel:
1. Positiivse ja õpilasi motiveeriva õpikeskkonna tagamine - kooli õpikeskkond vastab
tervisekaitse nõuetele ja on esteetiliselt maitsekas, turvalisust suurendab e-õpilaspiletite
kasutuselevõtt, uuendatud kodukord ja õpilasreeglite täitmise pidev jälgimine.
2. Õppeprotsessi parendamine – täiustatud tugisüsteemid õpilaste toetamiseks;
infotehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetöös. Uuendatud õppekava rakendumine,
ainevaldkondade lõiming ja õpetajatevaheline koostöö. Õpetajate haridustehnoloogiliste
pädevuste tõstmine e-õppe keskkondade kasutamiseks.
3. Töö personaliga – personali arendamine täiendkoolituste kaudu ning kaasamine otsuste
vastuvõtmis-, planeerimis- ja komplekteerimisprotsessi.
4. Töö lastevanematega – osalemine arendusprojektides, klassi- ja üldkoosolekutel,
koolitustel, arenguvestlustel. Mitmekesistunud on koostöövormid (projekt „Lapsevanem
kooli“, koostöötalgud).
5. Partnerlussuhete arendamine – töö õpilasomavalitsusega, asumi elanikega (Kassisaba
päevad) ja teiste haridusasutustega (TÜ, TLÜ, EMTA, asumi lasteaiad ja
üldhariduskoolid). Koostöö Ungari Toldi Gümnaasiumiga. Comenius projekt „Our
Treasure“ partnerkoolidega Hispaaniast, Itaaliast, Belgiast ja Poolast.
6. Õpitegevust toetav huvitegevus.
7. Koostöö vilistlaskonna, Jakob Westholmi Sihtasutuse (edaspidi JW SA) ja teiste
sidusrühmadega – tugevnesid sidemed noorema vilistlaskonnaga, jätkus projekt
6
„Vilistlane kooli“, kirjandivõistlus ning Jakob Westholmi pärandi uurimine. JW SA
juurde loodi koolituskeskus ja muusikakool.
3.2. Töö personaliga
Koolis töötab püsiv ja valdavalt kvalifikatsiooninõuetele vastav kaader. Probleemiks on
kvalifikatsiooniga poiste tööõpetuse õpetaja leidmine (näiteks 2012. a konkurss ebaõnnestus
kandidaatide mittekvalifitseerumise tõttu).
Kooli personalitöös rakendatakse kaasava juhtimise põhimõtteid. Selle näiteks on nii
õppetoolide sisseseadmine 2012. a kui ka õpetajate senisest suurem osalemine mitmesugustes
töörühmades. Kooli arendusega seotud töörühmades osalevate õpetajate hulk on vaadeldaval
perioodil kasvanud 72% -ni.
Alates 2011. a töötab koolis HEV koordinaator.
Õpetajad on leidnud tunnustamist ka kõrgemal tasandil: Tallinna Aasta õpetaja 2011 - S.
Sepp, 2012 - K. Rikson; Innovaatiline õpetaja - R. Kuustik, 2013 Noor õpetaja - M. Rits,
2014 Tallinna Aasta Klassijuhataja - K. Rikson. Mitmeid õpetajaid on autasustatud Tallinna
Haridusameti tänukirjadega.
Koolisisest personali motivatsioonisüsteemi analüüsides leiti, et süsteem vajaks täiustamist.
Perioodiline enesehindamine annab ülevaate töö tulemuslikkusest. Arenguvestlustest tehakse
kokkuvõtted, neid analüüsitakse ja tehakse parendusettepanekuid, selguvad tublimad tegijad
valdkonniti, keda vääriliselt tunnustatakse.
Vaadeldava perioodi igal õppeaastal on JWG õpetajad juhendanud praktikante, noori
kolleege, olnud ainealase töö eestvedajateks Tallinna Õpetajate Maja ainesektsioonides
(emakeel, algõpetus), tegutsenud sise- ja väliskoolitajatena (TLÜ, TÕM),
kvaliteediassessoritena. Õppematerjale on koostanud õpetajad V. Maasik (ühiskonnaõpetuse
õpik), T. Rumberg-Torga (gümnaasiumi sotsiaalainete valdkonnaraamatu psühhopatoloogia
käsitlemise osa) ja S. Veskimäe (muusikateooria materjalid põhikooli süvaõppele koolielu
portaalis). E. Soika, K. Rikson on retsenseerinud avaldatud õppematerjale. Mitmed õpetajad
on tutvustanud oma kooli ja Eesti haridussüsteemi Comenius projekti kohtumistel Belgias,
Poolas.
7
Täiendkoolituse aluseks on koolituskord. Koolitusplaan sisaldab eelneva perioodi analüüsi,
uusi eesmärke ja planeeritavaid koolitusi. Koolituskava on avatud ja seda saab õppeaasta
kestel täiendada.
Sisekoolituse tulemusena kasutatakse veebikeskkondi õppematerjalide loomiseks ja
puutetahvlit tundide läbiviimiseks. Olulised on infojuhi sisekoolitused kolleegidele (Moodle,
VILKO, Excel). Tähtsal kohal olid uue õppekava rakendamisega seotud koolitused (kooli
õppekava koostamine, uuendatud õppekava õppimise toetajana, uus õppekava ja õpilase areng
ning kujundav hindamine). Gümnaasiumi matemaatika ainekava korrigeerimise vabariiklikus
töörühmas osales G. Apri ja bioloogia ainekava vabariiklikus töörühmas osales R. Kuustik.
Koolitusvajadused ja arenguvõimalused selguvad arenguvestlustest ja regulaarsetest rahulolu-
uuringutest. Individuaalset koolitusvajadust analüüsitakse õppetoolis, tehakse sobivad
valikud ja ettepanekud kursustele suunamiseks. Iga töötaja koolituskaart kajastab koolitusi
neljas valdkonnas: ainealases, pedagoogilis-psühholoogilises, IT vallas ja vabakoolituses.
Õpitut ja kogetut tutvustatakse kolleegidele, näiteks GeoGebra – matemaatika- ja
klassiõpetajatele.
Personali rahuloluküsitlusi on alates 2009. a korraldatud üle aasta. 2013. a muudeti personali
rahuloluküsitluste metoodikat (uute ankeetide kasutuselevõtmine, pedagoogilise personali
veebipõhine küsitlemine). 2009. ja 2011. a tulemuste erinevused olid minimaalsed. Kuuest
üldrahulolu küljest kolm näitasid kasvutrendi. Suurenenud oli rahulolu oma ameti, iseenda
panuse ning kooli juhtkonnaga. Seejuures oli kahte esimest kõrgeimailt hinnatud mõlemal
aastal. Ka 2013. a oldi enim rahul oma ametiga ning lisaks õppetooli tegevusega. 2011. ja
2013. a tulemustest joonistub välja kolm parendust vajavat valdkonda. Need puudutavad info
liikumist, õpetajate kaasamist ning tunnustussüsteemi täiendamist.
Lisaks pedagoogilisele personalile on küsitletud majanduspersonali rahulolu. On positiivne, et
majanduspersonali rahulolu tööd puudutavate eri tahkudega on kõrge. Töötajaid motiveerivad
enim töötingimused ja sõbralikud kolleegid. Muret valmistab madal töötasu.
Rahuloluküsitluste raames on uuritud ka päevakajalisi küsimusi. Näiteks 2013. a küsiti
õpetajate arvamust trimestrilisele hindamissüsteemile ülemineku kohta. Seda süsteemi
pooldas 56% õpetajatest. 2014. a septembrist on süsteem kasutusel kogu koolis.
Kvalifitseeritud kaadri tagamiseks võimaldatakse töötavatele õpetajatele tasemeõppes
osalemist (2011 - 9, 2012 - 8, 2013 - 7, 2014 – 4 õpetajat). Koolitused kogu personalile
toimuvad reeglina kaks korda aastas. Lisandunud on ühiskoolitused õpetajatele ja vanematele.
8
Hinnangud koolitustele on olnud valdavalt positiivsed (õpetajate eneseanalüüs, rahulolu-
uuringud, hinnang koolituskaardil). Koolituskaartide analüüsist selgub, et enim osaletakse
ainealastel koolitustel (ainesektsiooni õppepäevad, uue õppekava ainealane rakendamine).
Kooli tervisenõukogu ja töökeskkonna nõukogu on kaasatud kooli arendustegevusse
(konkurss „Hubane klassiruum“, südamenädalal tervisekontroll ja nõustamine; doonoripäev).
Töötajate tervise edendamiseks on loodud võimalus osaleda regulaarsetel selja-kõhu
treeningutel, rahvatantsurühmas „Astra“.
Vaadeldaval perioodil on suurenenud vanemõpetajate arv 2 võrra.
Kooli juhtkond pöörab jätkuvalt tähelepanu halduspersonali kaasamisele ülekoolistesse
töötajate ühisüritustesse.
Kevade-Luise maja õpetajate ja õpilaste ühisväärtuste arendamisele on kaasa aidanud koostöö
erinevate kooliastmete õpilaste ühistegevustes ja koosõppimisel (orienteerumine vanalinnas,
ettelugemised, kodanikupäev, kooli- ja vabariigi aastapäev, erinevate kooliastemete õpetajate
integreeritud tunnid, ühised koolitused, väljasõidud, ühiskülastused) ning erinevate
kooliastmete õpetajate metoodikanõupidamised.
Käesoleval ajal on täidetud kõik kooli koosseisulised ametikohad. Vaadeldava perioodi
lõpuks on ühtlustatud õpetajate töökoormusi, vähenenud on ületundide arv.
3.3. Õppeprotsessi parendamine
Kooli õppekava on uuendatud riikliku õppekava alusel ning lähtuvalt kooli õppesuundadest
ning traditsioonidest, arvestades lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja
materiaalseid ressursse. Lisaks riiklikus õppekavas olevatele ainetele pakub kooli õppekava
gümnaasiumis järgmisi kursusi: karjääriõpetus, uurimistöö alused, riigikaitse (10. klass),
joonestamine (11. klass), filosoofia (12. klass). Humanitaarõppesuuna valinud õpilaste
suunakursusteks on usundiõpe, kõne ja väitlus (2 kursust), psühholoogia, eesti kunst,
reaalsuuna lisakursused on matemaatikas ja füüsikas. Riigikaitse õppesuuna kursusteks on
etikett ja avalik esinemine, enesekaitse, esmaabi, merejulgeolek ja piirivalve, päästeteenistus,
korrektsioon ning globaalne riigikaitse. Lisaks riigikaitse teoreetilisele kursusele toimub
õpilastele ka välilaager.
Süvendatult on võimalus õppida gümnaasiumis inglise keelt (3 kursust), muusikat (3 kursust)
või Tallinna ajalugu. Majandusõpetus põhikoolis toimub Junior Achievementi programmi
alusel.
9
Täiustatud on tugisüsteeme (dokumentatsioon, suurendatud on personali). Töö HEV
õpilastega lähtub 2012. a väljatöötatud HEV õpilastega õppe korraldamise juhendist. Koolis
töötab 2 õpiabi rühma, HEV koordinaator. Koolisiseses ühiskasutuses olevas kaustas Yhine on
loodud õppemetoodiliste materjalide kataloog, seda täiendatakse pidevalt. Õppeainete
temaatilise lõimumise tabelid hõlbustavad õpetaja tööd erinevate ainete integreerimisel.
Kooli arengut on mõjutanud muutused õpilaste arvus, 2013/14 alustas kool õppetööd kahes
vahetuses.
Õpilastega seotud statistika:
2010/2011 28 klassikomplekti 797 õpilast
2011/2012 29 klassikomplekti 805 õpilast
2012/2013 30 klassikomplekti 825 õpilast
2013/2014 32 klassikomplekti 846 õpilast
Hästi ja väga hästi õppivate õpilaste osakaal õpilaste üldarvust
Klassid 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014
1.-4. kl 82% 80% 83% 85%
5.-12. kl 34% 33% 52,8% 54%
Hästi ja väga hästi õppivate õpilaste osakaal on olnud stabiilne 1.- 4. klassini ja näitab
tõusutrendi 5.- 12. klasside osas. Õpilased on kooli õppekavas määratletud aine põhivara
omandanud hästi, seda tõendavad iga-aastased tasemetööde analüüsid. Enamik õpilasi on
eksamitel ja tasemetöödes saavutanud häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja
aastahinnetega. Gümnaasiumi osas täiendavale õppetööle jäänud õpilaste arv on suur, kuna
järgmisesse klassi jõudmiseks tuleb lõpetada kõik kursused positiivselt. Selle nõudmisega
tagatakse õpilaste parem õpijõudlus 12. klassis.
Riiklikud tasemetööd 3. ja 6. klassides vaadeldaval perioodil on näitajatelt üle vabariigi
keskmise. Tunduvalt kõrgemad on näitajad eesti keele tasemetöödes, ebaõnnestumisi esineb
matemaatikas. Sama võib öelda ka põhikooli eksamitulemuste kohta (2009/2010 ja 2010/2011
keskmine hinne eesti keeles ja kirjanduses vabariigis oli 3,7. JWG-s vastavalt 4,3 ja 4,2.
Matemaatikas vabariigi keskmine 3,6 ja 3,5. JWG-s vastavalt 3,9 ja 3,8).
10
Põhikooli lõpueksamid (keskmine hinne)
EKSAMID Sooritajaid Vabariigi keskmine JWG tulemused
Max 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014
Eesti keel 100 80 62 62 48 71,9 73,2 74,8 - 81,9 84,7 80,1 85,3
Matemaatika 50 80 62 62 48 31,3 33,2 33,7 - 36,3 36,7 33,2 36,1
Inglise keel 75/100 36 34 37 30 64,2 58,5 64,7 - 66,1 61,6 64,9 92,1
Ajalugu 75 6 3 2 3 55,9 60,2 62,2 - 51,2 54,3 66,0 50,3
Ühiskonnaõp 75 16 12 14 3 56,3 52,6 52,6 - 57,8 58,5 50,6 66,3
Füüsika 100 1 2 1 1 75,1 77,2 75,3 - 92,0 59,5 57,0 38,0
Keemia 100 4 4 0 2 83,9 81,6 86,5 - 97,3 89,8 - 68,5
Bioloogia 75 10 5 6 2 48,2 53,9 49,6 - 48,6 60,6 51,7 57,5
Geograafia 75 2 1 0 7 49,1 54,2 53,8 - 61,8 38,0 - 56,9
Vene keel 75 5 1 2 0 61,8 63,3 67,3 - 65,2 70,5 67,0 -
Põhikooli eksamiainetest on stabiilselt head tulemused emakeeles. Matemaatika järeleksami
on teinud 2011. a 10 õpilast, 2012. ja 2013. a 5 õpilast ning 2014. a 8 õpilast. Valikeksamiks
eelistavad põhikooli lõpetajad valida rohkem inglise keelt ja ühiskonnaõpetust, reaal- ja
loodusaineid valitakse vähem. Samad eelistused jätkuvad ka gümnaasiumis. Tänu
klassijuhatajatele eestvedamisele ja juhendamisele on hea taseme saavutanud põhikooli
õpilaste loovtööde kaitsmine.
Õpilaste väljalangevust põhikoolist on vähendanud tugisüsteemide hea koostöö ja õpilaste
toetamine õpiabiga. Enamik põhikooli lõpetanutest jätkab õpinguid gümnaasiumis, üle poole
neist meie koolis.
Riigieksamite tulemused (keskmine punktisumma)
Sooritajaid Riigi keskmine (üldstatistika) JWG tulemused
EKSAMID 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014
Eesti keel 61 60 71 61 60,7 62,8 62,4 62 68,1 66,4 68,5 69,7
Matemaatika 31 31 31 kitsas 35
lai 26 59,9 58,6 61
kitsas 30,2
lai 54,0 69,4 62,3 72,8 kitsas 45,6
lai 71,0
Inglise keel 53 59 64 61 69,5 68,6 72 B1 - 30,8%
B2 - 46,3% 78 73,1 77,9 B1 - 34,4
B2 - 60,7
Ajalugu 11 8 14
66,8 63,1 62,2
69,9 73,8 76,4
Ühiskonnaõp 35 31 50
68,4 65,8 63,4
78,3 73,6 74,8
Füüsika 0 5 1
63,6 63,4 66,5
0 57,6 74
Keemia 10 14 11
62,6 65,1 68,1
66,5 52,2 63,9
Bioloogia 21 1 11
61,7 61,5 55,7
59,8 89 63,2
Geograafia 57 64 14
60,7 56,1 53,1
60,2 63,7 58,5
Riigieksamite tulemused on küllaltki stabiilsed, riigi üldisest keskmisest kõrgemad. Kooli
positsioon riigieksamite tulemuste kajastamisel meedias (Eesti Ekspress, Postimees) näitab
11
tõusutrendi. Üksikutes ainetes on koolil paremad tulemused olnud ühiskonnaõpetuses ja eesti
keeles. Populaarsemad valikud enne 2014. a riigieksameid on olnud matemaatika, inglise
keel, geograafia ja ühiskonnaõpetus.
Kuld- ja hõbemedalid, aasta abiturient
2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014
Kuldmedaleid 4 5 4 2
Hõbemedaleid 3 0 1 3
Aasta abiturient Kalev Õiger Tanel Veske Liisa Hõbe Heleri Pärmik
Ühele aktiivsele ja kooli hea maine eest seisvale lõpuklassi õpilasele omistab kooli
õpilasomavalitsus ja õppenõukogu tiitli Jakob Westholmi Aasta Abiturient. Tiitli saaja on
positiivse ellusuhtumisega, aktiivne ja kooli hea maine eest seisev õpilane.
3. klassi riiklike tasemetööde valimi tulemused
AINED Valimi edukus % Valimi kvaliteet %
2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014
Eesti keel 96,9 95,2 96,8 98,5 77,2 69,6 78,7 77,8
Matem. 97,60 93,6 97,6 95,7 85,5 63,2 81,5 76,9
3. klassi riiklike tasemetööde tulemused Jakob Westholmi Gümnaasiumis
AINED Sooritajad Kvaliteet % Edukus % Keskmine hinne
2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014
Eesti keel 70 71 73 87 96 97 98 92 100 97 100 100 4,2 4,2 4,5 4,4
Matem. 71 72 73 87 97 68 92 89 100 96 100 99 4,7 3,9 4,4 4,5
6. klassi üleriigiliste tasemetööde valimi tulemused
AINED Valimi edukus % Valimi kvaliteet %
2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014
Eesti keel 96,9 95,2 99,3 95,9 77,2 69,6 82,0 58,7
Matem. 97,6 93,6 74,4 83,9 85,5 63,2 37,3 50,1
Kunst 99,2 87,3
Inglise keel 93,0 78,7
Ühiskonnaõp. 94,3 49,7
12
6. klassi riiklike tasemetööde tulemused Jakob Westholmi Gümnaasiumis
AINED Sooritajad Edukus % Kvaliteet % Keskmine hinne
2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014
Eesti keel 51 55 59 70 100 100 98,3 95,6 76 92,9 93,1 64,7 4,6 4,4 4,3 4,0
Matemaatika 51 55 57 68 96,1 85 84 86,9 80,77 36 45,5 64,7 3,8 3,3 3,4 3,8
Kunst 50 100 100 4,3
Inglise keel 55 96,4 96,4 4,8
Ühiskonnaõpetus 68 87,1 74,9 3,8
Võrreldes riiklike tasemetööde valimi edukust ja kvaliteeti Jakob Westholmi Gümnaasiumi 3.
ja 6. klasside tulemustega, võime öelda, et kooli näitajad on kõrgemad eesti keeles, kunstis ja
inglise keeles. Väga head tulemused on tagatud hea ettevalmistuse ja koolisiseste tasemetööde
korraldamisega algklassides ja süvaõppes. Saame tõdeda, et keeleõpetuse tase on olnud väga
hea nii süvaõppe- kui ka paralleelklassis (inglise keel 2012).
Ebaõnnestumisi on 6. klassis õpilastel matemaatikas, mida saab põhjendada õppeaine
raskusega.
Koolil on toimiv õpitulemuste ja koolikohustuse täitmise analüüsimise süsteem. Kooli
kodukord kajastab meetmeid õpilaste põhjuseta puudumiste kohta.
Vaadeldaval perioodil on väga häid tulemusi saavutatud õpioskuste olümpiaadil,
matemaatikavõistlustel „Nuputa“, „ROSIN“ ja „Känguru“, keemia, eesti keele ja muusika
olümpiaadidel ning koolidevahelistel spordi-, kunsti- ja muusikavõistlustel/konkurssidel.
Õpilaste arengust annab tagasisidet ka osalemine erinevates uuringutes (PISA, SEYLE).
2013/2014. õppeaastast 5.-9. klassides õppeaasta jaotatud trimestriteks, analüüsi ja arutelu
järel otsustati trimestripõhisele hindamisele üle minna põhikoolis tervikuna.
Õpetajate koolituste tulemusena rakendatakse rohkem internetipõhist õpet (Moodle, Miksike,
VIKO, Koolielu jne) ja kasutatakse puutetahvlit.
Jätkusid õppetunnid väljaspool kooliruume (õuesõpe, muuseumitunnid, tunnid külalistega).
Linnaruumi õpikeskkonnana kasutatakse aktiivselt. Pedagoogilist kogemust on jagatud
kolleegidele, praktikantidele ja külalistele lahtistes tundides. Koos TLÜ õppejõududega
töötasime välja ja aitasime rakendada üliõpilaste sissejuhatava praktika mudelit.
Regulaarselt on läbi viidud õpilaste, lastevanemate ja kooli töötajate rahulolu uuringuid.
Väljatöötatud õpilaste nõustamise, konsultatsioonide ja järelevastamise süsteem on
rakendunud. Arenguvestlused toimusid vastavalt kehtestatud korrale.
13
3.4. Töö lastevanematega
Kooli hoolekogu ja hoolekogu toetusgrupp, kuhu kuuluvad kõikide klasside lastevanemate
esindajad, osalevad koolielu oluliste küsimuste lahendamisel (taotleti võimalust 1. klasside
ülelinnaliseks komplekteerimiseks muusika ja inglise keele süvaõppesuunas; otsustati piirata
nutiseadmete kasutamist Luise majas; korrastati algklasside maja sisehoovi).
Lastevanematele ja õpetajatele on korraldatud ühiskoolitusi, kus on käsitletud kasvatuse ja
õpetusega seotud teemasid nagu näiteks toimetulek murdeealisega (psühholoog T. Ots), lapse
arengut toetav koostöö (lastepsühhiaater P. Visnapuu-Bernadt), laste ja noorte toetamine
seksuaalhariduses ning riskikäitumise ennetamisel (koolitaja I. Tammeleht). Kooli veebilehe
kaudu on vahendatud ka teisi lastevanematele mõeldud koolitusi.
Info liikumise parendamiseks on kõikides klassides meililistid, kasutusel on veebipäevikud.
Lastevanemate panus õpilasürituste korraldamisel on suurenenud (projekt „Nukumaja
ehitamine“, Playbox, JW SA heategevusüritused, koolivormilaat jt).
Õppeprotsessi mitmekesistamiseks on viidud ellu projekt „Lapsevanem kooli“.
Lapsevanemad on käinud rääkimas oma tööst ja hobidest (nt 2013.a sisustasid isad-vanaisad
algklasside õpilaste tunde, 2014 olid koolis emad).
Rahuloluküsitlused toimusid 2009., 2012. ja 2014. a. Kahel esimesel aastal kasutati identset
metoodikat, st tulemused on võrreldavad ja täheldatav on rahulolu suurenemine. Sama trend
oli iseloomulik ka 2003., 2007. ja 2009. a võrdluses ehk võib öelda, et lastevanemate rahulolu
koolielu eri külgedega on pidevalt suurenenud. 2014. aastast muudeti metoodikat, sh võeti
kasutusele veebiankeet. Ilmnes uudne probleem, milleks oli lastevanemate madal
osalemisaktiivsus (38% planeeritud valimist, 2012. aastal 90%) ja mille tõttu on ka üldistusi
raske teha. Küsitluses osalenud vanemad hindasid koolielu külgi valdavalt heaks.
Väljapakutud parendusettepanekuid analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse.
3.5. Infotehnoloogilised vahendid õppetöös
Kool on läinud osaliselt üle töökohaarvutite rentimisele. Klassiruumide IT vajadused on
kaardistatud. Valdavalt on klassiruumid varustatud esimese IT taseme kohaselt. Luise tn
koolimajas ei ole IT-alase arengu tase võrreldav Kevade tn koolimajaga, sest puudub mõte
arendada koolimajaks mittesobivat hoonet. IT teise ja kolmanda taseme kohaselt on Kevade tn
14
koolimajas varustatus osaline. Wifi leviala õpetajatele on kaetud ca 80% ulatuses. Wifi leviala
õpilastele vajab kaasajastamist. Kooli serverit on uuendatud riist- ja tarkvaraga.
Kooli infosüsteem toetab töötajate, õppijate, lastevanemate ja teiste huvigruppide teabe kiiret
ja täpset edastamist. Info liikumisel järgitakse avaliku teabe ja isikuandmete kaitse seadust.
Info vahendamiseks asutusesiseselt on kasutusel serverid Yhine, Opetaja, Oppealajuhataja.
Statistilisi andmeid ja üldinfot koolielu korralduseks saadakse peamiselt Eesti Haridusinfo
Süsteemist (EHIS), SA Innove ja Tallinna Haridusameti koduleheküljelt.
Õpetajate meiliaadressid on kättesaadavad kooli veebilehel. Klassijuhatajad vahendavad infot
klassi meililistide ja veebipäevikute kaudu. Töötab kogu kooli personali hõlmav list. Töötab
eKooli andmebaasirakendus, mis võimaldab õppeaasta lõpus õpilaste koondhinnete
väljakandmist e-koolist ning igale õpilasele oma kooli tunnistuse trükkimist. Koolil on oma
eÕpilaspilet. Kevade 8 koolimajas on turvasüsteem kaamerate ja fonolukkude näol, sööklas
õpilaste söögikordade valideerimine eÕpilaspileti abil ja infoteleviisorid. Aruandluseks on
välja töötatud ühtsed vormid (aruanded, tööplaanid). Koolil on veebileht ja Facebook, mis
vahendavad infot kooli, vilistlaste ja avalikkuse vahel.
3.6. Raamatukogu
JWG raamatukogu asub kahes majas: Kevade tänavas on suur raamatukogu lugemissaaliga
ning Luise tänavas väike raamatutuba. Raamatukogust on loodud õpikeskus (lugejakoolitused
5. klassidele, raamatukogutunnid sõnaraamatute ja teatmeteoste kasutamisest 9. klassidele,
temaatilised näitused).
Põhifondi on täiendatud aime- ja väärtilukirjandusega kooli eelarvelistest vahenditest ning
Eesti Hoiuraamatukogu annetustega. Ilukirjanduse osa laenutustes on suurenenud. Koolil on
arvestatav kogu audiovisuaalsed vahendeid ja lauamänge.
Uuenenud õppekava tõttu vajaks täiendust nii õppe-, ilu- kui ka teabekirjanduse valik.
Käesoleval hetkel toimib raamatukogus ENTU-programm. 2014/2015. õppeaastaks on tellitud
uus raamatukogu programm RIKS. See hõlbustab fondeeritud õpikute laenutamist ning annab
parema ülevaate raamatukogu tööst. Tulevikus saab JWG õpilaspiletit kasutada raamatukogu
lugejakaardina.
15
3.7. Huvitegevus
Tagatud on kooli esindushuviringide (koorid) töö jätkamine. Läbi nelja aasta on huviringides
osalenud õpilaste hulk olnud stabiilne. 2013. aastast toimub pilliõpe Jakob Westholmi
Muusikakooli kaudu. Jätkuvalt töötavad kõik kooriliigid. Kõikidel kooridel on I kategooria ja
on osaletud laulupidudel http://www.westholm.ee/index.php?id=10352.
Jätkatud on erinevate traditsiooniliste õpilasürituste korraldamist (etendused, konkursid,
õpilasvõistlused, õppekäigud) http://www.westholm.ee/index.php?id=11185. Tunnivälised
üritused on seotud õppekavaga (inglise keele nädal, inglisekeelsed loengud
edasiõppimisvõimalustest, solistide võistlus WestFest, nuputamisnädal, riigikaitse õppesuuna
õppekäigud, emakeelenädal). Kool on algatanud ülelinnalise algklasside nuputamisvõistluse
„ROSIN“.
Jätkatud on professionaalsete muusikute kontserte/teatrietendusi kõikidele vanuseastmetele.
Pikaajaline koostöö on kujunenud Eesti Kontserdiga, lasteteatriga „Sõber“, lasteteatriga
„Teatribuss“. 2013-14. a on külastanud kooli „Elamusaasta“ projekti raames nii muusikud
kui kunstiinimesed. Üritusi on finantseerinud JW Sihtasutus, lapsevanemad. Vaadeldava
perioodi ürituste finantseerimine kooli eelarvest on kahanenud.
Koostöös Jakob Westholmi Koolituskeskusega on loodud uusi huviringe. Enne uute ringide
käivitamist on küsitletud õpilasi ja lapsevanemaid. (http://jw.ee/huviringid)
Isemajandav muusikaklass lõpetas tegevuse. Tööd alustas JW Koolituskeskuse muusikakool.
Õpitavate erialade valik on suurenenud vastavalt huvigrupi soovidele
(http://jw.ee/muusikakool)
Kooli 115. aastapäeva tähistati mitmesuguste üritustega, mis leidsid kajastamist Kanal 2
saates „Reporter“, ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ ja KUKU raadio
hommikuprogrammis. Estonia kontserdisaal oli välja müüdud, vilistlasõhtul osales ligi 1000
inimest. Õpilastööde näitust Kullo lastegaleriis külastasid nii lapsevanemad kui õpilased.
Valmis kooli kogumik „JWG 115“. Ajalookonverentsil esinesid ettekannetega õpilased ja
vilistlased.
16
3.8. Partnerlus
Kooli huvigrupid on õpilased, personal, lapsevanemad, hoolekogu ja toetusgrupp, vilistlased,
avalikkus (asumi elanikud, lasteaiad), kooli partnerid ja JW SA.
Vaadeldaval perioodil on kool tegelenud maine kujundamisega (suur soovijate arv 1. ja 10.
klassi ja vabanevatele õpilaskohtadele, mitmekülgsed õppekavad, edukad vilistlased, koolielu
kajastatus meedias), süvenenud on koostöö huvigruppide, hoolekogu ja toetusgrupiga.
Õpilasomavalitsus ja kooli hoolekogu toimivad aktiivselt, mida tõendab osalus koolielu
korraldamisel.
Koostöö peamiste huvigruppidega:
Õpilased – igapäevane tihe koostöö õpi- ja huvitegevuses.
Lapsevanemad – aktiivne kaasahaaratus õpilasürituste ettevalmistamisel ja
korraldamisel (”Tagasi kooli”, ”Lapsevanem kooli”, õpilaste uurimistööde
juhendamine, perepiknikud, loengud, õppekäigud ja uute partnerite kaasamine
lastevanemate eestvedamisel. Kui näiteks 2009/2010 toimusid I kooliastmes kahe
klassi perepiknikud, siis 2011/2012 aga juba seitsmel klassil.
Vilistlaskond – koolisümboolika ja -traditsioonide hoidmine, regulaarsed kohtumised
õpilastega, osavõtt õpilaskonkursside žürii tööst, temaatiliste ürituste korraldamine.
Hoolekogu ja toetusgrupi aktiivne koostöö.
Asumi elanikud – osalemine perepäeval, avalikel kooliüritustel, ruumide üürimise
võimalus.
Vaadeldava perioodi 2011-2014 koostööpartnerid:
Baltic Restaurants Estonia AS – rahvustoitude teemapäevad
Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – üliõpilaste pedagoogilise
praktika juhendamine
Tallinna Haridusamet – piirkondlike olümpiaadide läbiviimine, osalemine
projektides, kvaliteediauhinna protsessis õpetajate assessoriks olemine
Eesti Politsei – liiklustunnid algklasside õpilastele
SA Archimedes – osalemine Comenius projektis "Our Treasure"
Rajaleidja (SA Innove) – õpilaste karjäärinõustamine
Tallinna Ehituskool, Südalinna kool – põhikooli poiste tööõpetuse tunnid
Jakob Westholmi Sihtasutus – õpilaste vabaaja sisustamine
17
Vanglateenistus, Kaitseliit, Päästeamet – riigikaitse õppesuuna ainete õpetamine
JWG vilistlaskogu – kooli aastapäeva üritused, vilistlaskirjand, vilistlasõhtud
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA – osavõtjate majutamine
E-kool
Tiigrihüppe SA
LogoTrade OÜ – koolivorm
SA Koolitervishoid – meditsiiniteenused
XS Stuudio – õpilaste ja kooli sündmuste pildistamine
Tallinna Õpetajate Maja – õpetajate koolitused, ainevõistlused
3.9. Kooli materiaalse baasi arendamine
Kooli käsutuses olev renoveeritud õppehoone Kevade 8 ja algklasside koolihoone Luise 38
tagavad õpilase arenguks ja õpetaja tööks vajaliku ning tervisekaitse nõuetele vastava
keskkonna. Õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamiseks on mõlemas koolihoones sisse
seatud kogu tööpäeva st. kooli lahtioleku ajal mehitatud valve.
2011-2013 remonditi Luise tn koolimajas klassiruume ja renoveeriti õppealajuhataja kabinet.
Tallinna Haridusamet on rahastanud 2014. a Kevade tn koolihoone piksekaitse renoveerimist
ja seni puudunud kolme tuletõkkeukse paigaldamist.
JW SA ja kooli rahastusel osteti 2012. a rahvariided (täiskasvanutele 13 komplekti ja
õpilastele 16 komplekti).
2013-2014 rakendati e-Õpilaspileti süsteemi I etapina Kevade 8 koolimajas. Plastikkaart
toimib ühistranspordi kaardina, kooli läbipääsusüsteemi avajana, garderoobide uste avajana,
duširuumide läbipääsukaardina ning sööklas. Töid teostas firma „Valnes“. Samuti paigaldati
informatsiooni edastamiseks Kevade tn 8 fuajeesse, raamatukokku ja õpetajate tuppa
infoekraanid, millelt näidatakse tunniplaani, jooksvaid uudiseid ja koolielu korraldusi. Töid
teostas ML Novator OÜ. Koolitöötajate ja õpilaste turvalisuse tagamiseks paigaldas firma
QSys Kevade tn 8 territooriumile 11 turvakaamerat.
2014 osteti koolile aSc Timetable programm, millega on võimalik teha elektroonilist
tunniplaani.
Endiselt pole lahendust leidnud kooli hoonestust puudutavad küsimused (algklasside
õppehoone ja tööõpetuse maja).
18
Arenduse valdkonnad ja põhisuunad. Tegevuskava
3.10. Tegevusvaldkond. Eestvedamine ja juhtimine
Lähtepositsioon perioodiks 2015-2017
Toimiv kaasav juhtimine, mis arvestab kooli põhiväärtusi ja priorieteete. Õpetajad ja
õppetoolide juhid on kaasatud kooli arendusdokumentide uuendamise töörühmadesse.
Toimiv sisehindamissüsteem vajab täiustamist.
Valdkonna üldeesmärk 2015-2017
Sisehindamise protseduuri täiustamine, täpsustades mõõdikuid ja määratledes iga-aastased
protseduurilised ja vormilised reeglid. Õppetoolidevaheline sujuvam ja eesmärgistatud
koostöö. Kool on hästi juhitud. Koolis toimib hästi sisehindamissüsteem. Kooli
töökorraldusreeglid ja turvalisust tõstvad reeglid on kaasajastatud.
Tulemus
2015
2016
2017
Vastutajad / Teostajad Ressursid
Kooli areng on tagatud strateegilise
juhtimise kaudu x x x
Direktor
Juhtkond Kooli eelarve
Tööülesanded on õigeaegselt jagatud
ja jooksvalt kontrollitud. x x x
Direktor
Juhtkond Kooli eelarve
Koolivälised tegevused on planeeritud. x x x
Direktor
Juhtkond Kooli eelarve
Õpetajaid kaasatakse kooli
otsustusprotsessidesse x x x
Õppealajuhatajad
Õppetoolijuhatajad Kooli eelarve
Toimuvad juhtkonna töökoosolekud x x x
Direktor Laiendatud
juhtkond Kooli eelarve
Kool teostab sisehindamist. On toimiv
sisehindamissüsteem.
x
Direktor
Juhtkond
Tervisenõukogu
Psühholoog
Raamatukogu juhataja
Töörühmade juhid
Kooli eelarve
Perioodiliste rahuloluküsitlustega
antakse tagasisidet huvigruppidele x x x
Direktor
Psühholoog
Juhtkond
Infojuht
Kooli eelarve
Kooli töökorraldusreeglid on
analüüsitud ja uuendatud x Juhtkond Kooli eelarve
Koolil on analüüsitud ja uuendatud x x Juhtkond Kooli eelarve
19
kriisiplaan Kriisikomisjon
Viiakse läbi iga-aastased
evakuatsiooniõppused Luise ja
Kevade tn koolimajas x x x
Direktor
Õppealajuhatajad
Majandusjuhataja
Klassijuhatajad
Kooli eelarve
Luise tn turvalisusolukord on
parendatud x
Direktor
Majandusjuhataja
Infojuht
Kooli eelarve
3.11. Tegevusvaldkond. Personalijuhtimine
Lähtepositsioon perioodiks 2015-2017
Koolis on püsiv õpetajaskond, ametikohad on täidetud. Pedagoogid on valdavalt kaasatud
kooli arendustegevusse. Koolil on toimiv sise- ja väliskoolitussüsteem.
Valdkonna üldeesmärk 2015-2017
Personalipoliitika viiakse vastavusse uue koolituskorraga. Tagatud on kvalifitseeritud tööjõu
olemasolu. Rakendatakse kaasavat juhtimist, kooli töötajaskonnale korraldatakse
arenguvestlusi. Ametijuhendid on kaasajastatud.
Tegevus
2015
2016
2017
Saavutatav tulemus Vastutaja/
Teostaja Ressurss
Koolituskorra
väljatöötamine
lähtudes elukestva
õppe strateegiast 2014-
2020
x x x
Personalikoolitussüsteem
vastab kooli vajadustele ja
õpetajakoolituse
raamnõuetele
Direktor/
õppealajuhataja,
töörühm
Kooli eelarve
Vajaduspõhine kaadri
vahetumine x x x
Vanusegruppide tasakaal
on parendatud
Direktor Kooli eelarve
Toimuvad
arenguvestlused x x x
Koolil on ülevaade
pedagoogide tegevustest ja
arenguvajadustest
Direktor Kooli eelarve
Personali rahulolu-
uuringud x x x
Toimuvad muutused
personalipoliitikas.
Parendustegevused on
planeeritud.
Direktor/
psühholoog
Kooli eelarve
Ametijuhendite
kaasajastamine x x
Ametijuhendid on
kooskõlas tegevustega
Direktor/
töörühm
Motivatsiooni- ja
tunnustamissüsteemi
uuendamine
x x
Toimiv tunnustussüsteem Direktor/ töörühm Kooli eelarve
20
3.12. Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatustegevus
Lähtepositsioon perioodiks 2015-2017
Koolil on uuendatud õppekava. Toimivad tugisüsteemid ja HEV õpilaste toetamine. Ainealane
tunniväline töö on mitmekesine ja õpilaste huvisid arvestav.
Koolil on traditsiooniline klassiõpe, 1.-9. klassini on kolm trimestrit ja gümnaasiumis
kursustepõhine õpe. Koolis on kuus õppetooli: reaal- ja loodusained, humanitaar, riigikaitse,
võõrkeeled, algõpetus ning oskusained, mis töötavad statuudi alusel alates 2012. aastast.
Vaadeldaval perioodil on õpilaste arv pidevalt suurenenud. Säilinud on kooli omanäolisus –
muusika-, inglise keele ja majandusõppeklassid põhikoolis ja kolm õppesuunda gümnaasiumis.
Valdkonna üldeesmärk 2015-2017
Lõimitud õpe. Uuendatud õppekava korrigeerimine. Majandusõppe õppekava edasiarendamine.
Tegevus
2015
2016
2017 Saavutatav tulemus Vastutaja/
Teostaja
Ressurss
Dokumentide
ülevaatamine ja
parendustegevus
(kodukord, arenguvestluse
kord jt).
x x x
Tagatud on turvaline
koolipäev ja
õpikeskkond.
Direktor Kooli
eelarve
Uuendatud õppekava
korrigeerimine x
Õppekava vastab
nõuetele.
Õppealajuhatajad,
õppetoolide
juhatajad/
aineõpetajad
Kooli
eelarve
Tugisüsteemide mõju
analüüs õpijõudlusele. x x x
Rahuldavad
õpitulemused
Õppealajuhatajad /
aineõpetajad,
tugipersonal
Kooli
eelarve
Üleminek kolme kooli
ühiskatsetele x
Komplekteeritud 10.
klassid
Direktor/ töörühm partnerko
olide
eelarve
Uute õpilaste vastuvõtu
korra muutmine x
Ülelinnaline vastuvõtt
muusika süvaõppe 1.
klassi.
Direktor/ töörühm Kooli
eelarve
E-õppe koolitused
x x
E-õppevahendeid
kasutatakse
optimaalselt
Õppealajuhatajad,
õppetoolide
juhatajad/õpetajad
Partnerite
rahastus
Loovtööde ja
uurimistööde avalik
kaitsmine. x x x
Õppekava täitmine,
kogemuste vahetamine
Õppealajuhatajad,
õppetoolide
juhatajad/ õpetajad
Kooli
eelarve
Koostöö ülikoolidega x x x Avardunud võimalused Direktor/õppeala- Kooli
21
õppebaaside
kasutamiseks.
õppekava praktiliste
ülesannete täitmiseks.
juhatajad eelarve,
ülikoolid
e eelarve
Majandusõppe õppekava
edasiarendamine
põhikooli osas x x x
Toimiv majandusõppe
õppekava
Õppealajuhatajad,
õppetoolide
juhatajad/
aineõpetajad
Kooli
eelarve
Gümnaasiumi praktilise
töö juhendi koostamine x
Õppekava täitmine Õppealajuhataja/
töörühm
Kooli
eelarve
3.13. Tegevusvaldkond. Koostöö huvigruppidega
Lähtepositsioon perioodiks 2015-2017
Uuenenud ja noorenenud vilistlaskogu, hoolekogu, JW SA omavaheline tegevuse planeerimine on
tõhusam ja koostöö kooliga on tihedam.
Koostöö huvigruppidega lähtub kooli eesmärkidest. Koolil on 11 erinevat partnerit, kellega on
sõlmitud koostöölepingud. Huvigruppidega tehtavat koostööd hinnatakse ja hilisemat tegevust
korrigeeritakse regulaarsete rahuloluküsitluste, arenguvestluste tulemuste analüüsi,
kohtumiste, meililistide kaudu. Peamised huvigrupid on õpilased, lapsevanemad,
vilistlaskond, hoolekogu ja toetusgrupp, asumi elanikud. Koostöö huvigruppidega on juhitud
ja stabiilne.
Valdkonna üldeesmärk 2015-2017
Koostöö huvigruppidega kooli visiooni elluviimiseks ja missiooni täitmiseks
Koostöö
20
15
20
16
20
17
Saavutatav tulemus Vastutaja/
Teostaja
Ressurss
Teenusepakkujatega x x x Ladus ja turvaline
koolipäev
Direktor/
majandusjuhataja
Kooli eelarve
Vilistlastega x x x Vaimsuse edasiandmine
õpilastele. Vilistlaste abi
kooli eesmärkide
saavutmiseks.
Huvijuht/
vilistlaskogu
Vilistlaskogu
liikmemaksud,
annetused
JW Sihtasutusega x x x Mitmekülgsem
huvitegevus, kaasatus kooli
visiooni elluviimiseks
Direktor/ juhtkond
Ülikoolidega x x x JWG personali järelkasv,
kogemuste vahetamine
Direktor/õppeala-
juhatajad,
aineõpetajad
Ülikoolide
eelarve
Teiste koolidega x x x Õppekava on täidetud töö- Direktor/õppeala- Kooli(de)
22
ja tehnoloogiaõpetuses, 10.
klasside ühiskatsed
juhatajad eelarve(d)
Lasteaedadega x x x Tulevane JWG õpilane,
teadlik lapsevanem
Õppealajuhataja/
algõpetuse
õppetool
Hoolekoguga x x x Kooli eesmärgid on
saavutatud
Direktor/hoole-
kogu
Lapsevanematega x x x Teadlik ja toimetulev
lapsevanem (koolitused)
Õppealajuhatajad/
koolitajad
Kooli eelarve
Projektipartneritega x x x Mitmekesisem koolielu Direktor/
õppetoolid
Projekti
eelarve
Õpilasesindusega x x x Õpilased on kaasatud õppe-
ja kasvatustöösse
Huvijuht Kooli eelarve,
ÕOV omatulu
Kogukonna
elanikega
x x x Osalemine kooli üritustel,
kooliruumide kasutamine
Direktor/
majandusjuhataja
3.14. Tegevusvaldkond. Ressursside juhtimine
Lähtepositsioon perioodiks 2015-2017
Kool on eelarve vahenditega toime tulnud. Omatulud võimla, klassiruumide ja aula
väljarentimisega on kasvanud. Kool on teinud pingutusi täiendavate ressursside leidmiseks
kooli võimla ja aula ning klassiruumide maksimaalseks väljaüürimiseks, kaasa arvatud
nädalavahetused. Luise ja Kevade koolihoonetes on tehtud jooksvat remonti. Haljasala
tasandamisega on viidud lõpule Luise 38 hoovi korrastustööde I etapp. Paigaldatud on
automaatne tulekahjuteavituse süsteem, klassiruume on sisustatud videoprojektorite ja
infotahvlitega. Ruumikitsikuse leevendamiseks on Luise 38 majas mindud üle kahele
vahetusele. Jätkuvalt toimuvad 6.-12. klassi kehalise kasvatuse tunnid linnaruumis. Õpikute ja
töövihikute kasutus on kaardistatud ja ostmise mahtu on korrigeeritud. eÕpilaspiletiga
toidukordade valideerimine võimaldab saada täpsemat ülevaadet toidurahade otstarbekast
kasutamisest.
JW SA on loonud täiendavaid võimalusi õpilasürituste finantseerimiseks.
Valdkonna üldeesmärk 2015-2017
Koostöös Tallinna linnaga leida lahendused kooli koondamiseks ühtseks kompleksiks ühel
kinnistul, tuginedes üliõpilase Kaisa Simoni lõputööle – projekt juurdeehituseks Kevade 8
kinnistul.
Tegevus
20
15
20
16
20
17
Saavutatav
tulemus
Vastutaja/
Teostaja ressurss
23
Juurdeehituse planeerimine
ja rajamine (käsitööklassid,
spordi-väljak, spordisaal,
alg-klasside klassiruumid)
x x
Kehtiva
detailplaneeringu
muutmine
Direktor,
hoolekogu
KOV
Osalemine projektides
täiendavate
finantsressursside
leidmiseks.
x x x
Täiendavad
vahendid õppe- ja
kasvatustegevuseks
.
Direktor/
juhtkond,
töögrupid
Projektide
eelarve
Luise 38 koolimaja uste
vahetamine. x x
Luise 38 majal on
uued uksed
Direktor/
majandus-
juhataja
Kooli eelarve,
projektid
Luise 38 koolimajasse
paigutatakse eÕpilaspiletil
põhinev süsteem ja
kaetakse täielikult
internetivõrguga.
x x
Luise 38 majal on
kaasaegsed e-
lahendused uste
läbipääsusüsteemi-
na ja raamatukogu
kasutamiseks.
Direktor/
majandus-
juhataja,
infojuht
Kooli eelarve,
projektid
Luua infobaas kooli
materiaalsetest vajadustest x x x
Rahalisi vahendeid
on kasutatud
optimaalselt
Infojuht Kooli eelarve,
projektid
Kooliruumide jooksev
remontimine vastavalt
eelarvevahenditele x x x
Kooliruumid on
kvaliteetselt
remonditud
Majandus-
juhataja
Kooli eelarve,
projektid
24
Riskid, mis võivad takistada arengukava edukat rakendamist.
1. Kooli arengut takistab Kevade 8 maaomandi küsimuse lahendamatus Tallinna
Linnavalitsuse poolt. Tänaseni pole rakendunud Tallinna Linna Volikogu otsusega (5.
märts 2009) vastu võetud detailplaneering, mis lahendaks kõik kooli arenguga seotu (kooli
spordiväljak, ühtne õppehoone ja töö- ning tehnoloogiaõpetuse maja Kevade 8/ Adamsoni
10 krundil).
2. Muutmata detailplaneering, mis võimaldaks alustada juurdeehituse rajamist, kuhu on
planeeritud ruumid algõpetusele, töö- ja tehnoloogiaklassid, täismõõtmetes võimla ja
spordiväljak.
3. Hariduspoliitilised muudatused, mis võivad lõhkuda väljakujunenud traditsioonilised
õppesuunad põhikoolis.
4. Hariduspoliitiliste otsuste puudumine, mis takistab luua koolil ülelinnalise vastuvõtuga
muusikaklassi (üks kolmest esimesest klassist), mis tagab kooli muusikaõppe kõrge
taseme, olles ajalooline kool, kus on muusikaõpet antud süvendatult, alates 1964 aastast.
5. Ühiskonnas kasvavate sotsiaalsete pingete väljendumine kooli igapäevaelus.
6. Riigi majanduselu edenemine võib kaasa tuua õpetajate kaadri voolavuse, kui senine
palgapoliitika ei muutu.
7. Kooli eelarve vähenemine.
25
Arengukava uuendamise kord
Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus, vajadusel korrigeeritakse kooli arengusuundi
ja täpsustatakse valdkondade arendamise eesmärgid.
Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja
hoolekoguga ning seejärel kinnitab. Koopia muudetud tegevuskavast esitatakse Tallinna
Haridusameti hariduskorralduse teenistusele.
Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses haridusalase seadusandluse muutustega,
muudatustega riiklikus õppekavas, muudatustega haridusnõudluses, muudatustega kooli
investeeringutes, kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega, kooli arengukavas
määratud tähtaja möödumisega.
top related