Füüsikalise looduskäsitluse alused - Matefusfyysika.matefus.eu/fla.pdf · 2011. 9. 4. · Mina Füüsika. Enn Pärtel Sündmus, signaal, retseptor, aisting, kujutlus ja füüsika.

Post on 22-Mar-2021

3 Views

Category:

Documents

0 Downloads

Preview:

Click to see full reader

Transcript

Enn Pärtel

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm,

loodus ja füüsika tähendus enda jaoks.

Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna.

Enn Pärtel

Ava mõistete sündmus, signaal,

retseptor, aisting ja kujutlus tähendus kas

neid mõisteid defineerides või neid

mõisteid seostavat skeemi joonistades.

Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna.

Enn Pärtel

Maailm, loodus, mina ja füüsika

Enn PärtelEnn Pärtel

Loodus on kõik, mis meid ümbritseb.

Maailm ja loodus

Enn Pärtel

Mina ehk vaatleja

Enn Pärtel

Mina ehk vaatleja

Enn PärtelEnn Pärtel

Ke

em

ia

Matemaatika

Geoloogia

Astronoomia

Meteoroloogia

Bioloogia

üsik

a

Enn Pärtel

Physike – kreeka keelest looduse uurimine

Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike

meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja

vastastikmõjusid.

Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja

seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid.

Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me

parajasti uurime või millele meie tegevus on

suunatud.

Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses

toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need

üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).

Enn Pärtel

Tee õpitu kohta skeem

Maailm

Loodus

Mina

Füüsika

Enn Pärtel

Sündmus, signaal, retseptor, aisting,

kujutlus ja füüsika

Enn Pärtel

Maailmas (looduses) leiab aset sündmus

Enn Pärtel

Vaatleja närviraku

ehk retseptorini

jõuab signaal selle

kohta.

Enn Pärtel

Retseptorist läheb

vastavat infot kandev

närviimpulss ajusse, kus

tekib sündmust peegeldav

aisting.

Enn Pärtel

Erinevatest meeleorganitest

pärinevate erinevate

aistingute põhjal tekib ajus

sündmusest terviklik taju.

Enn Pärtel

Erinevatest meeleorganitest pärinevate

erinevate aistingute põhjal tekib ajus

sündmusest terviklik taju.

Enn Pärtel

Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid

varasemaid sellelaadseid aistinguid ja

tajusid, rakendab mõistust (süllogisme)

ning lõpptulemusena tekib maailma

sündmusest või objektist terviklik kujutlus

ehk visioon.

Süllogism (kr.k. syllogismos –

järeldus) on tõese järelduse

tegemine maailma kohta vaid

mõistuse abil, ilma vastavat

aistingut saamata. Näiteks: kui a

= b ja b = c, siis ka a = c.

Enn Pärtel

Füüsika koosneb eri indiviidide poolt

tekitatud ja omavahel

kooskõlastatud visioonidest.

Füüsika on maailma peegeldus

visioonidena.

Enn Pärtel

Vaatleja tunnused:

• tahe,

• aistingud,

• mälu,

• mõistus

Enn Pärtel

Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate

ühised kujutluste süsteemid. Loodusteadus on inimlik

kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Teaduse

mudeliline iseloom.

Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest

reaalsusest on paratamatult erinevad.

Enn Pärtel

Sündmus

Tee õpitu kohta skeem

Signaal

Retseptor

Füüsika

Aisting

Kujutlus 1

Vaatleja 1

Vaatleja 2

Vaatleja 3

Kujutlus 2

Kujutlus 3

Enn Pärtel

Mis on loodusteadus, sh füüsika?

Mis on loodusseadus?

Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest,

mitte reaalsus ise.

Mis on füüsika seadus?

Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk

mudel loodusseadusest?

Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu

inimesest. Põhjus ja tagajärg.

Enn Pärtel

Nähtavushorisont

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Nähtavushorisont

Üldtunnustatud vastuste piir

Enn Pärtel

Mis on nähtavus-

horisondi sees?

Mis on nähtavus-

horisondi taga?

Enn Pärtel

Milline on sinu nähtavushorisont?

Mina

Mis on selle sees?

Mis on

nähtavus-

horisondi

taga taga?

Enn Pärtel

Kuidas tekib vikerkaar?

Kas sa oskad sellele

küsimusele vastata?

Kas selle nähtusega seotu

on sinu nähtavushorisondi

sees?

Enn Pärtel

Miks taevas on sinine?

Kas sa oskad sellele küsimusele vastata?

Kas selle nähtusega seotu on sinu

nähtavushorisondi sees?

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Claudius Ptolomaeus umbes 83–161) oli kreeka astronoom, astroloog,

matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise

maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Geotsentriline maailmasüsteem

Enn Pärtel

Mikołaj Kopernik

(Nicolaus

Copernicus)

1473-1543Pani aluse heliotsentrilisele

maailmasüsteemile

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Heliotsentriline maailmasüsteem

Enn Pärtel

FRANCIS BACON

(1561 – 1626)

Teadmistes on jõud

Pani aluse

eksperimentidele.

Enn Pärtel

Aristoteles

(384-322 e.m.a).

Vanakreeka filosoof,

Platoni õpilane,

Aleksander Suure

õpetaja.

Enn Pärtel

Aristoteles

(384-322 e.m.a).

Vanakreeka filosoof,

Platoni õpilane,

Aleksander Suure

õpetaja.

Rasked kehad

langevad kiiremini kui

kerged kehad.

Enn Pärtel

Galileo Galilei

(1564 –1642)

2000 aastat pärast

Aristotelest.

Näitas katseliselt, et

kõik kehad langevad

ühesuguse kiirusega.

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Eksperiment võimaldas laiendada

nähtavuse horisonti.

Enn Pärtel

Universumi koostis ja mõõtmed

Mikromaailm

Makromaailm

Megamaailm

10-35 m

10-25 m

10-18 m Kvargid, leptonid

10-15 m Tuumad

10-10 m Aatomid

10-7 m Molekulid

1 m Vaatleja

106 m

10 v.a. Tähesüsteem

105 v.a. Galaktika

108 v.a. Galaktikate parved

1010 v.a. Tuntud Universumi osa

Mõõtmed

Nähtavuse

horisont

Nähtavuse

horisont

Enn Pärtel

Elementaarosakesed koosnevad kvarkidest

u → +2/3 e

d → -1/3 e

u → up

d → down

top related