FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE...2020/05/14 · 1,0% 1,5% 2,0% Swedbanki tagamata võlakiri SEB tagamata võlakiri Swedbanki pandikiri SEB pandikiri Võlakirjade turuintressimäärade
Post on 27-Jul-2020
0 Views
Preview:
Transcript
FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE
Taavi RaudsaarRaido Kraavik
14. mai 2020
Finantsstabiilsuse Ülevaate eesmärk
• Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantssüsteemi stabiilsele toimimisele• nii tavaolukorras kui ootamatute ebasoodsate olude korral
• Selleks teostab Eesti Pank makrofinantsjärelevalvet…• suurendades finantssüsteemi vastupanuvõimet
• vähendades süsteemsete riskide kuhjumist
• …mis aitab vähendada finantskriisidega kaasnevat kahju reaalmajandusele
• Finantsstabiilsuse Ülevaade hõlmab• hinnangut finantssüsteemi stabiilsust ohustavatele süsteemsetele riskidele
• ülevaadet makrofinantsjärelevalve meetmetest
2
Peamised süsteemsed riskid
• Ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime halvenemine
• Piirangud pankade rahastamises
• Pankade piiriüleste positsioonide kvaliteedi halvenemine
• Äri- ja elukondliku kinnisvaraturu valmisolek kriisiks
3
Ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime halveneb
4
Enne kriisi paranes oluliselt ettevõtete võimekus raskustele vastu seista
5
100%
200%
300%
400%
60%
80%
100%
120%
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019
Ettevõtete võlakoormus ja likviidsus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Likviidsed varad (parem telg)
Võlakoormus (vasak telg)
Likviidse
te varad
e ja lü
hiajaliste võ
lakoh
ustuste
suh
e
Võ
la ja
SK
Psu
he
Ka majapidamiste finantspositsioon oli varasemast tugevam
6
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019
Majapidamiste võlakoormus ja intressikulu
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Võlakoormus (vasak telg)
Intressikulu (parem telg)
Intre
ssikulu
ja SKP
suh
eVõ
la ja
SK
P s
uh
e
Kõige kiiremini ja seni ka kõige tugevamalt on löök tabanud erinevaid teenindusasutusi
• Ka muudel tegevusaladel on praeguseks tekkinud raskusi, mis piirangute kestes süvenevad
7
1%2%2%2%
4%7%
9%10%11%11%11%
15%17%
19%24%25%26%
28%46%
0% 5% 10%15%20%25%30%35%40%45%50%
energiaharidus
mäetööstusfinants- ja kindlustustegevus
põllumajandus, metsamajandus ja…veevarustus ja jäätmekäitlus
tervishoid ja sotsiaalhoolekannekinnisvaraalane tegevus
ehitusinfo ja side
veondus ja laondustegevusalad kokku
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevustöötlev tööstus
muud tegevusaladkunst, meelelahutus ja vaba aeg
hulgi- ja jaekaubandushaldus- ja abitegevused
majutus ja toitlustus
Aprilli kuu eest palgahüvitist saanud töötajate osakaal
Allikad: Töötukassa, Statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
0,3%
0,0%
-0,7%
-0,8%
-0,9%
-1,1%
-1,4%
-1,5%
-1,6%
-1,7%
-1,8%
-2,1%
-2,1%
-2,1%
-2,1%
-3,7%
-4,1%
-5,2%
-12,3%
-15% -10% -5% 0% 5%
finants- ja kindlustustegevus
avalik haldus ja riigikaitse
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
mäetööstus
ehitus
elektrienergia, gaasi ja õhuga varustamine
veondus ja laondus
kutse teadus ja tehnikaalane tegevus
kinnisvaraalane tegevus
veevarustus ja jäätmekäitlus
haridus
hulgi- ja jaekaubandus
töötlev tööstus
info ja side
tegevusalad kokku
muud tegevusalad
haldus ja abitegevused
kunst, meelelahutus ja vaba aeg
majutus ja toitlustus
Töötajate arvu muutus 3. maiks võrreldes 15. märtsiga
Allikad: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
Esimesena piirangutest pihta saanud majandussektorite osakaal pankade laenuportfellis on küllaltki väike
8
0%
10%
20%
30%
40%
50%
Pankade laenu- ja liisinguportfelli jagunemine
Allikas: Eesti Pank.
• Osaliselt seetõttu on ka laenumakseraskusi seni veel suhteliselt vähe
Majanduslangus ja probleemlaenude hulk sõltub piirangute kestusest
9
• Eesti Pank viis majanduslanguse hindamiseks läbi stsenaariumianalüüsi• Kui piirangud leevenevad augustis, võib Eesti majandus kahaneda 14%
Piirangud 1. maini Piirangud 1. augustini
2020 2020
SKP jooksevhinnas, mld eurot 26,7 24,1
SKP püsihindades, muutus % -5,5 -13,9
Eratarbimine püsihindades, muutus % -2,8 -18,6
Eksport püsihindades, muutus % -12,9 -18,8
Tööpuudus, % 9,8 13,1
Allikas: Eesti Pank.
Eesti majanduse stsenaariumid tulenevalt COVID-19 mõjudest
Juhul kui tegevuspiirangud majanduses peaksid kestma augustini, võivad probleemlaenud panganduses märkimisväärselt kasvada
10
0%
5%
10%
15%
20%
25%
kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad
Võimalik probleemsete laenude osakaal varades eeldusel, et piirangud kestavad augusti alguseni
Allikas: Eesti Pank.
13%
Võimalikud probleemsed laenud*
Viivislaenud 2019 seisuga
12%
22%
*Võimalikud probleemsed laenud, kui piirangud kehtivad augustini.
• Probleemlaenude maht sõltub iga panga laenuportfelli struktuurist
Pangad suudavad laenukahjumitega toime tulla ka augustini kestvate majandustegevuse piirangute korral
11
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
kapital võimalikudlaenukahjumid
kapital võimalikudlaenukahjumid
kapital võimalikudlaenukahjumid
kõik pangad süsteemselt olulised pangad* väikepangad
% r
iski
vara
de
st
Pangandussektori kapitaliseeritus ja võimalikud laenukahjumid eeldusel, et piirangud kestavad augusti alguseni
Allikas: Eesti Pank.
* Süsteemselt olulised pangad on Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS LHV Pank.
Vabatahtlik puhver
Makro- ja mikropuhvrid
Seadusega nõutud miinimum
Tegelikud laenukahjumid jäävad tõenäoliselt väiksemaks, kui augustini kestvate piirangute stsenaariumis ette nähtud
• On vähetõenäoline, et piirangud jäävad praeguses ulatuses kehtima augustini• Välistada ei saa riski, et viiruse leviku tõkestamiseks tuleb osa piiranguid hiljem taastada
• Riigi toetusmeetmed aitavad ettevõtetel ja majapidamistel raskeid aegasid üle elada
• Euroopa Keskpank on otsustanud rakendada erakorralisi meetmeid kriisi mõju leevendamiseks
• Euroopa Keskpank ja järelevalveasutused on lubanud viivislaenude raamistikku teatud ulatuses paindlikult kasutada
• Ajutine maksepuhkus annab laenuklientidele aega kriisiga toime tulla
• Pankadele annab see lisaaega, et hinnata, kas kliendi laenumaksevõime taastub
12
Maksepuhkust on taotletud aktiivselt
• Ettevõtete maksepuhkuste taotlused moodustavad 20% nende laenujäägist, majapidamistel 5%• Pangad võimaldavad maksepuhkust laialdaselt likviidsusprobleemide ületamiseks
13
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
25.03.2020 01.04.2020 08.04.2020 15.04.2020 22.04.2020 29.04.2020 06.05.2020
Maksepuhkuste taotluste osakaal pankade laenujäägis
Allikas: Finantsinspektsioon.
4% 4%Ettevõttelaenud
Eluasemelaenud
Muud majapidamiste laenud
1%
5%
7%
8%9%
Antud maksepuhkused
Eesti majanduse ja finantssektori käekäiku mõjutab probleemide ulatus lähiriikides
14
Rootsi pangad sõltuvad suurel määral turupõhisest rahastamisest
15
0%
50%
100%
150%
200%
250%
DK SE FI LU NL IE AT FR SK GR ES DE EE PT IT PL LT MT LV CZ BE CY SI HR RO BG
Laenude-hoiuste suhtarv Euroopa Liidus 31.12.2019 seisuga
Allikas: Euroopa Keskpank.
Rootsi
Eesti
Finantsturud on väga heitlikud
16
-60%
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2019 2020
Pangagruppide aktsiahindade muutus 2019. aasta algusest*
Allikad: Turu andmed, Eesti Panga arvutused.
Swedbank
*Aktsiahindade kõikumine 2019. aastal on valdavalt seotud ilmnenud kahtlustega, et pankadel võis esineda puudusi rahapesuvast aste meetmete võtmisel.
SEB
OMX Stockholm Banks
CO
VID
-19 pan
de
em
ia
Pankade turupõhise rahastamise tingimused on märgatavalt halvenenud
17
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
Swedbanki tagamata võlakiri SEB tagamata võlakiri Swedbanki pandikiri SEB pandikiri
Võlakirjade turuintressimäärade muutus märtsis 2020
Allikad: Turu andmed, Eesti Panga arvutused.
Pandikirjad
Tagamata võlakirjad
• Kui finantsturud jäävad heitlikuks pikemal perioodil, võib planeeritud emissioonide läbiviimine osutuda keeruliseks
• Võib väheneda pankade valmisolek Eestis laenu pakkuda
Eesti pangad tegutsevad Lätis ja Leedus, mistõttu sõltuvad nad kõikide Balti riikide käekäigust
18
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
SKP Segatulu Palgad Eksport Import Lõpptarbimine
Balti riikide majanduste volatiilsus võrreldes teiste ELi riikidega
Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused.
Stan
dar
dh
älve
Leedu
• Väikesed ja avatud majandused on šokkide suhtes väga tundlikud • Läti ja Leedu pangandussektori krediidirisk sarnaneb Eesti omaga
Läti
Eesti
ELi mediaan
ja kvartiilid
Kinnisvaraturul võib nõudluse ja pakkumise tasakaal paigast ära minna
19
Kinnisvarasektor oli enne kriisi ülejäänud majanduse arenguga paremas kooskõlas
20
12%
13%
14%
15%
16%
17%
18%
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikad: Statistikaamet, Eurostat.
Ehitus- ja kinnisvarasektori lisandväärtus
Ehitus- ja kinnisvarasektori
lisandväärtus SKPsse
Ajalooline keskmine
Elukondliku kinnisvara arendus kasvas kriisieelselt kiiresti
21
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikas: Statistikaamet.
Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade 4 kvartali libisev keskmine arv
Ehituslubade arv
Kasutuslubade arv
Eluasemete hinnakasv oli aga kooskõlas põhinäitajatega
22
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Kinnisvara üle- ja alahinnatus Eesti Panga mudeli järgi*
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.* Väärtus 0,1 tähistab 10%list ülehinnatust.
Ülemine 95% usalduspiir
Alumine 95% usalduspiir
Tegeliku hinna ja mudelväärtuse vahe
• Töötajate hüvitiste suurenemise taustal on eluasemete hinnakasv olnud põhjendatav• Mudelis arvestatakse ka eluasemelaenude reaalse intressimäära ja eluruumide arvu suurenemisega
Ärikinnisvara arendus oli enne kriisi aktiivne…
23
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikad: Statistikaamet, Colliers International.
Ärikinnisvara ruutmeetrite kasv võrreldes SKP kasvuga
SKP kasv
Ärikinnisvara ruutmeetrite kasv
… seda toetas tugev nõudlus ärikinnisvara järele
24
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Allikas: Colliers International.
Keskmine vakantsus Tallinnas
Bürood
Tööstus
Kaubandus
Lisa. Vabatahtlikul pensionisüsteemil on olulisi puuduseid
25
Vabatahtlik pensioniks kogumine sõltub majanduse olukorrast (1)• Vabatahtlikult kogutakse pensioniks märksa vähem
• Vabatahtlik pensioniks kogumine on äärmiselt tsükliline
26
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
0,00%
0,05%
0,10%
0,15%
0,20%
0,25%
0,30%
0,35%
0,40%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Pensionifondide neto sissemaksete suhe majapidamiste palgatulusse
Allikad: Statistikaamet, Pensionikeskus, Eesti Panga arvutused.
II sammas (parem telg)III sammas (vasak telg)
Vabatahtlik pensioniks kogumine sõltub majanduse olukorrast (2)• Raskematel aegadel võidakse pensionisääste kergekäelisemalt kasutada
• Pikemas perspektiivis ei ole osakute kriisi ajal müümine otstarbekas
27
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
mil
jon
eu
rot
Alla 55-aastastele tehtud väljamaksed III samba fondidest
Allikas: Rahandusministeerium.
Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on märkimisväärselt kasvanud
28
1 2 3 4 5 6
Eesti Pank otsustas vähendada süsteemse riski puhvrit
29
top related