Digipööre ja uus õpikäsitus
Post on 07-Jul-2015
152 Views
Preview:
DESCRIPTION
Transcript
Digipööre koolis ja uuenev õpikäsitusMart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, HTK juhataja
Tallinna Ülikooli Studia Generalia loengusari :: 13.november 2014
Eesti hariduse edusammud ja kitsaskohad
Haridus on väärtustatud
Head baasteadmised
Sots-maj tausta väike mõju
Vähenenud väljalangevus
Edukas keelekümblus
Hariduse infosüsteem
Head õpitingimused kutse-ja kõrgkoolides
Aegunud õpikäsitus
Poiste väljalangevus
Õppimine on noorte jaoks
Jätkusuutmatu koolivõrk
Ebaatraktiivne õpetajakutse
Riigieksami-kesksus
Kehv ligipääs digitaristule
Puudulikud digipädevused
http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Muutunud õpikäsitus: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalsetarengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavõpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
Digipööre hariduses:
1:1 arvutikasutuse mudelile üleminek, personaalsed nutiseadmed
Uut õpikäsitust toetav metoodika, õppekorraldus, sisekujundus
Järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid, pilvelahendused
Digitaalne õppevara, e-õpikud, e-eksamid, õppevara pilv
Õpetajate ja õpilaste digipädevused kui õpioskused
Digilõhe kaotamine, ligipääs haridusele, muutuste juhtimine
Koolirõõmu kadumine
Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid, nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid)
Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitavkool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe)
Fullan 2013
Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa
Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonnaühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:
KOOL
Tehnoloogia
Pedagoogika
Muutuste juhtimine
M.Fullan (2013) Stratosphere:Integrating Technology, Pedagogy and Change Knowledge
21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest
High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18, uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö
Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”, koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid
Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valibveerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel
Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”, lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid
Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava, õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine
10 Schools for the 21st Century
Haridus ja tehnoloogia
Vana ja uus pedagoogika
IKT kasutam
Didaktika,metoodika
Ainealased teadmisedAineteadmisteomandamine
Tulem: reprodutseeritudteadmised jaoskused
Van
aU
us
Tulem: sügav ja kestevmõistmine, elusrakendamine
Õpetaja Õpilane
Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos
Didaktika,metoodika
Loo ja rakenda teadmisiprobleemilahendusel
Kõikjaleulatuv tehnoloogia
(Fullan 2013)
Tehnoloogia ja õpikäsitus
Õpikäsitus: arusaam õppimisest, selle eesmärkidest javiisidest
Rooma Klubi raport “No Limits to Learning” (1979), reprodutseeriv vs innovaatiline õppimine
Õppimise kolm metafoori (Paavola, Lipponen & Hakkarainen): Õppimine kui omandamine (monoloogiline õpe) Õppimine kui osalemine (dialoogiline õpe) Õppimine kui teadmusloome (trialoogiline õpe)
Remiks-kultuur, R.Rorty edification: õppimine subjektiivseümberkirjeldamise kaudu
Uus õpikäsitus: trialoogiline õppimine
Õppijad
Teadmus-artefaktid
Praktikad
Väljendatud jaesitletudideed
Õpi-kogukond
Artefaktide “autentne” kasutamine
Jagatud teadmusobjektid
Töö-vahendid
Näited LEARNMIX õpistsenaariumidest
“ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema
põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks, kasutades nii õpetaja poolt sovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod, e-õpik, esitlused, veebilehed). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmisterakendamiseks koostöös teistega elulisi probleemsituatsioone lahendades.
projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on
oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimivaarendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle, dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus niioma tööprotsessi kui ka selle väljundeid (üldjuhul digitaalsel kujul).
ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjestkeerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikulekui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantudülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusiülesandeid sama teema kohta ning annavad neid teistele õpilastele lahendada.
Läbiv teema ‘Tehnoloogia ja innovatsioon’
RÕK 2010: Iga 7-12 klassi õpilane peaks osalema kooliastmejooksul vähemalt ühes innovaatilises arendusprojektis, kuhu on kliendi rollis kaasatud kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, kohalikud ettevõtjad, teadlased vm partnerid.
Tegevusmudel pärineb kahest hästitoimivast eeskujust:
Garage48
EAS innovatsiooniosakud
Näidisstsenaariumid: SEO, veebiturundus, robootikaõpik
Näide Kolga koolist: http://digitrails.wordpress.com
IKT põlvkonnavahetused
Poes
Ko
olis ?
1:1 mudel arvutikasutuses
1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon
Alternatiivid: Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)
Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)
Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott
Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele
Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras
Tuleviku klassiruum
Samsung Digipööre pilootkoolid
www.samsungdigipoore.ee
Tekib rida küsimusi
Aga eksamid, tasemetööd?
Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?
Puudub digitaalne õppevara?
Mis saab koolivahetuse puhul?
Kas nutiseadmed pole ohtlikud tervisele?
Kas õppimise asemel ei hakata mängima?
Kes ostab nutiseadmed õpilastele?
top related