Euribor–0,231

Nord Pool48,19

EUR/SEK10,413

EUR/RUB74,281

USD/EUR0,885

EUR/USD1,130

Neljapäev, 14. veebruar 2019nr 31 (6097) 3,90 eurot

INVESTOR

Finantsvabaduse võlu ja ootamatu ohtFinantsvabadus võib aidata ka peres hoida suhted paremas kor-ras, leiab investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi. Samas näe-vad teised investorid, et liigne vabadus võib tekitada ka laiskust ja lodevust. 10–11

METSATÖÖSTUS

Venemaa kaalub puidu ekspordi keelduVenemaalt ähvardab tulla eks-pordikeeld puidule, mis ei tundu sealt siberi lehist eksportiva Eesti ettevõtte juhile sugugi loogiline. Venemaa turu ebakindlusega on ta aga harjunud – nii käibki Vene-maal äri tegemine. 2–3

VENEZUELA

Uus juht lubab riigi kriisist välja tuuaSuurte naftavarudega Venezuela küsimuses on maailm jagunenud kahte lehte – paljud riigid, nende seas Eesti, toetavad üht liidrit, sa-mas Venemaa, Hiina ja veel mõni on jäänud praegu ametis oleva presidendi poolele. 6

PÄEVA TEGIJA

Aasta suhtekorraldaja on Maailmakoristuspäev

Kui leiad väga hea äriniši, oledki leidnud kiire kasvu valemi, räägivad Eesti kõige kiiremini kasvavate ettevõtete ehk gasellide juhid ja omanikud. 4–5, erileht

GASELLI KONGRESS

1255 viisi olla edukas

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit tunnustas eile aasta auhtekor-raldaja 2018 tiitliga Maailmakoristuspäeva meeskonda, kelle tõhu-sa kommunikatsiooni toel moodustus seni teada suurim vabatahtli-ke võrgustik – 17,8 miljonit inimest 157 riigis. Maailmakoristuspäeva meeskonna nimel ütlesid Eva Truuverk ja Kadi Kenk auhinda vas-tu võttes, et pea kõikjale maailmas jõudnud aktsiooni eesmärk oli, et inimesed õpiksid prü-gi märkama ja et nad mõistaksid, kui suur on prügi probleem maailmas. Liidu pre-sidendi Aive Hiiepuu sõnul tuleb tunnus-tada aktsioonile väga hea nähta-vuse saavuta-mist.

KUULA Äripäeva Raadiot sagedusel 92,4 MHz. Raadiosaated on järelkuulatavad www.aripaev.ee/raadio Häid majandusmõtteid hoiab liinil Tallink!

Eile toimus Äripäeva korraldatav Gaselli Kongress, kus laval võtsid auhinna vastu kolme aasta arvestuses kõige kiiremini käivet ja kasumit kasvatanud ettevõtted. FOTO: RAUL MEE

inimesed õpiksid prü-gi märkama ja et nad mõistaksid, kui suur on prügi probleem maailmas. Liidu pre-sidendi Aive Hiiepuu sõnul tuleb tunnus-tada aktsioonile väga hea nähta-vuse saavuta-

14. veebruar 20192 uudis toimetaja Viivika Rõuktel 667 [email protected]

MEESKONNATÖÖ SEIKLUSED JA KOOLITUSED

E.L.E. Rikaar OÜpakub raamatupidamist

KÕIGILE(OÜ, MTÜ, SA, FIE, AS)

Võta ühendust:[email protected]

645 4165 5649 4429

Venemaa parlamendi ülemkoja juht Va­lentina Matvijenko pakkus teisipäeval väl­ja kehtestada ajutine ekspordikeeld metsa­tööstuse toodetele, kuni selles valdkonnas kord majja saab, kirjutas Kauppalehti. Keeld puudutaks nii töötlemata puitu kui ka puidu tooteid. Kauppalehti teatel tuli see ju­tuks Matvijenko ja peaminister Dmitri Med­vedevi teisipäevasel kohtumisel.

Kindlust ei ole kunagi

Siberi lehise saematerjali pakkuja Wellmax Balticu juht Marek Hirtentreu tõdes, et Ve­nemaal äri tegemine käibki nii, et pidevalt kehtestatakse igasuguseid piiranguid. “Ega kindlust ei ole kunagi,” ütles Hirtentreu. Sa­mas nentis ta, et puidu ekspordi keeld ei ole Venemaale endale kõige mõttekam. “Kas see ka tõeks saab, ei oska kommenteerida. Meil praegu toimib kõik,” ütles ta.

Kui Venemaa tõesti puidule ekspordikee­lu kehtestaks, tuleks Hirtentreu sõnul ha­kata neil siberi lehist tooma läbi Valgevene või mõne SRÜ riigi: “See siis tähendab jälle mingit lisasammu ja väga suurt hinnatõu­su kogu Euroopale.” Ta tõdes, et ei kujuta et­te, mida teeb see ehitushindadele ja muule. “Nagu elus ikka – eks siis tuleb adapteeru­da. Kuna meie ärimudel ongi puhtalt ainult

täna äripäeva raadios

Idufirma leiab töötajaid Tinderist7.00–10.00 “Hommikuprogramm”. Kiirelt kasvava töötajaskonnaga idufirma Veriff juht Kaarel Kotkas räägib sellest, kuidas Tinder ai­tab tal ettevõttesse andekaid töötajaid leida.Samuti selgitab parteide valimisplatvorme hinnanud Circle K juht ja tööandjate keskliidu esimees Kai Realo, kas ja millist abi saab vali­mistel oodata erakondadelt tööjõukriisi lee­vendamisel.Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas kasvada mitu korda kiiremini kui konkurendid ning Eesti majandus. Kasvu saavutamisest ja hoidmisest räägivad Gaselli TOPi esikümnesse murdnud Apollo Kino juhatuse esimees Mauri Dorbek ning Gaselli Kongressi ettekandeid kuulanud Äripäeva ajakirjanik Jaanus Vogelberg.Hommikuprogrammi veavad Rivo Sarapik ja Birjo Must.11.00–12.00 “Globaalne pilk”. Eelmise aas­ta kuum suvi on nüüdseks muutunud vaid soojaks mälestuseks ning uus pole veel päris käega katsutav. Sellest hoolimata meenuta­me, mis jälje jätsid kuumad olud põllumajan­dusele, ning vaatame, mis toimub globaalsel teraviljaturul. Muu hulgas võtame vaatluse alla, kuidas on globaalselt nõudluse ja pakkumise jõujooned viimase 10 aasta jooksul muutunud ning mis see teraviljabörs üleüldse on. Külas on Euroopa ühe suurima viljamaakler­firma Copenhagen Merchants Group äri­arenduse juht Indrek Aigro. Saatejuht on Priit Pokk.13.00–14.00 “Terviseuudised”. Sõbrapäeva tervisesaates räägime seljavalust ja saa­me vastused, miks seljavaluga pole mõtet EMOsse minna, kas mädarõika­meekompress aitab ning millal peaks arsti poole pöörduma. Saate külaline on Katrin Gross­Paju, kes on üks Eesti tuntumaid neurolooge. Ta juhatab närvi haiguste keskust Lääne­Tallinna Kesk­haiglas ja töötab ka Eesti esimeses neuroloo­gia era kliinikus Astra Kliinik. Saadet juhib Vio­letta Riidas.15.00–16.00 “Viimane mudel”. Saates võtame luubi alla sellise krüptilise lühendi nagu IAAS – IT­taristu kui teenus. Mis juhul on õige ise ser­veriparki omada, millal mitte? Ettevõtte koge­muslugu vahendab Eesti Gaasi IT­juht Ain Ras­va, lisaks on külas Telia ärikliendidirektor Tar­mo Kärsna. Saatejuht on Priit Pokk.

Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz ning igal pool mujal Äripäeva veebi kaudu.

Häid majandusmõtteid hoiab liinil Tallink!

metsatööstus

venemaa kaalub puidu ekspordi keelduVenemaalt ähvardab tulla ekspordikeeld puidule, mis ei tundu sealt siberi lehist eksportiva ettevõtte Wellmax Baltic juhile Marek Hirtentreule sugugi loogiline. Vene turu ebakindlusega on nad aga harjunud.

KrisTel HÄrMa [email protected]

siberi lehise peal, siis meie peame seda igal juhul saama,” rääkis Hirtentreu. Praegu aga tema sõnul vaguneid vormistatakse ja kau­pa liigub nii Soome, Rootsi kui ka Eestisse.

Venemaa ähvardused on aga iganädala­sed. “Kui lugeda, et liisinguautod ei saa üle piiri või mida iganes, siis tegelikult erineval kujul on piirangud nagunii. Ühel nädalal mõeldakse lihtsalt välja mingi paber, mida ei ole olemas, mis on vaja esitada, ja siis jäl­le autod seisavad. Eks see ole nende poliiti­line mäng,” ütles Hirtentreu. Ta tõdes, et sel­liste asjadega puutuvad nad kogu aeg kok­ku, aga seda, kas puidu ekspordile näida­taks täiesti punast tuld nagu vahepeal im­pordile, ei oska ta öelda.

Üldiselt on Venemaa kehtestatud piiran­gud lühiajalised. “Tuleb uudis, elatakse sel­le otsas natuke, ja siis läheb jälle edasi,” rää­kis Hirtentreu.

Ta märkis, et venelastele ei ole puidu eks­pordi kinni keeramine kasulik, sest näiteks siberi lehise tootmine on doteeritud saks­laste, hollandlaste ja belglaste rahaga ja sel­le kinnipanemine tähendab venelastele en­dale töökohtade kaotust ja muud. “See maht on ikkagi väga suur. Ma millegipärast ei usu seda,” lisas ta.

Keeld ei tundu Hirtentreule loogiline ka sellepärast, et näiteks Euroopal on pui­dumäärus, millega tahetakse välja juu­rida ebaseaduslik metsaraie kogu maail­mas ja millega keelatakse ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud too­dete laskmine Euroopa Liidu turule. “See

on kõik tehtud, venelased seda ise väga ei poolda,” ütles ta.

Seetõttu ei ole keelus Hirtentreu sõnul loogikat ning ta ei mõista, mis motiividel venelased ise enda ekspordi kinni panek­sid. “Ei ole mõistlik seda kraani kinni kee­rata, aga alati ei olegi Venemaal kõik loogi­line,” märkis ta.

Seda, et põhjus oleks hiinlaste liiga suu­res puidu väljaviimises, Hirtentreu ei usu. “See on äri ja selle pealt teenivad ettevõtted, inimesed ja riik raha. Puitu kasvab juurde ka. Seal on puitu küll,” tõdes ta.

Venemaa raies lokkab hall majandus

Venemaa seadused erametsaomandust ei lu­ba, vaid metsade majandamine põhineb pi­kaajalistel rendi­ ja raieõigustel. Metsama­jandus on Venemaa parlamendi ülemkoja juhi Valentina Matvijenko sõnul peamiselt halli majanduse käes ehk selle väärkasutus on valdav, kirjutas Kauppalehti.

Matvijenko tahab nüüd, et ametivõimud selgitaksid järgmise poole aasta jooksul väl­ja kõigi rendilepingute seaduslikkuse. Nii on Venemaal levinud näiteks ebaseadus­

pangandus

pangad said ligipääsu klientide miljarditele eurodeleriigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, millega luba-takse pankadel väljastada eri liiki võlakirju ehk pandikirju.

Eelkõige võiks uus regulat­sioon mõjutada Swedbanki, SEBd ja Luminori. Äripäev on varem kirjutanud, et seaduse jõustumine võimaldaks Eesti pankadel kaasata kuni 13 mil­jardi euro jagu odavat raha.

Pandikirjad on võlakirja­

de üks liik, mille tagatis on nii­öelda kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Lihtsustatult on pandikirjade tagatis tavapäraselt krediidiasu­tuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saaja­te vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Uus finantsinstrument peaks laenuintressid allapoole suru­ma ning andma investoritele uue turvalise sadama, kuhu ra­ha paigutada.

Eelnõu seletuskirjas on siiski märgitud, et teiste riikide koge­muste põhjal reaalsuses ilmselt nii suures ulatuses pandikirju ei emiteerita, kuna konvertee­ritakse eelkõige eluasemelaene. Eesti Panga statistika kohaselt

oli möödunud aasta lõpus ko­dumajapidamistele antud lae­nude jääk suurusjärgus 7,5 mil­jardit eurot.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi võiks uus re­gulatsioon mõjutada eelkõige Swed banki, SEBd ja Luminori, mille eluasemelaenud moodus­tavad umbes 90% Eestis väljasta­tud eluasemelaenudest.

ÄripÄeV.ee

3 14. veebruar 2019

LÜHIDALT

Meremehed said tulumaksust vabaksRiigikogu võttis eile vastu Eesti merendussek-torit toetava seaduse, mis muu hulgas määrab kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rah-vusvahelisi sõite tegevate reisi laevade perso-nali töötasule tulumaksumäära 0%.Seaduse eesmärk on luua soodsamad tingi-mused välismaa laevade toomiseks Eesti lae-vapereta prahitud laevade teise registrisse. See peaks suurendama Eesti laevastikku, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kalda-sektori tekkele – registritasude laekumisega suureneb riigi maksutulu. Lisaks saavad Eesti meremehed seadusemuudatuste tõttu sõlmi-da haigekassaga vabatahtliku lepingu ja saa-da nii parema juurdepääsu ravikindlustusele.Prognoosi kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla mitusada suurt merelaeva.

ESINEMISLAVAD | TELLINGUDTELGID | SOOJAKUD

PIIRDEAIAD | TRIBÜÜNID ILMASTIKUKAITSED | LAOHALLID

MÖÖBEL ÜRITUSTELE

RENT, MÜÜK ja PAIGALDUS

tel +372 51 75 920 | www.ucrent.ee

likud lageraied. Selleks nimetatakse mets tihti ametlikult haigeks ja kohalikult või-mult saadakse sel ettekäändel altkäemak-su abiga raieluba.

Vene meedia arvates keskendub Mat-vijenko eriti Venemaa ja Hiina vahelisele puidukaubandusele. Hiina on ülekaalukalt suurim Venemaa puidu ostja ja hiinlased on endale saanud laialdasi rendi- ja raieõigusi Venemaal. Hiinlased üritavad puude lange-tamisel kasutada oma tööjõudu ja tehnikat.

Venemaa puidu eksport ulatus eelmisel aastal ligi 9 miljardi dollarini, millest Hii-na osa oli 3,6 miljardit eurot. Kohe Hiina jä-rel oli järgmine ekspordimaa Soome, mis vedas Venemaalt puitu ja puittooteid sis-se 0,5 miljardi eest. Venemaal töötab suur hulk Soome saeveskeid, sest puidu väärin-damisel ei tule maksta puidu eksporditolli.

Valentina Matvijenko on üks Venemaa mõjuvõimsamaid poliitikuid, nii et te-ma esitatud puiduekspordi keeld on tõsi-ne hoiatus kogu Venemaa ekspordisekto-rile, kirjutas Kauppalehti. Võib arvata, et ka president Vladimir Putin oli sellest kee-lust ette teadlik.

Siberi lehise palgid OÜ Wellmax Baltic tütarfirma, Krasnojarskis asuva Lartimberi hoovis. FOTO: ERAKOGU

EKSPORT

Lõhmuse fond sillutab aknatootjale teedEttevõtja Rain Lõhmuse osalu-sega investeerimisfond Livo-nia Partners tahab 60% suuru-se osaluse ostmisega toetada Fenestra kiiret kasvu ekspordi-turgudel, teatas fond.

Fenestra aktsionäridena jät-kavad ka kõik senised omani-kud, ettevõtte võtmeisikud-ju-hid, kellele kuulub tehingu jä-rel 40% ettevõttest.

Baltimaade investeerimis-fondi Livonia Partners ühe asu-taja Rain Lõhmuse sõnul on Lau-ri Laasti ja Riho Prassi juhitava meeskonna senised saavutused muljetavaldavad. “Kui aknaturg tervikuna on stabiilne ja kasvab aastas umbes 1–2%, siis Fenest-ra äri on kasvanud 24% aastas ja nii viimased neli aastat praegu-se juhtkonna käe all järjest,” tõi Lõhmus pressiteates näite.

Lõhmus märkis, et uued omanikud teevad juhtkonna-

ga tihedat koostööd uute ärivõi-maluste leidmisel ja nende ellu-viimisel. “Toome ettevõttesse se-nisest suuremal määral stratee-gilise dimensiooni ja toetame edasist kasvu eesmärgiga laie-neda olemasolevatel turgudel ning jõuda uutele eksporditur-gudele. Usume, et suudame suu-relt ettevõtte kasvu panustada,” märkis Lõhmus.

Fenestra suuruselt teine akt-sionär, ettevõtte juhatuse esi-mees Lauri Laast ütles, et uute ja ambitsioonikate eesmärkide seadmine ja nende poole liiku-mine ei sõltu ainult rahast. “Vaja on strateegilist partnerit, täien-davaid teadmisi ja kogemust. Livonia Partners omab rahvus-vahelist kogemust äride üles-ehitamisel, meie poolt on pika-ajaline sektori kogemus ja turu tundmine,” ütles Laast.

ÄRIPÄEV.EE

14. veebruar 20194 gasell kaanelugu toimetaja Viivika Rõuktel 667 [email protected]

jaanus vogelberg [email protected] top

Kiirelt kasvada saab igal alal

ainult veebis

Täismahus gaselli ToPAinult veebist leiad kogumahus Äripäeva koostatud kiiresti kasva-vate ettevõtete pingerivi, kus on kokku 1255 ettevõtet. aripaev.ee/gasell

50%vähemalt pidid firmad kasvatama 2015.–2017. aastal käivet ja kasumit Gaselli topi jõudmiseks.

7,7korda kasvatas kolme aastaga käivet ja 944,9 korda ärikasumit täna-vuses Gaselli topis teisel kohal olev arvutimüüja tingopol oÜ.

loe äripäevast

gaselli Kongressi ettekanded28. veebruaril tellijatele ilmuvas erilehes.

Et majandusel läheb hästi, tõestab fakt, et tänavuses kiiresti kasvavate firmade ede-tabelis figureerib lausa 1255 ettevõtet, mis on viimase kuue aasta kõrgeim tase. Tihe-das konkurentsis saavutas esikoha seekord tanklafirma Tankla OÜ.

Tegu on juba 2008. aastast tegutseva et-tevõttega, kes on suutnud 2015. aastast ala-tes oma müüginumbreid võimsalt kasvata-da – tol aastal oli käive Äripäeva Infopanga andmete kohaselt 176 000 eurot, aasta hil-jem 917 000, tunamullu aga juba 2,1 miljo-nit eurot. Firma võttis viimase aruande ko-haselt sel perioodil rendile neli uut tanklat ja teenis ka stabiilselt suurenevat ärikasu-mit, mis tunamullu küündis üle 82 000 eu-ro. Ettevõtte juht Rodion Kuznetsov kahjuks kommentaare jagada ei soovinud.

IT-riigi maine aitab

Teisele kohale platseerus IT-ettevõte OÜ Tin-gopol. Juba 2007. aastast tegutsev firma te-geleb peamiselt serverite vahendamisega. Ettevõte on gasellide tabelisse jõudnud ka korra varem, 2013. aastal, kuid toona ol-di edetabeli tagumises otsas, jagades koh-ti 709–710.

Ärinime Sparta IT Solutions all tegutsev firma on tunnustusi saanud varemgi, näi-teks tuli ettevõte mullu EASi ja kaubandus-tööstuskoja korraldataval ettevõtluskon-kursil teisele kohale konkurentsivõimelisi-ma mikroettevõtte kategoorias.

Tingopoli käive on liikunud stabiilselt üles – 2015. aasta 171 000 eurolt 2017. aas-taks juba 1,3 miljonile eurole. Samal aastal teeniti kasumit 104 000 eurot, aasta varem vaid 12 000 eurot.

Tingopoli müügijuht Leonid Novikov

möönis, et teise koha saavutamine oli talle üllatus. Ettevõtte viimaste aastate kiire kas-vu taga nägi ta aga kahte põhjust. Esiteks võitis Tingopol endale suure otse lepingu rahvusvahelise serveritootja Supermicroga. “Eelmisel aastal saime selle lepingu, sealt asi algas,” märkis ta.

Teise faktorina nimetas ta aga ilma vale-häbita iseennast. “Töötasin enne Ühend-kuningriigis, kuid kolisin siis (2017. aasta septembris) tagasi Eestisse. Aitasin firma omanikku Denis Berdegat – rohkem otse-lepinguid, rohkem kliente, rohkem tarni-jaid,” rääkis Novikov.

Kasv jätkub

Võrreldes viimase avaliku käibenumbriga 2017. aastast on ettevõte tema sõnul veel-gi kasvanud. “Teil on vanad andmed, nüüd peaks olema kaks-kolm korda rohkem. Täp-seid numbreid mul ei ole, tuleb raamatu-pidaja käest küsida,” naeris Novikov.

Ettevõtte käive on eriti muljetavaldav, kui arvestada, et tööl on vaid viis inimest. Novikovi selgitusel ongi see nende äri spet-siifika. “Väga lihtne – suured projektid. See ei ole suure kasumimarginaaliga äri, aga meie riistvara maksab palju. Meil on ka pa-remad tehnilised IT-alased teadmised kui konkurentidel, mistõttu saame paremat hinda küsida,” märkis ta.

Põhiliselt toob Tingopolile käivet just suurfirma Supermicro serverite distribut-sioon. Seejuures on ettevõttel küll Tallin-nas oma ladu, aga suur osa kaupa sealt läbi ei käigi, vaid suunatakse Supermicro enda Euroopa keskusest otse edasimüüjatele, kes selle edasi lõppklientideni tarnivad.

Kas Eesti on logistika korraldamise mõt-tes hea koht? “Kindlasti. IT-sektor on hästi arenenud, kliendid teavad Eestit kui e-rii-ki ja tahavad siit osta,” kinnitas Novikov. Tema sõnul on nende ärile veel omane, et klientidelt küsitakse ettemaksu, mis aitab riske maandada.

“Teil on vanad andmed, nüüd peaks olema kaks-kolm korda rohkem,” ütleb Tingopoli müügijuht Leonid Novikov ettevõtte värske käibenumbri kohta. IT-firma jõudis tänavuse Gaselli TOPi kirevasse esikümnesse, kus on esindatud ka ehitusettevõte, õmblustööstus ja tanklakett.

5 14. veebruar 2019

Tere!

OTSIN TEGEVJUHTI!Võibolla oled kuulnud, et meil La Muus on päris suured plaanid. Kindlasti tahaks Eesti suuremalt ette võtta, aga peamine siht oleks liikuda Eestist välja ning vaadata, kui kaugele ühe väikese Eesti ökojäätisetootja tiivad kannavad. Põhjamaade suurimaks? Saksamaa? Eksport Aasiasse? Meis on süvenenud tunne, et see kõik ei pruugi võimatu olla.

Aga võimalik on see üksnes juhul, kui meil on piisavalt kogemust ja jõudu. Oleme lisavõimekuse ehitamisel juba ühe olulise sammu astunud. La Muu omanikeringiga lii-tusid hiljuti Premia endised juhid, kellel on Eesti, aga tõenäoliselt kogu regiooni pari-mad teadmised ja kogemused, kuidas jäätiseäri suureks kasvatada. Sellise tiimiga on juba päris julge tunne suuri sihte seada!

Aga nii jõuangi kohe-suurimaks-peavaluks-saava-küsimuseni. Ideid meil on, kapitaliga saame ka vast hakkama, aga pole piisavalt jõudu, et plaane ellu viia. Igapäevaäri vedamisega saame hakkama, aga tulevikuplaanide valguses tunnen end päris hõredalt.

Seega otsin enda kõrvale inimest, kellega suuremad väljakutsed ära jagada. Just jaga-da, sest ma ise ei kavatse kuhugi kaduda.

Ootaks appi kogenud tegijat. Inimest, kes tahaks ning suudaks kanda tegevjuhi vastu-tust ning kes viitsiks ikka korralikult pingutada. Ideaalis kedagi, kellel on juba vöö vahel kogemus kiires kasvufaasis oleva ettevõtte vedamisest. Aga selle tegevjuhtimise koge-muse asemel sobiks tegelikult ka pikaajaline ekspordi-, jaemüügi- ja/või turundamise kogemus toidusektoris.

See oleks palgaline täiskohaga töö ning sellise 3aastase vaatega eesmärkide osas. Usume, et suudame pakkuda konkurentsivõimelist põhitasu, aga oma tüübilt otsime kedagi, keda motiveerib optsioon saada seatud eesmärkide täitmise korral La Muu osanikuks. Noh, La Muu väärtuste ja meie inimestega peaks tekkima hea klapp, aga see on ütlematagi selge.

Aga niisiis. Kui sa mu loo viitsisid lõpuni lugeda ning see sind kuidagi kõnetas, siis anna endast teada. Saada oma CV ning lühike kirjeldus, miks sa arvad, et see väljakutse just sulle võiks õige olla. Lähme sealt edasi ja vaatame, kuhu välja jõuame.

LootusrikkaltRasmus Rask / tegevjuht, osanik / tel 506 8258 / e-post [email protected]

Ettevõtte ambitsioonid on suured. “Pal-kame praegu CV.ee kaudu, proovime uusi müügiinimesi leida. Müüme üle Euroopa – Austria, Leedu, Saksamaa –, aga oleme väga avatud ka uutele turgudele liikumisele. Näi-teks Aafrika, Ungari, Prantsusmaa, Hispaa-nia,” loetles Novikov.

Kust pärineb aga sõjakas nimi Sparta? “See oli minu idee. Mu nimi on Leonid – Leo-nidas. Ainult kolm klienti on siiamaani sel-le kohta küsinud,” naeris Novikov, viidates kuulsale Sparta sõjapealikule.

Äri käib üles-alla

Kolmandale kohale tuli gasellidest tänavu ehitusfirma Hansahooldus ja Ehitus OÜ. 2002. aastast tegutseva ettevõtte põhitege-vus on kinnisvara haldus ja hooldamine, in-senertehniline nõustamine ja peatöövõtt. Kasv on olnud kiire – 2015. aastal oli käive 294 000 eurot, aasta hiljem 373 000, tuna-mullu aga juba ligi 1,9 miljonit eurot. Kasu-mit teeniti siis 37 000 eurot.

Ettevõtte juht Henno Toiger jäi tagasi-hoidlikuks, viidates, et äri käib aastate võrd-luses üles-alla sõltuvalt sellest, kui palju suuri projekte suudetakse endale võita. “Eks see vahelduv on. Praegu on ka mitu projek-ti arenduses, kaks on ehitusloaga ja katsu-me neid natuke ümber teha. Ühel aastal on rohkem, teisel vähem. Nüüd sattus mitu ob-jekti ühele aastale, ega muud teadust seal ei olegi,” märkis ta. 2018. aastal käive tema sõ-nul pigem vähenes, tänavu peaks aga jälle-gi kasvuteele minema.

“On imeline olla allhankija!”

Neljandale kohale platseerus edetabelis Pärnus tegutsev õmblusfirma Maran Pro-jekt OÜ, kes teeb peamiselt allhanget Eesti suurimale tekstiilitööstusettevõttele Wend-re. Ettevõte on nime saanud omaniku Maar-ja Annuste järgi.

“Aastal 2014 hakkasin vaikselt õmblus-ettevõtlusega tegelema. Samal ajal tuli sel-

line suurettevõte nagu Wendre, kellele tek-kis klient, kes kümne esimese näidisega läks nende ukse taha – et kuidas neid teha. Anti meile võimalus proovida,” rääkis Annuste. Jutt käib beebidele mõeldud patjadest, idee autor ja omanik on seejuures rootslanna.

2015. aastal oli firma käive 136 000 eu-rot, tunamullu juba 1,2 miljonit. Kasumit teeniti tol aastal 639 000 eurot. Kust nii suur kasv? “Hea töö äkki,” naeris Annus-te. “Müügitöö omaniku poolt, ka minu ja Wendre töö. Kui poleks kliente ja neid li-gi 30 naist, kellega seda tööd teen, siis se-da poleks. Mul on suurepärane naiskond – ja kaks meest ka.”

Pea sama suurt naiskonda juhib ka Ga-selli Kongressil ettekannet pidanud OÜ Ote-pää Rehabilitatsioonikeskus juht Liina Lok-ko, kelle tiimis oli vaid üks mees. “Täpselt – tundsin hästi palju seal ennast ära,” ütles Annuste. Tema sõnul on peamiselt naistest koosneval kollektiivil oma eripärad. “Meie töö on kahes vahetuses naiste enda soovil – hommikul kuuest kella poole kolmeni ja poole kaheksast neljani. See tähendab, et neil on veel pool päeva ees lastega tegele-miseks,” märkis Annuste.

On Pärnus lihtne töötajaid leida? “Het-kel ei, aga lihtsam kui suurettevõttel. Väi-ke firma on oluliselt paindlikum. Kui töö-taja tahab arsti juurde või lapsele kooli jä-rele minna, on see meil paremini organisee-ritav,” tõdes Annuste.

Maran Projekti toodang läheb sajaprot-sendiliselt ekspordiks.

Otepää Rehabilitatsioonikeskuse juht Liina Lokko rääkis, kui-das käib töö ettevõttes, kus enamik kollektiivist on naised.

Eilne Gaselli Kongress Tallinnas Kultuurikatlas. FOTOD: RAUL MEE

Kui poleks kliente ja neid ligi 30 naist, kellega seda tööd teen, siis seda poleks.Maran Projekt OÜ omaniku Maarja Annuste sõnul toob edu hea töö ja hea tiim.

14. veebruar 20196 uudis toimetaja Viivika Rõuktel 667 [email protected]

kaubaalused.comTelefon 51 05 565

[email protected]

Erinevate kaubaaluste ja

pakkekomponentide tootmine , HT töötlus

Tehisintellekt ja andmeanalüütika turunduses Growth hacking, CRO ja müük internetis Internetiturundus algajateleInternetiturunduse asjatundja arenguprogramm

www.

turu

ndus

treff.

eekoolitusedturundustreff

kodulehe optimeerimine SEO

e-maili turundusgoogle adwords

google analyticsreklaam facebookiswordpress

“Valge Maja ekstremistid on võtnud nõuks teha Venezuelas riigipööre,” teatas Venezue­la ametis olev president Nicolas Maduro, va­hendas BBC.

Maduro on olnud rahvusvahelise surve all juba üsna pikka aega. Viimasel ajal on teised riigid Venezuela presidenti aga eriti pitsitama hakanud. Madurole on öeldud, et välja peaks kuulutama erakorralised presi­dendivalimised, kuna majanduskriis aina süveneb, rikutakse inimõigusi ja esitatud on karmid korruptsioonisüüdistused. Ma­duro on öelnud, et ei näe uutel valimistel mõtet, sealjuures pole ta paljuks pidanud ähvardada kodusõjaga, kui keegi peaks rii­gi siseasjadesse sõjaliselt sekkuma.

Olukord Venezuelas on viimastel näda­latel eskaleerunud ning tänavu 23. jaanua­ril toimunud suurel meeleavaldusel kuulu­tas Venezuela parlamendispiiker, 35aasta­ne Juan Guaidó end riigi presidendi kohuse­täitjaks. 23. jaanuar on Venezuela jaoks olu­line kuupäev, sest sel päeval 61 aastat taga­si kukkus Marcos Perez Jimeneze diktatuur.

Lubab humanitaarabi

Mais valiti Maduro järgnevaks kuueks aas­taks taas presidendiks. Tõsi, valimised on saanud suurt kriitikat, neid peetakse hääl­te võltsimise tõttu ebaausaks ja kalluta­tuks, lisaks ei saanud mitu opositsioonikan­didaati isegi kandideerida. Lähtuvalt sel­lest järeldavad Maduro vastased Venezue­la põhi seadusele viidates, et presidendi ameti koht on vaba ning selle rolli saab sea­dusest lähtuvalt üle võtta Rahvusassamb­lee juht Guaidó.

BBC kirjutas, et Venezuela seaduste koha­selt on Guaidól tegelikult vähe võimu. Kui­gi ta on parlamendispiiker, tehti Venezue­las 2017. aastal seadusemuudatus, mille ko­haselt loodi riigis põhiseaduslik kogu, mis koosneb eranditult valitsusele lojaalsetest liikmetest. Selle kogu seaduslik võim on aga parlamendi omast oluliselt suurem.

Guaidó on aga öelnud, et lubab Venezue­lasse humanitaarabi, midagi, mida Maduro on pikalt kinni hoidnud. Guaidó on varem lausunud, et enam kui 300 000 inimest võib majandusliku ja sotsiaalse katastroofi tõttu surra. Tema sõnul saabub esimene laar abi Venezuelasse juba 23. veebruaril, sel näda­lal peaks Guaidó kohtuma Brasiilia ametni­

Venezuela

uus juht lubab riigi kriisist välja tuuaMaailm on jagunenud Venezuela küsimuses kahte lehte – paljud riigid, nende seas Eesti, toetavad end riigi ajutiseks juhiks kuulutanud Juan Guaidót, samas Venemaa, Hiina ja veel mõni on jäänud Nicolas Maduro poolele.

PiLLe ivask [email protected]

kega, et kokku leppida teise abipaketi saa­bumises. USA humanitaarabiautod saabu­sid Venezuela piirilinna Cúcutasse möödu­nud nädalal, ent need pidas kinni sõjavägi. Viimane on Maduro kontrolli all. Maduro on öelnud, et humanitaarabi kaudu tahab USA Venezuelasse sisse tungida.

Naftaturg surve all

Maduro sai presidendiks 2013. aastal pärast Hugo Chavezi surma. 2014. aastal lahvatas naftakriis, mis pani musta kulla hinna lan­gema ja lükkas Venezuela majanduse jär­sule allakäigule. Juba aastaid on Venezuela elanikud pidanud taluma, et piisavalt pole ei toitu ega ravimeid. Eelmisel aastal kahe­kordistusid hinnad keskmiselt iga 19 päe­va tagant. Kõik see on pannud venezuela­lased riigist lahkuma – 3 miljonit inimest ehk kümnendik rahvast on kodumaalt ala­tes 2014. aastast lahkunud.

Venezuela majanduskriis tähendab, et murepilved on sõudnud ka globaalse nafta­turu kohale. Venezuelas on maailma suuri­mad tõestatud naftavarud ning kriisi on te­

VÕRDLUSNafta hind näitab aasta algusest tõusutrendibarreli hind dollarites 2019. aastal

ALLIKAS: THOMSON REUTERS

45

50

55

60

65

01.01 12.0222.01

53,14

Brenti toornafta

62,66

WTI toornafta

gelikult juba varem välja toodud kui nafta­turu mõjutajat.

USA presidendi Donald Trumpi admi­nistratsioon on kehtestanud Venezuela­le majandussanktsioone, nende seas ka nafta firmale PDVSA. Kuna Venezuela jaoks on nafta peamine sissetuleku allikas, suisa 40% naftast eksporditakse USAsse, on riigil rahaga enam kui kitsas käes.

Kuigi naftaturul on räägitud ülepakku­misest, on Venezuela rolli vähenemine siis­ki oluline. Bloomberg kirjutas Rahvusvahe­lisele Energiaagentuurile ehk IEA­le viida­tes, et kuna Venezuela toodab raskemat, suurema väävlisisaldusega naftat, jääks sel­le pakkumine turul väikesemaks.

Samas on nafta hind jäänud stabiilselt 60 dollari juurde. IEA andmeil on see nii see­tõttu, et turul on veel eelmisel aastal suu­renenud naftapakkumist. IEA on öelnud, et seetõttu ilmselt ei avalda Venezuela kriis nafta hinnale ülemäära suurt mõju. Samas nentis IEA, et kui rasket naftat väheks jääb, võivad hätta jääda tehased, mis on kesken­dunud just seesuguse nafta töötlemisele.

venezuela opositsiooni liider ning end presiden-diks kuulutanud Juan Guaidó (va-sakul). venezuela-lased loodavad, et Guaidó aitab riigil kriisist väljuda. foto: afp/scanpix

Riik plaanib kagu-eesti rahva-arvu kahanemise, madalate sissetulekute ja tagasihoidliku majandusarengu vastu võitle-miseks toetada sealseid ette-võtjaid, teatas rahandusminis-teerium.

Kagu­Eesti maakondade arengu soodustamiseks on ühe suunana plaanis toetada piir­konna ettevõtlust. Näiteks tekib piirkonna ettevõtjatel võimalus taotleda toetust turundustege­vuseks ning innovatsiooni­ ja tootearenduseks.

“Kagu­Eesti on tuntud piir­

regionaalpoliitika

riik plaanib toetada kagu-eestitkonnana, mis väärtustab oma kultuuri ja head looduskesk­konda. Samas peab see tegelema probleemidega, millega piir­konnal on üksi raske hakkama saada – palgad on väikesed ja elanikud kolivad piirkonnast ära,” lausus riigihalduse minis­ter Janek Mäggi pressiteates.

“Seetõttu oleme koostamas Kagu­Eesti programmi ning paika pannud peamised toe­tussuunad. Soovime toetada ettevõtluse arengut ja koostöös omavalitsustega toetada spet­sialistide eluaseme korrasta­

mist. Lisaks soovime kaasa ai­data piirkonna mainekujun­dusele.”

Samuti saab toetust taotle­da tootlikkuse parandamiseks või arengu kitsaskohtade kõr­valdamiseks vajalikeks investee­ringuteks. Esimene Kagu­Eesti ette võtjate arengu toetuse taot­lusvoor on plaanitud avada juba selle aasta kevadel.

Kagu­Eesti majandustegevu­se toetamiseks on valitsus otsus­tanud aastateks 2019–2022 eral­da 3,2 miljonit eurot.

äRiPäev.ee

7 14. veebruar 2019

toimetaja Viivika Rõuktel 667 0111

[email protected] kasulik 7

Üks suur viga, mida me märkame, on ka see, et inimesed hakkavad kohe midagi müüma.

sotsiaalmeedia ekspert And­rus Kiisküla

Kuula

“Hommikuprogramm” oli eetris 25. jaanuarilraadio. aripaev.ee

299 € + km (358,80 € koos km-ga)

20. VEEBRUAR 2019 TALLINNAS SWISSOTELIS

KONKURENTSIST JA ÕIGUSEST. ETTEVÕTJALE.

Millised muudatused ootavad ees

konkurentsi?

9.15 Registreerimine ja hommikukohv värske Äripäevaga

9.45 Sissejuhatus

MART BLÖNDAL, Advokaadibüroo COBALT konkurentsiõiguse advokaat, konverentsi moderaator

9.55 Avasõnad

URMAS REINSALU, justiitsminister

10.10 Konkurentsiametite töö tõhustamise direktiiv.

Kuidas mõjutab direktiiv kartellide ja monopolide

menetlemist ning trahve?

JURGA STANCIUTE, Euroopa Komisjoni konkurentsi- peadirektoraat, poliitika ja strateegia poliitikaametnik

10.50 Aruteluring: Baltikumi konkurentsiametite prioriteedid

kartellide ja monopolide rikkumiste menetlemisel.

Kes peaks kartma, kes mitte?

MÄRT OTS, Eesti Konkurentsiameti peadirektor

ŠARUNAS KESERAUSKAS, Leedu Konkurentsiameti peadirektor

RASA ZAŠČIURINSKAITĖ, Advokaadibüroo COBALT Leedu konkurentsiõiguse valdkonna juht, paneeli moderaator

SKAIDRĪTE ĀBRAMA, Läti Konkurentsiameti peadirektor

12.00 Lõuna

13.00 Konkurentsiõiguse praktikust poliitika kujundajaks.

Kuidas peaks konkurentsipoliitikat kujundama?

KAJA KALLAS, Reformierakonna juht ja endine konkurentsiõiguse advokaat

13.30 Konkurentsiõiguse rakendamise praktika Eestis.

Mis on lubatud ja mis keelatud?

ELO TAMM, Advokaadibüroo COBALT Tallinna büroo partner ja konkurentsiõiguse töögrupi juht

14.00 Aruteluring: ettevõtjate vaade

HELEN TULVE, Tallinna Kaubamaja Grupp AS peajurist MARTI HÄÄL, Alexela Group juhatuse liige MIKA SUCKSDORFF, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner ja juhatuse liige

15.00 Kohvipaus

15.20 Vaidluste lahendamine majandusnäitajate toel

ANSSI KOHONEN, Copenhagen Economics, vanemökonomist

15.40 Põhjus ja tagajärg, konkurentsiõiguse jõustamine

eraõiguslike meetmetega

ANDREW BULLION, Hausfeld Law Firm, asutaja ja partner

16.00 Aruteluring: konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud

kahjunõuded

ANDREW BULLION, Hausfeld Law Firm, asutaja ja partner

ANSSI KOHONEN, Copenhagen Economics, vanemökonomist

RAUNO LIGI, Advokaadibüroo COBALT Eesti büroo vandeadvokaat ja paneeli moderaator

UĢIS ZELTIŅŠ, Advokaadibüroo COBALT Läti büroo advokaat

MARIUS INTA, Advokaadibüroo COBALT Leedu büroo valdkonna juht

Loe lisa ja registreeri pood.aripaev.ee/konkurentsist-ja-õigusest-ettevõtjale

Lisainfo: Harro Puusild [email protected]

KONVERENTS

Keit Ausner [email protected]

Märkimisväärne osa ettevõte­test on endale praeguseks sot­siaalmeedias kontod loonud, kuid väga paljud neist on pi­gem passiivsed. Kas ettevõt­ted peaksid tingimata olema Facebookis ja instagramis? Ja mida peaksid ettevõtte juhid teadma sotsiaalmeediast?

Äripäeva raadios vastas nen-dele küsimustele sotsiaalmee-dia ekspert Andrus Kiisküla.

“Kindlasti ei pea ettevõtted sinna minema. See on üks levi-nud müüt, et kui sind ei ole sot-siaalmeedias, siis sind ei ole ole-mas,” ütles Kiisküla. Tema sõnul on paljud ettevõtted praegu, sõltumata konto olemasolust, sotsiaalmeedias pigem nähta-matud, sest nad ei tee midagi silmapaistvat. “Sotsiaalmeedia on lihtsalt üks võimalik turun-duskanal ja see võiks olla üks osa turundusest, nagu Google, uudiskiri ja muud tegevused. Kui küsida, miks sinna minna, siis fakt on see, et seal on ini-meste tähelepanu. Mõni aasta tagasi ütles üks Google’i inse-ner Berliinis, et suurem osa ini-mestest läheb sotsiaalmeediasse isegi enne, kui hambaid peseb.”

Kuidas Google’i insenerid se-da teavad? Nad näevad, kui kii-resti ja milline äpp avatakse pä-rast äratuskella vaigistamist.

Kuidas silma paista?

Tõenäoliselt püsivad mitme et-tevõtte kontod passiivsena, sest nad ei tea, mida inimestele öel-da. Mida peaks üks ettevõte sot-siaalmeedias ütlema, et silma paista?

“Üks põhjus on kindlasti ka see, et praegu ei jõuagi mitte makstud ehk orgaanilised pos-titused väga paljudeni. See ei tähenda, et orgaanilised tege-vused oleksid surnud, aga ku-na neid on tehtud küllaltki pi-kalt ebaefektiivselt, siis postitu-sed lihtsalt ei levi. Tõenäoliselt ei paku need inimestele väär-tust,” ütles Kiisküla. Nimelt pii-rab Facebook levikut postitus-tel, mille sisu ei saa inimestelt mingisugust reaktsiooni.

“Üks suur viga, mida me mär-kame, on ka see, et inimesed

hakkavad kohe midagi müüma. Unustatakse ära, kuidas teisele poolele kõigepealt mingit väär-tust pakkuda ja tekitada alus-tuseks huvi. Ma nägin ka hilju-ti enda Instagrami feed’is mitut reklaami, mille puhul ei saanud ma isegi aru, millega on tege-mist, aga juba oli üleskutse, et tule sooduspakkumisega tut-vuma. Aga mille sooduspakku-misega?” küsis ta.

Kiisküla leiab, et sageli on tu-rundajad oma mulli sees ning unustavad keskenduda kliendi vaatele. “Meile kellelegi ei meel-di, kui meile püütakse midagi müüa. Mulle väga meeldib Tim Ferrissi mõte, et meile kõigi-le meeldib, kui meile räägitak-se lugusid, ja kui need lood on head, siis me tõenäoliselt oleme valmis ka midagi ostma. Sellest ei piisa, kui ütled, et see tass on lahe, osta see tass ära.”

Milline peaks olema ettevõtte juhi roll sotsiaalmeedias?

Kiisküla on viimastel aastatel kõige rohkem näinud seda, et ettevõtete juhid ei saa aru, et sotsiaalmeedia tegevused võta-vad aega. “Mis see nüüd siis kaks postitust ära teha ei ole? See va-jab planeerimist – mis tekstid sa sinna paned, kes on see siht-grupp, kes teeb pildi või video,” rääkis ta.

Tema sõnul eeldavad juhid pigem seda, et sotsiaalmeedia tegevused tehakse ära muude asjade kõrvalt, tegelikkuses va-javad need täit tähelepanu ja

hoolikat läbimõtlemist. “Mida suurem on kliendibaas, seda vastutusrikkamad on tegevu-sed, kui tahetakse, et need päri-selt ka tulemust tooksid.”

Sisuturunduse puhul räägi-takse, et tegevuste mõju aval-dub 12–18 kuud pärast tege-vuse algust ja lühiajalist efek-ti ei tasu oodata. Kui teha sot-siaalmeedias korralik makstud kampaania, siis saab kohe tule-musi mõõta. “Siin ei saa rääki-da ettevõtte töötaja oma juhile või ka agentuur, et meil oli pos-titusega väga tore levik. Kui sul on ikkagi konkreetne lõppees-märk paigas, siis saab seda mõõ-ta. Mingi tellimus, autoga proo-visõit või mis iganes su eesmärk oli, need tulemused on selgelt mõõdetavad.”

tähelepanu on instagramis

Kiisküla rõhutas, et ka Instagra-mis ei pea kindlasti iga ettevõte olema, aga fakt on see, et seal on inimeste tähelepanu.

Kuigi esmapilgul võib tun-duda, et Instagrami sobiksid pigem turismifirmad või moe-kaupade tootjad, kellel on mi-dagi ilusat näidata, siis Kiiskü-la sõnul tuleb olla lihtsalt loov. Tähtis on keerata oma valdkond piisavalt huvitava nurga alla, et muuta see inimeste jaoks atrak-tiivseks ja tekitada neis uudishi-mu. Näiteks võid leida Instagra-mist tööstusettevõtteid, kes näi-tavad, kuidas kruvide tootmine käib. Inimesi huvitavad need vi-deod, sest need on põnevalt teh-tud ja pakuvad neile uut infot.

“Alati ei pea muidugi leiuta-ma jalgratast, hea võimalus on kaardistada teised sarnased et-tevõtted mujalt maailmast ja vaadata, mida nemad teevad. Läbi numbrite on ikkagi suhteli-selt lihtne näha, mis nende tege-vustest töötab ja mis mitte. Neid tegevusi saab enda jaoks kombi-neerida ja proovida.”

Põhiline reegel on see, et tu-leks vaadata asja kliendi seisu-kohalt, mis võiks tema jaoks si-nu toote või teenuse juures hu-vitav olla.

turundus

Kõik ettevõtted ei peaks Facebookis ja Instagramis olema

tõhusa postituse tegemine sotsiaalmeedias vajab hoolikat läbimõtlemist. foto: epa

14. veebruar 20198 arvamus toimetaja Askur Alastel 6670 [email protected]

Peatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevVana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: [email protected]: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: [email protected] tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi: e-post: [email protected] tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäev veebis: www.aripaev.ee Äripäeva tooted ja teenused: pood.aripaev.eeÄripäeva raadio: raadio.aripaev.ee

Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale-hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar-tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali-sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos-sel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, le-vitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh-ta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.

edukas eesti

Vaimne vorm on edu vundamentSiiani pole vaimne tervis olnud meil fookuses, kuid uuringud näitavad, et tööandja investee-ring töötaja vaimsesse vormi tasub ära.

Me unistame Eestis tead­mispõhise majanduse edukäi­gust. Teadmised on mentaal­sed ja tuginevad teadaoleval, näiteks raamatutarkus, teoo­riad, olemasolevate program­mijuppide kombineerimi­ne jne.

Siia juurde on vaja ka inno­vaatilisust, mis on alati taipa­misepõhine, st tugineb inspi­ratsioonile ja intuitsioonile, mis on teadlikkusepõhised os­kused. Saamaks paremat juur­depääsu teadlikkusele, peame vabanema oma sisemaailma probleemidest.

Sisemaailma tuleb osata juhtida

Maailma Terviseorganisatsioo­ni (WHO) definitsiooni alu­sel on tervis “täielik heaolu seisund, nii füüsiliselt kui ka vaimselt”, st see on enamat kui haiguste puudumine.

Kuigi vaimse vormi hoidmi­se vahendid kattuvad osaliselt füüsilise vormi saavutamise omadega, nagu tervislik toitu­mine, piisav liikumine ja kor­ralik unerežiim, on siin määra­va tähtsusega oma sisemaail­ma tundmaõppimine ja oskus­lik suunamine. Selleks vajali­ke oskuste puudumine on üks peamiseid vaimse tervise häi­rete kujunemise põhjuseid.

Sisemaailma juhtimise os­kused ehk intrapersonaalsed oskused on sellised praktili­sed oskused, mille toel inime­ne suudab avada oma seesmist potentsiaali ja olla edukas: tä­helepanelik, taiplik, loomin­guline, initsiatiivi võttev ja ise­motiveeruv, hästi keskenduda, olla valmis muutusteks, suu­nata oma mõtteid sihipäraselt, kogeda seesmist vaikust, tun­da end emotsionaalselt kõigu­

tamatuna jne. Need oskused ongi vaimse vormi pärusmaa.

Siiani pole vaimne tervis tervetele olnud meil fookuses. Kool seda ei õpetanud, tööand­jad sellega ei tegelenud ja ini­mest ennast ei huvitanud tee­ma enne, kui vaimse tervisega oli halvasti. Haigekassa ja haig­lad aga tegelesid ja tegelevad seni hädade tagajärgedega.

Järgigem uut seadust

Kuna see pole jätkusuutlik, siis selle aasta algul jõustus tööter­vishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus. Selle järgi on kõigil tööandjatel kohustus kaardis­tada töökeskkonnast tulevad vaimsed ohutegurid ehk psüh­hosotsiaalsed ohutegurid ning rakendada abinõusid vaimse tervise kahjustuste ennetami­seks. See on väga oluline muu­tus lähenemises, mis paneb Eesti vaimse vormi tagamises maailmas esirinda. Muidugi eeldusel, et me vaimse tervise probleemide ennetusega prak­tiliselt ka tegelema asume.

Seadusandja on pannud vastutuse tööstressi jt vaim­se tervise riskide vähendami­se eest tööandjale, kuid oma si­semaailma juhtimise oskused on alati individuaalsed. Mida siis teha?

Tööandjale on lihtsaim la­hendus pakkuda oma tööta­jatele praktiliste intraperso­naalsete oskuste omandamise võimalusi. See on samm eda­si psühhosotsiaalsete ohu­tegurite, nt stressorite kaar­distamisest, millesse on liht­ne kinni jääda, sest stressi käi­vitajaid on lõputu hulk. Kõi­ki väliseid riske eemaldada püüdes eemaldaksime me end elust ja siis kogeksime stressi, üksildust vms. Edu alus on siin fookuse viimine sellele, kui­das pingelises ja pidevalt muu­tuvas töökeskkonnas reaal­selt oma sisemaailma juhtida osata ehk kuidas toime tulla

kaur laSS Wellness Orbiti tegevjuht

Läbipõlemine ei ole ka luuse-rite haigus, see on n-ö positiivse stressi laineharjal ratsutavate tipp-ekspertide ja juh-tide elustiili prob-leem.

kOMMeNtaaR

E-kaupmeestel on arenguruumiE-poest kaupade ja teenuste ostmine kas-vab Eestis pidevalt, ometi on meie e-kaup-meestel kasutamata potentsiaali – piiriüle-ses e-kaubanduses jääme Euroopa liidu keskmisele veidi alla.

Kaubanduse, sh e­kaubanduse puhul on oluline teema maksud. Jaekliente mõ­jutab enim käibemaks, juriidilisest isikust klientide puhul on e­kaubandus reeglina maksuneutraalne.

E­kauplejal on oluline teada kaugmüü­gi piirmäärasid. Kuni kaugmüügi piir­määra täitumiseni (Eestis on see 35 000 eurot aastas, teistes liikmesriikides va­hemikus 35 000–100 000 aastas) saab e­kaupleja ise transporti korraldades ra­kendada oma asukohariigi, mitte sihtriigi käibemaksumäära. Näiteks Skandinaavia riikide klientidele Eestist kaupa müües te­kib enne piirmäära täitumist kuni 5prot­sendiline eelis võrreldes Skandinaavia rii­kide käibemaksumääradega.

Igas riigis, kus kaupade kaugmüügi piirmäär on ületatud, tuleb ettevõtjal end registreerida käibemaksukohustusla­seks ning arvestada, deklareerida ja maks­ta käibemaks sihtkohariigi käibemaksu­reeglite järgi. See võib paraku olla tüli­kas ja koormav lisaformaalsus. Õnneks te­geleb Euroopa Komisjon ühtse digituru meetmete paketi raames ka selle valdkon­na reguleerimisega.

reeglid ühtsustuvad

2019. aastal hakkas kehtima uus piiriüles­te e­teenuste osutamise aastane piirmäär 10 000 eurot. E­teenuste osutamisel alla selle summa ei teki Euroopa Liidus asuta­tud äriühingutel kohustust lisada e­tee­nustele lõpptarbija asukohariigi käibe­maksu, vaid teenused maksustatakse sel­le liikmesriigi käibemaksumääraga, kus asub teenuse müüja. Piirmäära arvestusse arvatakse ainult piiriüleste e­teenuste osu­tamine. Sellest lähtuvalt võidavad muuda­tusest eelkõige väikesemad äriühingud, kes tegutsevad peamiselt koduturul.

Füüsiliste kaupade asjus tuleb sama reegel ehk 10 000eurone piirmäär ja liht­sustatud käibemaksu tasumise kord kasu­tusele aastal 2021.

See kõik teeb ettevõtjate halduskoor­muse väikesemaks ja muudab konkurentsi ausamaks, sest praegu konkureerivad Eu­roopa Liidu e­kauplejad ka väljaspool liitu asuvate e­kauplejatega, kes saavad impor­dikäibemaksu vabastusi või piirmäärasid kasutada, et väljastpoolt ELi ostetud kau­padelt mitte käibemaksu maksta. See seab ELi kaupmehed ebavõrdsesse olukorda. Alates 2021. aastast aga olukord paraneb.AllikAs: GrAnt thOrntOni kOdulEht

see kõik teeb ettevõtjate halduskoormuse väikesemaks ja muudab konkurentsi ausamaks.

kriStJan JärvE Grant thornton Balticu partner, maksunõustamise valdkonna juht

vastukaja

tööandjad, makske korralikku palka!tööandjad peaksid töötajate-le maksma palka nii palju, kui vähegi võimalik, ja hoolitsema tööjõu heaolu eest, sest mui-du pole ühel hetkel ei töötajaid ega tarbijaid.

Tuleb nõustuda Kai Realo konstateeringuga (11. veebrua­ri Äripäeva artiklis “Eesti riigi juhid ei tegele juhtimisega”), et riigi tegelik juhtimine on üpris sageli, kui mitte enami­kul juhtudel, jäetud ametnike armee kanda. Ametnikud tun­duvad meil olevat kõigis rii­gi asjus kõige pädevam inim­rühm, sest poliitikud kipuvad nende arvamust tõesti kullana võtma. Samas on ametnikkon­na taust olematu pädevuste hindamise ja töökogemuse ar­vestamise süsteem ja suur töö­jõu voolavus, mis võimaldab kohe pärast kõrgkooli saada üsna vastutusrikkad tööpos­tid. Ja jamad ongi majas.

Poliitikud ei saa aga riigi juhtimisega tegeleda, sest nad

süsteem, kas pole? Selle asemel et aastakümneid maksta töö­jõu eest tema tegelikku hinda, on paljud ettevõtjad ja tööand­jad lükanud kogu teema polii­tikute ja riigi kraesse.

Siinkohal andestagu kõik need paljud ausad ja töörüga­jad ettevõtjad, kes kõike – hea­olu ja muret –, on üheskoos oma töötajatega jaganud. Aga üldine pilt näitab, et väga palju asju on ettevõtjate endi poolt viltu. Selle viimase tunnistus on Kai Realo artikkel.

raha või inimesed – kumb on tähtsam?

Tsiteerin: “Rääkides ettevõtja­test, tuleb alati esimesena pä­he raha, sest just see on res­surss, mis otsustab, kelle äri kasvab ja kelle oma mitte.” Ja edasi konstateerib Kai Realo, et “praegu on kõige põletava­maks teemaks inimesed”. Pa­neb ikka kulmu kergitama küll, kuid tõenäoliselt on tao­

Jüri lEmbEr Eesti Ametiühingute keskliidu juhatuse liige

peavad pidevalt leidma juur­de raha ning sünnitama jär­jest uusi makse, et katta sot­siaalvaldkonna ja viimase ad­ministreerimise kulusid. Need aga järjest kasvavad, kuna aas­taid pole tööjõule ehk enami­kule Eesti kodanikkonnast makstud ellujäämiseks häda­vajalikku töötasu ja ka töö­keskkond on mitmes valdkon­nas olnud sõna otseses mõttes sandistav, mis kajastub kõik­võimalikes haiguste ja toime­tulekuga seotud kuludes. Üsna kulukas ja pea peale pööratud

On selge, et kogu tootmise ja majandus-arengu alus on inimres-surss. Mitte raha.

line vildakas vaade ettevõtlu­se eduloole kõigi meie prae­guste majanduskeskkonna hä­dade põhjus. Selge taibu ja kai­ne mõistusega inimesele, sh ka ettevõtjale, on selge, et ko­gu tootmise ja majandusaren­gu alus on inimressurss. Mitte raha. Raha on alati leidunud, et head äriideed ellu viia, samuti nagu on alati probleem olnud sobivate inimeste leidmine.

Veel küsib Kai Realo, mi­da teha tuleks. Eks siis anname head nõu, nagu seda tegi suur­ettevõtja ja majandusteadlane Henry Ford juba üsna ammu – makske töötajatele töötasu nii palju, kui suudate, ja hoolitse­ge igal ajahetkel tööjõu heaolu, motiveerituse ja järelkasvu eest, sest muidu olete ettevõtja­na käpuli – teil pole ühel hetkel ei piisavalt olulisimat tootmis­ressurssi ehk inimesi ega ka mitte teie toodangu tarbijaid. Ametiühingud on valmis teid selles igati toetama.

stressiga, mida kogeb erineva­te uuringute alusel 70–95% kõi­gist inimestest.

vaimne vorm on investeering

On teada, et enamik vaimse tervise probleeme algab stres­sist ja eskaleerub läbipõlemi­seks, ärevushäireteks vms. Lä­bipõlemine aga pole tühiasi, läbipõlemise viimane faas ja depressioon kattuvad teadus­uuringute alusel suisa 86% ma­hus. Läbipõlemine ei ole ka luuserite haigus, see on n­ö po­sitiivse stressi laineharjal rat­sutavate tippekspertide ja juh­tide elustiili probleem.

Vaimne vorm tagab hea töö­võime ja võimaluse edeneda oma eesmärkides. Kui seda po­le, seisame vastastikku kasva­vate vaimse tervise probleemi­dega, mis vähendavad inime­se töövõimet või kaotavad sel­le üldse. Depressioonist saab WHO andmetel juba aastaks 2030 suurim globaalne tervi­seprobleem ja Eestis võetakse 1/3 haiguslehti vaimse tervise probleemiga. Seega vajadus se­nist lähenemist proaktiivseks muuta on pakiline.

Deloitte uuris 2017. aastal Suurbritannias, kas vaimse ter­vise edendamise kulu on taga­si teenitav. Kui reaktiivne lähe­nemine (nt hädas olija nõusta­mine) tõi ühe investeeritud ra­haühiku kohta tagasi 1–4 raha­ühikut (ROI oli 1–4), siis enne­tavate lähenemiste ROI oli 8–9. Seega, vaimne vorm on tasuv investeering!

Edu alus on tööandja inves­teeringud töötaja vaimsesse vormi. Selle kasu kohta on uu­ringutes üksmeel ilmne – hea vaimse tervisega töötaja on tõ­hus oma tegutsemises ja töösse ning ülesannete lahendamis­se hästi kaasuv; loomulikult ka igas mõttes terve ja häid suh­teid omav. Hea vaimne vorm on vastus küsimusele, kuidas tõsta meie produktiivsust tööl.

ArtikkEl ilmuB AdVOkAAdiBürOO

COBAlt, EEsti GAAsi, hArju ElEktri,

silBErAutO, tAllinnA kAuBAmAjA jA

ÄripÄEVA ArVAmuskOnkursi EdukAs

EEsti rAAmEs.

9 14. veebruar 2019

JUHTKIRI

Gasellid Eesti majanduse vankri ees

Äripäev avaldab taas kiiresti kasvavate firmade ehk gasellide edetabeli, kus tä-navu on 1257 ettevõtet. Rohkem kui ku-nagi varem. Gasellide kasvav arv näitab ühelt poolt kindlasti majanduse head sei-su, kuid teisalt kinnitab, et ettevõtlusvaim ajab eestlaste seas üha kindlamalt juuri.

Gasellide populatsiooni hea tervise üle tasub rõõmustada, kuid riigi ja ühiskon-nana on meie kõigi ülesanne tagada, et et-tevõtete kasv jätkuks ka pärast idustaadiu-mist väljumist ning võimalikult paljudest neist saaksid tõsised vedajad Eesti majan-duse vankri ees.

Gaselli tiitli saamiseks peavad ettevõt-ted kolme aasta jooksul kasvatama käivet ja kasumit vähemalt 50%. See on päris kor-ralik spurt ja seda enam väärivad tunnus-tust ettevõtted, kes on suutnud sellist kae-lamurdvat tempot hoida mitu aastat jär-jest. Ja selliseid on. Viimase seitsme aasta jooksul on kaks firmat olnud Gaselli TOPis viis korda, kuus firmat neli korda, 15 fir-mat kolm korda ja 33 firmat kaks korda.

Mõistetavalt on valdav osa edetabelis-se jõudvatest firmadest väikeettevõtted, keskmise käibega 1,6 miljonit eurot. Väi-kesel on kiiresti kasvada lihtsam ning kõi-ge kiiremad suutsid mõne aastaga oma

Eesti suur väljakutse on luua tingimused gasellidele kasvu jätkamiseks ka pärast idustaadiumist väljumist.

ilma majandusvabaduse edetabelis Ees-ti kukkunud aastaga 7. kohalt 15. kohale. Trend on pigem langev ning ettevõtjatega suheldes jääb kõlama mure, et nende häält ei võeta uute regulatsioonide ja seaduste kehtestamisel kuulda.

Tööandjate keskliidu aastakonverentsil “Tuulelohe lend” peetud kõnes leidis Circ-le K peadirektor Kai Realo, et Eesti riigi ju-hid annavad vaid lubadusi ja teevad meel-divaid otsuseid ning riigi tegelik juhtimi-ne on jäänud enese olemasolule õigustust otsivate ametnike-spetsialistide hooleks.

Eesti majandusel on läinud hästi ning seda näitab ka tänavune rekordarv gasel-le, kuid me ei tohi jääda loorberitele puh-kama. Oleme riigina pidevas konkurentsis nii investeeringute kui ka andekate ja ette-võtlike inimeste ja ettevõtete pärast. Kui ettevõtluskeskkond Eestis muutub ettevõt-te kasvu pärssivaks, viib ka patriootlikult meelestatud omanik selle võimalusel kus-kile mujale. Ärme anna oma gaselle leedu-katele või soomlastele.

käibe enam kui kümnekordistada. Riigi ja ühiskonna seisukohalt on aga kasvu kiiru-sest olulisemgi selle stabiilsus ning väär-tuslikud on ettevõtted, mis suudavad pü-sivalt rahvuslikku kapitali kasvatada ning inimestele tööd ja sissetulekut pakkuda.

Eestis on olnud napilt aega rahvuslik-ku kapitali kasvatada, seda rohkem ja pa-remaid kasvuvõimalusi sellele luua tuleb. Ettevõtlikkusega on Eestis lood üldiselt hästi. Globaalse ettevõtlusmonitooringu (global entrepreneurship monitor, GEM) vii-mastel andmetel paigutus Eesti ettevõtlik-kuselt 54 maailma riigi hulgas 15. kohale. Meil on riskijulgust ja ideid ettevõtlusega alustamiseks ning alustamine ongi Eestis palju lihtsam kui paljudes teistes riikides.

Naabrid rebivad järele

Ettevõtte suureks kasvatamiseks läheb aga vaja ka teadmisi, kuidas riske maandada, ning majanduskeskkonda, mis soosib in-vesteeringuid ja kasvu. Sellega võiks aga Eestis lood paremini olla. Kuigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE), kinnitas hiljuti Äripäevas ilmunud arvamusloos, et Eesti ettevõtluskeskkond on maailma tipus, on näiteks USA mõtte-koja Heritage Foundation 2019. aasta maa-

Loe ÄRIpÄevasT

Kaanelugu “Kiirelt kasvada saab igal alal” tänases lehes lk 4–5

RepLIIK

Pankrotiseadust annab parandadaJustiitsministeeriumis välja­töötamisel olevad pankroti­seaduse muudatused, mille eesmärk on muuta pankroti­menetlus kiiremaks, kulu­tõhusamaks ja läbipaistva­maks, väärivad toetamist, kuid teatud parandustega.

Eestis raugeb suur osa me-netlustest pankrotti välja kuu-lutamata, mistõttu jäävad välja selgitamata pankroti põhjused ja seadusvastaselt maksejõue-tuse põhjustanud isikud jää-vad vastutusele võtmata. Sel-le vältimiseks soovitakse luua eraldi institutsioon, mille pea-

mine ülesanne oleks teha võlg-nike tegevuse üle riiklikku jä-relevalvet. Probleem on olemas ja oluline. Samas ei ole mõist-lik luua uut asutust.

Kehtiva seaduse järgi ei ole arusaadav, millal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Seetõt-tu nähakse ette täiendavad kri-teeriumid, mille puhul eelda-takse püsivat maksejõuetust. Sellega ei saa nõus olla, sest praktikas on püsiva makse-jõuetuse hetke kindlaksmää-ramine keeruline ning selle juures ei saa lähtuda vaid raa-matupidamislikest näitaja-

test. Raamatupidamises too-dud andmed näitavad ettevõt-te minevikku, mitte tulevikku. Arvestada tuleb ka tulevasi ra-havooge.

Maksejõuetusasjad võtavad kohtutes liiga kaua aega, samu-ti on erinevad kohtud raken-danud pankrotiseadust erine-valt. Lahendusena nähakse ette kohtute ja kohtunike suuremat spetsialiseerumist. Pankrotias-jade koondumine konkreetse-tesse kohtumajadesse või koh-tunike kätte peaks kaasa too-ma kiiremate ja kvaliteetsema-te otsuste tegemise. Toetame.

pankrotiasjade koon-dumine konkreetsetesse kohtumajadesse peaks kaasa tooma kiiremate ja kvaliteetsemate ot-suste tegemise.

heiKKi võsu kaubandus-tööstuskoja jurist

www.plasmapro.eeLASERLÕIKUS

PLASMALÕIKUSGAASILÕIKUS

PAINUTUS

Staadioni 2, Paikuse | Plaadi 1, Pä[email protected] | www.plasmapro.ee

Uus fiiberlaser 6 kW

www.laduks.ee

MÜÜK I PAIGALDUS I HOOLDUS

TÖÖSTUSUKSED

TULETÕKKEUKSEDLAADIMISSEADMED

tel 6 803 505 mob 56 505 898 [email protected]

5 AASTAT EDUKAID PROJEKTE

14. veebruar 201910 investor toimetaja Viivika Rõuktel 667 [email protected]

Ei ole sellist hetke, kus saad öelda, et kõik, rohkem raha vaja pole. Mida rohkem on vara, seda rohkem uusi uksi avaneb selle investeerimiseks. Ehk siis liigud justkui järgmisele ta-semele.Jaak Roosaare

anu lill [email protected]

32 000inimese ringis tegeleb Eestis investeerimisega, mis on väga väike arv 1,3 miljoni elanikuga riigis.

Motiveerimaks ka paljusid teisi finantsili-selt vabaks saama, jagasid oma kogemusi “Rikkaks saamise õpiku” autor Jaak Roosaa-re, ettevõtja ja investor Madis Müür ning in-vestor ja õppejõud Kristjan Liivamägi.

Vabadus võimaldab anduda oma kirele

Kõik finantsvabaduse saavutanud toovad välja, et neil on võimalus täielikult oma ho-bidele ja huvidele pühenduda. “Kuna minu kirg ja hobi on finantsturud ning investee-rimine, siis olen hoolimata finantsvabadu-sest jätkanud töötamist selles valdkonnas. Ma naudin igapäevast tööd finantsvaldkon-nas ning võimalust anda oma teadmisi ja kogemusi edasi TalTechi ja EEK Mainori tu-dengitele,” rääkis Kristjan Liivamägi.

Madis Müüri nägemust mööda on mõt-tekas pärast esimese taseme finantsvaba-duse saavutamist leida endale selline hobi, mis kõvasti raha sisse toob, ja ennast selles tippu arendada. See annab finantsvabadu-se teel veel korralikult vunki juurde. “Palju parem ongi, kui oled endale raha sisse toova väljakutse huvitavaks mõelnud, teinud, are-nenud ja teenistust suurendanud selles kor-dades üle keskmise, säästad ja investeerid mingi osa automaatselt ning siis saad sel-le kõrvalt jooksvalt vaadata, kui palju tööd ja palju muid tegevusi teha tahad,” arvas ta.

“Kas tahad nädalas töötada neli või kolm päeva ja ülejäänud aja perele, sõpradele ja hobidele panna, iga kuu ühe nädalase puh-kuse võtta või pool aastat aega maha võtta? Ise toimetasin näiteks vahepeal ilma järgi – ilusa ilmaga randa või lauatama.”

Rahaline põnts ei morjenda

Tohutult palju annab elule juurde kindlus-tunne, et ootamatud kulutused ei aja elu to-taalselt sassi, on mehed ühel nõul. “Näiteks läheb auto ootamatult katki, maksad oma 600 eurot ära ja lähed eluga edasi. Saan teha soovi korral ka tasuta asju – näiteks ei küsi ma õpilastele või tudengitele esinemise eest raha ja jagan “Rikkaks saamise õpikut” nei-le tasuta,” ütles Roosaare. “Mul on võima-lus investeerimisel suuremat riski võtta ja pääseda ligi tehingutele, mida väikesema-te summadega teha ei saaks.”

Ta toob välja ka selle, et isegi kui inimesel on töökoht olemas, saab käituda enda põhi-mõtete järgi ja soovi korral töölt ka lahkuda. Ja tore on ka see, et saab midagi kogukonna-le tagasi anda oma kogemusest.

Raha pärast suhe lörri ei lähe

Pereinimestele on suur eelis see, et kogu pere saab tegeleda sellega, mida kõige olu-lisemaks ja vajalikuks peetakse. “Kui minu

finantsvabadus

iseenda boss – kas unelmate elu või mandumine?Finantsiline vabadus paneb inimest leidma enda jaoks parimat võimalikku eneseteostust, võtavad kokku selleni jõudnud Eesti investorid, aga kui aega ja raha on laialt käes, võib ka laiskus ja lodevus peale tulla.

abikaasa soovib keskenduda mõnele uuele projektile või poeg vajab rohkem tähelepa-nu, siis on mul võimalik sellele olukorrale paindlikult reageerida ning vabastada oma aega, et toetada abikaasat tema ettevõtmis-tes või pühendada rohkem aega pojale,” tõi esile Kristjan Liivamägi. “Juba ainuüksi see teadmine, et selline võimalus ja lisakindlus on perekonnal olemas, aitab olulisel mää-ral perekonnas vähendada pingeid tekita-vaid vaidlusi raha teemal.”

Sel ajal kui palgatöötajad kontoris viibi-vad, kasutavad iseenda bossid ära päevase aja hinnasoodustusi spordiklubides, kinos ja spaas ning tipptunni ummik võib neil meelestki minna. Milleks trügida siis kui teised, kui on võimalik privaatsemalt elu ja veel ka soodsamaid hindu nautida, on Müür oma elustiiliga rahul.

“Omas tempos vaba graafikuga kulgemi-ne on palju mõistlikum kui esmaspäevast reedeni üheksast viieni keskpärase sissetu-lekuga tiksutamine. Passid liiklusummi-kutes ja siis toidupoe ummikutes ja siis on spaad ja vaba aja keskused ka nädalavahetu-sel paksult rahvast täis ning hinnad kõrge-mad. Mina lähen mäele või wakepark’i siis, kui enamik veel tööl, ruumi maa ja ilm, pi-letid ka soodsamad. Nii saab palju parema tonksu oma taala eest!”

Oht alla käia

Jaak Roosaare toob välja, et finantsvaba-duse saavutamisel võib üllatusena tulla, et mingi kindel number on müüt. “Ei ole sel-list hetke, kus saad öelda, et kõik, rohkem raha vaja pole. Mida rohkem on vara, seda rohkem uusi uksi avaneb selle investeerimi-seks. Ehk siis liigud justkui järgmisele tase-mele,” ütles ta.

Kui on laialt käes nii aega kui ka raha, siis võib tulla peale laiskus ja lodevus. “Kui näiteks laps on koolis ja elukaaslane tööl, siis ainsana kodus olles võib igavusest tek-kida kasutu tunne,” rääkis Roosaare. Nii pa-radoksaalne kui see ka pole, peaks rahalise vabaduse saavutanud inimene nüüd, kus bossi enam pole, hakkama ise endale min-geid rutiine ja piiranguid seadma, et pla-neeritud asjad tehtud saaksid.

“Vahepeal oligi, et iga päev lähed peole ja jood ilma ilusaks,” kirjeldas Müür oma ko-gemust tüdimuse lõksu langemisest.

“Näiteks 2016. aasta suvi oli väga ilus, üh-tegi halva ilmaga päeva ei meenu. Sai reisi-tud igasugustes Tansaaniates ja Mongoo-liates, pärast ei viitsinud aasta otsa lennu-jaama minna. Igavaks läks niimoodi, kaua sa ikka jõuad lebotada ja pidutseda? Mingi hetk oleks tervis ka hakanud järele andma

arvatavasti. Asjalik inimene ei suuda kaua palmi all järjest istuda.” Mandumist saab vältida uute sihtide seadmisega, leiab Ma-dis Müür. “Rahaga harjub ära, vaba ajaga harjub ära, ägedaid seiklusi ei viitsi ka ko-gu aeg teha, väsitab.”

Kristjan Liivamägi nõustub: “Kui ini-mestele anda liiga palju vaba aega ja kui tal puudub eesmärk, siis võib see inimene pa-hedele anduda ning tulemus võib olla ka-tastroofiline. Seetõttu on oluline leida en-das see kirg, mis paneb sul hommikul tõus-tes silma särama ja mis sind motiveerib. Ol-gu selleks kireks markide kogumine, lille-de kasvatamine või reisimine, aga inimesel on elus vaja eesmärki. Seetõttu on minu üks põhimõtteid olnud, et raha ei saa olla ees-märk, raha on ainult vahend oma eesmär-kide saavutamisel.”

Kodanikupalk oleks Venezuela tee

Kodanikupalga ootamise asemel peaks Roosaare meelest inimene ise väljundi leid-ma ja aktiivne olema. Ka Müür leiab, et iga-sugused plaanid peaksid lähtuma reaal-susest.

“Isegi väike universaalne 500eurone ko-danikupalk tähendaks 1,3 miljoni elaniku kohta aastas 7,8 miljardi euro jagu kulusid. Põhimõtteliselt paneks selle väikese lükke-ga kolmveerandi riigieelarvest lukku kelle-gi sotsialistliku utoopia peale ja mõne aas-taga oleks käes Venezuela 2, humanitaar-katastroof ja inimesed põgeneksid riigist,” leiab Müür. “Pigem peaks soosima elukest-vat õpet, enesetäiendamist jooksvalt, vaja-dusel ka võimalust karjääris kannapöör-deid teha. Tänapäeval ei kujutaks küll ette planeerida, et viie aasta pärast teen täpselt samas kohas täpselt sama asja täpselt sama moodi, nii need asjad enam ei käi.”

Madis Müür soovitab leida endale mõni selline hobi, mis kõvasti raha sisse toob. foto: Raul mee

11 14. veebruar 2019

KOMMERTSPANKADE INTRESSITOOTED REKLAAM

Tähtajaline hoius EUR, %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat üle 5 aasta min summa

Inbank - - 0,50 0,75 1,00 1,75 2,00 2,25 500

Inbank AS Niine 11, 10414 Tallinn, www.inbank.ee

võlakiri ISIN kood lunastamine kupongi- intressi- nominaal, € emissiooni kauplemis- määr maksed maht, € koht

Creditstar EE3300111517 1.06.2019 8,00% kvartaalne 1 000 1 000 000 -

Creditstar EE3300111533 1.06.2020 11,00% kvartaalne 1 000 25 000 000

Storent Investments LV0000802304 30.06.2020 8,00% kvartaalne 100 10 000 000 Riia börs

Endover Aurora Nova EE3300111582 14.12.2020 11,00% kvartaalne 100 10 500 000 -

Endover Fabrik EE3300111491 17.10.2020 11,00% kvartaalne 100 7 500 000 -

IuteCredit Europe A11 EE3300111442 15.02.2021 12,00% kvartaalne 100 5 000 000 -

Creditstar EE3300111525 1.06.2021 12,00% kvartaalne 1 000 10 000 000 -

PlusPlus Capital EE3300111509 31.08.2021 10,00% kvartaalne 100 5 000 000 -

Magnetic MRO EE3300111608 21.12.2021 8,00% kvartaalne 100 8 000 000 -

Mainor Ülemiste EE3300111343 5.04.2023 5,50% kord poolaastas 100 10 000 000 First North

Redgate Capital AS Pärnu mnt 10, Tallinn 10148, tel 66 68 230, [email protected], www.redgatecapital.eu

BALTI ETTEVÕTETE EMITEERITUD VÕLAKIRJAD REKLAAM

Tabel on esitatud turuülevaate andmiseks ja ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumisena.

Finantsteadmistekool juhtideleKuidas finantsjuhtimise abilparemaid otsuseid teha

12.03–14.05.2019

Margus Tinits

€ 2399 € (km-ga 2878,80 €)Koolituse eest on võimalik tasuda osade kaupa

Kestus: 5 päeva

Info ja registreerimine: Äripäeva Akadeemia | tel: 667 0439 | e-post: [email protected] | akadeemia.aripaev.ee

Juhtide

FINANTSVABADUS

Iseenda boss – kas unelmate elu või mandumine?MIS ON MISKodanikupalk ehk riigi poolt tingimusteta makstav põhisissetulekPeaks idee järgi vabastama inimesed vaesumishirmust, andes neile võimalu-se keskenduda oma annete ja huvidega kõige paremas kooskõlas oleva ameti ot-simisele või ümberõppimisele. Soomla-sed alustasid 2017. aastal kaheaastast ko-danikupalga eksperimenti, millega soo-viti saada teada, kas see täidaks inimes-te potentsiaali rakendamise eesmärgi ja hoiaks ära ühiskondlike lõhede suurene-mise. Eksperimendi tulemused selguvad 2020. aastal, kuid esimesed kokkuvõt-ted peaksid valmis saama juba selle aas-ta märtsikuus.OECD 2017. aastal tehtud uuringu koha-selt võib kodanikupalk vaesust hoopis suurendada, kuna see asendab sotsiaal-toetusi ja annab lõppkokkuvõttes inimes-tele hoopis väikesema sissetuleku. See kehtib selliste riikide nagu Soome, Prant-susmaa ja Ühendkuningriigi kohta, kus on juba tugev sotsiaalsüsteem. USAs suhtuvad mitu tehnoloogiaettevõtte juhti asjasse aga positiivselt, näiteks Tesla juht Elon Musk, Microsofti rajaja Bill Gates ja eBay looja Pierre Omidyar leiavad, et uni-versaalne sissetulek võimaldaks inimestel muretult töötada oma ideede kallal ning neid innovatsiooniks pöörata.

Jaak Roosaare saab tänu finantsvabadusele teha soovi korral ka tasuta asju, näiteks jagada oma raamatut.

Finantsvabadus aitab ka peres suhted paremas korras hoida, teab Kristjan Liivamägi.

Nr 31 (6097) 14. veebruar 2019

Helsingi 13.02

aktsiahind, EUR

muutuseelm, %

P/E P/B divid.tootlus

EUR/RUB

74,281

Tallinn 13.02

aktsia sulgemis-hind, EUR

muutuseelm, %

käive,EUR

P/E ROE P/B divid.tootlus

Riia 13.02

aktsia sulgemis-hind, EUR

muutuseelm, %

P/E P/B divid.tootlus

EUR/SEK

10,413

Kütused 13.02USD

Värvilised metallid 12.02USD/t

+5%

BÖRSBÖRSIKAUBAD

VALUUTA

OMX TALLINN52 nädalatTallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

PORTFELLKuidas läheb Toomase investeeringutel?päevane muutus

+0,16%väärtus 311 127,29 eurot67% aktsiad / 19% raha / 12% võlakirjad / 2% ühisrahastus

SINU ARVAMUSKommenteeri Toomase investeerimis -otsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsi-musi veebilehel www.aripaev.ee või e-kirjaga aadressil [email protected].

BÖRS

Helsingi börs purustab dividendirekordi

Soome börsi firmad maksavad sel aastal dividendiks ligi 14 mil-jardit eurot, varasem rekord pä-rineb eelmisest aastast, kirjutas Kauppalehti.Helsingi börsil noteeritud fir-mad pole selgi aastal dividendi-ga koonerdanud, kolmapäevaks oli 60 firmat oma dividendiette-paneku teinud. Kokku on Helsin-gi börsil 160 ettevõtet.“Kokku on teatatud praegu 12,91 miljardist eurost, mis on kõi-gi aegade rekord,” võttis kokku Kauppalehti analüütik Ari Rajala.Helsingi börsi senine rekord on pärit eelmisest aastast, kui börsi-firmad maksid 12,89 miljardit eurot.Rajala hinnangul võib kogusum-ma tänavu ulatuda 13,4 miljardi euroni. “Fiskars kavatseb lisaks premeerida aktsionäre ettevõtte käes olevate Wärtsilä aktsiatega. Seda arvesse võttes võib kogu-summa kasvada 14 miljardini.”Kauppalehti märkis, et Helsingi börs on olnud viimasel kümnel aastal dividenditootluse poolest Euroopa parim börs.

PANE TÄHELEBaltic Horizon Fundi fondivalit-seja kiitis heaks ligikaudu 0,027eu-rose dividendi osaku kohta.

SAF Tehnika suurendas möö-dunud kvartalil küll käivet, ent jäi kuue kuuga kahjumisse.

USA võlg kasvab iga 4,3 päevaga Eesti riigieelarve võrra.

SAF Tehnika

–13,46%Trigon Property Development LOE VEEBIST

Värsked börsiuudised ja turuülevaade:www.aripaev.ee/investor

Austraalia dollar AUD 1,587

Bulgaaria leev BGN 1,956

Hiina jüaan CNY 7,639

Hongkongi dollar HKD 8,866

India ruupia INR 79,98

Jaapani jeen JPY 125,14

Kanada dollar CAD 1,494

Korea won KRW 1267,85

Norra kroon NOK 9,757

Poola zlott PLN 4,332

Rumeenia leu RON 4,740

Singapuri dollar SGD 1,533

Suurbritannia nael GBP 0,876

Šveitsi frank CHF 1,137

Taani kroon DKK 7,462

Tai baat THB 35,351

Tšehhi kroon CZK 25,794

Türgi liir TRY 5,945

Ungari forint HUF 318,34

USA dollar USD 1,130

Bitcoin/USD USD 3568,12

ALLIKAS: REUTERS KELLA 17 SEISUGA

Vilnius 13.02

aktsiahind, EUR

muutuseelm, %

P/E P/B divid.tootlus

Investor Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, aga tema käsutuses on reaalne raha, mida ta investeerib finants turgudele. Toomas alustas tegevust 2002. aasta alguses, mil tema käsutusse anti investeerimiseks miljon krooni. Toomase inves-teerimisotsused langetab Äripäeva börsitoimetus, investeerimis mõtteid jagab investor Toomas Äripäe-va tagumisel lehe küljel ja veebis.

Ryanair 3,8Berkshire Hathaway 0,9EfTEN Real Estate Fund III 0,6LHV 0,5Tallinna Sadam 0,45Equinor 0,25Apple 0,2Microsoft 0,1Apranga 0,0Baltic Horizon 0,0Lerøy Seafood 0,0Facebook –0,0EWZ –0,2Tallink –1,0Altria –1,1

Viimased tehingudOstis 12. veebruaril 483 LHV Groupi aktsiat hinnaga 10,80 eurot aktsia kohta. Tehingu-summa oli 5216,40 € ja tehingutasu 5,22 €.Ostis 29. jaanuaril 517 LHV Groupi aktsiathinnaga 10,15 eurot aktsia kohta. Tehingu-summa oli 5247,55 € ja tehingutasu 5,25 €.

Arco Vara 1,080 -3,57 8960 33,4 2,2% 0,74 0,9%

Baltic Horizon Fund 1,300 0,00 72280 8,8 - - 7,0%

Baltika 0,172 0,00 50 -9,4 -17,8% 2,00 0,0%

EfTEN Real Estate Fund III 17,1 0,59 260 12,1 4,0%

Ekspress Grupp 0,975 1,04 2610 37,5 1,5% 0,57 7,2%

Harju Elekter 4,800 -1,23 17150 39,3 3,1% 1,28 5,0%

LHV Group 10,850 0,46 100220 10,6 18,5% 1,84 1,5%

Merko Ehitus 9,200 0,55 971860 8,0 15,0% 1,31 10,9%

Nordecon 0,990 0,00 0 24,3 4,1% 0,96 6,1%

PRFoods 0,610 -1,61 290 15,6 6,1% 0,98 0,0%

Pro Kapital Grupp 1,480 0,00 0 25,6 4,0% 0,86 0,0%

Silvano FG 2,500 0,40 10000 7,8 31,6% 8,03 7,6%

Skano Group 0,450 0,00 0 -2,7 -20,2% 0,62 0,0%

Tallink Grupp 1,025 -0,97 119040 15,1 5,6% 0,80 2,9%

Tallinna Sadam 2,120 0,450 23820 28,3 4,516 1,552

Tallinna Vesi 10,500 0,00 2760 24,1 9,4% 1,62 3,4%

Tln Kaubamaja 9,000 0,22 16110 11,9 17,2% 1,625 7,0%

Trigon PD 0,450 -13,46 50 -0,2 -654,4% 1,12 0,0%

Alma Media 6,00 2,04 13,8 3,2 4,1

Citycon 1,71 0,53 91,8 0,7 0,0

Elisa 36,92 0,90 18,5 5,2 4,8

Finnair 7,36 -0,94 8,8 0,8 4,0

Fortum 19,68 -2,41 21,2 1,5 5,5

HKScan 1,72 -3,59 0,3 0,0

Huhtamäki 29,36 -0,03 16,4 2,6 2,7

Kesko 51,34 -1,57 24,1 2,5 4,5

Neste Oil 86,26 -1,15 28,7 4,8 2,6

Nokia 5,57 2,46 2,0 3,5

Olvi 33,10 0,30 17,2 3,0 2,4

Stockmann 2,23 -1,77 0,2 0,0

Stora Enso 12,10 0,08 9,4 1,4 4,1

UPM-Kymmene 26,62 0,08 9,5 1,4 4,9

Yit 5,20 -0,38 29,4 0,6 5,2

Apranga 1,600 0 11,5 1,7 10,6

Novaturas 8,400 -1,18 3,1

Klaipedos Nafta 0,415 0 9,8 0,8 10,8

Linas Agro 0,097 0 4,8 0,3 0,0

Panevezio Statybos Trestas 0,804 0 7,1 0,4 7,5

Rokiškiu Suris 2,570 -1,91 23,0 0,7 3,8

Siauliu Bankas 0,418 0 5,5 1,0 1,0

Snaige 0,198 0 1,4 0,0

Alumiinium LME 1849,01

Vask LME 6127

Plii LME 2024,98

Nikkel LME 12341,25

Tina LME 20945

Tsink LME 2614

Kuld COMEX 1317,52

Plaatina NYMEX 787,5

Pallaadium NYMEX 1402

Hõbe COMEX 15,793

–0,1%1216,79

perioodi kõrgeim 1319,04perioodi madalaim 1164,34

021210080604

1160

1200

1240

1280

1320

Ei saa salata, et sellise tootlusega võlaki-ri ajas mu silma särama ning ostumõtted kerkisid pähe. Edasi uurides sai aga sel-geks kurb tõsiasi – nimelt oli detsembris korraldatud mitteavalik võlakirjaemis-sioon Baltikumi institutsionaalsetele in-vestoritele ja privaatpanganduse klienti-dele, ehk mina olin nimekirjast välja jää-nud. Nimelt oli minimaalne võlakirjapa-ki suurus investori kohta 100 000 eurot, mis on ühtlasi ka piir, millest alates peab väärtpaberituru seaduse järgi pakkuma investeeringut kutselisele investorile.

Kokku võtab Nasdaq kauplemisele 80 000 võlakirja nimiväärtusega 100 eu-rot. Võlakirja intressimaksed laekuvad ne-li korda aastas ning lunastamise kuupäev on 21. detsember 2021. aastal.

Lennukihooldusfirma Magnetic MRO ise paistab igati aus, kasvavad nii käive kui ka puhaskasum, mis 2018. aastal suu-renes 5,1 miljoni euroni. Lisaks valiti nad 2017. aastal aasta ettevõtteks. Ettevõtte müüs BaltCap koos vähemusaktsionäri-dega 2018. aasta alguses Hiina ettevõtte-le Guangzhou Hangxin Aviation Techno-logy, millest sai Hiina suurim investeering Eestisse. Võlakirjadest saadud rahastuse-ga kavatsetakse edasi laieneda ja osta ära konkurent. Sellest tegi ettevõtte juht jut-tu ka Äripäevale antud intervjuus. Kes see konkurent on, pole aga veel teada.

Ei antud võimalust

Kuigi esmapakkumises ma osaleda ei saa-nud, on võlakirju võimalik saada järeltu-rult. Veel on aga ebaselge, kui palju ning mis hinnaga need turule jõuavad. Kõne-aluse võlakirja puhul, kus lunastamisaeg saabub vähem kui kolme aasta pärast, on võlakirja hinnal oluline roll. Esmapakku-misest kõrgem hind turul viiks paratama-tult tootluse minu jaoks väikesemaks kui

INVESTOR TOOMASE BLOGI

Imeline tootlus käeulatuses

Nafta IPE, bbl 63,81

Nafta NYMEX, bbl 54,28

Mootoribensiin, t 525

Diislikütus, t 607

Kerge kütteõli, t 591

Masuut (1% väävel), t 384

Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,705

Kohv NYBOT, USc/nael 99,6

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 331,4

Kakao NYBOT, USD/t 2241

Nisu NYSE LIFFE, USD/t 170,3

Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 368,75

Põllumajandus 13.02nael = 453,59 g

Grindeks 7,9 -0,5 6,9 0,6 1,889

Latvijas Gaze 10,3 -1,9 15,4 1,3 -

Olainfarm 6,95 0 8,4 1,0 3,022

SAF Tehnika 2,9 5,07 0,9 0

Turul vaatan ma praegu ringi otsi-va pilguga ning säära-sest võla-kirjast enda portfellis küll ära ei ütleks.

Väärismetallid 13.02USD/unts, unts = 31,105 g

Teisipäeval saatis Nasdaq Tallinn mulle postkasti huvipakkuva börsiteate. Nimelt alustavad täna kauplemist lennuhooldusettevõtte Magnetic MRO võlakirjad, mis pakuvad 8protsendilist aastaintressi.

8 protsenti aastas. Ning viimaks ma ei tea, kas soovitud kogust üldse turult osta saan.

Näiteks praegu on minu portfellis 8protsendist intressi pakkuvad Admi-ral Marketsi 100eurosed võlakirjad, mida 2017. aastal ostsin 7500 euro eest. Kui lä-heksin seda juurde ostma, poleks mu va-lik just kõige suurem. Kirjutamise hetkel oli müügis kolm võlakirja, neist üks hin-naga 106,54, teised kaks hinnaga 109,04 eurot. Võttes arvesse, et lunastamistäht-aeg saabub neil 2027. aasta lõpus, saan esi-mese puhul aastatootluseks 6,9% ning tei-se kahe puhul 6,5%. Kui pidada silmas, et turul on pakkuda vaid 300 euro eest võla-kirju, pole tootlus just ahvatlev. Teisalt ei tea ma, kui suur kogus võlakirju börsile jõuab. Hoian silma kindlasti peal, ehk on mul siiski võimalik hea pakkumine saada. Turul vaatan ma praegu ringi otsiva pilgu-ga ja säärasest võlakirjast enda portfellis küll ära ei ütleks. Kindlasti lähen ka börsi-le ettevõtte juhi käest aru pärima.

MIS ON MISMagnetic MRO

Pakub kommertslennukite hooldusteenust.Sertifitseeritud Euroopa Lennundusohu-tusameti (EASA) ja USA Föderaalse Lennu-ameti (FAA) poolt.Tegutsenud juba 50 aastat, aga suurele pil-dile tuldi koos eduka äriplaani muutmisega aastal 2014, kui leiti turul veel seni täitmata nišše. Kolme aastaga jõuti Eesti aasta ette-võtte ja aasta eksportööri tiitlini.Omanik Hiina ettevõte Guangzhou Han-gxin Aviation Technology (Hangxin). 2018 jaanuaris müüs senine omanik, investeeri-misfirma BaltCap koos väikeinvestoriga nei-le 100% osaluse, tegemist oli Hiina ajaloo suurima investeeringuga Eestisse.