Top Banner
1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamiseleeelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS 1) Sisukokkuvõte Määruse kehtestamise vajadus tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seadusest 1 (edaspidi KAVS), millega on finantsturu osalistena lisandunud hüpoteekkrediidiandjad ja hüpoteekkrediidivahendajad ning kehtestatud üldnõuded elamukinnisvaraga seotud laenulepingu korral kinnisvara hindamisele. KAVS regulatsiooni aluseks on hüpoteekkrediidi direktiiv 2 , millest tulenevalt isikud, kes vahendavad või annavad elamukinnisvaraga tagatud krediiti, peavad omama tegutsemiseks finantsjärelevalve asutuse tegevusluba. Hüpoteekkrediidi direktiivi eesmärk on vähendada vastutustundetut eluasemega seotud laenu andmist kehtestades selleks kontrolliva meetmena finantsjärelevalvele allumise nõude ning täiendavad tegevusnõuded laenulepingute sõlmimise protsessile, sealhulgas laenu tagatise hindamisele. 2) Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Janika Aben (telefon 611 3174, e-kiri [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 6113645, e-kiri [email protected]) ja eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 6113638, e-kiri [email protected]). 3) Märkused Eelnõu on seotud KAVS-iga, mis võeti vastu 18.02.2015 ning jõustus 29.03.2015. KAVS kohaselt peab alates 21.03.2016 krediidiandjana või -vahendajana tegutsemiseks olema Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. KAVS väljatöötamine kuulus Vabariigi Valitsuse 24.04.2014 kinnitatud tegevusprogrammi. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 3485) rakendamisega. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestatakse KAVS § 53 lõike 4 alusel. KAVS § 53 reguleerib elamukinnisvara tagatisel antava krediidi puhul tagatise hindamisele sätestatud nõudeid ning hindamise kohta teabe säilitamist. Seaduse kohaselt võib elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu korral tagatist hinnata krediidiandja 1 Krediidiandjate ja -vahendajate seadus, RT I, 19.03.2015, 4. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 3485).
12

SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

Aug 05, 2020

Download

Documents

dariahiddleston
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Page 1: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

1

SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS

1) Sisukokkuvõte Määruse kehtestamise vajadus tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seadusest1(edaspidi KAVS), millega on finantsturu osalistena lisandunud hüpoteekkrediidiandjad ja hüpoteekkrediidivahendajad ning kehtestatud üldnõuded elamukinnisvaraga seotud laenulepingu korral kinnisvara hindamisele. KAVS regulatsiooni aluseks on hüpoteekkrediidi direktiiv2, millest tulenevalt isikud, kes vahendavad või annavad elamukinnisvaraga tagatud krediiti, peavad omama tegutsemiseks finantsjärelevalve asutuse tegevusluba. Hüpoteekkrediidi direktiivi eesmärk on vähendada vastutustundetut eluasemega seotud laenu andmist kehtestades selleks kontrolliva meetmena finantsjärelevalvele allumise nõude ning täiendavad tegevusnõuded laenulepingute sõlmimise protsessile, sealhulgas laenu tagatise hindamisele. 2) Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Janika Aben (telefon 611 3174, e-kiri [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 6113645, e-kiri [email protected]) ja eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 6113638, e-kiri [email protected]). 3) Märkused Eelnõu on seotud KAVS-iga, mis võeti vastu 18.02.2015 ning jõustus 29.03.2015. KAVS kohaselt peab alates 21.03.2016 krediidiandjana või -vahendajana tegutsemiseks olema Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. KAVS väljatöötamine kuulus Vabariigi Valitsuse 24.04.2014 kinnitatud tegevusprogrammi. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34–85) rakendamisega.

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestatakse KAVS § 53 lõike 4 alusel. KAVS § 53 reguleerib elamukinnisvara tagatisel antava krediidi puhul tagatise hindamisele sätestatud nõudeid ning hindamise kohta teabe säilitamist. Seaduse kohaselt võib elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu korral tagatist hinnata krediidiandja

1 Krediidiandjate ja -vahendajate seadus, RT I, 19.03.2015, 4.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34–85).

Page 2: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

2

või kolmas isik, ehk spetsialiseerunud kinnisvara hindaja. Kui krediidiandja või -vahendaja kasutab organisatsiooni välist hindajat, peab hindamine vastama käesolevas määruses kolmanda isiku poolt hindamisele kehtestatud nõuetele. KAVS 18.02.2015 vastu võetud redaktsioonis on kasutatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tähistamiseks mõistet „hüpoteegiga tagatud krediit“. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga 152 SE3 muudetakse aga ka KAVS-s sellekohast mõistet, kasutades viidet „elamukinnisvaraga seotusele“. Seega VÕS § 402 lõike 2 kohaselt saab olema vastav määratlus järgmine: „(2) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine.“. KAVS § 53 lõike 2 kohaselt võib tagatist hinnata kas krediidiandja või -vahendaja ise ehk tema organisatsiooni kuuluv isik, või kolmas isik ehk vastav teenusepakkuja. Seadusest tulenevaks nõudeks on, et kinnisvara hindaja peab olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega ning piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang kinnisvara väärtusele. Määruses sätestatud täpsustusi arvestamata tuleb seega krediidiandjal või -vahendajal igal juhul ette näha, millised on nõuded kinnisvara hindajale, kes hindab elamukinnisvaraga seotud krediidi tagatist (sise-eekirjadele sätestatud nõuded § 44 lõike 3 punktis 10). Määruses sätestatud nõuete rakendumisel tuleb arvestada vastavate põhimõtete kindlaks määramisel ka määruses tehtud täpsustusi nii hindaja isikule kui hindamise läbiviimisele. Praktikas hindavad sageli laenu tagatise väärtust laenuandjad ise. Sellisel juhul peavad organisatsioonisisesed hindajad ning hindamise läbiviimine vastama KAVS-s ja määruses sätestatule. Kui krediidiandja kasutab tagatise hindamisel välist hindajat ehk kinnisvara hindamisele spetsialiseerunud ettevõtjat, peavad samuti hinnangu andmine ja hindaja vastama elamukinnisvaraga seotud laenulepingu tagatise hindamisele seatud nõuetele (lõike 1 sissejuhatav tekst). Viitega VÕS § 402 lõikele 2 võib tagatiseks olla hüpoteek või muu võrreldav tagatis, millele määruses on viidatud ühtselt mõistega „kinnisvara“. KAVS kohaselt peab elamukinnisvaraga seotud laenu andmiseks või vahendamiseks olema isikul Finantsinspektsiooni antud tegevusluba. Elamukinnisvaraga seotud laenude andjale ja vahendajale on sätestatud KAVS-s teatud erinõuded ning tegevusloa saamiseks tuleb isikul täita täiendavaid nõudeid, milleks on nõuded nõustamisteenuse osutamisele, fikseerimata intressimääraga laenulepingutele ning nõuded tagatiseks oleva kinnisasja hindamisele. Krediidiandja või -vahendaja, kes täidab vastavaid nõudeid, võib taotleda tegevusloa tegutsemiseks hüpoteekkrediidiandjana või hüpoteekkrediidivahendajana.

3 Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 152 SE,

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3c646e4b-594e-4de8-99a5-4c6caebb3299/V%C3%B5la%C3%B5igusseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus/.

Page 3: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

3

Seega elamukinnisvara tagatisel võib krediiti anda vaid hüpoteekkrediidiandja ning sellist krediiti võib vahendada vaid hüpoteekkrediidivahendaja ehk ka määrusest tulenevad nõuded kohalduvad isikutele, kellel on vastavalt KAVS § 11 lõikele 1 Finantsinspektsioonilt saadud tegevusluba elamukinnisvaraga tagatud krediidi andmiseks või vahendamiseks. Hüpoteekkrediidiandja mõiste tuleneb KAVS § 5 lõikest 3 ning hüpoteekkrediidivahendaja mõiste KAVS § 6 lõikest 2, seega on käesoleva määruse subjektideks vastavad äriühingud või hüpoteekkrediidivahendaja puhul ka füüsilised isikud (lõike 1 punkt 1). KAVS §-s 2 on sätestatud erisused isikutele, kellele KAVS ei kohaldu või kellel on teatud tingimustel õigus anda krediiti ka selleks KAVS § 10 lõike 1 kohaselt luba taotlemata. Kui liisinguandja võib teatud tingimustel anda laenu KAVS § 2 lõike 8 kohaselt ilma Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlemata, siis selline õigus ei laiene elamukinnisvaraga tagatud krediidi andmisele. Seega juhul, kui liisinguandja soovib anda elamukinnisvaraga seotud krediiti, tuleb selleks taotleda tegevusluba ning sellist liisinguandjat käsitatakse hüpoteekkrediidiandjana, kellele kohalduvad ka käesolevast määrusest tulenevad nõuded (lõike 1 punkt 1). Krediidiasutusel on õigus anda tarbijatele krediiti tulenevalt krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lõike 1 punktist 2. Lisaks KAS-s sätestatud laenu andmise nõuetele on KAS § 83 lõikes 31 välja toodud, et krediidiasutusel tuleb tarbijale laenu andmisel järgida ka KAVS teatud sätteid, mille hulka kuuluvad muu hulgas § 53 ehk laenu tagatiseks oleva kinnisvara hindamise nõuded. Seega on käesolevas määruses eraldi täpsustavalt välja toodud, et määrusest tulenevad nõuded laienevad ka krediidiasutuste poolt elamukinnisvaraga seotud laenu andmisele (lõike 1 punkt 2). Määruses kehtestatakse nõuded tagatise hindamisele juhul, kui tegemist on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguga. Vastav mõiste „elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping“ tuleneb võlaõigusseaduse § 402 lõikest 2 (lõige 2), mille kohaselt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping: 1) mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või 2) mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või eeltoodud õiguste säilitamine. Seega vastavalt määrusele peab juhul, kui laenulepingu tagatiseks on kinnisasi, sealhulgas juhul, kui see asi ise ei ole elamukinnisasja otstarbega, kuid laenulepingu eesmärk on elamukinnisvara omandamine, peavad kinnisasja hindaja ja hindamine vastama määruses kehtestatud nõuetele. Hüpoteegi mõiste tuleneb asjaõigusseaduse §-st 325 ning määrusest tulenevaid nõudeid tuleb kohaldada kõigile hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingutele, mitte ainult elamukinnisvarale (inglise keeles residential) seatavatele hüpoteekidele. Kuna hüpoteegist tulenevad riskid (eelkõige võimaliku vara müügi näol) võivad realiseeruda ka juhul, kui tagatiseks on muule kinnisvarale seatud hüpoteek, on peetud oluliseks laiendada KAVS ja VÕS sellekohast regulatsiooni, sealhulgas tagatise hindamise nõudeid, kõigile elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute tagatistele, mitte vaid nendele mis on tarbija elukohaks või võimalikuks elukohaks, vaid ka näiteks tarbijale kuuluvale metsa- või põllumaale.

Page 4: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

4

Tulenevalt VÕS elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõistest võib teatud juhul olla laenulepingu tagatiseks ka muu hüpoteegiga võrreldav tagatis. Selliseks tagatiseks võib olla näiteks hoonestusühistu liikmesusele seatud pandiõigus hooneühistuseaduse § 9 tähenduses või tagatisomandamine, kus krediidiandjale üleantava asja omand teenib samuti tagatise funktsiooni. Tulenevalt hüpoteekkrediidi direktiivist võib elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu tagatis olla kas kinnisasi või muu kinnisasjaga seotud õigus. Seega on käesolevas määruses ja tulenevalt VÕS § 402 lõikes 2 sätestatud elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu mõistest täpsustatud, et kinnisasja hindamisele määruses kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka juhul, kui hindamise objektiks on muu võrreldav õigus nagu tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes. Lõikes 3 on täpsustatud, et käesolevas määruses mõistetakse krediidiandja all ka krediidiasutust, et lihtsustada tekstist arusaadavust ja vältida subjektide üle kordamist tekstis. § 2. Nõuded kinnisasja hindajale Hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 19 kohaselt tuleb lepinguriikidel: 1) tagada, et nende territooriumil töötatakse välja usaldusväärsed kinnisasja hindamise standardid hüpoteeklaenude võtmise eesmärgil; 2) nõuda, et krediidiandjad tagavad kõnealuste standardite kasutamise kinnisasja hindamisel või võtavad mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõnealuseid standardeid kohaldatakse kolmanda isiku teostatavas hindamises; 3) tagada, et kinnisasja sise- ja välishindajad on erialaselt pädevad ning piisavalt sõltumatud krediidi andmise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang. Kui liikmesriigi ametiasutused vastutavad kinnisasja sõltumatute hindajate reguleerimise eest, tagavad nad, et need täidavad siseriiklikke kehtivaid õigusnorme; 4) kinnisasja hinnang tuleb dokumenteerida püsival andmekandjal ning krediidiandja peab hinnangut säilitama. Seega koosmõjus hüpoteekkrediidi direktiivi põhjenduspunktiga 26 saab artikli 19 alusel välja tuua järgmised nõuded kinnisvara hindajatele: 1) nii sisemine kui väline hindaja peab olema erialaselt piisava pädevusega ja vastama tegevusnõuetele (appraisers 'meet certain qualification requirements' and that the 'internal and external appraisers /…/ are professionally competent'); 2) hindajal tuleb hindamisel järgida vähemalt rahvusvahelisi standardeid. Juhul kui krediidiandja kasutab välise hindaja teenust, tuleb tagada, et hindamisel kasutatakse aktsepteeritud standardeid, ehk hindajal peab olema võimekus neid standardeid rakendada. Eestis on kinnisvara hindamise kutseala kutse andjaks kutseseaduse (KutS §-d 10 ja 12) mõistes Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (edaspidi EKHÜ). Kutsetegevus on kirjeldatud ning vastava kutseala ja -taseme kompetentsusnõuded on esitatud kutsestandardis (kehtestatud KutS § 5 alusel). Vastava kutseala- ja taseme kutsestandardid on leitavad riiklikust kutseregistrist http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/otsing. Koosmõjust hüpoteekkrediidi direktiivi regulatsiooniga ja Eestis hindajate kutsealal kehtivate nõuetega peab vastavalt lõikele 1 kinnisasja nn väline hindaja omama kutset ning selle kinnituseks on kutse andja poolt väljastatud kehtiv kutsetunnistus kutseseaduse § 21 mõistes, mis tõendab isiku

Page 5: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

5

kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutseseaduse § 15 kohaselt hinnatakse kutse andmisel kinnisara hindaja vastavust ehk kompetentsust kutsestandardis nimetatud nõuetele, mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. KAVS § 53 lõike 2 kohaselt peavad isiku teadmised, kogemused ja oskused olema piisavad ja tagama hindaja sõltumatuse ning käesoleva määrusega on täpsustatud, et piisavat kompetentsust tõendab kutsetunnistuse olemasolu. Seega lähtuvalt kutseseadusest kui üldjuhul ei ole kutsetunnistuse omamine töötamise eeltingimus, siis elamukinnisvara tagatisel laenu andmisel on määrusega kehtestatud, et sellist ülesannet võib eraldiseisvalt krediidiandjast või -vahendajast täita kutsetunnistust omav hindaja. Kutseseaduse § 16 lõike 1 kohaselt kutse andmise korraldust reguleerib kutse andmise kord, mille töötab välja kutse andja konkursil osalev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu. Kinnisvara hindamise kutsealal ning kinnisvara hindamise kutsekvalifikatsiooni andjaks on Kutsekoja kutsenõukogu poolt (Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 03.07.2014 otsusega nr 31) määratud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing4. Kinnisvara hindamise kutsealal on kutse aluseks kutsestandard, mis on kehtestatud kolmel tasemel: 1) kinnisvara nooremhindaja, tase 5; 2) kinnisvara hindaja, tase 6; 3) vara hindaja, tase 7. Seega võib olla elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindajaks iseseisvalt tegutsev isik, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, juhul, kui tal on kutsestandardiga vastav õigus antud. Lähtuvalt standardi tasemest tuleneb ka isiku õigus kas viia hindamist läbi iseseisvalt ja allkirjastada ka sellekohane hindamise aruanne või kõrgema taseme hindajaga koostöös. Kehtiva kutsetunnistuse olemasolu on võimalik kontrollida riiklikust kutseregistrist. Krediidiandja või -vahendaja võib kasutada oma tegevuses tagatise hindamiseks kolmandat isikut, kui sel isikul on vastav nõutav kvalifikatsioon. Vastavalt KAVS § 46 lõikele 6 peab krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmise korral hindama, kas isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv. Kui krediidiandja või -vahendaja soovib ise kinnisvara või samaväärse tagatise hindamist läbi viia, on vajalik selleks pädevate hindajate olemasolu krediidiandja või -vahendaja organisatsioonis. Krediidiandja või -vahendajaorganisatsiooni kuuluva hindaja puhul ei ole nõutud kutse omamine, küll aga tuleb krediidiandjal või -vahendajal kehtestada sise-eeskirjaga sisemised nõuded hindajale, mille täitmise kontrollimise eest vastutab krediidiandja või -vahendaja (lõige 2). Sisemisele hindajale seatud pädevusnõuded tuleb esitada tegevusloa taotlemisel või selle raames esitatud dokumentide muutmisel sise-eeskirjade raames Finantsinspektsioonile ning krediidiandja sisekontrollisüsteem peab tagama vastavate sisemiste kordade järgimise. Kui välise hindaja puhul on hindajate üle järelevalve teostajaks vastav kutseühing, siis krediidiandja või -vahendaja enda poolt tagatise hindamisel välist järelevalvet hindamist läbi viivate organisatsiooni kuuluvate hindajate üle ei toimu, vaid järelevalve ehk kontroll hindajate tegevuse vastavuse üle krediidiandjas või –vahendajas kehtestatud nõuetele peab toimuma organisatsiooni siseselt (arvestades juhtorganite ja sisekontrolli funktsioone). Finantsinspektsioon hindab küll sise-eeskirjade vastavust seaduse nõuetele, kuid ei hinda regulaarselt ükski vara hindaja töö vastavust sisemistele eeskirjadele. 4 http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086648

Page 6: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

6

Alternatiiviks on, et kinnisvara hindamise puhul aktsepteerib krediidiandja või -vahendaja kolmanda isiku ehk kinnisvara hindamisele spetsialiseerunud ettevõtja hinnangut (kellele laieneb käesolevast määrusest tulenev kinnisvara hindamise kord, kui hinnang on kasutatav tagatisena tarbijakrediidilepingule). § 3. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatise hindamine Hüpoteekkrediidi direktiivi põhjenduspunkti 26 kohaselt on oluline tagada, et elamukinnisvara hinnatakse nõuetekohaselt enne krediidilepingu sõlmimist ning seda eelkõige juhul, kui hindamine mõjutab makseviivituse või rahaliste kohustuste täitmata jätmise korral tarbija laenujääki. Seetõttu tuleb liikmesriikidel tagada usaldusväärsete hindamisstandardite olemasolu. Selleks et hindamisstandardid oleksid usaldusväärsed, tuleks nende koostamisel võtta arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud hindamisstandardeid, eelkõige neid, mille on välja töötanud rahvusvaheline hindamisstandardite komitee (International Valuation Standards Committee), Euroopa hindajate ühingute grupp (European Group of Valuers’ Associations) või organisatsioon Royal Institution of Chartered Surveyors. Need rahvusvaheliselt tunnustatud hindamisstandardid sisaldavad rangeid põhimõtteid, millega nõutakse krediidiandjatelt muu hulgas seda, et nad: 1) kehtestaksid selliste piisavate asutusesiseste riskijuhtimise ja tagatiste haldamise protsessid, mis hõlmavad usaldusväärseid hindamisprotsesse;; 2) järgiksid neid protsesse;; 3) võtaksid vastu hindamisstandardid ja -meetodid, mille alusel on võimalik hinnata kinnisvara realistlikult ja põhjendatult, et kindlustada kõigi hindamisaruannete koostamine hoolsuskohustust järgides sobivate kutseoskustega isikute poolt ning et hindajad vastaksid teatavatele kvalifikatsiooninõuetele;; 4) säilitaksid tagatise hindamise dokumentatsiooni, mis oleks põhjalik ja usutav. Direktiivis on viidatud, et kinnisvara hindamise standardeid käsitlevate sätete täitmise võib saavutada nii õigusaktidega kui iseregulatsiooni teel. Lisaks võib direktiivist tulenevalt liikmesriik aktsepteerida ka hindamise nõuete puhul rahvusvahelisi standardeid ning seega ei ole vajadust eraldi liikmesriigi põhiste standardite loomine, seda eriti olukorras, kus hüpoteekkrediidiandmisel soovitakse kasutada piiriülest dimensiooni. Seejuures on aga hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 19 lõike 1 viimases lauses rõhutatud, et kui liikmesriigis on kehtestatud järelevalve iseseisvalt tegutsevate hindajate üle, tuleb järelevalve teostajatel tagada, et hindajad vastavad oma tegevuses siseriiklikult kehtestatud nõuetele, ehk hindaja peab olema jätkuvalt nõuetekohase kutsetasemega ja järgima sellele kutsele seatud tegevusnõudeid. Eestis koordineerib standardite väljaandmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, standardimist korraldab Eesti Standardikeskus. Eesti varahindamise standardite koostaja on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt moodustatud töörühm ning kinnisvara hindamisel on aluseks riiklikud Eesti varahindamise standardid EVS 875. Eesti varahindamise standardid EVS 875 tuginevad järgmistel hüpoteekkrediidi direktiivis viidatud rahvusvahelistel standarditel:

Page 7: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

7

1) IVSC – International Valuation Standards Council 5 ehk Rahvusvahelise Hindamisstandardite Nõukogu standardid International Valuation Standards (IVS), mis omavad tähendust kogu maailmas. 2) RICS – Royal Institution of Chartered Surveyors6 standardid, mis on jaotatavad kaheks osaks: esimene osa on IVS ja teine osa hindamise detailsemad regulatsioonid. RICS annab väga detailseid suuniseid, milliste rakendatavus seondub eelkõige Briti õigussüsteemi maadega. 3) EVS – The European Group of Valuation Associations (TEGoVA) 7 ehk Euroopa Hindajate Organisatsioonide Grupi standardid European Valuation Standards (EVS), mis on üldises käsitluses kooskõlas IVS-ga aga annavad detailseid seoseid Euroopa Liidus kehtiva regulatsiooniga. Eesti standardid EVS 875 on vastavuses EVS-ga. Eesti standardiseerias 875 on kehtestatud standardid (määruse eelnõu koostamise seisuga 13 osa), millest tulenevaid nõudeid tuleb arvestada ka tagatise hindamise dokumenteerimisel (eksperthinnanguna), on loetletud EKHÜ kodulehel (http://www.ekhy.ee/tegevus/standardid/riiklikud-eesti-varahindamise-standardid/) ja kättesaadavad Eesti Standardikeskusest (https://www.evs.ee/pood). Käesoleva paragrahvi kohaselt tuleb kinnisvara hindamisel järgida kas rahvusvahelistest standarditest tulenevaid nõudeid või Eesti vara hindamise standardit. Vastav nõue kohaldub nii sisesele kui välisele kinnisasja hindajale. Lisaks standardist tulenevate nõuete järgmisele tuleb eluasemelaenu tagatise hindamisel järgida üldist õigusaktidest tulenevat raamistikku (KAVS ja käesoleva määruse nõuded, samuti kinnisvara hindamisele muudest õigusaktidest tulenevad nõuded) ja muudes seotud õigusaktides sätestatud nõudeid, samuti kinnisasja hindamise hea tava ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid. Eraõiguslikes tehingutes on viide tegutsemisjuhisele ehk õiguse allikale seaduse ja tava näol kehtestatud üldnormina tsiviilseadustiku üldosa seaduses, mistõttu vastavat üldist kohustust järgida muid õigusnorme lisaks määruses sätestatule ei ole määrusega täiendavalt välja toodud. Küll aga tuleb normatiivse korra järgimise kohustus ka vastavates siseriiklikest ja ka rahvusvahelistest standarditest, põhimõtetest. § 4. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatise hindamise dokumenteerimine Tulenevalt KAVS § 53 lõikest 3 tuleb kinnisvara hindamine dokumenteerida püsival andmekandjal. Krediidiandja või -vahendaja peab kinnisvara hindamise dokumendid säilitama muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Tagatise hindamise dokumenteerimise nõue tuleneb ka hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 19 teisest lõikest, mille puhul on hindamise vormistamisel viidatud püsivale andmekandjale ning krediidiandja kohustusele seda säilitada. Käesoleva paragrahviga on täpsustatud, et olenemata asjaolust, kas hindamine viiakse läbi vastavat rahvusvahelistele standarditele või Eesti sisesele standardile, tuleb see dokumenteerida eksperthinnanguna. Nii sisese kui välise kinnisvara hindamise korral on oluline järgida

5 https://www.ivsc.org/

6 http://www.rics.org/ee/

7 http://www.tegova.org/

Page 8: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

8

reglementeeritud hindamise korda, et oleks võimalik hiljem tuvastada hindamise nõuetekohasus, mistõttu tulemina vastav põhjendatud arvamus kinnisvara väärtuse kohta peab olema nõuetekohaselt vormistatud. § 5. Tegevuse kooskõlla viimine määruse nõuetega KAVS-s sätestatud nõuded kinnisvara hindamisele kehtivad alates KAVS jõustumisest ning selle põhjal tuleb krediidiandjatel sisemiselt tagada piisavate nõuete kehtestamine nii tagatiseks sobivale kinnisvarale, selle kinnisvara hindamisele kui hindajale. Nõuded kehtestatakse sise-eeskirjadega. Hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 43 lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleb krediidiandjatel ja vahendajatel, kes tegutsevad (teatud aja) enne direktiivi ülevõtmistähtaega (21.03.2016) viia oma tegevus kooskõlla direktiivi nõuetega hiljemalt aasta jooksul. Täpsemalt lõike 3 kohaselt juhul, kui krediidiandja on tegutsenud juba enne 2014. aasta 20. märtsi, on tal võimalus rakendada töötajate nõuetele seatud regulatsioonile üleminekuaega kuni 21. märtsini 2017. Kuna nõuded organisatsiooni sisesele kinnisvara hindajale ja tema tegevusele ehk hindamisele on seotud üldiselt organisatsioonile ja töötajatele seatud nõuetega, on käesoleva määrusega kehtestatud täiendav üleminekuaeg krediidiandjale või -vahendajale, kes on asutatud ja tegutsenud enne määruse jõustumist. Samuti on laiendatud üleminekuaega tegevusloa taotlejatele, kes on lähtunud oma tegevusloa taotluse esitamisel KAVS-st tulenevatest üldistest nõuetest ja ei ole saanud arvestada määrusest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Selline krediidiandja või -vahendaja peab viima oma tegevuse (eelkõige hindajate tegevuse, sealhulgas rakendatavate hindamisstandardite suhtes) ja dokumendid (st sise-eeskirjad) määruses sätestatuga vastavusse 2017. aasta 21. märtsiks. Määruse jõustumine Krediidiandjate ja -vahendajate seadus on vastu võetud ning kehtib alates märtsist 2015, kuid jõustub krediidiandja ja -vahendaja tegevusele kehtestatud nõuetena 21. märtsil 2016. Seega peab krediidiandja ja -vahendaja tegevus vastama alates märtsist 2016 nii KAVS-s kui käesolevas määruses kehtestatud nõuetele.

3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu põhineb hüpoteekkrediidi direktiivil, mille artiklis 19 on sätestatud nõuded elamukinnisvara tagatisel laenu andmisel kinnisasja hindamisele. Hüpoteekkrediidi direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34–85). Hüpoteekkrediidi direktiivi artikkel 19 Eesti õigus 1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil töötatakse välja usaldusväärsed kinnisasja hindamise standardid hüpoteeklaenude võtmise eesmärgil. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad tagavad kõnealuste standardite kasutamise kinnisasja hindamisel või võtavad

Määruse eelnõu § 3 Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisasja hindamine peab toimuma kooskõlas vara hindamise rahvusvaheliste standarditega või Eesti standardiseerias EVS 875 kehtestatud nõuetega.

Page 9: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

9

mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõnealuseid standardeid kohaldatakse kolmanda isiku teostatavas hindamises. Kui liikmesriigi ametiasutused vastutavad kinnisasja sõltumatute hindajate reguleerimise eest, tagavad nad, et need täidavad siseriiklikke kehtivaid õigusnorme.

KAVS § 46 lõige 5: (5) Krediidiandja või -vahendaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest.

2. Liikmesriigid tagavad, et kinnisasja sise- ja välishindajad on erialaselt pädevad ning piisavalt sõltumatud krediidi andmise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang, mis tuleb dokumenteerida püsival andmekandjal ning mille krediidiandja peab säilitama.

Määruse eelnõu § 2 (1) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisasja hindajaks on kolmas isik, peab sellel isikul olema kutseseaduse § 3 punkti 2 mõistes kehtiv kutse. (2) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingut tagatiseks olevat kinnisvara hindab krediidiandja või -vahendaja, peab hindaja vastama krediidiandja või -vahendaja kehtestatud nõuetele. Määruse eelnõu § 4 Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu tagatiseks oleva kinnisasja hindamine dokumenteeritakse püsival andmekandjal eksperthinnangu vormis vastavalt vara hindamise rahvusvahelistele standarditele või Eesti standardiseerias EVS 875 kehtestatud nõuetele. KAVS § 53 lõiked 2 ja 3: (2) Hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindaja peab olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega ning piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang kinnisvara väärtusele. Kinnisvara võib hinnata krediidiandja või -vahendaja või kolmas isik. (3) Kinnisvara hindamine tuleb dokumenteerida püsival andmekandjal. Krediidiandja või -vahendaja peab kinnisvara hindamise dokumendid säilitama muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

4. MÄÄRUSE MÕJUD Eestis tegutsevad laenuandjad võib jagada järgmistesse gruppidesse: 1) krediidiasutused;

Page 10: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

10

2) mitte-pankadest krediidiandjad (nn reguleerimata turg): tarbijakrediidi pakkujad ja muud laenukontorid, hoiu-ja laenuühistud, nn ühisrahastajaid, liisingu- ja järelemaksuandjad. Tegevusluba omavate krediidiasutuste kohta on avaldatud teave Finantsinspektsiooni veebilehel, muude krediidiandjate ja -vahendajate kohta saab olema teave avalikustatud samuti Finantsinspektsiooni veebilehel alates vastavate tegevuslubade väljastamisest. Mitte-pankadest krediidiandjate arv, kelle suhtes kehtib alates märtsist 2016 tegevusloa taotlemise kohustus, on hinnanguliselt umbes 100 ettevõtjat, kuid 90% turumahust annavad väidetavalt 30 ettevõtjat ja 50% mahust üksnes 6 ettevõtjat. Seega võib eeldada, et eelkõige otsustavad tegevusloa taotlemise ja krediidiandjana tegevuse jätkamise turul suuremat osalust omavad ettevõtjad. Määruse välja töötamise ajaks on saanud tegevusloa 3 krediidiandjat8. Kinnisvara hindamiseks elamukinnisvara tagatisel laenu andmisel võib kuni käesoleva määruse jõustumiseni kasutada kas (kutset omavat või muud krediidiandjale sobilikku) välist kinnisvara hindajat või krediidiandja või -vahendaja organisatsiooni kuuluvat nn sisemist hindajat, kelle kompetentsust ei ole kutsest lähtuvalt hinnatud, kuid kelle hinnangut aktsepteerib krediidiandja lähtuvalt oma sisemistest protseduurireeglitest. Määrusest tulenevate nõuete kohaselt peavad kõik elamukinnisvara tagatisel laenu andmisel tagatise hindamiseks kasutatavad välised kinnisvara hindajad alates 21.03.2016 omama kutsetunnistust, mis tõendab nende teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kuid isikud, kes hindavad tagatist krediidiandja organisatsiooni siseselt peavad vastama krediidiandja või -vahendajasiseselt hindaja pädevusele kehtestatud nõuetele. Kutsekoja andmetel on tehtud 2016. a seisuga kutsetunnistusi antud kinnisvara hindaja V tasemel kokku 193 ning kinnisvara hindaja VI tasemel on tehtud 13 eksamit9. Elamukinnisvaraga tagatud krediidi andmise õigus on täiendavat tegevusluba taotlemata krediidiasutustel, kuid KAVS alusel võivad selleks õiguse taotleda ka muud krediidiandjad. Vastava teenuse osutamisel või kavandamisel tuleb eelkõige pankadel ja ka muudel hüpoteekkrediidiandjatel või -vahendajatel anda tagatise hindamise ülesanne edasi välisele kutset omavale hindajale ehk kolmandale isikule või hinnata tagatise väärtust ise ja selleks kehtestada sisesed nõuded kinnisvara hindamisele ja hindajale, järgides hindamise nõuete juures kas rahvusvahelisi standardeid või Eesti vastavat vara hindamise standardit. Krediidiandja ja -vahendaja vastutavad KAVS-s ja käesolevas määruses tagatise hindamisele kehtestatud nõuete täitmise eest, kui otsustatakse kasutada välist hindajat. Kavandatav meede: Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu tagatise hindaja kutstunnistuse olemasolu nõude kehtestamine. Välise kinnisvara hindajana tegutsemiseks on võimalus taotleda kutset, milleks eksameid viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing. Kutse taotlemise kohustust kehtivast õigusest ei tule. KAVS ja määruse kohaselt võib elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu tagatise väliseks hindajaks olla vaid piisavate teadmiste ja kogemustega isik, kelleks määrusest tulenevalt on kutset omav kinnisvara hindaja. Kutse puhul on eristatud mitu tasandit ning iseseisva hindamise õiguse ja vastava hindamisaruande allkirjastamise õigus on VI ja VII taseme hindajatel.

8 http://www.fi.ee/index.php?id=18372

9 http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/statistika

Page 11: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

11

Mõju tervikuna: väike

Suur osa turul tegutsevaid kinnisvara hindajaid on läbinud vara hindamiseks (erineval tasemel) vajaliku kutseeksami ning omab kutset, mistõttu hindamisõigusega isikud on turul olemas. Valdavalt tegutsevad kutsetunnistusega hindajad kinnisvara hindamise ettevõtja juures. Kui krediidiandjad või vahendajad soovivad iseseisvalt kinnisvara hindamist läbi viia, on vajalik oma organisatsiooni kinnisvara hindamise pädevusega isiku kaasamine, kes valdab kinnisvara hindamist vastavalt rahvusvahelistele standarditele või Eesti vara hindamise standardile. Sellisele nõudele vastamiseks võib olla vajadus organisatsiooni sisesteks muudatusteks. Selliste muudatuste mõju ei ole suur.

Mõju valdkond I

Mõju majandusele Avalduv otsene mõju: väike

Mõju Eesti majandusele on väheoluline, meede võib kaasa aidata pigem kitsamalt eluasemeturu stabiilsusele. Meede hõlmab vaid tagatise hindamiseks õigust omavate isikute ringi, omamata mõju laenuturule või hinnangute kujunemisele.

Mõju valdkond II

Mõju finantssektorile

Avalduv otsene mõju: väike

Elamukinnisvaraga seotud laenu tagatise hindamise protsessile nõuete kehtestamise mõju finantssektorile on väike.

Mõju valdkond III

Mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile tervikuna

Avalduv otsene mõju: väike

Otsest mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile tervikuna ei kaasne. Riiklik finantsjärelevalveasutus Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiandjate ja -vahendajate üle ning kontrollib nende organsatsioonilise struktuuri vastavus seaduse nõuetele. Finantsinspektsioon ei ole finantseeritav riigieelarvest, vaid on rahastatav pankade, kindlustusandjate, fondivalitsejate, krediidiandjate ja teiste finantsjärelevalve subjektide poolt. Eelnõuga kaasnevad muudatused ei too otseselt kaasa Finantsinspektsiooni eelarve kasvu.

Mõju valdkond IV

Sotsiaalne mõju Avalduv otsene mõju: väike

Otsene sotsiaalne mõju puudub.

Mõju valdkond V

Mõju õigusruumile

Avalduv otsene mõju: väike

Otsest mõju õigusruumile ei ole.

Mõjude olulisus

Ulatus: väike Tagatise hindamine on elamukinnisvaraga seotud laenu andmise protsessi osa, kuid kuna täna ka seadusest tuleneva kohustuseta viivad seda suures osas läbi kutset omavad hindajad, on mõju ulatus väike. Sihtrühma suurus: väike Mõju sihtrühmaks on krediidiandjad ja -vahendajad, kelle kollektiivi kuuluvad kinnisvara hindajad, kes ei ole kutset omandanud ja kelle tegevus ei vasta kutsestandardile, keda võib hinnata sihtrühmana väikseks. Sagedus: keskmine Tagatise hindamine kuulub elamukinnisvaraga seotud laenu andmise protsessi, kuid selle osakaal kogu laenu andmise protsessis on väike, mistõttu on sagedus keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk: väike Ebasoovitavaid mõjusid hindamise nõuete ühtlustamisega ei kaasne, vaid muudatusega tagatakse elamukinnisvaraga seotud krediidi võtjate jaoks selgus, et tagatise väärtust tõlgendatakse olenemata hindajast samadest alustest lähtuvalt ning annab tarbijale enam valikuvõimalusi krediidi tingimuste hindamiseks.

5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid. Turuosaliste poolt elamukinnisvara hindamisel kutsetunnistusega kinnisvara hindaja ning kutsetunnistuseta hindaja kasutamise või hindamisstandarditest lähtumise proportsioonide kohta andmeid kättesaadaval ei ole, mistõttu ei ole ka hinnatav vastav ümberkorralduste tegemise maht.

Page 12: SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded ...€¦ · 1 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva

12

Määrusega on antud isikutele, kes on alustanud oma tegevust enne KAVS tegevusloa nõude jõustumist või andnud selleks ajaks sisse tegevusloa taotluse, lähtudes varem kehtinud nõuetest, üleminekuaeg tegevuse kooskõlla viimiseks aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Krediidiandja või -vahendaja, kes on lähtunud oma tegevuses KAVS-s kehtestatud nõuetest, on kehtestanud oma sisemistes protseduurides nõuded sobivale kinnisvarale, hindajale pädevusele ja hindamise dokumenteerimisele, kuna aga määrusega on täpsustatud nõuet hindamise läbiviimisele ja seega lähtumisel vastavatest standarditest, tuleb sellekohased sise-eeskirjad nii hindaja isiku kui hindamise läbiviimise seisukohalt ajakohastada.

6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE

Määrus jõustub KAVS rakendamise tähtajast tulenevalt 21. märtsil 2016, mil on hüpoteekkrediidi direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg.

7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA ESITAMINE ARVAMUSE AVALDAMISEKS

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangaliidule, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Pangale ning teistele turuosalistele. Eelnõu ettevalmistamise käigus on konsulteeritud Eesti Pangaliiduga ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühinguga, kelle erinevaid ettepanekuid on eelnõu väljatöötamisel arvestatud, ühildades seisukohtades esitatu hüpoteekkrediidi direktiivist tulenevate miinimumnõuetega. 08.02.2016