Praktika "Vesi" 2011

10.R KLASSKIRSIKA BENGAHELENA VANARI

ROLAND JAGNITŠIVAR KORKMA

PRAKTIKAVESI

REOVEE PUHASTUSJAAM

Aastas 20 000 – 27 000 m³ Aineid lagundavad bakterid Reostuskoormuse määravad lämmastik ja fosfor Muda eraldamiseks reoveest kasutatakse polümeere Eraldatud muda kasutatakse hiljem kompostina Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke

RAKVERE VEEPUHASTUSJAAM

5 puurauku Põhjavee sügavus 270 m Ei puhastata klooriga Raua sisaldus puhastamata vees 2 mg/l Põhjavee temp. Suvel kuni 10 ja talvel 0 kraadi PH tase 8 Veetrass üle 100 km

NEERUTI 1. järv

PH 9.09 Temp. pinnal 19.9°C Temp. 2 m sügavusel 19.4°C Elektrijuhtivus 94.7 Hapniku sisaldus 6.2 mg/l

NEERUTI2. järv

Ph tase 8.89 Temp. Pinnal 21.4°C Temp. 2m sügavusel 20.9°C Elektrijuhtivus 93.4 Hapniku sisaldus 6.04 mg/l

KATSE

Probleemülesanne: ämbri tiirutamine Leida veega ämbri periood, sagedus, joonkiirus,

kesktõmbekiirendus kui seda tiirutada enda ümber vertikaalselt, et vesi välja ei tuleks.

Periood on 1.2 s Kesktõmbekiirendus 25.08 m/s² sagedus 0.85 Hz joonkiirus 5.3 rad/s

ARU KARJÄÄR

300 t/h kivimeid Tehas töötab 24/7 Alustati kaevandamist valelt poolt Probleemid veega 5 pumpa Keemiline koostis määrab kivimi edasise kasutusala

KUNDA TSEMENDITEHAS

Tsementi hakati kasutama 190 a. tagasi Eestis hakati tsementi kasutama 140 a. tagasi Kundas märgmenetlus, teistes riikides enamasti

kuivmenetlus Savi ja lubja vastava koguse määrab räni ja

kaltsiumi vahekord Tooraine ettevalmistamine Valmis tooraine suunatakse põletusahju Tolmu satub õhku umbes 6 kg tunnis Suure leelise hulgaga tolmu võib kasutada väetisena

TÄNAME KUULAMAST!