Esmaabi konspekt 2011

ESMAABI

2011

Esmaabi eesmärk

päästa kannatanu elu õnnetuskohalvältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest

Tegutsemine õnnetuse korral

Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja:- Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht)- Mitu inimest on saanud vigastada- Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne)

(2)

Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel.Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse.Kata kannatanu soojalt.Helista 112!

Helistades ütle:

Mis juhtusKus juhtusKannatanute arvMis seisundis nad onKas on vaja elustadaKes helistabTegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgeltÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETŠER ON SELLEKS LOA ANDNUD!

Suremine

Ei ole momentaalne sündmus, vaid järk-järguline

protsess, mis vältab teatud aja.

Surma arengus eristatakse kolme staadiumi

– Agoonia

– Kliiniline surm (taaspöörduvad muutused)

Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused)

Kontrolli teadvust järgmiste võtetega:

1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele.2. Raputa kergelt.3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu – kas ta reageerib

valule?• Vastab arukalt – teadvusel.• Ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta.

Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist

Kõrvaga sa kuuled hingamistPõsega sa tunned õhu liikumistSilmaga sa näed, kas kannatanu

rindkere liigub hingamise taktis

Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused

Selleks:

Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib

Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril

Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit

Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused:

Alusta kaudse südamemassaažiga

Tee südamemassaaži sagedusega 100 - 120 korda

minutis

Tee kaudset südamemassaaži ja kunstliku hingamist

vahekorras 30 : 2

Jälgi massaaži efektiivsust (5-6 cm)

!

Südamemassaaži efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaž kahekesi suure sagedusega (>100 x min)

massaaž

Eduka elustamise märgid

Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaaži ajal – pulsi laine Hingamine ja südame tegevus taastubElustatava välimus muutubPupill läheb kitsaks

Elustamist tuleb jätkata kuni:

Kannatanul tekivad elutunnused (pulss,

hingamine)

On saabunud kvalifitseeritud abi

Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu

Šokk

on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule.

Šoki põhjusedSuur verekaotus (väline või sisemine verejooks)PõletusedKestva surve sündroomSeljaaju traumaÄge südamepuudulikkusÄge hingamispuudulikkusRaske allergiline reaktsioonInfektsioonMürgistused

Sümptomid

Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised)Nõrk ja kiire pulssHingamishäired (sage ja kiire)JanuIiveldus ja oksendamineKannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired

Esmaabi šoki korral

Šoki põhjuse kõrvaldamineKannatanu rahustamineKannatanu ettevaatlik käsitlusKaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietestKeha soojuskao ennetamineKannatanu jootmise ja söötmise vältimineTeadvushäirete korral püsiv külili asend

Gaasimürgistus

Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaažis)Vedelgaas (spetsiifiline lõhn – gaasipliit)Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus)

Sümptomid

KöhaKipitus sissehingamiselÕhupuudusPeavaluPearinglusIiveldus ja oksendamineJõuetus, uimasus Nahk võib algul punetadaTeadvushäired

EsmaabiSissehingatud mürk – vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega.

Mürgistus

RavimSeened, taimedNarkootikumidAlkoholKombineeritud mürgistus

Sümptomid

UimasusIiveldus, oksendamineHingamishäireKrambidTsüanoosSegasusTeadvusetusPulss ja vererõhk ↓

EsmaabiSelgita välja sündmuskoha turvalisusVajadusel küsi abi politseiltEnesekaitse!Hinda teadvuse seisunditKindlusta hingamisteede avatusAseta teadvusetu pt vasakule küljeleHinda vereringe seisunditVajadusel alusta elustamise ABCHelista 112!

NB!

Keelatud on oksendamise esilekutsumine! (hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mürgistus?)

Võõrkeha hingamisteedesVõõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik.

Sümptomid

tugev köhalämbumishooghingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks

EsmaabiKui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale.

Või võta laps kõhuli asendis oma põlvedele ja anna 5 tugevat lööki abaluude vahele.

(2)Täiskasvanute puhul võib kasutada Heimlichi võtet (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja).

(3)Kui ka sellest ei aita võib teha suult-suhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda.

Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada.

VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST!

Elektritrauma

Elektrilöögi tunnused:LihasvaluJuhtmetesse kinnijääminePõletusedTeadvuse kaduSüdameseiskus, hingamise lakkamine

Elektrilöök

Kindlusta oma ohutus!Lülita vool välja (võimalusel)NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist!Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsegaHinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasendKindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamistVajadusel alusta elustamise ABCHelista 112!

Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral

Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümberElektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamasPäästeteenistuse informeerimineKui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist

Võimalikud vigastused elektritraumast

Südamekahjustus - Südamerütmihäired- Müokardi isheemia, infarkt- Vereringeseiskus HingamisseiskusPõletusedLihaste ja skeleti vigastused

Põletus

Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttuinimene kaotab ka palju vedelikku.

Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.

Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud).

Esmaabi Jahuta kiiresti põletuspiirkonda!

- külm vesi Põletuskohale tuleb lasta joosta 15–20 minutit külma vett, kuni

valu kaob ja põletuskolle väheneb. NB! Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi.

Kui põletatud koht on kaetud riietega, siis jahutage neid külma vee all koos ja alles siis eemaldage riie. Tehke seda isegi siis, kui viimane on kahjustatud koha küljes kinni.Väiksemate põletuste puhul tuleb pärast jahutamist panna põlenud pinnale puhas, võimalusel steriilne side.Panthenol on hea kergete põletuste ravim.Sidemele võib asetada kummi- või plastkoti külma vee või jäätükkidega.

(2)

2. Anna juua! 3. Hoolda põletushaava! Oluline on hoida haav puhtana!

NB! Ära pane põletushaavale mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, jne).

Esmaabi keemilise põletuse korral

Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! - Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul- Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi.- Ütle arstile, milline kemikaal söövitas.

NB! Põletuse korral ei tohi:

Hakata põletusville avama.Põlenud pinnale ei tohi määrida salvi, kreemi, vaseliini.Niisamuti ei tohi põlenud pinnale raputada pulbrit, talki, puudrit ega söögisoodat. Ei tohi määrida viina, spordisalvi ega teiste soojendavate ainetega.

Pöörduda kohe haiglasse, kui:

…lapsel on põletuspinda üle viie protsendi ehk rohkem kui viis tema peopesa suurust ala.…täiskasvanul on põletuspinda üle kaheksa protsendi ehk rohkem kui kaheksa tema kämbla suurust ala.

Ülekuumenemine ja kuumarabandus

Kuidas avaldub? * Peavalu, iiveldus, oksendamine * Lihasvalud ja tõmblused, krambid * Kananahk * Süda klopib, vererõhk madal * Psühhoos- näib segane, ebaadektvaatne * Teadvushäired – kooma: kannatanu pole äratatav

(2)

Kes on ohustatud? * Vastsündinud – vankris, päikese käes * Vanurid – soojad riided, kroonilised haiged* Noored treenitud inimesed suurel füüsilisel koormusel – maratonijooksjad, sportlased, noorsõdurid * Alkoholijoobes isikud, krambitajad * Narkomaanid – amfetamiini, kokaiini, LSD

(3)

Mis teha? * Riietuda ja riietada lapsi ja vanureid vastavalt ilmastikule; müts pähe; suvel sits ja puuvill, mitte kunstnahk * Vältida kestavaid seismisi lõõskava päikese käes suures rahvamassis ja pikkadel autosõitudel teha vahepeatuseid * Jahe jook - mineraalvesi

Esmaabi

Veendu kas kannatanu hingab ja süda lööbKokkuvajunu viia jahedasse Jahutada: riided ära, kasutada külma vett ja jääkotti - kaelale, kaenla alla ja kubemesse Transport - sõita lahtiste akendega või kasutada konditsioneeri Palavikulangetajad (aspiriin) pole näidustatud Kui kannatanu pole äratatav, kutsu abi

Külmumine, hüpotermia (alajahtumine)

Külmumine võib põhjustada paikseid kahjustusi väikestes veresoontes, rakkudes ning närvikiududes, aga ka üldist alajahtumist.

(2)

Pikaajalisel külmetamisel võivad tekkida jääkristallid kudedesse, mistõttu rakud hakkavad lagunema, vere punalibled ehk erütrotsüüdid kleepuvad teineteise külge ning moodustavad trombe, veresooned tõmbuvad kokku ning verevarustus häirub.

(3)Tavaliselt kahjustuvad esimesena keha nn kaugemad osad ehk käe- ja jalalabad. Keha püüab temperatuuri säilitada ning juhib verevoolu elutähtsatesse organitesse, mistõttu väikestes veresoontes vool aeglustub või lakkab sootuks ning tekivadki kahjustused.Eristatakse veel kuiva ning niiske külma kahjustusi. Märjad kahjustused on alati sügavamad ning raskemad, surem oht on lisanduva infektsiooni tekkeks.

Hüpotermia põhjused

• ÕNNETUSJUHTUMID: traumad, külma vette kukkumised, -ujumine

• JOOBESEISUND: alkohool, ravimid

• KNS HÄIRED: hemorraagiad, traumad

Külmakahjustusele on eriti vastuvõtlikud

lapsed vanuridkroonilisi haigusi põdejadsüdame- ja vereringehäiretega isikudalatoitumusegaalkoholi ning narkootikumide kasutajad

Sümptomid

valkjad alad (näole, kõrvadele, jäsemetele). külmavillid ning nahk hakkab maha koorumakäe- ja jalalabad muutuvad turseliseks, külmaks, niiskeks ja kangeks sageli kaasub ülitundlikkus külma suhtes, valu ning liigne higistamine kahjustatud piirkonnas.

(2)

Üldise alajahtumise peamisteks sümptomiteks on:- järk-järgult süvenev teadvusehäire- segasusseisund- nõrkus- šokk.

NB! Alajahtumine on eluohtlik.

Esmaabi hüpotermia korralAbista kannatanut delikaatseltVii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumistAsenda märjad riided kuivadegaSoojenda, et vältida edasist jahtumistSügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendisTeadvusel kannatanule anna magusat sooja jookiSügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d.

NB!

Kuumade lahuste ning jookide, samuti alkoholi kasutamine on keelatud!

Alajahtunud inimesel on oht südameseiskumiseks!

Uppumise riskifaktorid

Alkohoolne joove (45%)Alajahtumine Krambisündroom, epilepsia Veesport, traumatismLaste jätmine järelvalvetaRavimidUjumisoskuse puudumine

Esmaabi

Uppunu päästmine. Vajadusel seljaaju kaitse.Teadvuseta inimene

- Vesi lasta välja valguda- Stabiilne küliliasend- Soojalt kinni katmine- Kaela immobiliseerimine

Südameseiskus- Esmased elustamisvõtted (ABC)

Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks

Verejooks

Võib olla:- arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane

ja pulseeriv) - venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev) - kapillarne (immitsev verejooks marrastustest)

Või:- väline- sisemine

Sümptomid Pulsseeriv verejuga Pidev verevool Vere oksendamine Vere köhimine Must okse Must väljaheide Verine uriin Hematoom Progresseeruv turse Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine,

teadvushäired surm→

Esmaabi

Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side)

Jäseme asendi muutmine: tõstmine Jäseme maksimaalne painutus liigesest,

kasutatakse arteri vigastusel Puhas side!

NB! Žgutti kasutage ainult äärmisel juhul – kui eelpool antud meetodil ei

ole võimalik verejooksu peatada

NB!

Kui žgutt peab peal olema kauem kui 2 tundi, see vahepeal eemaldatakse ja asetatakse uuesti veidi kõrgemale.Žguti asetamisel fikseeritakse alati selle pealeasetamise kellaaeg!Õigesti pealeasetatud žguti korral arteriaalne verejooks peatub; pulss puudub.

Ninaverejooksu põhjuseks võib olla:

nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma

Ninaverejooksu korral

pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud

suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla

piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu

NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada!

Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast kannatanu oksendab.

Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka,

pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole.

Luumurd (sümptomid)

valutursejäset on raske liigutadajäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus

Lahas

Lahas peab olema küllalt pikk, peab ulatuma mõlemal pool luumurdu üle naaberliigese.Lahastada tuleb nii, et ei kahjusta nahka ja ei takista vereringet. Lahas peab olema nii tugev, et transportimisel ei murdu.

Liigesevigastused

Liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi.

Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada.

(2)

Nikastus – Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum. Nihestus – Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel.Lihase- ja kõõlusevigastused – Lihas või kõõlus võib rebeneda, suure koormuse või löögi tagajärjel. Rebenemiskoha ümbruses tekib verevalum ja valu.

Esmaabi: KKK– tõsta jäse kõrgemale (jäseme tõstmisel vähenevad verevalumid, sest veresoonte sisene rõhk langeb) – kompressioon e rõhkside (rõhksideme tegemine vähendab turset ja verevalumit) – pane peale külma (külm aheldab veresooni ja vähendab seega verevalumite teket)

Tegutsemine ajuvapustuse korral:

Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks:

Pane kannatanu lamama küliliasendisse.Kutsu kiirabi.

Tegutsemine ajupõrutuse korral:

Pane kannatanu püsivasse külili asendisse.

Jälgi hingamist ja pulssi.Kontrolli teadvuse taset.Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel

tekkiva hingamisteede sulguse suhtes.Kutsu kiirabi.

Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise

vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad.

Mõlema silma vigastusega kannatanu

pannakse transportimise ajal lamama.

Esmaabi:

Silma ei tohi hõõruda.Puru eemaldamiseks loputa silma

jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.

Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru.

Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.

Minestamine

Tuleneb ajutisest oksügeneeritud vere vaegusest ajus

Põhjused:nälg, pikaaegne seismine, istumine ühes asendisemotsionaalne pinge (hirm, vere nägemine)haigus, vigastus või tugev valu

Esmaabi

aseta kannatanu lamavasse asendisse, kui asend oli teistsugune (vajadusel püsiv külili asend)jälgi, kas hingamisteed on avatudvabasta kael, rindkere, vöökoht tihedatest riietesttaga värske õhu juurdepääs, väldi järske temperatuuri kõikumisiteadvuse taastumisel palu kannatanut lamada 10-15 min

Valu rinnus

kiire arstiabihaigele mugav asend, tavaliselt poolistuv, kael ja õlad toetatudvabasta kitsastest riietestteadvusel haigel aita võtta ravimid arsti poolt määratud skeemi kohaseltjälgi: teadvus, hingamine, vereringe, vajadusel kasuta elustamisvõtted

Bronhiaalastma

mugav poolistuv asendvärske õhkabistada varem määratud astmaravimite kasutamiselesmakordsel või raskemal juhul helistada 112

Krambid

krampe ei tohi tagasi hoidakaitsta kannatanut vigastuste eestkrampide ajal ei panda midagi suhuvõimalusel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendissesäilitada kannatanu privaatsustkrambihoo järel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendisse, jälgida hingamist (tagada vabad ülemised hingamisteed)jälgida kannatanut (uue krambihoo tekkimise võimalus)helistada 112

Hüperglükeemia (veresuhkur )

Janu Nahk ja limaskestad kuivadAtsetooni lõhn suustUimasus Iiveldus, oksendamineTeadvus kaob aegamööda

Põhjused

Esmane diabeetInsuliinravi eiramineAlkoholInfektsioonInfarkt või muu äge haigus

Esmaabi

Kui inimene on teadvusel – anna juua!Helista 112!

Hüpoglükeemia (veresuhkur )↓NälgProfuusne higistamine, kuumatunneTreemor (värin), krambidHirmutunne, rahutusHallutsinatsioonid, segasusDiplopia (topeltnägemine)SüdamekloppimineNõrkusPeapööritus, peavalu Kiire teadvuskadu

Põhjused

liiga suur insuliiniannus toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt süstib insuliini, aga ei söö tavalisest suurem füüsiline koormus rohke alkoholi tarvitamine haigestumine

Esmaabi

Helista 112!Teadvusetuse korral ei tohi haigele midagi ei suhu toppida ega valada - inimene võib lämbuda. Arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale veidi mett või suhkrusiirupit määrida. Kui inimene on teadvusel – anna magusat!

Loomade ja putukatehammustused

Ussihammustused- pese, loputa külma veega, steriilne (või puhas) side, rahu, jäse

allapoole südame tasapinda, kiire transport haiglasseMesilase-, herilasetorked (üksikutel juhtudel tõsine allergiline reaktsioon)

- kannatanu pikali, jäsemele rõhkside, jäse hoida allpool südame tasapinda, torkekoha töötlus alkoholi, nõrga ammoniumi või soodalahusega

- kui torkekoht suu limaskestal – loputa suud soodalahusega või veega, jälgi turse teket, hingamisteede kontroll